Arupärimine perekonnaseaduse muutmise kohta (nr 256)

Nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Nagu varemalt oli juttu ja me ka hääletasime, [tänane] esimene ja teine päevakorrapunkt jäid selle nädala töökavast välja. Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Martin Helme, Rene Koka, Siim Pohlaku, Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Helle-Moonika Helme, Jaak Valge, Kert Kingo ja Mart Helme 13. mail 2023. aastal esitatud arupärimine perekonnaseaduse muutmise kohta, arupärimine nr 256. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Evelin Poolametsa.

Oleme esitanud arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ja see puudutab perekonnaseaduse [muutmise] eelnõu. Arupärimine esitati 13. juunil 2023 ehk juba peaaegu kaheksa kuud tagasi. Leiame, et niivõrd olulise väärtusküsimusi puudutava teema puhul on täiesti lubamatu ühiskonna lõhestamine ja jõumeetoditega Riigikogus väikese, marginaalse vähemuse huvides sellise seaduse läbi surumine. Pealegi ei ole homoabielu ei põhi‑ ega inimõigus – nii on öelnud Euroopa Inimõiguste Kohus – ja riigil puudub igasugune kohustus, ammugi vajadus seda legaliseerida. Seoses sellega on esitatud kümme küsimust. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Palun nüüd arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed saalis! Tänan arupärimise ja esitatud küsimuste eest. Kõigepealt [esimene] küsimus: "Abielureferendumit takistades kinnitas Reformierakond, et mitte keegi ei kavatsegi samasooliste abielu kehtestada. Valimistel ei lubanud te seda samuti. Täna koostasite aga ise vastava eelnõu. Miks te valetasite?" Seda on siin saalis seaduse menetlemise käigus juba korduvalt selgitatud ja räägitud, kordan üle. Valitsuskoalitsioonis on kolm erakonda, kolm erakonda tegid koalitsioonileppe, mis sisaldas abieluvõrdsuse legaliseerimist, ja selle valitsuse ministrina täitsin siis selle valitsuse lubadust valijatele. Teine küsimus: "Valdav enamus on homoabielude vastu. Kes on andnud teile ja tänasele valitsusele mandaadi muuta põhiseaduse kaitse all oleva perekonna sisu ja mõtet ning sõita väärtusküsimustes üle ühiskonna valdavast enamusest?" Tõsiasi on see, et 2023. aasta kevadel avaldas Eesti Inimõiguste Keskus avaliku arvamuse uuringu LGBT‑teemadel. Selle järgi toetas abieluvõrdsust 53% Eesti täiskasvanud elanikest – kui me vaatame nooremate inimeste vanusegruppi, siis [näeme, et] toetus oli veelgi kõrgem – ja ei toetanud 39%. Norstati kevadine küsitlus abieluvõrdsuse kohta näitas, et abieluvõrdsust toetas 44,9% ja selle vastu oli 43,4% elanikkonnast. Nende andmete põhjal saab väita, et suurem osa Eesti elanikkonnast toetab samast soost paaridele võrdsete võimaluste loomist. Läheme ajas veel tagasi. Eesti Inimõiguste Keskuse 2012. aasta uuringu kohaselt oli siis toetus abieluvõrdsusele 34% ja mittetoetajaid oli 60% elanikkonnast. Nii et me näeme, et circa kümne aasta jooksul on meie avalik arvamus ja inimeste hoiakud muutunud tolerantsemaks ja abieluvõrdsus on saanud inimestelt suurema toetuse. Kolmas küsimus: "Kas te mõistate, et kui teie äärmusliberaalne koalitsioon hakkab "perekonna" ja "abielu" mõistetele omal äranägemisel uut sisu ja omadusi juurde liitma, muutub abielu ja perekonna põhiseaduslik kaitse olematuks? Järgmisena võidakse hakata nõudma näiteks in[t]sesti või abiellumist isegi lemmikloomadega?" Ausalt öeldes on sellisele küsimusele äärmiselt keeruline vastata, aga olles selles positsioonis, kus ma olen, püüan ma ka siin mingi vastuse anda. Riigikohtu kolleegium on 2017. aasta kohtuasjas selgitanud: "Perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest." Samuti ei ole kohtu hinnangul taolisi kitsendusi [põhiseadusest] võimalik leida tõlgendamise teel. See tähendab, et põhiseadus tagab kaitse kõikidele peredele, ka samast soost paaridest koosnevatele peredele. Abieluvõrdsusega tagati võrdsed õigused ja võimalused samast ja eri soost [paaridest] koosnevatele peredele. Neljas küsimus: "Kas te ei leia, et demokraatia tagamiseks ja põhiseaduse järgimiseks, eriti olulistes ühiskonnaelu puudutavates küsimustes, oleks parim üldrahvalik arutelu ja järgnev rahvahääletus?" Ma usun, et avalikku arutelu abieluvõrdsuse poolt ja vastu on Eesti ühiskonnas peetud juba väga pikka aega ja see [ulatub] sinna aega, kui kooseluseaduse üle vaidlus käis, 2010. aastasse. Ja ma ütleksin veelgi enam: tegelikult abieluvõrdsusega oleme me kustutanud selle võla, mis oli meil kooseluseaduse rakendusaktide puudumise [tõttu] pikki aastaid inimestele, kes soovisid sarnaselt meie kõigiga nautida õigust abielule, perekonnale ja õnnele. Viies küsimus: "Kas olete nõus kõnealuses küsimuses korraldama referendumit? Kui ei, siis miks?" Noh, see rong on tänaseks läinud. Seadus on vastu võetud ja samast soost paarid on ka esimesed abieluavaldused perekonnaseisuametitesse viinud, nii et referendumi korraldamise küsimus ei ole praegu enam päevakohane. Kuues küsimus: "Miks olete sisulise arutelu asendanud propaganda ja emotsionaalse sõnasõja ning oponentide süüdistamise ja sildistamisega?" Siin julgen vastu vaielda. Mina personaalselt – kuna küsimused on mulle – ei ole teinud propagandat, emotsionaalset sõnasõda, ei ole ka süüdistanud oponente ega neid sildistanud. Olen siit puldist rääkinud alati ainult ühte: [soovime] anda kõikidele inimestele võrdsed võimalused selleks, et sõlmida abielu ja elada oma privaatset elu täpselt nii, nagu inimesed seda ise soovivad ja kellega soovivad. Seitsmes küsimus: "Miks soovite, eriti tänases ärevas olukorras, kus Venemaa agressioon võib tabada ka Eestit, lõhestada selliste eelnõudega ühiskonda ja tekitada teravaid vastandumisi, mis on vaid vesi Kremli veskitele?" Selle seaduse vastuvõtmisest on pool aastat möödas. Ma näen, et Eesti ühiskond on muutunud rikkamaks, arvestavamaks ja midagi hullu ei ole juhtunud selle pärast, et Riigikogu võttis vastu abieluvõrdsuse seaduse. Küll julgen ma arvata, et samasooliste [paaride] vaenamine on vesi Kremli veskitele. Kaheksas küsimus: "Kas olete teadlik, et uuringute põhjal on samasooliste paaride sisene vägivald suurem ja elukaaslaste vahetamine oluliselt sagedam kui traditsioonilises perekonnas?" Lähisuhtevägivald on ülemaailmne probleem ja sellega võivad kokku puutuda kõik inimesed, sõltumata vanusest, soost ja seksuaalsest sättumusest. On tehtud mitmeid uuringuid, mis analüüsivad lähisuhtevägivalla esinemist samasooliste paaride puhul võrreldes heteroseksuaalsete paaridega. Nii on Arksey ja O'Malley analüüsinud 28 uuringut, mille [küsimustikele] oli kokku vastanud 13 224 meessoost seksuaalvähemuse esindajat. Uuriti gei- ja biseksuaalsete meeste suhteid ja võrreldi neis vaimse, füüsilise ja seksuaalse vägivalla esinemist heteroseksuaalsete paaridega. Analüüsi tulemusena leiti, et samasooliste paaride seas ei ole vägivalda rohkem kui heteroseksuaalsetel paaridel. Küll aga on samasooliste paaride vastu suunatud vägivalda palju rohkem kui heteroseksuaalsete paaride vastu. McKay ja teised uurisid 102 uuringut ja leidsid, et seksuaalse orientatsiooni vähemuste esindajatel on suur risk langeda võõraste inimeste seksuaalse vägivalla, vihakõne, häbistamise ja mõnitamise ohvriks. Kanadas 2021. aastal tehtud uuringu kohaselt esineb samasooliste paaride vahel sama palju vägivalda kui heteroseksuaalsete paaride vahel. Kokku võttes: samasooliste paaride seas ei ole vägivalda rohkem kui heteroseksuaalsete paaride puhul. Üheksas küsimus: "Kas olete analüüsinud ja kui mitte, siis miks ignoreerite samasooliste paaride poolt üles kasvatatud laste emotsionaalseid ja psüühilisi probleeme, mis sellises keskkonnas tekivad ning laste elu ja edasisi valikuid mõjutavad?" ÜK-s 2016. ja 2018. aastal läbi viidud uuringu kohaselt ei ole erinevusi lastekasvatuse kvaliteedis samasooliste ja heteroseksuaalsete paaride vahel. Uuriti ka psühhiaatrilise häire olemasolu [võimalikku] erinevust lastel ja ka selles ei olnud erinevusi. Kahe samast soost vanemaga peres oli lastel parem vaimne tervis kui heteroseksuaalsete perede lastel. Naiste ja meeste samasooliste perede puhul ei olnud erinevusi [lastekasvatuse] kvaliteedi ega lapse vaimse tervise poolest. Uuringute kohaselt on samasoolistel peredel, milles on kaks meessoost inimest, kodune õhustik positiivsem ja rõõmsameelsem, kuna nad pingutavad rohkem, et seda luua ja ka hoida. 2014. aastal uuriti ÜK-s samasooliste ja heteroseksuaalsete paaride laste psühholoogilisi erinevusi ja leiti, et samasooliste vanemate laste heaolu on suurem kui heteroseksuaalsete perede lastel. Kümnes küsimus: "Igal lapsel on õigus normaalsele emale ja isale ning kasvada üles loomulikus perekonnas, sh. üksikvanemaga. Kust võtate te moraalse õiguse lubada adopteerida lapsi samasoolistele paaridele ja rikkuda sellega nende laste elu ja tulevik?" Tõepoolest, igal lapsel on õigus vanemale ja vanematele ning üheks viisiks saada endale vanemad teisel moel on lapsendamine. Täpsuse huvides tahan ma siinkohal öelda, et ühelgi lapsel ei ole ÜRO lapse õiguste konventsioonist tulenevalt õigust vanematele. Neil on õigus suhtele oma mõlema vanemaga ja õigus võimalusel suhelda mõlema vanemaga. Pereväliseks lapsendamiseks vabal lapsel ei ole üldse vanemaid või on tema vanematelt lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud. 2022. aasta lõpus kasvas asendushooldusteenust pakkuvates asutustes 767 last, kellel ühel või teisel põhjusel ei olnud vanemaid. Nad kõik siiski ei olnud lapsendatavad, sest osa vanemate hooldusõigust ei olnud täielikult [ära võetud]. Tegelikult vaid circa poolsada last aastas leiab Eestis uue kodu, uue pere ja ka nendel puhkudel on kaks kolmandikku [lapsendajatest] lapse ühe bioloogilise vanemaga pered, mitte neid ei lapsenda võõrad pered. Otsust lapsendaja pere sobivuse kohta ei tee Sotsiaalministeerium, vaid tegemist on läbimõeldud ja kontrollitud metoodilise protsessiga, mida teostab Sotsiaalkindlustusamet, ning see sünnib erinevate spetsialistide põhjaliku hindamistöö tulemusena. Olenemata sellest, kas tegemist on üksiku [inimese] või paariga, samasoolise pere või eri soost pereliikmetega, on perede hindamine ja ettevalmistamine alati ühesugune. Me ei näe samasoolisi peresid kui stigmatiseerituid ja kõrge stressitasemega, vaid me näeme kõiki peresid võrdväärsetena. Oluline on pere motivatsioon ja valmisolek kasvatada ja armastada uut kodu vajavat last. Me ei leia ka, et samasoolisesse perre või hooldusperre elama asudes satuks laps kooslusesse, mis on stigmatiseeritud või kõrge stressitasemega. Perest eraldatud lapse huvides on üles kasvada peres, mis on lapse jaoks parim kõikidest asendushooldusteenuse vormidest, ning talle tuleb tagada õigus turvalisele kodule ja armastavale peresuhtele. Eestis ei ole samasooliste perede lapsendamise hulk veel piisavalt suur, et viia läbi esimesi uuringuid, kuid näiteks 2016. ja 2018. aastal Ühendkuningriigis läbi viidud ja 2020. aastal avaldatud uuringu käigus uuriti varasesse teismeikka jõudnud adopteeritud laste kohanemist, laste ja nende vanemate vaimse tervise seisundit ning vanemate ja adopteeritud laste suhteid. Läbi viidud standardintervjuud, vaatlused ja küsimustikud näitasid, et tulemused olid sõltumata peretüübist samasugused. Siinkohal väärib äramainimist ka fakt, et minu teada on vähemalt 18 Euroopa riigis, sealhulgas meie naabritel Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis, samasoolistel peredel adopteerimine lubatud. Aitäh!

Suur tänu, auväärt minister! On mõned küsimused. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! Teie ettekanne oli kantud abieluvõrdsuse mõttest ja paatosest. Aga ma tahaksin teada teie seisukohta polügaamilise abielu kohta, sest teatavasti elab Eestis väga palju islami vähemuse esindajaid. Kas te toetate seda ja kui te ei toeta, siis miks te vaenate, miks te tahate vaenata vähemust, kes tahab abielluda, kes tahab elada siin oma elu, [meest], kellel on näiteks Jordaanias kümme naist – ja te ei luba seda? Miks te tahate vaenata? Kas te tahate vihakõne nende suhtes pidada? Mis teil viga on?

Suur aitäh! Eesti Vabariigi perekonnaseaduse järgi võivad tõepoolest abielluda kaks täisealist isikut. Muu hulgas on piirangud piiratud teovõime korral, aga need ei välista täielikult abiellumist. Ma isiklikult siinkohal ei võta seisukohta polügaamia kohta. Ma arvan, et see, kuidas inimesed elavad, on väga oluliselt seotud kultuuriruumiga ja Eesti kultuuriruumile, nii nagu põhjamaisele euroopalikule kultuuriruumile, ei ole mitmenaisepidamine omane.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kevadel Salga üks liige Alari Rammo ütles, enne kui seda seadust hakati arutama, et tegutseda tuleb kohe, sest tänavust ajaloolist akent ei pruugi enam aasta pärast või isegi mitme valimistsükli jooksul avaneda. "Paraku tuleks tegutseda kohe ja ilus see ei tule." Me nägime, et see tõesti ei olnud ilus. "Küsimust ei saa lükata isegi järgmisse aastasse, kui on esituledes 2025. aasta kohalikud valimised ja parlamendis ei pruugi vabaks antud hääletus läbi minna." Ehk siis see teie ilus jutt homoabielude ja homodele lapsendamisõiguse andmise üldrahvalikust toetusest ei vasta tõele, te teate seda tegelikult ise ka suurepäraselt. Lihtsalt nüüd on teil võimalus – see seadus on vastu võetud – erinevat arvamust vaenama ja stigmatiseerima hakata. Me tegelikult teame, et juba praegu kiusatakse tavaperede lapsi, kui nad ei ole koolis, haridusasutuses nõus selle jutuga, mida neile räägitakse, kui hakatakse rääkima erinevatest peremudelitest. Tõenäoliselt see suureneb veelgi. Kuidas suhtuda siis tavaperes kasvavate laste kiusamisse, mis nüüd hoo sisse saab, ja kas te kiidate selle heaks?

Aitäh küsimuse eest! Kuna te viitasite enamusele, siis ma kordan ennast: 2023. aasta kevadel Eesti Inimõiguste Keskuse avaldatud uuringu kohaselt toetas abieluvõrdsust 53% Eesti täiskasvanud elanikkonnast ja ei toetanud vaid 39%. See, milline on parlamendi koosseis ja milline on toetus või mittetoetus ühele või teisele küsimusele siin, ei peegelda tegelikult sajaprotsendiliselt seda, mida näitavad uuringud inimeste seisukohtade ja arvamuste kohta. Ja see, millest lugupeetud härra Rammo rääkis, oli pigemini poliitiline võimalikkus kui inimeste hoiakud. See, mida arvavad lapsed ja kuidas käituvad lapsed, sõltub väga palju nende peredest, kasvatusest ja hoiakutest. Mina leian küll, et kõiki lapsi tuleb kasvatada selles vaimus, et nad ei kiusaks teisi lapsi, et nad ei sildistaks teisi lapsi. Ja nii nagu ma ütlesin, algab see kodust.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Uue [kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse] kohaselt algab lapse põlvnemine naissoost abikaasast, kui see on andnud nõusoleku oma naissoost abikaasa viljastamiseks. Kuidas hoitakse sellisel juhul ära bioloogiliste õdede ja vendade vahelised abielud? Või enam ei olegi need keelatud?

Aitäh küsimuse eest! See on meditsiinivaldkond, mida reguleerib täiesti eraldi õigusakt, ja [embrüo] loomisel on tegelikult vastav andmeregister, millest oleks võimalik ka neid järeldusi teha. See on minu vastus.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. (Saalist öeldakse midagi.) [Igaühel] on üks küsimus arupärimistel. Veel kord: suur tänu, auväärt minister! Nüüd, head kolleegid, on võimalus läbirääkimisteks. Läbirääkimiste soovi ei ole. Head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.