Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti arutamine

Läheme edasi tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse 640 uuesti arutamine. Ettekandjateks on põhiseaduskomisjoni esimees ja rahanduskomisjoni liige. Enne, kui ettekandja tuleb, räägin ka menetlusest. Põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne on kuni 20 minutit. Rahanduskomisjoni esindaja ettekanne on kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse ja peale seda on läbirääkimised, kus võivad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, ja siis toimub hääletus. Palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi. Palun!

Läheme edasi tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti arutamine. Ettekandjatena on põhiseaduskomisjoni esimees ja rahanduskomisjoni liige. Ja siis enne, kui tuleb ettekandja, räägin ka menetlusest. Põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Rahanduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse ja peale seda on läbirääkimised, kus võivad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed. Ja siis toimub hääletus. Palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg. Palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid ülekande vahendusel! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu 4. augustil 2025. aastal erakorralisel istungil, nii nagu ka eelnõu 570. Esmalt komisjoni esimees tutvustas Vabariigi Presidendi otsust nr 590, millega ta jättis välja kuulutamata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse. President leidis, et vastuvõetud seadus ei ole kooskõlas põhiseaduse §-dega 26 ja 44, kuna see piirab liialt informatsioonilise enesemääramise õigust. Sõna sai presidendi õigusnõunik härra Kalmo, kes märkis, et kõnealuse seaduse muutmise arutelu on siiani eelkõige keskendunud küsimusele, kas nii ulatuslikke andmekogusid peaks üldse saama moodustada, ja et see on väga lai küsimus. Ta märkis ka, et seaduses on täiendav alus, mis sätestab, et andmesubjekti õigusi võib piirata juhul, kui see takistab Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevate eesmärkide teostamist. Seadusest tulenevad eesmärgid on aga määratletud äärmiselt laialt ja jääb mulje, et andmesubjekti õiguste teostamine on jäetud ametkonna meelevalda. Lisaks ütles ta veel, et proportsionaalsust on võimalik tagada regulatsiooniga, mis sätestab kohustuse hinnata, kas andmeid on jätkuvalt vaja ja kas jätkuvalt on piirangud vajalikud. Rahapesu Andmebüroo juht on seaduse menetlemisel möönnud, et nemad võib-olla isegi ei küsi inimeste tundlikke andmeid, mis puudutavad poliitilisi veendumusi ja terviseandmeid, aga need andmed võivad siiski Rahapesu Andmebürooni jõuda ja sellisel juhul nad neid ja kasutavad. Härra Kalmo sõnas, et tekib küsimus, kuidas neid andmeid sealt kõrvaldatakse, kuna selle kohta puudub regulatsioon. Seaduses on vaid üldine alus selgitamisest keeldumiseks. Nüüd, Rahandusministeeriumi esindaja proua Evelyn Liivamägi sõnas, et arvestades presidendi seisukohta, on seadust võimalik täpsustada ja viidata konkreetsetele seaduses loetletud Rahapesu Andmebüroo ülesannetele, mille täitmisega seoses andmeid ei avalikustata. Mõeldud on andmete väljastamise piiramisel ikkagi neid juhte, kui andmete väljastamisega saab rahapesu tõkestamine kahjustatud. Proua Liivamägi märkis, et suve jooksul valmistab Rahandusministeerium ette seaduse muudatused ja sügisel saab Riigikogu otsustada, kas tehtud muudatused on piisavad. Toomas Plaado, ka Rahandusministeeriumi esindaja, nõustus… Vabandust, tema oli Rahapesu Andmebüroo esindaja, ja tema nõustus Rahandusministeeriumi esindaja seisukohaga ja märkis, et neil ei olnud plaanis kuidagi oma tööd lihtsamaks püüda muuta. Ta möönis, et hetkel on keeldumise alus liiga lai ja seda tuleks tõesti kitsendada. Nüüd järgnes küsimuste-vastuste voor, kus komisjoni liikmed pärisid selle seaduse muutmise võimaluste kohta. Ja jõuti lõpuks arusaamisele, et tuleb presidendiga nõustuda. Niisiis jõuti menetluslike otsusteni ja nüüd see otsuse sõnastus on eituse eitus, igaks juhuks hoiatan ette, aga nii tuleb ta seadusest ja sellisel kujul tuli ta vastu võtta, et presidendiga nõustuda, ja see kõlab järgmiselt: mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. See lause tähendab, et komisjon nõustus presidendiga ja tuleb minna seaduse muutmisele. Ühtlasi määras komisjon põhiseaduskomisjoni esindajaks komisjoni esimehe Ando Kivibergi. See on hetkel kõik. Aitäh!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid ülekande vahendusel! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu 4. augustil 2025. aastal erakorralisel istungil, nii nagu ka eelnõu 570. Esmalt tutvustas komisjoni esimees Vabariigi Presidendi otsust nr 590, millega ta jättis välja kuulutamata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse. President leidis, et vastuvõetud seadus ei ole kooskõlas põhiseaduse §‑dega 26 ja 44, kuna see piirab liialt informatsioonilise enesemääramise õigust. Sõna sai presidendi õigusnõunik härra Kalmo, kes märkis, et kõnealuse seaduse muutmise arutelu on siiani eelkõige keskendunud küsimusele, kas nii ulatuslikke andmekogusid peaks üldse saama moodustada, ja et see on väga lai küsimus. Ta märkis ka, et seaduses on täiendav alus, mis sätestab, et andmesubjekti õigusi võib piirata juhul, kui see takistab Rahapesu Andmebürool seadusest tulenevate eesmärkide täitmist. Seadusest tulenevad eesmärgid on aga määratletud äärmiselt laialt ja jääb mulje, et andmesubjekti õigused on jäetud ametkonna meelevalda. Lisaks ütles ta veel, et proportsionaalsust on võimalik tagada regulatsiooniga, mis sätestab kohustuse hinnata, kas andmeid on jätkuvalt vaja ja kas jätkuvalt on piirangud vajalikud. Rahapesu Andmebüroo juht on seaduse menetlemisel möönnud, et nemad võib-olla isegi ei küsi inimeste tundlikke andmeid, mis puudutavad poliitilisi veendumusi ja terviseandmeid, aga need andmed võivad siiski Rahapesu Andmebürooni jõuda ja sellisel juhul nad neid ka kasutavad. Härra Kalmo sõnas, et tekib küsimus, kuidas neid andmeid sealt kõrvaldatakse, kuna selle kohta puudub regulatsioon. Seaduses on vaid üldine alus selgitamisest keeldumiseks. Rahandusministeeriumi esindaja proua Evelyn Liivamägi sõnas, et arvestades presidendi seisukohta, on seadust võimalik täpsustada ja viidata konkreetsetele seaduses loetletud Rahapesu Andmebüroo ülesannetele, mille täitmisega seoses andmeid ei avalikustata. Mõeldud on andmete väljastamise piiramisel ikkagi neid juhte, kui andmete väljastamisega saab rahapesu tõkestamine kahjustatud. Proua Liivamägi märkis, et suve jooksul valmistab Rahandusministeerium ette seadusemuudatused ja sügisel saab Riigikogu otsustada, kas tehtud muudatused on piisavad. Toomas Plaado, ka Rahandusministeeriumi esindaja, nõustus. Vabandust! Tema oli Rahapesu Andmebüroo esindaja. Tema nõustus Rahandusministeeriumi esindaja seisukohaga ja märkis, et neil ei olnud plaanis püüda oma tööd kuidagi lihtsamaks muuta. Ta möönis, et hetkel on keeldumise alus liiga lai ja seda tuleks tõesti kitsendada. Järgnes küsimuste-vastuste voor, kus komisjoni liikmed pärisid selle seaduse muutmise võimaluste kohta. Lõpuks jõuti arusaamisele, et tuleb presidendiga nõustuda. Niisiis jõuti menetluslike otsusteni. See otsuse sõnastus on eituse eitus, igaks juhuks hoiatan ette, aga nii tuleb ta seadusest ja sellisel kujul tuli ta vastu võtta, et presidendiga nõustuda, ja see kõlab järgmiselt: mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. See lause tähendab, et komisjon nõustus presidendiga ja tuleb seadust muuta. Ühtlasi määras komisjon põhiseaduskomisjoni esindajaks komisjoni esimehe Ando Kivibergi. See on hetkel kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Rõõm vähemalt, et siin sa ei torma kolmandat korda peaga vastu seina. Mida siis peaks tegema selle presidendi poolt mitte välja kuulutatud seaduse muutmiseks, et temast ka elulooma saaks?

Hea juhataja ja ettekandja! Rõõmustab vähemalt, et siin sa ei torma kolmandat korda peaga vastu seina. Mida siis peaks tegema selle presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse muutmiseks, et temast ka elulooma saaks?

Ja, võib-olla meenutuseks, et sellele põhiseaduskomisjoni istungile eelnes tegelikult komisjonide ühisistung, kus me sama teemat käsitlesime. Selle konkreetselt kutsus kokku julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni esimees proua Lauri, kus osalesid rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon veel lisaks. Neli komisjoni pidasid koos aru ja kuulasid kõiki eksperte selles osas üle. Ma igaks juhuks selle eelnõu info Teile annan, võib-olla Te ei ole sellega kursis. Sellel istungil, konkreetselt, mida ma nimetasin äsja, seal käsitleti päris põhjalikult neid riske, kus mõnele ametkonnale võivad saada osaks liialt suured vabadused, eks ole, meie isikuandmete töötlemisel ja nende liiga vabaks kasutamiseks. Nii et, mida muutma peaks. Mina saan aru nii, et väga selged ja täpsed peavad olema seaduslikud alused. Meie vastavad institutsioonid saaksid oma tööd ühest küljest teha seaduses ettenähtud korras, aga teisest küljest siis, et meie kõigi andmed oleksid asjata jälgimise eest kaitstud. Iga kord, kui nüüd kellegi andmeid vaadatakse või kontrollitakse mingisuguse vastava alusega, siis jääb sellest loomulikult ka jälg. Me saame sellest ka teada, et see ei ole selline anonüümne, kellegi poolt tehtav, ma ei tea, mingisugune uudishimu või mingi muu instinkti ajel tehtav tegevus. Ikkagi asjakohaselt ja nende eesmärkide nimel, milleks nad on vajalikud, näiteks nagu rahapesu tõkestamine.

Jaa! Võib-olla meenutuseks, et sellele põhiseaduskomisjoni istungile eelnes tegelikult komisjonide ühisistung, kus me sama teemat käsitlesime, ja selle konkreetselt kutsus kokku julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni esimees proua Lauri. Seal osalesid rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon veel lisaks. Neli komisjoni pidasid koos aru ja kuulasid kõiki eksperte sellel teemal üle. Ma igaks juhuks selle eelinfo teile annan, võib-olla te ei ole sellega kursis. Sellel konkreetsel istungil, mida ma äsja nimetasin, käsitleti päris põhjalikult neid riske, mille tõttu mõni ametkond võib saada liialt palju vabadust meie isikuandmete töötlemisel ja kasutamisel. Mida muutma peaks? Mina saan aru nii, et väga selged ja täpsed peavad olema seaduslikud alused, et vastavad institutsioonid saaksid ühest küljest oma tööd teha seaduses ettenähtud korras, aga teisest küljest, et meie kõigi andmed oleksid asjata jälgimise eest kaitstud. Iga kord, kui kellegi andmeid mingisugusel vastaval alusel vaadatakse või kontrollitakse, jääb sellest loomulikult jälg ja me saame sellest ka teada. See ei ole anonüümne, kellegi, ma ei tea, uudishimu või mingi muu instinkti ajel tehtav tegevus. [Seda tehakse] ikkagi asjakohaselt ja nende eesmärkide nimel, milleks nad on vajalikud, näiteks rahapesu tõkestamisel.

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, kas on arutatud, kas seadus ka piirab ülemääraselt ettevõtlusvabadust ja eraelu puutumatust?

Aitäh! Hea ettekandja! Kas on arutatud, kas seadus piirab ülemäära ettevõtlusvabadust ja eraelu puutumatust?

Jaa, aitäh! Ma ütlen võib-olla nõnda, et eriti just selle nelja komisjoni istungil tõusetus korduvalt küsimus riigi usaldusväärsusest ja ka sellest, et selle antud eelnõuga, eks ole, eelnõuga loodud olukord võib tõesti halvendada Eesti ettevõtluse ja ka tegelikult panganduse, eriti just pangandussektori usaldusväärsust. Seetõttu on eriti tähelepanelik vaja olla, et me ei annaks liiga laiu volitusi ametkondadele, mida nad tegelikult võib-olla ei vajaks.

Aitäh! Ma ütlen võib-olla nõnda, et eriti just selle nelja komisjoni istungil tõusetus korduvalt küsimus riigi usaldusväärsusest ja ka sellest, et selle antud eelnõuga loodud olukord võib tõesti halvendada Eesti ettevõtluse ja just pangandussektori usaldusväärsust. Seetõttu on eriti tähelepanelik vaja olla, et me ei annaks liiga laiu volitusi ametkondadele, mida nad tegelikult võib-olla ei vajaks.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! See, mis sa nüüd just eelmisele küsimusele vastates ütlesid, et on vaja olla tähelepanelik, et mitte anda liiga selliseid kontrollimatuid ja laialdasi õigusi ametnikkonnale, sellest oli siin tegelikult juttu nii seaduse esimese ja teise kui ka kolmanda lugemise ajal. Aga ma küll hääletustulemusi üle ei vaadanud, ma julgen arvata, et te ikkagi hääletasite poolt. Koalitsiooni esindajate poolt ühe argumendina kõlas, et mõelge, meil on Euroopast saada 3,5 miljonit. Võtame, kasutame 3,5 miljonit. Kas siis esimesel korral nii teie ise kui teie kolleegid koalitsioonist kuidagi jooksidki nagu hurdakoerad jänese järel selle 3,5 miljoni järele ilma sisusse üldse süüvimata, ja kui see nii oli, siis kas tagantjärele natuke piinlik ka on?

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Sellest, mis sa just eelmisele küsimusele vastates ütlesid, et on vaja olla tähelepanelik, et mitte anda liiga selliseid kontrollimatuid ja laialdasi õigusi ametnikkonnale, oli siin tegelikult juttu nii seaduse esimese, teise kui ka kolmanda lugemise ajal. Ma küll hääletustulemusi üle ei vaadanud, aga ma julgen arvata, et te ikkagi hääletasite poolt. Koalitsiooni esindajate ühe argumendina kõlas, et mõelge, meil on Euroopast saada 3,5 miljonit, võtame ja kasutame seda 3,5 miljonit. Kas siis esimesel korral nii teie ise kui teie kolleegid koalitsioonist jooksidki nagu hurdakoerad jänese järel selle 3,5 miljoni järele ilma sisusse üldse süüvimata. Ja kui see nii oli, siis kas tagantjärele natuke piinlik ka on?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Epler! Kuna see oli isiklikult mulle, siis ma vastan nüüd isiklikult, jah, et kuidas mina sel hetkel ennast tundsin. Varasematel kordadel ma olen ka viidanud sellele, et olen oma tegevustes usaldanud eksperte. Antud juhul tuleb tähelepanu juhtida sellele, et juhtivkomisjoniks oli rahanduskomisjon. Ma usaldasin, et nad on oma tööd teinud piisava põhjalikkusega. Selle alusel võisingi ma nende otsusega nõustuda. Raha ei mänginud minu jaoks rolli.

Aitäh selle küsimuse eest, härra Epler! Nüüd ma vastan, see oli isiklikult mulle ja ma vastan siis isiklikult, jah, et kuidas mina sel hetkel ennast tundsin. Varasematel kordadel ka ma olen viidanud sellele, et ma olen oma tegevustes usaldanud eksperte. Antud juhul tuleb tähelepanu juhtida sellele, et juhtivkomisjoniks oli rahanduskomisjon. Ma usaldasin, et nad on oma tööd teinud piisava põhjalikkusega. See oli mul alus, et ma võisin nõustuda nende otsusega. Raha ei mänginud rolli minu jaoks.

Varro Vooglaid, palun!

Kui sellele lainele see arutelu läks, siis ma tegelikult mingitpidi jätkaksin. Kas teie isiklikult ja ka teie fraktsioon on tegelenud mingisuguse introspektsiooniga selle kaasuse valguses? Kui president on jätnud järjekordse seaduse välja kuulutamata, sellepärast et seadus kätkeb täiesti ilmselget vastuolu põhiseadusega, siis kas te olete mingid järeldused teinud põhiseaduskomisjoni esimehena ja ka fraktsiooni liikmena? Ehk peaks tulevikus tõsisemalt võtma neid hoiatusi, et sellise eelnõu poolt ei tohi hääletada, sest see on põhiseadusega vastuolus? Ma mäletan, et 19. juunil, kui see vastu võeti, mitmetes kõnedes ja küsimustes Urmas Reinsalu, Anastassia, Rain, mina ise juhtisime siin tähelepanu, et see on põhiseadusega vastuolus. Ometi tuldi saali, hääletati tuimalt poolt ja pärast tuli jälle välja, et, no näete, vastuolus põhiseadusega. Ma arvan, et selline hoiak, et ma lihtsalt usaldan Riigikogu liikmena eksperte, ei ole piisav. Tegelikult me kõik kanname isiklikku vastutust ja me peame ise süvenema asjadesse, kui öeldakse, et siin on vastuolu põhiseadusega. Olete te nõus?

Nojah, kui sellele lainele see arutelu läks, siis ma tegelikult mingitpidi jätkaksin. Kas teie isiklikult ja ka teie fraktsioon on tegelenud mingisuguse introspektsiooniga selle kaasuse valguses? Kui president on jätnud järjekordse seaduse välja kuulutamata, sellepärast et seaduses kätkeb täiesti ilmselge vastuolu põhiseadusega, siis kas te olete mingid järeldused teinud põhiseaduskomisjoni esimehena ja fraktsiooni liikmena? Ehk peaks tulevikus tõsisemalt võtma neid hoiatusi, et sellise eelnõu poolt ei tohi hääletada, sest see on põhiseadusega vastuolus? Ma mäletan, 19. juunil, kui see vastu võeti, mitmetes kõnedes ja küsimustes me siin – Urmas Reinsalu, Anastassia, Rain, mina ise – juhtisime tähelepanu, et see on põhiseadusega vastuolus. Ometi tuldi saali, hääletati tuimalt poolt ja pärast tuli välja, et no näete, vastuolus põhiseadusega. Ma arvan, et selline hoiak, et ma lihtsalt usaldan Riigikogu liikmena eksperte, ei ole piisav. Tegelikult me kõik kanname isiklikku vastutust ja me peame ise süvenema asjadesse, kui öeldakse, et siin on vastuolu põhiseadusega. Olete te nõus?

Aitäh, härra Vooglaid. Ma nõustun teiega selles osas, et kindlasti see on õppetunniks, et tuleb olla tähelepanelikud. Ma tooksin paralleeli nende kiiruskaamerate looga, eks ole. See oli piisavalt, ma arvan, näitlik ja õpetlik meile kõigile. Et asjad, mis näivad, et on möödapääsmatult vajalikud ja need tuleb teha, hiljem tuleb välja, et tegelikult saab natukene paremini. Nii et aitäh selle märkuse eest!

Aitäh! Jaa, härra Vooglaid. Ma nõustun teiega selles, et kindlasti see on õppetund, et tuleb olla tähelepanelik. Ma tooksin paralleeli nende kiiruskaamerate looga. Ma arvan, et ka see oli piisavalt näitlik ja õpetlik meile kõigile. On asju, mis näivad möödapääsmatult vajalikud ja [mille puhul tundub, et] neid tuleb teha, aga hiljem tuleb välja, et tegelikult saab natukene paremini. Nii et aitäh selle märkuse eest!

Urmas Reinsalu, palun!

Ando, mina nüüd tegelen ekstrospektsiooniga ehk selle seaduse vaatlemisega. Vasta mulle, palun, kas see seadus praeguse tekstina, mida hakatakse menetlema, kui seal on kontode andmeid nõutud, kas see puudutab lihtsalt konto kui niisuguse nimetust, et mul on konto LHV pangas ja konto number, või tegelikult on võimalik selle seaduse alusel, mis juunis vastu võeti, ka kontol [tehtud] tehingu andmeid saada? Palun vasta sellele konkreetsele küsimusele. Teine küsimus on järgnevalt seotud sellega, et seda seadust võeti vastu valetades, öeldes muu hulgas, et Euroopa Liidu õigus on vajalik ja et ettevõtjatel, ettevõtlusorganisatsioonidel probleeme ei ole. Kas need kaks valet, millega seda seadust läbi suruti, võime me ümber lükata? Ja kolmas aspekt veel on küsimus selle kohta, et Jürgen Ligi ütles, et me muudame selles seaduses ühe lause ära ja võtame selle uuesti vastu. Kas see diagnoos on koalitsiooni hoiakuna praegu pädev?

Ando, mina nüüd tegelen ekstrospektsiooniga ehk selle seaduse vaatlemisega. Vasta mulle, palun, kas see seadus praeguse tekstina, mis hakkab menetlemisele minema, kui seal on kontode andmeid nõutud, kas see puudutab lihtsalt konto kui niisuguse nimetust, et mul on konto LHV pangas ja konto number, või tegelikult on võimalik selle seaduse alusel, mis siin juunis vastu võeti, ka kontol aset leidnud tehingu andmeid saada? Palun vasta nüüd sellele konkreetsele küsimusele. Teine küsimus on järgnevalt seotud sellega, et seda seadust võeti vastu valetades, öeldes muu hulgas, et Euroopa Liidu õigus on vajalik ja et ettevõtjatel, ettevõtlusorganisatsioonidel probleeme ei ole. Kas need kaks valet, millega seda seadust läbi suruti, võime me ümber lükata? Ja kolmas aspekt veel on küsimus sellest, et Jürgen Ligi ütles, et me muudame selles seaduses ühe lause ära ja võtame selle uuesti vastu. Kas see diagnoos on pädev koalitsiooni hoiakuna praegu?

Mul ei jää üle praegu muud, härra Urmas, kui vastata, et neid küsimusi sellisel kujul, nagu teie neid praegu tõstatasite, komisjonis ei arutatud.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! President viitab seal ühele asjaolule, et see seadus on vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga. Te ei vastanud nüüd ka Urmas Reinsalu küsimusele selles osas, ütlesite, et te seda küsimust ei arutanud. Kuidas on võimalik sellist seadust muutmata kujul näiteks, võib-olla kui te tahate seda teha, vastu võtta kui väga olulist komponenti selles õigusloomes ehk siis tema kooskõla Euroopa Liidu direktiiviga ei ole teie absoluutselt arutanud, kuigi lugupeetud presidendil on selles osas konkreetne viide? Küsimus: miks te ei ole arutanud selle vastuolu Euroopa Liidu direktiiviga?

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! President viitab seal ühele asjaolule: see seadus on vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga. Te ei vastanud ka Urmas Reinsalu küsimusele selles osas, ütlesite, et te seda küsimust ei arutanud. Kuidas on võimalik sellist seadust muutmata kujul näiteks – võib-olla kui te tahate seda teha – vastu võtta, kui väga olulist komponenti õigusloomes ehk siis kooskõla Euroopa Liidu direktiiviga ei ole te absoluutselt arutanud, kuigi lugupeetud presidendil on selle kohta konkreetne viide? Küsimus: miks te ei ole arutanud seaduse vastuolu Euroopa Liidu direktiiviga?

Härra Grünthal! Ma juhin tähelepanu, võib-olla te ei saanud aru täpselt, ja tõesti ma möönan, et see otsuse sõnastus, komisjoni otsuse sõnastus oli keeruline, aga ma tegelikult püüdsin seda ka tõlkida siin. Ma kinnitan teile, et komisjon otsustas tegelikult presidendiga nõustuda ja see eelnõu läheb muutmisele. Selles mõttes need esiletoodud puudused loodetakse kõrvaldada. Nii et selles mõttes võib-olla siin on praegu lihtsalt möödarääkimine.

Härra Grünthal! Ma juhin tähelepanu, võib-olla te ei saanud täpselt aru, ja tõesti ma möönan, et see komisjoni otsuse sõnastus oli keeruline, aga ma tegelikult püüdsin seda ka siin tõlkida. Ma kinnitan teile, et komisjon otsustas presidendiga nõustuda ja see eelnõu läheb muutmisele. Selles mõttes need esiletoodud puudused loodetakse kõrvaldada. Nii et võib-olla siin on praegu lihtsalt möödarääkimine.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Korra väike tähelepanek. Kalle Grünthal mainis parlamenti. Jah, komisjon võis ühtemoodi osutuda, aga Riigikogu pole veel otsust teinud. Aga mul on selline küsimus. Juhul, kui tõesti see eelnõu läheb muutmisele, kas tõesti ei ole sellist varianti kaalutud või juba arutatud komisjonide esimeeste vahel, et see jäetaksegi lihtsalt sahtlisse? Sest kui praegu seda vaadata, ma ei näe mitte mingit võimalust, kuidas on võimalik seda muuta nii, et see ei oleks põhiseadusega vastuolus.

Korra väike tähelepanek. Kalle Grünthal mainis parlamenti. Jah, komisjon võis ühtemoodi otsustada, aga Riigikogu pole veel otsust teinud. Aga mul on selline küsimus. Juhul kui see eelnõu läheb muutmisele, kas tõesti ei ole komisjoni esimehed sellist varianti kaalunud või juba arutanud, et see jäetaksegi lihtsalt sahtlisse? Sest kui praegu seda vaadata, ma ei näe mitte mingit võimalust seda muuta nii, et see ei oleks põhiseadusega vastuolus.

Korra väike tähelepanek. Kalle Grünthal mainis parlamenti. Jah, komisjon võis ühtemoodi otsustada, aga Riigikogu pole veel otsust teinud. Aga mul on selline küsimus. Juhul kui see eelnõu läheb muutmisele, kas tõesti ei ole komisjoni esimehed sellist varianti kaalunud või juba arutanud, et see jäetaksegi lihtsalt sahtlisse? Sest kui praegu seda vaadata, ma ei näe mitte mingit võimalust, kuidas seda muuta nii, et see ei oleks põhiseadusega vastuolus.

Aitäh! Vastuseks teie küsimusele: komisjoni esimehed ei ole eraldi kohtunud ja arutanud, kuidas selle eelnõuga edasi minna. Aga nagu te minu ettekandest kuulsite, siis Rahandusministeerium lubas meile esitada seadusemuudatuse parandused ja need jõuavad rahanduskomisjoni. Võimalik, et need on juba jõudnud, ma kahjuks ei ole kursis. Mina saan praegu rääkida seda, mida arutas põhiseaduskomisjon, sest see konkreetne eelnõu ei ole põhiseaduskomisjoni eelnõu.

Aitäh! Vastuseks teie küsimusele: komisjoni esimehed ei ole eraldi kohtunud ja seda arutanud, kuidas selle eelnõuga edasi minna. Aga nagu te minu ettekandest kuulsite, siis Rahandusministeerium lubas meile esitada seadusemuudatuse, parandused, tähendab, ja need jõuavad, ma saan aru, rahanduskomisjoni. Võimalik, et on juba jõudnud, ma kahjuks ei ole kursis. Mina saan praegu rääkida seda, mida arutas põhiseaduskomisjon, sest see konkreetne eelnõu ei ole põhiseaduskomisjoni eelnõu.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Nii. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh küsimuste eest!

Nii. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Lugupeetud istungi juhataja! Kas praegu, selles menetlusfaasis on algatajal võimalik seda eelnõu tagasi võtta ja millal, mis hetkest see õigus tekib, et saada aru, et kui meil, noh, nüansis on küsimus, aga see eelnõu on sisulises kvaliteedis praak, see tuleks tagasi võtta. Mis menetluse hetkel praegu seda tüüpi, välja kuulutamata jäetud seaduse puhul on võimalik algatajal eelnõu tagasi võtta puhtõiguslikult?

Lugupeetud istungi juhataja! Kas praegu, selles menetlusfaasis on algatajal võimalik seda eelnõu tagasi võtta ja mis hetkest see õigus tekib, et saada aru, kui meil nüansis on küsimus. See eelnõu on sisulise kvaliteedi poolest praak, see tuleks tagasi võtta. Mis menetluse hetkel on välja kuulutamata jäetud seaduse puhul algatajal võimalik eelnõu tagasi võtta puhtõiguslikult?

Aitäh! See, hea kolleeg, see seadus on juba vastu võetud ja praegu me hääletame presidendi ettepanekut ja see läheb siis tagasi, juhul kui otsustatakse presidendi ettepanekut toetada, läheb komisjonile ja siis juba komisjon teeb kõik vastavad menetlustoimingud. (Urmas Reinsalu täpsustab saalist.) Algataja on Vabariigi Valitsus. (Urmas Reinsalul on veel küsimusi.) Vabariigi Valitsus saab siis, kui ta on tagasi komisjonis, siis saab Vabariigi Valitsus, sest praegu ei saa, sellepärast et me praegu hääletame võimalik et ka muutmata kujul vastuvõtmist. Et sellisel juhul, kui vastavat taotlust ei tulnud, siis me ei saa seda teha. (Urmas Reinsalu jätkab.) Ma saan aru, et siis me oleme sisuliselt olukorras, kus me oleme pärast teist lugemist ka kõikide teiste eelnõude puhul, et juhul, kui presidendi ettepanekut toetatakse, ja siis on võimalik teha mitmeid toiminguid konkreetse eelnõuga. Varro Vooglaid, võtan ka veel küsimuse istungi läbiviimise protseduuri kohta ja siis läheme juba rahanduskomisjoni ettekande juurde.

Aitäh! Hea kolleeg, see seadus on juba vastu võetud ja praegu me hääletame presidendi ettepanekut ja juhul kui otsustatakse presidendi ettepanekut toetada, läheb see tagasi komisjoni ja siis juba komisjon teeb kõik vastavad menetlustoimingud. (Urmas Reinsalu täpsustab saalist.) Algataja on Vabariigi Valitsus. (Urmas Reinsalul on veel küsimusi.) Vabariigi Valitsus saab siis, kui see on tagasi komisjonis. Praegu ei saa, sellepärast et me praegu hääletame, võimalik, et ka muutmata kujul, vastuvõtmist. Sellisel juhul, kui vastavat taotlust ei ole tulnud, siis me ei saa seda teha. (Urmas Reinsalu jätkab.) Ma saan aru, et siis me oleme sisuliselt olukorras, kus teine lugemine on [lõpetatud], nagu kõikide teiste eelnõude puhul. Juhul kui presidendi ettepanekut toetatakse, siis on võimalik teha mitmeid toiminguid konkreetse eelnõuga. Varro Vooglaid, võtan ka veel küsimuse istungi läbiviimise protseduuri kohta ja siis läheme juba rahanduskomisjoni ettekande juurde.

Suur tänu! Mul tekkis ausalt öeldes huvi, täiendav huvi seonduvalt selle küsimusega, mis tõstatati, et kas ei ole siis nii, et eelnõu algatajal on igas eelnõu menetlemise etapis võimalik eelnõu tagasi võtta. Ja kui ei ole nii, siis millised on sellest reeglist erandid? Mina kujutan küll ette ja nagu loogiline võiks olla see, kui president jätab seaduse välja kuulutamata, sellepärast et ta arvab, et see on põhiseadusega vastuolus, siis eelnõu algataja vaatab sellele olukorrale ja ütleb tõepoolest, et me võtame selle eelnõu lihtsalt tagasi, ilma et Riigikogu peaks pärast midagi uuesti arutama.

Suur tänu! Mul tekkis ausalt öeldes täiendav huvi seonduvalt selle küsimusega, mis just tõstatati. Kas ei ole nii, et eelnõu algatajal on igas eelnõu menetlemise etapis võimalik eelnõu tagasi võtta? Ja kui ei ole nii, siis millised on selle reegli erandid? Mina kujutan küll ette, ja loogiline võiks olla see, kui president jätab seaduse välja kuulutamata, sellepärast et ta arvab, et see on põhiseadusega vastuolus, siis eelnõu algataja vaatab seda olukorda ja ütleb, et, tõepoolest, me võtame selle eelnõu lihtsalt tagasi, ilma et Riigikogu peaks midagi uuesti arutama.

Jaa, ma saan aru sellest loogikast, aga me oleme täna olukorras, kus see on vastu võetud seadus. President on saatnud selle meile tagasi ja me peame selle osas langetama otsuse. Juhul, kui me leiame, et ta tuleks muutmata kujul vastu võtta, siis on sellisel juhul see otsus tehtud ja me oleme selle eelnõu saatnud uuesti presidendile. Aga juhul, kui me toetame presidendi ettepanekut, siis ta läheb uuesti tagasi komisjoni ja siis saab algataja vaadata sellele konkreetsele eelnõule otsa. Nii et nii see on. Aga sõbrad, mul on ettepanek. (Ohkab sügavalt.) Läheks edasi, meil on siin hästi palju läbirääkijaid ja meil on veel ka … Hästi, ma võtan need kaks viimast küsimust. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, ma saan aru sellest loogikast, aga me oleme täna olukorras, kus see on vastu võetud seadus. President on saatnud selle meile tagasi ja me peame selle osas langetama otsuse. Juhul kui me leiame, et see tuleks muutmata kujul vastu võtta, siis on sellisel juhul see otsus tehtud ja me oleme selle eelnõu saatnud uuesti presidendile. Aga juhul, kui me toetame presidendi ettepanekut, siis see läheb uuesti tagasi komisjoni ja siis saab algataja vaadata sellele konkreetsele eelnõule otsa. Nii see on. Aga sõbrad, mul on ettepanek. (Saalist täpsustatakse.) Läheks edasi, meil on siin hästi palju läbirääkijaid ja meil on veel ka … Hästi! Ma võtan need kaks viimast küsimust. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Tegelikult ma saan sellest loogikast aru. Ma arvan, et see [tuleneb] ka võimude lahususe printsiibi põhimõttest. Kui parlament on mingi seaduse vastu võtnud, siis Vabariigi Valitsusel ei oleks kohane ega saagi olla võimalik seda tagasi võtta. Siis ta põhimõtteliselt sõidab üle Riigikogu otsusest. Ehk siis täna Riigikogu peab selle otsuse tegema, kas me tahame seda seadust või ei taha.

Tegelikult ma saan sellest loogikast aru, ma arvan, see on ka võimude lahususe printsiibi põhimõte, et kui parlament on mingi seaduse vastu võtnud, siis Vabariigi Valitsusel nagu ei oleks kohane ega saagi olla võimalik seda tagasi võtta. Siis ta põhimõtteliselt sõidab üle Riigikogu otsusest. Ehk siis täna Riigikogu peab selle otsuse tegema, kas me ikka tahame seda seadust või nagu ikkagi ei taha.

Aitäh! See oli nüüd pigem täpsustus, aga aitäh teile selle eest! Liigume nüüd edasi ja palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu komisjoni istungil 8. septembril. Arutelu juures osalesid külalistena Vabariigi presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo, Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker ning õiguse ja sunni rakendamise osakonna juhataja Eneli Nõmm, lisaks ka Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik ja nõunik Liina Malm. Ma nimetan kohe ära komisjoni poolt langetatud otsused. Rahanduskomisjon otsustas mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. See oli konsensuslik otsus. Ja veel kord, kuna tundub, et kõik kolleegid alati ei saa sellest sõnastusest aru, siis rahanduskomisjon leidis, et eelnõu tuleks uuesti arutada. Teine otsus: määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri, mis tehti ka konsensuslikult. Menetluses tegi Hent-Raul Kalmo ülevaate Vabariigi Presidendi seisukohast. Ma ei hakka kordama seda teemat, kuna eelkõneleja juba sellest rääkis. Lisaks, Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker selgitas seisukohti. Tekitas mõningat diskussiooni see olukord, Riigikohtus olev juhtum, kus isik küsis Rahapesu Andmebüroolt, kas tema suhtes on avatud menetlus ja kas RAB-ilt on mõnest välisriigist küsitud tema kohta informatsiooni. Iga vastus oleks andnud antud juhul teada, millises menetlusstaadiumis parasjagu ollakse. Riigikohus on pöördunud Euroopa Kohtu poole, et saada seisukoht, kas RAB täidab oma tuumikülesandeid haldusorganina ja kas talle rakendub isikuandmete kaitse üldmäärus või rakenduvad talle õiguskaitseasutuste direktiiv ja isikuandmete kaitse seadus. Riigikohus küsis ühtlasi Euroopa Kohtult eelotsust, kas selline tõlgendus on õige, et RAB ei väljasta isikule teavet, mis tal isiku kohta on. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, Eesti on esimesena sellises olukorras. Euroopa Komisjon ei ole piisavalt põhjalikult selgitanud seda teemat rahapesu tõkestamise direktiivis, mille tõttu kõik rahapesu andmebürood Euroopa Liidus ootavad seda seisukohta. Ja seal osutati Rahandusministeeriumi esindaja poolt sellele, et Euroopa Kohtu menetlused võtavad aega ja otsuseni jõudmine võib võtta aega keskeltläbi pool aastat kuni aasta. Sealjuures saavad esitada teised riigid menetluse käigus ka omapoolseid ettepanekuid. See oli teema, kus käsitleti RAB-ile tehtud päringuid, et kas neid on uuritud või mitte, ja seda dilemmat, mis nendele küsimustele vastamisel võib tekkida. Räägiti ka sellest, mis puudutab andmeid, millega soovitakse selle seadusega kasutada. Ja rõhutatakse seda, et kuigi avalikkuses räägitakse 11 andmekogust, on tegelikult tegemist 6 andmekoguga, mida soovitakse kasutada. Komisjonis leiti ka seda diskussiooni käigus, et tõenäoliselt tuleb täpsustada, milliseid andmeid mis viisil tuleks kasutada. See on minu poolt lühidalt kõik, ülevaade. Aitäh!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu komisjoni istungil 8. septembril. Arutelu juures osalesid külalistena Vabariigi Presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo, Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker ning õiguse ja sunni rakendamise osakonna juhataja Eneli Nõmm, lisaks ka Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik ja nõunik Liina Malm. Ma nimetan kohe ära komisjoni poolt langetatud otsused. Rahanduskomisjon otsustas mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. See oli konsensuslik otsus. Ja veel kord, kuna tundub, et kõik kolleegid alati ei saa sellest sõnastusest aru, siis rahanduskomisjon leidis, et eelnõu tuleks uuesti arutada. Teine otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri, mis tehti ka konsensuslikult. Menetluses tegi Hent-Raul Kalmo ülevaate Vabariigi Presidendi seisukohast. Ma ei hakka kordama seda teemat, kuna eelkõneleja juba rääkis sellest. Lisaks, Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker selgitas seisukohti. Mõningat diskussiooni tekitas Riigikohtus olev juhtum, kus isik küsis Rahapesu Andmebüroolt, kas tema suhtes on avatud menetlus ja kas RAB‑ilt on mõnest välisriigist küsitud tema kohta informatsiooni. Iga vastus oleks andnud antud juhul teada, millises menetlusstaadiumis parasjagu ollakse. Riigikohus on pöördunud Euroopa Kohtu poole, et saada seisukoht, kas RAB täidab oma tuumikülesandeid haldusorganina ja kas talle rakendub isikuandmete kaitse üldmäärus või rakenduvad talle õiguskaitseasutuste direktiiv ja isikuandmete kaitse seadus. Riigikohus küsis ühtlasi Euroopa Kohtult eelotsust, kas selline tõlgendus on õige, et RAB ei väljasta isikule teavet, mis tal isiku kohta on. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, Eesti on esimesena sellises olukorras. Euroopa Komisjon ei ole piisavalt põhjalikult selgitanud seda teemat rahapesu tõkestamise direktiivis, mille tõttu kõik rahapesu andmebürood Euroopa Liidus ootavad seda seisukohta. Rahandusministeeriumi esindaja osutas sellele, et Euroopa Kohtu menetlused võtavad aega ja otsuseni jõudmine võib võtta aega keskeltläbi pool aastat kuni aasta. Sealjuures saavad esitada teised riigid menetluse käigus ka oma ettepanekuid. Selle teema käigus käsitleti siis RAB‑ile tehtud päringuid, et kas neid on uuritud või mitte, ja seda dilemmat, mis nendele küsimustele vastamisel võib tekkida. Räägiti ka andmetest, mida soovitakse selle seaduse alusel kasutada. Rõhutatakse seda, et kuigi avalikkuses räägitakse 11 andmekogust, on tegelikult tegemist kuue andmekoguga, mida soovitakse kasutada. Komisjonis leiti diskussiooni käigus ka seda, et tõenäoliselt tuleb täpsustada, milliseid andmeid mis viisil tuleks kasutada. See lühike ülevaade on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, mul on sama küsimus mis eelmisele ettekandjale. Kas teie olete suhelnud Rahandusministeeriumiga või eraldi rahandusministriga, kes on teie erakonnakaaslane? Juhul kui parlament teeb täna otsuse, et me ei võta seda seadust uuesti muutmata kujul vastu, siis [kas] see jääkski lihtsalt sahtlisse või valitsus võtaks selle tagasi, mitte et me hakkame ootama uusi ettepanekuid Rahandusministeeriumist? Sest ei ole kuidagi võimalik, et need ettepanekud saavad olla sellised, et ei sõideta üle inimeste põhiõigustest.

Aitäh! Austatud ettekandja, mul on sama küsimus mis eelmisele ettekandjale. Kas teie olete suhelnud, ma küsin, Rahandusministeeriumiga näiteks või eraldi rahandusministriga, kes on teie erakonnakaaslane. Nüüd, juhul kui parlament teeb täna selle otsuse, et me ei võta seda seadust uuesti muutmata kujul vastu, et see jääkski lihtsalt sahtlisse, või et valitsus võtaks selle tagasi, mitte me ei hakka ootama uusi ettepanekuid Rahandusministeeriumist, sest see ei ole kuidagi võimalik, millised need ettepanekud saavad olla, kus ei sõideta üle inimeste põhiõigustest?

Aitäh! Rahanduskomisjoni istungil osutas Rahandusministeeriumi esindaja ja ka Rahapesu Andmebüroo juht sellele, et Rahandusministeeriumil on olemas ettepanekud, kuidas eelnõu muuta.

Aitäh! Rahanduskomisjoni istungil osutas Rahandusministeeriumi esindaja ja ka Rahapesu Andmebüroo juht, et Rahandusministeeriumil on olemas ettepanekud, kuidas eelnõu muuta.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Lauri! Mulle meenub! Mulle meenub hiliskevad, kus te väga veendunult, imposantselt kaitsesite seda seadust. Kui ma õieti mäletan, te olite vist selle juhtiv ettekandja. Korrigeerige mind, kui ma mäletan valesti või te rääkisite võib-olla fraktsiooni nimel. Ja siis te kõnelesite terviseandmetest, mida selle seaduse puhul teoreetilise konstruktsioonina rahapesu asjus peaks saama sorida. See oleks nagu nii-öelda selle seaduse üks funktsioonidest. Mis aspektist, tuletage mulle meelde, terviseandmed puutusid sellesse superandmebaasi seadusesse.

Proua Lauri! Mulle meenub! Mulle meenub hiliskevad, kus te väga veendunult ja imposantselt kaitsesite seda seadust. Kui ma õigesti mäletan, te olite vist selle juhtiv ettekandja. Korrigeerige mind, kui ma mäletan valesti või te kõnelesite võib-olla fraktsiooni nimel. Ja siis te kõnelesite terviseandmetest, milles selle seaduse puhul teoreetilise konstruktsioonina rahapesu asjus peaks saama sorida. See oleks nii-öelda selle seaduse üks funktsioonidest. Mis aspektist, tuletage mulle meelde, terviseandmed puutusid sellesse superandmebaasi seadusesse.

Hea kolleeg te nüüd ajate pada, vabandage väljenduse eest! Kindlasti ei olnud diskussioon terviseandmetest sellisel kujul, et keegi soovib terviseandmetes sorida. Küsimus on selles, et eelnõu algses versioonis oli kirjas, et andmebaasi võivad jõuda ka terviseandmed. Eelnõu vastuvõtmisel oli see välja võetud. Ja kuidas need jõuavad, seda oli ka komisjoni diskussioonis seekord. See tekib sellest, et kui Rahapesu Andmebüroo teeb päringu panka, väljavõtte, siis ta võib lihtsalt näha tehingu teise poolena, et on tehtud rahaülekanne apteeki. Kõik! See ongi kõik. Ja AKI ehk Andmekaitse Inspektsioon leidis, et see peaks olema selle tõttu seaduses kirjas. Iseenesest on loogiline, et selliseid kaasa tulevaid andmeid tegelikult ei küsita. Neid peab teistmoodi käsitlema, kui neid tegelikult ei töödelda ja neid ei kasutata.

Hea kolleeg, te nüüd ajate pada, vabandage väljenduse eest! Kindlasti ei olnud diskussioon terviseandmetest sellisel kujul, et keegi soovib terviseandmetes sorida. Küsimus on selles, et eelnõu algses versioonis oli kirjas, et andmebaasi võivad jõuda ka terviseandmed. Eelnõu vastuvõtmisel oli see osa välja võetud. Ja kuidas need [andmebaasi] jõuavad, selle üle oli seekord ka komisjonis diskussioon. See tekib sellest, et kui Rahapesu Andmebüroo teeb päringu panka, [saab] väljavõtte, siis ta võib lihtsalt näha tehingu teist poolt, et on tehtud rahaülekanne apteeki. Kõik! See ongi kõik. Ja AKI ehk Andmekaitse Inspektsioon leidis, et see peaks olema selle tõttu seaduses kirjas. Iseenesest on loogiline, et selliseid kaasa tulevaid andmeid tegelikult ei küsita. Neid peab teistmoodi käsitlema, kui neid tegelikult ei töödelda ja neid ei kasutata.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, aitäh! Mind huvitab see, et kas teie rahanduskomisjoni esimehena tunnetate ka mingit vastutust seonduvalt sellega, et on järjekordselt võetud vastu põhiseadusega vastuolus olev seadus ja et rahanduskomisjon ise andis ka sellise soovituse seadus sellisel kujul vastu võtta, mille siis presidendi kantselei ja Vabariigi President ise on hinnanud põhiseadusvastaseks, või on see lihtsalt selline tavapärane osa tööst, et mis siis ikka, andsime soovitusi rahanduskomisjonist võtta vastu põhiseadusvastane eelnõu, võetigi vastu, ja noh, kui osutus põhiseadusvastaseks, siis teeme aga edasi. Ja teiseks, kas sellega seonduvalt, kas rahanduskomisjoni esimehena te olite teadlik sellest, või rahanduskomisjoni liikmena, vabandust, olite teadlik sellest, et mitmed parlamendiliikmed olid ka konkreetselt osutanud sellele konkreetsele põhiseadusvastasusele, mille tõttu president jättis selle välja kuulutamata? Te teate, mis see põhjus on, ma ei hakka seda siin üle kordama. Aga kui te olite sellest teadlik, miks siis sellest hoolimata andsite omapoolse toetuse selle seaduse vastuvõtmisele?

Jaa, aitäh! Mind huvitab see, et kas teie rahanduskomisjoni esimehena tunnetate ka mingit vastutust seoses sellega, et on järjekordselt võetud vastu põhiseadusega vastuolus olev seadus ja et rahanduskomisjon ise andis sellise soovituse seadus sellisel kujul vastu võtta, mille siis presidendi kantselei ja Vabariigi President ise on hinnanud põhiseadusvastaseks, või on see lihtsalt selline tavapärane osa tööst, et mis siis ikka, andsime soovituse rahanduskomisjonist võtta vastu põhiseadusvastane eelnõu, võetigi vastu, ja noh, kui osutus põhiseadusvastaseks, siis [töötame] aga edasi. Ja teiseks, sellega seoses, kas rahanduskomisjoni esimehena, või rahanduskomisjoni liikmena, vabandust, olite te teadlik sellest, et mitmed parlamendiliikmed olid ka konkreetselt osutanud sellele konkreetsele põhiseadusvastasusele, mille tõttu president jättis selle välja kuulutamata? Te teate, mis see põhjus on, ma ei hakka seda siin üle kordama. Aga kui te olite sellest teadlik, miks siis sellest hoolimata andsite oma toetuse selle seaduse vastuvõtmisele?

Aitäh! Ma ei ole siin puldis oma isiklike seisukohtade väljendajana, vaid komisjoni esindajana. Ma tõesti ei ole komisjoni esimees. Ja kui seda eelnõu arutati ja vastu võeti, siis selles eelnõus oli tehtud terve hulk muudatusi. Inimesena, kes on õppinud õigusteadust ja edukalt ka vastavas valdkonnas toimetanud, peaksite te teadma, et erinevaid seadusesätteid võib väga erineval viisil tõlgendada ja arusaamad võivad olla väga vaieldavad. Ja nende üle vaieldaksegi. See, et aeg-ajalt Riigikogus vastuvõetud seadused jõuavad Riigikohtusse ja seal nende üle vaieldakse ja otsustatakse, kas Riigikogu on läinud põhiseadusega vastuollu või mitte, on ka demokraatia üks elementaarne osa. Nii et sellepärast tunda mingisugust süümepiina või süüd, et parimat tahtes on jõutud võib-olla lahenduseni, mille põhiseaduslikkust [hinnates] nii-öelda kõrgem kohus leiab, et võib-olla see ei ole kõige parem lahendus, on täitsa loogiline. Ma osutan ka sellele, et antud hetkel jõudis see vaidlus alles presidendini. Nii et vaidleme edasi, nii nagu eelnevat eelnõu siin käsitledes. Riigikogul seadusandjana ongi õigus teha teatud valikuid, teatud otsuseid ja Riigikohtul viimase instantsina [on õigus] otsustada selle üle, kas põhiseadusega on vastuolu või ei ole. Nii et vaidlused minu arvates on õigusloome loomulik osa.

Aitäh! Ma ei ole siin puldis oma isiklike seisukohtade väljendajana, vaid komisjonipoolse esindajana. Ma tõesti ei ole komisjoni esimees. Ja kui seda eelnõu arutati ja vastu võeti, siis selles eelnõus oli tehtud terve hulk muudatusi. Ja inimesena, kes on õppinud õigusteadust ja edukalt ka vastavas valdkonnas toimetanud, peaksite te teadma, et erinevaid seadussätteid võib väga erineval viisil tõlgendada ja arusaamad võivad olla väga vaieldavad. Ja nende üle vaieldaksegi. See, et aeg-ajalt Riigikogus vastuvõetud seadused jõuavad Riigikohtusse ja seal nende üle vaieldakse ja otsustatakse, kas Riigikogu on läinud põhiseadusega vastuollu või mitte, see on ka demokraatia üks elementaarne osa. Nii et sellepärast tunda mingisugust süümepiina või süüd sellest, et parimat tahtes on jõutud võib-olla lahenduseni, mis põhiseaduslikkuse nii-öelda kõrgema kohtu poolt leitakse, et võib-olla ei ole kõige parem lahendus, see on täitsa loogiline. Ma osutan ka sellele, et antud hetkel jõudis see vaidlus alles presidendini. Nii et vaidleme edasi, nii nagu eelneva eelnõu käsitlusel siinpool, et Riigikogul seadusandjana ongi õigus teha teatud valikuid, teatud otsuseid, ja Riigikohtul viimase instantsina siis otsustada selle üle, kas põhiseadusega on vastuolu või ei ole. Nii et vaidlused minu arvates on õigusloome loomulik osa.

Aitäh! Hea juhataja ja ettekandja! Ma ei hakka teilt küsima, kas teil endise justiitsministrina häbi ei ole juhtida põhiseadusvastase eelnõu [menetlust]. Ma küsin konkreetselt teilt kui rahanduseksperdilt. Miks teiesugune, kes tunneb pangandusmaailma ja neid tegelasi väga hästi, ei küsinud Finantsinspektsioonilt nende arvamust. Ei ole tänase päevani küsinud. Te peaks väga hästi teadma Kilvar Kesslerit ja tema kompetentsi. Miks te ei küsinud?

Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Hea juhataja ja ettekandja! Ma ei hakka teilt küsima, et kas Teil endise justiitsministrina häbi ei ole juhtida põhiseadusvastast eelnõud. Ma küsin konkreetselt, Teie kui rahandusekspert. Miks teiesugune, kes tunneb pangandusmaailma ja neid tegelasi väga hästi, ei küsinud Finantsinspektsioonilt nende arvamust. Ei ole tänase päevani küsinud. Te peaks väga hästi teadma Kilvar Kesslerit ja tema kompetentsi. Miks te ei küsinud?

Aitäh! Veel kord, loodetavasti panite tähele vastust eelmisele küsimusele. Meil ei ole sellist, see on presidendi arvamus, tegemist on olukorraga, mis ei ole võib-olla põhiseaduspärane. See ei tähenda seda, et eelnõu on ilmtingimata põhiseadusvastane, on üks arvamus. Lahendus võib olla ka see, et leitakse omavahel diskussioonis, õiguslikus diskussioonis, kas on olemas parimaid sõnastusi või paremaid lahendusi. Ei ole põhjust häbeneda mitte kellelgi sellepärast, et ta on leidnud mingisuguse lahenduse, mis tema arvates on õiguslikult lubatav. Teise inimese arvates ei pruugi see nii olla. Selle üle vaieldakse, see on loomulik, häbeneda pole selle puhul mitte midagi. Küsimus selles, et kes on kaasatud või mitte, siis on selge, et selle eelnõu arutelusse kaasatakse kõik huvitatud osapooled. Lihtsalt kui eelnõud eelnevalt alguses arutati, kahjuks osalejate hulk ja nende isikute hulk, kes soovisid osaleda, oli tagasihoidlik. Ma tõesti ei tea mikspärast Rahandusministeerium ei kaasanud eelnõu menetlemisse Finantsinspektsiooni, tõesti ei tea. Praegusel juhul on selge, et nad on selgelt väljendanud soovi, et nad soovivad eelnõu, kui seda uuesti arutatakse, osaleda arutelus. Kõik asutused, organisatsioonid, kes soovivad osaleda sellises arutluses, on teretulnud. Tõsiasi on see, et siin Riigikogus ei ole võimalik alati välja mõelda, kes võiksid olla huvitatud ühe või teise eelnõu menetlusest. Minu kogemus ütleb ka seda, et tihtipeale öeldakse, et kui pöördud sinna ühe või teise asutuse poole, organisatsiooni poole, siis öeldakse, et meil ei ole mitte midagi öelda, kõik, punkt.

Aitäh! Veel kord, loodetavasti panite tähele vastust eelmisele küsimusele. Meil ei ole sellist [lõplikku teadmist], see on presidendi arvamus, et tegemist on [eelnõuga], mis ei ole võib-olla põhiseaduspärane. See ei tähenda seda, et eelnõu on ilmtingimata põhiseadusvastane, see on üks arvamus. Lahendus võidakse omavahel leida ka õiguslikus diskussiooni käigus, kas on olemas parimaid sõnastusi või paremaid lahendusi. Ei ole põhjust häbeneda mitte kellelgi sellepärast, et ta on leidnud mingisuguse lahenduse, mis tema arvates on õiguslikult lubatav. Teise inimese arvates ei pruugi see nii olla. Selle üle vaieldaksegi, see on loomulik, häbeneda pole selle puhul mitte midagi. Küsimus selle kohta, kes on kaasatud või mitte. On selge, et selle eelnõu arutelusse kaasatakse kõik huvitatud osapooled. Lihtsalt kui eelnõu alguses arutati, oli kahjuks osalejate hulk ja nende isikute hulk, kes soovisid osaleda, tagasihoidlik. Ma tõesti ei tea, miks Rahandusministeerium ei kaasanud eelnõu menetlemisse Finantsinspektsiooni, tõesti ei tea. Praegusel juhul on nad on selgelt väljendanud soovi, et kui seda eelnõu uuesti arutatakse, soovivad nad arutelus osaleda. Kõik asutused, organisatsioonid, kes soovivad osaleda selles arutelus, on teretulnud. Tõsiasi on ka see, et siin Riigikogus ei ole võimalik alati välja mõelda, kes võiksid olla huvitatud ühe või teise eelnõu menetlusest. Minu kogemus ütleb ka seda, et kui pöördud ühe või teise asutuse või organisatsiooni poole, siis tihtipeale öeldakse sealt, et meil ei ole mitte midagi öelda, kõik, punkt.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Proua Lauri, ma küsin võib-olla natuke üldisema küsimuse. Nii see eelnõu, mida me praegu arutame, kui ka teemade ring, mis haakub näiteks politsei poolt kaamerate kasutusega, ja hiljaaegu Siseministeeriumist tulnud eelnõu, mille abil taheti mõttepolitseid hakata rajama – need kõik viitavad sellisele tendentsile, et ei hinnata mitte niivõrd demokraatiat ja inimeste vabadust, millest ka teie siin puldis hiljaaegu just rääkisite, vaid et justkui kusagil on grupp inimesi, ametnikkond või erinevad ministeeriumid, kes tahaksid kuidagi demokraatiast üle sõita. Te enne ei häbenenud kiitmast oma edukaid õpinguid ja karjääri, aga võib-olla te väljendate oma isiklikku seisukohta nende kolme eelnõu näitel. Kui kaalukeelel on demokraatia ja isikuvabadus versus kõik see orwellilik, mida esile tuuakse, siis kumba teie isiklikult pooldate?

Aitäh! No proua Lauri, ma küsin võib-olla natuke üldisema küsimuse. Nii see eelnõu, mida me praegu arutame, kui ka teemade ring, mis haakus näiteks politsei poolt kaamerate kasutusega, ja hiljaaegu Siseministeeriumist tulnud eelnõu, kus mõttepolitseid taheti hakata rajama – need kõik viitavad sellisele tendentsile, et ei hinnata mitte niivõrd demokraatiat ja inimeste vabadust, millest ka teie siin puldis hiljaaegu just rääkisite, aga et justkui kusagil on grupp inimesi, ametnikkond või erinevad ministeeriumid, kes tahaksid kuidagi demokraatiast üle sõita. Te enne ei häbenenud kiitmast oma edukaid õpinguid ja karjääri, aga võib-olla te väljendate oma isiklikku seisukohta nende kolme eelnõu näitel. Kui kaalukeelel on demokraatia ja isikuvabadus versus kõik see orwellilik, mida esile tuuakse, siis kumba teie isiklikult pooldate?

Aitäh! Mina olen siin komisjonipoolse ettekandjana, mistõttu ma jätan oma isikliku seisukoha väljendamise võimaluse arutelude etappi.

Aitäh! Mina olen siin komisjoni ettekandjana, mistõttu ma jätan oma isikliku seisukoha väljendamise võimaluse arutelude etappi.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui me läheme läbirääkimiste juurde, Rain Epleril on käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

See natuke haakub Maris Lauri viimase vastusega. Ma tahaks Riigikogu esimehe hinnangut sellele, et Maris Lauri minule vastates rõhutas seda, et ta on siin komisjoni esindajana ja ta isiklikke arvamusi ei käsitle. Aga seal mõni vastus varem ta rääkis päris pikalt oma edukatest õpingutest ja sellistest isiklikest asjadest, edukast karjäärist ja nii edasi. Kuidas teie hinnang on, kas kontekstis, kus isiklikku arvamust ei taheta avaldada, on kohane siin oma CV-ga kuidagi nagu esinema tulla?

See natuke haakub Maris Lauri viimase vastusega. Ma tahaks Riigikogu esimehe hinnangut sellele, et Maris Lauri minule vastates rõhutas seda, et ta on siin komisjoni esindajana ja ta isiklikke arvamusi ei käsitle. Aga seal mõni vastus varem ta rääkis päris pikalt oma edukatest õpingutest ja sellistest isiklikest asjadest, edukast karjäärist ja nii edasi. Milline teie hinnang on, kas kontekstis, kus isiklikku arvamust ei taheta avaldada, on kohane siin oma CV‑ga kuidagi nagu esinema tulla?

Aitäh, Rain Epler! Ma pean lihtsalt ütlema, et Maris Lauri oli siin komisjonipoolse ettekandjana ja kandis ette komisjonipoolse seisukoha. Ma usun, et ta tegi seda väga korrektselt ja väga viisakalt ja kindlasti tuleb Maris Laurit selle ettekande eest tunnustada. Maris Lauri, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, Rain Epler! Ma pean lihtsalt ütlema, et Maris Lauri oli siin komisjoni ettekandjana ja kandis ette komisjoni seisukoha. Ma usun, et ta tegi seda väga korrektselt ja väga viisakalt ja kindlasti tuleb Maris Laurit selle ettekande eest tunnustada. Maris Lauri, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Kui kolleeg paneb mulle suhu sõnu, mida ma kindlasti ei ole puldis öelnud, kas need sõnavõtud kustutatakse protokollist?

Aitäh, hea kolleeg! Päris hea küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Vastus on ei, neid ei kustutata. Ma saan muidugi osaliselt lugeda seda, mida te praegu ütlesite, ka vastulauseks, nii et ma pean ütlema, hea kolleeg, et vähemalt see osa, mis oli vastulause, ei olnud protseduuriline küsimus, nii et ma ei saa seda protseduurilisena arvestada. Peeter Ernits, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Päris hea küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Vastus on, et ei, neid ei kustutata. Ma saan muidugi osaliselt lugeda seda, mida te praegu ütlesite, ka vastulauseks, nii et selle osa kohta ma pean ütlema, et, hea kolleeg, et see ei olnud, vähemalt selles osas, mis oli vastulause, see ei olnud ka protseduuriline küsimus, nii et ma ei saa seda siis protseduurilisena arvestada. Aah, Peeter Ernits, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Kolleeg Laurile ütlesite, et ei saa kustutada, aga ma küsin, kas ei oleks võimalik neid hävitada kuidagi. Daame tuleb austada.

Hea kolleeg Peeter Ernits, ma ei saa aru, mida te küsite. Ma tõesti siiralt ei saa aru. Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks ka sellisel kujul. Läheks nüüd edasi läbirääkimiste juurde, sellepärast et Anastassia Kovalenko-Kõlvart on meil juba püsti. Palun siis Riigikogu kõnetoolist. (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Täna parlament suure tõenäosusega hääletab selle poolt, et me ei võta seda superandmebaasi seadust uuesti vastu muutmata kujul. Aga ma arvan, et me ei peaks üldse seda, ka tulevikus, mitte mingil kujul vastu võtma. Pärast tänast hääletust peab see igaveseks jääma kas sahtlisse või siis valitsus peaks selle tagasi võtma. Mul on praegu siit puldist palve nii valitsusele, aga ka Rahandusministeeriumile mitte tulla välja uute ettepanekutega. Palun võtke see eelnõu tagasi, sest pole absoluutselt mitte mingit võimalust, kuidas sellest suudetakse teha mingi uus versioon, mis ei lähe põhiseadusega vastuollu, ei riiva inimeste põhiõigusi. Keskerakond on pidevalt rääkinud, et sellised eelnõud on põhiseadusega vastuolus. Ja ikka ja jälle püütakse need siit läbi suruda, ja kedagi ei huvita, keegi ei vastuta. Nagu öeldi: ei, aga vaidleme edasi. Kellega te vaidlete? Presidendiga ja siis Riigikohtuga? Teate, tegelikult see on saamas juba selliseks suuremaks probleemiks. Nüüd, kus tehisaru on arenenud, arvavad ministeeriumid, erinevad asutused, et võib mis iganes eelnõusid toota ja hakata kogu ühiskonda jälgima, sest meil on ju see võimalus olemas: tehisaru. Mille jaoks siis see tehisaru loodi? Ja nüüd kõik ministeeriumid, õiguskaitseorganid, riiklikud asutused võistlevad, kes saab rohkem andmeid koguda, kes saab rohkem andmeid enda kätte, sest see on uus valuuta, mille pärast võisteldakse, ja siis tuuakse siia kogu aeg uusi eelnõusid. Mind hirmutab, kui [kergekäeliselt] tullakse nende ettepanekutega välja. Politseikaamerate [teemat] oleme juba piisavalt arutanud. Aga nüüd lisaks sellele superandmebaasile alles hiljuti Igor Taro juhtimisel, siseministri juhtimisel oli Siseministeerium valmis tulema välja sellise eelnõuga, mille kohaselt oleks inimesi hakatud karistama selle järgi, mida inimene loeb, mida inimene vaatab internetist, mida inimene mõtleb. Ja seda muidugi selle sildi all, et see on ju teie kaitseks, me kaitseme teid terrorismi eest. Täpselt nagu seesama superandmebaasi eelnõu. Igal pool kirjutatakse pealkirja "terrorismi tõkestamine". Et inimesi sellises ulatuses kontrollida, nagu Igor Taro algselt tahtis, oleks ju tähendanud totaalse jälgimise sisseviimist. Oleks jälgitud, mis saateid inimesed vaatavad, mis internetilehekülgedel nad käivad, mida loevad, mida kirjutavad, mis mõtted neil on. Ma absoluutselt ei välista, et tulevikus oligi plaan need kaks asja kokku liita: sellesama Rahapesu Andmebüroo superandmebaasiga, kuhu on juba hulk andmeid kokku kogutud, oleks liidetud kõik need muud andmed, mis on kogutud inimeste arvutitest, telefonidest ja muudest kohtadest. Ja siis oleks pandud veel tehisarud omavahel suhtlema, et [teada,] kus need vaenlased meil on. See ei ole enam vandenõuteooria. Varem oleks [võinud] kõlada, nagu ma räägiks siin mingisugusest vandenõust, aga see ei ole enam vandenõuteooria, see on juba reaalsus, kuhu me liigume. Orwell lihtsalt puhkab selle kõige kõrval, mis meil siin toimub. Tulen tagasi selle superandmebaasi juurde ja tuletan meelde kõik need põhjused, mis ma juba eelnevalt nimetasin, miks seda enam mitte kunagi ei tohi sahtlist välja võtta. Sooviti ühendada 11 erinevat riiklikku andmebaasi, luua iga inimese kohta profiil, ja seda profileerimist oleks hakanud tegema tehisaru. Tehisaru oleks hakanud otsustama, kes on meie ühiskonnas ohtlik inimene ja kes ei ole. Kusjuures see sõnastus, mis on [seaduses] kirjas ja mida nüüd Rahandusministeerium arvab, et hakkab muutma, oli meelega nii lai ja arusaamatu, et põhimõtteliselt võiks selle järgi näha igas inimeses vaenlast. Ametnikud oleksid seejuures saanud vaadata, mis varad sul on, kus sa elad, mida sa poest ostad, kus sa käid, kellega sa suhtled, isegi su terviseandmeid. Kujutate ette, et riik loob teist profiili, kogub andmeid, teeb järeldused. Aga kui sa soovid teada saada, mis andmed riigil on – ei, neid andmeid sulle ei väljastata. Eraldi oli veel seaduses kirjas, et andmeid inimesed kätte ei saa. Sellele juhtis ka president väga teravalt tähelepanu. Öelge mulle, millised muudatused on võimalik sisse viia, et muuta see seadus põhiseaduspäraseks? No ei ole võimalik! Ma kujutan ette, et suure tõenäosusega läheb koalitsioon teisele ringile, läheb kolmandale ringile ja siis lõpuks on see meil Riigikohtus. Vaidleme edasi, nagu ütles komisjoni esimees. Ma väga palun, ma tõesti palun, ärge tehke seda. Kellega te vaidlete? Riigikogu on juba igasuguse usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse kaotanud. Me tekitame ainult Riigikohtule koormust juurde. Eelmine eelnõu läheb ka nüüd Riigikohtusse. Ja üleüldse, võib-olla võiks kokku leppida, et lõpetame miljonite raiskamise jälgimisühiskonna loomisele ja põhiõiguste [piiramisele]. Meie seadusandjana ei peaks üldse sellele kaasa aitama. Ma tuletan meelde rahandusministri Jürgen Ligi selgitust, miks superandmebaas tuleb luua. Rahandusminister ütles, et me saame 3,5 miljonit eurot Euroopa Liidu taasterahastu fondist ja me peame selle kindlasti ära kasutama. Muidugi ta jättis rääkimata selle, kui palju sellise andmebaasi ülalpidamine hakkab iga aasta maksma. Aga vähemalt inimesed said teada, et 3,5 miljonit eurot on see hind, millega müüakse inimeste põhiõigused maha. Vähemalt see on tore, et Jürgen Ligi tunnistas selle asja üles. Maailmas on tõesti väga ärevad ajad, aga me peame väga ettevaatlikult suhtuma sellesse soovi hakata looma totaalset jälgimisühiskonda ja seda julgeoleku sildi all. Valitsus, ministeeriumid, erinevad riiklikud asutused ei tohi praegust keerulist aega kuritarvitada ja kasutada ära selleks, et suruda läbi selliseid eelnõusid. Inimeste vabadus on väga oluline põhiväärtus, me peame seda kaitsma. See on eriti oluline väikse riigi puhul, kus vabaduse eest on väga kaua võideldud. Ma loodan, et nii selle seaduse puhul kui ka sarnaste seaduseelnõude puhul me ei pea enam siin saalis üldse selliste arutelude juurde tagasi tulema. Ma loodan, et see on viimane kord, kui me sellist asja siin saalis arutame. Aitäh!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Täna parlament suure tõenäosusega hääletab selle poolt, et me ei võta seda superandmebaasi seadust uuesti vastu muutmata kujul. Aga ma arvan, et me ei peaks üldse seda, ka tulevikus, mitte mingil kujul vastu võtma. Pärast seda tänast hääletust peab see igaveseks jääma kas sahtlisse või siis valitsus peaks selle tagasi võtma. Ja mul on praegu siit puldist palve nii valitsusele, aga ka Rahandusministeeriumile mitte tulla välja uute ettepanekutega. Palun võtke see eelnõu tagasi, sest pole absoluutselt mitte mingit võimalust, kuidas sellest suudetakse teha mingi uus versioon, mis meil ei lähe äkitselt põhiseadusega vastuollu, ei riiva inimeste põhiõigusi. Keskerakond on pidevalt rääkinud, et sellised eelnõud on põhiseadusega vastuolus. Ja ikka ja jälle püütakse need suruda siit läbi, ja kedagi ei huvita, keegi ei vastuta. Nagu öeldi: ei, aga vaidleme edasi. Kellega te vaidlete? Presidendiga, siis Riigikohtuga? Ja teate, tegelikult see on saamas juba selliseks suuremaks probleemiks. Nüüd, kus tehisaru on arenev, arvavad ministeeriumid, erinevad asutused, et võib mis iganes eelnõusid toota ja hakata kogu ühiskonda jälgima, sest aga meil on ju see võimalus olemas: tehisaru. Mille jaoks siis see tehisaru loodi? Ja täna kõik riiklikud ministeeriumid, õiguskaitseorganid, riiklikud asutused võistlevad, kes saab rohkem andmeid koguda, kes saab rohkem andmeid enda kätte, sest see on uus valuuta, mille pärast võisteldakse, ja siis tuuakse siia kogu aeg uusi eelnõusid. Mind hirmutab, kui lihtsalt tullakse nende ettepanekutega välja. Politseikaamerate asi – seda oleme juba piisavalt arutanud. Aga nüüd lisaks sellele superandmebaasile alles hiljuti Igor Taro juhtimisel, siseministri juhtimisel oli Siseministeerium valmis tulema välja sellise eelnõuga, kus inimesi oleks hakatud karistama selle järgi, mida inimene loeb, mida inimene vaatab internetist, mida inimene mõtleb. Ja seda muidugi ka selle sildi all, et aga see on ju teie kaitseks, me kaitseme teid terrorismi eest. Täpselt nagu seesama superandmebaasi eelnõu. Igal pool kirjutatakse sinna pealkirja ikkagi "terrorismi tõkestamine". Aga et inimesi selles ulatuses kontrollida, nagu Igor Taro algselt tahtis, no see oleks ju tähendanud, et oleks totaalne jälgimine sisse viidud. Oleks jälgitud, mis saateid inimene vaatab, mis internetilehekülgedel inimesed käivad, mida loevad, mida kirjutavad, mis mõtted neil on. Ma absoluutselt ei välista, et tulevikus oligi plaan, et liidetakse need kaks asja kokku: seesama Rahapesu Andmebüroo superandmebaas, kus siis oleks juba hulk andmeid kokku kogutud, ja siis oleks liidetud ka kõik need muud andmed, mis on kogutud inimeste arvutitest, telefonidest ja muudest kohtadest. Ja siis oleks pandud veel tehisarud omavahel suhtlema, et kus need vaenlased meil on. Ja see ei ole enam vandenõuteooria. Varem oleks kõlanud, nagu ma siin räägiks mingisugusest vandenõust. Aga see ei ole vandenõuteooria enam, see on juba reaalsus, kuhu me liigume. Ma ütlen, Orwell lihtsalt puhkab selle kõige kõrval, mis meil siin toimub. Tulles tagasi sellesama superandmebaasi juurde, kõik need põhjused, mis ma juba eelnevalt nimetasin, miks seda enam mitte kunagi ei tohi sahtlist välja võtta, ma tuletan meelde. Sooviti ühendada 11 erinevat riiklikku andmebaasi, iga inimese kohta luua profiil, ja seda profileerimist oleks hakanud tegema tehisaru. Tehisaru oleks hakanud otsustama, kes on meie ühiskonnas ohtlik inimene, kes ei ole. Ja kusjuures see sõnastus, see sõnastus, mis on seal kirjas, mida nüüd Rahandusministeerium arvab, et hakkab muutma, see sõnastus oli meelega nii lai ja arusaamatu, et põhimõtteliselt selle järgi võiks igas inimeses näha vaenlast. Ja ametnikud oleksid seejuures saanud vaadata, mis varad sul on, kus sa elad, mida sa poest ostad, kus sa käid, kellega sa suhtled, isegi mis terviseandmed sul on. Kujutate ette, et riik loob teist profiili, kogub andmeid, teeb järeldused. Aga kui sa soovid teada saada, mis andmed riigil on – ei, neid andmeid sulle ei väljastata. Eraldi oli veel seaduses kirjas, et andmeid inimesed kätte ei saa. Sellele juhtis ka president väga teravalt tähelepanu. No öelge mulle, millised muudatused on võimalik sisse viia, et nüüd see seadus kuidagi muuta põhiseaduspäraseks? No ei ole võimalik! Ja siis suure tõenäosusega, ma kujutan ette, koalitsioon läheb teisele ringile, läheb kolmandale ringile, no ja siis lõpuks on see meil Riigikohtus. Vaidleme edasi, nagu ütles komisjoni esimees. Ma väga palun, ma tõesti palun, ärge tehke seda. Nagu kellega te vaidlete? Riigikogu on juba igasuguse usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse kaotanud. Me siin tekitame ainult Riigikohtule koormust juurde. Eelmine eelnõu läheb ka nüüd Riigikohtusse. Ja üleüldse võib-olla võiks kokku leppida, et me lõpetame miljonite raiskamise jälgimisühiskonna loomisele ja põhiõiguste riivele. Meie seadusandjana ei peaks üldse sellele kaasa aitama. Ma tuletan meelde rahandusministri Jürgen Ligi selgituse, miks see superandmebaas tuleb luua. Rahandusminister ütles, et me saame 3,5 miljonit eurot Euroopa Liidu taasterahastu fondist, me peame seda kindlasti ära kasutama. Muidugi ta jättis rääkimata seda, kui palju sellise andmebaasi ülalpidamine hakkab iga aasta maksma. Aga vähemalt inimesed said teada, et 3,5 miljonit eurot on see hind, millega müüakse inimeste põhiõigused maha. Vähemalt see on tore, et Jürgen Ligi selle asja tunnistas üles. Maailmas on tõesti väga ärevad ajad, aga me peame väga ettevaatlikult suhtuma sellesse soovi hakata looma totaalset jälgimisühiskonda ja seda julgeoleku sildi all. Valitsus, ministeeriumid, erinevad riiklikud asutused ei tohi praegust keerulist aega kuritarvitada ja kasutada ära selleks, et suruda selliseid eelnõusid läbi. Inimeste vabadus on väga oluline põhiväärtus, me peame seda kaitsma. See on eriti oluline väikse riigi puhul, kus vabaduse eest on väga kaua võideldud. Nii et ma loodan, et nii selle seaduse puhul kui ka sarnaste seaduseelnõude puhul me ei pea enam siin saalis üldse selliste arutelude juurde tagasi tulema. Ma loodan, et see on viimane kord, kui me sellist asja siin saalis arutame. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Andestust! Hoiakut tuleb korrigeerida nõudlikumaks! Mis tähendab, palume? Isamaa valijad ei palu, Isamaa valijad nõuavad! Proua Lauri, ärge palun lahkuge saalist! See kõne järgnev osa on teile suunatud. See seadus tuleb tagasi võtta parlamendil, prügikasti visata. Ja kui, nagu on öelnud härra Ligi, see seadus võetakse vastu, ühte lauset kosmeetiliselt muudetakse, siis ma luban Eesti inimestele: me hakkame inimeste vabadusi, inimeste privaatsust taastama samm-sammult ja tühistame selle ebaõnnestunud käkerdise! Sellel asjal on oma eellugu. Aasta ja mõned kuud tagasi luges avalikkus uudist, et valitsus kavatseb anda maksuametile õiguse inimeste pangakontodes sorida. Oli nii? Sotsid olid siis valitsuses, teie seda suppi keetsite koos. Näete, proua Sikkut naerab. Nüüd, mis juhtus? Avaliku ettevõtjate, juristide pahameele tõttu valitsus astus näiliselt sammu tagasi. Möödus aasta ja Eesti avalikkus sai teada, et pangakontodes on massiliselt soritud ilma mitte mingisuguse seadusliku aluseta. Veerand miljardi eurone nõue on LHV pangalt üleval ja valitsus kükitab nurga taga, ei julge tulla isegi nelja parlamendikomisjoni ühisistungile ükski minister. Pole meie asi, teeskleme surnut nagu Polonius sametkardinate taga! Ja nüüd on lagedale tuldud Euroopa õiguses pretsedenditu riivega, superandmebaasi initsiatiiviga, millega uhkeldati siin. Proua Lauri vägagi imposantselt rääkis, milline geniaalsus on välja mõeldud. Ja muide, seda tehti valetades. Öeldi: Euroopa Liidu õiguse küsimus. Euroopa Liidu õigusel pole selle nõuetega mitte mingit pistmist! Kõneldi sellest, et me oleme pidanud dialoogi ettevõtjatega, kõik on läbi arutatud komisjonis. Ka see osutus valeks! Päevad enne selle seaduse vastuvõtmist saadeti nii ettevõtlusorganisatsioonide, advokatuuri, põhiõiguste komisjoni ja ekspertide nõuded selle kohta, et see on põhiseadusevastane, rikub privaatsust, loob pretsedenditu rakenduspraktika, mis on täiesti ebavajalik, aga sellest ei hoolitud, võeti vastu see seadus. Jah, ka Isamaa pöördus presidendi poole, jätta see seadus välja kuulutamata. President leidis ühe lause. See lause ei ole selle seaduse puhul keskne. See on modus operandi probleem, selle lause lahendamine, ükskõik kuidas seda sõnastada, ei muuda baasprobleemi. Me ehitame sellist jälgimisriiki, kus vabadus ja inimeste vabadus peab samm-sammult taganema huvi ees, mida ei ole legitiimsena suudetud määratleda, ja teiseks, huvi ees, millele ei ole saadud mitte mingisugust demokraatlikku legitiimsust sisaldavat mandaati. Meie üleskutse on see seadus visata täies mahus prügikasti. Selle seaduse puhul, ma kordan, on ette nähtud mis asi? Moodustada kõikmõeldavatest isikute, ettevõtete andmetest superbaas. Ja hämati meile, lugupeetavad parlamendiliikmed, tuletan meelde, kas see pangakontode sõna tähendab tegelikult kogu tehingukäivet aastate peale tagasi, jutt oli viiest aastast, või see tähendab lihtsalt nimetust, et näete, mul on pangakonto, LHV või Swedbank, pean selle, selle andmed on. Nüüd siit proua Lauri tunnistas, kui jutt oli, et ka terviseandmed võivad sinna sisse sattuda, et kui on tehtud ülekanne seal arstile või tervishoiuteenuse eest, et tegelikkuses jutt käib ikkagi supermahus informatsioonist. Meie kõigi, vabandust, viie viimase aasta pangatehingud, mis lingitakse ära inimeste varalise positsiooniga, muude isikute andmetega ja mis hakkab tööle. Lugupeetav Riigikogu esimees, näete, milline pikk plaan on Eesti rahvale välja mõeldud! Hakkavad tööle robotid, profileerimise robotid tehisajuna, kes hakkavad tuvastama inimeste profiile, juriidiliste isikute profiile, kes on mingeid reegleid rikkunud. Mis sellele järgneb? Advokaadid hoiatasid meid enne seaduse vastuvõtmist koalitsiooni enamushäältega, see oli teada: profiil tuvastatakse ja automaatselt sellisel juhul Rahapesu Andmebüroo annab teada, isiku pangakontod suletakse, algab menetlus. Kusjuures seda põhjendust sisuliselt, mis küsimuses see menetlus algab, isikul õigus teada ei ole. Üsnagi kuratlik mehhanism on välja mõeldud. Jutt selle kohta, et see käib ainult rahapesu selle asja kohta – lubage naerda! Selles seaduses endas on antud tagauks kas või nii-öelda julgeolekuasutustele kogu selle infovälja päringute puhul. Ja sellist asja, sellist kaadervärki olukorras, kus meil on julgeolekukriis, meil on majanduskriis, majandusseisak, tegeleb valitsus prioriteedina. Vaadake, kus on tehnoloogiline, intellektuaalne võimekus! Kaks asja innovatsiooniks on välja mõeldud: tuua vange Tartusse, väga originaalne Nokia, ja teiseks mõelda välja Euroopa Liidu õiguskorras pretsedenditu superandmebaas ja panna tehisaju sellega kogu Eesti ühiskonda monitoorima. Innovaatorid istuvad meil valitsuses! Näete, millise asja mõtlesid välja mehed ja naised! Jah, ma kõnelen võib-olla iroonilises võtmes, aga see asi on tegelikkuses ületanud teatava taluvuspiiri. Ma tean, koalitsiooni esindajad on välja rääkinud, mis see kavatsus on. Valimised on ukse taga kahe kuu pärast, pooleteise kuu pärast, selle ajani maha vaikida, siis suruda paar lauset tehniliselt seadusesse sisse ja võtta see asi nurga tagant vastu. See on teie plaan. Aga ma hoiatan teid: ärge raisake maksumaksja raha! Jah, te surute Eesti ühiskonnal, Eesti ettevõtjatel, Eesti finantssektoril selle seaduse kurgust alla tõenäoliselt, sest teie poolel on täna võim. Aga ärge raisake maksumaksja raha, sest see läheb tuulde mõne aja pärast, sest me tühistame selle asja. Saate aru? Härra Tamm, härra Stoicescu, ainsad koalitsiooni esindajad, kes on veel saali jäänud. Härra Tamm lahkub. On jäänud veel Riigikogu esimees ja üks koalitsiooni esindaja. Kellele me siin räägime? Teie käkerdis, põhiseadusevastane seadus, mille üle te uhkeldasite juunikuus! Ja nüüd räägite, vabandust, siis mingeid põhjendusi: nojah, aga tõlgendused võivad olla erinevad. Mis tõlgendused erinevad? See seadus on põhiseadusevastane seadus, te olite teadlikud sellest. Parim akadeemiline, sõltumatu, juriidiline ekspertiis ütles parlamendile: see on põhiseadusevastane. Surusite selle läbi. Nüüd mõtlete, et voolujoonestate, libestate seda normi ja lähete uuele ringile. Teie aeg hakkab otsa saama. Ei, härra Stoicescu, mitte meie aeg, teie aeg hakkab otsa saama. Aitäh!

Andestust! Hoiakut tuleb korrigeerida nõudlikumaks! Mis tähendab, palume? Isamaa valijad ei palu, Isamaa valijad nõuavad! Proua Lauri, ärge palun lahkuge saalist! See kõne järgnev osa on teile suunatud. See seadus tuleb parlamendil tagasi võtta ja prügikasti visata! Ja kui, nagu on öelnud härra Ligi, see seadus võetakse vastu ühte lauset kosmeetiliselt muutes, siis ma luban Eesti inimestele: me hakkame inimeste vabadusi, inimeste privaatsust samm-sammult taastama ja tühistame selle ebaõnnestunud käkerdise! Sellel asjal on oma eellugu. Aasta ja mõned kuud tagasi luges avalikkus uudist, et valitsus kavatseb anda maksuametile õiguse inimeste pangakontodes sorida. Oli nii? Sotsid olid siis valitsuses, teie seda suppi keetsite koos. Näete, proua Sikkut naerab. Nüüd, mis juhtus? Avaliku ettevõtjate, juristide pahameele tõttu valitsus astus näiliselt sammu tagasi. Möödus aasta ja Eesti avalikkus sai teada, et pangakontodes on massiliselt soritud ilma mitte mingisuguse seadusliku aluseta. Veerand miljardi eurone nõue on LHV pangalt üleval ja valitsus kükitab nurga taga. Ei julge tulla isegi nelja parlamendikomisjoni ühisistungile ükski minister. Pole meie asi, teeskleme surnut nagu Polonius sametkardinate taga! Ja nüüd on lagedale tuldud Euroopa õiguses pretsedenditu riivega, superandmebaasi initsiatiiviga, millega uhkeldati siin. Proua Lauri vägagi imposantselt rääkis, milline geniaalsus on välja mõeldud. Ja muide, seda tehti valetades! Öeldi: Euroopa Liidu õiguse küsimus. Euroopa Liidu õigusel pole nende nõuetega mitte mingit pistmist! Kõneldi sellest, et me oleme pidanud dialoogi ettevõtjatega, kõik on läbi arutatud komisjonis. Ka see osutus valeks! Päevad enne selle seaduse vastuvõtmist saadeti nii ettevõtlusorganisatsioonide, advokatuuri põhiõiguste [kaitse] komisjoni ja ekspertide nõuded selle kohta, et see on põhiseadusvastane, rikub privaatsust, loob pretsedenditu rakenduspraktika, mis on täiesti ebavajalik. Aga sellest ei hoolitud, võeti vastu see seadus. Jah, ka Isamaa pöördus presidendi poole, et ta jätaks selle seadus välja kuulutamata. President leidis ühe lause, see lause ei ole selle seaduse puhul keskne. See on modus operandi probleem, selle lause lahendamine, ükskõik kuidas seda sõnastada, ei muuda baasprobleemi. Me ehitame sellist jälgimisriiki, kus inimeste vabadus peab samm-sammult taganema huvi ees, mida ei ole legitiimsena suudetud määratleda, ja teiseks, huvi ees, millele ei ole saadud mitte mingisugust demokraatlikku legitiimsust sisaldavat mandaati. Meie üleskutse on see seadus visata täies mahus prügikasti. Selle seaduse puhul, ma kordan, on ette nähtud mis asi? Moodustada kõikmõeldavatest isikute, ettevõtete andmetest superbaas. Ja hämati meile selle kohta, lugupeetavad parlamendiliikmed, tuletan meelde, kas see sõna "pangakontod" tähendab tegelikult kogu tehingute [ajalugu] aastate peale, jutt oli viiest aastast, või see tähendab lihtsalt [panga] nimetamist ehk neid andmeid, et näete, mul on pangakonto LHV‑s või Swedbankis. Proua Lauri nüüd siin tunnistas – kui jutt oli, et ka terviseandmed võivad sinna sattuda juhul, kui on tehtud ülekanne arstile või tervishoiuteenuse eest –, et tegelikkuses jutt käib ikkagi supermahus informatsioonist. Meie kõigi, vabandust, viie viimase aasta pangatehingud, mis lingitakse ära inimeste varalise positsiooniga, muude isikute andmetega, ja mis hakkab tööle. Lugupeetav Riigikogu esimees, näete, milline pikk plaan on Eesti rahvale välja mõeldud! Hakkavad tööle robotid, profileerimise robotid tehisajuna, kes tuvastavad inimeste profiile, juriidiliste isikute profiile, kes on mingeid reegleid rikkunud. Mis sellele järgneb? Advokaadid hoiatasid meid enne seaduse vastuvõtmist koalitsiooni enamushäältega, see oli teada: profiil tuvastatakse ja sellisel juhul annab Rahapesu Andmebüroo automaatselt teada, et isiku pangakontod suletakse, algab menetlus. Kusjuures seda sisulist põhjendust, mis küsimuses see menetlus algatatakse, isikul õigus teada ei ole. Üsnagi kuratlik mehhanism on välja mõeldud. Jutt selle kohta, et see käib ainult rahapesu [tõkestamise] kohta – lubage naerda! Selle seaduse endaga on antud tagauks kas või nii-öelda julgeolekuasutustele kogu selles infoväljas päringute [tegemisel]. Sellise asjaga, sellise kaadervärgiga olukorras, kus meil on julgeolekukriis, meil on majanduskriis, majandusseisak, tegeleb valitsus prioriteedina. Vaadake, kus on tehnoloogiline, intellektuaalne võimekus! Kaks asja on innovatsiooniks välja mõeldud: tuua vange Tartusse, väga originaalne Nokia, ja teiseks mõelda välja Euroopa Liidu õiguskorras pretsedenditu superandmebaas ja panna tehisaju sellega kogu Eesti ühiskonda monitoorima. Innovaatorid istuvad meil valitsuses! Näete, millise asja mõtlesid välja mehed ja naised! Jah, ma kõnelen võib-olla iroonilises võtmes, aga see asi on tegelikkuses ületanud teatava taluvuspiiri. Ma tean, koalitsiooni esindajad on välja rääkinud, mis see kavatsus on. Valimised on ukse taga kahe kuu pärast, pooleteise kuu pärast, selle ajani maha vaikida, siis suruda paar lauset tehniliselt seadusesse sisse ja võtta see asi nurga taga vastu. See on teie plaan. Aga ma hoiatan teid: ärge raisake maksumaksja raha! Jah, te surute Eesti ühiskonnal, Eesti ettevõtjatel, Eesti finantssektoril selle seaduse kurgust alla tõenäoliselt, sest teie poolel on praegu võim. Aga ärge raisake maksumaksja raha, sest see läheb mõne aja pärast tuulde, sest me tühistame selle. Saate aru? Härra Tamm, härra Stoicescu, ainsad koalitsiooni esindajad, kes on veel saali jäänud. Härra Tamm lahkub. On jäänud veel Riigikogu esimees ja üks koalitsiooni esindaja. Kellele me siin räägime? Teie käkerdis, põhiseadusevastane seadus, millega te uhkeldasite juunikuus! Ja nüüd [toote], vabandust, siis mingeid põhjendusi: nojah, aga tõlgendused võivad olla erinevad. Mis tõlgendused erinevad? See seadus on põhiseadusvastane seadus. Te olite teadlikud sellest! Parim akadeemiline, sõltumatu, juriidiline ekspertiis ütles parlamendile: see on põhiseadusevastane. Surusite selle läbi. Nüüd mõtlete, et voolujoonestate, libestate seda normi ja lähete uuele ringile. Teie aeg hakkab otsa saama. Ei, härra Stoicescu, mitte meie aeg, teie aeg hakkab otsa saama. Aitäh!

Nii, aitäh! Ja järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Peeter Ernitsa. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, aeg hakkab otsa saama. Praeguse koalitsiooni aeg on juba otsas ja see agoonia, mida [näeme] ka tänasel päeval, on suurepärane näide. Kaks seadust saatis president prügikasti ja koalitsioon tuleb jäärapäiselt taas välja ja räägib sellist lambajuttu. Viimasel puhul, et natuke kohitseme ja arvamusi on palju. Jah, rääkida võib kõike. Aga tegelikult on selle eelnõu puhul [teisiti]. Ma eelmistel kordadel rääkisin, ma olen ligi üheksa aastat parlamendis olnud, nii rõvedat seadust ma ei ole varem näinud. See praegune, see keha, on nagu kärntõbine kährik, keda ei ole võimalik elustada, ainult põletada. Kärntõbine kährik! Proua Lauri on siit kadunud, ja kõik teised ka. Ongi kõik, plats on puhas! Aga ihalus nuhkida, ihalus ükskõik mis moel võimule jääda on jätkuvalt elus. Näiteks siseminister Taro, pika plaani mehe meelsuspolitsei väljatöötamiskavatsus ja kõik see, mida keegi meist mõtleb ja selle järgi karistada. Nüüd selle superandmebaasi loomine, loomulikult ülepeakaela ja kiirustades: viimasel nädalal kaks lugemist, 17. ja 19. juunil, ma mäletan väga hästi. Nüüd võttis siseminister selle [väljatöötamiskavatsuse] tagasi, nähes, et asi läheb väga hulluks, aga see mõte, see plaan ei ole kusagile kadunud. See elab agoonias olevas olematu toetusega koalitsioonis jätkuvalt edasi. Aga see on lubamatu. Nagu ma olen korduvalt öelnud, praegune koalitsioon on nagu pehkinud, mädanenud puu – piisab vaid näpuga puutuda ja ta variseb kokku. Praegusel hetkel tulla siia sellise jutuga, et jah, natuke parandame ja nii edasi – kordan taas, see on lambajutt. Ja tegelikult, mida see näitab? See näitab, et Eesti riik, nagu ma eelnevalt ütlesin, on jätkuvalt lodev ja laisk. Ja samas lõputult ustav kellelegi, kes ütleb, kuidas tegutseda. Jürgen Ligi, rahandusminister, tuli 20. mail seda siia esitlema ja ütles nii: "Siia ma tulin, sest teisiti ma ei tohi." Õiges tsitaadis on "ei saa", aga [ta ütles] "ei tohi". Järelikult keegi käskis Jürgen Ligil siia tulla ja selle kärnase kähriku visata meile saali. Jah, kui toimus hääletamine, leidsid kavalamad koalitsioonipoliitikud võimaluse siia mitte tulla. Puudusid! Aga 38 ustavat parteisõdurit eesotsas lugupeetud Riigikogu esimehega hääletasid poolt. 38! See meenutab väga Ukraina parlamendis suvel toimunut, kui president Zelenskõi otsustas panna nende kaks korruptsioonipolitseid uue, ustava peaprokuröri kontrolli alla. Ja parlamendisaadikud hääletasid. Mõned on tunnistanud, et nad isegi ei teadnud, öeldi, et kas sa oled ustav presidendile või mitte. Nad hääletasid poolt ja siis läks kaheksa päeva mööda, või oli üheksa, kui sama seltskond hääletas risti vastupidi. Vahepeal oli Euroopa Liit öelnud, et muidu ei saa raha, ja inimesed tulid tänavale ka. Aga selle kärnase kährikuga tehti nii kiiresti, et isegi ajakirjandus ei teadnud seda. Loomulikult ei teadnud ka Finantsinspektsioon, kes peaks teadma rahaasju väga hästi, kuna Rahapesu Andmebüroo ja kõik on Rahandusministeeriumi all. Ei teadnud! Tänase päevani pole küsitud temalt.

Hea juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, aeg hakkab otsa saama. Praeguse koalitsiooni aeg on juba otsas ja see agoonia, mis tänasel päeval on suurepärane näide. Kaks seadust, mille president prügikasti saatis, ja koalitsioon tuleb jäärapäiselt taas välja ja räägib sellist lambajuttu. Viimasel puhul, et natuke kohitseme ja arvamusi on palju ja … Jah, rääkida võib kõike. Aga tegelikult on selle eelnõu puhul, ma eelmistel kordadel rääkisin, ma olen ligi 9 aastat parlamendis olnud, nii rõvedat seadust ma ei ole varem näinud. See praegune, see keha, on nagu kärntõbine kährik, keda ei ole võimalik elustada, ainult põletada. Kärntõbine kährik! Proua Lauri on kadunud siit ja teised ka. Kõik, ongi kõik, plats on puhas. Aga ihalus nuhkida, ihalus ükskõik mis moel võimule jääda on jätkuvalt elus. Siseminister Taro, pika plaani mees, meelsuspolitsei väljatöötamiskavatsus ja kõik see, mida keegi meist mõtleb ja selle järgi karistada, siis selle superandmebaasi loomine, loomulikult ülepeakaela ja kiirustades, viimasel nädalal kaks lugemist, 17. ja 19. juunil, ma mäletan väga hästi. Ja nüüd, kui siseminister võttis selle tagasi, nähes, et asi väga hulluks läheb, aga see mõte, see plaan ei ole kusagile kadunud. See elab agoonias olematu toetusega koalitsioonis jätkuvalt edasi. Aga see on lubamatu, nagu ma olen korduvalt öelnud, praegune koalitsioon on nagu pehkinud mädanenud puu, mida piisab näpuga puutuda, ja ta variseb kokku. Ja praegusel hetkel tulla siia sellise jutuga, et jah, natuke parandame ja nii edasi – kordan taas, see on lambajutt. Ja tegelikult, mida see näitab? See näitab, et Eesti riik, mida ma eelnevalt ütlesin, on jätkuvalt lodev ja laisk. Ja samas lõputult ustav kellelegi, kes ütleb, kuidas tegutseda. Jürgen Ligi, rahaminister, 20. mail tuli siia esitama seda ja ütles nii: siia ma tulin, sest teisiti ma ei tohi. Normaalne tsitaat on, et ei saa, aga ta ei tohi. Järelikult keegi käskis Jürgen Ligil siia tulla ja selle kärnase kähriku visata meile saali. Jah, kui toimus hääletamine, kavalamad koalitsioonipoliitikud leidsid võimaluse mitte siia tulla. Puudusid! Aga 38 ustavat parteisõdurit eesotsas lugupeetud Riigikogu esimehega hääletasid poolt. 38! See meenutab väga Ukraina parlamendis suvel toimunut, kui president Zelenskõi otsustas panna kaks nende korruptsioonipolitseid uue, ustava peaprokuröri kontrolli alla. Ja parlamendisaadikud hääletasid. Mõned on tunnistanud, et isegi nad ei teadnud, öeldi, et kas sa oled ustav presidendile või mitte. Nad hääletasid poolt ja siis läks kaheksa päeva, või oli üheksa, kui sama seltskond hääletas risti vastupidi, aga vahepeal oli Euroopa Liit öelnud, et ei saa raha. Ja inimesed tulid tänavale ka. Aga selle kärnase kährikuga tehti nii kiiresti, et isegi ajakirjandus ei teadnud seda. Loomulikult ei teadnud ka Finantsinspektsioon, kes peaks teadma rahaasju väga hästi, kuna Rahapesu Andmebüroo ja kõik on Rahandusministeeriumis. Ei teadnud! Tänase päevani pole küsitud temalt.

Ma korra küsin, kas teil on tarvis lisaaega?

Ma korra küsin, kas teil on tarvis lisaaega? Kui palju ma panen?

Jah, paar minutit.

Kolm minutit.

Kui palju ma panen siis?

Kolm minutit palun.

Kolm minutit lisaaega, palun.

Praegu küll kolm. Mida siin öelda? Kordan taas: ära põletada nagu sellesama kärntõbise kähriku, ja mitte ainult selle. Tegelikult peaksid Eesti inimesed reaalselt välja tulema ja ütlema, mida nad arvavad sellisest koalitsioonist, kellel toetust ei ole, aga kes püüab iga hinna eest võimul püsida ja seda loomulikult kõikvõimalike nuhkimisvahendite kiirkorras vastuvõtmisega, et kuidagigi võimule jääda. See on lubamatu, see ei ole demokraatlik. Mäng käib siin ju põhiseaduse vastu. Ah, on mingi põhiseadus, aga meile see ei loe, me tõlgendame kuidagi teistmoodi seda! See on lubamatu. Ja lõpetuseks: see kärntõbine kährik tuleb ära põletada. Aitäh!

Kolm minutit lisaaega, palun.

Mida siin öelda? Kordan taas: ära põletada, nii nagu kärntõbine kährik. Seesama ja mitte ainult selle. Tegelikult peaks tulema reaalselt välja Eesti inimesed ja ütlema, mida nad arvavad sellisest koalitsioonist, kellel toetust ei ole, aga kes püüab iga hinna eest võimul püsida ja seda loomulikult nuhkimise, kõikvõimalike nuhkimisvahendite kiirkorras vastuvõtmisega, et kuidagigi võimule jääda. See on lubamatu. See ei ole demokraatlik, mäng käib siin põhiseaduse vastu. Ah, on mingi põhiseadus? Aga meile see ei loe, me tõlgendame kuidagi teistmoodi seda! See on lubamatu. Ja lõpetan: kährik, kärntõbine, tuleb ära põletada. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu. Palun!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaidi. Palun!

Suur tänu! No esiteks on tähelepanuväärne, et me menetleme nüüd järjestikku juba teist seadust, mille Riigikogu on vabariigi presidendi hinnangul võtnud vastu põhiseadusega vastuolus olevana. Selle, aga eriti eelmise päevakorrapunkti ajal ma kuulasin erinevaid kõnesid, mis siin peeti, ja minus süvenes veendumus, et tegelikult enamikul Riigikogu liikmetest puudub elementaarne suutlikkus üleüldse hinnata eelnõude kooskõla põhiseadusega. Ma ei hakka rääkima praegu eelmisest eelnõust, millega seonduvalt olen juba palju kordi sõna võtnud. Aga vaatame kas või seda eelnõu. Ma eeldan, et Riigikogu liikmed on lugenud läbi, mida president ütles selle seaduse kohta, jättes selle välja kuulutamata. See põhiseaduse vastasus, millele ta osutab, on täiesti ilmselge. Täiesti ilmselge! Kui me vaatame, mida põhiseadus ütleb § 44, siis ta ütleb, et Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes hoitavate andmetega. Jah, seda õigust saab piirata, põhiseadus ise ka ütleb, et seda saab piirata. Aga kui me vaatame nüüd seda eelnõu, mis 19. juunil siin vastu võeti, siis seal on see õigus niimoodi ära piiratud, et alles ei jäägi enam mitte midagi. Siin on lisaks muudele alustele kirjutatud sisse, et RAB ehk Rahapesu Andmebüroo võib keelduda ka isikule tema taotluse alusel andmete väljastamisest, kui see RAB-i hinnangul takistab või kahjustab RAB-i seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Mis takistab või mis kahjustab, seda mitte kuidagi täpsustatud ei ole. Ehk sihuke täiesti üldine volitus, millele tuginedes saab lihtsalt täielikult ära nullida kodanike põhiseadusliku õiguse saada RAB-ilt infot, milliseid andmeid nende kohta on kogutud. Võib-olla oleks probleem seonduvalt sellega, et Riigikogu võttis vastu põhiseadusvastase seaduse, väiksem, kui võiks öelda, et no lipsas läbi see asi, ei osanud märgata, kiiresti tuli menetleda, toodi ju eelnõusid parlamenti väga kiiresti, menetleti väga kiiresti, no vot, ei jõudnud süveneda, palju muid asju oli ka. Aga selline selgitas oleks selgelt valelik. Sel lihtsal põhjusel, et eelnõu menetluse käigus, ma eeldan, et nii komisjonis kui ka suures saalis – suures saalis kohe päris kindlasti – korduvalt ja tungivas toonis juhiti tähelepanu sellele probleemile. Anastassia juhtis sellele tähelepanu lõpphääletuse eelselt, Urmas Reinsalu juhtis sellele tähelepanu lõpphääletuse eelselt, Rain juhtis sellele tähelepanu lõpphääletuse eelselt. Kolme konkreetset kõnet ma mäletan, kus kõigis juhite sellele probleemile tähelepanu. Aga selle asemel, et võtta kuulda ja öelda, et kuulge, tõepoolest, siin on tegemist reaalse ja tõsise põhiseaduse riivega, põhiseaduse rikkumisega ehk ebaseadusliku riivega, rammiti lihtsalt järjekordselt seaduseelnõu läbi, võeti see vastu täies teadmises, et see on vastuolus põhiseadusega. Ja siis mõned nädalad hiljem president oli sunnitud oli sunnitud ütlema, et jah, loomulikult vastuvõetud seadus järjekordselt – nagu ka kirikute ja koguduste seadus – on vastuolus põhiseadusega. Nüüd, selline olukord ei ole tegelikult aktsepteeritav. Ei ole mõtet kuulata sellist juttu, nagu siin Maris Lauri rääkis, et niimoodi normaalses demokraatlikus riigis käibki, et eks president hindab seaduse kooskõla põhiseadusega ja hiljem võib-olla siis Riigikohus hindab vastuolu või kooskõla põhiseadusega. Ei, nii ei käi õigusriigis asjad. Õigusriigis käivad asjad täpselt vastupidi: käivad asjad sedasi, et parlament ei võta vastu ühtegi seadust, mille puhul on ilmselge, et see on põhiseadusega vastuolus. Niimoodi käivad õigusriigis asjad. Ja miimoodi peaksid asjad käima, kui me võtaksime oma ametivannet siin majas tõsiselt. Paraku on probleem tunduvalt laiem kui see eelnõu. Ja probleem on ka palju laiem kui see, millele president tähelepanu juhtis. Probleem on selles, et tegemist on põhimõtteliselt totalitaarsele riigikorraldusele omase initsiatiiviga. Hakata looma sellist superandmebaasi, kuhu 11-st andmebaasist koondada kokku massiivne kogus informatsiooni kodanike kohta, ja siis hakata kõikide kodanike ja ettevõtjate kohta looma profiile tehisintellekti abil, profileerima kõiki kodanikke ja ettevõtteid, kes pole mitte midagi õigusvastast teinud ... Palun lisaaega kolm minutit.

Suur tänu! No esiteks on tähelepanuväärne, et me menetleme järjestikku juba teist seadust, mille Riigikogu on Vabariigi Presidendi hinnangul võtnud vastu põhiseadusega vastuolus olevana. Selle, aga eriti eelmise päevakorrapunkti ajal ma kuulasin erinevaid kõnesid, mis siin peeti, ja minus süvenes veendumus, et tegelikult enamikul Riigikogu liikmetest puudub elementaarne suutlikkus üleüldse hinnata eelnõude kooskõla põhiseadusega. Ma ei hakka praegu rääkima eelmisest eelnõust, millega seonduvalt olen juba palju kordi sõna võtnud, aga vaatame kas või seda eelnõu. Ma eeldan, et Riigikogu liikmed on lugenud läbi, mida president ütles selle seaduse kohta, kui ta jättis selle välja kuulutamata. See põhiseaduse vastasus, millele ta osutab, on täiesti ilmselge. Täiesti ilmselge! Vaatame, mida põhiseadus ütleb § 44. Ta ütleb, et Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes hoitavate andmetega. Jah, seda õigust saab piirata, põhiseadus ise ka ütleb, et seda saab piirata. Aga kui me vaatame seda eelnõu, mis 19. juunil siin vastu võeti, siis seal on see õigus niimoodi ära piiratud, et alles ei jäägi enam mitte midagi. Siin on lisaks muudele alustele kirjutatud sisse, et RAB ehk Rahapesu Andmebüroo võib keelduda ka isikule tema taotluse alusel andmete väljastamisest, kui see RAB‑i hinnangul takistab või kahjustab RAB‑i seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Mis takistab või mis kahjustab, seda mitte kuidagi täpsustatud ei ole. Ehk selline täiesti üldine volitus, millele tuginedes saab lihtsalt täielikult ära nullida kodanike põhiseadusliku õiguse saada RAB‑ilt infot, milliseid andmeid nende kohta on kogutud. Võib-olla oleks probleem, et Riigikogu võttis vastu põhiseadusvastase seaduse, väiksem, kui oleks öeldud, et no lipsas läbi see asi, ei osanud märgata, kiiresti tuli menetleda, toodi ju see eelnõu siia parlamenti väga kiiresti, menetleti väga kiiresti, no vot, ei jõudnud süveneda, palju muid asju oli ka. Aga selline selgitas oleks selgelt valelik! Sel lihtsal põhjusel, et eelnõu menetluse käigus, ma eeldan, et nii komisjonis kui ka suures saalis – suures saalis kohe päris kindlasti – korduvalt ja tungivas toonis juhiti tähelepanu sellele probleemile. Anastassia juhtis sellele tähelepanu lõpphääletuse eel, Urmas Reinsalu juhtis sellele tähelepanu lõpphääletuse eel, Rain juhtis sellele tähelepanu lõpphääletuse eel. Ma mäletan kolme konkreetset kõnet, kus kõigis juhite sellele probleemile tähelepanu. Aga selle asemel, et võtta kuulda ja öelda, et kuulge, tõepoolest, siin on tegemist reaalse ja tõsise põhiseaduse riivega, põhiseaduse rikkumisega ehk ebaseadusliku riivega, rammiti lihtsalt järjekordselt seaduseelnõu läbi, võeti see vastu täies teadmises, et see on vastuolus põhiseadusega. Ja siis mõned nädalad hiljem president oli sunnitud ütlema, et jah, loomulikult, vastuvõetud seadus järjekordselt, nagu ka kirikute ja koguduste seadus, on vastuolus põhiseadusega. Selline olukord ei ole tegelikult aktsepteeritav. Ei ole mõtet kuulata sellist juttu, nagu siin Maris Lauri rääkis, et niimoodi normaalses demokraatlikus riigis käibki, et eks president hindab seaduse kooskõla põhiseadusega ja hiljem võib-olla Riigikohus hindab vastuolu või kooskõla põhiseadusega. Ei, nii ei käi õigusriigis asjad. Õigusriigis käivad asjad täpselt vastupidi: käivad asjad sedasi, et parlament ei võta vastu ühtegi seadust, mille puhul on ilmselge, et see on põhiseadusega vastuolus. Niimoodi käivad õigusriigis asjad. Ja niimoodi peaksid asjad käima, kui me võtaksime oma ametivannet siin majas tõsiselt. Paraku on probleem tunduvalt laiem kui see eelnõu ja probleem on ka palju laiem kui see, millele president tähelepanu juhtis. Probleem on selles, et tegemist on põhimõtteliselt totalitaarsele riigikorraldusele omase initsiatiiviga. Hakata looma sellist superandmebaasi, kuhu 11 andmebaasist koondatakse kokku massiivne kogus informatsiooni kodanike kohta, ja siis hakata kõikide kodanike ja ettevõtjate kohta looma profiile tehisintellekti abil, profileerima kõiki kodanikke ja ettevõtteid, kes pole mitte midagi õigusvastast teinud ... Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega.

… et siis tehisintellekti abil teadmata algoritmidele tuginedes, teadmata kriteeriumidele tuginedes panna näpp peale konkreetsetele isikutele ja ettevõtetele, keda menetlema hakata, koos kõikide järelmitega, mis selle menetlusega kaasnevad, muu hulgas kontode sulgemised ja muud sellised asjad – see ei ole omane demokraatlikule õigusriigile. Demokraatlikus õigusriigis ei peaks koguma andmeid ega profileerima inimesi ja ettevõtteid ilma, et oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et nad on pannud toime õigusrikkumise. See on põhimõtteline erinevus. Kui kõiki menetletakse tehisintellekti abil kogu aeg, totaalselt, siis see ongi totalitaarse riigivõimu teostamise vorm. Sellest ei tohiks olla raske aru saada. Ja panete tähele, kuidas üks asi tuleb teise järel. Salajane ülesehitatud numbrituvastuskaamerate võrgustik, millega pildistatakse üles kes – kas need autojuhid, kes rikuvad kehtivat õigust? Ei, selleks on kiiruskaamerad olemas juba. Pildistatakse üles absoluutselt kõik, totaalselt. Kõik pildistatakse üles, kõik kantakse andmebaasi ja kõigi kohta on pidevalt informatsioon olemas: kus ta viibis, mis kell ta seal viibis, kellega koos ta seal viibis, sest tegelikult pildistatakse üles ka autos olevad näod, erinevalt sellest, mida PPA on meile rääkinud, avalikkusele valetades. Totalitaarne, totaalne jälgimine. Siis tuleb Siseministeeriumist väljatöötamiskavatsus, et hakata inimesi karistama mitte selle eest, mida nad on teinud, vaid selle eest, mida nad loevad – valesid asju loevad! – või milliseid saateid nad kuulavad või milliseid saateid nad vaatavad näiteks, milliseid ettekandeid nad kuulavad Youtube'ist, mille kohta nad informatsiooni koguvad. Nad pole mitte midagi õigusvastast teinud, aga ainuüksi seda, et nad kuulavad, loevad ja vaatavad valesid asju, tuleks käsitleda kuriteona. Küsimus on, kuidas õiguskaitseorganid teavad, kes vaatavad õigeid asju või kes vaatavad valesid asju, rääkimata sellest, et seaduseelnõu sellisel kujul ei defineerikski, mis see vale asi üldse on, keegi ei teagi täpselt, mille eest karistada võib saada. Ainuke võimalus tuvastada, kes vaatab, kuulab ja loeb valesid asju, on totaalselt jälgida kõiki. Kõiki! Ja seda peab tegema tehisintellekt, sest inimene ei suuda seda teha. See on liiga suur töömaht. Ehk siis kõik Youtube'i vaatamised, kõik kuulamised, kõik lugemised, kõik peab olema profileeritud ja siis tehisintellekt tuvastab. Saate te aru? Me näeme seda, kuidas seesama muster laieneb kõikides ühiskonnaelu valdkondades ja me liigume täiesti vales suunas. Kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste piire mitte ei avardata, vaid kitsendatakse samm-sammult ja järjepidevalt ja pidevalt edasi ja edasi ja edasi. Võib-olla ükski samm iseenesest eraldi võetuna ei ole nii suur, et kutsuda esile väga terav avalikkuse vastureaktsioon, aga need sammud kogumis viivad meid ühiskonda, kus me ei taha elada. Ma tahan loota, et te nõustute minuga. Ja siin tuleks tõmmata pidurit. Siin tuleks tõmmata tõsiselt pidurit ja mõelda järele, mis suunas me oleme liikunud ja kas see on suund, kuhu me tahame minna. See eelnõu igal juhul on läbinisti nii totalitaarne, et see tuleks täies tervikus prügikasti visata. Siin ei piisa sellest, kui parandada ära ainult see põhiseadusvastasus, millele president on osutanud. Igal juhul, selle projektiga pole mitte midagi head peale hakata. Tänan tähelepanu eest!

… et siis tehisintellekti abil teadmata algoritmidele tuginedes, teadmata kriteeriumidele tuginedes panna näpp peale konkreetsetele isikutele ja ettevõtetele, keda menetlema hakata, koos kõikide järelmitega, mis selle menetlusega kaasnevad, muu hulgas kontode sulgemised ja muud sellised asjad – see ei ole omane demokraatlikule õigusriigile. Demokraatlikus õigusriigis ei peaks koguma andmeid ega profileerima inimesi ja ettevõtteid ilma, et oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et nad on pannud toime õigusrikkumise. See on põhimõtteline erinevus. Kui kõiki menetletakse tehisintellekti abil kogu aeg, totaalselt, siis see ongi totalitaarse riigivõimu teostamise vorm. Sellest ei tohiks olla raske aru saada. Ja panete tähele, kuidas üks asi tuleb teise järel. Salajane ülesehitatud numbrituvastuskaamerate võrgustik, millega pildistatakse üles kes – kas need autojuhid, kes rikuvad kehtivat õigust? Ei, selleks on kiiruskaamerad olemas juba. Pildistatakse üles absoluutselt kõik, totaalselt. Kõik pildistatakse üles, kõik kantakse andmebaasi ja kõigi kohta on pidevalt informatsioon olemas – kus ta viibis, mis kell ta seal viibis, kellega koos ta seal viibis, sest autost pildistatakse ka näod üles tegelikult, erinevalt sellest, mida PPA on meile rääkinud, avalikkusele valetades. Totalitaarne, totaalne jälgimine. Siis tuleb Siseministeeriumist väljatöötamiskavatsus, hakkame inimesi karistama mitte selle eest, mida nad on teinud, vaid selle eest, mida nad loevad, valesid asju loevad, või milliseid saateid nad kuulavad või milliseid saateid nad vaatavad näiteks, milliseid ettekandeid nad kuulavad Youtube'ist, mille kohta nad informatsiooni koguvad. Nad pole mitte midagi õigusvastast teinud, aga ainuüksi seda, et nad kuulavad, loevad ja vaatavad valesid asju, tuleks käsitleda kuriteona. Nüüd küsimus, kuidas õiguskaitseorganid teavad, kes vaatavad õigeid asju või kes vaatavad valesid asju, rääkimata sellest, et seaduseelnõu sellisel kujul ei defineerikski, mis see vale asi on üldse, keegi ei teagi täpselt, mille eest karistada võib saada. Ainuke võimalus tuvastada, kes vaatab, kuulab ja loeb valesid asju, on totaalselt jälgida kõiki. Kõiki! Ja seda peab tegema tehisintellekt, sest inimene ei suuda seda teha. See on liiga suur töömaht. Ehk siis kõik Youtube'i vaatamised, kõik kuulamised, kõik lugemised, kõik peab olema profileeritud ja siis tehisintellekt tuvastab. Saate te aru?! Me näeme seda, kuidas seesama muster laieneb kõikides ühiskonnaelu valdkondades ja me liigume täiesti vales suunas. Kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste piire mitte ei avardata, vaid kitsendatakse samm-sammult ja järjepidevalt ja pidevalt edasi, edasi ja edasi ja edasi. Võib-olla ükski samm iseenesest eraldi võetuna ei ole nii suur, et kutsuda esile väga terav avalikkuse vastureaktsioon. Aga need sammud kogumis viivad meid ühiskonda, kus me ei taha elada. Ma tahan loota, et te nõustute minuga. Ja siin tuleks tõmmata pidurit. Siin tuleks tõmmata tõsiselt pidurit ja mõelda järele, mis suunas me oleme liikunud ja kas see on suund, kuhu me tahame minna. See eelnõu igal juhul on nii läbinisti totalitaarne, et see tuleks täies tervikus visati prügikasti. Siin ei piisa sellest, kui parandada ära ainult see põhiseadusvastasus, millele president on osutanud. Igal juhul selle projektiga pole mitte midagi head peale hakata. Tänan tähelepanu eest!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Täna on kummaline olukord, kus saalis on täielik üksmeel, kõik me oleme seda meelt, et seda seadust tuleb muuta ja sellisel kujul seda uuesti vastu võtta ei saa. Samas on arutelu väga emotsionaalne ja tõesti kolleegid on hoos, kes räägib totalitarismist, kes kährikutest. Aga me peaksime aru saama oma vastutusest, et olukorras, kus meile konkreetne eelnõu ei meeldi, siis üleskutsed mitte kunagi neid teemasid siin saalis arutada või tagasi tuua, need on ju ka naeruväärsed. Me peaksime aru saama ühelt poolt sellest, et eelnõu ma ei tea, muutmine, see ei ole formaalne, sest Eestis on e-riigi ja andmekasutuse vastu usalduse tagamiseks olnud väga oluline element see, et inimene näeb, kes on tema andmeid pärinud, neid kasutanud. Küsimus on, kuidas seda usaldust tagada ja hoida ja samal ajal võimaldada ka menetluse salajasust. Aga kindlasti on võimalik see tasakaalu koht siin leida. Ja teisalt, andmeid tekib meil igas valdkonnas, tehnoloogia areneb. Ja tõepoolest kelmid vigases inglise keeles kirjutatud e-meilide ja telefonikõnede asemel teevad puhtas eesti keeles pettuseid ja pöördumisi. Ei ole võimalik, et kurjategijad kasutavad uusimat tehnoloogiat ja me ütleme, et politsei, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo peavad hariliku pliiatsi, binokli kalkulaatoriga toime tulema. Aga kui me nii kokku lepime ja arvame, siis tuleb seadusesse ka nii kirja panna. Aga me saame aru, et ka sellel on tagajärjed ühiskonna jaoks. Kui me arvame, et teatud juhtudel uute tehnoloogiate andmete kasutamine on vajalik, lubatud, on see siis Rahapesu Andmebüroo või teiste asutuste puhul, siis meie peame looma selle aluse seaduses, mille alusel neid andmeid kasutatakse, kes kasutab, milliseid tehnoloogiaid rakendab. Nii nagu õiguskantsler siin eile rõhutas, et otsustada saab ikkagi inimene, mitte masin ja järelevalve peab olema. Nii sisemine, organisatsiooni sees, auditimehhanismid või kontrollimehhanismid, aga ka väline ja ka parlamentaarne järelevalve selliste olukordade üle, kus andmeid ja tarku tehnoloogiaid kasutatakse. Samuti – ja eelarvekõneluste ajal on see erakordselt asjakohane meelde tuletada –, kui me loome seaduses aluse andmete kasutamiseks, siis tegelikult tuleb pidevalt jätkata investeerimist sellesse, et see andmekasutus oleks turvaline, et riskid ei realiseeruks seetõttu, et me kärbime, hoiame kulusid kokku kuskil IT-investeeringute või kulude pealt. Nii et sotsiaaldemokraadid samamoodi nagu ülejäänud kolleegid siin saalis ei toeta samal kujul seaduse vastuvõtmist. Me näeme, et seda tuleb muuta ja tõesti tagada inimeste usaldus, aga samas me nendime, et need arutelud siin saalis peavad olema sisulised ja põhjalikud, et luua seaduses alused andmekasutuseks, aga maandada riskid, et keegi seda ära kasutab, privaatsust riivab, et järelevalve osutub puudulikuks või IT-süsteemide turvalisusesse ei investeerita piisavalt. Nii et vastupidi siin eelnevatele rääkijatele mina loodan, et neid teemasid me siin saalis arutame veel korduvalt. Nii nagu praegu konkreetses küsimuses on arutelu all Rahapesu Andmebüroo õigused ja võimalused, samalaadseid teemasid on kõigis teistes valdkondades, ükskõik, kas me räägime haridusest, tervishoiust. Mis see personaalne riik muugi on, kui proaktiivselt andmete põhjal masina poolt inimese kohta tehtud otsused – minu jaoks on see ka väga muret tekitav. Nii et, kolleegid, mõtleme järgi, võtame emotsiooni maha ja peame neid arutelusid sisuliselt ja võtame vastu seadused, mis usaldust kasvatavad ja privaatsust säilitavad ja on põhiseadusega kooskõlas. Aitäh!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Täna on kummaline olukord, kus saalis on täielik üksmeel. Kõik me oleme seda meelt, et seda seadust tuleb muuta ja sellisel kujul seda uuesti vastu võtta ei saa. Samas on arutelu väga emotsionaalne ja tõesti kolleegid on hoos, kes räägib totalitarismist, kes kährikutest. Aga me peaksime aru saama oma vastutusest. Olukorras, kus meile konkreetne eelnõu ei meeldi, need üleskutsed mitte kunagi neid teemasid siin saalis arutada või tagasi tuua on ju ka naeruväärsed. Me peaksime aru saama ühelt poolt sellest, et eelnõu muutmine ei ole formaalne, sest Eestis on e‑riigi ja andmekasutuse suhtes usalduse tagamiseks olnud väga oluline element see, et inimene näeb, kes on tema andmete [kohta päringuid teinud], neid kasutanud. Küsimus on, kuidas seda usaldust tagada ja hoida ja samal ajal võimaldada menetluse salajasust. Kindlasti on võimalik see tasakaalukoht siin leida. Teisalt, andmeid tekib meil igas valdkonnas, tehnoloogia areneb ja tõepoolest, kelmid vigases inglise keeles kirjutatud e‑meilide ja telefonikõnede asemel teevad puhtas eesti keeles pettuseid ja pöördumisi. Ei ole võimalik, et kurjategijad kasutavad uusimat tehnoloogiat ja me ütleme, et politsei, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo peavad hariliku pliiatsi, binokli ja kalkulaatoriga toime tulema. Aga kui me nii kokku lepime ja arvame, siis tuleb seadusesse ka nii kirja panna. Aga me saame aru, et ka sellel on tagajärjed ühiskonna jaoks. Kui me arvame, et teatud juhtudel uute tehnoloogiate abil andmete kasutamine on vajalik, lubatud, on see siis Rahapesu Andmebüroo või teiste asutuste puhul, siis meie peame looma selle aluse seaduses, mille alusel neid andmeid kasutatakse, kes kasutab, milliseid tehnoloogiaid rakendab. Nii nagu õiguskantsler siin eile rõhutas, otsustada saab ikkagi inimene, mitte masin, ja järelevalve peab olema, nii sisemine ehk organisatsiooni sees, auditimehhanismid või kontrollimehhanismid, aga ka väline ja parlamentaarne järelevalve selliste olukordade üle, kus andmeid ja tarku tehnoloogiaid kasutatakse. Samuti – ja eelarvekõneluste ajal on see erakordselt asjakohane meelde tuletada –, kui me loome seaduses aluse andmete kasutamiseks, siis tegelikult tuleb pidevalt jätkata investeerimist sellesse, et see andmekasutus oleks turvaline. Et riskid ei realiseeruks seetõttu, et me kärbime või hoiame kulusid kokku kuskilt IT‑investeeringute või [muude sarnaste] kulude pealt. Sotsiaaldemokraadid samamoodi, nagu ülejäänud kolleegid siin saalis, ei toeta samal kujul seaduse vastuvõtmist. Me näeme, et seda tuleb muuta ja tõesti tagada inimeste usaldus. Samas me nendime, et need arutelud siin saalis peavad olema sisulised ja põhjalikud, et luua seaduses alused andmekasutuseks, aga maandada ka riskid, et keegi seda ära ei kasutaks, privaatsust ei riivaks, et järelevalve ei osutuks puudulikuks või IT‑süsteemide turvalisusesse ei investeeritaks piisavalt. Vastupidi siin eelnevatele rääkijatele mina loodan, et neid teemasid me siin saalis arutame veel korduvalt. Nii nagu praegu konkreetses küsimuses on arutelu all Rahapesu Andmebüroo õigused ja võimalused, on samalaadseid teemasid kõigis teistes valdkondades, ükskõik, kas me räägime haridusest või tervishoiust. Mis see personaalne riik muu on, kui proaktiivselt andmete põhjal masina tehtud otsused inimese kohta – minu jaoks on see ka väga muret tekitav. Nii et, kolleegid, mõtleme järele, võtame emotsioone maha ja peame neid arutelusid sisuliselt ja võtame vastu seadused, mis usaldust kasvatavad ja privaatsust säilitavad ja on põhiseadusega kooskõlas. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

Aitäh! Äärmiselt põnev arutelu on siin saalis. Ma tahan tsiteerida kahte tänast kõnelejat. Kõigepealt, ma ei hakka üle kordama nende eelnevate kõnelejate [juttu], kes siin rääkisid, et me oleme praktiliselt juba totalitarismi sattunud, kus meid jälitatakse, kuulatakse pealt, vahitakse meie andmeid. See on fakt, sest lugupeetud õiguskantsler ja tema büroo tuvastasid selle, et meie pangakontodel on käidud kümneid tuhandeid kordi. Ja mis kõige hullem: kodanikke ei ole sellest teavitatud. Aga siis tuleb pulti sotsiaaldemokraat Riina Sikkut, kes ütleb, et sotsid on seda meelt, et me peame selle asjaga edasi minema, räägime usaldusest, ja ikkagi on vaja seda natukene arutada ja kergemaks teha. Tähendab, minu hinnangu järgi sotsiaaldemokraadid näevad, et selline inimeste jälgimine peaks olema legitiimne. Aga mis legitiimsusest me saame rääkida, kui mitte keegi, Riina, ei võta vastutust selle eest, et on käidud inimeste pangakontodel ja sellest inimesi pole teavitatud? Mis usaldusest me saame rääkida, hea Riina, kui Varro Vooglaid, ma ei tea, kolm või mitu kuud tahab saada andmeid selle kohta, millised näevad välja kaameratega pildistatud fotod, mida politsei on teinud, ja lõpuks selgub, et politsei ei annagi neid, sest nad on need ära kustutanud. Seda, kes on sisuliselt pannud toime mingisuguse seadusevastase teo, ei saa enam usaldada. Ma tahaksin tsiteerida veel Urmas Reinsalu, kes minu meelest väga hästi rääkis sellest. Üksainukene lause, mis jäi väga kõlama, oli see, et selline jälgimisühiskond on põhiseadusvastane. Muidugi ta viitas ka sellele, et tegemist on põhiseadusvastase tegevusega. Kui ma teen lahti karistusseadustiku, kus on riigivastased kuriteod, siis on §‑s 235 räägitud Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastasest ühendusest. Kes on see ühendus? Ühendus ei ole mitte lugupeetud Riigikogu liikmed siin koalitsioonis või opositsioonis, vaid ühendus on see, kes selliseid ideid ellu viib ja meile saali toob. Ehk siis valitsuse liikmed, kes tegelevad selliste eelnõude ettevalmistamisega. Mismoodi nad seda teevad? Nad toovad need eelnõud siia ja paluvad neid menetleda, kutsudes üles kõiki koalitsioonikaaslasi nende poolt hääletama. Ehk siis ma näen siin ka teist kuriteokoosseisu ehk § 236, "Üleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu". Mis meil praegu teada on? On see, et Eesti Vabariigi president tuvastas, et see eelnõu, mis siin saalis oli, oli põhiseadusvastane. Kes selle siia saali saatis? Valitsus, valitsuse ametnikud. Järelikult nemad tegid üleskutse Riigikogu liikmetele panna toime Eesti Vabariigi põhiseaduse vastane tegevus. Ma ei usu, et ükski jõustruktuur hakkab seda asja menetlema, sest valitsus ei lase seda toimingut teha. Aga siin saalis – siin saalis! – me peame võitlema siiski selle totalitaarse ühiskonnamudeli kehtestamise vastu, mis on praktikas juba realiseerumas.

Aitäh! Äärmiselt põnev arutelu on siin saalis. Ma tahan tsiteerida kahte täna kõnelejat. Kõigepealt, ma ei hakka üle kordama neid eelnevaid kõnelejaid, kes siin rääkisid, et me oleme praktiliselt totalitarismi sattunud juba, kus meid jälitatakse, kuulatakse pealt, vahitakse meie andmeid. See on fakt, sest lugupeetud õiguskantsleri büroo ja tema tuvastasid selle, et meie pangakontodel on käidud kümneid tuhandeid kordi. Ja mis kõige hullem: ei ole sellest kodanikke teavitatud. Aga siis tuleb pulti sotsiaaldemokraat Riina Sikkut, kes ütleb, et sotsid on seda meelt, et me peame selle asjaga edasi minema, räägime usaldusest, ja ikkagi on vaja seda natukene arutada ja kergemaks teha. Tähendab, minu hinnangu järgi sotsiaaldemokraadid näevad, et selline inimeste jälgimine peaks olema legitiimne nende arvates. Aga mis legitiimsusest me saame rääkida, kui mitte keegi, Riina, ei võta vastutust selle eest, et on käidud inimeste pangakontodel ja sellest inimesi pole teavitatud? Mis usaldusest me saame rääkida, hea Riina, kui Varro Vooglaid, ma ei tea, kolm või mitu kuud tahab saada andmeid selle kohta, millised näevad tema kaamerast pildistatud fotod, mida politsei on teinud, ja lõpuks selgub, et politsei ei anna neid, sest nad on ära kustutanud selle. See, kes on sisuliselt pannud toime mingisuguse seadusevastase teo, seda ei saa enam usaldada. Ja nüüd ma tahaksin tsiteerida veel ka Urmas Reinsalu, minu meelest kes väga hästi rääkis sellest. Üksainukene lause, mis jäi mul väga kõlama, oli see, et selline jälgimisühiskond on põhiseadusvastane. Ja sellest tulenevalt muidugi ta viitas ka sellele, et tegemist on põhiseadusvastase tegevusega. Kui ma lõin lahti karistusseadustiku, kus on riigivastased kuriteod, siis on seal §-s 235 ära öeldud, et Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastane ühendus. Kes on see ühendus? Ühendus on see, mitte lugupeetud Riigikogu liikmed siin koalitsioonis või opositsioonis, vaid ühendus on see, kes selliseid ideid ellu viib ja meile saali toob. Ehk siis valitsuse liikmed, kes tegelevad selliste eelnõude ettevalmistamisega. Ja mismoodi nad seda teevad? Nad toovad need eelnõud siia ja paluvad neid menetleda, kutsudes üles kõiki koalitsioonikaaslasi nende poolt hääletama. Ehk siis ma näen ka siin teist kuriteokoosseisu ehk § 236, "Üleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu". Mis meil praegu teada on? On see, et Eesti Vabariigi president tuvastas, et see eelnõu, mis siin saalis oli, oli põhiseadusvastane. Kes selle siia saali saatis? Valitsus, valitsuse ametnikud. Järelikult nemad tegid üleskutse Riigikogu liikmetele panna toime Eesti Vabariigi põhiseaduse vastane tegevus. Ma ei usu, et ükski jõustruktuur hakkab seda asja menetlema, sest valitsus ei lase seda toimingut teha. Aga siin saalis – siin saalis! – me peame võitlema siiski selle totalitaarse ühiskonna kehtestamise mudeli vastu, mis on juba realiseerumas praktikas.

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma hakkan veidi kaugemalt. Hiljaaegu saime teada, et politsei lõi andmebaasi ja kasutas seda. Mingit seaduslikku alust sellise andmebaasi loomiseks ja kasutamiseks ei olnud. Aga ikkagi leidus terve rida ametnikke ja poliitikuid, kes rääkisid umbes nii, et seaduslik ei ole, aga vajalik on. See eelnõu, mida me praegu arutame, see niinimetatud superandmebaasi seadus, sellega tuli ametnikel mõte luua üks andmebaas, kuhu panna kokku kõigi Eesti inimeste ja ettevõtete andmed, ja siis, nagu siin puldis ettekandjad ütlesid, tänapäevaste infotehnoloogiavahenditega hakata nende andmete pealt isikute profiile koostama. Siin küll kolleeg Lauri püüdis oma ettekandes rääkida midagi sellist, et ei hakata väga palju profiile looma, ainult üksikuid hakatakse. Hiljem jäi valega vahele. Hiljaaegu tuli Siseministeerium välja eelnõuga, mille eesmärk oli luua sõna otseses mõttes mõttepolitsei: hakata inimesi karistama selle eest, et nad on liiga palju ebasobivat kirjandust lugenud. Oma valdkonna üle, seal toimuva üle täielikult kontrolli kaotanud minister Taro kiitis takka: hea asi! Ilmselt pärast läks koju ja, ma ei tea, lapsed viskasid külma vett näkku, siis sai aru, et ei ole nii hea asi, ja siis hakkas vastupidist juttu rääkima. Aga need kolm eelnõu on tegelikult sümptomid. Nad on sellise laiema kriisi sümptomid. Meil tegelikult on demokraatiakriis. Meil tahavad riigijuhtimist üle võtta ametnikud, tehnokraadid, kellel ei ole selleks mandaati. Ja paraku tuleb tunnistada, et meil on võimul saamatud poliitikud, kes lasevad sellel kõigel juhtuda. Ja need inimesed, kes sellisel olukorral tekkida on lasknud, tuleb riigijuhtimisest kaugele eemale tõrjuda. Ja kui siin kolleeg Reinsalu ütles, et eelnõu tuleks prügikasti visata, siis tegelikult veel kord: see eelnõu on sümptom. Ajaloo prügikasti tuleks visata praegune koalitsioon. Minu soovitus on muidugi ka mitte sotse võimule ligidale lasta. Sellega ma antud teema käsitluse lõpetataks, aga kuna aega on, räägiksin lühidalt ka ühest teisest teemast, mis mõneti on protseduurikaga seotud. Pöördun heade kolleegide poole: see 5 pluss 3 minutit on tegelikult võimalus, mitte kohustus. Mõnikord tasub asjad lühidalt ja konkreetselt ära öelda, inimestel ka lihtsam aru saada, mis toimub. Ja et seda harjutada, siis soovitan lugeda Charles Bukowski luuletusi. Kui neid loed, siis tekib selline tunne, nagu oleks võetud terve hulk sõnu suurte aukudega sõela peale ja ebavajalikud on sealt välja pudenenud ja alles on jäänud ainult need, mis on vajalikud. Aitäh!

Aitäh, härra juhataja! Ma alustan veidi kaugemalt. Hiljaaegu saime teada, et politsei lõi andmebaasi ja kasutas seda. Mingit seaduslikku alust sellise andmebaasi loomiseks ja kasutamiseks ei olnud. Aga ikkagi leidus terve rida ametnikke ja poliitikuid, kes rääkisid umbes nii, et seaduslik ei ole, aga vajalik on. Selle eelnõuga, mida me praegu arutame, see niinimetatud superandmebaasi seadus, tuli ametnikel mõte luua üks andmebaas, kuhu panna kokku kõigi Eesti inimeste ja ettevõtete andmed, ja siis, nagu siin puldis ettekandjad ütlesid, tänapäevaste infotehnoloogiavahenditega hakata nende andmete põhjal isikute profiile koostama. Siin küll kolleeg Lauri püüdis oma ettekandes rääkida midagi sellist, et ei‑ei, ei hakata väga palju profiile looma, ainult üksikuid hakatakse. Hiljem jäi valega vahele. Hiljaaegu tuli Siseministeerium välja eelnõuga, mille eesmärk oli luua sõna otseses mõttes mõttepolitsei: hakata inimesi karistama selle eest, et nad on liiga palju ebasobivat kirjandust lugenud. Oma valdkonna üle, seal toimuva üle täielikult kontrolli kaotanud minister Taro kiitis takka: hea asi! Ilmselt pärast läks koju ja, ma ei tea, lapsed viskasid külma vett näkku, siis sai aru, et ei ole nii hea asi, ja siis hakkas vastupidist juttu rääkima. Aga need kolm eelnõu on tegelikult sümptomid. Nad on sellise laiema kriisi sümptomid. Meil tegelikult on demokraatiakriis. Meil tahavad riigijuhtimist üle võtta ametnikud, tehnokraadid, kellel ei ole selleks mandaati. Ja paraku tuleb tunnistada, et meil on võimul saamatud poliitikud, kes lasevad sellel kõigel juhtuda. Need inimesed, kes sellisel olukorral tekkida on lasknud, tuleb riigijuhtimisest kaugele eemale tõrjuda. Kui siin kolleeg Reinsalu ütles, et eelnõu tuleks prügikasti visata, siis tegelikult veel kord: see eelnõu on sümptom. Ajaloo prügikasti tuleks visata praegune koalitsioon. Minu soovitus on muidugi ka mitte lasta sotse võimule ligidale. Sellega ma antud teema käsitluse lõpetaks, aga kuna aega on, räägiksin lühidalt ka ühest teisest teemast, mis mõneti on protseduurikaga seotud. Pöördun heade kolleegide poole: see 5 pluss 3 minutit on tegelikult võimalus, mitte kohustus. Mõnikord tasub asjad lühidalt ja konkreetselt ära öelda, inimestel on ka lihtsam aru saada, mis toimub. Et seda harjutada, siis soovitan lugeda Charles Bukowski luuletusi. Kui neid loed, siis tekib selline tunne, nagu oleks võetud terve hulk sõnu suurte aukudega sõela peale ja ebavajalikud on sealt välja pudenenud ja alles on jäänud ainult need, mis on vajalikud. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, aga Riina Sikkut, teie nimi kõlas läbirääkimistel. Soov siis kohapealt vastusõnavõtuks. Palun!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, aga Riina Sikkut, teie nimi nüüd kõlas läbirääkimistel. Soov siis kohapealt vastusõnavõtuks. Palun!

Aitäh, hea esimees! Tõesti, Kalle Grünthal mainis, omistas minule ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale seisukohti, mis absoluutselt tõele ei vasta. See ei ole muidugi esimene kord, aga ma kinnitan üle, et vastupidi, ma puldis ütlesin, et ka Eesti 200 personaalne riik on minu maitse jaoks liiga sellist privaatsust riivav. Minu seisukoht oli vastupidine sellele, mida Kalle Grünthal minule omistas. Aitäh!

Aitäh, hea esimees! Tõesti, Kalle Grünthal mainis ja omistas minule ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale seisukohti, mis absoluutselt tõele ei vasta. See ei ole muidugi esimene kord, aga ma kinnitan üle, et vastupidi, ma puldis ütlesin, et ka Eesti 200 personaalne riik on minu maitse jaoks liiga selline privaatsust riivav. Minu seisukoht oli vastupidine sellele, mida Kalle Grünthal minule omistas. Aitäh!

Aitäh! Nii. Nüüd tõepoolest rohkem kõnesoove ei ole. Sellega sulgen läbirääkimised. Ja asume hääletuse juurde ning kõlab kaks minutit hääletuse ettevalmistamise kutsungit. Austatud Riigikogu, kuulake nüüd tähelepanelikult: lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 114 lõikest 3, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Aitäh! Nii. Nüüd tõepoolest rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume hääletuse juurde ning kaks minutit kõlab hääletuse ettevalmistamise kutsung. Austatud Riigikogu, kuulake nüüd tähelepanelikult: lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 114 lõikest 3, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt ei hääletanud ükski Riigikogu liige, selle vastu oli 70 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata. Määran rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 1. oktoobri kell 17.15. Sellega on meie kolmas päevakorrapunkt käsitletud.

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt ei hääletanud ükski Riigikogu liige, selle vastu oli 70 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata. Määran rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 1. oktoobri kell 17.15. Meie kolmas päevakorrapunkt on käsitletud.