Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (630 OE) esimene lugemine

Tänane 19. päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 630. See on selle esimene lugemine. Palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Allase. Palun!

Tänane 19. päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 630. See on selle esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Allase. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Me võime sama tempoga jätkata. Kui te ütlete, et see on hea eelnõu ja toetate seda, siis ma väga pikalt ei tee, aga kui soovite, siis räägin pikemalt. Aga olgu, nali naljaks! On küll hiline õhtutund, aga siiski väga oluline otsuse eelnõu. Nimelt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitab Riigikogu otsuse eelnõu, mis teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja pettustevastane tegevuskava. Seda selleks, et võidelda järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettuste laine vastu, mis toob igal aastal Eesti inimestele miljoneid eurosid kahju. Nagu me teame, langevad inimesed üha enam petuskeemide ohvriks. Levinud on nii investeerimiskelmused, libakõned, identiteedivargused kui ka armupettused. Tehisintellekti kiire areng – luuakse usutav pilt, heli, inimese hääl – muudab pettused järjest usutavamaks. Sageli langevad pettuste ohvriks eakad, kuid järjest rohkem ka digiteadlikud noored, kes satuvad järjest keerukamate skeemide võrku. Tihti ei suudeta kahjusid kuidagi hüvitada ega isegi menetleda. Kui 2023. aastal registreeriti CERT-EE-s kokku 546 mõjuga pettust, aasta hiljem oli neid juba 624. Ja 2024. aasta esimese 11 kuu jooksul kaotasid Eesti inimesed pettusega seitse miljonit eurot. Oluline on märkida, et Vabariigi Valitsus ei ole kohustatud selle tegevuskava väljatöötamiseks algatama ega heaks kiitma õigusakte ega eraldama ette vahendeid riigieelarvest. Eelkõige on tähtis kaardistada tänased ja tulevased võimalikud probleemid, analüüsida parimaid praktikaid välismaal ning teha praktilisi ettepanekuid, kuidas Eesti inimesi ja nende toimetulekut paremini kaitsta. Eelnõu esitajate hinnangul kannab see esitatud Riigikogu otsuse eelnõu endas poliitilist tahet pettuste vastu võitlemiseks ja annab suuna vajalike ettevalmistustega alustamiseks. On oluline veel rõhutada, et tegemist ei ole ainult ühe ametkonna või ministeeriumi probleemiga, vaid siin peab toimima koostöö justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Finantsinspektsiooni ning telekommunikatsiooniettevõtete ja pankade vahel. Kokkuvõttes aitaks see tegevuskava inimesi petuskeemide eest paremini kaitsta. Pettuste ennetamine on osa õigusriigi usaldusväärsusest. Kui jätame inimesed omapead, siis murenevad nii õiglustunne kui ka usk riiki. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Kuulates teie mõtteid ja ettepanekut, et me võiksime otsustada täna saalis, tahaks arvata, et see pälvib väga laiapõhjalise toetuse. Ei tohiks ju olla – ma arvan, et ma ei ütle valesti – mitte isegi ühtegi erakonda, vaid mitte ühtegi poliitikut, kes kuidagimoodi arvaks, et Eesti riigis ei ole probleemiks kasvavad pettused, kübervõltsimised, kõikvõimalikud libakõned ja muu taoline, mille ohvriks on langenud väga palju süütuid inimesi ja kaotanud nii raha. Ma arvan, et nad on selle tagajärjel kannatanud nii füüsilise kui vaimse tervise häireid. Milline on teie prognoos seda eelnõu ette kandes ja ka praegu saali vaadates? Kas Vabariigi Valitsuse koalitsiooni esindavad parlamendisaadikud tulevad siin appi ja kas saate loota ka opositsiooni häältele olukorras, kus osad opositsioonierakonnad on vist koju läinud?

Aitäh, hea küsija! Ma olen tõesti kindel, et meil on saalis väga palju vastutustundlikke saadikuid ja nemad kindlasti toetavad seda eelnõu. Ma töötasin läbi komisjonis toimunud arutelu ja siis ma sain selgelt aru, et sihuke tegevuskava koostamine võib tunduda kuidagi nagu igavana. Aga sisuliselt on tegemist ikkagi ju koostööplaaniga, kuidas seda väga tõsist ja Eesti inimestele väga suurt kahju tegevat probleemi lahendada. Nii et ma olen siiralt seda usku, et toetushääli tuleb nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolelt piisavalt.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Inimeste toimetulek praegu [väheneb] ja samal ajal satuvad needsamad inimesed järjest enam petuskeemide ohvriks ja kaotavad oma viimased säästud, viimase raha, mis neil on võib-olla mustadeks päevadeks kõrvale pandud. Nüüd levivad ka uued petuskeemid, kus kasutatakse tehisaru, tehisintellekti, kus võidakse kasutada isegi su sugulase häält. Kas teie olete teadlik, kuidas on üldse võimalik selliste skeemide vastu võidelda? Ma ise ei ole täpsemalt kuulnud, kuidas politsei on selle vastu võidelnud. Võib-olla teil on infot, kuidas saab selliste skeemide vastu võidelda, kus kasutatakse juba ka tehisaru, tehisintellekti.

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et just selle pärast olemegi selle eelnõu esitanud, et need teemad erinevate ametkondade – nii eraõiguslike kui avalik-õiguslike – vahel läbi arutada, et pakkuda välja kõige paremad lahendused. Ja ma olen täiesti veendunud, et kuna kurikaelad on tihtipeale sammu võrra ees, peab seda [tegevuskava] pidevalt uuendama. Aga mis kõige olulisem: need osapooled on vaja kokku tuua. Täna võime ju möönda, et nii erinevad riigi ametkonnad kui ka ettevõtted, kes pakuvad meile teenuseid erasektoris, neid samme ise ka astuvad, aga just koordineeritud tegevusest jääb puudu. Just see oleks selline paindlik, kiire, muutuv plaan, millega kiiresti ja otsustavalt pettuste vastu võidelda.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Minu meelest on igati kiiduväärt, et Vabariigi Valitsusele on tehtud ülesandeks töötada välja pettustevastane tegevuskava, et võidelda järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettuste laine vastu. Selleks on ka viimane aeg. Usun, et iga inimese lähikonnas on inimesi, keda on kas proovitud petta või kes on langenud pettuse ohvriks. Minu poole on pöördunud igal juhul üle kümne inimese – ma täpselt ei oska seda arvu öelda –, kes on langenud petuskeemi ohvriks. Nagu siingi otsuse eelnõus on välja toodud, langetakse eelkõige libakõnede, identiteedivarguse ja armupettuste ohvriks. Mis te arvate, et kui nüüd see tegevuskava saab tehtud ja mingid sellekohased eelnõud, kas on lootust, et midagi läheb paremaks?

Suur tänu! Minu meelest on igati kiiduväärt, et Vabariigi Valitsusele on tehtud ülesandeks töötada välja pettustevastane tegevuskava, et võidelda järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettuste laine vastu. Selleks on ka viimane aeg. Usun, et iga inimese lähikonnas on inimesi, keda on kas proovitud petta või kes on langenud pettuse ohvriks. Minu poole on pöördunud igal juhul üle 10 inimese – ma täpselt ei oska seda arvu öelda –, kes on langenud petuskeemi ohvriks. Nagu siingi otsuse eelnõus on välja toodud, langetakse eelkõige libakõnede, identiteedivarguse ja armupettuste ohvriks. Mis te arvate, et kui nüüd see tegevuskava saab tehtud ja mingid sellekohased eelnõud, kas on lootust, et midagi läheb paremaks?

Aitäh, hea küsija! Loomulikult, selle jaoks seda plaani kokku pannaksegi, see on ikkagi üle sektorite. Kõige olulisemat rolli näen ma koordineeritud teavitamises. See teavitus ei tohi olla ühekordne, vaid see peab käima kaasas nende näidetega. Sinna kulub kindlasti ka vahendeid, et seda infot edastada. Seda peab loomulikult tegema erinevate infokanalite kaudu, et just eri sihtrühmad info kätte saaksid, sest me teame, et meedia ja muu info tarbimine on eri sihtgruppides väga-väga erinev.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Eesti Pangaliit saatis eile pressiteate, millest ilmnes, et pangapettustest ja muudest kelmusjuhtumitest tulenev kahju on tänavu võrreldes viimase kahe aastaga kordades suurem. Vist ei möödu päevagi, ilma et me loeks jälle uudistest nendest inimestest, kes on oma raha kaotanud. See tegevuskava, ma usun ka, aitaks just koordineerida ja tegelikult aitaks ka anda laiemat sõnumit, et Eesti riik selle probleemiga tegeleb ja see on laialdane küsimus kogu ühiskonna jaoks. Aga siin on olnud ka arvamusi, et eks igaüks vastutab iseenda raha eest. Mis te sellest arvate? Milline on tegelikult see [laiem] kahju, kui inimene saab petta ja kaotab oma raha? See ei ole ju tegelikult ainult rahakaotus. Milline see kahju ühiskonnale laiemalt teie hinnangul sel juhul on?

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Eesti Pangaliit saatis eile pressiteate, millest ilmnes, et pangapettustest ja muudest kelmusjuhtumitest tulenev kahju on tänavu võrreldes viimase kahe aastaga kordades suurem. Vist ei möödu päevagi, ilma et me loeks jälle uudistest nendest inimestest, kes kaotavad oma raha. See tegevuskava, ma usun ka, aitaks just koordineerida ja tegelikult aitaks ka anda laiemat sõnumit, et Eesti riik selle probleemiga tegeleb ja see on laialdane küsimus kogu ühiskonna jaoks. Aga siin on olnud ka arvamusi, et eks igaüks vastutab iseenda raha eest. Mis te sellest arvate? Milline on tegelikult see [laiem] kahju, kui inimene saab petta ja kaotab oma raha? See ei ole ju tegelikult ainult rahakaotus. Milline see kahju ühiskonnale laiemalt teie hinnangul sel juhul on?

Aitäh, hea küsija! Loomulikult see kahju on väga suur ja laialdane selle tõttu, et kui inimene saab [pettuse tõttu] suure kahju, siis ta võib ühiskonnast välja langeda ja sattuda veel suuremate probleemide küüsi, kuna ta ei suuda sealt välja rabeleda. Sellega kaasneb nii majanduslik kahju kui ka sotsiaalne kahju ja tervisekahju – neid kahjusid ei oska kokku lugeda. Seetõttu ma olen täiesti veendunud, et kui Vabariigi Valitsus seda [probleemina] näeb, peaks sellega kohe ja kiiresti tegelema asuma, selle protsessi käivitama. Ei ole mõtet mõelda, et siin peab mitu aastat tegevuskava koostama. Ma arvan, et need koordineeritud esialgsed tegevused saab väga kiiresti paari kuuga paika panna ja toimetama asuda. Sellest oleks Eesti inimestele suur-suur kasu.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea kolleeg Anti! Summad, mida meie vanaisad-vanaemad on kaotanud, on tõesti suured. Kas on infot selle kohta, kas Vabariigi Valitsus on seda teemat kuidagi arutanud? Tegelikult see mure ei ole ju uus. See mure on iga aastaga ainult süvenenud. Kas on infot selle kohta, kas valitsus on seda arutanud, kuidas oleks võimalik lahendada seda muret ja neid pätte tuvastada ja tabada nii, et meie elanikkond oleks kaitstud?

Aitäh! Ütlen ausalt, et ma täpselt ei tea, kas valitsus on seda arutanud või ei ole arutanud. Olen küll kuulnud, et ametkonnad, igaüks omas spektris, on sellele lähenenud, seda teemat ühel või teisel viisil käsitlenud. Aga ütlen veel kord: [ei ole] sellist terviklikku plaani, mis ka inimestele välja paistaks, see on üldine mure. Ma olen täiesti veendunud, et paljud inimesed veel ei saagi nagu aru, nad saavad lihtsalt selle kahju osaliseks, aga tegelikkuses [ei saa nad aru], mis toimub. Need muutused on niivõrd kiired, uued skeemid tulevad nii kiiresti peale, et paljude inimeste jaoks on see arusaamatu. Nad on väga õnnetud ja satuvad reaalselt majanduslikesse ja sotsiaalsetesse raskustesse nende löökide tõttu, mis nad saavad. Aga täpselt valitsuse tegevust selles osas ei tea. Ei ole lugenud, ei ole kuulnud.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelküsija jutu jätkuks esitan sellise küsimuse. Ma tean, et saadikud on siin Riigikogus juba mitu korda esitanud ministrile või isegi ministritele küsimuse, kuidas edeneb pättide püüdmine. Vastused on sellised piisavalt ümmargused, et me üksikasjadega ei taha tegeleda, me peame ikkagi terve maailma võrgustiku kätte saama. Õnneks mõne päti püüavad vahel kinni ka. Aga kuidas teie seda näete? Milline ministeerium hakkab sellega tegelema? See on olnud üle ametkondade mure, kus Justiits- ja Digiministeerium ja Siseministeerium peaksid pead kokku panema. Kuidas teie seda näete?

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelküsija jutu jätkuks esitan sellise küsimuse. Ma tean, et saadikud on siin Riigikogus juba mitu korda esitanud ministrile või isegi ministritele küsimuse, kuidas edeneb pättide püüdmine. Vastused on sellised piisavalt ümmargused, et me üksikasjadega ei taha tegeleda, me peame ikkagi terve maailma võrgustiku kätte saama. Õnneks mõne päti püüavad vahel kinni ka. Aga kuidas teie seda näete? Milline ministeerium hakkab sellega tegelema? See on ametkondadeülene mure, kus Justiits- ja Digiministeerium ja Siseministeerium peaksid pead kokku panema. Kuidas teie seda näete?

Aitäh, hea küsija! Ma võrdleksin seda koolikiusamisega. Kui selles koolis, kus kogu koolipere on otsustanud, et koolikiusamist ei ole, siis seal teda ka päriselt ei ole. Aga kui seda asja ei võeta tõsiselt, väga-väga tõsiselt, siis tekib ikkagi kahjuks [koolikius]. Ja see on väga halb. Täpselt nii on ka selle pettustevastase tegevuskavaga. Kui Vabariigi Valitsusel on selgelt prioriteet, väga-väga oluline prioriteet kaitsta oma inimesi, ja sealt tuleb koordineeritud plaan läbi selle tegevuskava, siis kõik ametkonnad annavad maksimumi. Täna nad osaliselt seda ju teevad, tuleb tunnistada, aga see ei ole piisav. Inimesi langeb järjest rohkem ja rohkem selle küüsi. Nagu ma eelnevalt kirjeldasin, ei ole üldse imestada, kui ka siin saalis on mõned inimesed selle küüsi langenud.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ettekandja! Jah, suurepärane ettepanek, taolisi asju võiks üsna palju teha. Aga selline konkreetne küsimus, kuna see maastik kiiresti muutub: kui näiteks keegi helistab sulle Lauri Läänemetsa häälega, kuidas sa veendud, et see just Lauri on, aga mitte keegi kelm, kes on tema häälega sinu poole pöördunud? Või Kristen Michal näiteks.

Aitäh! Eelmises ametis peaminister tõesti mulle paar korda kell pool üks helistas, kui koroonakriis Võrus hoogu võttis. Tookord ei olnud tegemist pettusega. Nüüd on aeg edasi läinud, nüüd tõesti ei tea, et kui Kristen Michal helistab, kuidas siis tegelikult on, tuleb kahelda võib-olla. Aga ma arvan, et üks soovitus – kuna meid kuulavad ja vaatavad inimesed igalt poolt Eestist – on see, et ära kuulata ikka võib, aga igasuguste otsuste tegemisel tuleb ikka aega võtta. See on minu siiras soovitus. Ja väga pikkade numbrite puhul tuleks kõne kiiresti lõpetada.

Aitäh! Eelmises ametis peaminister tõesti mulle paar korda pool üks helistas, kui koroonakriis Võrus hoogu võttis. Tookord ei olnud tegemist pettusega. Nüüd on aeg edasi läinud, nüüd tõesti ei tea, et kui Kristen Michal helistab, kuidas siis tegelikult on, tuleb kahelda võib-olla. Aga ma arvan, et üks soovitus – kuna meid kuulavad ja vaatavad inimesed igalt poolt Eestist – on see, et ära kuulata ikka võib, aga igasuguste otsuste tegemisel tuleb ikka aega võtta. See on minu siiras soovitus. Ja väga pikkade numbrite puhul tuleks kõne kiiresti lõpetada.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Ma olen nõus, et praegusel infotehnoloogia ajastul ja erinevates e-maailmades toimetavad inimesed satuvad väga tihti erinevate rünnakute ohvriks, mida võib-olla veel 10–20 aastat tagasi me ei osanud ette näha. Vaadates seda, et tänasel hetkel tundub, et komisjon seda ei toeta ja edasi sellega sellisel kujul ei liigu, on mul küsimus. Millised ministeeriumid või kes selle asjaga Eestis tegelema peaks, kui komisjon ei näinud vajadust sellisel kujul sellega edasi liikuda, kuigi me teame, et Eesti inimestele tekitatud kahjud on ulatunud miljonitesse, ja [see ei tähenda] mitte ainult rahalist kahju, vaid väga palju ikkagi ka teistsugust kahju?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Ma olen nõus, et praegusel infotehnoloogia ajastul ja erinevates e-maailmades toimetavad inimesed satuvad väga tihti erinevate rünnakute ohvriks, mida võib-olla veel 10–20 aastat tagasi me ei osanud ette näha. Vaadates seda, et tänasel hetkel tundub, et komisjon seda ei toeta ja edasi sellega sellisel kujul ei liigu, on mul küsimus. Millised ministeeriumid või kes selle asjaga Eestis tegelema peaks, kui komisjon ei näinud vajadust sellisel kujul sellega edasi liikuda, kuigi me teame, et Eesti inimestele tekitatud kahjud on ulatunud miljonitesse ja [see ei tähenda] mitte ainult rahalist kahju, vaid väga palju ikkagi ka teistsugust kahju?

Aitäh! Väga hea küsimus. Tegelikult ma olen eelnevalt ka siin juba paar korda öelnud, toonud välja selle peamise. Peamine [küsimus] on see, kas Vabariigi Valitsusele on see tähtis, on see prioriteet. Nad peaksid väga kiiresti seda probleemi teadvustama ja astuma samme, et neid tegevusi ellu viia. See on see küsimus. Ma ütlen, et kui ma lugesin seda komisjonis toimunud arutelu, siis oli tõesti näha, et kaheldi, kas nüüd tegevuskava lahendab selle probleemi. Minu jaoks on küsimus see, kas Vabariigi Valitsuse jaoks on see prioriteet, olgu tegevuskava sisu mis tahes. Kui see on kas või paarileheküljeline väga hea plaan, siis võib seda ka ütelda. Ka seda ei ole meil täna. Ma loodan, et selline hea plaan tekib väga ruttu.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Eesti politsei tegelikult väga palju pingutab. Hiljuti said nad üle-euroopalise tunnustuse selle eest, et väga suur võrgustik paljastati. 1000 petuskeemilehte pandi kinni ja see põhileht, kustkohast uusi lehti sai toota, samuti. Ja veel kümnetele tuhandetele inimestele saadeti sõnumeid, et me teame, kes te olete ja kus te tegutsete. Neid edulugusid on, aga politsei väljakutse seisneb selles, et kui kuritegevuse liike tuleb juurde, aga ressursse juurde ei panda, siis on politseil väga raske, hoolimata sellest heast pingutusest, midagi saavutada. Mina saan aru, et selle tegevuskava mõte on, et see on valitsuse otsus, et see on meile prioriteet. Kui valitsus selliseid otsuseid teeb, siis ta paneb ka eelarve tegemisel sinna raha taha, Siseministeerium selle raha saab. Ehk siis, võib-olla te valgustate seda õhukeseks viilitud politsei olukorda ja avaksite selle poole pealt seda mõtet.

Aitäh, hea küsija! Teie ise kindlasti teate seda olukorda palju paremini, aga minule kodanikuna ja Riigikogu liikmena tundub – ja ma olen seda ka inimestelt kuulnud –, et paljude asjade puhul inimesed ei oska kuhugi oma murega pöörduda. Kuidas nad saavad selle vastuse? Kindlasti mingites lõikudes – tänast Eesti politseid tuleb tõeliselt kiita – on saavutatud edu. Aga veel kord, koordineeritud tegevust ei ole ja inimesed on suhteliselt nõutud ega oska tõesti isegi abi küsida. See on ka üks osa. Aga ma olen täiesti kindel, et ilma vahenditeta ei ole see võimalik. Tegevuskava koostamise kaudu selgub ka vahendite vajadus.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Õiguskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Hea eesistuja! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu – millal see oli? – 9. juunil. Arutelul osalesid esindajad ka Justiits- ja Digiministeeriumist ja prokuratuurist. Ja rohkem ei olnudki kedagi. Komisjoni liikmed ka. Andre Hanimägi kandis eelnõu ette, rääkis sellest, milleks seda vaja oleks. Ja siis nii prokuratuuri kui ka Justiits- ja Digiministeeriumi inimesed vastasid punkthaaval kõigile küsimustele, et tegelikult asjad nendel teemadel juba toimuvad. Samal päeval oli just saanud valmis Justiits- ja Digiministeeriumil kelmuste [analüüs]. Ma ütlen teile täpselt. "[Valmis] kelmuste analüüs koos ettepanekutega selles osas, mida oleks vaja teha nende juhtumite vähendamiseks". Prokuratuuri esindaja tõi esile ka seda, et nad on tegelenud nende teemadega juba aastaid. Nad nentisid ka, nad olid nõus sellega, et viimase kolme-nelja aastaga on kelmuste hulk suurenenud. Kelmid on aktiveerunud, aktiivsemaks muutunud. Päris palju kelmusi pannakse toime välismaalt. Tekkis ka debatt teemal, kas netikelmus on kõigis riikides karistatav. Ma ise väitsin, et näiteks Suurbritannias on netikelmus karistatav ainult siis, kui see pannakse toime grupiviisiliselt ja suures ulatuses. Ma kahjuks unustasin kontrollida tänaseks, kas see on ikka nii. Aga nii oli see paar aastat tagasi, ma tean. See on ka üks selline värav, kust inimestel on võimalik välja pugeda. Ma tean, et mõned aastad tagasi tegutsesid Suurbritannias – ei taha nüüd küll naabreid kiruda, aga nad pole ka otseselt naabrid – väga usinalt Leedu kelmid. Aga ka seda arutasime. Arutasime igasugu teemasid. Toodi esile küsimus, mida teeb riik või mida teevad riiklikud organid, ütleme Justiits- ja Digiministeerium. Mida teeb prokuratuur ja mida teeb erasektor? Väga paljuski on lahendus tegelikult pankade käes, sest enamus kelmusi viib paratamatult sinna, kus meie raha on. See, kui keegi sul kapist sularaha varastab, ei käi ju selle tegevuskava [teemade] alla. Käib ikka see, et inimestelt petetakse välja raha, mis on kusagil pangas. Pankadel on oma vastutus ja oma süsteemid. Ja kõik tegelevad. Nüüd Andre Hanimägi tõi küll välja, et pangaliit just eile tegi pressiteate, ütles, et mure on suur. Ma saan aru, et mure on suur, aga ma ei saa sellest aru, kuidas üks riiklik tegevuskava aitaks otseselt kaasa kelmuste vähenemisele. Tänane esimene ettekanne oli iseenesest tänuväärne teemapüstitus esitaja poolt, absoluutselt. Ainuke veelahe läheb siit selle vahelt, et mina ei usu, et riikliku kampaania korras saab kuidagi kelmusi vähendada. See on ikkagi õiguskaitseorganite ja erasektori koostöö, mis peab sinna viima. Sellised riiklikud kampaaniad. Me oleme näinud – kes mäletab nõukaajast –, kuidas võideldi alkoholi vastu. Joomine läks ainult populaarsemaks. Riik ei pea olema selline lapsehoidja, kes katsub kõiki valdkondi reguleerida ja kuidagi ennetavalt mingi tegevuskava kaudu tegutseda. See on rohkem nagu nisukene tühi dokument minu arvates. Oli kaks põhiküsimust, mis täna siin esimese ettekande ajal minu arvates tekkisid. Kas meie elanikkond on kaitstud? Xyleixa vist küsis niimoodi. Ma arvan, et see jooksis läbi paljude teiste mõtetest ka. Ma kinnitan teile: meie elanikkond on kaitstud. Meil on endiselt olemas väga tublid õiguskaitseorganid, kes tegelevad selle teemaga. Meil on väga hea erasektor, meil on väga kompetentsed inimesed töötamas pankade juures, kes teavad neid probleeme. Sellele lisaks jõudsime õiguskomisjoni arutelul järeldusele, et millega riik saab tegelda, on teavituskampaaniad. Tuleks teha teavituskampaaniaid mitte ainult tavameedia kaudu, vaid katsuda saada inimesi kätte nende meediakanalite kaudu, kus varem ei ole tehtud nii palju sellist teavitus[tööd] ja kustkaudu tulevad need pettused ja petised. Ja nii ongi, et eelkõige me näeme … Issand jumal, kus on küsimusi! Me näeme prokuratuuri, justiisministeeriumit, politseid ja erasektorit, kes koostöös peaksid selle probleemi lahendama ja selle eest seisma. Aga lõpuni me seda kunagi välja ei juuri. Niikaua kui on olnud raha, nii kaua on olnud kelme. Kelmused lihtsalt ajas muutuvad. See on üks osa paraku sellest asjast, mida me võime nimetada ka progressiks. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid! Hea eesistuja! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu – millal see oli? – 9. juunil. Arutelul osalesid esindajad ka Justiits- ja Digiministeeriumist ja prokuratuurist. Ja rohkem ei olnudki kedagi. Komisjoni liikmed ka. Andre Hanimägi kandis eelnõu ette, rääkis sellest, milleks seda vaja oleks. Ja siis nii prokuratuuri kui ka Justiits- ja Digiministeeriumi inimesed vastasid punkthaaval kõigile küsimustele, et tegelikult asjad nendel teemadel juba toimuvad. Samal päeval oli just saanud valmis Justiits- ja Digiministeeriumil kelmuste [analüüs]. Ma ütlen teile täpselt. "[Valmis] kelmuste analüüs koos ettepanekutega selles osas, mida oleks vaja teha nende juhtumite vähendamiseks". Prokuratuuri esindaja tõi esile ka seda, et nad on tegelenud nende teemadega juba aastaid. Nad nentisid ka, nad olid nõus sellega, et viimase kolme-nelja aastaga on kelmuste hulk suurenenud. Kelmid on aktiveerunud, aktiivsemaks muutunud. Päris palju kelmusi pannakse toime välismaalt. Tekkis ka debatt teemal, kas netikelmus on kõigis riikides karistatav. Ma ise väitsin, et näiteks Suurbritannias on netikelmus karistatav ainult siis, kui see pannakse toime grupiviisiliselt ja suures ulatuses. Ma kahjuks unustasin kontrollida tänaseks, kas see on ikka nii. Aga nii oli see paar aastat tagasi, ma tean. See on ka üks selline värav, kust inimestel on võimalik välja pugeda. Ma tean, et mõned aastad tagasi tegutsesid Suurbritannias – ei taha nüüd küll naabreid kiruda, aga nad pole ka otseselt naabrid – väga usinalt Leedu kelmid. Aga ka seda arutasime. Arutasime igasugu teemasid. Toodi esile küsimus, mida teeb riik või mida teevad riiklikud organid, ütleme Justiits- ja Digiministeerium. Mida teeb prokuratuur ja mida teeb erasektor? Väga paljuski on lahendus tegelikult pankade käes, sest enamus kelmusi viib paratamatult sinna, kus meie raha on. See, kui keegi sul kapist sularaha varastab, ei käi ju selle tegevuskava [teemade] alla. Käib ikka see, et inimestelt petetakse välja raha, mis on kusagil pangas. Pankadel on oma vastutus ja oma süsteemid. Ja kõik tegelevad. Nüüd Andre Hanimägi tõi küll välja, et pangaliit just eile tegi pressiteate, ütles, et mure on suur. Ma saan aru, et mure on suur, aga ma ei saa sellest aru, kuidas üks riiklik tegevuskava aitaks otseselt kaasa kelmuste [arvu] vähenemisele. Tänane esimene ettekanne oli iseenesest tänuväärne teemapüstitus esitaja poolt, absoluutselt. Ainuke veelahe läheb siit selle vahelt, et mina ei usu, et riikliku kampaania korras saab kuidagi kelmuste [arvu] vähendada. See on ikkagi õiguskaitseorganite ja erasektori koostöö, mis peab selleni viima. Sellised riiklikud kampaaniad. Me oleme näinud – kes mäletab nõukaajast –, kuidas võideldi alkoholi vastu. Joomine läks ainult populaarsemaks. Riik ei pea olema lapsehoidja, kes katsub kõiki valdkondi reguleerida ja kuidagi ennetavalt mingi tegevuskava kaudu tegutseda. See on rohkem nagu nisukene tühi dokument minu arvates. Oli kaks põhiküsimust, mis täna siin esimese ettekande ajal minu arvates tekkisid. Kas meie elanikkond on kaitstud? Züleyxa vist küsis niimoodi. Ma arvan, et see jooksis läbi paljude teiste mõtetest ka. Ma kinnitan teile: meie elanikkond on kaitstud. Meil on endiselt olemas väga tublid õiguskaitseorganid, kes tegelevad selle teemaga. Meil on väga hea erasektor, meil on väga kompetentsed inimesed töötamas pankade juures, kes teavad neid probleeme. Sellele lisaks jõudsime õiguskomisjoni arutelul järeldusele, et millega riik saab tegelda, on teavituskampaaniad. Tuleks teha teavituskampaaniaid mitte ainult tavameedia kaudu, vaid katsuda saada inimesi kätte nende meediakanalite kaudu, kus varem ei ole tehtud nii palju sellist teavitus[tööd] ja kustkaudu tulevad need pettused ja petised. Ja nii ongi, et eelkõige me näeme … Issand jumal, kus on küsimusi! Me näeme prokuratuuri, justiitsministeeriumit, politseid ja erasektorit, kes koostöös peaksid selle probleemi lahendama ja selle eest seisma. Aga lõpuni me seda kunagi välja ei juuri. Niikaua kui on olnud raha, nii kaua on olnud kelme. Kelmused lihtsalt ajas muutuvad. See on üks osa paraku sellest asjast, mida me võime nimetada ka progressiks. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Ja tõepoolest, küsimusi on lisandunud, nagu öeldakse, eksponentsiaalselt. Aga nüüd tõepoolest küsimuste juurde. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Mida pikemaks ettekanne läks, seda rohkem küsimusi tuli. Aga sa ütlesid, et tuleb tegeleda teavituskampaaniaga, et inimesi teavitada, kuidas ennast kelmide eest kaitsta. Ma jätkaks võib-olla Peeter Ernitsa küsimust. Kuidas inimesed saavad olla kindlad, et kui neile helistab Kristen Michal öösel, siis see on kindlalt Kristen Michal, aga ei ole näiteks tehisintellekti abiga tekitatud sarnane hääl? Võib-olla on mingid küsimused, mida peaks küsima, et kindlaks teha, kas see on Kristen Michal. Tuleks näiteks küsida, kas maksud tõusevad, ja kui vastus tuleb, et ei, maksud langevad ja lõpeb ka maksufestival, siis saavad inimesed kindlad olla, et see on ikkagi Kristen Michal, mitte tehisintellekti abil tekitatud hääl ja petukõne.

Aitäh, Anastassia! Just seda küsimust me paraku komisjonis ei arutanud. Aga kui inimesel on probleem, et talle kesköösel helistab keegi, keda ta arvab olevat Kristen Michal, siis võib-olla käib selle kohta vanasõna, et lollid tulebki rahast ära lahutada.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Kõigepealt ma pean alustama kiitusega. Õiguskomisjonis oli Valdo Randpere aktiivne, küsis ja mõtles kaasa. Ja tegelikult, kui ma seda tegevuskava esitasin, siis see oli ka üks tegevuskava eesmärke: panna inimesi mõtlema ühiselt, kuidas me saame asju paremaks teha. Õiguskomisjonis ma nägin, et see töötas, see võib töötada ka laiemalt. Mis puudutab seda, kas tegevuskavad võivad aidata või mitte, siis Eestis on tegevuskavu päris palju. Näiteks on korruptsioonivastane tegevuskava, mille kohta me ei ütle, et see on mingisugune suvaline paber. Täitsa asjatundlik ja mõistlik asi. Aga minu küsimus on järgmine. Õiguskomisjonis oli arutelu ka selle kohta, et see on justkui ideoloogiline küsimus. Et sotsid jälle tegelevad mingi sellise lapsehoidjariigi [edendamisega], tahavad inimeste raha päästa. Äkki sa annaksid sellest väikese ülevaate ja ütleksid, mis see sinu seisukoht on? On see sotside eelnõu või on see ikkagi vajalik eelnõu?

Ma olen absoluutselt sinuga nõus. Ma leian ka, et see on selline riigi panemine lapsehoidja [rolli] või siis, nagu ma komisjonis ütlesin, olukorda, kus traktor veab kõigile teki peale. Meil on oma vastutus ja oma vabadus ja oma osa selles ühiskonnas. Me ei saa kõiki asju riigi kaela ajada ja me ei saa eeldada, et riik suudab mingi tegevuskava kaudu kelmusi peatada. Aga et me sellest räägime, ma arvan, see on tore. Seda enam, et enamus sellest teavitusest ja teabest võiks inimesteni jõuda meedia kaudu – sellest on nii palju iga päev juttu.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te oma eelmises vastuses ütlesite, et ametnikud tegelevad selle probleemiga. Aga kas ei või olla niimoodi, et paari aasta pärast tuleb valitsus või tulete teie välja sellise mõttega, et ametnikud on ebaseaduslikult pätte püüdnud, nagu meil on praegu seoses liikluskaameratega tõstatunud see küsimus? (Saalist vastatakse.) Ja te ütlesite ka seda, et see peaks olema erasektori vastutus. Kas Reformierakond arvab siis seda, et oma elanike, oma kodanike kaitsmine on erasektori vastutus? Kas riigil ei olegi siin mitte mingit vastutust? Miks te asute jälle pättide kaitsele?

Aitäh, Züleyxa! Sinu küsimus koosnes mitmest osast. Kas me lõpuks avastame, et äkki riik tegi midagi valesti ja jahtis ebaseaduslikult pätte? Võib juhtuda. Meil ongi head näited seoses kaameratega, mis ilmselgelt on ebaseaduslikult kasutusel olnud. Kui me suudame selle seaduse ära muuta, siis me selle ka seadustame ja seame ka reeglid, kuidas neid kaameraid kasutada tohib. Aga see teine väide oli, et ainult erasektor peab sellega tegelema. [Järelikult] sa kuulasid ainult ühte kolmandikku minu vastusest. Ma rääkisin väga selgelt: see peab toimuma koostöös erasektori, prokuratuuri, politsei, aga ka seadusandjatega. Aga see ei pea toimuma mingi riikliku tegevuskava raames.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te võib-olla teete Eesti politseile liiga, kui te ütlete, et arvamus, et riik peab siin tegutsema, [põhineb] sotsiaaldemokraatlikul nägemusel. Olles hiljuti olnud siseministri positsioonil, istusin Põhja prefektuuris, kus me politseiga neid küsimusi arutasime. Tegelikult politsei kindel seisukoht on, et sellega peab tegelema riik, inimene ja ettevõtja ei saa sellega hakkama. Neil on väga terviklik nägemus sellest, mida kõike võiks seal teha. Küsimus on ressursipuuduses ja küsimus on tõesti koostöö puudumises. Selle loogikaga on see eelnõu ju esitatud. See on see, mida arvavad need inimesed, kes on tegelikult Eestis eksperdid, kes oskavad meist siin saalis paremini seda valdkonda hinnata. Teie nüüd räägite vastupidist, on ju. Ma küsiksin, kas te esitate siin enda arvamust või riigis olevate ekspertide arvamust.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te võib-olla teete Eesti politseile liiga, kui te ütlete, et arvamus, et riik peab siin tegutsema, [põhineb] sotsiaaldemokraatlikul nägemusel. Olles hiljuti olnud siseministri positsioonil, istusin Põhja prefektuuris, kus me politseiga neid küsimusi arutasime. Tegelikult politsei kindel seisukoht on, et sellega peab tegelema riik, sest inimene ja ettevõtja ei saa sellega hakkama. Neil on väga terviklik nägemus sellest, mida kõike võiks seal teha. Küsimus on ressursipuuduses ja küsimus on tõesti koostöö puudumises. Selle loogikaga on see eelnõu ju esitatud. See on see, mida arvavad need inimesed, kes on tegelikult Eestis eksperdid, kes oskavad meist siin saalis paremini seda valdkonda hinnata. Teie nüüd räägite vastupidist, on ju. Ma küsiksin, kas te esitate siin enda arvamust või riigis olevate ekspertide arvamust.

Aitäh! Mul on kahju, Lauri, et sa ei ole aru saanud sellest arutelu vormist siin. Kõigepealt kannab algataja ette eelnõu ja siis tuleb komisjonipoolne esindaja, kes kannab ette komisjonis toimunud arutelu sisu. Vastus sinu küsimusele, kas ma esindan iseennast või, ma ei saanud aru, veel kedagi teist, eksperte, on, et mina esindan siin õiguskomisjoni.

Aitäh! Ma proovin siis kinni pidada täpselt sellest, mida te rääkisite. See jutt tekitas teatud kummastust. Ühelt poolt ma sain aru, et komisjonis räägiti sellest, et tegevuskavadega ei ole võimalik midagi teha. Mina [leian], tegevustega saab midagi teha. "Kõik asjad päästab ära haridus" – kõiki asju ei päästa haridus, midagi muud on ka alati tarvis. "Erasektor lahendab asjad" – osad lahendab, kindlasti ei lahenda kõiki asju. Aga selle kõige juures jäi minu jaoks midagi puudu. Kas komisjonis sellest ei räägitud, kas meie politseil, riigisüsteemil on küllaldaselt võimekust nende asjadega hakkama saada, kui me arvestame, kui palju keerulisemaks läheb kogu aeg kõik see, mis on seotud kelmustega? Mul on endal kogemus sellega olemas. Öeldakse, et jah, see on tore, aga äkki te saate otsa lahti teha ja uurima hakata, siis me võib-olla tuleme pärast kaasa. Küsimus on selles, kas meie enda riigiorganitel on küllaldaselt võimekust. Kas sellest räägiti?

Tiit Maran, palun!

Absoluutselt [sellest] räägiti ja seda ma rõhutasin ka oma esialgses ettekandes, et Justiits‑ ja Digiministeerium tuli samal päeval, kui oli õiguskomisjoni istung, välja kelmuse vastu võitlemise strateegiaga. Nii et kindlasti riigiasutused tegelevad sellega. Ja see ongi see küsimus. Ega ei õiguskomisjon ega mina ega keegi teine arva, et kelmustega ei pea võitlema. Küsimus on selle vormis ja selles, kas see annab midagi juurde, kui me teeme veel ühe riikliku tegevuskava selleks. See on see kahtluse koht.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! See tegevuskava nimi võib-olla tõesti ei meeldi, saab olema järjekordse igava plaaniga. Aga ikkagi, kas komisjon koostöö sisu ei arutanud? See sõnum, mida ma üritasin enne puldist ütelda – mida terve meie fraktsioon ütleb –, on täna see, et nii erasektori kui ka riigisektori vastavate ametkondade, kes selle teemaga kokku puutuvad, koostööst on puudu ja vahenditest on puudu. Kuidas siis seda [lahendada], kui ühist plaani ei tehta? Mis see alternatiivne plaan on?

Aitäh! No minule ei jäänud õiguskomisjonis nüüd küll seda muljet, et mingit koostööd ei tehta ja mingit tegevust ei toimu. Vastupidi, kõik [panustavad], nii komisjonis kohal olnud kui ka erasektor. Ma tean, et pangad on väga hoolikalt tegelemas sellega ja eelkõige nemad ongi siin väravavahid. Kusagilt otsast ei jäänud seda muljet kellelegi, et midagi ei tehta või et tegutsemiseks oleks vaja [riiklikku] tegevuskava. Ja kuna seda muljet ei tekkinud – ja ma arvan, et see mulje oli õige –, siis ei olnudki vaja seda tegevuskava tõsiselt plaani võtta.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult on ju asi nii tõsine, et ma küll arvan, et [see on põhjendatud], kui parlament võtab käsile ja annab suunised, kuidas seda tegevuskava teha. Aga nendele küsimustele, mis ma olen eelnevalt esitanud nii siseministrile kui digiministrile, saadud [vastustest] mina küll aru ei ole saanud, et siin väga tormatakse. Jah, politsei töötab niipalju, kui palju võimekust tal on, töötab hästi, aga sellest on loomulikult vähe. Nii et selle suunise andmine parlamendi poolt on minu meelest täitsa õigustatud. Aga on [kaheldav], et siin mingisugused ametnikud või ametid hakkavad sellega tegelema. Me oleme näinud seda siin päris tihti. Kui me rääkisime näiteks Sotsiaalministeeriumis toimetulekupiiri tõstmisest, siis öeldi ju ka, et oodake poolteist aastat, kuni komisjon mingisuguse aruande või uuringu teeb. Oli teisigi küsimusi. Nii et mina küll ei saa aru, mis see põhjus ikkagi oli, miks komisjon selle eelnõu tagasi lükkas.

Komisjon lükkas selle tagasi selle pärast, et nagu paljud muud otsuse eelnõud, mis siia saali jõuavad, on see tegelikult rohkem selline – kuidas öelda? – ideoloogiline enesenäitamine, et teeme nüüd selle tegevuskava, samal ajal kui tegevused juba käivad. Milleks me peame veel kedagi koormama mingi ekstra bürokraatiaga, mis ei anna asjale suurt midagi juurde?

Züleyxa Izmailova, küsimus istungi juhatajale, palun!

Jaa. Kuna ettekandja mainis eelnevalt minu nime, kas ma võin sellele [sõnavõtule] vastata?

Seda formaati meil ei ole.

Ta rääkis, et mina rääkisin sellest, et ma muretsen selle pärast, et meie elanikkond ei ole kaitstud nende kuritegude eest, ja rääkis ka sellest, et ametnikud juba tegelevad selle murega. Aga tõsi on ju see, et me oleme korduvalt ja korduvalt näinud seda, et kui ametnikud on ise aktiivsemad, aga neil puudub suunis, nagu eelkõneleja just ütles …

Aitäh, Züleyxa!

… suunis seadusandjalt, siis pärast võib tulla välja see, et nad tegutsesid ebaseaduslikult, nagu on praegu nende politseikaameratega seoses olukord.

Aitäh, Züleyxa! See ei olnud protseduuriline, aga kuna sul oli alles mõned päevad tagasi sünnipäev, siis ma ei seganud kohe alguses. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Kui te leiate, et see, kui inimene langeb pettuse ohvriks, on tema enda probleem, siis ma toon ühe näite. Kui pensionär või üksikvanem annab petjale oma viimase raha, viimased säästud või võtab suisa võlgu, jääb selle tagajärjel rahatuks ja võlgu veel ka, siis ta pöördub kohaliku omavalitsuse poole, et saada sotsiaaltoetust. Siis pöördub ta arsti poole, sest vaimne tervis on saanud kannatada. Teie loogika siin minu arust küll ei päde. Kas pettustele piiri panemine pole tõesti üldse riigi mure?

Aitäh! See küsimus iseenesest on tagurpidi, pea peale pööratud asi. Keegi ei ütle ju, et kelmused on head. Samal ajal ei saa keegi öelda, et inimene ise üldse ei vastuta oma tegude eest. Kas sa tahad, et meil tekiks selline süsteem, et kõik, kes rahast ilma jäävad, saaksid kohe mingi kompensatsiooni selle eest? Issand jumal, kuhu me välja jõuaksime, milline äriidee! Nii ei saa ka päris olla! Ärge nüüd matke inimeste oma vastutustunnet maha. Tegelikult ka su küsimusest kõlab läbi [mõte], et okei, siis ta pöördub kohaliku omavalitsuse poole. Ka siis tuleb talle appi, tegelikult küll mitte riik, aga kohalik omavalitsus. Väita, et riik ei tegele kelmustega, on täiesti vale. See ei ole küsimus sellest, et riik ei tegele või politsei, prokuratuur, Justiits- ja Digiministeerium ei prioriseeri neid. Sellest ma rääkisin, seda nad teevad. Aga tulla nõudma veel mingit tegevuskava lisaks, nagu see päästaks midagi – ma ei jaga teie entusiasmi selles osas.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Pean tunnistama, et teie vastused ja üldse see hoiak on olnud päris jahmatav. Ma arvanuks, et te tulete siia empaatilise jutuga, räägite, mida juba tehakse, mis tegevused on töös. Selle asemel annate te mõista, nagu te siin sõna otseses mõttes ütlesite, et noh, lollidelt tulebki raha ära võtta. See oli mõni aeg tagasi, see on stenogrammis. Samal ajal teatate, et tegevuskavad on mõttetud, olukorras, kus valitsus istus alles koos kaks kuud ja pani kokku oma tegevusprogramme, selleks et Eesti elu edasi viia, loodetavasti. Ausalt öeldes kuidagi vastuoluline jutt. Arvestades seda, et Eestis on pettuste ohvrite hulk päris suur – me räägime suurusjärgus 10 miljonist eurost aastas, mis viimastel aastatel on kaotatud, see on märkimisväärne kulu –, on elementaarne, et riik koondab tegevuskava kaudu needsamad mõtted, tegevused kokku. Meil on Eestis, ma ei tea, vähitõrje tegevuskava, vaimse tervise tegevuskava. Juba see protsess ise aitab paremini mõtestada, asutuse tööd koordineerida ja ühiseid tulemusi saavutada. Nii et ausalt öeldes on küsimus teile väga lihtne: miks te naeruvääristate väga tõsist probleemi ja väga vajalikku algatust?

Aitäh, hea Tanel! Vastus sinu küsimusele on väga lihtne: ma esindan siin õiguskomisjoni seisukohti. Ära kleebi mulle külge mingeid tahteavaldusi, mida ma ei saa omal käel nagunii teha. Isegi kui ma tuleksin siia pulti praegu ja ütleksin, et minu meelest on see tegevuskava õudselt vajalik, mida iganes te teha tahate, ei muuda see midagi. Õiguskomisjon on oma istungi pidanud, õiguskomisjoni ettepanek on see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mõned inimesed olid selle vastu, aga suur enamus oli selle poolt.

Aitäh, hea Tanel! Vastus sinu küsimusele on väga lihtne: ma esindan siin õiguskomisjoni seisukohti. Ära kleebi mulle külge mingeid tahteavaldusi, mida ma ei saa oma käe peal nagunii teha. Isegi kui ma tuleksin siia pulti praegu ja ütleksin, et minu meelest on see tegevuskava õudselt vajalik, mida iganes te teha tahate, ei muuda see midagi. Õiguskomisjon on oma istungi pidanud, õiguskomisjoni ettepanek on see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mõned inimesed olid selle vastu, aga suur enamus oli selle poolt.

Aitäh teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun! Repliigina vahepeal lisan, et kui on ettekanded, siis vastusõnavõtud ei ole ette nähtud. Vastusõnavõtud on võimalikud siis, kui on sõnavõtud. Aga antud juhul oli komisjonipoolne ettekanne. Sellisel juhul vastusõnavõtte ette nähtud ei ole. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tegelikult mul ei olnud plaanis siia kõnepulti tulla, aga kui ma lugesin, et komisjoni otsus on [eelnõu] tagasi lükata, siis see pani mind muidugi hämmastama. Sest see on nii tähtis otsuse eelnõu ja komisjoni esindaja väide, et olge kõik rahulikud, asi toimib ja meil seal ametnikud tegelevad sellega … See oli vist veebruarikuu, kui ma pöördusin sotsiaalministri poole toimetulekutoetuse piiri tõstmise teemal. Kui te ei mäleta, siis ma värskendan teie mälu. Siis öeldi mulle, et 2026. aasta kevadel saab uuring valmis ja siis läheb see alles menetlusse ja võib-olla 2027. aastal muudetakse toimetulekupiiri. 200 eurot on toimetulekupiir. Pensionid on ka väikesed. Nii et kui meil ühelt poolt koorib rahvast riik oma maksudega, siis teiselt poolt teevad seda petturid ja pätid. Inimesed saavad topelt karistada. Ma arvan küll, et parlament võiks siin jõuliselt oma tahet näidata ja moodustada ikkagi komisjoni, või kuidas nad selle kava koostaksid. Ja võiks mingi tähtaja anda, et meie inimesed tunneksid, et nende eest hoolitsetakse. Mul ei ole pretensioone politseile, sest juba endine siseminister ütles, et tegelikult nad teevad nii palju, kui neil praegu võimalust on. Aga rahaline kate peab seal olema. Aga ma tahtsin rääkida ka kodanikuvastutusest. Kõikidel meil on sugulased, eakad emad-isad ja nii edasi. Me peame ise ka panustama sellesse. See annab tulemusi, uskuge! Sest kui meie ei räägi, siis kes neile sellest ikka räägib. Ma toon näite, kuidas meie mu kodulinnas Maardus tegime. Me võtsime [tööle] ühe puuetega noormehe, kes tunneb väga hästi IT-valdkonda. Tema teeb meil vanuritele, eakate klubile [koolitusi], õpetab neid, kuidas [telefonikõnedele] vastata, mida teha, õpetab igasuguseid digivõtteid, kuidas pettureid ära tunda. [Mis oleks], kui me kõik pöörduksime oma tuttavate poole? Või järgmine samm oleks näiteks pöörduda Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukogu poole, võib-olla neil on seal selliseid inimesi. Võib-olla saab tudengeid kaasata. Nii et siin peab ühiskond ka jõuliselt oma abi osutama meie eakatele inimestele ja kõigile, kes nendest pettustest aru ei saa. Nii et selline palve on teile kõikidele. Kindlasti ma toetan seda, et selline suund valitsusele parlamendi poolt antakse. Aitäh!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tegelikult mul ei olnud plaanis siia kõnepulti tulla, aga kui ma lugesin, et komisjoni otsus on [eelnõu] tagasi lükata, siis see pani mind muidugi hämmastama. Sest see on nii tähtis seadus[eelnõu] ja komisjoni esindaja väide, et olge kõik rahulikud, asi toimib ja meil seal ametnikul tegelevad sellega … See oli vist veebruarikuu, kui ma pöördusin sotsiaalministri poole toimetulekutoetuse piiri tõstmise teemal. Kui te ei mäleta, siis ma värskendan teie mälu. Siis öeldi mulle, et 2026. aasta kevadel saab uuring valmis ja siis läheb see alles menetlusse ja võib-olla 2027. aastal muudetakse toimetulekupiiri. 200 eurot on toimetuleku piir. Pensionid on ka väikesed. Nii et kui meil ühelt poolt koorib rahvast riik oma maksudega, siis teiselt poolt teevad seda petturid ja pätid. Inimesed saavad topelt karistada. Ma arvan küll, et parlament võiks siin jõuliselt oma tahet näidata ja moodustada ikkagi komisjoni, või kuidas nad selle kava koostaksid. Ja võiks mingi tähtaja anda, et meie inimesed tunneksid, et nende eest hoolitsetakse. Mul ei ole pretensioone politseile, sest juba endine siseminister ütles, et tegelikult nad teevad nii palju, kui neil praegu võimalust on. Aga rahaline kate peab seal olema. Aga ma tahtsin rääkida ka kodanikuvastutusest. Kõikidel meil on sugulased, eakad emad-isad ja nii edasi. Me peame ise ka panustama sellesse. See annab tulemusi, uskuge! Sest kui meie ei räägi, kes meil ikka räägib. Ma toon näite, kuidas meie mu kodulinnas Maardus tegime. Me võtsime [tööle] ühe puuetega noormehe, kes tunneb väga hästi IT-valdkonda. Tema teeb meil vanuritele, eakate klubile [koolitusi], õpetab neid, kuidas [telefonikõnedele] vastata, mida teha, õpetab igasuguseid digivõtteid, kuidas pettureid ära tunda. [Mis oleks], kui me kõik pöörduksime oma tuttavate poole? Või järgmine samm oleks näiteks pöörduda Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukogu poole. Võib-olla neil on võimalik selliseid inimesi, näiteks tudengeid kaasata. Nii et siin peab ühiskond ka jõuliselt oma abi osutama meie eakatele inimestele ja kõigile, kes nendest pettustest aru ei saa. Nii et selline palve on teile kõikidele. Kindlasti ma toetan seda, et selline suund valitsusele parlamendi poolt antakse. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Andre Hanimägi, palun!

Head kolleegid! Hea aseesimees! Iga päev me loeme uudiseid sellest, kui palju Eesti inimesi saab petta. Kui ma seda tegevuskava üle andsin, siis mul oli üks paber, kus kajastusid 24 tunni jooksul toimunud erinevad petuskeemid, numbrid. Inimesed olid kaotanud mitukümmend tuhat eurot. See tendents paraku ei ole mitte vähenev, vaid järjest süvenev. See ei ole mitte ainult sellepärast, et pettureid on rohkem, rääkimata sellest, et inimeste ohuteadlikkus on vähenenud. Ei! Petturid on läinud järjest kavalamaks. Ja me näeme ka seoses AI tulekuga, et sa võid teha väga hea petuskeemi niimoodi, et meist keegi siin saaliski ei saa aru – vähemalt mitte kohe alguses –, et tegemist on pettusega. Nii et see ei ole enam ammuilma eakate inimeste mure või küsimus. Me näeme iga päev, kuidas meedias, ka sotsiaalmeedias, noored, digiteadlikud inimesed kirjutavad ja annavad edasi oma kogemusi. Nad said kas petta või said napilt-napilt viimasel hetkel aru, et tegemist on pettusega. Muide, ka mul oli hiljuti üks huvitav olukord, kus ma sain oma healt Riigikogu kolleegilt e-kirja, et äkki sa, Andre, saad mind aidata. Ma vist vastasin kohe, et ikka saan, sest nimi ja kõik tundus väga usutav. Kiri oli puhtas eesti keeles, mitte nii, nagu vanasti, kui kiri oli kirjavigu täis ja said kohe aru, et tegemist on pettusega. Alles siis, kui hea kolleeg küsis, et äkki sa, Andre, oskad aidata mul iTunesist vautšereid osta, sain ma aru, et tõenäoliselt ei taha minu Riigikogu kolleeg iTunesi vautšereid osta. Aga õiguskomisjonis ka tegelikult nii ministeeriumi esindajad kui ka prokuratuur ütlesid, et see on oluline teema. Jah, mingid tegevused on töös, ja nii nagu ka ennist välja toodi, ka pangaliit ja loomulikult ka telekomiettevõtted, erinevad ametid tegelevad sellega. Aga selle tegevuskava eesmärk on ju koordineerimine, laialdane koostöö. Et igaüks ei nokitseks mitte lihtsalt omaette, vaid me otsiksime ühiselt koos parimaid praktikaid. Ja võib-olla annaksime sellele saalile teada, milliseid seadusemuudatusi on vaja selleks, et petturitega paremini tegeleda. See on selle tegevuskava eesmärk. Kui keegi küsib, milleks sellist lisapaberit vaja on Eesti ühiskonnas, siis nagu ka enne välja toodi, meil on väga palju erinevaid tegevuskavasid: korruptsioonivastane tegevuskava, vaimse tervise tegevuskava. Ka iga koalitsioon teeb valitsemiseks oma tegevuskava. Me ei küsi kordagi, milleks seda vaja on, kellele. Aga ometigi nüüd, kus Eesti inimesed kaotavad miljoneid eurosid – miljoneid! –, me ütleme, et seda ei ole vaja mitte kellelegi. Mina sellega nõus ei ole. Tegelikult õiguskomisjonis ka päriselt, ma arvan, ei olnud päris sellist meeleolu, et ah, las igaüks ise tegeleb oma probleemidega. Tõsi, mõningad sellised väited seal ka ju olid. Mul on hea meel, et võib-olla ka selle otsuse eelnõu tänane arutelu paneb ministeeriumid, sealhulgas justiitsministeeriumi, ja ametid rohkem selleks tööle, et sellega tegeleda. Ja võib-olla see tänane arutelu siin saalis ka annab lisateadmisi, lisakommunikatsiooni ja usku inimestele, et Eesti riik ei vaata niisama pealt, kui meie inimesed kaotavad miljoneid, vaid tegelikult ka tegeleb kõige kõrgemas sfääris ehk siin Riigikogu saalis. Ma väga loodan, head sõbrad, et see ei jää selliseks opositsiooni … Palun üks minut juurde.

Head kolleegid! Hea aseesimees! Iga päev me loeme uudiseid sellest, kui palju Eesti inimesi saab petta. Kui ma seda tegevuskava üle andsin, siis mul oli üks paber, kus kajastusid 24 tunni jooksul toimunud erinevad petuskeemid, numbrid. Inimesed olid kaotanud mitukümmend tuhat eurot. See tendents paraku ei ole mitte vähenev, vaid järjest süvenev. See ei ole mitte ainult sellepärast, et pettureid on rohkem, rääkimata sellest, et inimeste ohuteadlikkus on vähenenud. Ei. Petturid on läinud järjest kavalamaks. Ja me näeme ka seoses AI tulekuga, et sa võid teha väga hea petuskeemi niimoodi, et meist keegi siin saaliski ei saa aru – vähemalt mitte kohe alguses –, et tegemist on pettusega. Nii et see ei ole enam ammuilma eakate inimeste mure või küsimus. Me näeme iga päev, kuidas meedias, ka sotsiaalmeedias, noored, digiteadlikud inimesed kirjutavad ja annavad edasi oma kogemusi. Nad said kas petta või said napilt-napilt viimasel hetkel aru, et tegemist on pettusega. Muide, ka mul oli hiljuti üks huvitav olukord, kus ma sain oma healt Riigikogu kolleegilt e-kirja, et Andre, et äkki sa saad mind aidata. Ma vist vastasin kohe, et ikka saan, sest nimi ja kõik tundus väga usutav. Kiri oli puhtas eesti keeles, mitte nii, nagu vanasti, kui kiri oli kirjavigu täis ja said kohe aru, et tegemist on pettusega. Alles siis, kui hea kolleeg küsis, et Andri, et äkki sa oskad aidata mul iTunesist mingeid vautšereid osta, sain ma aru, et tõenäoliselt ei taha minu Riigikogu kolleeg iTunesi vautšereid osta. Aga õiguskomisjonis ka tegelikult nii ministeeriumi esindajad kui ka prokuratuur ütlesid, et see on oluline teema. Jah, mingid tegevused on töös, ja nii nagu ka ennist välja toodi, ka pangaliit ja loomulikult ka telekomiettevõtted, erinevad ametid tegelevad sellega. Aga selle tegevuskava eesmärk on ju koordineerimine, laialdane koostöö. Et igaüks ei nokitseks mitte lihtsalt omaette, vaid me otsiksime ühiselt koos parimaid praktikaid. Ja võib-olla annaksime sellele saalile teada, milliseid seadusemuudatusi on vaja selleks, et petturitega paremini tegeleda. See on selle tegevuskava eesmärk. Kui keegi küsib, milleks sellist lisapaberit vaja on Eesti ühiskonnas, siis nagu ka enne välja toodi, meil on väga palju erinevaid tegevuskavasid: korruptsioonivastane tegevuskava, vaimse tervise tegevuskava. Ka iga koalitsioon teeb valitsemiseks oma tegevuskava. Me ei küsi kordagi, milleks seda vaja on, kellele. Aga ometigi nüüd, kus Eesti inimesed kaotavad miljoneid eurosid – miljoneid! – , me ütleme, et seda ei ole vaja mitte kellelegi. Mina sellega nõus ei ole. Tegelikult õiguskomisjonis ka päriselt, ma arvan, ei olnud päris sellist meeleolu, et ah, las igaüks ise tegeleb oma probleemidega. Tõsi, mõningad sellised väited seal ka ju olid. Mul on hea meel, et võib-olla ka selle otsuse eelnõu tänane arutelu paneb ministeeriumid, sealhulgas Justiitsministeeriumi, ja ametid rohkem selleks tööle, et sellega tegeleda. Ja võib-olla see tänane arutelu siin saalis ka annab lisateadmisi, lisakommunikatsiooni ja usku inimestele, et Eesti riik ei vaata niisama pealt, kui meie inimesed kaotavad miljoneid, vaid tegelikult ka tegeleb kõige kõrgemas sfääris ehk siin Riigikogu saalis. Ma väga loodan, head sõbrad, et see ei jää selliseks opositsiooni … Palun üks minut juurde.

Kaks minutit juurde, palun.

… et see ei jää selliseks opositsiooni-koalitsiooni vägikaikaveoks. Tegelikult on siin saalis suudetud küll otsuse eelnõusid vastu võtta. Ma mäletan, et üks selline oli üks otsuse eelnõu, mis nägi ette valitsuselt paremat ja viisakamat suhtluskorda – ma ei tea, kui kaugele see jõudnud on. Meie roll täna siin saalis on, ma arvan, öelda selge ja kõlava häälega: pettused on probleem. See ei ole üksikisikute probleem. Ma veel kord kordan, nagu ka ennist hea kolleeg tõi välja, et jah, me võime öelda, et igaüks on oma õnne sepp ja igaüks vastutab ise oma raha eest nii hästi, kui ta oskab. Aga tegelikult, head sõbrad, kõik, kes te nii arvate, [teadke], et ühel või teisel moel on ühiskond täpselt nii tugev, kui tugev on meie kõige nõrgem lüli. Me peame neid inimesi aitama, kui nad kaotavad oma kirsturaha, kui nad kaotavad oma viimased säästud. Mis me siis ütleme? Seda, et ise olid loll? No ei ütle, vähemalt ei tohiks öelda. Ükski enesest lugupidav riik ei tohiks nii öelda, et ise sa jäid selle hammasratta vahele. Kas see tegevuskava lahendab kõik mured? Loomulikult ei lahenda. Loomulikult ei lahenda! Aga me saame täna anda olulise sõnumi, et see on meie jaoks prioriteet, iga inimene on meie prioriteet ja pettuste arvu me tõepoolest soovime vähendada. See on see sõnum, ma loodan, mille saal siin täna edasi annab. Aitäh!

… et see ei jää selliseks opositsiooni-koalitsiooni vägikaikaveoks. Tegelikult on siin saalis suudetud küll otsuse eelnõusid vastu võtta. Ma mäletan, et üks selline oli üks otsuse eelnõu, mis nägi ette valitsuselt paremat ja viisakamat suhtluskorda – ma ei tea, kui kaugele see jõudnud on. Meie roll täna siin saalis on, ma arvan, öelda selge ja kõlava häälega: pettused on probleem. See ei ole üksikisikute probleem. Ma veel kord kordan, nagu ka ennist hea kolleeg tõi välja, et jah, me võime öelda, et igaüks on oma õnne sepp ja igaüks vastutab ise oma raha eest nii hästi, kui ta oskab. Aga tegelikult, head sõbrad, kõik, kes te nii arvate, [teadke], et ühel või teisel moel on ühiskond täpselt nii tugev, kui tugev on meie kõige nõrgem lüli. Me peame neid inimesi aitama, kui nad kaotavad oma kirsturaha, kui nad kaotavad oma viimased säästud. Mis me siis ütleme? Seda, et ise olid loll? No ei ütle, vähemalt ei tohiks öelda. Ükski enesest lugupidav riik ei tohiks nii öelda, et ise sa jäid selle hammasratta vahele. Kas see tegevuskava lahendab kõik mured? Loomulikult ei lahenda. Loomulikult ei lahenda! Aga me saame täna anda olulise sõnumi, et see on meie jaoks prioriteet, iga inimene on meie prioriteet ja pettusi me tõepoolest soovime vähendada. See on see sõnum, ma loodan, mille saal siin täna edasi annab. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 630 lõpphääletus ja me teeme seda saalikutsungi järel. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 630. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 0. Eelnõu 630 on tagasi lükatud.

Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 0. Eelnõu 630 on tagasi lükatud.