Ukraina mobilisatsiooniealistele meestele ajutise ja rahvusvahelise kaitse pakkumine Eestis

Üheksas küsimus on siseminister Igor Tarole, küsib Riigikogu liige Jaak Valge ja teema on Ukraina mobilisatsiooniealistele meestele ajutise ja rahvusvahelise kaitse pakkumine Eestis. Jaak Valge, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Me oleme Leo Kunnasega esitanud teile ka laiema arupärimise migratsiooni kohta, aga see tuleb vastamisele alles sügisel. Mobilisatsiooniealiste meeste kohta tahtsime juba praegu infotunnis küsida, sest loodetavasti teete siis sügiseks senises poliitikas muudatusi. Kuna see arupärimine on teie ministeeriumisse ja teie lauale juba jõudnud, siis loodame, et olete sellega sisuga saanud põhjalikult tutvuda ja annate täna pädevaid vastuseid. Lähen küsimuse juurde. Niisiis, Siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna andmetel suureneb Eestis pidevalt ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste arv ja osakaal, samal ajal kui naiste, laste ja vanurite arv ja osakaal väheneb. 31. mai andmete kohaselt oli [mobilisatsiooni]ealisi mehi 11 971 ja nende osakaal ulatus 30%-ni. Nad on isegi rahvastiku struktuuri vaadates üleesindatud, Ukrainas nii palju 18–60-aastasi mehi rahvastiku struktuuris ei ole. Ja ometi on väekohustuslastel üldjuhul keelatud Ukrainast lahkuda. Ma usun, et küllap ka minister nõustub, et ei ole kuidagi usutav, et nii suur osakaal on saavutatud eeskätt erandite najal – need, kellel on lubatud Ukrainast lahkuda. Kas teile ei tundu imelik ja isegi, ütleme, naeruväärne, et sõja eest vajavad Eestis kaitset mitte lapsed, naised ja vanurid, mitte eelkõige naised, lapsed ja vanurid, vaid just mobilisatsiooniealised mehed? Kelle eest Eesti riik neid kaitseb? Kas Ukraina riigi eest?

Aitäh, hea küsija! Austatud Riigikogu liikmed! Katsun nii nüüd kui ka tulevikus anda võimalikult pädevad vastused. Tahan rõhutada, et Eesti on olnud Ukraina kõrval ja on seda ka tulevikus. Ukrainlased on meie vennad ja me pakume neile igakülgset abi selles keerulises olukorras, milles nad on. Ajutise kaitse regulatsioon on Euroopa Liidus üleüldine, samamoodi nagu täiendava kaitse regulatsioon: see ei lähtu sellest, mis soost või mis vanuses inimene on. Kui ta vajab kaitset kõikide kriteeriumide kohaselt, sest tema kodumaal käib sõda, siis ta selle kaitse Eestis ka saab. Eesti jagab kindlasti Ukraina seisukohta, et kõik, kellel on võimekus Ukrainat kaitsta, peavad seda tegema. Me oleme korduvalt pakkunud Ukraina saatkonnale [võimalust teha] koostööd erineva informatsiooni vahendamisel Ukraina kodanikele, aga seni ei ole nad seda pakkumist kasutanud. See tähendab seda, et Eesti kindlasti ei kaitse kedagi Ukraina eest. Eesti kaitseb inimesi Venemaa agressiooni eest. Me pakume neile kaitset sellepärast, et Ukrainas on sõda. Ma toon teile näite. Kas te nägite paar päeva tagasi kohutavaid pilte ühest suurest kortermajast, kus rakett oli purustanud terve trepikoja? Vaat, minu talus elanud õpetaja elab sellest majast ainult 150 meetri kaugusel. See näitab, et seal riigis on tõesti väga ohtlik viibida. On juhuse tahe, kas saab sinu maja raketiga pihta või saab naabermaja. Mitte keegi ei ole seal kaitstud Venemaa agressiooni eest. Ma ei näe, et me saaksime siin teha kuidagi teistsuguseid valikuid. Kui inimene on Eestisse jõudnud ja ta vajab kaitset, siis ta selle saab. Ainus põhjendus, miks keelduda, on julgeolekuoht Eesti riigile ja sellisel juhul kaitset ei anta, sellistel inimestel ei lubata Eestis viibida.

Aitäh! Mul on ettepanek kolleeg Valgele teha lühidalt, ja samamoodi ka ministrile teha lühidalt, siis jõuame veel ühe küsimuse ära käsitleda. Jaak Valge, palun, teil on täpsustav küsimus.

Aitäh! Katsun teha lühidalt. Vaadake, lugupeetud minister, Lätis ja Leedus on ajutise ja rahvusvahelise kaitse [saanute] proportsioonid hoopis teistsugused kui Eestis, seal on rahvusvahelise kaitse saanud ainult üksikud mobilisatsiooniealised mehed. Seega teie väide, et just meil asja ees, teist taga küsivad mobilisatsiooniealised mehed kaitset ja Lätis ja Leedus ei küsi, justkui ei päde. Põhjus peab olema selles, et meie tingimused, mille alusel nad saavad kaitse, on teistsugused kui Lätis ja Leedus, sellepärast et pilt on kardinaalselt erinev. 2024. aasta alguses Eestis viibides vastas Ukraina president Zelenskõi ajakirjaniku küsimusele, kas Eesti peaks mobilisatsiooniealised mehed Ukrainale välja andma, et need mehed peaksid ikkagi olema Ukrainas ja abistama Ukrainat ja see ei puuduta ainult eesliinil sõdimist. Kas Eesti kontrollib kaitse andmisel tõendit väeteenistusest vabastamise kohta? Kuidas on reageeritud Ukraina presidendi soovile, et Eestis asuvad Ukraina mobilisatsiooniealised mehed oleksid Ukrainas? Te ütlesite, et Eesti on pakkunud koostööd. Kas Eesti on andnud Ukrainale nende mobilisatsiooniealiste meeste andmed, et Ukraina saaks kontrollida, kas nad on väekohuslased ja ebaseaduslikult Ukrainast lahkunud? Kui ei ole, siis miks ei ole andnud?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt märgin, et ma ei oska kuidagi kommenteerida Läti ja Leedu statistikat ja seda, miks seal asjad teistmoodi on. See, et seal on pilt kardinaalselt erinev, võib tuleneda nende eelnevast kardinaalselt erinevast olukorrast. Nagu te ise mainisite, rahvusvahelist kaitset on kahte liiki. Ajutine kaitse antakse neile, kes olid sõjategevuse puhkemise hetkel Ukrainas, ja täiendav kaitse neile, kes olid sel ajal Ukrainast väljas, näiteks võisid nad olla juba Eesti pinnal. See, et nad olid sel hetkel Eesti pinnal, ei tähenda, et meil on alust neile kaitse andmisest kuidagi keelduda, olukord Ukrainas on ikkagi keeruline. Võib-olla on asi selles, et omal ajal, enne täiemahulise sõjalise tegevuse algust võis Eestisse saabuda rohkem Ukraina mehi [kui Lätti ja Leetu]. Nad tulid siia tööle, panustasid meie majandusse ja panustavad siiamaani. Mõned neist läksid sõja esimesel päeval kohe minema, mõned neist jäid siia. Ma ei oska kommenteerida, kui palju see on olukorda mõjutanud. Nagu ma juba ütlesin – ma võin selle veel kord üle korrata –, on Eesti pakkunud Ukrainale koostöövõimalust, on pakkunud Ukraina saatkonnale, et kui soovitakse infot vahetada, siis seda on võimalik teha. Ma ei oska kommenteerida, mida Ukraina president oma intervjuus täpselt silmas pidas. Igal juhul Eesti siin kedagi ei varja, ei hoia kinni ja on valmis infot jagama. Koostööd siiamaani ei ole soovitud teha.

Aitäh, härra minister! Ma tänan kõiki tänases infotunnis osalemise eest! Meie tänane infotund on lõppenud. Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.