Majandus

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Arvo Aller ja teema on majandus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Siit on hea edasi minna sellega, kui palju kellelegi raha kätte jääb. Te ütlesite, et uuest aastast maksuküür kaob, aga 1. juulist tõuseb käibemaks, mis kandub kohe ka lõpphindadesse: see [kajastub] eluaseme[kuludes], lastega perede [kulutustes], kandub kütuse hinda ja toiduainete hindadesse. Te võtate eelnevalt selle raha rahvalt ära ja siis suure võiduna demonstreerite siin tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni. Aga läheme riigi majanduse juurde. Sel nädalal avaldati rahvusvaheline konkurentsivõime edetabel, mille nimekirjas on 69 riiki. Eesti on ka seal riikide nimekirjas, aga üllataval kombel mitte viie rikkama riigi seas, vaid – kuidas kellelegi meeldib erinevaid tabeleid ja numbreid vaadata – üldjärjestuses 33. kohal. Tippajal olime 22. kohal. Majanduse seisundi [faktorvaldkonnas] oleme 69 riigi seas 57. kohal. Leedu on selles konkurentsivõime [edetabelis] tõusnud eelmise aastaga võrreldes üheksa kohta ning Läti seitse kohta. Nemad on meie regioonis konkurentsis kõige enam võitnud. Eesti on jäänud millegi pärast toppama, Eesti on jäänud nagu [paigale]. Minu küsimus on selline. Millised on Eesti riigi tegevused? On meil midagi lätlastelt õppida? On meil midagi leedukatelt õppida? Millised on Eesti riigi tegevused, et meie konkurentsivõime antud kontekstis ja üleüldises maailmapildis paraneks?

Aitäh! Asjalik küsimus. Ma mõned märkused siin teen. Kõigepealt, inflatsiooni ehk hinnatõusu juurpõhjus on ikkagi palgatõus. Seda kirjeldab ka Eesti Pank. Kui vaadata Eesti Panga, Swedbanki või teiste analüütikute kirjeldusi, siis [näeme], et umbes kaks kolmandikku hinnatõusust – see on Eesti Panga kirjeldus – on [tingitud] palgatõusust, toormehindade [tõusust]. Põllumajandusega ja toormehindade kujunemisega, ma arvan, olete teiegi hästi kursis, seal on palju erinevaid nüansse alates haigustest kuni kliima muutumiseni ja nii edasi. Umbes üks kolmandik inflatsioonist on seotud maksudega, peamise osa sellest moodustab autode registreerimistasu. See, mida riik saab teha inflatsiooni vähendamiseks – hea uudis on see, et järgmisel aastal hakkab inflatsioonimäär Eestis alanema –, on vähendada riigi kulutusi, avaliku sektori kulutusi. See ei ole kuidagi Eesti enda leid, seda on ka teistes riikides proovitud. Isegi Ameerika Ühendriikides oli vist viimati selline sõnum, et inflatsiooni ohjeldamiseks [tuleb] riigi kulutusi kärpida. Seda on ka mujal tehtud. Me oleme riigis kokku leppinud, et kolme aastaga vähendame erinevaid kulutusi 1,4 miljardi euro võrra. See tähendab, et avalikku sektorit kärbitakse 10% võrra, välja arvatud õpetajad, politseinikud, Kaitsevägi ja pensionid. See tähendab seda, et selle aasta eelarves tööjõu- ja majandamiskulud vähenevad 1,1%. Valitsemiskulud vähenevad esmakordselt – see on päris tähtis – pärast 2009. ja 2010. aasta suuremat majandus- ja finantskriisi ja eelarve kasv on väiksem kui üldine majanduse kasv. Kasvavad eeskätt riigikaitsekulud, 9,3%, ja sotsiaalkulud, 7,6%. Avaliku sektori palgakasv – ma räägin sellest, mida riik saab kärpimise poole pealt teha – on kaks korda aeglasem kui kogu palgatõus. Kui üldine palgatõus Eesti tööturul, era- ja avalik [sektor] kokku, oli 8,1%, siis avalikus teenistuses oli palgatõus 4% ja ametnike palgatõus 3,7%. See kirjeldab seda, mida me avaliku sektori poole pealt saame teha inflatsiooni kärpimiseks. Koos tippettevõtjatega muudame ettevõtluskeskkonda, ärikeskkonda oluliselt konkurentsivõimelisemaks. Valitsus.ee leheküljel on kirjas üle 200, nüüd juba üle 200 sammu, mida me oleme selle heaks teinud, saate sealt vaadata. Viljar Arakase juhtimisel käivad koos Eesti tippettevõtjad. Ja mis puudutab konkurentsi edetabeleid, siis Kaspar Oja kirjutas sellest eile Delfis pikemalt. Ma seda lugu soovitaks.

Aitäh! Arvo Aller, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Jah, neid artikleid saab lugeda. Ma olen lugenud ka teie ministri Keldo artiklit ja see oli väga kõnekas – hea, et me jäime samale, 33. kohale. Ma saan aru, et Reformierakonna idee on see, et paigalseis on edasiminek, me ei peagi midagi rohkem tegema ja oleme rahul sellega, mis meil on. Lugesin teisigi artikleid. Leedukad ütlevad, et kõige parem, mis nad on Eestilt õppinud, on see, et nad ei tee Eesti vigu. Meie võiksime ka hakata naabritelt õppima, näiteks leedukatelt. Mida on nad nii hästi teinud või meist palju paremini teinud, et on aastaga tervelt üheksa kohta tõusnud? Siseminister ütles siin ühes vastuses, et võõrtööjõudu sisse tuues ei lähe nad majanduse kahanemise [teed]. Meil on töötukassas arvel 60 000 inimese ringis, kes on töötud. Nende inimeste töölevõtmine oleks minu arust väga otstarbekas, selle asemel et tuua riiki inimesi, kes hakkavad Eesti inimeste töökohti hõivama. Te rääkisite tippettevõtjate kontekstis, et tippettevõtjad on andnud teile üle 200 soovituse. Millised on riigi tegevused selleks, et Eesti jõuaks jälle Balti riikide niinimetatud lipulaevaks nii oma konkurentsivõime kui ka inimeste heaolu poolest?

Registreeritud töötute number on muidugi veidi teine, kui see, millele te viitasite. Selle saate pärast üle kontrollida. Nüüd kõigepealt sellest, mida me teeme. Ütlen alguses, et see, mida me üheskoos, mitmekesi saame teha, üle kogu välja, on sisendada Eesti ellu optimismi. Ma olen peaaegu kindel, et te pingutate selle nimel terve suve, et öelda inimestele, et asjad lähevad paremaks. Kui ma eksin, siis ma vabandan sügisel. Maksukoormuse vähendamine – see on kindlasti esimene asi. Ma tõin enne näite teie kolleegile Mart Maastikule, kes, ma arvan, sai kõik need faktid ilusti kirja, et maksukoormus langeb järgmisel aastal 1,2%. See tähendab seda, et inimestele, majandusele jääb rohkem raha kätte investeerimiseks ja [muudeks] tegevusteks. Täna on Riigikogu päevakorras seesama eelnõu, millega maksukoormust vähendatakse. Kaob ettevõtete kasumimaks, mis on kindlasti väga oluline sõnum ärikeskkonna mõttes. Ja langeb ka eraisikute tulumaksukoormus. Praegu on seadustes kirjas, et tulu maksustamine algab esimesest eurost. See nüüd kaob. See aitab sotsiaalse õigluse mõttes just väiksema sissetulekuga inimesi, keda see oleks rohkem puudutanud, näiteks pensionäre, aga ka teisi väiksema sissetulekuga inimesi. Ja nagu ma ütlesin, majanduse valdkonnas või maksude valdkonnas puudutab inimesi kindlasti selle veidra astmelise tulumaksu kaotamine. Selle tulemusena tõuseb 2026. aasta alguses inimeste tulumaksuvaba määr 700 euroni. Kõigile jääb rohkem raha kätte ja rahvamajandusse jääb sadu miljoneid eurosid. Pensionäride tulumaksuvaba määr jääb 776 euro juurde, [üldisest määrast] kõrgemaks. Nüüd bürokraatia vähendamise otsustest. Jah, kui teil on hetk aega, siis võite vaadata valitsus.ee leheküljele, seal on need vaatamiseks kenasti ja mugavalt kokku kogutud. Seal on majanduskasvu nõukoja otsused. Saate sealt täpsemalt järele vaadata. Mõned näited. Töölepingu seaduse muutmine, et aidata inimesi paindlikult tööturule tagasi. Selle üle, ma arvan, oleme siin parlamendiski debateerinud. Sotsiaaldemokraadid heidavad seda väga ette, et inimesed saavad paindlikult töötada, aga midagi teha ei ole. Nendega koos me seda tehtud ei saanud, nüüd teeme ilma nendeta. Samamoodi süsinikuturu nõuete edasilükkamine transpordi ja hoonete puhul, see on meie positsioon. Erinevate keskkonnalubade lihtsustamine, looduskaitsepiirangute vähendamine, kestlikkusaruande mahu ja esitajate arvu vähendamine, pabertšekke ei ole vaja välja trükkida, ehituskeeluvööndite vähenemine näiteks üleujutusaladel ja nii edasi. See on väga pikk loetelu. Ma olen toonud siin näited moppidest ja harjadest ja kõigest muust. Kõiki neid asju me teeme. Ma ütleksin, et selle valitsuse, praeguse Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse üsna agressiivne tegevus koostöös ettevõtjatega ongi suunatud sellele, et Eesti majandus oleks tulevikus väga konkurentsivõimeline. Ja eks see positsioon lihtsalt peegeldab veidi meie kahe aasta pikkust majanduslangust. Küllap sellest ka meie positsiooni püsimine samal kohal selles edetabelis.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kristen Michal! No see on tore, mis te meile ette lugesite – piiranguid ja igasuguseid regulatsioone vähendate. Minu küsimus on natukene teise kandi pealt kui eelküsija küsimused, aga puudutab siiski majandust. Teatavasti sõlmis Eesti Läti ja Leeduga evakuatsiooniteemalise lepingu, mis puudutab seda, et ka sealt võidakse tuua või sealt võib saabuda meile hulgaliselt inimesi, keda evakueeritakse. No Vilniuse linnapea on öelnud, et vajaduse korral evakueeritakse kogu Vilniuse linn, see on umbes 600 000 inimest. Kuhu, seda me ei tea. Küsimus on selles, kuidas on tagatud nii Eesti oma inimeste toidujulgeolek kui ka juurde toodavate või Eesti oma linnadest maapiirkondadesse hajutatavate, evakueeritavate inimeste toidujulgeolek. Ma ei näe praegu ressursse, millega oleks võimalik ära toita naaberriikide Lasnamägede, Karoliniškėste ja muude paneelelamu[rajoonide] suurtes kortermajades [elavad] sajad tuhanded inimesed. Minu arvates oleks praegu vaja kiiresti astuda samme, et võtta maha kõik piirangud individuaalmajapidamistes seapidamise, lehmapidamise, kanapidamise ja nii edasi soodustamiseks. Kas valitsuses on olnud sel teemal arutelusid? Kas te kavatsete neid samme astuda? Ma olen rääkinud meie maaettevõtjatega, nad ütlevad, et oma elanikkonna me suudaksime veel kuidagi ära toita, aga kui [inimesi] tuleb kuskilt mujalt juurde, siis lisaressurssi meil kuskilt võtta ei ole. Mis on valitsuse plaan, et toita ära nii oma inimesed kui ka kuskilt mujalt siia saabuvad inimesed?

Aitäh! Siseminister tegeleb ju selle valdkonnaga. Ta oleks võinud või võib seda teile tulevikus täpsemalt kommenteerida. See on tõsi, jah, et sellised evakuatsiooniplaanide lepingud erinevate riikide vahel on ja ehk laienevad need tulevikus ka Põhjamaadesse. Naabrid ikka aitavad üksteist keerulises olukorras ja mis tahes riskideks tuleb valmis olla, eriti kui me teame, et meil on agressiivne naaber. Seal pole ju vähimatki kahtlust. Kui teil on ettepanekuid erinevate piirangute kaotamise kohta, siis need ettepanekud on alati oodatud, võtame tänuga vastu. Ka peaministri nõukojas on põllumajandusettevõtjate esindajad olemas, näiteks metsandusettevõtjate esindaja. Selle nõukoja koosseis on avalik. Me täitsa teadlikult astume samme, nagu ma juba ütlesin, ka erinevate nõuete, piirangute kaotamiseks, mis aitaksid Eesti ettevõtjatel, sealhulgas põllumajandussektoris, paremini hakkama saada. Aga veel kord, kui teil on häid ettepanekuid, me hea meelega võtame need ettepanekud vastu. Saatke palun need ettepanekud mulle!

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.