Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu lõpetamine

Aga mul on, head kolleegid, teile üks ettepanek: jätame need teie protseduurilised küsimused praegu ära ja oleme solidaarsed kolleeg Andres Metsojaga, kes saaks küsida vähemalt ühe oma küsimuse ära. Täitsa siiralt palun, lihtsalt sellepärast, et te viitsite ka aega. Alustame kümnenda küsimusega, see on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Andres Metsoja ja teemaks on Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu lõpetamine. Andres Metsoja, palun!

Aga mul on, head kolleegid, teile üks ettepanek: jätame need teie protseduurilised küsimused praegu ära ja oleme solidaarsed kolleeg Andres Metsojaga, kes saaks vähemalt küsida ühe küsimuse ära, täitsa siiralt, lihtsalt sellepärast, et te viitsite ka aega. Alustame kümnenda küsimusega. See on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Andres Metsoja ja teemaks on Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu lõpetamine. Andres Metsoja, palun!

Ma tänan! Ja eelkõige ma olen tegelikult tänulik Mart Helmele, kes ei ilmunud saali oma küsimuse ajaks. Tänu sellele tekkis mul võimalus küsida, aga kindlasti Pärnumaa jaoks väga olulisel ja Raplamaa jaoks olulisel teemal. Nimelt on laekunud sinna omavalitsusliitudesse kiri, et meie uus amet, Maa- ja Ruumiamet teeb ettepaneku maakonna planeeringute, maavarade teemaplaneeringute koostamise lõpetamiseks. Siiamaani on kogu aeg selline arusaam ju päädinud, et planeeringud on selleks, et avalikku ruumi korrastada, et anda inimestele selgust, mis nende ümber toimuma hakkab. Ja see minu meelest on üks peamistest probleemidest, mis tekitab pingeid, sest inimesed ei taha tihtilugu oma tagahoovi juhuslikult sattuvaid asju, vaid tahavad, et ikkagi planeeringute käigus need räägitakse täpselt läbi. Ja nüüd olukorras, kus öeldakse, et omavalitsused ei saa lõpetada ära näiteks tuule eriplaneeringuid ja nendel arendajatel on õigus kaevata kedagi kohtusse, siis samal ajal tekib olukord, kus riik ütleb, et aga vabandust, see kaevanduste teema ei ole enam aktuaalne, et seda tehakse vastavalt vajadustele ja juhtumipõhiselt. Tegelikult see ei paku jällegi taas seda kindlustunnet. Tõsi on see, et kui ma arendusprojekte teeme üle Eesti, siis, nagu tabavalt härra Seeder eile ütles, need peavad Eestisse ära mahtuma, need Eesti olulised investeeringud, neid ei saa teha ilmselt Lätti, Leetu või kuhugi mujale. Ja täpselt nii on, et see maavara tuleb võtta ehitusmaterjalina kuskilt Eesti territooriumilt. Aga mis poliitika peatükk see siis ikkagi on, et lõpetame ära, ütleme, et Pärnu- ja Raplamaale ei pea planeerima. Ja samal ajal ütleme, et Harjumaal tegevusega jätkatakse. Kas ei ole jälle sõnum sellest peatükist, et kuldses ringis me lükkame kaevandused nii-öelda välja, ja seal, kus on kaugemad kandid, teeme seda juhtumipõhiselt?

Ma tänan! Eelkõige ma olen tegelikult tänulik Mart Helmele, kes ei ilmunud saali oma küsimuse ajaks. Tänu sellele tekkis mul võimalus küsida ja seda kindlasti Pärnumaa ja Raplamaa jaoks väga olulisel teemal. Nimelt on laekunud sinna omavalitsusliitudesse kiri, et meie uus amet, Maa- ja Ruumiamet teeb ettepaneku maakondlike [teema]planeeringute, maavarade teemaplaneeringute koostamise lõpetamiseks. Siiamaani on ju kogu aeg olnud selline arusaam, et planeeringud on selleks, et avalikku ruumi korrastada, et anda inimestele selgust, mis nende ümber toimuma hakkab. See on minu meelest üks peamistest probleemidest, mis tekitab pingeid, sest inimesed ei taha tihtilugu oma tagahoovi juhuslikult sattuvaid asju, vaid tahavad, et ikkagi planeeringute käigus need räägitakse täpselt läbi. Ja nüüd öeldakse, et omavalitsused ei saa ära lõpetada näiteks tuule[parkide] eriplaneeringuid ja nendel arendajatel on õigus kaevata kedagi kohtusse. Nii tekib olukord, kus riik ütleb, et aga vabandust, see kaevanduste teema ei ole enam aktuaalne, seda tehakse vastavalt vajadustele ja juhtumipõhiselt. Tegelikult see ei paku jällegi seda kindlustunnet. Tõsi on see, et kui me teeme üle Eesti arendusprojekte, siis nagu härra Seeder eile tabavalt ütles, need peavad Eestisse ära mahtuma. Need on Eestile olulised investeeringud, neid ei saa teha ilmselt Lätti, Leetu või kuhugi mujale. Ja täpselt nii on, et vajalik maavara tuleb võtta ehitusmaterjalina kuskilt Eesti territooriumilt. Aga mis poliitika peatükk see siis ikkagi on, et lõpetame ära, ütleme, et Pärnu- ja Raplamaal ei pea planeerima, ja samal ajal ütleme, et Harjumaal tegevust jätkatakse? Kas see ei ole jälle sõnum sellest peatükist, et kuldsest ringist me lükkame kaevandused nii-öelda välja, ja seal, kus on kaugemad kandid, teeme seda juhtumipõhiselt?

Ma tänan! Eelkõige ma olen tegelikult tänulik Mart Helmele, kes ei ilmunud saali oma küsimuse ajaks. Tänu sellele tekkis mul võimalus küsida ja seda kindlasti Pärnumaa ja Raplamaa jaoks väga olulisel teemal. Nimelt on laekunud sinna omavalitsusliitudesse kiri, et meie uus amet, Maa- ja Ruumiamet teeb ettepaneku maakondlike [teema]planeeringute, maavarade teemaplaneeringute koostamise lõpetamiseks. Siiamaani on ju kogu aeg olnud selline arusaam, et planeeringud on selleks, et avalikku ruumi korrastada, et anda inimestele selgust, mis nende ümber toimuma hakkab. See on minu meelest üks peamistest probleemidest, mis tekitab pingeid, sest inimesed ei taha tihtilugu oma tagahoovi juhuslikult sattuvaid asju, vaid tahavad, et ikkagi planeeringute käigus need räägitakse täpselt läbi. Ja nüüd öeldakse, et omavalitsused ei saa ära lõpetada näiteks tuule eriplaneeringuid ja nendel arendajatel on õigus kaevata kedagi kohtusse. Nii tekib olukord, kus riik ütleb, et aga vabandust, see kaevanduste teema ei ole enam aktuaalne, seda tehakse vastavalt vajadustele ja juhtumipõhiselt. Tegelikult see ei paku jällegi seda kindlustunnet. Tõsi on see, et kui me teeme üle Eesti arendusprojekte, siis nagu härra Seeder eile tabavalt ütles, need peavad Eestisse ära mahtuma. Need on Eestile olulised investeeringud, neid ei saa teha ilmselt Lätti, Leetu või kuhugi mujale. Ja täpselt nii on, et vajalik maavara tuleb võtta ehitusmaterjalina kuskilt Eesti territooriumilt. Aga mis poliitika peatükk see siis ikkagi on, et lõpetame ära, ütleme, et Pärnu- ja Raplamaal ei pea planeerima, ja samal ajal ütleme, et Harjumaal tegevust jätkatakse? Kas see ei ole jälle sõnum sellest peatükist, et kuldsest ringist me lükkame kaevandused nii-öelda välja, ja seal, kus on kaugemad kandid, teeme seda juhtumipõhiselt?

Kui te juba härra Seederile viitasite, siis too viskas ka lause, et küsimused on paremad kui vastused. See on ikka ilu vaataja silmis. Tihti on, mulle tundub küsimused küsimuste pärast. Aga see erineb väga paljudest. See oli põhjalikult kirja pandud, väga täpselt esitatud. Taas kord kompliment. Saan esitada üsna tehnilist informatsiooni. Ma loodan, et sellest ajast piisab, ja kui ei piisa, annan juurde. Minule antud informatsiooni põhjal öeldakse seda, et teemaplaneering lõpetatakse, sest nendele aladele puudub vastav vajadus. Rapla-Pärnumaal perspektiivseid ehitusmaavarade alasid on vähe, need on väiksed, ja otstarbekamaks on leitud maavarade kasutust käsitleda üksikjuhtumitega. Lisaks erinevate, koostamisel on ka Harju maakonna maavarade teemaplaneering, mida on võimalik rakendada, ka soovitusi, puhveralasid ja nii edasi väljaspool Harju maakonda. Need on üldised suunised. Lisaks ei ole enam aktuaalne eesmärk toetada Rail Balticu ehitust vajalike ehitusmaavarade planeerimisega, kuna see planeeringu ajakava ei võimalda projekti elluviimist mõjutada ja enamikus piirkondades on vajalik materjal tänaseks juba tagatud. Ja lisaks on teemaplaneeringu algset eesmärki mõjutanud 22. juulil 2024 jõustunud keskkonnaministri määruse number 87 muudatus. Sellega uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Selle tulemusel otsustati turba kaevandamist teemaplaneeringus enam mitte käsitleda, kuna nimekirjast väljaspool alasid ei ole võimalik planeerida. Lubjakivi ja dolokivi uurimise ja kaevandamise osas on Eesti geoloogiateenistuse tööde tulemusel selgunud võimalikud asukohad, kuhu neid tegevusi suunata, ja neid alasid on sõltuvalt nende maakondade geoloogiast väga vähe. Sellepärast on teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud ainult olemasoleva lubjakivi ja dolokivi aladega. Et selline info mul on ja kindlasti saab seda täpsemalt ka jagada, kui soovi on.

Aitäh! Kui te juba härra Seedrile viitasite, siis ta viskas ka lause, et küsimused on paremad kui vastused. Ilu on ikka vaataja silmis. Tihti on, mulle tundub, küsimused küsimuste pärast. Aga see erineb väga paljudest. See oli põhjalikult kirja pandud, väga täpselt esitatud. Taas kord kompliment! Saan esitada üsna tehnilist informatsiooni. Ma loodan, et sellest ajast piisab, ja kui ei piisa, annan juurde. Minule antud informatsiooni põhjal öeldakse seda, et teemaplaneering lõpetatakse, sest nendele aladele puudub vastav vajadus. Rapla- ja Pärnumaal perspektiivseid ehitusmaavarade alasid on vähe, need on väiksed. Ja otstarbekamaks on peetud maavarade kasutust käsitleda üksikjuhtumitega. Koostamisel on Harju maakonna maavarade teemaplaneering, mida on võimalik rakendada, on ka soovitusi, puhveralasid ja nii edasi väljaspool Harju maakonda. Need on üldised suunised. Lisaks ei ole enam aktuaalne eesmärk toetada Rail Balticu ehitust vajalike ehitusmaavarade planeerimisega, kuna see planeeringu ajakava ei võimalda projekti elluviimist mõjutada ja enamikus piirkondades on vajalik materjal tänaseks juba tagatud. Ja lisaks on teemaplaneeringu algset eesmärki mõjutanud 22. juulil 2024 jõustunud keskkonnaministri määruse nr 87 muudatus. Sellega uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Selle tulemusel otsustati turba kaevandamist teemaplaneeringus enam mitte käsitleda, kuna nimekirjast väljaspool alasid ei ole võimalik planeerida. Lubjakivi ja dolokivi uurimiseks ja kaevandamiseks on Eesti geoloogiateenistuse tööde tulemusel selgunud võimalikud asukohad, kuhu neid tegevusi suunata, ja neid alasid on sõltuvalt nende maakondade geoloogiast väga vähe. Sellepärast on teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud ainult olemasoleva lubjakivi ja dolokivi aladega. Selline info mul on, aga kindlasti saab ka täpsemat infot jagada, kui soovi on.

Aitäh! Kui te juba härra Seedrile viitasite, siis ta viskas ka lause, et küsimused on paremad kui vastused. Ilu on ikka vaataja silmis. Tihti on, mulle tundub, küsimused küsimuste pärast. Aga see erineb väga paljudest. See oli põhjalikult kirja pandud, väga täpselt esitatud. Taas kord kompliment! Saan esitada üsna tehnilist informatsiooni. Ma loodan, et sellest ajast piisab, ja kui ei piisa, annan juurde. Minule antud informatsiooni põhjal öeldakse seda, et teemaplaneering lõpetatakse, sest nendele aladele puudub vastav vajadus. Rapla- ja Pärnumaal perspektiivseid ehitusmaavarade alasid on vähe, need on väiksed. Ja otstarbekamaks on peetud maavarade kasutust käsitleda üksikjuhtumitega. Koostamisel on Harju maakonna maavarade teemaplaneering, mida on võimalik rakendada, on ka soovitusi, puhveralasid ja nii edasi väljaspool Harju maakonda. Need on üldised suunised. Lisaks ei ole enam aktuaalne eesmärk toetada Rail Balticu ehitust vajalike ehitusmaavarade planeerimisega, kuna see planeeringu ajakava ei võimalda projekti elluviimist mõjutada ja enamikus piirkondades on vajalik materjal tänaseks juba tagatud. Ja lisaks on teemaplaneeringu algset eesmärki mõjutanud 22. juulil 2024 jõustunud keskkonnaministri määruse nr 87 muudatus. Sellega uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Selle tulemusel otsustati turba kaevandamist teemaplaneeringus enam mitte käsitleda, kuna nimekirjast väljaspool alasid ei ole võimalik planeerida. Lubjakivi ja dolokivi uurimiseks ja kaevandamiseks on Eesti Geoloogiateenistuse tööde tulemusel selgunud võimalikud asukohad, kuhu neid tegevusi suunata, ja neid alasid on sõltuvalt nende maakondade geoloogiast väga vähe. Sellepärast on teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud ainult olemasoleva lubjakivi ja dolokivi aladega. Selline info mul on, aga kindlasti saab ka täpsemat infot jagada, kui soovi on.

Suur tänu, härra peaminister! Kuna meil on küsimuseks ettenähtud kaks minutit, vastamiseks kolm minutit, siis rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis enam ruumi ei ole. Ma tänan kõiki Vabariigi Valitsuse liikmeid, aga tänan ka kõiki kolleege väga sisuka infotunni eest! Ja me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga. Sellega on meie tänane infotund lõppenud.

Suur tänu, härra peaminister! Kuna meil on küsimuseks ette nähtud kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, siis rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis enam ruumi ei ole. Ma tänan kõiki Vabariigi Valitsuse liikmeid ja tänan ka kõiki kolleege väga sisuka infotunni eest! Me jätkame täpselt kell 2 algava Riigikogu täiskogu istungiga. Tänane infotund on lõppenud.