Второе чтение проекта закона об изменении Закона об иностранцах, кодекса административного судопроизводства и закона о государственных пошлинах (обжалование решения по визам) (603 СЕ)

Ning tänane 17. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu 603 teine lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi. Palun!

Suur tänu, austatud esimees! Lugupeetud kolleegid ja need vaprad inimesed, kes meid veel jälgivad üle võrgu! Annan teile ülevaate 3. juuni põhiseaduskomisjoni istungil arutluse all olnud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse [eelnõu] teisest lugemisest. Kõigepealt tuletan meelde, milles seisneb asi, mida lahendatakse. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2025. aasta 24. märtsil ja eelnõuga kehtestatakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse kohtus vaidlustamise õigus. Hetkel kehtib üksnes kaheastmeline vaidemenetlus ehk siis välismaalane võib esitada viisataotluse või viibimisaja otsuse vaide esmalt otsuse teinud haldusorganile ja seejärel vajadusel ka ministeeriumile. Euroopa Kohus leidis 2017. aastal kohtuasjas [C‑403/16], et liikmesriigid peavad ette nägema lühiajalise viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise, sealhulgas võimaluse otsus kohtusse kaevata. Kuna Eesti õiguskorras ei ole kohtukaebeõigust ette nähtud, on Eesti suhtes algatatud ka rikkumismenetlus ning 2025. aasta 29. jaanuaril esitas Euroopa Komisjon Eesti vastu hagiavalduse Euroopa Liidu Kohtule. Lisaks sellele on ka meie oma Riigikohus 2021. aasta kohtuasjas nr [5-20-10] ja 2025. aasta kohtuasjas nr 5-24-28 leidnud, et välismaalaste seadus on põhiseadusvastane osas, mis välistab viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse kohtusse kaebamise ja viisa andmisest keeldumise otsuse kohtusse kaebamise olukorras, kus viisataotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis. Eelnõuga kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse välismaalasel pärast seda kaevata viisaotsus, viibimisaja otsus või vaideotsus halduskohtusse. Eelnõuga nähakse ette – see on väga tähtis –, et halduskohtusse kaebuse esitamine ei ole välismaalasele Schengeni alale saabumise või seal viibimise aluseks ja ei lükka ka edasi sealt lahkumise kohustuse täitmist. Nii, ja nüüd arutelust endast. Kõigepealt meenutasime, et esimene lugemine toimus 16. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. mai. Ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, kuid komisjoni enda poolt tuli ettepanek üks muudatus õigusselguse huvides teha. Kaasatavaid huvigruppe selle eelnõu puhul ei olnud. Siis tuli esile, et eelmisel komisjoni istungil, sellele eelnenud komisjoni istungil kerkis üles küsimus halduskohtusse kaebuse esitamisel selle riigilõivu suuruse kohta. Me palusime [selgitada], mis selle riigilõivu suuruse arvestuse alus võiks olla. [Riigilõivuks] oli pakutud 280 eurot. Selle kohta andis selgitusi istungil viibinud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja asekantsler Mari-Liis Mikli, kes selgitas, et riigilõivude puhul lähtutakse kolmest komponendist. Esiteks on kulupõhisus ehk riigilõiv peaks katma kulud, mis selle toimingu puhul tehakse. Teiseks, riigilõivul peab olema teatud mõjutusmeede, et vältida pahatahtlikke ja ülemääraseid kaebusi. Ja kolmandaks on küsimus selles hüves, mida kaebuse esitaja võiks saada. Seal ta veel eraldi juhtis tähelepanu [asjaolule], et praegune riigilõivude tase tegelikult ei kata toimingute kulusid, mida riik peab tegema. Eelmisel korral oli komisjoni liikmetel ka küsimus, et võib-olla on see 280 eurot liialt madal. Me palusime Justiits- ja Digiministeeriumi esindajal tuua võrdluse, mis näiteks Eesti kodanikul tavaliselt see kulu on, kui ta peaks vaidega või mingi kaebusega kohtusse pöörduma. Selleks on 20 eurot, nii et see vahe on päris suur: 20 ja 280. Siis [läksime] muudatusettepaneku juurde. Eelnõus oli seni välismaalaste seaduses tehtavate muudatustega eraldi välja toodud, et halduskohtule võib kaebuse esitada nii otsuse, viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja enne tähtaega lõpetamise otsuse kui ka vaideotsuse peale pärast otsuse teatavaks tegemist. Halduskohtumenetluse seadustikus ja riigilõivuseaduses on aga välja toodud ainult otsus, mistõttu tuleks neid kahte seadust üheselt arusaadavuse huvides täiendada vaideotsusega ehk lisada vaidevõimalus. Ehk [tuleks] vaide puhul see riigilõiv ette näha. Ja siit tuli ka muudatusettepanek täiendada § 2 punkti 4 ning § 3 punktis 1 esitatud lõiget 61 pärast sõna "otsuse" sõnadega "või selle vaide kohta tehtud otsuse". Seejärel pandi muudatusettepanek hääletusele. Ettepanek oli arvestada seda täielikult ja seda toetas komisjon konsensuslikult. Vaatasime läbi ka keelelised parandused ja pärast seda asus komisjon menetluslike otsuste juurde. Esmalt tehti ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Kolleeg Seeder tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Esmalt pandi esimesena tehtud ettepanek hääletusele ja otsustati siis nõnda. 5 komisjoni liiget olid poolt ja 2 vastu. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. juunil 2025, see oli konsensuslik. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. juunil 2025. Ja see oli konsensuslik otsus. Sellega on ülevaade antud. Kui on küsimusi, vastan. Aitäh!

Suur tänu, austatud esimees! Lugupeetud kolleegid ja need vaprad inimesed, kes meid veel jälgivad üle võrgu! Annan teile ülevaate 3. juuni põhiseaduskomisjoni istungil arutluse all olnud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse [eelnõu] teisest lugemisest. Kõigepealt tuletan meelde, milles seisneb asi, mida lahendatakse. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2025. aasta 24. märtsil ja eelnõuga kehtestatakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse kohtus vaidlustamise õigus. Hetkel kehtib üksnes kaheastmeline vaidemenetlus ehk siis välismaalane võib esitada viisataotluse või viibimisaja otsuse vaide esmalt otsuse teinud haldusorganile ja seejärel vajadusel ka ministeeriumile. Euroopa Kohus leidis 2017. aastal kohtuasjas [C‑403/16], et liikmesriigid peavad ette nägema lühiajalise viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise, sealhulgas võimaluse otsus kohtusse kaevata. Kuna Eesti õiguskorras ei ole kohtukaebeõigust ette nähtud, on Eesti suhtes algatatud ka rikkumismenetlus ning 2025. aasta 29. jaanuaril esitas Euroopa Komisjon Eesti vastu hagiavalduse Euroopa Liidu Kohtule. Lisaks sellele on ka meie oma Riigikohus 2021. aasta kohtuasjas nr [5-20-10] ja 2025. aasta kohtuasjas nr 5-24-28 leidnud, et välismaalaste seadus on põhiseadusvastane osas, mis välistab viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse kohtusse kaebamise ja viisa andmisest keeldumise otsuse kohtusse kaebamise olukorras, kus viisataotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis. Eelnõuga kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse välismaalasel pärast seda kaevata viisaotsus, viibimisaja otsus või vaideotsus halduskohtusse. Eelnõuga nähakse ette – see on väga tähtis –, et halduskohtusse kaebuse esitamine ei ole välismaalasele Schengeni alale saabumise või seal viibimise aluseks ja ei lükka ka edasi sealt lahkumise kohustuse täitmist. Nii, ja nüüd arutelust endast. Kõigepealt meenutasime, et esimene lugemine toimus 16. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. mai. Ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, kuid komisjoni enda poolt tuli ettepanek üks muudatus õigusselguse huvides teha. Kaasatavaid huvigruppe selle eelnõu puhul ei olnud. Siis tuli esile, et eelmisel komisjoni istungil, sellest eelneval komisjoni istungil kerkis üles küsimus halduskohtusse kaebuse esitamisel selle riigilõivu suuruse kohta. Me palusime [selgitada], mis selle riigilõivu suuruse arvestuse alus võiks olla. [Riigilõivuks] oli pakutud 280 eurot. Selle kohta andis selgitusi istungil viibinud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja asekantsler Mari-Liis Mikli, kes selgitas, et riigilõivude puhul lähtutakse kolmest komponendist. Esiteks on kulupõhisus ehk riigilõiv peaks katma kulud, mis selle toimingu puhul tehakse. Teiseks, riigilõivul peab olema teatud mõjutusmeede, et vältida pahatahtlikke ja ülemääraseid kaebusi. Ja kolmandaks on küsimus selles hüves, mida kaebuse esitaja võiks saada. Seal ta veel eraldi juhtis tähelepanu, et praegune riigilõivude tase tegelikult ei kata toimingute kulusid, mida riik peab tegema. Komisjoni liikmete hulgas oli eelmisel korral ka küsimus, et võib-olla on see 280 eurot liialt madal. Me palusime Justiits- ja Digiministeeriumi esindajal tuua võrdluse, mis näiteks Eesti kodanikul tavaliselt see kulu on, kui ta peaks vaidega või mingi kaebusega kohtusse pöörduma. Selleks on 20 eurot, nii et see vahe on päris suur: 20 ja 280. Siis [läksime] muudatusettepaneku juurde. Eelnõus oli seni välismaalaste seaduses tehtavate muudatustega eraldi välja toodud, et halduskohtule võib kaebuse esitada nii otsuse, viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja enne tähtaega lõpetamise otsuse kui ka vaideotsuse peale pärast otsuse teatavaks tegemist. Halduskohtumenetluse seadustikus ja riigilõivuseaduses on aga välja toodud ainult otsus, mistõttu tuleks neid kahte seadust üheselt arusaadavuse huvides täiendada vaideotsusega ehk lisada vaidevõimalus. Ehk [tuleks] vaide puhul see riigilõiv ette näha. Ja siit tuli ka muudatusettepanek täiendada §-s 2 punkti 4 ning §-s 3 punktis 1 esitatud lõiget 61 pärast sõna "otsuse" sõnadega "või selle vaide kohta tehtud otsuse". Seejärel pandi muudatusettepanek hääletusele. Ettepanek oli arvestada seda täielikult ja seda toetas komisjon konsensuslikult. Vaatasime läbi ka keelelised parandused ja pärast seda asus komisjon menetluslike otsuste juurde. Esmalt tehti ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Kolleeg Seeder tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Esmalt pandi esimesena tehtud ettepanek hääletusele ja otsustati siis nõnda. 5 komisjoni liiget olid poolt ja 2 vastu. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. juunil 2025, see oli konsensuslik. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. juunil 2025. Ja see oli konsensuslik otsus. Sellega on ülevaade antud. Kui on küsimusi, vastan. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Aeg on küll hiline, aga ma loodan, et meie meeled on piisavalt ärksad ja me oleme tähelepanelikud, et suudame mõelda selle eelnõu menetlemisel kaasa ja mõelda ka väga strateegiliselt. See eelnõu esialgu tundub võib-olla natukene tehniline ja formaalne ning teiselt poolt tuleneb Euroopa kohtu otsusest ja Euroopa õigusest. Ega meil siin väga palju valikuid ei ole. Aga siinkohal ma juhiksin tähelepanu niisugustele kampaania korras kaasa minevatele vooludele, mida tihtipeale tuleb meile Euroopast. Ühel hetkel saame me aru, et see on olnud viga, ja ka Euroopas mõistetakse, et see on olnud viga. Riigid, kes on tasakaalukalt ning konservatiivselt mõelnud ja tegutsenud, ei ole pidanud nendest vooludest ja eksperimentidest tulenevaid kaotusi ja kannatusi läbi elama. Täna on meil väga aktuaalne rohepöördetemaatika. Me näeme, milleni see on viinud, kui me kampaania korras liigse hurraaga sellega kaasa läheme. Ma tuletan meelde, et kümmekond aastat tagasi oli suur immigratsioonivaimustus. Siis me ütlesime, et Euroopa on avatud kõigele ja kõigile. Tänaseks me saame aru, kui valus viga see on olnud. Ma ei räägi üksikutest Euroopa riikidest. Tegelikult läheb see eelnõu sellesse ritta. Seda loetelu võib jätkata, aga see eelnõu läheb sellesse ritta. Nimelt, seni on kehtinud Eestis ja varasemalt ka väga paljudes teistes Euroopa riikides, mõni aeg tagasi valdavas enamuses riikides, [selline kord, et] viisast keeldumise otsus on iga demokraatliku riigi suveräänne õigus – iga demokraatliku riigi suveräänne õigus! –, mida ei saa kohtus vaidlustada. See keeldumine võib tulla erinevatest kaalutlustest. Ja praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on eriti ajakohane tuletada meelde, et sageli tuleneb see just nimelt julgeolekupoliitilisest olukorrast, julgeolekupõhjustest, miks üks või teine riik keeldub ühele või teisele isikule viisa väljastamisest. Seda ei pea hakkama kohtus arutlema, ei pea delikaatseid ja riigisaladusega seotud andmeid kohtutes arutama, põhjendama, avalikustama ja nii edasi. See ei ole mõistlik. Seni on demokraatlikud riigid demokraatia arendamisega väga edukalt hakkama saanud ja ei pea ka Eesti riik praegu lähtuma nendest pretsedentidest. Ma arvan, et see on üks nendest arengutest, mille puhul me mõne aasta möödudes pöördume tagasi. Mul on ettepanek headele kolleegidele, et peame nüüd natukene aru, tõmbame pidurit selle eelnõu menetlemisel. Katkestame teise lugemise ja leiame teistsugused lahendused, teistsugused argumendid. Ärme läheme selle praeguse eelnõuga edasi. Ja eriti on mul palve põhiseaduskomisjoni esimehele, kes räägib ju ka Eesti 200 nimel. Kui me mõtleme pikalt ette ja räägime pikast plaanist, siis see eelnõu on just pika vaatega eelnõu. Sellist otsust oleks julgeolekupoliitika [vaates] praegu väga rumal teha. Nii et Isamaa fraktsiooni ettepanek on katkestada selle eelnõu teine lugemine ja jääda senise praktika juurde, et me ei pea hakkama niigi ülekoormatud kohtuid ja niigi suure bürokraatiakoormusega Eesti riigis veel seda bürokraatiat suurendama ja selle kaudu ka kohtu koormust suurendama. Lisaks need julgeolekupoliitilised momendid, millele ma viitasin. Meie ettepanek on teine lugemine katkestada.

Aitäh! Järgnevalt Anti Poolamets. Palun!

Kõigepealt suur tänu eelmisele ettekandjale. Väga hea ettepanek – katkestada üks erakordselt halva eelnõu lugemine. Ja tõepoolest tuleb ainult kinnitada, et kui siiani on see iga riigi suveräänne otsus olnud, ka Eestis, siis nii see peakski jääma. Euroopa piirid on illegaalsete immigrantide erakordse surve all ja kõige kummalisemal kombel me oleme ka Euroopa eliitide surve all. Nad leiavad, et uksi tuleb pärani lüüa, ja leiutavad kogu aeg uusi trikke, kuidas meie elu raskemaks teha, et illegaalseid immigrante eemal hoida. Euroopa riikide olukord on väga halb. Suurbritannia, kes läks Euroopa Liidust välja, on sellegipoolest tohutu immigratsioonisurve all. Prantsusmaalt [tulev] immigratsioonimass on tohutu. Pole ime, kui paatidega saabub tuhat immigranti päevas. Tuhat tükki päevas! Alles oli, kui igaüks võis üle Vene piiri jalutada. Ja see, mida nimetati taustakontrolliks – kas ta seda ikka oli? Ja mõelge, just nimelt autoritaarsed riigid võivad seda ära kasutada. Ja selleks on meil oma Trooja hobune alati võtta – mõni pagulasabi organisatsioon, kes tegutseb riigi abiga ja kes rahastab nende viisataotluste vaidlustamist, sest nii see ju mujal on. Ja kuhu see kõik viib? See viib selliste nähtusteni, mida me näeme USA-s: immigrantide märatsemised, mässud, rünnakud riigi esindajate, politseinike, ametnike vastu, lehvitades immigrantide riigi lippu. Kas ei tule tuttav ette, kuidas see pronksiöö ajal välja nägi? Kuhu me siirdume? Tänases Telegraphis, Briti suurleht, kirjutab kolumnist väga põnevalt, et ta varem suhtus skepsisega kriitikutesse ja arvas, et nad liialdavad, et massiimmigratsioon võib viia kodusõjani. Aga nüüd ta ütles, et ta mõtleb ise samamoodi, et see võib viia kodusõjani. Nii kirjutab [kolumnist] Briti suurlehes oma kolumnis. Ja ta tõmbab paralleele USA-s [toimuvate] immigrantide mässudega. Suurbritannias on olukord ohtlik. Me näeme ka Iirimaal äkilisi plahvatusi, kui on toimunud eriti jõhkrad kuriteod, seksuaalkuriteod. Rahvas läheb tänavatele, sest neil on kõrini. Just praegu on üks selline rahutus toimumas kenal Iirimaal. Nii et me ei ole kaitstud selle eest. Ja eriti hull on lugu, kui meile surutakse seda peale Brüsseli keskvõimu poolt, justkui meil ei olekski mingit suveräänsust. Trahvide ähvardusel, nagu alati. Me peame ilmutama tahtejõudu ja keelduma [sellest regulatsioonist], vajadusel kas või trahvi maksma, ikka keelduma ja näitama, kes on suveräänne riik ja kes ei ole. Ja sellepärast ma annan ka katkestamisettepaneku üle.

Kõigepealt suur tänu eelmisele ettekandjale. Väga hea ettepanek – katkestada ühe erakordselt halva eelnõu lugemine. Ja tõepoolest tuleb ainult kinnitada, et kui siiani on see iga riigi suveräänne otsus olnud, ka Eestis, siis nii see peakski jääma. Euroopa piirid on illegaalsete immigrantide erakordse surve all ja kõige kummalisemal kombel me oleme ka Euroopa eliitide surve all. Nad leiavad, et uksi tuleb pärani lüüa, ja leiutavad kogu aeg uusi trikke, kuidas meie elu raskemaks teha, et illegaalseid immigrante eemal hoida. Euroopa riikide olukord on väga halb. Suurbritannia, kes läks Euroopa Liidust välja, on sellegipoolest tohutu immigratsioonisurve all. Prantsusmaalt [tulev] immigratsioonimass on tohutu. Pole ime, kui paatidega saabub tuhat immigranti päevas. Tuhat tükki päevas! Alles oli, kui igaüks võis üle Vene piiri jalutada. Ja see, mida nimetati taustakontrolliks – kas ta seda ikka oli? Ja mõelge, just nimelt autoritaarsed riigid võivad seda ära kasutada. Ja selleks on meil oma Trooja hobune alati võtta – mõni pagulasabi organisatsioon, kes tegutseb riigi abiga ja kes rahastab nende viisataotluste vaidlustamist, sest nii see ju mujal on. Ja kuhu see kõik viib? See viib selliste nähtusteni, mida me näeme USA-s: immigrantide märatsemised, mässud, rünnakud riigi esindajate, politseinike, ametnike vastu, lehvitades immigrantide riigi lippu. Kas ei tule tuttav ette, kuidas see pronksiöö ajal välja nägi? Kuhu me siirdume? Tänases Telegraphis, Briti suurleht, kirjutab kolumnist väga põnevalt, et ta varem suhtus skepsisega kriitikutesse ja arvas, et nad liialdavad, et massiimmigratsioon võib viia kodusõjani. Aga nüüd ta ütles, et ta mõtleb ise samamoodi, et see võib viia kodusõjani. Nii kirjutab [kolumnist] Briti suurlehes oma kolumnis. Ja ta tõmbab paralleele USA-s [toimuvate] immigrantide mässudega. Suurbritannias on olukord ohtlik. Me näeme ka Iirimaal äkilisi plahvatusi, kui on toimunud eriti jõhkrad kuriteod, seksuaalkuriteod. Rahvas läheb tänavatele, sest neil on kõrini. Just praegu on üks selline rahutus toimumas kenal Iirimaal. Nii et me ei ole kaitstud selle eest. Ja eriti hull on lugu, kui meile surutakse seda peale Brüsseli keskvõimu poolt, justkui meil ei olekski mingit suveräänsust. Trahvide ähvardusel, nagu alati. Me peame ilmutama tahtejõudu ja keelduma [sellest regulatsioonist], vajadusel kas või trahvi maksma, ikka keelduma ja näitama, kes on suveräänne riik ja kes ei ole. Ja sellepärast ma annan ka katkestamisettepaneku üle.

Aitäh! Nii, ja palun nüüd kõnetooli tagasi Ando Kivibergi, kes osaleb läbirääkimistel. Palun!

Suur tänu, härra juhataja! Aitäh ka kolleegidele nende kriitiliste sõnavõttude eest! Aga minu roll on siin natukene rahustada. Võib-olla me natuke muretseme teatud asjades üle. Mis puudutab immigratsioonist [tulenevat] ohtu julgeolekule, siis kindlasti see on olemas, siin ei ole vaidluskohta. Ma arvan, et me küllalt hästi mõistame neid riske, mis on tabanud Euroopat, ja nõnda edasi. Kuigi me võime, eks ole, kuidas öelda, selle surve põhjuse sinna Brüsseli poole suunata, siis tegelikult ma tuletan meelde – ma oma sissejuhatavas lõigus viitasin ka sellele –, et meie enda Riigikohus on kaks korda antud asjas teinud otsuse, kus ta viitab, et meie välismaalaste seadus on põhiseadusvastane just selles osas, mis välistab viibimisaja enne tähtaega lõpetamise otsuse kohtusse kaebamise ja viisa andmisest keeldumise otsuse kohtusse kaebamise olukorras, kus viisataotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis. See on meie enda Riigikohus. Me ei saa ju siin saalis otsustada, et Riigikohtu põhiseaduse tõlgendus ei päde. See on minu tähelepanu juhtimine. Ja veel, siin kõlas ka viide sellele, et mitte kõik Euroopa riigid ei ole oma õiguskorda vastavalt muutnud. Varemalt olid koos meiega samas paadis veel Poola ja Tšehhi, aga mõlemad riigid on oma seadusandlust muutnud selles osas. Ma saan nii aru, et me oleme praegu see viimane riik, kellel seda kohtus vaidlustamise õigust ei ole. Nii et ma siiski kutsun kolleege üles, kes arvasid, et [eelnõu] ei peaks toetama, peaks selle katkestama ja ümber mõtlema, et korrastame oma õigusruumi ning anname kodanikele ja [teistele] inimestele õiguse ka kohtus oma õigusi kaitsta selles osas. Aitäh teile!

Suur tänu, härra juhataja! Aitäh ka kolleegidele nende kriitiliste sõnavõttude eest! Aga minu roll on siin natukene rahustada. Võib-olla me natuke muretseme teatud asjades üle. Mis puudutab immigratsioonist [tulenevat] ohtu julgeolekule, siis kindlasti see on olemas, siin ei ole vaidluskohta. Ma arvan, et me küllalt hästi mõistame neid riske, mis on tabanud Euroopat, ja nõnda edasi. Kuigi me võime, eks ole, kuidas öelda, selle surve põhjuse sinna Brüsseli poole suunata, siis tegelikult ma tuletan meelde – ma oma sissejuhatavas lõigus viitasin ka sellele –, et meie enda Riigikohus on kaks korda antud asjas teinud otsuse, kus ta viitab, et meie välismaalaste seadus on põhiseadusvastane just selles osas, mis välistab viibimisaja enne tähtaega lõpetamise otsuse kohtusse kaebamise ja viisa andmisest keeldumise otsuse kohtusse kaebamise olukorras, kus viisataotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis. See on meie enda Riigikohus. Me ei saa ju siin saalis otsustada, et Riigikohtu põhiseaduse tõlgendus ei päde. See on minu tähelepanu juhtimine. Ja veel, siin kõlas ka viide sellele, et mitte kõik Euroopa riigid ei ole oma õiguskorda vastavalt muutnud. Varemalt olid koos meiega samas paadis veel Poola ja Tšehhi, aga mõlemad riigid on oma seadusandlust muutnud selles osas. Ma saan nii aru, et me oleme praegu see viimane riik, kellel seda kohtus vaidlustamise õigust ei ole. Nii et ma siiski kutsun üles neid kolleege, kes arvasid, et [eelnõu] ei peaks toetama ja selle lugemine tuleks katkestada, ümber mõtlema. Korrastame oma õigusruumi ning anname kodanikele ja [teistele] inimestele õiguse ka kohtus oma õigusi kaitsta selles osas. Aitäh teile!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle eelnõu ehk siis eelnõu 603 kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Nagu me ettekandest kuulsime, on muudatusettepaneku esitanud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Oleme 603 SE muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 603 teine lugemine lõpetada. Aga istungi juhatajale on laekunud kaks ettepanekut, üks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt. Ettepanekud on identsed. Ettepanek on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 603 teine lugemine katkestada. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 603 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. [Eelnõu] 603 teine lugemine on lõpetatud.