Второе чтение законопроекта «О порядке осуществления научно-исследовательской деятельности и инноваций» (554 SE)

Заседание: 15-й созыв Эстонского парламента, 5-я сессия, пленарное заседание.

Дата: 2025-06-12 04:02

Участвующие Политики:

Всего выступлений: 15

Состав: 15

Продолжительность повестки: 27m

ИИ резюме: 15/15 Выступления (100.0%)

Analysis: Structured Analysis

Время Выступлений Политиков

Политики

Анализ

Резюме

Сегодняшний пункт повестки дня касался второго чтения законопроекта № 554 «Об организации научно-исследовательской, опытно-конструкторской деятельности и инноваций» (TAIKS), инициированного Правительством Республики. Докладчик Комитета по культуре Маргит Сутроп представила подробный обзор процесса рассмотрения законопроекта, который начался еще при предыдущем созыве Рийгикогу. Целью законопроекта является учреждение комитета по научной этике и комиссии по рассмотрению случаев ненадлежащего поведения, уточнение методов финансирования и возложение на Министерство образования и науки ответственности за координацию деятельности НИОКР в государственном секторе. Хотя после первого чтения поправок не поступало, Комитет по культуре привлек к подготовке законопроекта 22 заинтересованные группы, на основании отзывов которых было внесено 37 поправок. Основные дискуссии велись вокруг определений «ученый» и «научная этика», стабильности финансирования (особенно для небольших учреждений) и защиты академической свободы, в результате чего было исключено полномочие министра регулировать права и обязанности научных учреждений на уровне постановления. В ходе обсуждений Тийт Маран и Тынис Лукас также подчеркнули важность академической свободы и стабильного финансирования, высоко оценив тщательность доработки законопроекта.

Принятые решения 3

Коллективное решение

Второе чтение законопроекта № 554 завершено.

Коллективное решение

37 поправок, представленных Комитетом по культуре, были полностью учтены.

Коллективное решение

Было внесено предложение включить законопроект в повестку дня пленарного заседания Рийгикогу 17 июня для третьего чтения и провести окончательное голосование.

Самый активный спикер

Margit Sutrop

Eesti Reformierakonna fraktsioon

Маргит Сутроп (GBY6yoFMs7U) была самым активным докладчиком, представив от имени Комиссии по культуре детальный отчёт о процедуре рассмотрения законопроекта, привлечении заинтересованных групп и содержании 37 предложенных поправок. Кроме того, она выполняла роль представителя ведущей комиссии.

Посмотреть их выступления

Esimees Lauri Hussar

04:02:51

ИИ резюме

Шестнадцатый пункт повестки дня Рийгикогу касается второго чтения инициированного Правительством Республики законопроекта 554 об организации научной и опытно-конструкторской деятельности и инноваций, а докладчиком является член комиссии по культуре Маргит Сутроп.

Полный текст выступления ▼

Margit Sutrop

Профилирование Eesti Reformierakonna fraktsioon

04:03:17

ИИ резюме

Маргит Сутроп представляет исчерпывающий обзор процесса рассмотрения долгожданного Законопроекта об организации научно-исследовательской деятельности и инноваций (TAIKS). Она особо отметила широкое вовлечение и вклад заинтересованных сторон, подчеркнув, что целью законопроекта является установление государственного порядка организации научно-исследовательской деятельности и инноваций, уточнение механизмов финансирования, обеспечение научной этики (включая процедуры рассмотрения ненадлежащего поведения), а также назначение Министерства образования и науки межведомственным координатором. Продолжительные обсуждения были посвящены уточнению дефиниций, обеспечению стабильного финансирования малых учреждений и защите академической автономии. В результате было представлено 37 поправок, и комиссия предлагает завершить второе чтение данного законопроекта и оперативно его принять.

Полный текст выступления ▼

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahvasaadikud! Kõik head teaduse ja innovatsiooni ja arendustegevuse sõbrad! See on kaua oodatud seaduseelnõu nimega TAIKS, mille menetlemist alustati juba eelmise koosseisu ajal. Alguses oli selle nimeks TAKS, nüüd TAIKS. Teadusarendusele on lisandunud innovatsioon, selle riiklik korraldus, osapoolte ülesanded ning kvaliteedi tagamise, rahastamise ja järelevalve alused. Selle eelnõu üks kõige suuremaid plokke on kehtestada teaduseetika komitee ja väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon, et oleks võimalik hinnata tegevuste eetilisust ja menetleda võimalikke rikkumisi. Eelnõus täpsustatakse ka rahastusviise, mille kaudu toetatakse teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning tehakse Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks võtta vastutus avaliku sektori innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 26. veebruaril sel aastal ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 12. märtsiks kella 17.15-ks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Kultuurikomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel kaasatud huvirühmadelt arvamust ja seda sooviti 31. jaanuariks. 22 organisatsiooni esitasid oma arvamuse. Ma ei hakka neid kõiki üles lugema, aga nende hulgas on Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri, teaduskorraldusega tegelevate asutuste, ülikoolide, teaduste akadeemia, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse ning ülikoolide ametiühingute esindajad. Eelnõu kohta esitatud ettepanekute, arvamuste ja seisukohtadega saavad kõik ise tutvuda, need on eelnõukaardil olemas. Komisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette mitmel istungil. Need olid 18. märtsil, 22. aprillil, 6. ja 19. mail ning 3. ja 9. juunil käesoleval aastal. Kõige suurem arutelu, mida tasuks märkida, oli 18. märtsil Riigikogu konverentsisaalis. Sellest võtsid osa need 22 organisatsiooni. Kõik olid kutsutud ja toimus väga laiapõhjaline ja põhjalik arutelu. Paljusid küsimusi sai läbi arutada. Huvigruppide esindajad avaldasid arvamust eelnõu kohta, puudutades just erinevaid definitsioone, olgu selleks siis teaduse mõiste, teadlase mõiste, innovatsiooni või teadmussiirde mõiste. Aga arutati ka tegevustoetuse ja selle jaotuse põhimõtete sisu üle ja selle mõju erinevatele teadusasutustele. Rõhutati muidugi, et rahastus peab olema stabiilne ja prognoositav. Tõstatati mure, et rahastusmudel võib väikeste teadusasutuste olukorra haavatavamaks muuta, ja otsiti sellele lahendusi. Samuti arutati vajadust määrata koordineeriv asutus, mis oleks ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse koordineerimiseks vajalik. Sellest mõttest on juba ammu räägitud. Teatavasti on 1%-leppega lisanduvad vahendid teadus- ja arendustöösse suunatud lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile, mis saab 40%, ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, 40%, ja ülejäänud 20% erinevatele ministeeriumidele. On tunnetatud vajadust ühtlustada kvaliteedikriteeriume, teha väljakuulutud konkursse teadlastele selgemaks ja nende põhimõtteid ühtlustada. On olnud pikk arutelu, kas selle koordineeriva funktsiooni võiks anda Riigikantseleile või Haridus- ja Teadusministeeriumile. Selle üle seal pikalt arutati. Ülikoolid väljendasid muret, et liigne riiklik sekkumine võib kahjustada teadusasutuste autonoomiat. Väljendati vajadust vältida ülereguleerimist. Ka väljendati laialdast toetust seaduse uuendamisele ja sooviti, et [seadus] võetaks kiiresti vastu. See oli väga üldine ja ühine arusaam sellest. Edasi, 22. aprilli istungil oli fookuseks teaduseetika regulatsiooni täpsustamine ja kohtuti just nende osapooltega, kes teaduseetikaga kõige rohkem tegelevad. Need on Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Tartu Ülikool ja Eesti Teadusagentuur. Sellel arutelul räägiti eelkõige just sellest, kas Haridus- ja Teadusministeeriumil peab olema volitus kehtestada teadus- ja arendustegevuse osaliste õigused, kohustused ja ülesanded või on see tegelikult teadusasutuste autonoomia piiramine, kas saab määruse tasemel neid kohustusi panna või need peaksid olema seaduses. See on leidnud tänase seaduseelnõu parandustes väljenduse, et nende kohustuste määramiseks määruse tasemel ministrile volitust ei anta. 6. mai istungil keskenduti võimalike muudatusettepanekute tutvustamisele ja huvigruppidele anti uuesti võimalus [saata] oma ettepanekud, kuna täpsustati väga olulisi mõisteid, nagu teaduse mõiste ja ka teadmussiirde ja innovatsiooni mõisted. Edasi siis, ma ei hakkaks neid täpsemalt ette lugema, aga olid peamiselt sõnastuslikud muudatused. KBFI palus seletuskirja sisse viia selle täienduse, mis 18. märtsi istungil kokku lepiti, et väikeste teadus- ja arendusasutuste stabiilse rahastamise küsimust saab lahendada sihttoetuste kaudu. Kultuurikomisjon otsustas sellise põhimõtte seletuskirja sisse viia, et kõigile teadus- ja arendusasutustele, kes sarnases õiguslikus staatuses on, on toetuste määramine jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik ja [on oluline], et seda peetaks silmas. 3. juuni istungil toimus hääletamine, hääletati komisjoni muudatusettepanekute üle. Selgitati veel, et on võimalik, et [tuleb] ka keeletoimetuslikke muudatusi ja need viiakse järgnevatel istungitel sisse. Kokku on eelnõu kohta esitatud 37 muudatusettepanekut. Eelnõu algataja esindaja Haridus- ja Teadusministeerium toetab kultuurikomisjoni muudatusettepanekuid. Valdav enamus nendest ettepanekutest tuleneb huvirühmade esitatud ettepanekutest. Üks neist on Sotsiaalministeeriumi ettepanek, mis puudutab meditsiiniseadme seaduse muudatusi. Nende muudatusettepanekute hulgas on ka lihtsalt normitehnilisi ning sõnastust ja definitsiooni täpsustavaid muudatusi. Samas filosoofina ma tahaks öelda, et võib-olla need ei olegi nii väikesed. Kui mõisteid „teadus“ ja „teadlane“ korralikult sõnastada, siis sellest tegelikult väga paljuski sõltub ka see, kuidas pärast teadust rahastatakse või kuidas teadustegevust korraldatakse. Kes jääb välja ja keda võetakse mängu, on sageli just nimelt definitsioonidega määratud. Nii et mul on väga hea meel, et laialt on kaasatud ka eriala asjatundjaid, sealhulgas teadusfilosoofe, kes aitasid neid häid definitsioone teha. Ma tooksin kiirelt välja ainult need suured asjad, mida me peamiselt arutasime ja mida on muudetud. Kõigepealt siis tõesti teadlase definitsioon. Huvirühmad pidasid seda vajalikuks muuta. Siia on sisse viidud nii-öelda laiendatud teadlase mõiste. Kui suurendatakse teadmiste hulka, siis missuguste valdkondade teadmisi tegelikult suurendatakse? See muudatus on kooskõlas ka Frascati Manualiga. Eelkõige peame silmas, et siin need uued teadmised puudutavad nii inimest, kultuuri, ühiskonda, tehnoloogiat kui ka loodust. Natuke on täpsustatud ka sõna „teaduseetika“ tähendust. See on eriti raske definitsiooni mõttes, sellepärast et teaduseetika on ingliskeelses maailmas jagunenud kaheks valdkonnaks, mida eesti keelde ei saa väga hästi tõlkida. Üks neist on uurimistöö eetika või research ethics ja teine on teadlaste ausust ja usaldusväärsust puudutav valdkond, mis on rohkem professionaalse eetika või kutse-eetika valdkond, ehk kaetud sõnaga research integrity. Meil on ainult üks sõna "teaduseetika", millega me tegelikult võtame kokku nii selle, missuguseid teaduse väärtusi ja norme peavad teadlased järgima, see on kokku lepitud ja üldtunnustatud teaduse hea tava, aga ka kutse-eetika, mis sageli väljendub teadlaste eetikakoodeksites. Nüüd on selline hea kooslus leitud minu meelest. Lisaks on täpsustatud eetikakomiteede tegevust. Siin on täiesti uus asi, mis tuleneb sellest, et rakendusüksusele, tegelikult Eesti Teadusagentuurile antakse võimalus moodustada riiklik eetikakomitee. Aga see ei ole ilmselt üks eetikakomitee, vaid see on lihtsalt institutsioon, mida saab jagada vastavalt erinevate valdkondade eetikakomiteedesse. Siis oli pikalt arutusel, kas ka institutsioonid võivad oma institutsionaalsed komiteed alles jätta. Ja tõepoolest, vastavalt huvirühmade tagasisidele otsustati, et institutsionaalse eetikakomitee tegevus näiteks mõne ülikooli juures võib jätkuda, kui ülikool seda soovib. Seda ei reguleeri minister tingimusel, et teadus- ja arendussüsteemi osapooled lepivad ühiselt kokku institutsionaalse eetikakomitee tegevuse kvaliteedi tagamise põhimõtted ja neid ka järgivad. Väärkäitumise osas lepiti kokku, et selliste [juhtumite menetlemist] ei saa niisama algatada, vaid peab olema esitatud kahtlustus. Teaduseetika puhul oli väga suur vaidlus selle üle, kuivõrd toimub teadlaste põhiõiguste ja autonoomia riive, samuti teadusasutuste autonoomia [riive]. Lõpuks siis kokkuleppel saavutati selline kompromiss, et volitusnormist eemaldatakse viide teaduseetika väärkäitumise juhtumite menetlemise komisjoni töökorrale, sest selle kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus. Teaduseetikavaldkonna puhul on needsamad üldtunnustatud normid teadlastele aluseks, küll aga saab komisjoni moodustada just seesama poliitika kujundamise üksus. Teadus- ja arendustegevuse ministeeriumideülene koordineerimine. Sellest oli juba juttu, et meil on pikalt olnud soov, et oleks selline terviklik korraldus ja rahastus ning määrataks koordineerija. Kuna Riigikantseleil ei ole võimalik seda üle võtta ja me tegeleme siin bürokraatia vähendamisega, siis ei ole mõistlik talle veel ühte funktsiooni juurde anda. Vabariigi Valitsuse seadusega on juba teadus- ja arendustegevuse korraldamine antud Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesandeks. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole selle ettepaneku vastu. Seetõttu jõudis seaduseelnõusse see punkt, et Haridus- ja Teadusministeerium saab ülesande koordineerida eri ministeeriumide teadus- ja arendustegevust, aga ei saa määrata ministeeriumide tellitava teadus- ja arendustegevuse sisu. Need ettepanekud, milliseid uuringuid teha, tulevad ikkagi ministeeriumidelt. Samuti jäävad alles teadusnõunikud ja neile tagatakse nii tegevusraha kui ka palk. Rahastamise läbipaistvus ja stabiilsus oli, nagu ma ütlesin, üheks mureks, mida pikalt arutati: kuidas need uued erinevad meetmed tagavad, et kõik saaksid rahastatud? Ja lõpuks oldi sellega rahul. Eesti Teaduste Akadeemia allasutuse Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning KBFI tagasiside põhjal on seletuskirjas öeldud, et siht peab olema, et toetuse kaudu saab stabiilsust tagada ka väikestele teadus- ja arendusasutustele. Neid on tegelikult rohkem kui need, kes tagasisidestasid. Siis oli väga pikk arutelu akadeemilise vabaduse kaitse üle, eelkõige just huvirühmade esitatud ettepaneku tõttu, et ei tohiks sekkuda ülikoolide autonoomiasse ja akadeemilisse vabadusse. Selle tõttu jäetigi eelnõust välja see, et ministri määrusega reguleeritakse teadus- ja arendus[tegevuse] osaliste õigusi, kohustusi ja ülesandeid teaduseetika valdkonnas. Samuti ei kirjutata teadlastele ette seadusega, vaid öeldakse väga üldiselt viitega, et on kokku lepitud väärtused ja tegevuspõhimõtted, mida nad peavad järgima. Täpsustuseks ütlen, et see on mõistlik. Ka teised maad, näiteks Skandinaavia maad, on öelnud, et ei ole mõistlik neid seaduse tasemel liiga lahti kirjutada, sellepärast et need tegelikult muutuvad ja valdkondlikud kokkulepped on need, mis teadlasi nagunii juhivad. Ja lõpuks võib öelda, et oli üks mure veel, et äkki on uurimistoetuste jaotamisel võimalik, et kui minister kehtestab uurimistoetuste määramise tingimused, siis suureneb oht protsessi poliitiliseks mõjutamiseks. Arvestades ka seda, mis üle ookeani toimub, on inimesed väga mures. Nii täpsustati muudatusettepanekuga eelnõu § 22 uue lõikega 3, kus öeldakse, et riikliku uurimistoetuse ning teadus- ja arendusprojektide valiku aluseks on mitte poliitiline surve, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud hindamiskriteeriumid ja peab olema tagatud kõikide valdkondade võrdne kohtlemine. Nii, võib öelda, et kõiki muudatusettepanekuid me ei saanud arvestada. Siin on kooskõlastustabelis ka öeldud, miks mõned on välja jäetud. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud on sellised. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta see eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juunil ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. See otsus võeti vastu konsensuslikult. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 17. juunil ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Seegi võeti vastu konsensuslikult nii nagu ka kõik muudatusettepanekud, mida komisjon hääletas. Aitäh teile! Heal meelel vastan küsimustele.

Margit Sutrop

Профилирование Eesti Reformierakonna fraktsioon