Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) teine lugemine

Läheme edasi 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 teine lugemine. Ettekandjaks on kultuurikomisjoni liige Kadri Tali. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 algatas Vabariigi Valitsus 7. oktoobril 2024. aastal. Eelnõu ajakohastab spordieetika reeglite järgimist ja spordiürituste korraldamise nõudeid, sealhulgas spordiürituste korraldamise loa taotlemise regulatsiooni. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 4. novembril 2024. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 18. novembriks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Kultuurikomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel kaasatud huvirühmadelt arvamusi 15. novembriks 2024. Arvamuse esitasid Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Kardiliit, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Autospordi Liit ja Eesti enduro harrastajate kogukond. Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks istungitel, mis toimusid 16. detsembril 2024 ning 18. veebruaril, 22. aprillil, 5. mail ja 3. juunil käesoleval aastal. 16. detsembril ja 18. veebruaril toimunud istungil keskenduti koos huvirühmadega eelnõu arutelus spordiürituste korraldamisele, halduskoormuse vähendamisele ning ohutuse tagamisele. Lepiti kokku Kultuuriministeeriumi ja huvirühmade koostöös lahenduste leidmiseks. 22. aprilli ja 5. mai komisjoni istungil toimus arutelu Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Nimetatud istungitel arutati muu hulgas Eesti Olümpiakomitee tulumaksuseaduse muutmise ettepanekut, mis loeks spordiklubid haridusasutusteks, kellele makstud osalustasu oleks käsitletav koolituskuluna ja tuludeklaratsioonist mahaarvatav. Eelnõu menetluse käigus juhtisid nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka Rahandusministeerium tähelepanu, et muudatus ei ole piisavalt õigusselge. HTM selgitas, et Kultuuriministeeriumil tuleks esmalt välja töötada regulatsioon, mille alusel toimub spordihariduse ja huvitegevuse eristamine ning need andmed tuleks registreerida spordiregistris, kust saab andmed Maksu- ja Tolliamet. 6. mai istungil hääletas komisjon kuue komisjonipoolse muudatusettepaneku esitamise poolt. 3. juuni istungil tutvustati ettepanekut kasutada spordiseaduse tekstis sõna "paralümpia" ilma o-täheta ning otsustati esitada eelnõu kohta vastav komisjonipoolne muudatusettepanek. Juhtivkomisjon tegi eelnõu kohta seitse muudatusettepanekut, mida toetab eelnõu algataja esindaja Kultuuriministeerium. Muudatusettepanek nr 1 puudutab spordiseaduse täiendamist kahe punktiga, millega laiendatakse andmete töötlemise õigust treeneri tööjõukulude toetuse andmisel. Muudatusega tuuakse laste ja noorte treeningkoormuse ehk isikuandmete töötlemine seaduse tasandile. Muudatusettepanekuga nr 2 võetakse spordiseaduses läbivalt kasutusele sõna "paralümpia". 2017. aastal muutis Eesti paraolümpiakomitee rahvusvahelise katusorganisatsiooni International Paralympic Committee nõudel oma nimetuse Eesti Paralümpiakomiteeks. 2024. aasta augustis otsustas komitee ametlikult eelistada eesti keeles termineid "paralümpia" ja "paralümpiamängud", millest on eemaldatud o-täht. Muudatusettepanek nr 3 on tehniline. Sellega asendatakse eelnõu § 1 punktis 18 olev ekslik sõna "pension" korrektse sõnaga "toetus". Muudatusettepanekuga nr 4 muudetakse spordiürituste korraldamise loa taotlemise regulatsiooni. Muudatusettepanekuga nr 5 täiendatakse eelnõu punkti, mis käsitleb autospordi-, mootorrattaspordi- ja veemotospordivõistluste korraldamise nõudeid olukorras, kus korraldajaks ei ole vastav spordialaliit. Muudatusettepaneku nr 6 alusel on võimalik taotleda hooajaluba kuni üheks aastaks, kui võistlus toimub samas kohas samale sihtrühmale ja samade turvanõuetega. Eesmärgiks on vähendada nii kohalike omavalitsusüksuste, võistluste korraldajate kui ka alaliitude haldus- ja töökoormust, samas tagades võistlustel osalejate turvalisuse. Muudatusettepanekuga nr 7 muudetakse eelnõus märgitud seaduse jõustumise aegunud kuupäevi, mis algselt olid 2025. aasta 1. jaanuar ja 2025. aasta 1. aprill. Uus seaduse jõustumise aeg on 2026. aasta 1. jaanuar ning autospordi-, mootorrattaspordi- ja veemotospordivõistlusega seonduv regulatsioon jõustub 1. juunil 2026. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juunil ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 2025. aasta 18. juunil ning viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 algatas Vabariigi Valitsus 7. oktoobril 2024. aastal. Eelnõu ajakohastab spordieetika reeglite järgimist ja spordiürituste korraldamise nõudeid, sealhulgas spordiürituste korraldamise loa taotlemise regulatsiooni. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 4. novembril 2024. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 18. novembriks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Kultuurikomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel kaasatud huvirühmadelt arvamusi 15. novembriks 2024. Arvamuse esitasid Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Kardiliit, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Autospordi Liit ja Eesti enduro harrastajate kogukond. Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks istungitel, mis toimusid 16. detsembril 2024 ning 18. veebruaril, 22. aprillil, 5. mail ja 3. juunil käesoleval aastal. 16. detsembril ja 18. veebruaril toimunud istungil keskenduti koos huvirühmadega eelnõu arutelus spordiürituste korraldamisele, halduskoormuse vähendamisele ning ohutuse tagamisele. Lepiti kokku Kultuuriministeeriumi ja huvirühmade koostöös lahenduste leidmiseks. 22. aprilli ja 5. mai komisjoni istungil toimus arutelu Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Nimetatud istungitel arutati muu hulgas Eesti Olümpiakomitee tulumaksuseaduse muutmise ettepanekut, mis loeks spordiklubid haridusasutusteks, kellele makstud osalustasu oleks käsitletav koolituskuluna ja tuludeklaratsioonist mahaarvatav. Eelnõu menetluse käigus juhtisid nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka Rahandusministeerium tähelepanu, et muudatus ei ole piisavalt õigusselge. HTM selgitas, et Kultuuriministeeriumil tuleks esmalt välja töötada regulatsioon, mille alusel toimub spordihariduse ja huvitegevuse eristamine, ning need andmed tuleks registreerida spordiregistris, kust saab andmed Maksu- ja Tolliamet. 6. mai istungil hääletas komisjon kuue komisjonipoolse muudatusettepaneku esitamise poolt. 3. juuni istungil tutvustati ettepanekut kasutada spordiseaduse tekstis sõna "paralümpia" ilma o-täheta ning otsustati esitada eelnõu kohta vastav komisjonipoolne muudatusettepanek. Juhtivkomisjon tegi eelnõu kohta seitse muudatusettepanekut, mida toetab eelnõu algataja esindaja Kultuuriministeerium. Muudatusettepanek nr 1 puudutab spordiseaduse täiendamist kahe punktiga, millega laiendatakse andmete töötlemise õigust treeneri tööjõukulude toetuse andmisel. Muudatusega tuuakse laste ja noorte treeningkoormuse ehk isikuandmete töötlemine seaduse tasandile. Muudatusettepanekuga nr 2 võetakse spordiseaduses läbivalt kasutusele sõna "paralümpia". 2017. aastal muutis Eesti paraolümpiakomitee rahvusvahelise katusorganisatsiooni International Paralympic Committee nõudel oma nimetuse Eesti Paralümpiakomiteeks. 2024. aasta augustis otsustas komitee ametlikult eelistada eesti keeles termineid "paralümpia" ja "paralümpiamängud", millest on eemaldatud o-täht. Muudatusettepanek nr 3 on tehniline. Sellega asendatakse eelnõu § 1 punktis 18 olev ekslik sõna "pension" korrektse sõnaga "toetus". Muudatusettepanekuga nr 4 muudetakse spordiürituste korraldamise loa taotlemise regulatsiooni. Muudatusettepanekuga nr 5 täiendatakse eelnõu punkti, mis käsitleb autospordi-, mootorrattaspordi- ja veemotospordivõistluste korraldamise nõudeid olukorras, kus korraldajaks ei ole vastav spordialaliit. Muudatusettepaneku nr 6 alusel on võimalik taotleda hooajaluba kuni üheks aastaks, kui võistlus toimub samas kohas samale sihtrühmale ja samade turvanõuetega. Eesmärgiks on vähendada nii kohalike omavalitsuste üksuste, võistluste korraldajate kui ka alaliitude haldus- ja töökoormust, samas tagades võistlustel osalejate turvalisuse. Muudatusettepanekuga nr 7 muudetakse eelnõus märgitud seaduse jõustumise aegunud kuupäevi, mis algselt olid 2025. aasta 1. jaanuar ja 2025. aasta 1. aprill. Uus seaduse jõustumise aeg on 2026. aasta 1. jaanuar ning autospordi-, mootorrattaspordi- ja veemotospordivõistlusega seonduv regulatsioon jõustub 1. juunil 2026. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juunil ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 2025. aasta 18. juunil ning viia läbi eelnõu lõpphääletus.

See on kõik ettekandest, jah? Jah, aitäh! Aga teile on ka küsimus. Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja, aitäh ettekande eest! Mul nüüd tekkis küsimus selle spordiürituste korraldamiseks vajaliku valla- või linnavalitsuse loa hankimise kohta. Siin on muudatus, § 20 muudatus, "suurenenud turvariskiga spordiüritused" ja siin on siis nimekiri, millised on suurenenud turvariskiga spordiüritused. Üks punkt sellest on [üritus], millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine. Kas te täpsustaksite mulle, mida see liikluse ümberkorraldamine tähendab? Kas see tähendab nii maa kui ka näiteks vee peal? Kas see tähendab ka seda, et kitsendatakse, ütleme, liikluskoridori? Või kuidas seda liikluse ümberkorraldamist tõlgendada?

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja, aitäh ettekande eest! Mul nüüd tekkis küsimus selle spordiürituste korraldamiseks vajaliku valla- või linnavalitsuse loa hankimise kohta. Siin on muudatus, § 20 muudatus, "suurenenud turvariskiga spordiüritused" ja siin on siis nimekiri, millised on suurenenud turvariskiga spordiüritused. Üks punkt sellest on [üritus], millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine. Kas te täpsustaksite mulle, mida see liikluse ümberkorraldamine tähendab? Kas selle all mõeldakse liiklust, mis toimub nii maa kui ka vee peal? Kas see tähendab ka seda, et kitsendatakse, ütleme, liikluskoridori? Või kuidas seda liikluse ümberkorraldamist tõlgendada?

Muudatusettepanek nr 4?

Kuidas?

Muudatusettepaneku nr 4 kohta on küsimus, jah? Muudatusettepanekuga täpsustatakse autospordi-, mootorrattaspordi- ja veemotospordivõistluste ringi, mille korraldamiseks on vaja taotleda valla- ja linnavalitsuse luba. Peate silmas seda punkti? (Saalist vastatakse.)

Ei, aga küsimus oli, et ettekandja vastaks turvariskidega ürituste nimekirja kohta.

Aga täpsustage, milline punkt, milline paragrahv see on.

Niiviisi kaks korda küsida ei saa. Siis võib-olla täiendad. Sul on kaks küsimust. Kui paned uuesti [soovi] sisse, saad teise küsimuse ka. (Jüri Jaanson räägib saalist.) Aga pane küsimus uuesti sisse. Jüri Jaanson, palun!

Ma ütlen uuesti. Paragrahvi 20 tekst. See muudatus on punktis 20 selles [eelnõus]. Lõike [1] punktis 5 on suurenenud turvariskiga spordiüritus. Järgmisel lehel on [lõikes] 3 kirjeldus, mis on suurenenud turvariskiga spordiüritused, ja sealt omakorda punktis 1 on [kirjas] "millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine". See peaks kajastama kõikide spordialade [võistlusi], mille puhul on [vajalik] liikluse ümberkorraldamine. Ja siit ma küsingi, kas see on [ainult] maa peal või on ka näiteks vee peal, näiteks purjetamise ja sõudmise puhul, veespordialade puhul. Milliste alade puhul, millises ulatuses liikluse ümberkorraldamine? Igasugune või kuidas see käib? Seda ma küsisin.

Ma täpsustan seda. Siin selles seletuses seda kirjas ei ole.

Ma täpsustan seda. Selles seletuskirjas seda ei ole.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Madis Kallas, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Paraku on ainult kaks küsimust, aga see on juba kolmas teil. Aga küsimusi ei olnud, ma juba avasin läbirääkimised. Madis Kallas, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Pärast saab sõna võtta kohapealt ka, jah.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Madis Kallas, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Paraku on kaks küsimust ainult, aga see on juba kolmas teil. Aga küsimusi ei olnud, ma juba avasin läbirääkimised. Madis Kallas, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Pärast saab sõna võtta kohapealt ka, jah.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tahan lühidalt paar kohta ära markeerida. Kõigepealt, need punktid, mis sisse lähevad muudetud spordiseadusesse, kui see vastu võetakse, on igati tervitatavad. Kõik see, mis puudutab spordieetikat, kõik see, mis on seotud kohtunike tasustamisega, ja mitmed teised punktid. Aga äärmiselt kahetsusväärne on see, et jätkuvalt ei ole suutnud me Eestis lahendada ära olukorda, millele ka Eesti Olümpiakomitee ning tegelikult sajad ja sajad Eesti spordiklubid on viidanud. Ehk meil on praegu Eestis olukord, kus spordiklubi peab looma endale paralleelselt kõrvale spordikooli, kuna sellisel juhul saab teda nimetada haridusasutuseks, kellele makstud osalustasu oleks käsitletav koolituskuluna ja oleks tuludeklaratsioonis mahaarvatav. Ja see on tekitanud Eestis olukorra, kus tuleb meil spordikoole iga-aastaselt kümneid ja kümneid juurde. Aga tegelikult see tähendab seda, et spordiklubi A teeb endale kõrvale spordikooli A, et saada siis tuludeklaratsiooni mõttes nii-öelda abikõlblikuks. Mul on äärmiselt kahju, et ministeeriumid ei suutnud seda omavahel kokku leppida ja me seda äärmiselt tobedat bürokraatlikku olukorda ei suutnud selle lugemise [eel] ära lahendada. Ma tean, et komisjoni liikmetel – minu arvates kõigil komisjoni liikmetel – oli seesama soov olemas. Ma kutsun üles seotud ministeeriumeid tõsiselt sellele teemale otsa vaatama. Kui meil praegu on Eestis spordiklubide arv üle mitme tuhande, siis suutes see seadusemuudatuse ära teha, [oleks] meil eeldatavasti spordikoolide arv üle tuhande, mis oluliselt lihtsustaks nii aruannete koostamist kui ka kõike seda, mis on seotud bürokraatiaga spordiklubides ja spordikoolides just inimeste vaates. Aitäh!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tahan lühidalt paar kohta ära markeerida. Kõigepealt, need punktid, mis sisse lähevad muudetud spordiseadusesse, kui see vastu võetakse, on igati tervitatavad. Kõik see, mis puudutab spordieetikat, kõik see, mis on seotud kohtunike tasustamisega, ja mitmed teised punktid. Aga äärmiselt kahetsusväärne on see, et jätkuvalt ei ole suutnud me Eestis lahendada ära olukorda, millele ka Eesti Olümpiakomitee ning tegelikult sajad ja sajad Eesti spordiklubid on viidanud. Ehk meil on praegu Eestis olukord, kus spordiklubi peab looma endale paralleelselt kõrvale spordikooli, kuna sellisel juhul saab teda nimetada haridusasutuseks, kellele makstud osalustasu oleks käsitletav koolituskuluna ja oleks tuludeklaratsioonis mahaarvatav. Ja see on tekitanud Eestis olukorra, kus tuleb meil spordikoole iga-aastaselt kümneid ja kümneid juurde. Aga tegelikult see tähendab seda, et spordiklubi A teeb endale kõrvale spordikooli A, et saada siis tuludeklaratsiooni mõttes nii-öelda abikõlblikuks. Mul on äärmiselt kahju, et ministeeriumid ei suutnud seda omavahel kokku leppida ja me seda äärmiselt tobedat bürokraatlikku olukorda ei suutnud selle lugemise [eel] ära lahendada. Ma tean, et komisjoni liikmetel – minu arvates kõigil komisjoni liikmetel – oli seesama soov olemas. Ma kutsun üles seotud ministeeriumeid tõsiselt sellele teemale otsa vaatama. Praegu on Eestis spordiklubide arv üle mitme tuhande, aga kui me suudaksime selle seadusemuudatuse ära teha, [oleks] eeldatavasti spordikoolide arv üle tuhande. See oluliselt lihtsustaks nii aruannete koostamist kui ka kõike seda, mis on seotud bürokraatiaga spordiklubides ja spordikoolides just inimeste vaates. Aitäh!

Aitäh! Jüri Jaanson, protseduuriline küsimus kõigepealt.

Aitäh, austatud juhataja! Me peaksime ära klaarima selle, kuidas käituda sellisel juhul, kui ettekandjale jääb küsimus veidi arusaamatuks ja ettekandja soovib küsimuse [kordamist]. Siis pannakse uuesti mikrofon sisse, ma kordan küsimust ja see läheb teise küsimusena arvesse. Tegelikult on see ju eelmise küsimuse kordamine. Ja kui Riigikogu liikmel on ka teine küsimus, siis teist küsimust ta enam ei saa [esitada], kuna süsteem on lugenud küsimuse kordamise teiseks küsimuseks. Minu arvates ei ole see päris korrektne. Kuidas teie istungi juhatajana sellest aru saate?

Protseduuriliselt on küsimiseks aega üks minut. Küsimise aja jooksul tuleks välja tuua erinevad punktid. Aga vist jäi segaseks, kas [küsimus] oli seletuskirja kohta või muudatusettepaneku kohta. Sellisel juhul võib üle küsida. Praegu ma sain aru, et ettekandja ei saanud aru, millises kontekstis see [küsimus] on. Teise küsimusega te selgitasite, millist osa te mõtlesite. Ettekandja ütles, et ta täpsustab ja saab teile pärast vastata. Kas tahate protseduuriliselt [küsida] veel, Jüri Jaanson, või tahate kohapealt sõnavõttu? (Jüri Jaanson vastab.) Jüri Jaanson, protseduuriline [küsimus].

Teise küsimuse ajal ma kordasin esimest küsimust, ma selgitasin täpselt sedasama lihtsalt selle pärast, et mul paluti see üle korrata, eks ole. See oli sisuliselt selle küsimuse kordamine. Kui ma ei oleks seda küsimust korranud, kuidas oleks see olukord lahenenud? Mul oli tegelikult kaks küsimust plaanis. Kuidas nüüd peaks lahenema selline olukord, kui ettekandja lihtsalt ei saanud aru ja palus täpsustada? Kas kordamise võimalust ei ole?

Aitäh! Te selle teise küsimusega tõepoolest täpsustasite esimese küsimuse punkte. Aga nüüd on jäänud võimalus [osaleda] läbirääkimistel. Te saate oma mõtted välja öelda. Ja praegu ma saan aru, et teil ongi soov läbi rääkida kahe minuti jooksul. Aga Tõnis Lukas tahab [kõnelda] kõnepuldist. Palun, sõna on teil! Pärast saab Jüri Jaanson kohapealt sõna võtta kaks minutit.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ühte asja selgitaksin. Siin oli juttu spordikoolidega seotud liigsest bürokraatiast, sellest, et tuleb klubi juurde registreerida kool ja kinnitada õppekava. See tuleneb lihtsalt ühest tõsiasjast, et meil omal ajal, kui hakkas tekkima initsiatiivikaid spordimehi, kes lõid spordiklubisid spordikoolide kõrvale, lammutati kohalikke spordikoole, siis tekkis olukord, kus ei olnud võimalik kõiki võrdselt [kohelda]. Kuna seadusandlus nägi ette kõigepealt osa maksust vabastamise, soodustuste tegemise ja siis tulumaksu mahaarvestamise ainult spordikoolide puhul, mindi samm edasi ja anti võimalus ka spordiklubides osalemise pealt õpilaste vanematele maksusoodustust teha. Aga üks asi ikkagi jäi: spordiklubides olid treenerid, kellel ei olnud täidetud pedagoogilised nõuded [ja nad ei olnud läbinud] vastavaid koolitusi. Spordi[klubides] nad justkui [õpetasid], aga pedagoogikanõuetele [ei vastanud], pedagoogilisi, tervishoiualaseid või muid [oskusi ei olnud], põhimõtteliselt ka oskust õpilaste turvalisust tagada, neid mitte ahistada ja muid niisuguseid asju. See oli spordiklubides vähem kontrolli all. Õpilastega tööks sätestati karmimad, rangemad reeglid. Ja siis tekkis küsimus, kuidas saab seda kontrollida, kui spordiklubil ei ole kohustust näidata pedagoogilise töö [kvaliteeti] ja ei kontrollita, mida ta selle pedagoogilise töö all täpselt mõtleb. Ja siis otsustati, et kõik, kes tahavad tegutseda, peavad registreerima spordikooli. See on toonud isegi mõned positiivsed näited. Spordiklubid on pannud pead kokku ja ühinenud selleks, et luua spordikool. Aga näete, seadusandlik lõhe ikka püsib. Sellest tulenevalt tunnetatakse täiendavat bürokraatiat. Ka selle korraga, spordiseaduse muudatustega me kõike ära lahendatud ei saanud, nii et osa teed jääb veel ikkagi minna. Aitäh!

Suur tänu! Nii, nüüd tõepoolest rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja asume eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kokku on esitatud eelnõu 518 kohta seitse muudatusettepanekut. Esimene on esitatud juhtivkomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Teine on esitatud samuti kultuurikomisjoni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmas on esitatud kultuurikomisjoni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Neljas on esitatud kultuurikomisjoni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Viies on esitatud kultuurikomisjoni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kuues on esitatud kultuurikomisjoni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Ja ka seitsmes on esitatud kultuurikomisjoni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Me oleme eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 518 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.