Второе чтение проекта закона о внесении изменений в закон о жидком топливе (622 СЕ)

Liigume edasi tänase 14. päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 622 teine lugemine. Ettekandjaks on majanduskomisjoni liige Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ettevalmistamine toimus majanduskomisjonis 5. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli teatavasti 28. mai. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest Riigikogus mitmeid huvirühmi, kellelt samuti ei ole laekunud käesolevaks istungiks arvamusi ega ettepanekuid. Eelnõu algataja ei näe ka vajadust eelnõu muutmiseks. Tegime menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. juunil. Nüüd on saanud sellest uus päev. See oli konsensuslik otsus. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada, konsensuslik [otsus]. Ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. juunil. Samuti konsensuslik otsus. Suur tänu!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Kuna Urve palus mind, kui ma siia tulin, et ma liiga pikalt ei räägiks, siis ma teengi hästi lühidalt, vastu tulles heale saarlasele. See on järjekordne eelnõu, mida me siin arutame, mis on tegelikult seotud sellesama rumala rohehullusega, mis meile on jõudnud ja mille rongilt me jälle kuidagi maha ei saa. Nüüd siis me räägime sellest, kuidas lennukikütust tuleb hakata solkima. Ma tõin komisjonis ka näite, et mõned aastad tagasi oli kohustus panna kütustele tanklas biokütust juurde. Ja mis selle tagajärg oli? Väga palju muruniidukeid ja teisi kodumasinaid lendas aia taha või läks tuksi. Ja siis pidi kogu aeg jälgima tanklas, et jumala eest biolisandiga kütust ei ostaks. Nüüd me hakkame katsetama lennukite peal sedasama asja. Ma pean tunnistama, et tegelikult see seadus on juba vastu võetud Euroopas ja lennukid peaks teoreetiliselt juba toimetama selle järgi, et vähemalt 2% kütusest on nii-öelda biokütus seal lennuki paakides. Aga mida see endaga kaasa toob? Muuseas, aastaks 2050 on planeeritud juba 70%-ne [nõue]. Keegi täpselt ei tea, kas need lennukid ka lendavad sellise kütusega, aga me võtame endale selliseid sihte, nii nagu on see 100% taastuvenergiat meil ette võetud aastaks 2040, mida ka ei ole võimalik tegelikult täita. Aga noh, Hruštšov tahtis ju ka kaheksakümnendateks aastateks eelmisel sajandil jõuda kommunismi. Ega ühtki lollust ei ole võimalik ära hoida. Aga nüüd, kui rääkida konkurentsist, siis toon näite. Kui Turkish Airlines lendab Istanbulist Tallinna ja tagasi, võtab paagid täis, siis tema solgitud kütust ei [tangi], tal pole seda kohustust. Küll aga kui meie Air Baltic peab võtma Riiast paagi täis ja lendama kuhugi, siis aastal 2050 on tema kütuse hind üle kahe korra või ligi kolm korda kallim kui sellelsamal Turkish [Airlinesil]. Ja mida see tähendab? See tähendab seda, et esiteks, meie lennukipiletite hinnad tõusevad kolossaalselt, ja teiseks, me kaotame ju konkurentsivõime. Ja tegelikult on siin veel silmakirjalikkus juures. Kui me nüüd Euroopast lendame näiteks Hiinasse, ütleme, et Lufthansa lendab, siis ta peab siin tankima seda solgitud kütust, aga kui ta jõuab sinna, siis ta võtab paagi täis ikkagi tavalist kütust. Ja samamoodi lendab hiinlane sealt siia solkimata kütusega, aga tagasi sellest talle teoreetiliselt ei jätku ja peab siit võtma. Ehk siis üks ots on hästi roheline ots ja teine ots on meie mõistes maailma hävitav ots. Kuhu me sellise poliitikaga jõuame? Me anname ju endale aru, et me oleme globaalses maailmas ühises konkurentsis. Ja me Euroopa Liidus pidevalt nõrgestame oma konkurentsivõimet rumalate seadustega, seda enam, et me tegelikult ju maailma ei päästa. Isegi kui see CO2 tõesti oleks põhjus, miks kliima soojeneb siin maakeral, siis selge on see, et ei Eesti ega Euroopa Liit ei suuda seda kuidagi peatada, kui teised sellega ei tegele. Aga selge on ka see, et CO2 on tegelikult taimede toit. Sellest on väga palju räägitud, sellest mullist. Lõppude lõpuks jõuab see ka ilmselt meie kõige suuremate rohehullude pähe ja nad saavad aru, et kõik see on tegelikult rumalus ja meie maksame selle eest praegu väga kallist hinda. Nii et nagu ma lubasin Urvele, pikalt ma ei räägi. Kindlasti ei saa seda eelnõu toetada ja teen teile ettepaneku, et hakkame mõtlema ükskord majanduslikult ja mõistlikult. Aitäh!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Kuna Urve palus mind, kui ma siia tulin, et ma liiga pikalt ei räägiks, siis ma teengi hästi lühidalt, vastu tulles heale saarlasele. See on järjekordne eelnõu, mida me siin arutame, mis on tegelikult seotud sellesama rumala rohehullusega, mis meile on jõudnud ja mille rongilt me jälle kuidagi maha ei saa. Nüüd siis me räägime sellest, kuidas lennukikütust tuleb hakata solkima. Ma tõin komisjonis ka näite, et mõned aastad tagasi oli kohustus panna kütustele tanklas biokütust juurde. Ja mis selle tagajärg oli? Väga palju muruniidukeid ja kodumasinaid lendas aia taha või läks tuksi. Ja siis pidi kogu aeg jälgima tanklas, et jumala eest biolisandiga kütust ei ostaks. Nüüd me hakkame katsetama lennukite peale sedasamu asja. Ma pean tunnistama, et tegelikult see seadus on juba vastu võetud Euroopas ja lennukid peaks teoreetiliselt juba toimetama selle järgi, et vähemalt 2% kütusest on nii-öelda biokütus seal lennuki paakides. Aga mida see endaga kaasa toob? Muuseas, aastaks 2050 on planeeritud juba 70%-ne [nõue]. Keegi täpselt ei tea, kas need lennukid ka lendavad sellise kütusega, aga me võtame endale selliseid sihte, nii nagu on see 100% taastuvenergiat meil ette võetud aastaks 2040, mida ka ei ole võimalik tegelikult täita. Aga noh, Hruštšov tahtis ju ka kaheksakümnendateks aastateks eelmisel sajandil jõuda kommunismi. Ega ühtki lollust ei ole võimalik ära hoida. Aga nüüd, kui rääkida konkurentsist, siis toon näite. Kui Turkish Airlines lendab Istanbulist Tallinna ja tagasi, võtab paagid täis, siis tema solgitud kütust ei [tangi], tal pole seda kohustust, küll aga kui meie Air Baltic peab võtma Riiast paagi täis ja lendama kuhugi, siis aastal 2050 on tema kütuse hind üle kahe korra või ligi kolm korda kallim kui sellelsamal Turkish [Airlinesil]. Ja mida see tähendab? See tähendab seda, et esiteks, meie lennukipiletite hinnad tõusevad kolossaalselt, ja teiseks, me kaotame ju konkurentsivõime. Ja tegelikult on siin veel silmakirjalikkus juures. Kui me nüüd Euroopast lendame näiteks Hiinasse, ütleme, et Lufthansa lendab, siis ta peab siin tankima seda solgitud kütust, aga kui ta jõuab sinna, siis ta võtab paagi täis ikkagi tavalist kütust. Ja samamoodi lendab hiinlane sealt siia solkimata kütusega, aga tagasi sellest talle teoreetiliselt ei jätku ja peab siit võtma. Ehk siis üks ots on hästi roheline ots ja teine ots on meie mõistes maailma hävitav ots. Kuhu me sellise poliitikaga jõuame? Me anname ju endale aru, et me oleme globaalses maailmas ühises konkurentsis. Ja me Euroopa Liidus pidevalt nõrgestame oma konkurentsivõimet rumalate seadustega, seda enam, et me tegelikult ju maailma ei päästa. Isegi kui see CO2 tõesti oleks põhjus, miks kliima soojeneb siin maakeral, siis selge on see, et ei Eesti ega Euroopa Liit ei suuda seda kuidagi peatada, kui teised sellega ei tegele. Aga selge on ka see, et CO2 on tegelikult taimede toit. Sellest on väga palju räägitud, sellest mullist. Lõppude lõpuks jõuab see ka ilmselt meie kõige suuremate rohehullude pähe ja nad saavad aru, et kõik see on tegelikult rumalus ja meie maksame selle eest praegu väga kallist hinda. Nii et nagu ma lubasin Urvele, pikalt ma ei räägi. Kindlasti ei saa seda eelnõu toetada ja teen teile ettepaneku, et hakkame mõtlema ükskord majanduslikult ja mõistlikult. Aitäh!

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Kuna mõned saadikud juba haigutasid, kindlasti mitte kõnede kvaliteedi tõttu, vaid kellaaja tõttu, siis ma lubasin neile lahkelt veidi lühemalt teha, kuigi [tuleb] arvestada asjaolu, et see teema on intrigeeriv. Kütuse solkimise seadus! Hämmastav, kuhu me oleme jõudnud – kuidas solkida kütust ja kuidas tekitada probleeme? Eestis oli kunagi must kütuseturg, oli kütuse solkimist, aga nüüd tehakse seda riiklikul tasemel. Vanasti jälitas politsei selliseid, kes kütuse sisse kahtlasi olluseid panid. Nagu ma äsja ütlesin, on kogu see tegevus tegelikult selline vasakäärmuslaste leiutis, millele mingil imelikul põhjusel on liberaalid ennast külge haakinud. Ei tea, millises usus. Aga selles ei ole midagi liberaalset, mitte midagi! Minna kallale lennukikütustele, minna kallale põllumajandusele, minna kõikidesse eluvaldkondadesse söögivalikuni välja. Helsingis tehakse juba spetsiaalseid veganpäevi lasteaedades, igal pool, et ikkagi maailm ei hukkuks. Aga jah, oluline on see, et biokütused tõesti teevad hinna kallimaks, ja oluliselt kallimaks. Ei saa aru, kellele see kasulik on, kui me rohkem siin kinni istume ja vähem lendame. Niigi on vähe lennuliine. Nii et see kõik on mõtlemise koht. Hinnanguliselt võivad lennupiletite [hinnad] kordi tõusta, kui kõik need plaanid teoks tehakse ja biokütuseid üha aktiivsemalt [kasutatakse]. Ja muidugi, millele me võiksime tähelepanu pöörata? Ma kiidaksin seda, kui me kodumaist biogaasi toodaksime. See oleks meil ka elanikkonnakaitse jaoks kasulik ja vajalik, et meie farmides üht-teist selle nimel tehtaks ja farmid oleks jätkusuutlikumad. Tuleks pakkuda võimalusi kodumaise biogaasi arendamiseks, aga mitte kütuse solkimiseks. Igal juhul minu ettepanek ja fraktsiooni ettepanek on eelnõu see [lugemine] katkestada.

Lugupeetud saadikud! Kuna mõned saadikud juba haigutasid, kindlasti mitte kõnede kvaliteedi tõttu, vaid kellaaja tõttu, siis ma lubasin neile lahkelt veidi lühemalt teha, kuigi [tuleb] arvestada asjaolu, et see teema on intrigeeriv. Kütuse solkimise seadus! Hämmastav, kuhu me oleme jõudnud – kuidas solkida kütust ja kuidas tekitada probleeme? Eestis oli kunagi must kütuseturg, oli kütuse solkimist, aga nüüd tehakse seda riiklikul tasemel. Vanasti jälitas politsei selliseid, kes kütuse sisse kahtlasi olluseid panid. Nagu ma äsja ütlesin, on kogu see tegevus tegelikult selline vasakäärmuslaste leiutis, millele mingil imelikul põhjusel on liberaalid ennast külge haakinud. Ei tea, millises usus. Aga selles ei ole midagi liberaalset, mitte midagi! Minna kallale lennukikütustele, minna kallale põllumajandusele, minna kõikidesse eluvaldkondadesse söögi valikuni välja. Helsingis tehakse juba spetsiaalseid veganpäevi lasteaedades, igal pool, et ikkagi maailm ei hukkuks. Aga jah, oluline on see, et biokütused tõesti teevad hinna kallimaks, ja oluliselt kallimaks. Ei saa aru, kellele see kasulik on, kui me rohkem siin kinni istume ja vähem lendame. Niigi on vähe lennuliine. Nii et see kõik on mõtlemise koht. Hinnanguliselt võivad lennupiletite [hinnad] kordi tõusta, kui kõik need plaanid teoks tehakse ja biokütuseid üha aktiivsemalt [kasutatakse]. Ja muidugi, kuhu me võiksime tähelepanu pöörata? Ma kiidaksin seda, kui me kodumaist biogaasi toodaksime. See oleks meil ka elanikkonnakaitse jaoks kasulik ja vajalik, et meie farmides üht-teist selle nimel tehtaks ja farmid oleks jätkusuutlikumad. Tuleks pakkuda võimalusi kodumaise biogaasi arendamiseks, aga mitte kütuse solkimiseks. Igal juhul minu ettepanek ja fraktsiooni ettepanek on eelnõu see [lugemine] katkestada.

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 622 teine lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist on tulnud ettepanek eelnõu 622 teine lugemine katkestada ja seda me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 622 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 6 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud ja antud päevakorrapunkti menetlemine samuti.