Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) teise lugemise jätkamine

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 teise lugemise jätkamine. Ettekandjaks on majanduskomisjoni liige Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Annan siis lühikese ülevaate majanduskomisjonis olnud eelnõu menetlusest pärast selle teise lugemise katkestamist. Ja meeldetuletuseks siis see, et eelnõu algatas Vabariigi Valitsus juba 18. novembril 2024. aastal. Eelnõu teine lugemine toimus 7. mail 2025. aastal, mil see katkestati seoses juhtivkomisjoni sooviga anda võimalus esitada ettepanekuid muudetud teksti kohta. Ja põhiline suur muudatus oli see, et eelnõusse lisandusid elektrituruseaduse muudatused, millega anti raam tulevale tuuleenergia vähempakkumisele. Pärast teise lugemise katkestamist muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 14. maiks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon teavitas erinevaid huvigruppe täiendavalt nendest muudatustest, mis tulid teisel lugemisel ministeeriumi poolt. Ja eelnõu kohta esitasid selle pöördumise peale arvamused TMV Green OÜ, Eurowind Energy OÜ, KC Energy OÜ, VKG Wind OÜ, Enefit Green AS, Eesti Planeerijate Ühing, OÜ Utilitas Wind, Maa- ja Ruumiamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Vestman Solar OÜ, Vindr Baltic OÜ, Eesti Pangaliit ning Sunly AS. Ministeerium komisjoni istungitel selgitas oma seisukohti ja [andis] vastused nende arvamuste ja ettepanekute kohta. Samuti esitas ministeerium täiendavad muudatusettepanekud eelnõu kohta. Kõigi eelnõu kohta esitatud ettepanekute ja arvamustega ning ministeeriumi kommentaaridega ja seisukohtadega on võimalik tutvuda eelnõukaardil. Ma siiski toon lühidalt välja mõned, mis olid olulisemad ja mille üle ka komisjonis arutati. Kõigepealt, turuosalised oma pöördumistes märkisid, et elektrituruseaduse muudatused, mis on lisatud eelnõusse 541 peale esimest lugemist, on turuosalistega läbi arutamata ja nende mõju hindamata. Kliimaministeerium selgitas, et eelnõusse 541 lisatud elektrituruseadusega seotud muudatused on tegelikult olnud arutusel ja avaldatud juba mitmed kuud varem – küll ühe teise eelnõu raames – ja turuosalistega on kõiki neid sisulisi ettepanekuid [arutatud]. Nii et väide, et turuosalised ei teadnud nendest muudatustest ja ei ole saanud juba varem arvamust avaldada, ei vasta tõele. Kuna eelmisest eelnõust, kus oli sees raamistik nii maa- kui meretuuleenergia vähempakkumistele, me teame, see meretuulega seotud osa langes välja ja see eelnõu siia Riigikokku ei jõudnud, on nüüd lisatud sellesse eelnõusse maismaatuuleenergia vähempakkumiste regulatsioon. Nii. Üks teine sisuline ettepanek, mille üle ka arutleti, on siis muudatusettepanek, mille ministeerium esitas seoses maismaatuuleenergia vähempakkumisega, mitte maksta toetust otseliiniga tarbijatele müüdud elektrienergia eest. See on olnud päris sisuline vaidlus ja Kliimaministeeriumi seisukoht on, et vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele ei saa maksta toetusi selle elektrienergia eest, mida müüakse otseliini kaudu, kuna sellel on juba mitmeid teisi soodustusi. Ministeerium tõlgendab riigiabi reeglite järgi, et ei saa otseliini kaudu tarnitud elektri eest toetust maksta. Selles küsimuses on Elering tellinud ka õigusliku hinnangu, mis toetab ministeeriumi seisukohta. Siis tehti veel selliseid ettepanekuid või esitati selliseid arvamusi, et lisaks maismaatuuleparkidele tuleb luua võimalus osalemiseks nõndanimetatud hübriidprojektides, kus maismaatuulepark on kombineeritud näiteks energiasalvestusseadmega. Ja ministeeriumi seisukoht oli sellega mitte arvestada, sest erinevate tehnoloogiate lisamine maismaatuule tootmisseadmetele ei ole keelatud. Kuna päiksepaneelide ja salvestusseadmete lisamine tootmisseadmele on arendajate huvides ja see muudab tootmisseadmed või elektripaigaldise tervikuna oluliselt kasumlikumaks, siis puudub vajadus eraldi selle disainimiseks toetusmeetme sisse. Hübriididtehnoloogiaid sisaldav tootmisüksus võib osaleda vähempakkumisel, esitades aastase elektrienergia tootmise mahuna tuuleelektri osa, ning ta saab selles ulatuses ka toetust. Tegelikult mõõdetakse saldeeritud mahtu ehk seda, kui palju [elektrit] müüakse võrku, olgu see siis otse tuulegeneraatorilt või salvestusest. See läheb toetuse alla nii või teisiti. Nii. Siis oli juttu ka sellest, et nende muudatustega, võrreldes eelmiste vähempakkumistega, on pikendatud seda tähtaega, kui tootjast olenemata põhjustel saab pikendada tootmise algust või ka ehitusloa rakendamist. Mõningate arendajate poolt on tehtud ettepanek, et ei peaks üldse olema sellist piirangut, aga ministeeriumi arvates on 18 kuu piirang piisav. Tootjast olenemata põhjustel on vastavaid tähtaegu ju võimalik nii või teisiti pikendada. Seda on pakutud ka vähempakkumise puhul. On olnud täpsustamisel see, et kui vähempakkumisel on võetud kohustused ja õigused ja neid võõrandatakse, siis kas kõik õigused ja kohustused kanduvad üle järgmisele ettevõtjale, kes sellega edasi tegeleb. Siin on lihtsalt täpsustus, kuna oli võimalik tõlgendada ka nii, et kõik kohustused üle ei kandu, ainult õigused kanduvad üle, et siiski ka kohustused peavad üle kanduma. Palju ettepanekuid, arvamusi esitati selle kohta, milline on garanteeritud müügitulu piirmäär seaduses. Seal on toodud küll 65 eurot megavatt-tunni eest, küll 75 eurot megavatt-tunni eest. See on maksimum, milleni rakendub toetusskeem, eks ju, vähempakkumise ja toetuse maksmise puhul. Praegu on seaduses 45 eurot megavatt-tund ja Kliimaministeerium leiab, et see on piisav lagi, ei pea olema kõrgem, sest ka eelmisel vähempakkumisel, mis oli küll tehnoloogianeutraalse taastuvenergia jaoks, kujunes hind umbes 42 eurot megavatt-tunni kohta. Nii et kuidagi ei ületanud seda lage. Ministeerium arvab, et ka sellise maksimumi puhul on pakkumisi piisavalt ja kogu toetuse suurus kuni selle 45 euroni megavatt-tunnini saab olla kuni 30 eurot megavatt-tunni kohta. See on ka jälle piirmäär. Eelmisel vähempakkumisel oli see 20 eurot megavatt-tund ja ministeerium arvab, et see võiks olla umbes sama, aga täpsem määr selle maksimumi piires kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, kui vastav vähempakkumine välja kuulutatakse. Ja oli rida ka teisi ettepanekuid, aga ma pikemalt neil ei peatu. Nii nagu ütlesin, eelnõukaardil on need kõik olemas. Ja nüüd siis edasi menetlusest komisjonis. Majanduskomisjoni töörühm valmistas selle eelnõu komisjoni istungil menetlemist ette ka nõupidamisel, kus osalesid ministeeriumide esindajad ja Elering AS-i esindajad. Majanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise jätkamise ettevalmistamist kahel komisjoni istungil 2. juunil ja 5. juunil. Mõlemal istungil arutati laekunud arvamusi, laekunud ettepanekuid ning kuulati ministeeriumi ja Elering AS-i selgitusi nende juurde. Muudatusettepanekute loetelus, mis on esitatud küll komisjoni poolt, aga tegelikult sisu on ministeeriumite ettepanekutes, on kokku kümme ettepanekut. Enamus neist on õiguslikult täpsustavad ettepanekud või siis tehnilised ettepanekud. Sisulisi muudatusi tegelikult nende ministeeriumi ettepanekutega praktiliselt ei [kaasne]. Need kümme muudatusettepanekut, mis on esitatud majanduskomisjoni poolt, on muudatusettepanekute loetelus olemas ja majanduskomisjon arvestas kõiki täielikult. Eelnõu läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ja sellest tulenevad parandused on eelnõu teise lugemise tekstis märgistatud. Ja lõpuks, juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused ja ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juunil 2025 ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 18. juunil. Aitäh!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Annan siis lühikese ülevaate majanduskomisjonis olnud eelnõu menetlusest pärast selle teise lugemise katkestamist. Ja meeldetuletuseks siis see, et eelnõu algatas Vabariigi Valitsus juba 18. novembril 2024. aastal. Eelnõu teine lugemine toimus 7. mail 2025. aastal, mil see katkestati seoses juhtivkomisjoni sooviga anda võimalus esitada ettepanekuid muudetud teksti kohta. Ja põhiline suur muudatus oli see, et eelnõusse lisandusid elektrituruseaduse muudatused, millega anti raam tulevale tuuleenergia vähempakkumisele. Pärast teise lugemise katkestamist muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 14. maiks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon teavitas erinevaid huvigruppe täiendavalt nendest muudatustest, mis tulid teisel lugemisel ministeeriumi poolt. Ja eelnõu kohta esitasid selle pöördumise peale arvamused TMV Green OÜ, Eurowind Energy OÜ, KC Energy OÜ, VKG Wind OÜ, Enefit Green AS, Eesti Planeerijate Ühing, OÜ Utilitas Wind, Maa- ja Ruumiamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Vestman Solar OÜ, Vindr Baltic OÜ, Eesti Pangaliit ning Sunly AS. Ministeerium komisjoni istungitel selgitas oma seisukohti ja [andis] vastused nende arvamuste ja ettepanekute kohta. Samuti esitas ministeerium täiendavad muudatusettepanekud eelnõu kohta. Kõigi eelnõu kohta esitatud ettepanekute ja arvamustega ning ministeeriumi kommentaaridega ja seisukohtadega on võimalik tutvuda eelnõukaardil. Ma siiski toon lühidalt välja mõned, mis olid olulisemad ja mille üle ka komisjonis arutati. Kõigepealt, turuosalised oma pöördumistes märkisid, et elektrituruseaduse muudatused, mis on lisatud eelnõusse 541 peale esimest lugemist, on turuosalistega läbi arutamata ja nende mõju hindamata. Kliimaministeerium selgitas, et eelnõusse 541 lisatud elektrituruseadusega seotud muudatused on tegelikult olnud arutusel ja avaldatud juba mitmed kuud varem – küll ühe teise eelnõu raames – ja turuosalistega on kõiki neid sisulisi ettepanekuid [arutatud]. Nii et väide, et turuosalised ei teadnud nendest muudatustest ja ei ole saanud juba varem arvamust avaldada, ei vasta tõele. Kuna eelmisest eelnõust, kus oli sees raamistik nii maismaa- kui meretuuleenergia vähempakkumistele, me teame, see meretuulega seotud osa langes välja ja see eelnõu siia Riigikokku ei jõudnud, on nüüd lisatud sellesse eelnõusse maismaatuuleenergia vähempakkumiste regulatsioon. Nii. Üks teine sisuline ettepanek, mille üle ka arutleti, on siis muudatusettepanek, mille ministeerium esitas seoses maismaatuuleenergia vähempakkumisega, mitte maksta toetust otseliiniga tarbijatele müüdud elektrienergia eest. See on olnud päris sisuline vaidlus ja Kliimaministeeriumi seisukoht on, et vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele ei saa maksta toetusi selle elektrienergia eest, mida müüakse otseliini kaudu, kuna sellel on juba mitmeid teisi soodustusi. Ministeerium tõlgendab riigiabi reeglite järgi, et ei saa otseliini kaudu tarnitud elektri eest toetust maksta. Selles küsimuses on Elering tellinud ka õigusliku hinnangu, mis toetab ministeeriumi seisukohta. Siis tehti veel selliseid ettepanekuid või esitati selliseid arvamusi, et lisaks maismaatuuleparkidele tuleb luua võimalus osalemiseks nõndanimetatud hübriidprojektides, kus maismaatuulepark on kombineeritud näiteks energiasalvestusseadmega. Ja ministeeriumi seisukoht oli sellega mitte arvestada, sest erinevate tehnoloogiate lisamine maismaatuule tootmisseadmetele ei ole keelatud. Kuna päiksepaneelide ja salvestusseadmete lisamine tootmisseadmele on arendajate huvides ja see muudab tootmisseadmed või elektripaigaldise tervikuna oluliselt kasumlikumaks, siis puudub vajadus eraldi selle disainimiseks toetusmeetme sisse. Hübriidtehnoloogiaid sisaldav tootmisüksus võib osaleda vähempakkumisel, esitades aastase elektrienergia tootmise mahuna tuuleelektri osa, ning ta saab selles ulatuses ka toetust. Tegelikult mõõdetakse saldeeritud mahtu ehk seda, kui palju [elektrit] müüakse võrku, olgu see siis otse tuulegeneraatorilt või salvestusest. See läheb toetuse alla nii või teisiti. Nii. Siis oli juttu ka sellest, et nende muudatustega, võrreldes eelmiste vähempakkumistega, on pikendatud seda tähtaega, kui tootjast olenemata põhjustel saab pikendada tootmise algust või ka ehitusloa rakendamist. Mõningate arendajate poolt on tehtud ettepanek, et ei peaks üldse olema sellist piirangut, aga ministeeriumi arvates on 18 kuu piirang piisav. Tootjast olenemata põhjustel on vastavaid tähtaegu ju võimalik nii või teisiti pikendada. Seda on pakutud ka vähempakkumise puhul. On olnud täpsustamisel see, et kui vähempakkumisel on võetud kohustused ja õigused ja neid võõrandatakse, siis kas kõik õigused ja kohustused kanduvad üle järgmisele ettevõtjale, kes sellega edasi tegeleb. Siin on lihtsalt täpsustus, kuna oli võimalik tõlgendada ka nii, et kõik kohustused üle ei kandu, ainult õigused kanduvad üle, et siiski ka kohustused peavad üle kanduma. Palju ettepanekuid, arvamusi esitati selle kohta, milline on garanteeritud müügitulu piirmäär seaduses. Seal on toodud küll 65 eurot megavatt-tunni eest, küll 75 eurot megavatt-tunni eest. See on maksimum, milleni rakendub toetusskeem, eks ju, vähempakkumise ja toetuse maksmise puhul. Praegu on seaduses 45 eurot megavatt-tund ja Kliimaministeerium leiab, et see on piisav lagi, ei pea olema kõrgem, sest ka eelmisel vähempakkumisel, mis oli küll tehnoloogianeutraalse taastuvenergia jaoks, kujunes hind umbes 42 eurot megavatt-tunni kohta. Nii et kuidagi ei ületanud seda lage. Ministeerium arvab, et ka sellise maksimumi puhul on pakkumisi piisavalt ja kogu toetuse suurus kuni selle 45 euroni megavatt-tunnini saab olla kuni 30 eurot megavatt-tunni kohta. See on ka jälle piirmäär. Eelmisel vähempakkumisel oli see 20 eurot megavatt-tund ja ministeerium arvab, et see võiks olla umbes sama, aga täpsem määr selle maksimumi piires kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, kui vastav vähempakkumine välja kuulutatakse. Ja oli rida ka teisi ettepanekuid, aga ma pikemalt neil ei peatu. Nii nagu ütlesin, eelnõukaardil on need kõik olemas. Ja nüüd siis edasi menetlusest komisjonis. Majanduskomisjoni töörühm valmistas selle eelnõu komisjoni istungil menetlemist ette ka nõupidamisel, kus osalesid ministeeriumide esindajad ja Elering AS-i esindajad. Majanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise jätkamise ettevalmistamist kahel komisjoni istungil 2. juunil ja 5. juunil. Mõlemal istungil arutati laekunud arvamusi, laekunud ettepanekuid ning kuulati ministeeriumi ja Elering AS-i selgitusi nende juurde. Muudatusettepanekute loetelus, mis on esitatud küll komisjoni poolt, aga tegelikult sisu on ministeeriumide ettepanekutes, on kokku kümme ettepanekut. Enamus neist on õiguslikult täpsustavad ettepanekud või siis tehnilised ettepanekud. Sisulisi muudatusi tegelikult nende ministeeriumide ettepanekutega praktiliselt ei [kaasne]. Need kümme muudatusettepanekut, mis on esitatud majanduskomisjoni poolt, on muudatusettepanekute loetelus olemas ja majanduskomisjon arvestas kõiki täielikult. Eelnõu läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ja sellest tulenevad parandused on eelnõu teise lugemise tekstis märgistatud. Ja lõpuks, juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused ja ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juunil 2025 ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 18. juunil. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Me elame ja toimetame justkui paralleelmaailmas ning me ei märka, mis ümberringi toimub. Rohepööre ja rohehullus on jõudnud sinnamaani, kus ülejäänud maailm on hakanud aru saama, et oleks vaja natukene pidurit panna ja hakata mõtlema sellele, et parem on ikka konkurentsivõimeline ettevõtlus kui subsideeritud, aga millegipärast meie sellest kuidagi jagu ei saa. Hiljuti just tegi tööandjate keskliit raporti, milles ta kirjutas, et loobuge igasugusest subsideerimisest energeetikas. Meie erakond, Isamaa Erakond, on seda kogu aeg rääkinud. Aga ega ma ei arvagi, et midagi muutub, kui ma siin räägin, sellepärast et siiamaani on küll elu näidanud, et ükskõik mida sa siin räägid, ükskõik kui loogilist või mõistlikku juttu [siin räägid], ega sind niikuinii ei kuulata. Aga võib-olla jääb tulevastele põlvedele midagi lugeda, et keegi vähemalt hoiatas nende rumaluste eest, ja mõelda sellele. Praegu planeeritakse jälle taastuvenergia [tootmise] kiirendamist ja konkreetselt ainult ühe energialiigi ehk maismaatuuleparkide [tootmise puhul]. Õnneks on, nagu ütles härra Sutt, meie minister, ajutiselt meretuulepargid praegu maha tõmmatud sellest nimekirjast. Ma ei saa küll hästi aru. Peaminister ütleb, ehk koalitsioon, et nemad tahavad toota puhast ja odavat elektrit. Kui tuuleenergia on nii odav, nagu ka mitmed komisjoni liikmed on meil komisjonis väitnud, et umbes 25–30 eurot megavatt-tund on selle nihukene tootmishind, siis mina küll ei saa aru, mille jaoks on vaja teha uut maismaatuuleparkide vähempakkumist 2 teravatt-tunni osas. Arusaadav on see, et juhitamatut energiat on meil täiesti piisavalt. Isegi võiks öelda, et juba praegu on probleemid, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Seda on väga hästi näha. Ehe näide oli ka see, mis juhtus Hispaanias, mida kuidagi ei taheta kõval häälel välja siin meil Eestis öelda. Küll aga on seal välja öeldud, et see, et kogu riik läks pimedaks, oli täpselt tingitud sellest, et lihtsalt mingil hetkel, kui sattuski kõik kokku, et tuul ei puhunud ja päike ei paistnud, läks kogu elamine pimedaks ja ka transport ei liikunud – tõsine jama. Ma ei taha teile siin pikka monoloogi pidada, aga selge on see, et meil siin ei ole mõtet maailmas teiste riikidega konkurentsis olles hakata leiutama jalgratast ja üritada kuidagi teistmoodi hakkama saada. On selge, et kõik need subsideerimised tuleb kinni maksta meie maksumaksjal või tarbijal. Elektri hind ongi tihtipeale juba miinuses ja nullis ehk needsamad taastuvenergia tootjad kannatavad selle all, sellepärast et neile ei tule sissetulekuid. Nad panevad kinni neidsamu tuulikuid, sellepärast et muidu läheb energia hind päris miinusesse. Nii nad reguleerivad energia hinda, et see oleks kallim. Ja kuidagimoodi ei tule välja seesama suur unistus, et elektri hind läheb odavamaks. Meil võib elektri hind tõesti olla null, aga meil on seal igasugused tasud. Püsitasud on nii suured. Ma olen sellest korduvalt rääkinud, et kui me saame elektriarve, on elektri hinnal [kogusummast] niivõrd väike osa, et me oleme ennast mänginud garanteeritult aastakümneteks Euroopa ja võib-olla ka maailma üheks kalleimaks elektritootjaks ja seega oleme konkurentsist väljas. Me räägime siin sellest, ka täna on korduvalt räägitud, kuidas lasteaiakohtade tasud tuleb siin Tallinnas ja Eestis ära kaotada. Ma paluks lisaaega.

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Me elame ja toimetame justkui paralleelmaailmas ning me ei märka, mis ümberringi toimub. Rohepööre ja rohehullus on jõudnud sinnamaani, kus ülejäänud maailm on hakanud aru saama, et oleks vaja natukene pidurit panna ja hakata mõtlema sellele, et konkurentsivõimeline ettevõtlus on parem kui subsideeritud, aga millegipärast meie sellest kuidagi jagu ei saa. Hiljuti just tegi tööandjate keskliit raporti, milles ta kirjutas, et loobuge igasugusest subsideerimisest energeetikas. Meie erakond, Isamaa Erakond, on seda kogu aeg rääkinud. Aga ega ma ei arvagi, et midagi muutub, kui ma siin räägin, sellepärast et siiamaani on küll elu näidanud, et ükskõik, mida sa siin räägid, ükskõik kui loogilist või mõistlikku juttu [siin räägid], ega sind niikuinii ei kuulata. Aga võib-olla jääb tulevastele põlvedele midagi lugeda, et keegi vähemalt hoiatas nende rumaluste eest, ja mõelda sellele. Praegu planeeritakse jälle taastuvenergia [tootmise] kiirendamist ja konkreetselt ainult ühe energialiigi ehk maismaatuuleparkide [tootmise puhul]. Õnneks on, nagu ütles härra Sutt, meie minister, praegu meretuulepargid sellest nimekirjast ajutiselt maha tõmmatud. Ma ei saa küll hästi aru. Koalitsioon ütleb, et nemad tahavad toota puhast ja odavat elektrit. Kui tuuleenergia on nii odav, nagu ka mitmed komisjoni liikmed on meil komisjonis väitnud, et umbes 25–30 eurot megavatt-tund on selle nihukene tootmishind, siis mina küll ei saa aru, mille jaoks on vaja teha uut maismaatuuleparkide vähempakkumist 2 teravatt-tunni osas. Arusaadav on see, et juhitamatut energiat on meil täiesti piisavalt. Isegi võiks öelda, et juba praegu on probleemid, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Seda on väga hästi näha. Ehe näide oli ka see, mis juhtus Hispaanias, mida kuidagi ei taheta meil siin Eestis kõval häälel välja öelda. Küll aga on seal välja öeldud, et see, et kogu riik läks pimedaks, oli täpselt tingitud sellest, et lihtsalt mingil hetkel, kui sattuski kõik kokku, et tuul ei puhunud ja päike ei paistnud, läks kogu elamine pimedaks ja ka transport ei liikunud – tõsine jama. Ma ei taha teile siin pikka monoloogi pidada, aga selge on see, et meil siin ei ole mõtet maailmas teiste riikidega konkurentsis olles hakata leiutama jalgratast ja üritada kuidagi teistmoodi hakkama saada. On selge, et kõik need subsideerimised tuleb kinni maksta meie maksumaksjal või tarbijal. Elektri hind ongi tihtipeale juba miinuses ja nullis ehk needsamad taastuvenergia tootjad kannatavad selle all, sellepärast et neile ei tule sissetulekuid. Nad panevad kinni neidsamu tuulikuid, sellepärast et muidu läheb energia hind päris miinusesse. Nii nad reguleerivad energia hinda, et see oleks kallim. Ja kuidagimoodi ei tule välja seesama suur unistus, et elektri hind läheb odavamaks. Meil võib elektri hind tõesti olla null, aga meil on seal igasugused tasud. Püsitasud on nii suured. Ma olen sellest korduvalt rääkinud, et kui me saame elektriarve, on elektri hinnal [kogusummast] niivõrd väike osa, et me oleme ennast mänginud garanteeritult aastakümneteks Euroopa ja võib-olla ka maailma üheks kalleimaks elektritootjaks ja seega oleme konkurentsist väljas. Me räägime siin sellest, ka täna on korduvalt räägitud, kuidas lasteaia kohatasu tuleb siin Tallinnas ja Eestis ära kaotada. Ma paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Aga kust see raha tuleb? Keegi peaks mõtlema selle peale ka, kuidas majandust natukene turgutada. See, et makse kogu aeg tõsta ja siis lubada samas veel tasuta lõunaid, on väga kena. Muidugi tuleks kõiki toetada, aga selle peale [tuleb] ka mõelda, kust see raha riigikassasse peaks tulema. See tuleb ikkagi ettevõtlusest. Ja kui ettevõtjatel keeratakse kõik kraanid kinni, esiteks maksude näol, teiseks selle näol, et nüüd osa elektri tootmist tehakse subsiidiumide baasil, siis see lõpeb tegelikult veel hullema krahhiga ja sellest majandussurutisest me mitte kuidagi välja ei saa. Siinkohal teeb Isamaa Erakond eelnõu teise lugemise katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Oleme jälle oma lemmikteema juures: kuidas saaks rohkem juhuelektrit ja kuidas saaks kogukondadele seda agressiivsemalt, hooletumalt kaela määrida? Jaa, kõik need uue asja ajajad või juhuelektri revolutsiooni läbiviijad räägivad väga palju kogukondadest – [see on nende] üks lemmiksõnu. Aga reaalsuses on kogukonnad just need, kellest brutaalselt üle sõidetakse. Leiutatakse erinevaid trikke, administratiivseid meetodeid, äraostmisnippe. Kullatakse üle ametnikke, nii nagu praegu jagati Läänerannas preemiaid. Tegite ära, sõitsite üle, hanitasite oma inimesi, tõite meile tuugenitööstuse ja juhuelektri! See eelnõu tegeleb sellesama asja kiirendamise ja tõhustamisega. Kuigi siin on juttu ka hüvitiste jagamisest, siis planeeringute kiirendamist ja mitmeid muid asju [tehakse] ainult ühel eesmärgil – et suruda maha kogukondade vastupanu. Aga vaadake, neid kogukondi on Eestis 39 omavalitsuses, kuhu monstrumid tulevad. Ja see käitumine, et rullitakse üle terve mõistuse vastaselt … Inimesed saavad päris hästi aru, üha rohkem, et meile tuleb Euroopa üks kõige kallim elekter, meie ettevõtjad lähevad lihtsalt pankrotti, meie suurtööstused lähevad pankrotti, meie väiketööstused lähevad pankrotti. Mul on paar näidet. Üks Rakvere kõige parem burgeriettevõte, kus isegi Tallinnast käidi burgerit ostmas, ka ajalehtedes kiideti seda, pani sildi ukse peale, [mis ütles] "Me ei tööta see nädal, sest elekter on nii kallis". Ja see olukord kordus. See oli nende protestimise viis, aga üldiselt, kaua sa ikka protestid? Vaikne hääbumine ja lõpuks panid uksed kinni. Asemele tuli üks kebabi[koht]. Ei tea, millest nemad elavad. Või siis suurtööstused. Läksime ühest kenast grillikohast suurtööstuste juurde. Eesti tööstuse üks lipulaev Kunda tsemenditehas töötab poole võimsusega. Andekad insenerid visatakse tehasest välja, sest klinkeritootmine viidi üle Rootsi. Nagu me teame, Eesti ju soojeneb kiiremini kui Rootsi paljude väidetel. Nähtamatu müür on kahe riigi vahel, seal võib toota, siin ei või. Meie viskasime oma töötajad uksest välja. Rohepööre, head inimesed! See on mingisugune rahvuslik masohhism, et me teeme kõige lollimini, me teeme kõige halvemini, me teeme kõige ustavamalt, nii, kuidas peremehed kamandavad, kuidas eriti totakad Brüsseli sotsialistid või bürokraadid ütlevad. Eestis ennast liberaaliks nimetavad inimesed teevad täpselt sedasama. Mis siin liberalistlikku on? Mitte midagi. Reform ja teised liberaalid on jõudnud nullpunkti tagasi. See on lihtsalt sotsialismi maaletoomine, käsumajanduse, neototalitarismi maaletoomine. Järgmine eelnõu on [selline, mille kohaselt] topime lennukikütused ka rohemäärdeid täis, siis tiivad on tugevamad ja lendame vägevamalt. Iga eluala haaratakse selle totalitaristliku projektiga. Igal juhul see on kogukondadevastane, see on terve mõistuse vastane. Tuugeniprojektid tuleb tagasi tõmmata. Toon veel ainult ühe näite. Muide, 2000 tonni läheb iga tuugeni aluse peale betooni, ilmselt ka rohkem. Ja ärme unusta, kui kõrged need on, Tallinna teletorni kõrgused. Ma palun paar minutit lisaaega.

Lugupeetud saadikud! Oleme jälle oma lemmikteema juures: kuidas saaks rohkem juhuelektrit ja kuidas saaks kogukondadele seda agressiivsemalt, hooletumalt kaela määrida? Jaa, kõik need uue asja ajajad või juhuelektri revolutsiooni läbiviijad räägivad väga palju kogukondadest – [see on nende] üks lemmiksõnu. Aga reaalsuses on kogukonnad just need, kellest brutaalselt üle sõidetakse. Leiutatakse erinevaid trikke, administratiivseid meetodeid, äraostmisnippe. Kullatakse üle ametnikke, nii nagu praegu jagati Läänerannas preemiaid. Tegite ära, sõitsite üle, hanitasite oma inimesi, tõite meile tuugenitööstuse ja juhuelektri! See eelnõu tegeleb sellesama asja kiirendamise ja tõhustamisega. Kuigi siin on juttu ka hüvitiste jagamisest, siis planeeringute kiirendamist ja mitmeid muid asju [tehakse] ainult ühel eesmärgil – et suruda maha kogukondade vastupanu. Aga vaadake, neid kogukondi, kuhu monstrumid tulevad, on Eestis 39 omavalitsuses. Ja see käitumine, et rullitakse üle terve mõistuse vastaselt … Inimesed saavad päris hästi aru, üha rohkem, et meile tuleb Euroopa üks kõige kallim elekter, meie ettevõtjad lähevad lihtsalt pankrotti, meie suurtööstused lähevad pankrotti, meie väiketööstused lähevad pankrotti. Mul on paar näidet. Üks Rakvere kõige parem burgeriettevõte, kus isegi Tallinnast käidi burgerit ostmas, ka ajalehtedes kiideti seda, pani ukse peale sildi "Me ei tööta see nädal, sest elekter on nii kallis". Ja see olukord kordus. See oli nende protestimise viis, aga üldiselt, kaua sa ikka protestid? Vaikne hääbumine ja lõpuks panid uksed kinni. Asemele tuli üks kebabi[koht]. Ei tea, millest nemad elavad. Või siis suurtööstused. Läksime ühest kenast grillikohast suurtööstuste juurde. Eesti tööstuse üks lipulaev Kunda tsemenditehas töötab poole võimsusega. Andekad insenerid visatakse tehasest välja, sest klinkeritootmine viidi üle Rootsi. Nagu me teame, paljude väitel soojeneb ju Eesti kiiremini kui Rootsi. Nähtamatu müür on kahe riigi vahel, seal võib toota, siin ei või. Meie viskasime oma töötajad uksest välja. Rohepööre, head inimesed! See on mingisugune rahvuslik masohhism, et me teeme kõige lollimini, me teeme kõige halvemini, me teeme kõige ustavamalt, nii, kuidas peremehed kamandavad, kuidas eriti totakad Brüsseli sotsialistid või bürokraadid ütlevad. Eestis ennast liberaaliks nimetavad inimesed teevad täpselt sedasama. Mis siin liberalistlikku on? Mitte midagi. Reform ja teised liberaalid on jõudnud nullpunkti tagasi. See on lihtsalt sotsialismi maaletoomine, käsumajanduse, neototalitarismi maaletoomine. Järgmine eelnõu on [selline, mille kohaselt] topime lennukikütused ka rohemäärdeid täis, siis tiivad on tugevamad ja lendame vägevamalt. Iga eluala haaratakse selle totalitaristliku projektiga. Igal juhul see on kogukondadevastane, see on terve mõistuse vastane. Tuugeniprojektid tuleb tagasi tõmmata. Toon veel ainult ühe näite. Muide, iga tuugeni aluse peale läheb 2000 tonni betooni, ilmselt ka rohkem. Ja ärme unusta, kui kõrged need on, Tallinna teletorni kõrgused. Ma palun paar minutit lisaaega.

Kaks minutit lisaks.

Tallinna teletorni kõrgused! Ehk siis mis selles kõiges on rohelist? Kujutage ette, kui subsiidiumid ära võetakse! Näiteks Vinni vallas, kuhu planeeritakse 130 monstrumit – ma rõhutan: 130 Tallinna teletorni kõrgust monstrumit! –, jääb [kunagi] alles 130 sellist 2000-tonnist alust. Selline on meie loodussõbralik lähenemine. Isegi Nõukogude sõjamonstrumid ja Nõukogude armeest maha jäänud betoonrajatised võivad kahvatuda selle kõrval, sest need tulevad kõige looduskaunimatesse kohtadesse. Elame huvitaval ajal. Veel paar näidet, mida me kõike tegema peame. Hiljem tuleb ära koristada kogu see kola. Ja ärme unusta, et suur osa sellest on utiliseerimatu, nagu labad, millega ei osata suurt mitte midagi peale hakata. Suur osa kõikidest materjalidest tuuakse Puna-Hiinast. Seltsimees Xi asja aetakse ja toetatakse Puna-Hiinat igal moel kogu selle rohepöördega. Nõrgestatakse oma majandust, laastatakse loodust ja seltsimees Xi saab muidugi kõik, mida vaja. Ja lõpetuseks üks nimekiri [asjadest], mida on siis vaja pärast utiliseerida: mustmetalle, alumiiniumit, komposiitmaterjale, määrdeõlisid, elektroonikaseadmeid – siin tabelis on mul ka kogused, need on ikka muljetavaldavad, tuhandetes tonnides –, akusid, neodüümmagneteid, vaske, balsapuud, polüetüleeni, polüpropuleeni, polüvinüülkloriidi. Ja seda on palju. Nii et on aeg hakata kõike seda tagasi veeretama ja sellepärast annan üle katkestamise ettepaneku EKRE fraktsiooni nimel.

Tallinna teletorni kõrgused! Ehk siis mis selles kõiges on rohelist? Kujutage ette, kui subsiidiumid ära võetakse! Näiteks Vinni vallas, kuhu planeeritakse 130 monstrumit – 130, ma rõhutan, Tallinna teletorni, see on meie loodussõbralik lähenemine! –, jääb [kunagi] alles 130 sellist 2000-tonnist alust. Isegi Nõukogude sõjamonstrumid ja Nõukogude armeest maha jäänud betoonrajatised võivad kahvatuda selle kõrval, sest need tulevad kõige looduskaunimatesse kohtadesse. Elame huvitaval ajal. Veel paar näidet, mida me kõike tegema peame. Hiljem tuleb ära koristada kogu see kola. Ja ärme unusta, et suur osa sellest on utiliseerimatu, nagu labad, millega ei osata suurt mitte midagi peale hakata. Suur osa kõikidest materjalidest tuuakse Puna-Hiinast. Seltsimees Xi asja aetakse ja toetatakse Puna-Hiinat igal moel kogu selle rohepöördega. Nõrgestatakse oma majandust, laastatakse loodust ja seltsimees Xi saab muidugi kõik, mida vaja. Ja lõpetuseks üks nimekiri [asjadest], mida on siis vaja pärast utiliseerida: mustmetalle, alumiiniumit, komposiitmaterjale, määrdeõlisid, elektroonikaseadmeid – siin tabelis on mul ka kogused, need on ikka muljetavaldavad, tuhandetes tonnides –, akusid, neodüümmagneteid, vaske, balsapuud, polüetüleeni, polüpropuleeni, polüvinüülkloriidi. Ja seda on palju. Nii et on aeg hakata kõike seda tagasi veeretama ja sellepärast annan üle katkestamise ettepaneku EKRE fraktsiooni nimel.

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Vaadates seda seaduseelnõu, mis puudutab energeetikat, siis ausalt öeldes on see üks suur käkerdis. See on suur käkerdis ja ma ei saa ikkagi aru, mispärast sellise seaduseelnõuga siia saali tuldi. Esiteks, ta ei ole tehnoloogianeutraalne, ta on suunatud puhtalt tuuleenergeetikale. Teiseks tahetakse nüüd tuuleenergeetikat soodustada toetusmeetmetega. Samas vaatame, mis praegu toimub, kogu seda hinnapoliitikat, kogu Nord Pooli hinnastust. Kui tuul puhub, siis puhub see meie regioonis, mitte ainult Eestis, vaid kogu meie regioonis. See tähendab seda, et hästi palju on miinushindadega tunde. Täpselt samamoodi on päikesegagi. Kui päike paistab, paistab see igal pool ja hinnad on kõik all. Mida see tekitab? See tekitab volatiilsust ja mõjutab otseselt väga negatiivselt kogu meie süsteemi. Ja et see süsteem oleks meil nii-öelda töös, siis me panustame sinna lisavahendeid. Küsimus: miks ei võinud selles seaduseelnõus tulla välja sellise enampakkumise võimalusega, et ettevõtted saaks [teha pakkumisi] tehnoloogianeutraalselt ja lisaks kogu salvestussüsteemiga? Seda see seaduseelnõu ei võimalda. Ehk siis, kui me räägime praegusest ENMAK-ist, mis on praeguse valitsuse poolt kokku pandud, mis on maailmavaateline, siis tegemist ei ole mitte mingisugusel viisil dokumendiga, mis oleks põhistatud, mis oleks reaalne, mida saaks rakendada ja mis oleks mõistuspärane. See on maailmavaateline. See seaduseelnõu isegi ei täida seda ENMAK-i eesmärki. Ja ma ei saagi aru, miks te sellise dokumendi siia toote. Kui teil on soov, et need tuulevähempakkumised kukuks läbi, siis see küll täidab seda eesmärki. Võib-olla teil ongi see soov, et see kukuks läbi, ja siis tulete hoopis teistsuguse seaduseelnõuga. Nüüd, kui me vaatame laiemat pilti, [siis tekib küsimus], kas me sellises koguses roheenergiat üldse vajame? Kindlasti mitte, see on laiem pilt. Me näeme selgelt, kuidas tulevad signaalid erinevatest riikidest – Põhjamaadest, Norrast, Soomest, kus on juba mitmeid aastaid energeetikaettevõtted olnud kahjumis. See on nagu kahe otsaga asi. Ühel pool on tarbijad, teisel pool on tootjad. Ja kui tarbijad ei ole rahul, tootjad ei ole rahul, siis turg lihtsalt variseb kokku. Ja Eestis on see täiesti reaalne stsenaarium, et see turg lihtsalt kukub kokku. Me näeme selgelt, et turul on olemas tootjad, kes juba praegu saavad kahjumeid. Ja me näeme tarbijaid, kes ei ole rahul sellega, et ühel tunnil on hind nullis, aga teisel tunnil hind ületab igasuguse mõistuse piiri. Ja selle küsimusega riik ei taha tegeleda. Selle asemel ta investeerib roheenergiasse, selle asemel tahab laiendada võrke, suurendada võimsusi. Teistmoodi roheenergiat ei ole võimalik turule tuua. On vaja võrgud korda teha, õigemini tuleb mahtu suurendada, läbilaskevõimet ja nii edasi. See ei ole lihtsalt jätkusuutlik. Me näeme selgeid signaale Suurbritanniast, me näeme Ameerikast, me näeme Saksamaalt, et on pandud pidurid peale roheenergiale. Aga meie arendame edasi, võtame seadusi vastu, toetame. Ütleme ENMAK-is, et paneme kinni põlevkivisektori. Võtame endale eesmärgi, mida ei ole võimalik täita, et aastal 2030 me tarbiks ja toodaks sama palju roheenergiat. See lihtsalt ei ole võimalik, puhtfüüsiliselt ei ole võimalik. Rääkimata sellest, et arendajad ei suuda seda tagada.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Vaadates seda seaduseelnõu, mis puudutab energeetikat, siis ausalt öeldes on see üks suur käkerdis. See on suur käkerdis ja ma ei saa ikkagi aru, mispärast sellise seaduseelnõuga siia saali tuldi. Esiteks, ta ei ole tehnoloogianeutraalne, ta on suunatud puhtalt tuuleenergeetikale. Teiseks tahetakse nüüd tuuleenergeetikat soodustada toetusmeetmetega. Samas vaatame, mis praegu toimub, kogu seda hinnapoliitikat, kogu Nord Pooli hinnastust. Kui tuul puhub, siis puhub see meie regioonis, mitte ainult Eestis, vaid kogu meie regioonis. See tähendab seda, et hästi palju on miinushindadega tunde. Täpselt samamoodi on päikesegagi. Kui päike paistab, paistab see igal pool ja hinnad on kõik all. Mida see tekitab? See tekitab volatiilsust ja mõjutab otseselt väga negatiivselt kogu meie süsteemi. Ja et see süsteem oleks meil nii-öelda töös, siis me panustame sinna lisavahendeid. Küsimus: miks ei võinud selles seaduseelnõus tulla välja sellise enampakkumise võimalusega, et ettevõtted saaks [teha pakkumisi] tehnoloogianeutraalselt ja lisaks kogu salvestussüsteemiga? Seda see seaduseelnõu ei võimalda. Ehk siis, kui me räägime praegusest ENMAK-ist, mis on praeguse valitsuse poolt kokku pandud, mis on maailmavaateline, siis tegemist ei ole mitte mingisugusel viisil dokumendiga, mis oleks põhistatud, mis oleks reaalne, mida saaks rakendada ja mis oleks mõistuspärane. See on maailmavaateline. See isegi ei täida seda ENMAK-i eesmärki, see seaduseelnõu. Ja ma ei saagi aru, miks te sellise dokumendi siia toote. Kui teil on soov, et need tuulevähempakkumised kukuks läbi, siis see küll täidab seda eesmärki. Võib-olla teil ongi see soov, et see kukuks läbi, ja siis tulete hoopis teistsuguse seaduseelnõuga. Nüüd, kui me vaatame laiemat pilti, [siis tekib küsimus], kas me sellises koguses roheenergiat üldse vajame? Kindlasti mitte, see on laiem pilt. Me näeme selgelt, kuidas tulevad signaalid erinevatest riikidest – Põhjamaadest, Norrast, Soomest, kus on juba mitmeid aastaid energeetikaettevõtted olnud kahjumis. See on nagu kahe otsaga asi. Ühel pool on tarbijad, teisel pool on tootjad. Ja kui tarbijad ei ole rahul, tootjad ei ole rahul, siis turg lihtsalt variseb kokku. Ja Eestis on see täiesti reaalne stsenaarium, et see turg lihtsalt kukub kokku. Me näeme selgelt, et turul on olemas tootjad, kes juba praegu saavad kahjumeid. Ja me näeme tarbijaid, kes ei ole rahul sellega, et ühel tunnil on hind nullis, aga teisel tunnil hind ületab igasuguse mõistuse piiri. Ja selle küsimusega riik ei taha tegeleda. Selle asemel ta investeerib roheenergiasse, selle asemel tahab laiendada võrke, suurendada võimsusi. Teistmoodi roheenergiat ei ole võimalik turule tuua. On vaja võrgud korda teha, õigemini tuleb mahtu suurendada, läbilaskevõimet ja nii edasi. See ei ole lihtsalt jätkusuutlik. Me näeme selgeid signaale Suurbritanniast, me näeme Ameerikast, me näeme Saksamaalt, et on pandud pidurid peale roheenergiale. Aga meie arendame edasi, võtame seadusi vastu, toetame. Ütleme ENMAK-is, et paneme kinni põlevkivisektori. Võtame endale eesmärgi, mida ei ole võimalik täita, et aastal 2030 me tarbiks ja toodaks sama palju roheenergiat. See lihtsalt ei ole võimalik, puhtfüüsiliselt ei ole võimalik. Rääkimata sellest, et arendajad ei suuda seda tagada.

Soovite lisaaega?

Ei, aitäh! Ma lihtsalt ütlen selgelt, et me seda eelnõu, seda käkki ei saa mitte mingil juhul toetada. Aitäh!

Aitäh! Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Head kuulajad, kes meil veel siin alles on jäänud hilistel öötundidel. Tahtsin lihtsalt mõned [väited] ümber lükata või mõnda aspekti täpsustada. Esiteks see konkreetne toetusmeede, mis on seotud planeeringute muudatustega. See eelnõu sisaldab tegelikult planeeringute muudatusi, mille juures on ka toetusmeetme elemendid. See toetusmeetme osa, kui see tõesti tuleb maksimaalses mahus täis, siis see mõjutab taastuvelektri tasu kuskil 0,24 senti kilovatt-tunni kohta, juhul kui meil tarbimine jääb samaks, nagu ta on praegu. Kui tarbimine kasvab, siis järelikult läheb ta väiksemaks. Ehk siis 0,24 senti. See toetusmeede on struktureeritud nii, et see saab ainult keskmist hinda alla tuua. Ehk see, kuidas ettevõtjale makstakse toetust, juhul kui ta toodab turule, saab toimida ainult juhul, kui see toob keskmist elektri hinda alla. Ja ta toob hinda alla rohkem kui see 0,24 senti kilovatt-tunni kohta. Ehk kogu selles mahus, mis see vähempakkumine täitub, läheb elektri hind madalamaks. Kui see ei ole võimalik, siis ta lihtsalt ei tule sinna pakkumisse. Nüüd, mis puudutab tehnoloogianeutraalsust, millele viitas siin Lauri. See toetusmeede on tehnoloogianeutraalne selles mõttes, et sinna võib teha täishübriidlahenduse, kus sul on tuul, päike, salvestus, gaasijaam, mis iganes, kõik kokku. Lihtsalt toetust makstakse ainult tuulekomponendi eest. See on välja toodud just selle tõttu, et ka neljandas ja esimeses kvartalis peab suutma toota. Olgem ausad, päikeseenergiat on meil juba piisavalt. See on ka see põhjus, miks meil päikesepaistelistel päevadel on tihti elektri hind null või miinuses. Meil ei ole mõtet toetada riiklikult päikeseenergia juurdelisamist, see tõepoolest ei aita süsteemile mitte kuidagi kaasa. See, et inimesed panevad endale kodudesse või tootmisse või kuhu iganes enda tarbeks päikese[paneele], on väga mõistlik. Päikeseenergia koos salvestusega on rentaabel, aga niisama päikeseenergiat toetada ei ole mõtet. Salvestust ei ole vaja toetada, salvestus on juba täna turutingimustes väga edukalt toimiv ja kasumlik. Ehk siis tegelikult me ei toeta niisama mingeid asju, nagu Mart tahtis, ei subsideeri niisama. Päikest ei toeta, salvestust ei ole vaja toetada, see töötab ise. Nüüd, miks tuult? Lihtne [küsimus] on see, et olgem ausad, mis on meie alternatiivid energia tootmiseks? Kui me mitte midagi ei tee, siis tarbimine võib ajas tõenäoliselt kasvada, sest me elektrifitseerime asju, soojust, kõike muud. See tähendab seda, et meil tekib nõudlust juurde, aga pakkumist ei tule juurde. Järelikult hind saab minna ainult üles. Tootmisliigid, mis on juhitavad, on täna gaas ja põlevkivi. Meil ei ole hüdrot, meil ei ole tuuma. Ehk siis püsitootjaid meil ei ole teisi. See tähendab, et tegelikult ajaskaalas järgmised 10–15 aastat – nii kaua läheb aega, kuni me saame rajada tuumajaama, mis on stabiilne tootja, odav tootja, emissioonivaba tootja – ei ole meil ühtegi teist alternatiivi. Lihtsalt ei ole. Vaat selle pärast täna on veel mõistlik toetada, sest alles hiljuti oli TalTechi uuring, mis näitas, et selles mahus, mis meil täna on seda ilmastikust sõltuvat elektrit – ka biomass on mingil määral taastuv, seda loetakse siia alla –, seda ilmastikust sõltuvat komponenti kannatab veel suurendada, ilma et ta tekitaks võrguprobleeme ja ilma et ta vajaks suuri toetusi. Sealt edasi võivad minna toetused tõesti suureks ja see ei ole asi, mille suunas me tahaksime liikuda. Aga see meede ei ole mingisugune massiivne toetus. See ei ole asi, mis teeks hindu kallimaks. Seetõttu sellisel kujul on ta nendest võimalikest valikutest ainukene, mida on mõistlik teha. Nüüd, veel üks aspekt planeeringutest. Planeeringute [muudatused] ei ole selleks, nagu Anti mainis, et kiirendada tuulikute [ehitamist]. Ei. See aitab kõiki planeeringuid, ka meie tööstuse ja mille iganes muu jaoks, ehk siis need muudatused on kõikide planeeringute jaoks kasulikud. Vaat need olid need aspektid, mis ma tahtsin välja tuua. See kõik ei ole päris nii, nagu siin esitati. Aitäh!

Aitäh! Head kuulajad, kes meil veel siin alles on jäänud hilistel öötundidel. Tahtsin lihtsalt mõned [väited] ümber lükata või mõnda aspekti täpsustada. Esiteks see konkreetne toetusmeede, mis on seotud planeeringute muudatustega. See eelnõu sisaldab tegelikult planeeringute muudatusi, mille juures on ka toetusmeetme elemendid. See toetusmeetme osa, kui see tõesti tuleb maksimaalses mahus täis, siis see mõjutab taastuvelektri tasu kuskil 0,24 senti kilovatt-tunni kohta, juhul kui meil tarbimine jääb samaks, nagu ta on praegu. Kui tarbimine kasvab, siis järelikult läheb ta väiksemaks. Ehk siis 0,24 senti. See toetusmeede on struktureeritud nii, et see saab ainult keskmist hinda alla tuua. Ehk see, kuidas ettevõtjale makstakse toetust, juhul kui ta toodab turule, saab toimida ainult juhul, kui see toob keskmist elektri hinda alla. Ja ta toob hinda alla rohkem kui see 0,24 senti kilovatt-tunni kohta. Ehk kogu selles mahus, mis see vähempakkumine täitub, läheb elektri hind madalamaks. Kui see ei ole võimalik, siis ta lihtsalt ei tule sinna pakkumisse. Nüüd, see, mis puudutab tehnoloogianeutraalsust, millele viitas siin Lauri. See toetusmeede on tehnoloogianeutraalne selles mõttes, et sinna võib teha täishübriidlahenduse, kus sul on tuul, päike, salvestus, gaasijaam, mis iganes, kõik kokku. Lihtsalt toetust makstakse ainult tuulekomponendi eest. See on välja toodud just selle tõttu, et ka neljandas ja esimeses kvartalis peab suutma toota. Sest, olgem ausad, päikeseenergiat on meil juba piisavalt. See on ka see põhjus, miks meil päikesepaistelistel päevadel on tihti elektri hind null või miinuses. Meil ei ole mõtet toetada riiklikult päikeseenergia juurdelisamist, see tõepoolest ei aita süsteemile mitte midagi kaasa. See, et inimesed panevad endale kodudesse või tootmisse või kuhu iganes enda tarbeks päikese[paneele], on väga mõistlik. Päikeseenergia koos salvestusega on rentaabel, aga niisama päikeseenergiat toetada ei ole mõtet. Salvestust ei ole vaja toetada, salvestus on juba täna turutingimustes väga edukalt toimiv ja kasumlik. Ehk siis tegelikult me ei toeta niisama mingeid asju, nagu Mart tahtis, ei subsideeri niisama. Päikest ei toeta, salvestust ei ole vaja toetada, see töötab ise. Nüüd, miks tuult? Lihtne [küsimus] on see, et olgem ausad, mis on meie alternatiivid energia tootmiseks? Kui me mitte midagi ei tee, siis tarbimine võib ajas tõenäoliselt kasvada, sest me elektrifitseerime asju, soojust, kõike muud. See tähendab seda, et meil tekib nõudlust juurde, aga pakkumist ei tule juurde. Järelikult hind saab minna ainult üles. Tootmisliigid, mis on juhitavad, on täna gaas ja põlevkivi. Meil ei ole hüdrot, meil ei ole tuuma. Ehk siis püsitootjaid meil ei ole teisi. See tähendab, et tegelikult ajaskaalas järgmised 10–15 aastat, mis läheb aega seni, kuni me saame rajada tuumajaama, mis on stabiilne tootja, odav tootja, emissioonivaba tootja, ei ole meil ühtegi teist alternatiivi. Lihtsalt ei ole. Vaat selle pärast täna on veel mõistlik toetada, sest alles hiljuti oli TalTechi uuring, mis näitas, et selles mahus, mis meil täna on seda ilmastikust sõltuvat elektrit – ka biomass on mingil määral taastuv, seda loetakse siia alla –, seda ilmastikust sõltuvat komponenti kannatab veel suurendada, ilma et ta tekitaks võrguprobleeme ja ilma et ta vajaks suuri toetusi. Sealt edasi võivad minna toetused tõesti suureks ja see ei ole asi, mille suunas me tahaksime liikuda. Aga see meede ei ole mingisugune massiivne toetus. See ei ole asi, mis teeks hindu kallimaks. Seetõttu sellisel kujul on ta nendest võimalikest valikutest ainukene, mida on mõistlik teha. Nüüd, veel üks aspekt planeeringutest. Planeeringute [muudatused] ei ole selleks, nagu Anti mainis, et kiirendada tuulikute [ehitamist]. Ei. See aitab kõiki planeeringuid, ka meie tööstuse ja mille iganes muu jaoks, ehk siis need muudatused on kõikide planeeringute jaoks kasulikud. Vaat need olid need aspektid, mis ma tahtsin välja tuua. See kõik ei ole päris nii, nagu siin esitati. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta on tehtud kümme muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Ja muudatusettepanek nr 10, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 541 teine lugemine lõpetada, kuid meile on tulnud kaks samasisulist ettepanekut, üks Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt. Ja ettepanek on eelnõu 541 teine lugemine katkestada. Seda me peame hääletama ja asume seda ette valmistama. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 541 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta on tehtud kümme muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Ja muudatusettepanek nr 10, esitajaks majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 541 teine lugemine lõpetada, kuid meile on tulnud kaks samasisulist ettepanekut, üks Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt. Ja ettepanek on selline, et eelnõu 541 teine lugemine katkestada. Seda me peame hääletama ja asume seda ette valmistama. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 541 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 12 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud.