Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) teine lugemine

Läheme edasi tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde. Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 651 teine lugemine. Ja ettekandjaks palun siia rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere õhtust, head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas käesoleva aasta 19. mail eelnõu, mis meie majas kannab numbrit 651. Eelnõu esimene lugemine toimus 2. juunil. Rahanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisena 5. ja 9. juunil. Eelnõu sisu on järgmine. Lisaeelarve eelnõuga suurendatakse 2025. aasta tulusid riigieelarves 26,6 miljonit, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit on täiendavad vahendid laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu käesoleva aasta jooksul. Ülejäänud kulude ja investeeringute kasv on seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvel tehtavaga, mida algne 2025. aasta riigieelarve ei sisalda. Samal põhjusel suurenevad tulud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli käesoleva aasta 6. juuni kell 16, laekus Riigikogust kolm muudatusettepanekut, sealhulgas kaks ettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja üks Isamaa fraktsioonilt. Ja rahanduskomisjon ise koostöös Rahandusministeeriumiga koostas samuti kaks muudatusettepanekut. Üks rahanduskomisjoni enda koostatud mitmest muudatusest koosnev ettepanek on valdavalt kulusid täpsustava iseloomuga. Teise muudatusettepanekuga, mis on tehtud Sotsiaalministeeriumi soovil, suunatakse algselt Tallinna ühendhaigla aktsiaseltsi asutamise tegevustoetuseks mõeldud vahendid Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele summas 585 000 eurot sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS arenduste puudujäägi katteks. Muudatuste selgitused on ära toodud muudatusettepanekute loetelus, mis on teile kättesaadav. Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek oli lühidalt öeldes järgmine: muuta eelnõu paragrahvi ja vähendada keskvalitsuse kulusid veel 300 miljoni võrra, kusjuures ei vähendata riigikaitsekulusid, õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasusid. Sarnase muudatusettepaneku on Isamaa esitanud eri seaduseelnõude puhul juba päris mitmel korral, iga kord on rahanduskomisjon pidanud Isamaa fraktsiooni ettepanekut nõuetele mittevastavaks ning jätnud selle läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata. Põhjus on selles, et vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele peavad muudatusettepanekud sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanekus ei ole näidatud, millisest ministeeriumist, tulemusvaldkonnast, programmist või tegevusest tuleb kulusid vähendada ja piirata, vaid on üksnes öeldud, missuguseid kulusid ei tohi piirata. Sellist ettepanekut ei ole võimalik eelnõu teksti kanda. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekud nägid ette Vabariigi Valitsuse reservi vähendamist, üks nägi ette vähendamist 6 miljoni võrra ja [raha] suunamist kohalikele omavalitsustele toimetuleku kasvuks, teine nägi ette vähendamist 22 miljoni võrra ja [raha] suunamist kohalikele omavalitsustele tasuta lasteaiakohtade võimaldamiseks kõigis Eesti omavalitsustes. Komisjonis toimus ka arutelu. Diana Ingerainen küsis SKAIS‑i kohta. SKAIS teeb meile kõigile muret, sest see on väga mahukas infosüsteem, seda on väga palju parandatud ja täiendatud iga kord, kui mõned sotsiaalkaitsemeetmed muutuvad või olemasolevatele meetmetele seatakse lisakriteeriume, seetõttu on see muutunud kohmakaks. SKAIS-i ülesehitus on jäänud ajale jalgu ja on tekkinud nii-öelda arendusvõlg. Aivar Sõerd soovis teada, kui suured on puhvrid. Selgitustes viidatakse mõnel korral, et hoitakse kokku näiteks lähetuskulusid ning selle arvel liigutatakse raha programmide ja tegevuste vahel. Samuti küsis Maris Lauri Kliimaministeeriumi 12 miljoni euro suuruse investeeringu kohta, sest 10 miljonit on riigieelarves kirjas, aga ei ole näha, kuhu jääb 2 miljonit. Regina Vällik vastas selle kohta, et riigieelarve seaduses on kajastatud eraldi objektid, mis on üle 10 miljoni euro, ja kõik need, mis on vähem kui 10 miljonit ehk näiteks 2 miljonit, on kajastatud ühe reana. Mida veel ülevaateks öelda? Võib-olla ei olegi siit rohkem midagi välja tuua. Annan ülevaate ka komisjonis langetatud menetlusotsustest. Kõigepealt määrati komisjoni ettekandjaks siinkõneleja – esimesel lugemisel oli komisjoni ettekandja Diana Ingerainen – ja otsustati võtta eelnõu päevakorda kolmapäevaks, 11. juuniks 2025, ning teine lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati reede, 13. juuni kell 16. See on kõik.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mind huvitab lasteaia kohatasu küsimus. Meil oli väga mõistlik ettepanek. Teatavasti Reformierakond soovib ju ka, et lasteaia kohatasu oleks igal pool olematu inimeste [enda] jaoks ja laste jaoks. Selle ettepaneku sotsiaaldemokraadid tegid täpselt samas loogikas, nagu Reformierakond tegi Tallinna linna eelarvesse, et poole aasta pealt kohe rakendada, ja kõik on täpselt sama, nagu Reformierakonna plaan Tallinnas on. Toetame teie võitlust. Aga ometi te millegipärast ei toeta meie ettepanekut. Ja enne, päeval ma küsisin selle kohta peaministrilt, ka tema ei toeta seda ideed. Aga vaadake, probleem on selline, et kui nüüd Tallinnas hakkab lasteaia kohatasu olema null eurot, aga kõrval omavalitsustes on 178, siis hakkavad teised lapsed tulema Tallinnasse. Reformierakonna avantüüri tõttu aga jäävad Tallinna lapsed ootele ja ilma oma kohast lasteaias. Äkki te valgustaksite nüüd meid ja ütleksite, miks see ettepanek toetust ei leidnud, kui te Tallinnas tegutsete sama loogika järgi? Härra Pärtel-Peeter Pere ütles, et asjad tuleb ära hääletada ja alles siis hakkame üldse vaatama, kuidas muude asjadega on.

Jaa, tõepoolest, lasteaia kohatasu kaotamine oli rahanduskomisjonis arutelu all. No ühest küljest esitasite siira ettepaneku, et valitsuse reservist 22 miljonit kanda omavalitsustele, nõuda omavalitsustelt lasteaia kohatasu kaotamist ja riigieelarvest seda katta. Aga siin oma küsimuses nimetasite Tallinna linnas lasteaia kohatasu kaotamist Reformierakonna avantüüriks ja ütlesite, et siis tulevad teiste omavalitsuste lapsed Tallinna lasteaedadesse. Me oleme mõlemad olnud pikalt kohaliku omavalitsuse volikogus ja valitsuses ka, me tegelikult teame, et kui teise omavalitsuse lasteaias käivad lapsed, siis tuleb need kulud hüvitada. Nii et mis puudutab Tallinna ümbrust ja seda, kui nad Tallinna lasteaeda tõepoolest koha saavad, siis minu teada teised omavalitsused peavad selle kohatasu Tallinnale ikkagi hüvitama. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa. Ma ütlen veel, et Tallinn ka oma eelarve tuludest soovib – või siis ei soovi, ma ei tea, see on vist lähipäevil hääletusel – lasteaia kohatasu kaotada. Aga teised omavalitsused saavad seda samamoodi võrdsetel alustel teha oma eelarve seniste tulude arvel, kui neil selleks soovi on. See on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevus.

Urmas Reinsalu, palun!

Ma ei tea, siin võib tuua paralleele Tallinnaga. Tõepoolest, sotsid [soovivad], nagu ma aru saan, kaotada lasteaia kohatasu, kuna lisaeelarve on, neljaks kuuks. Nii nagu Reformierakond ette paneb, kaotada kohatasu Tallinnas neljaks kuuks, visata lapsevanemate üle veidike nalja. Neli kuud on kohatasu kadunud ja 1. jaanuarist hakkab see jälle kehtima. No ilmselt on see seotud valimistega. Aga küllalt olete juba visanud Eesti inimeste üle nalja. Olukord on ju selline, et miljardi euro eest on sellel aastal veel inimestele maksusid lajatatud. Aga tegelikult tuleks teha, vastupidi, negatiivne lisaeelarve, mitte tekitada siia ei tea mis asju. Ja minu küsimus on lihtne. Praeguse menetluse käigus ei ole eelarve mahtu mitte vähendatud, vaid on kasvatatud. Kui palju see eelarve tekitab miinust eelarveloogikas? Mis põhjustel rahanduskomisjon ei toetanud Isamaa ettepanekut sisuliselt – jätame kõrvale teie taandumislahingud protseduuriliste trikkidega – ja miks on praegu signaal, et me teeme siin kulusid kasvatavaid eelarveid? See signaal ei ole ju rahanduspoliitiliselt see, millega …

Teie aeg!

… sisulises kvaliteedis sekkumist kaitsta.

Nii. Ma arvan, et ma ei pea avaldama arvamust Tallinna linna eelarve ja lasteaia kohatasu kaotamise või mittekaotamise suhtes, sest ma tõesti ei tea sellest mitte midagi, ma ei ole seda eelnõu lugenud ja komisjoni need eelnõud arutlusele ei ole tulnud. Aga kui nüüd teie küsimusele vastata, siis ma arvan, et Isamaa toetab samuti kõnealust lisaeelarvet, kuna selle meetmed on sihi[pärased] ning nende peamine eesmärk on laia riigikaitse tugevdamise toetamine. Need meetmed on valitsemisalade kaupa detailselt lahti kirjutatud esialgu esitatud lisaeelarve lisas. Teisele lugemisele esitatud muudatused on väikesed. Lisaks, eelarve tekstiosas sätestatakse ka, et laiapindse riigikaitse jaoks tehtud kulutused, mille jaoks nüüd piirmääras selle lisaeelarvega raha eraldatakse, tuleb eraldi koodiga märgistada. Nii on eelarve tekstis, paragrahvis lausa kinnitatud ja see tuleb vastuvõtmisele, kui me selle poolt hääletame. Tõepoolest, see suurendab või, ütleme, muudab valitsussektori nominaalset eelarvepositsiooni. Selle mõju on negatiivne, sellel aastal umbes 40 miljonit ehk 0,1% SKP-st, ja see kasvatab 2025. aasta eelarve puudujääki. Aga ma arvan, et kõik inimesed mõistavad: praeguses julgeolekuolukorras on laiapindse riigikaitse kulusid vaja teha.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen kindlasti seda meelt, et me komisjonis olime õigel teel, kui me Isamaa muudatusettepanekut nõuetele vastavaks ei lugenud, kuna see oli täiesti üldsõnaline. Aga ma küsin natuke laiemalt. Valitsus ise on teinud ettepaneku poolteist miljonit või isegi kaks miljonit kokku panna ja selle kõik SKAIS-i arendusse suunata. Katteallikaks on Sotsiaalministeeriumi tegevuskulude kokkuhoid, ja siin on märgitud organisatsiooni arendamise kulud, kommunikatsioonikulud, ürituste, tõlketeenuste ja lähetuste kulud. Aga selliseid kuluridu eelarves ei ole. Meil on ju programmid, tervist toetava keskkonna kujundamise programm ja inimesekeskse tervishoiuvaldkonna kujundamise programm. Kuidas me saame kulude kokkuhoidu teha nendes valdkondades, kus valitsus ise on ettepanekuid teinud, kui selliseid ridu eelarves ei ole?

Need selgitused, et hoitakse kokku organisatsiooni arendamise, avalike suhete ja lähetuskulusid, ongi selgitused, need ei olegi eelarvepildi osad. Aga me teame ju kõik, et eelarvel on mitu kihti. Üks kiht on kulud majandusliku sisu mõttes, seda kajastab ka eelarveseaduse lisa, ja järgmine kiht on see, mida nende kuludega tehakse, ning see on tegevusvaldkondade, programmide ja tegevuste kaupa jaotatud. Ütleme, minu jaoks on küll arusaadav, et rahalisi vahendeid tõstetakse ühest tegevusvaldkonnast teise ümber, praegusel juhul ühe valdkonna tegevusest SKAIS-i. Ja ma saan ka selle sisust aru, SKAIS-i kraabiti igalt poolt, kust oli võimalik kokku hoida, raha juurde, selleks et olla kindel, et SKAIS edaspidi toimib. Mind ei häiri see, et selgitustes on öeldud, et me hoidsime selles programmis kokku lähetus- ja arenduskulusid. Need on eelarve planeerimise erinevad tasemed. Mind see ei häiri. See on mulle infoks. Oleks võinud ka öelda, et vot sellest programmist hoidsime kokku ja tõstame sinna programmi, aga nad on andnud infoks, et vot, me ei jäta midagi tegemata, käime lihtsalt vähem lähetuses.

Helmen Kütt, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees, aitäh ülevaate eest ja põhjenduste eest! Te tõite ka ülevaate komisjonis toimunud arutelust ja ütlesite, et sotsiaaldemokraadid esitasid kaks muudatusettepanekut – mõlemad on, ütlen juba ette ära, väga head. Üks oli lasteaia kohatasu teema ja teine oli toimetuleku piiri tõstmine. Aga mind huvitab see, kuidas komisjonis hääletati, millise häälte tulemusega need välja jäid ja nimeliselt, kuidas hääletati.

Nii. Mul on need [olemas]. (Lehitseb pabereid.) Ma vaatan, ma otsisin oma paberitest selle hääletusprotokolli üles. Ja juba leidsin. Toimetulekupiiri tõstmine, 6 miljonit eurot valitsuse reservist, hääletus oli selline, et komisjoni ettepanek oli jätta see arvestamata ja selle ettepaneku poolt olid Andrei Korobeinik, Riina Sikkut ja vastu olid Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Maris Lauri, Tanel Tein ja Mart Võrklaev, erapooletuid ei olnud. Ja teine sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek oli 22 miljonit valitsuse reservist kohalikele omavalitsustele lasteaia kohatasu ärakaotamiseks, selle hääletustulemus on selline: ettepaneku poolt olid Andrei Korobeinik, Kersti Sarapuu, Priit Sibul, Riina Sikkut ning vastu olid Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Maris Lauri, Tanel Tein ja Mart Võrklaev, erapooletuid ei olnud.

Hea aseesimees! Hea esimees! Haridus on ikka ka riigi küsimus. Kui öelda, et alusharidus on haridussüsteemi osa ja peab olema tasuta, siis eeldatavasti peab see ikkagi olema nii kogu Eestis, mitte ainult ühel pool. Sellest tuleneb ka minu küsimus. Kas sotsiaaldemokraatide esitatud lastehoiu kohatasust vabastamise ettepaneku mittetoetamine oli tehniline või sisuline? Nüüd on juttu sellest, et see oleks olnud ainult neli kuud. Tõepoolest, me oleme öelnud – me andsime ka vastavasisulise eelnõu sisse –, et loomulikult tuleb ka järgmistel aastatel eelarves tagada see, et lasteaed oleks kõigile tasuta. Seda esiteks. [Teiseks, eks võib ju] öelda, et see on omavalitsuse roll, aga omavalitsustel on väga erinevad võimalused. Kas te arutasite komisjonis ka seda, et Tallinnal võib küll olla selline võimalus, aga see ei ole väga õiglane nende laste ja lastevanemate suhtes, kes ei ela Tallinnas ja kelle omavalitsusel selliseid võimalusi ei ole? Milline see arutelu oli?

Andre Hanimägi, palun!

Me Tallinna küsimust ei arutanud ja Tallinna vastavat eelnõu meile ei ole esitatud, ei peagi olema. Tallinnast ja sellest neljast kuust, mida te välja pakute, ma tõesti ei tea mitte midagi. Aga kõigil omavalitsustel on võimalik ise lasteaia kohatasu kaotada, kui nad seda soovivad. Kas riik peaks selleks sundi avaldama? Sellel on ka teine pool. Tasuta teenuseid teatavasti ei ole olemas, maksumaksja ikkagi selle eest tasub. Ja veel üks aspekt: kui ei ole kas või sümboolset lasteaiatasu – ma tean omavalitsusi, kus see tasu on 25 eurot –, siis kindlasti omavalitsus [võib] selle ka kogumata jätta, aga sel juhul ei tea, kas lapsed sinna tuuakse või hoitakse niisama kohta kinni. Nii et seal on rohkem aspekte kui ainult see poliitiline möll. Tõesti, kohalike omavalitsuste autonoomia lubab kohatasu kaotada, kui omavalitsus seda soovib, ja sellesse ma ei tahaks sekkuda.

Reili Rand, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan ka lasteaia kohatasu teemal. Mul on hea meel, et Hiiumaal me oleme suutnud võimaluste piires perede toimetulekut toetada ja lasteaia kohatasu oleme hoidnud väga madalana – see on üks madalamaid Eestis – ning ka laste toidukulud katab vald oma eelarvest. Aga teatavasti on meie omavalitsuste olukord väga erinev ja suur osa omavalitsusi seda endale lubada ei saa ja teha ei jaksa. Seetõttu peabki riik appi tulema. Aga kuulasin siin teie vastuseid kolleegidele ja ma tahaksin selgemini aru saada, kas Reformierakond siis tõesti arvab, et pere võimalus panna laps lasteaeda, mis toetab lapse arengut ja teistpidi vanema võimalust töö- ja pereelu ühildada, peabki olema sõltuvuses pere enda rahakoti võimalustest, või mis veel hullem, omavalitsuse rahakoti võimalustest. Paluksin sellele teie kommentaari.

Võimalus laps lasteaeda panna [peab olema igaühel], kohaliku omavalitsuse kohustus on seda oma elanikele pakkuda. Kohalikel omavalitsustel on kohustus pakkuda oma elanikele lasteaia‑ ja lastehoiuteenust, nii et vanemad oleksid tööturul, kui nad seda soovivad. Ma ei oska siin midagi rohkem kommenteerida. See on praegu omavalitsuse kohustus.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Palun kirjeldage komisjonis toimunud arutelu, mis puudutas toimetulekupiiri tõstmist. Nagu me teame, viimaste aastate tormiline hinnatõus lihtsalt ei taga enam kõigi minimaalset ja elementaarset toimetulekut. Mis olid need argumendid? Me kõik saame aru, et seda on vaja teha, aga ometi me ei teinud. Ja kui ei teinud praegu, siis millal me seda teeme?

Nii. Ma proovin leida selle koha. (Lehitseb pabereid.) Jah, Riina Sikkut on komisjonis öelnud, et viimati tõsteti toimetulekupiiri 50 euro võrra 2022. aastal lisaeelarvega, põhjuseks toodi kriisi ajal elukalliduse tõus, aga toimetulekupiir ei ole kunagi elatusmiinimumi katnud. Regina Vällik vastas, et valitsus ei toeta püsikulude tekitamist praeguse lisaeelarvega. Rahandusminister on toetust väljendanud ja öelnud, et toimetulekupiir vajab tõstmist, aga ta on mõelnud selle tegemist sügisese eelarveprotsessi raames.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Lasteaiakohatasudest ainult lühidalt. Eks see lähenemine ongi erinev. Ühelt poolt, Rae vallas on Reformierakond pikalt võimul olnud ja küsib lasteaiakohatasu täie rauaga – 170 eurot kuus on minu teada see [summa] –, aga Tallinnas nõuab nüüd äkki lasteaia kohatasu kaotamist. Ma ei tea, kui erinevad need vallad või linnad siis on. Rae vald ei ole minu arust ka kõige vaesem. Aga see selleks. Minu küsimus on tegelikult Sotsiaalministeeriumi tehtud ettepaneku kohta võtta ära raha, mis oli mõeldud Tallinna ühendhaigla aktsiaseltsi asutamise tegevustoetuseks. Siin jälle, Tallinnal on see otsus tehtud, ühendhaigla tahetakse asutada, aga riik ei suuda otsustada. Kas siis Sotsiaalministeerium ütleb, et selle aasta jooksul ühtegi otsust Tallinna ühendhaigla kohta ei tule, kui ta selle raha ära võtab?

Sotsiaalminister ütles, et sellel aastal seda raha vaja ei ole. Aga protsessid käivad edasi. Ka tema arusaamise kohaselt arutelu ei jõua nii kaugele, et tuleks raha kasutusele võtta, aga tegevust kuidagi ei topata. Ja Reformierakond teatavasti ei valitse ju ei Tallinna ega Rae valda, vaid Rae valla ja Tallinna linna lasteaedade kohatasude kohta teevad otsuse volikogu liikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse autonoomiast. Nii et ärge sundige mind sellistele küsimustele vastama, sest see, kuidas kohalikud volikogud oma otsuseid teevad, ei ole lihtsalt Riigikogu asi.

Suur tänu! Kes eile jälgis või kuulas ERR-i uudiseid, sai teada tõe Reformierakonna uuest maksupoliitikast. Nimelt, Tallinna abilinnapea Pere sõnul tuleks kõigepealt otsus ära teha ja alles siis hakata katteallikaid otsima. Pere kinnitusel ei soovi Reformierakond lasteaia kohatasu kaotamisega enam oodata, sellega on nüüd nii kiireks läinud Tallinnas. Ehk siis Reformierakonna Tallinna piirkonna juhi loogika kohaselt saame ka riigi tasandil otsuse kohe ära teha ning küll siis pärast jõuab katteallikaid otsida. Minu küsimus on see, kas Reformierakonna maksupoliitika käsitluses on midagi oluliselt muutunud, et meie ees on siin lisaeelarve. Ja veel võib-olla see, et ma vaatan Tartu lasteaia kohatasu suurust, 81 eurot, ja Tartu Linnavolikogus on Reformierakonnal enamus, 30 aastat on seal valitsetud, nii et oleks ammu saanud selle sammu astuda. Aga [rääkige] sellest maksupoliitikast, palun!

Heljo Pikhof, palun!

Ma vastan samamoodi nagu juba mitmele eelkõnelejale, et otsused eelarveküsimuste üle, sealhulgas lasteaia kohatasu suuruse või selle kaotamise üle, teeb omavalitsuse volikogu. See on nende autonoomne otsus, seda ei saa kuidagi kommenteerida Riigikogu kõnepuldist. (Hääl saalist.)

Andre Hanimägi, palun!

Hea esimees! Ja hea esimees! Ma lähen oma küsimusega ikkagi edasi. Ma saan aru, et omavalitsustel on oma autonoomia ja see on kõik väga tore. Aga jätkuvalt, võimalused on ju täiesti erinevad. Ehk nagu ka teie ütlesite, ei tea, kas on õige, et riik sunnib [ja surub midagi] peale. Küsimus on aga ikkagi selles, kas riik annab võimaluse, ja see eelnõu muudatus ju tegelikult olekski andnud omavalitsustele lisaraha. Seda ei toetatud. Ma küsin siis veel kord, kas oli arutluse all, on see muudatusettepanek sisuliselt vale või tehniliselt vale. Või miks seda ei toetatud? Veel kord: võimaluse andmine on ju selle sisu. Jättes isegi kõrvale Tallinna ja kõik muu, kas teistes omavalitsustes on see võimalus või mitte? Kas seda toetatakse või ei?

Nagu ma juba ütlesin, valitsuse seisukoht oli, et praegu ei ole võimalik riigieelarvele võtta lisaväljaminekuid. Sellest hoolimata on kohalikel omavalitsustel oma eelarve, mida nad saavad kasutada autonoomselt ka lasteaia kohatasu vähendamiseks, meil ei sobi siit teha neile selle kohta ettekirjutusi.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Mu küsimus puudutab seda, mis on seotud automaksuga. Inimesed võtavad juba ühendust, lastega pered, küsivad, kas nad peavad 15. juuniks maksma automaksu või mitte. Peaminister lubas, et automaksu lapsevanemad ei pea maksma, tuleb mingi hüvitis. Segaseks on see jäänud puuetega inimeste puhul, nemad ei saa üldse aru, mida tegelikkuses tehakse või mis tegemata jäetakse. Väga suur segadus on tekkinud. Aga ma oletan, et te kavatsete mingeid tasusid vähendada või soodustusi kehtestada. Vähemalt poliitiline intentsioon on selline olnud, ehkki, tõsi küll, 15. juuni puhul on see määratud läbikukkumisele. Aga minu küsimus. Miks siis sellisel juhul seda prognostilist automaksu laekumist, mida te kavatsete vähendada, ei ole sellesse lisaeelarvesse sisse pandud? Eelarve peab ju kajastama riigi tulusid ja kulusid selle arusaamise järgi, mis on mingisuguses momendis. Palun kirjeldage seda mõttekäiku!

Ma ei oska öelda, miks peaks praegu vähendama automaksu laekumist. Koalitsiooniläbirääkimised, mis on valitsuse töökava aluseks, äsja lõppesid. Ja seda eelnõu ei ole lihtne teha. Ma tean, et Rahandusministeeriumis hakatakse eelnõu mootorsõidukimaksu koormuse leevendamiseks puuetega inimestele ja alaealiste lastega peredele tegema. See võtab aega, selleks kulub kindlasti terve suvi. Nüüd, 15. juunil on automaksu esimese makse tähtaeg. Selle maksu ma soovitan ära maksta. Kui eelnõu valmib ning see Riigikogule üle antakse ja kui see konkreetset maksuarvestust muudab, siis eelnõu koosseisus peavad olema ka meetmed, kuidas seda maksu vähendatakse, või kui otsustatakse seda vähendada nullini, siis [peab olema teada], kuidas see tagastatakse. Aga Eestis on maksuametil teatavasti ettemaksukonto. Kui õnnestub tagasiulatuvalt leevendused seadustada, siis küllap need, kes 15. juuniks ära maksid ja pärast leevenduse saavad, näevad seda raha tagasi laekumas oma ettemaksukontole, nii nagu see käib Eestis kõikide teiste maksudega.

Ja Ester Karuse, palun!

Jaa, aitäh, austatud esimehed! Lisaeelarves on mitmeid tehnilisi täpsustusi, kuid mulle tundub, et on vähe neid muudatusi, mis otseselt ja kohe leevendaksid inimeste igapäevast toimetulekuraskust, seda eriti sotsiaalvaldkonnas. Ometigi näiteks just 2022. aastal tõsteti lisaeelarve kaudu toimetulekupiiri 150 eurolt 200 eurole. Me seisame praegu ju silmitsi inflatsiooni jätkumise, reaalpalga kasvu pidurdumise ja üldise ostujõu langusega. Miks ei pea valitsus vajalikuks toetada kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe, nagu pensionärid, üksi elavad vanemaealised või lastega pered, suurendades toimetulekupiiri või pakkudes muid sihipäraseid leevendusmeetmeid? Ja võib-olla lisaks natuke konkreetsemalt: mida võidab sellest lisaeelarvest inimene Valgas või Kagu-Eestis, kus on tegelikult kõige madalamad palgad ja ka väiksem ligipääs teenustele?

Selle lisaeelarve põhifookus on, nagu ma ütlesin, laiapindsel riigikaitsel. Ma arvan, et Valga, Põlva ja Võru inimesed võidavad samuti laiapindsest riigikaitsest, kui meie riik ja ka nemad on paremini kaitstud.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma alustan või õigemini jätkan oma küsimust sellega: me teame, et riigieelarve on kitsastes oludes. Aga üha rohkem on Eestis neid peresid, kes tunnevad sarnast, et mitte öelda isegi suuremat kitsikust oma pere rahakotis. Lasteaiakohatasude kohta me saime teada, et see, kuidas lapsed lasteaeda saavad, peab teie hinnangul jätkuvalt olema seotud sellega, mis aadressil nad elavad, millises omavalitsuses. Ma küsin, kas selle eelnõu menetluse käigus on komisjonis arutlusel olnud, kas võiks kaaluda mõningaid muid meetmeid, mis perede toimetulekut toetaks [ja need pered kitsikusest] päästaks. Toon näiteks koolitoidutoetuse, mis samuti aitaks tagada, et lapsed saaksid [päevas] vähemalt ühe kvaliteetse kõhutäie süüa.

Jah, nagu ma enne ka juba ütlesin, see lisaeelarve toimetulekuga ei tegele. Lisaeelarve meetmed on sihi[pärased] ning peamine eesmärk on laia riigikaitse tugevdamise toetamine. Ma olen kindel – ja teie ilmselt samuti –, et julgeolek on tähtis kõikide perede jaoks üle terve Eesti: Hiiumaal, Lõuna-Eestis ja kõikides teistes maakondades ka.

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Alles see oli, eelmine punkt, kui me arutasime ajutise maksu kaotamist ja jääva maksu kehtestamist. Täna me oleme siin lisaeelarvega, mida teie esitate ja ette kannate. Tegelikult ei ole toimetulekupiiri tõstmine lisaeelarvega ju midagi eriskummalist, seda tehti ka aastal 2022. Sest maksude tõus tuleb ja me peaksime ikkagi andma võimaluse nendel inimestel, kellel on raskusi hakkamasaamisega, mingitki toetust saada, sest ei pensionärid [ega teised] saa sellest lisaeelarvest mingit abi. Jaa, ma olen nõus, et julgeolek on oluline, aga inimeste toimetulekut selles julgeolekuolukorras on ju ka väga [oluline]. Ja minu meelest Reformierakond on alati rõhutanud, et see on vajaduspõhine toetus, ehk see [peaks aitama] kõige nõrgemaid. Kas teie arutelus oli juttu ka sellest, et aastal 2022 tegelikult ju toimetulekutoetust tõsteti? See on kõige nõrgematele. Need on lastega pered, kes peavad lasteaiamaksu maksma, ja tegelikult kõik need, kes on raskustes.

Helmen Kütt, palun!

Tõsi, toimetulekutoetus on kõige nõrgemate toetus. Neid [inimesi] ei saa kuidagi aidata maksusoodustustega, sellepärast et kui neil ei ole sissetulekuid, siis ei ole neil ka milleltki soodustust saada. Aga minu teada pensionärid toimetulekusaajate hulka ei kuulu. Keskmine pension on umbes 800 eurot. Pension indekseeriti aprillis, seega kaks kuud tagasi, ja pensioni indekseerimine on suurem – ma ütlen mälu järgi, vist oli 8,7% – kui hinnakasv, mis jääb 5% ja 6% vahele. Nii et pensionäride ostujõud sellel aastal kindlasti kasvab.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Nüüd, kui paljude perede sissetulekud on vähenenud ja tänu REF-200 otsusele muuta ajutine käibemaksutõus alaliseks, halveneb leibkondade toimetulek veelgi rohkem, võib julgelt väita, et räägin siin suure osa valijate nimel, sest lasteaia kohatasude kaotamist üle Eesti toetab enamik erakondi. Peaministriparteina on Reformierakonnal ju võimekus 2019. aastal Riigikogu valimistel valijatele antud lubadust täita. Kas poleks siis aeg tuua lauale Reformierakonna lubadus ja lasteaia kohatasu kaotada? Kuidas te saate rääkida, et Reformierakonnal pole võimalik valijatele antud lubadusi täita sellepärast, et riigikaitseks on vaja raha juurde, aga samal ajal langetate toiduainete käibemaksu langetamise asemel hoopis hasartmängumaksu?

Nii. Kõnealune eelarve ei puuduta käibemaksu tõusu. Ma mäletan hästi 2019. aasta lubadust lasteaia kohatasu kaotada, aga peale seda on olnud kolm kriisi: kõigepealt COVID-kriis, siis energiakriis ja seejärel täiemahuline sõda Ukrainas. Nüüd on Ameerika, NATO kõige suurem liige, oma strateegiat muutnud ning me peame kulutama väga palju rohkem raha riigikaitsele, eelkõige laiapindsele riigikaitsele. Me peame väga palju rohkem raha kulutama ja selleks makse tõstma ning muud head asjad, mida me tõesti tahaksime teha, tegemata jätma.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Tegelikult see, kui maksuküüru kaotamine ära jäetaks, aitaks väga paljusid lastega peresid. Nüüd, ma kordan veel kord seda, mida me ERR-i eilsetest uudistest võisime kuulda ja lugeda. Tallinna abilinnapea Pere sõnul tuleks kõigepealt otsus ära teha ja alles siis hakata katteallikaid otsima. Pere kinnitusel ei soovi Reformierakond lasteaia kohatasu kaotamisega enam oodata. Ehk siis Reformierakonna Tallinna piirkonna juhi loogika kohaselt saame ka riigi tasandil otsuse kohe ära teha ning küll pärast jõuab katteallikaid otsida. Pere on Tallinna piirkonna juht. Ütleme nii, et Reformierakonnas on see üks tähtis ametikoht, sest Tallinna piirkond on väga suur piirkond. Minu küsimus ongi, kas Reformierakonna maksupoliitikas on nüüd midagi muutunud. Kas me näeme siis juba selles lisaeelarves taolisi ridasid? Või kuidas te edasi lähete? Ma saan aru, et see on teie maksupoliitika tulevik.

Ma ei tea, lasteaia kohatasu ei ole maks, see on tasu. Kohalikul omavalitsusel on õigus see ära jätta. Pärtel-Peeter Pere ei ole Riigikogu liige, ta on Tallinna Linnavalitsuse liige. Kui ta seda soovib ja Tallinna Linnavolikogu nii hääletab, siis [talle] tuult tiibadesse. Aga Riigikogu kõnepuldis sellele hinnangut anda ei saa.

Austatud ettekandja! Minu mure on seotud ikkagi toimetulekupiiriga. Minu tutvusringkonnas mitmed kaupluste müüjad ütlevad, et nad täheldavad viimasel poolel aastal pisivarguste, eelkõige toiduainete varguse kasvu poodides. Näiteks munakarpidest võetakse ära kaks muna – kõiki mune pole märgistatud, ju siis loodetakse nendega poest välja jõuda. Ja see on tegelikkus, Eesti tegelikkus. Ja siit minu küsimus. Kui toimetulekupiiri tõstmine läheb arutlusele alles eelarvestrateegia menetluse käigus, siis mis seni saab? Kas see on ikka normaalne, et me oleme sisuliselt toimetulekuraskuses olevad inimesed jätnud sellisesse seisu?

Anti Allas, palun!

Toimetulekupiiri tõstmine on pikaajaline protsess. Kui me seda piiri tõstame, siis me peame tõesti eelarvestrateegia arutelus vaatama ette nelja aastat. Seetõttu seda lisaeelarvega hästi ei saagi teha. Nagu ma ütlesin, Rahandusministeeriumi [finantstalituse] juhi Regina Välliku sõnul rahandusminister mõtleb selle peale. See on üks nendest paljudest lisataotlustest, mis ministeeriumid juba on eelarveprotsessi jaoks esitanud. Ja neid lisataotlusi on väga palju rohkem, kui maksumaksjad soovivad makse maksta. Nii et me oskame seda hästi ette kujutada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud Annely! Vaatan ja kuulan. Kas sul häbi ei ole? Ma vaatan, kolleegidest sotsiaaldemokraadidest Anti siin kõrval räägib munadest, mis poest karbist ära võetakse – vaesuse tõttu – ja lasteaiakohtadest. Aga need kaks muudatusettepanekut on otsustatud – sina või õigemini koalitsioon on otsustanud – prügikasti saata. Kas sul ei ole häbi mõnitada saadikuid, kes räägivad reaalsetest muredest? Teised fraktsioonid on [ettepanekute tegemisest] loobunud, nad teavad, et ei maksa siin lolli mängida, nende parandusettepanekud lähevad niikuinii prügikasti. Ma küsin: kas sul häbi ei ole?

Hea kolleeg Peeter! Ei ole häbi.

Jaa, aitäh! Ma vaatasin seda paberit huviga ja eriti jäi mulle silma see, et lisaeelarvega vähendatakse märkimisväärselt Keskkonnaameti rahalisi võimalusi. Seal tekib huvitav vastuolu, kui mõelda, mis te plaanite looduskaitseseadusega, kliimaseadusega ja metsaseadusega – Keskkonnaameti töökoormus suureneb hüppeliselt. Samuti vähendate te võimalusi, kuidas sisse osta ekspertiisi. Kuidas see asutus peaks nüüd hakkama saama nende ülesannetega, mida te plaanite anda, eriti arvestades, et läbi aastate on Keskkonnaameti rahalisi vahendeid vähendatud? Me satume olukorda, kus inimesed vaatavad Keskkonnaameti peale ja küsivad: "Miks te ei tee?" Aga nad ei saa teha, sest neil ei ole vahendeid.

Tiit Maran, palun!

Jaa. Kliimaministeerium on oma allasutuse kohta muudatusettepanekud teinud. Siin on mitmed muudatusettepanekud seotud ka ümberkorraldustega, ma ei tea, arvutitöökohad liiguvad ühest kohast teise ja MapInfo programmi ostmine oli siin kunagi [kõne all]. Need on sellised detailid, mille puhul ma pean usaldama ministrit. Võib-olla te peaksite selle küsimuse esitama keskkonnakomisjonis. Teil on parem info küsimiseks ja seal te saate ka paremini informeeritud [inimestelt] vastuse.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Räägime ikkagi riigi lisaeelarvest, mille raames on Reformierakonna võimuses tulla Eesti peredele appi ja nad lasteaia kohatasu koormusest vabastada. Te vastasite mu esimesele küsimusele, et käimasolevate kriiside tõttu pole riigil võimalik selliseid lisakohustusi riigieelarvele võtta. Ometi on teie valitsus otsustanud teha soodustusi hasartmängumaksu langetamise näol. Miks mitte alandada toiduainete käibemaksu? Milles seisneb teie partei majanduspoliitiline loogika?

Selle eelarvega, 2025. aasta eelarvega planeeritakse hasartmängumaksu laekumise päris korralikku kasvu. See eelnõu, millest räägitakse, on alles menetlusjärgus, aga selle, ütleme, tuum on selles, et kui me kaughasartmängumakse langetame, siis eelarvetulud kasvavad. See tulude kasv jaotatakse ära, [sealt läheb raha] korvpallihallile Tartusse, suureneb hasartmängumaksu arvel rahastatavatele kultuuriobjektidele antav summa ja osa raha läheb üldiste kulude katteks. Seda praegu kavandatakse ja edaspidi peaks hasartmängumaksu langetus eelarvetulusid tõstma, aga mitte sellel aastal. Sellel aastal hasartmängumaksu määr tõusis ja tõusid ka kulud. Lisaeelarvet see aga ei puuduta.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea Annely! Ma ei hakka detaile küsima siin toiduainete käibemaksu või muude asjade kohta, sest ma saan aru, et see on mõttetu. Aga ma küsin, Annely, sinult lihtsa küsimuse. Kui paljud siin 101 kolleegist saavad üldse sellest eelarvest aru? See lisaeelarve on nii-öelda pisikene pojakene suure papa kõrval, eks ju. Aga paku välja, mitu kolleegi reaalselt saab aru sellest, mis siin sees on ja kust tõsta ümber.

Iga kolleeg meist, kes süveneb, saab sellest aru. Ja kui keegi aru ei saa, siis saab küsida kas meie käest või saab küsida Rahandusministeeriumist. Rahandusministeeriumil on ka eraldi programm, kust saab arveid välja küsida. Samuti on Rahandusministeeriumi kodulehekülje peal nähtavad arved, sealt saab teada, kui palju keegi ostab, kelle käest ostab ja kui suures mahus ostab. Eesti eelarve on väga-väga läbipaistev. Tuleb tõesti tõdeda, et riik on keeruline institutsioon ja [põhjalik süvenemine] vajab aega, aga kõik meie kolleegid saavad [eelarvest] aru. Ärge alahinnake oma kolleege. Lihtsalt pingutus on päris suur ja [palju sõltub sellest,] kui palju keegi soovib või saab oma aega sellele pühendada.

Jaa, aitäh! Teie vastusega minu eelmisele küsimusele võib kahtlemata nõus olla. Ehk kui me räägime riigikaitsest, siis – ma arvan, et kõik nõustuvad – tulebki toimetada selle 5% nimel. Aga minu peamine küsimus oli see, miks ei pea valitsus ikkagi vajalikuks toetada just kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe, nagu pensionärid, üksi elavad vanemaealised või lastega pered, suurendades just toimetulekupiiri või pakkudes muid sihipäraseid leevendusmeetmeid. Me ju kõik tajume seda, et tegelikkuses on toimetulekuraskustes [inimeste] hulk päris suur ja toimetulekupiiri tõstmine hinnatõusu valguses oleks täiesti asjakohane.

Ester Karuse, palun!

Ma nõustun teiega täielikult, toimetulekupiiri tõstmine on rohkem kui asjakohane. Ma tean, et selleks järgmise aasta eelarvesse ka vahendeid otsitakse. Aga mis puudutab pensionäre, siis pensionäre toimetuleku saajate hulgas ei ole. Ja pensionid tõusid paar kuud tagasi indekseerimisega rohkem, kui on selle aasta inflatsioon. Aga toimetulekutoetuse saajaid on umbes paarkümmend tuhat inimest. Jah, see [toimetulekutoetuse summa] on [väike], ma nõustun teiega.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud komisjoni esindaja! Seda lasteaia kohatasu alandamise või peredele lausa tasuta [lasteaiakoha] võimaldamise teatrietendust siin sotside ja Reformierakonna vahel on natuke koomiline vaadata. Viljandis on Reformierakond ja sotsid koos võimul, seal on ühiselt maha hääletatud kõik lahtisidumised miinimumpalgast ja alandamised. No see on lihtsalt ebausutav, mida te teete. Aga mul on küsimus, mis tuleneb teie vastusest, sest see näitab, et te olete seda arutanud. Hasartmängumaksu rahalistest vahenditest on otsustatud ehitada korvpallihall Tartusse. Kas, kes ja millal selle otsustas? See oli teie vastus täna siit puldist.

Jaa. Selle eelnõu ettevalmistaja on seda avalikult öelnud. (Saalist küsitakse midagi.) Otsustanud ei ole keegi, otsustatud on valmistada ette eelnõu. Eelnõu ettevalmistusprotsessi on otsustatud alustada, ma ütlesin. (Saalist küsitakse.) Eelnõu valmistab ette Tanel Tein. Ja ta on sellest avalikkuses väga palju rääkinud.

Helir-Valdor Seeder, teine küsimus.

Aitäh! Te ütlesite siin kõnepuldist, mitte rääkides eelnõust, vaid teie vastus oli kindel väide, et see laekuv raha läheb – mitte, et kuskil on eelnõu, keegi on teinud ettepaneku ja see on meil arutusel, vaid et see raha on juba otsustatud ja läheb – korvpallihalli ehitamiseks Tartusse. Ma tahan lihtsalt kindlustunnet saada. Järelikult on see otsustatud, kui te siit kõnepuldist eelarve kaitsmisel sellest räägite ja teate, kuhu see raha läheb. Siis me võime kindlad olla, et on otsustatud, et see hall tuleb ja tuleb Tartusse.

Tegelikult Züleyxa küsimus oli see, miks alandatakse eelarvega hasartmängumaksu. Ma tegelikult selgitasin talle, et sellel aastal hasartmängumaks tõuseb ja ka hasartmängumaksu laekumise tõus on 2025. aasta eelarvesse planeeritud. Ma selgitasin seda Züleyxale. Ja siis ma ütlesin, et on kavandamisel eelnõu. Võib-olla ma väljendusin halvasti. Sel juhul kordan üle, et kavandamisel on eelnõu, millega maksu langetatakse. Ja loodetakse laekumise kasvu, kui see eelnõu Riigikogus toetuse leiab. Samamoodi valmistatakse ette draft'i, kuidas saada korvpallihall. Sellest on eelnõu ettevalmistaja ja eestvedaja Tanel Tein mitmeid kordi ajakirjanduses rääkinud, mis tema kavatsused on. Loomulikult on otsuseks vaja neidsamu hääli siin selles saalis, seda teame me kõik. Aga suur tänu, et sa selle kohta küsisid! Nüüd ma sain selle üle rõhutada, see on protokolli jaoks oluline.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin üle. Ma mäletan, et paar nädalat tagasi oli samamoodi: teie olite ühe punkti ettekandja, siis mina küsisin ja teie vastasite. Ja siis me rääkisime inimeste üleüldisest toimetulekust, hakkamasaamisest kogu sellest olukorras, kus praegune valitsus tõstab pidevalt makse, lausa 26 eri maksu ja aktsiisi, rääkimata teenustest, ja nii edasi ja nii edasi. Reaalpalk on langenud ja selge on see, et inimeste ostukorv on muutunud nii-öelda lahjemaks. Statistika näitab, et inimesed ostavad toitu vähem, seda näitavad ka numbrid. Minu arust on neid numbreid võrreldud isegi 2018. aastaga – kui me võtame 2025. aasta esimese kvartali ja 2018. aasta esimese kvartali, siis ostukorvi summa on enam-vähem sama, kujutate ette, kuigi seitse aastat on möödas. Mu küsimus on järgmine: kas te tõesti olete seda meelt, et kui inimestel jääb raha puudu – tänu teie maksutõusudele –, siis on teekond ikka üks ja seesama: sotsiaalosakond, kust saab toimetulekutoetust?

Ma vastasin teile eelmisel korral ka nii, et inimeste ostujõud keskmiselt on ületanud 2019. taseme ehk kolme kriisi eelse aja taseme. Aga palgakasv on viimastel aastatel keskmiselt olnud suurem kui inflatsioon. See tähendab seda, et tööl käivate inimeste ja pensionäride ostujõud keskmiselt taastub. Aga ma mäletan meie jutuajamist hästi, mitte kõigi palgad ei ole tõusnud. Ja selle 26 maksust osa on siiski tasud ja maksed, mida te loetlete, osa on aga ka sellised, mida korrigeeritakse inflatsiooniga, ja need on suhteliselt madalamad inflatsioonist.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Suur tänu!

Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Heljo Pikhofi. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on esitanud riigi lisaeelarve [seaduse eelnõu kohta] muudatusettepaneku, mis võimaldaks kaotada lasteaia kohatasu kõigis Eesti omavalitsustes. Meie ettepanek näeb ette suunata omavalitsustele 22 miljonit eurot nelja kuu katteks, et kaotada lasteaia kohatasu 2025. aasta lõpuni. Nii saame viia ellu põhimõtte, et alusharidus on tasuta mitte ainult Tallinnas, vaid iga lapse ja iga pere jaoks üle kogu Eesti. Ootame valitsuselt selget nägemust sügiseks, et kehtestada tasuta alushariduse põhimõtted ja näha ette vahendid riigieelarves ka järgnevateks aastateks. Täna on meil põhjust olla lootusrikas, sest valitsuse juhtpartei toetab kohatasu kaotamist, esialgu küll ainult Tallinnas. Kuna peaministrierakond toetab tasuta lasteaeda pealinnas, on viimane aeg laiendada seda põhimõtet riiklikule tasandile. Veelgi enam, Reformierakonna enda valimisprogrammis Riigikogu valimisteks 2023 on kirjas: "Kaotame lasteaia kohatasud. Lasteaia kohatasu kaotamine on oluline samm ühtse eestikeelse hariduse suunas. Rakendame järkjärgulisi meetmeid lasteaia kohatasu kaotamise suunas, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata." Kui peaministrierakond toetab tasuta lasteaeda Tallinnas ja lubab oma viimases valimisprogrammis sedasama teha kõikjal Eestis, siis on viimane aeg laiendada seda põhimõtet riiklikule tasandile ja aidata igati kaasa selle olulise valimislubaduse täitmisele. Tasuta lasteaed ei tohi jääda vaid Tallinna privileegiks. Siinkohal torkab eriti silma Reformierakonna silmakirjalikkus. Vaatame faktidele otsa. Tallinnas langetati 2025. aasta 1. aprillil lasteaia kohatasu 50 euro peale, teise ja iga järgneva lapse eest kohatasu ei küsita. Ka toiduraha tuleb suures ulatuses linna eelarvest. Vähetähtis pole ka fakt, et on mõeldud erivajadustega laste ja väiksema sissetulekuga perede peale. Ligi kolmandik lasteaias käijatest on üldse kohatasust vabastatud. Tartus, kus sissetulekud on väiksemad ja kus Reformierakond on 30 aastat võimul olnud, on kohatasu 81 eurot. Seda pole viimastel aastatel tõstetud ainult seetõttu, et sotsiaaldemokraadid on olnud linnavolikogus ja linnavalitsuses selle vastu. Kas mitte Tartu ei peaks siin teenäitaja olema? Kokkuvõtvalt on tegu väga kahepalgelise suhtumisega. Tallinnas tahetakse hoogtöö korras kohatasu kaotada, samas Tartu reformierakondlased, kellel pole mingeid poliitilisi takistusi, ei soovi seda omavalitsuse tasandil teha. Ja veel kord: ERR-i eilsetest uudistest võime lugeda, et Tallinna abilinnapea Pere sõnul tuleks kõigepealt otsus ära teha ja alles siis hakata katteallikaid otsima. Pere kinnitusel ei soovi Reformierakond lasteaia kohatasu kaotamisega enam oodata. Ehk Reformierakonna Tallinna piirkonna juhi loogika kohaselt saame ka riigi tasandil otsuse kohe ära teha ning küll pärast jõuab katteallikaid otsida. Head kolleegid! Tasuta lasteaiakoht on sotsiaaldemokraatide programmiline seisukoht. Tallinnas soovivad sotsiaaldemokraadid astuda samme selles suunas vastutustundlikult ning teha enne otsustamist ka mõjude analüüsi selle kohta, millised lisakulud kaasneksid linnale ja kui suur hakkaks olema alusharidusränne ehk kui palju ümberkaudsete valdade lapsi hakkaks käima Tallinna lasteaedades. Võtame kas või Rae valla, kus kohatasu ja toidu eest tuleb lapsevanemal välja käia üle 170 euro. On selge, et osa lapsevanemaid kirjutab end Tallinnasse sisse, et saada pealinnas tasuta lasteaiakoht. See omakorda tekitab lasteaiakohtade puuduse tallinlastele. Kui lasteaia kohatasu kaotataks ära kõikjal Eestis, siis selliseid rändeid ei tuleks. Head Riigikogu liikmed! Praegu jääb ligikaudu kümnendik meie lastest … Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Praegu jääb ligi kümnendik meie lastest alusharidusest kõrvale, valdavalt seetõttu, et lasteaiakoha maksumus on peredele liiga suur. Kohatasud eri omavalitsustes ulatuvad 10 eurost kuni 80–132 euroni kuus, millele lisandub ka toiduraha. Paljud omavalitsused on sidunud tasud miinimumpalgaga. See aga tähendab, et koos alampalga tõusuga kerkivad aastast aastasse ka lasteaiatasud. Nii suureneb veelgi piirkondlik ebavõrdsus. Sotsiaaldemokraadid usuvad, et haridussüsteem on otsast otsani üks tervik ja hea haridus peab olema kättesaadav igale lapsele. Kuna haridustee algab alusharidusest, peab see olema täiesti tasuta. Kohatasu peab kandma riik. Üleminek tasuta lasteaiale on meie arvates kõige tõhusam relv haridusliku kihistumise vastu ning oluline samm ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks. Sotsiaaldemokraadid kutsuvad kõiki Riigikogu liikmeid kiitma heaks meie muudatusettepanekut, mis on tehtud laste ja Eesti tuleviku hüvanguks. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Asetame selle praeguse eelarve perspektiivi. Tegemist on riigi kulusid suurendava eelarvega olukorras, kus meil on jooksev ulatuslik defitsiit, mille Reformierakond oma praeguses koalitsioonileppes on paraku lubanud muuta püsivaks. Püsiva eelarvedefitsiidiga riik. Ja selles olukorras anname me signaali: suurendada kulusid. See on täiesti vastuvõetamatu poliitiline samm. Seetõttu Isamaa seda eelarvet toetada ei saa ja esitab katkestamisettepaneku. Me oleme teinud ka ettepaneku, arvestades seda, mis puudutab osundust, et siin on sees rida tarvilikke laiapindse riigikaitse kulutusi. Me täiesti toetame neid. Kuid me anname endale aru, et selle eelarve ainukene intentsioon on riigi kulude nominaalset mahtu suurendada, sest kehtiv eelarvearhitektuur võimaldab ministeeriumidel eri programmide vahel [opereerides] ilma mingite takistusteta kulusid tõsta. Mitte mingit küsimust pole selles. Eelmisel aastal – kui hinnata korra Reformierakonna finantsjuhtimise kvaliteeti – jäi Eesti Vabariigil ette nähtud rahast kasutamata 2,27 miljardit eurot. See on Eesti kõigi aegade rekord. Sellest omakorda on tõstetud valitsemiskuludeks, mis niikuinii kasvavad sellel aastal 155 miljonit eurot, üle 300 miljoni euro. Nii et kokku [tõusevad valitsemiskulud] suurusjärgus pool miljardit eurot. Ja siis on sellel valitsusel, kes räägib valitsemiskulude vähendamisest, jultumust tulla parlamendi ette ja suurendada kulusid üle 50 miljonit euro, selle asemel et teha tarvilikud kulud olemasoleva eelarve mahu sees. Veelgi enam, meie ettepanek, mis kahjuks võimuliidu häälte [puudumise tõttu] ei tule saali hääletusele, oli selge: teha selles suurusjärgus, kui tõsteti valitsemiskulusid eelmisest aastast sellesse aastasse üle, ka negatiivne eelarve. [Meie ettepanek oli] anda valitsusele selge juhtimisjoonis, põhimõtteline käsitlus. Reformierakonna retoorika ja teod on karjuvas vastuolus nii selles, mis puudutab ühiskonnaga suhestumist, kui ka selles, mis puudutab rahanduspoliitilisi valikuid. Täiesti ebavajalik eelarve, mis sisaldab endas ulatuslikku bluffi, näiteks seda, et lasterikaste perede toetust vähendatakse 2,6 miljoni euro jagu. Eelmistel, varasematel aastatel on seda toetust lasterikastele peredele välja makstud kevadel, eelmisel aastal maksti seda välja sügisel. Ja nüüd teatatakse: "Aga me maksame selle raha välja nii hilja, et see kandub automaatselt edasi järgmisesse aastasse." Nii et lisaks finantskelmusele on siin tegemist ka inimeste ebaõiglase lollitamisega. Teiseks, hämmastav küll, aga Reformierakonna silmad on jäänud kuivaks kõigi huvirühmade kriitika peale maksutõusudele. Ja proua Akermann korrigeeris, et minu koostatud tabel 26 maksu kohta ei ole korrektne. Ma võtan kriitika omaks, sest ma tegin selle kaks nädalat tagasi, aga vahepeal on tulnud uued uudised, nimelt kavatsetakse tõsta õigusemõistmise lõive ja kehtestada voogedastusplatvormide tasud. Nii et tegelikkuses on see nimekiri tõepoolest hakanud reaalajas pikenema, nüüd me peaksime eraldi notari panema selle peale, kes [neid asju üle] vaataks. Silmad on jäänud kuivaks ühiskonnas tekkiva negatiivse resonantsi peale ja ka analüütikute hoiatuse peale selle eest, et maksude tõstmisega ei pruugi raha nii palju laekuda eelarvesse – nagu me oleme näinud automaksu häbiväärsest läbikukkumisest. Samal ajal on üks grupp, kaughasartmängu ärimehed, kelle puhul on tekkinud unikaalne empaatia. Ma lugesin ka rahvusvaheliselt ajakirjanduse võrgustikust kaughasartmängu ärimeeste tegelike kasusaajate kohta. Valgevene, Vene kodanikud, Gruusia kodanikud – tegelikkuses on sellel seltskonnal vägagi hämarad seosed Vene luurega. Mind väga huvitab, kuidas on saanud tekkida selline olukord, kus see seltskond, kes 2023. aastal kaughasartmängumaksu tõstis, on korraga asunud sentimentaalsele [seisukohale], et seda tuleb nii intensiivselt langetada. Selles asjas me vajame läbipaistvust. Ma palusin eelarve kontrolli komisjoni tulla maksuameti ja rahapesu andmebüroo ametnikel ja teistel. Aga näete, minister ei lubanud neil tulla. Ma ei tea, mida seal nii väga peita on selles loogikas. Meie praeguses olukorras on [üks asjaolu] eriti piinlik. Ma küsisin ka automaksu nii-öelda toetuse kohta või puuetega inimeste invasõidukite – ma ei tea, mida selle sõna all mõistetakse – kohta. Jutt käib sellest: puuetega inimesed ootavad, et automaksule saavad leevendust puuetega inimesed, mitte sõidukid. Nii et ka see filosoofia, keda [või mida] toetatakse või mitte, on sassi läinud. Selle peale öeldi, et ei, valitsus ei suvatse selle leevendusega tegeleda, inimesed maksku 15. juuniks raha ära ja siis vaadatakse. Ma arvan, et ka see on sümboolne näide käpardlikust läbikukkumisest. Siis on kõne all Tallinna volikogu teemad, mis on seotud lastega perede ja nende leevendustega. Loomulikult, nendesse sammudesse, mis puudutab valitsuse perevaenuliku poliitika leevendamist, tuleb suhtuda vägagi tõsiselt. Ka selle tähtajaga, kui kaua on selle valitsuse võimuloleku aeg. Tulumaksuvabastuse kaotamine, peretoetuste mahalõikamine, inflatsiooniline surve peredele, koduse ema ravikindlustuse mahatõmbamine, vanemahüvitise vähendamine – see on väga-väga pikk rida sammudest, mida te olete teinud. Ja "teie" all ma mõtlen tegelikult kõiki kolme parteid, kes on olnud selle poliitilise agenda jõustajad. Ja nüüd, ma pean tunnistama, kogu lugupidamise juures, et see ei ole veenev. Ka heastava sammuna ei ole veenev see, kui esitatakse ettepanek neljaks kuuks mingisugune kaotamine või tühistamine ette näha. Aga sammud, mida tuleks astuda – seda ütlevad meile demograafid –, peavad olema püsivad, stabiilsed ja prognoositavad. Neid asju ei tehta paariks kuuks. Nii et Isamaa ettepanek on ühemõtteline: see eelarve on vale signaal nii ühiskonnale kui ka valitsussektorile, see tuleb täies mahus tagasi lükata. Ja meie sõnum seda tehes on see, enesestmõistetavalt, et need kulud, mis on tarvilikud laiapindse riigikaitse vallas, peab valitsus rahastama, tehes vajalikud ümbertõsted selle raha sees, mis valitsuse käsutuses on. Valitsuse eelarve nominaalmaht on oluliselt paisunud, lisaks on oluliselt paisunud ümbertõstetavad vahendid. Ma kategooriliselt lükkan tagasi proua Akkermanni siin varem kõlanud väite, et inimeste ostujõud paraneb. Pankade analüütikud on konsensusel selles: hinnatõusude ja maksutõusude koosmõjus on nii pensioni saavate kui ka palka saavate inimeste ostujõud aasta lõpuks halvenenud. Me elame kahes eri maailmas: virtuaalmaailmas ja tegelikus maailmas.

Aitäh! Teie aeg!

Aga teie kehva poliitika ohvriks langevad ju tegelikud inimesed, mitte virtuaalinimesed, mitte arvutimänguinimesed. Kunagi oli üks loosung, ma parafraseerin seda, sest see on teie poliitika sisu. Ei ole mitte vaesed või rikkad inimesed, vaid [sõnum on selline:] "Meiega kaotavad kõik". See on selle poliitika element. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh! No eelkõnelejaga saab ainult nõustuda – inimeste ostujõudlus kindlasti ei suurene, toimetulekuprobleemid on endiselt väga suured. Ja räägime toidukorvist. Head inimesed ning head Reformierakonna ja Eesti 200 liikmed, kes te peaksite praegu siin [saalis] istuma, aga ei istu – loodetavasti vähemalt vaatate meid telekast –, võtke palun statistika välja! Arvud ei valeta. 2018. aasta esimeses kvartalis kulutas inimene – meie inimene, just nimelt meie inimene – toidule täpselt samasuguse summa, mida ta on kulutanud praegu 2025. aasta esimeses kvartalis. Saate aru, mis see tähendab? See tähendab seda, et see ostukorv on tegelikult tühi. Inimene ostab lihtsalt vähem. Vaatame 2018. aasta ja praeguseid toiduhindasid – vahe on meeletu, üle 40%. Üle 40%! Summa, mida kulutatakse toidule, on samas suurusjärgus, aga see tähendab seda, et toidukorv on lihtsalt tühjem. Inimene ei jõua rohkem osta, ta panustab toiduainetele, mis on väiksema väärtusega. Loomulikult, see ei mõju mingil viisil hästi mitte kellegi tervisele. Siin räägitakse mingisugust sellist juttu, Reformierakonna liikmed räägivad, et tegelikult inimeste toimetulek paraneb või hakkab nende ostujõudlus kohe-kohe tõusma. No ei ole nii. See ei ole nii! Samal ajal tehakse meil lisaeelarve, millega ühe egiidi all öeldakse, et me vähendame bürokraatiat, aga tegelikult suurendatakse valitsemiskulusid, selle asemel et tõesti kokku hoida. No kus on teie kokkuhoid, kui te tegelikult suurendate eelarvet? Me näeme järjest tagajärgi nendele otsustele, millele me ju kohe viitasime, öeldes, et need ei ole õiged, need on valed. Räägime automaksust. Te surusite selle automaksu vägisi peale, te käisite siin meie juures Riigikogus menetlemas seda, esitasite seda mitmeid-mitmeid kordi, kui ei sobinud üks, teine või kolmas variant. Alguses räägiti, et see on rohemaks, sellega me hoiame keskkonda ja nii edasi, sest inimesed hakkavad vähem autosid ostma, kui see maks tuleb. No see jutt lõppes kiiresti. Lõpuks tunnistasite üles – Mart Võrklaev oli siis minister –, et tõesti, las see rohepoliitika olla, tegelikult me vajame raha, teie raha, ja seetõttu me maksustame teie autod, registreerimistasu, automaks ja nii edasi. Aga nüüd vaatame, mis te sellega saavutasite. Vaadake eelarvet. Esialgsed numbrid, mis olid planeeritud, ei täitu ju. Need oli ekslikud. Aga meie juhtisime ju kohe tähelepanu sellele, et need numbrid, mis te olete planeerinud, ei täitu. Nüüd te peaksite tegema korrektuure, pöörama selle kõik tagasi, sest rahvas ju ootab seda, ühiskond ootab. Väga paljud pered ootavad, just nimelt need pered, kus kasvavad lapsed, kellele auto on väga hädavajalik, sest nad elavad maal, kaugel, aga liikuma ju peab – kooli, lasteaeda, poodi ja tööle. Maakondliku ühiskondliku transpordi te panite kinni ka veel, kuigi lubasite, et see läheb paremaks, efektiivsemaks. Mis siis juhtus? Sotside eestvedamisel pandi ühiskondlik tasuta maakondlik transport kinni. Nii oligi. Ja siis tuli tolleaegne regionaalminister, ütles: "Aga tegelikult on ju kõik hästi." Need olid Piret Hartmani sõnad. Ja siis vaatasid ja mõtlesid, et ei tea, proua minister, kus kandis teil hästi need asjad on. Regionaalpoliitikaga te ei tegele, ühiskondliku maakondliku transpordi panite kinni. Kus siis hästi on? Ja siis surusite peale veel automaksu. Ja samal ajal enne seda veel … Võtaksin kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Ja samal ajal veel, mis te tegite? Kärpisite lihtsalt lastetoetusi. Oli küll halb olla Reformierakonnaga [koalitsioonis], nagu ma aru saan, pidite täitma nende dogmasid. Kas ikkagi pidite? Küsimus: aga miks te pidite? Kas need ministrikohad olid nii olulised, te pidite realiseerima nende poliitikat? Aga lõpuks, kui teid välja visati, sõbrad, tuli välja – peaminister ütles –, et tegelikult te olite takistus, teie olite kõik selles süüdi. See oli peaministri jutt. No mina nüüd ei tea, kumb räägib tõtt, teie või tema. Lahendage omavahel need asjad ära. Kas teie olite kõikide nende maksutõusude initsiaator – lastetoetuste kärpija, automaksu initsiaator – või oli Reformierakond? Võiksite omavahel asjad selgeks rääkida. Aga tõde on ju see, et kurja on tehtud. Automaks on olemas, lapsed saavad, perekonnad, kus on lapsed, paljulapselised perekonnad saavad vähem toetust, aga see on juba tehtud. Nagu öeldakse inglise keeles damage is done. Ja selles olite teie osalised. Nüüd lasteaiakohad. Me oleme sellest pidevalt, kogu aeg rääkinud, et lasteaiakohad võiksid olla tasuta, nii nagu alusharidus ja keskharidus, ka kõrgharidus. See võiks olla tasuta, loomulikult. Ja me pakkusime Tallinnas selle välja juba poolteist aastat tagasi. Poolteist aastat tagasi tegime ettepaneku, et võiksime selle ära teha vähemalt Tallinnas, kui riik seda teha ei suuda. Aga ma ütlen teile kindlalt: kui Keskerakond tuleb uuesti valitsusse, riigi tasandile, siis me teeme üleriigiliselt selle ära. Ja nüüd on see sotside teema Tallinnas. Nii kui Reformierakond võttis selle kaardi välja, hakati võitlema selle vastu. Ma ei saanudki aru, mispärast, sest teil on see ju programmis kirjas. Te võitlete sellega juba mitmeid kuid. Esiteks, rääkimata sellest, et meie eelmist ettepanekut eelmisel aastal te üldse ei toetanud. Sotsid ei toetanud Tallinnas Keskerakonna ettepanekut. Kui me tegime ettepaneku vabastada [lapsevanemad] lasteaia kohatasust, siis sotsid olid selle vastu. Ja nüüd nad ütlevad, et Reformierakond hakkas Tallinnas [oma tahtmist peale] pressima, tegelikult me oleme ka sellega päri. Kuidagi kahepalgeline on see asi. Ja me ju ei tea kokkuvõttes, kuidas te üldse hääletate. Aga miks siis oli niimoodi, et eelmisel korral te ei toetanud meie ettepanekut? Me oleme teinud neli-viis korda, isegi rohkem siinsamas saalis ettepaneku, oleme esitanud ka sellekohase seaduseelnõu, et me võiksime langetada toiduainete käibemaksu. Sotsidel on see programmis kirjas. Aga te olete järjepidevalt meid mitte toetanud. Ja nüüd, kui olete opositsioonis, tulete ütlema, et tegelikult see on hea mõte, teeme ära. Esitasite oma seaduseelnõu. Aga kus te eelmine kord olite? Nüüd tulete rääkima, et tegelikult on asjad hoopis teistmoodi. Nii et ka meie teeme [ettepaneku] selle lisaeelarve lugemine katkestada, kuna vohavat bürokraatiat me kindlasti ei toeta, valitsemiskulude tõusu ka mitte. Aitäh!

Nii. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Helmen Küti. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased! Nüüd saame kuulda lisaeelarve eelnõust, mitte olukorrast Tallinna linnas. Sotsiaaldemokraadid esitasid lisaeelarve kohta muudatusettepanekuid kaks: üks neist puudutab toimetulekupiiri tõstmist ja teine lasteaia kohatasusid. Esmalt räägin muudatusettepanekust, mille alusel tõstetaks toimetulekupiir praeguselt 200 eurolt 250 euroni, et leevendada kitsikuses elavate perede majandusraskusi. Toimetulekutoetuse kohene suurendamine on ülimalt hädavajalik olukorras, kus viimase kahe aasta jooksul on näiteks toiduainete hinnad kerkinud 40% ja abi vajavaid peresid on juurde tulnud. Kuigi peaminister on öelnud, et see on järgmise aasta ehk 2026. aasta eelarve arutelu teema, lubage mul meelde tuletada, et lisaeelarvega toimetulekupiiri tõstmises ei ole midagi ebatavalist. Nii tehti seda aastal 2022 ja tuleks teha ka tänavu. Selle otsusega ei kannata oodata, vastasel korral satub tõesti suur hulk inimesi vaesuslõksu. Ebavõrdsus loob väga viljaka pinnase sotsiaalsete probleemide võimendumisele. Reformierakond on alati rõhutanud, et aidata tuleb neid, kellel on parasjagu, just praegu raske. Toimetulekutoetus on riiklik toetus, seda makstakse kohalike omavalitsuste kaudu ja tegu on just vajaduspõhise toetusega, mis ongi mõeldud kõige nõrgematele ja ka ajutiselt raskustesse sattunud inimestele ning see peaks olema nii peaministrile kui ka Reformierakonnale maailmavaateliselt vastuvõetav. Viimasest toetuse tõstmisest on möödunud kolm aastat. Kappav inflatsioon on aga kriitilisse seisu pannud paljud inimesed ja terved perekonnad, sellepärast tuleks kohe tegutseda. Sotsiaaldemokraadid olid valmis arutama ka kompromissmuudatusettepanekut, mille järgi uus toimetulekupiir oleks jõustunud 1. septembrist, mitte 1. juulist. Septembris on juba ukse ees kütteperiood koos üle jõu käivate küttearvete ning siis tuleb toetuse taotlejaid juurde. Meil ei ole tegelikult aega oodata 1. jaanuarini. Ja neile, kes valdkonda ei tunne, veel kord selgituseks, kellel on õigus saada toimetulekutoetust. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elavatel inimestel või perekondadel, kelle kuu sissetulek jääb pärast eluasemekulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Näiteks, kui pere esimese liikme toimetuleku[toetus] tõuseks praeguselt 200 eurolt 250 eurole esimese pereliikme kohta, siis iga pere alaealise lapse eest lisanduks 300 eurot ja iga järgmise täisealise pereliikme eest 200 eurot. Ehk näiteks neljaliikmelise kahe lapsega pere jaoks tähendaks selline piiri tõus, et nende toetus tõuseks praeguselt 840 eurolt 1050 euroni. Toimetulekupiiri kergitamine 50 euro võrra läheb poole aasta eelarvele maksma umbes 6 miljonit eurot, aga mõistagi oleks kulu väiksem, kui see jõustuks septembrist. Ja selle muudatusettepaneku arvesse võtmine toetaks kõiki hädasolijaid – just neid, kes on tegelikult hädas, olgu see üksikvanem, töö kaotanud inimesega pere, kus on lapsed, või üksi elav eakas. Selle tõttu ongi toimetulekutoetuse suurendamine puudust kannatavate inimeste jaoks kriitilise tähtsusega. Nüüd kaks sõna teise muudatusettepaneku kohta. Sotsiaaldemokraatide teisel muudatusettepanekul ehk lasteaia kohatasu puudutaval muudatusettepanekul on tegelikult regionaalpoliitiline tähtsus ja tähendus. Selle muudatusettepaneku vastuvõtmisel ja jõustumisel oleksid kõik lapsed võrdselt koheldud – nii Saaremaa, Ida-Virumaa, Kesk-Eesti kui üldse kogu Eesti lapsed. Lisaks, kui pere taotleb toimetulekutoetust, siis kergendaks [pere olukorda] ka toimetulekutoetuse saamine ja [tagaks] parema toimetuleku. Väga loodan, et koalitsiooni toetus neile muudatusettepanekutele siin saalis täna tuleb ning me saame ühiselt natukene kergendada hädas olevate inimeste elu ja paremaks muuta regionaalpoliitilist aspekti. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Peeter Ernitsa. Palun!

Auväärt juhataja! Head kolleegid! See siin on suure isa või ema, kuidas võtta, väike poeg või tütreke. Aga ta on samasugune nagu tema vanem – sama pime ja sama kuri. See on üsna ohtlik. Ja peale selle, suure tõenäosusega ei vasta see ka põhiseadusele. Majandus langeb. Ma ei hakka rääkima inflatsioonist. Aga rahvas jääb vaesemaks. Anti rääkis siin, et vaesuse tõttu võetakse [poes] munakarbist kaks muna ära – Võrus vähemalt, ilmselt ka mujal –, ja kõik see. Samas, me täristame trumme, et suurt naabrit põlvili suruda, ise ei oleks nagu kaarti vaadanud. Me nagu mängime riiki. Mängime riiki, aga samas oleme andnud oma võimu ära – ma pean silmas meid 101, kes me siin oleme – või teeme näo, nagu kuningal oleks riided seljas, kuigi tegelikult ei ole. Ma ei hakka siin selle väikese lisaeelarve ridu ja programme [lahkama], pole lihtsalt aega sel teemal rääkida. Aivar Sõerd siin vahepeal küsis, küsis väga täpselt: programmid on, aga kus need read on? Aivar on endine rahandusminister ja maksuameti pealik, ta teab paremini kui paljud meist, mis tegelikult [toimub]. Esimese lugemise ajal ei jõudnud ma siia saali. Sellepärast ei jõudnud, et me pidasime riigieelarve arusaadavaks muutmise rühmaga järjekordset koosolekut. Meil oli külas õiguskantsler oma meeskonnaga – või naiskonnaga. Ja see oli täpselt samal ajal. See oli võib-olla juhus, aga [on justkui] iroonia. Ja me arutasime neidsamu asju, mida täna siin arutatakse. Aga me arutasime, milline eelarve praegu on, aga tegelikult ei tohiks olla. Ja nüüd, selles valguses, kui Helmen või teised kolleegid räägivad reaalsetest muredest, mis on tõesti reaalsed mured selles järjest vaesuvas ja frustreerunud ja võõranduvas ühiskonnas, siis neid sisuliselt ei arutata. Jah, sotsiaaldemokraadid olid ainsad, kes esitasid oma muudatusettepanekud, kaks tükki, aga loomulikult teades, et need jõuavad ainult prügikasti. Teised opositsioonierakonnad olid natukene küünilisemaid või targemad, ma ei tea, nad teadsid, et pole mõtet lolli mängida, niikuinii juhtub sama, ja [oma ettepanekuid] ei teinud. Aga see ei ole hea toon. Mitte ainult, et see pole hea toon, vaid tegelikult see on üsna ohtlik. Ja [mõtleme] nüüd, et siin saalis on 101 liiget, kellel peaks olema õigus ja oskus näha nende ridade sisse. Annely ütles rõõmsalt, et kõik oskavad, kõik näevad. Annely, paraku see on soovunelm, valitsejate soovunelm, et kõik [saavad riigieelarvest aru] ja teavad, mis siin on. Ma võin sulle kinnitada: enamik ei saa üldse sellest aru. Tõde on kahjuks selline. Kui praegu oleks olnud valimised, siis praegustest valitsejatest oleks siin saalis olnud 20. Ja need 20, kuhu ka Annely praegu kuulub, hoiavad tegelikult pantvangis ülejäänud 81 [rahvasaadikut], kellest mõned, praegusel juhul sotsiaaldemokraadid, tulid oma kahe parandusettepanekuga välja, aga need jõudsid ainult sinna, kuhu need kehtiva loogika järgi saavadki jõuda.

Kas soovite lisaaega?

Jah, paar minutit.

Ma panen siis kolm minutit lisaaega. Palun!

Jah. See ei ole normaalne olukord. See pole üldse normaalne olukord! Väikene seltskond, tegelikult virtuaalne – võim on ju muutunud virtuaalseks praeguste valitsejate seas. Formaalselt või reaalselt on neid palju, aga toetus on minimaalne. Ja siis esitletakse meile sellist eelarvet, kuigi see on nüüd selline pojukene või tütreke, suure eelarve kõrval tagasihoidlik ja väikse mahuga, 18 miljardi kõrval 40 miljoniga. Aga niimoodi edasi minna tegelikult ei saa. Ja küsimus ei ole selles, et keegi on siin paha, halb või kuri. Ei maksa tulega mängida. Ühel hetkel on Annely ja need, kes on praegu võimul, on ise teerulli all. Aga Eesti riigile ja rahvale sellest küll kasu ei ole, kui keegi sõidab teerulliga oma poliitilistest vastastest üle. See on põhiline mure. Igasugune sildistamine ja arrogantne suhtumine oma kolleegidesse ei näita kõige paremat lastetuba ega ka mitte suhtumist oma kodanikesse ja riiki. Aitäh!

Reili Rand, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Oleme korduvalt kuulnud, et lisaeelarve keskmes on julgeolek. Vajadust panustada riigikaitsesse ei vaidlusta siin saalis keegi. Aga kui kogu ülejäänud elu kuulutatakse justkui teisejärguliseks, siis on meil probleem. Laste ja perede toimetulek ei ole mingi kõrvalteema. See on osa julgeolekust. Riiki ei kaitse ainult relvasüsteemid ja võimed, vaid ka see, kas lastel on arenguvõimalused, peredel kindlus ja inimestel usk homsesse. Me ei saa panna elu pausile, viidates vaid riigikaitsevajadustele, sest ilma inimeste toimetulekuta pole ka seda riiki, mida kaitsta. Täna lisaeelarve arutelul ei saa me vaadata mööda sellest, et aina rohkem peresid tunneb majanduslikku raskust väga isiklikul tasandil. Kõrged eluasemekulud, pidev toiduhinna tõus ja vähenev ostujõud survestavad igapäevaelu. Kui peredel on raske toime tulla, kui lapsed jäävad ilma arenguvõimalustest, siis ei ole see turvaline ega õiglane ühiskond, ükskõik kui hästi läheb meil makromajanduslikult või kaitse-eelarve numbrites. Sotsiaaldemokraatide ettepanek lisaeelarvesse on lihtne ja sisuline: kaotame lasteaia kohatasu kõikides omavalitsustes. See vähendab ebavõrdsust, toetab lapse arengut ning loob lapsevanematele paremad võimalused töö- ja pereelu ühildamiseks. Praegu sõltub lasteaia kättesaadavus lapsevanema rahakotis mõttes sellest, kus ta elab. Kui ta elab Tallinnas, on lootust, et omavalitsus suudab kohatasu leevendada. Mul on hea meel, et ka Hiiumaal oleme oma võimaluste piires teinud kõik, et peresid toetada – kohatasu on hoitud madalana ja laste toidukulud katab samuti vald. Aga kõik omavalitsused ei saa ega jaksa sama teha. Just seetõttu peabki riik appi tulema. Me ei saa pidada normaalseks olukorda, kus riik surub järjest rohkem sotsiaalseid kohustusi kohalike omavalitsuste õlule, ise samal ajal kõrvalt vaadates, kuidas jõukamad saavad rohkem ja vaesemad peavad toime tulema järjest vähemaga. Ja nüüd tuleb veel Reformierakond, kes pealinna tasandil räägib suurte sõnadega tasuta lasteaiast, tagasi lükkama meie ettepanekut katta omavalitsusele see vajalik kulu kõikidele lastele võrdsete võimaluste loomiseks, olenemata postiaadressist. See on kahepalgelisus. See on kahepalgelisus, millele on hind. Selle hinna maksavad Eesti lapsed ja pered. Kui Reformierakonnas on neid, kes peavad vajalikuks tasuta lasteaeda, ja samal ajal neid, kes riigi tasandil ei soovi isegi arutada selleks rahastuse leidmist, kas te olete siis perede poolt või ainult pealinna poliitilise kasumi nimel manööverdajad? Kui Reformierakonna abilinnapea Tallinnas ütleb, et teeme otsuse kõigepealt ära ja alles seejärel vaatame, kust raha saame, siis tekib tõsine küsimus, kas see ongi praeguse peaministrierakonna rahanduspoliitika nägu. Kas see ongi nende kindlates kätes rahandus, mida lubati? Sotsiaaldemokraatide jaoks on laste ja perede toetamine põhimõtteline, see ei piirdu vaid sõnadega. Me oleme juba esitanud peretoetuste ühtlustamise eelnõu. Eesmärk on tõsta pere esimese ja teise lapse eest saadavat toetust praeguselt 80 eurolt 100 euroni kuus – samale tasemele, nagu riik maksab pere kolmandatele ja järgmistele lastele. Meie eelnõu tagab laste võrdse kohtlemise. Ütleme selgelt: kõik lapsed on ühtviisi väärtuslikud. Riik ei tohi jätta muljet, et esimene või teine laps on justkui vähem oluline või et tähtsamad on vaid mõnes konkreetses omavalitsuses elavad lapsed. Ammugi ei saa toetada, nagu praegune koalitsioon näeb, vaid neid peresid, kes on autoomanikud. Head kolleegid, kui me täna valime ebavõrdsuse süvenemise, siis maksame selle eest homme hoopis kõrgemat hinda – sotsiaalse ebastabiilsuse, mahajäämuse ja usalduse kaoga. On aeg lõpetada silmakirjalikkus ning teha otsuseid, mis lähtuvad laste ja perede huvidest. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Züleyxa Izmailova. Palun!

Head Eesti inimesed ja Eesti rahvast esindavad saadikud! Tunnistan ausalt, et 2019. aasta Riigikogu valimiste ajal kõlas tasuta lasteaia mõte Reformierakonna kampaanias pigem populistliku lennukilt raha loopimise kui tõsiseltvõetava lubadusena. Populistlikkus tulenes minu jaoks sellest, et tol ajal enamik peresid veel kohatasust vabastust ei vajanud. Läbimõtlemata teostuse puhul võiksid seesugusel meetmel olla aga isegi negatiivsed regionaalpoliitilised tagajärjed, eriti väiksemate ja suuremate tulubaasidega omavalitsuste konkurentsis, sest see soodustaks linnastumist ja annaks ääremaastumisele veelgi suuremat hoogu, aga ka seetõttu, et praeguses süsteemis otsustab lasteaia kohatasu üle kohalik omavalitsus, mitte riik. Ometigi olid need just Riigikogu, mitte kohalike omavalitsuste valimised, [mille eel] selliseid lubadusi anti. Kuid eks Reformierakond on varem ja hiljemgi inimestele puru silma ajanud. Kuigi veel mõned aastad tagasi olin ma lasteaia kohatasu kaotamise küsimuses vägagi skeptiline, siis nüüd, mil paljude perede sissetulekud on mitme järjestikuse kriisi ja Reformierakonna hoolimatuse tõttu vähenenud, asetub Reformierakonna toona antud lubadus hoopis teise valgusesse. Igal juhul peab valitsus kitsaste ärihuvide teenindamise asemel hakkama mõtlema lastega perede toimetulekule. Nii nagu Pärtel-Peeter Pere Tallinnas. Aga lasteaia kohatasu kaotamist väärivad mitte ainult Tallinna elanikud, vaid lastega pered üle terve Eesti. See oleks õiglane. Ja see on olnud sotsiaaldemokraatide pikaaegne programmiline seisukoht. Head kolleegid! Palun toetage sotsiaaldemokraatide vastavasisulist lisaeelarve muudatusettepanekut, mille järgi kaotaksime lasteaia kohatasu kogu Eestis. Tõhus riigikaitse algab tugevast tagalast, Eesti perede elementaarsest toimetulekust. Praegu, kui inimestel ei jätku enam raha isegi toidu ostmiseks ja Reformierakond ei ole nõus toiduainete käibemaksu soodustust kehtestama, oleks lasteaia kohatasu kaotamisest väga palju abi. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli, kolleeg Andre Hanimägi. Palun!

Hea esimees! Head kolleegid! Mul on kahe asja pärast väga kurb. Esiteks sellepärast, et rahanduskomisjon ei toetanud ühtegi sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut, mis oleks Eestimaa perekondi väga palju aidanud. Aga veel rohkem kurvastab see, et ma pean alustama oma kõnet Lauri Laatsi rumaluste kommenteerimisest. Nimelt, hea kolleeg Laats vist on ära unustanud selle fakti, et kunagi oli Keskerakond peaministri erakond ja valitsuses. Ja sellessamas erakonnas oli juhatus, kuhu kuulusid väga-väga paljud praegused Keskerakonna liikmed. Seda esiteks. Ka siis ei tehtud, ei saadud ära teha väga mitmeid olulisi punkte, mille pärast Lauri näitab praegu sotsiaaldemokraatidele näpuga. Näiteks astmelist tulumaksu Eestis ei ole. Seda ei saadud teha, sellepärast et ei olnud lihtsalt poliitilist konsensust. Seda esiteks. Teiseks, Tallinnas, hea Lauri – pöördun sinu poole läbi kaamerate ja raadio –, on Keskerakond on olnud võimul üle 20 aasta. Alles hiljuti, poolteist aastat tagasi, nii nagu sa ise ütlesid, andsite te üle lasteaia kohatasust vabastamise. See on huvitaval kombel täpselt seesama ajaperiood, kui Keskerakond sattus opositsiooni. Täielik kokkusattumus. Hämmastav! Aga mul on veel huvitavam näide. Nimelt, mõned aastad tagasi, 2021 olin ma Keskerakonna valimisplatvormi juht, ja ma võin kindlalt ka seda heale Lauri Laatsile meelde tuletada, et lasteaia kohatasu vabastamist Keskerakonna valimisplatvormis ei olnud. Küsimus ei olnud mitte rahaline, vaid see oli põhimõtteline vastasseis, sellepärast et lasteaia kohatasust vabastamisel ei ole mitte ainult positiivsed tagajärjed, vaid seal on ka mitmeid asju, mitmeid nüansse, mis tuleb läbi mõelda. Ja loomulikult, nüüd me oleme siin kohas, kus Keskerakond on ise opositsioonis ja näitab [teistele] näpuga. Ma arvan, et see ei ole hea parlamentaarne tava. Aga nüüd, kui see olukord sai natuke lahendatud ja valgust, tuleme tagasi esimese küsimuse juurde. Ma küsisin ka täna lõuna ajal lugupeetud peaministrilt: "Kas te olete ikkagi kogu Eesti peaminister? Kas Reformierakond on ikkagi valitsuse juht kogu Eestis?" Seepärast, et ma mõtlen, et valitsuspartei, peaministripartei peaks ju hoolitsema selle eest, et igas Eestimaa nurgas oleks hea elada. Iga Eestimaa nurk on täpselt sama oluline kui järgmine. Ei saa olla niimoodi, et üks koht on meile kõige olulisem, sellepärast et siis ei ole ju riiki selles valguses, nagu meie seda mõistame. Peaminister [ütleb], nii nagu ka Annely Akkermann ennist eelkõige rõhutas, et omavalitsustel on autonoomia. Kui Tallinnal on see raha olemas, siis palun väga. See on väga hea asi, kui Tallinn selle lasteaia kohatasu vabastuse teeb. Aga ennist küsisin ka komisjoni esimehelt, kaks korda, kas oli arutelu ka selle üle, et autonoomsus on küll väga tore asi, aga mis saab siis, kui omavalitsustel ei ole võimalusi. Mul võib ju olla autonoomsus, aga kui mul ei ole võimalusi, siis on Eesti inimesed ja lapsed ju ebavõrdses olukorras. Meil on ühelt poolt Tallinn, kus sissetulekud on Eesti kõige suuremad, aga lasteaia kohatasu on esimese lapse puhul 50 eurot ja järgmiste laste puhul tasuta. Kõik, kes meid täna kuulavad erinevates omavalitsustes! Ma olen päris kindel, et Tallinn on üks väiksema kohatasuga omavalitsusi. Nii nagu siin ennist välja toodi, Rae valas, Tartu linnas ja igal pool on palju kallim. Ometigi me räägime ainult Tallinnast. See on veider, sest me peaksime rääkima ju kogu Eestist. Eriti selles valguses, et regionaalpoliitika on meil niikuinii juba aastaid kreenis. Me ei suuda tegelikult tagada seda, et Eestimaal oleks areng ühtlane. Kui me vaatame ka … Palun kaks minutit juurde.

Kaks minutit lisaaega.

… Statistikaameti andmeid ja vaatame ka mediaanpalka, seda, millised on palgakäärid, siis me näeme väga selgelt, et Kagu-Eestis on mediaanpalk 1300–1400 eurot, Tartu linnas on see natukene suurem, põhja pool see ka natukene kasvab. Aga suures plaanis on 1300–1400 eurot see raha, millega inimesed peavad opereerima. Loomulikult teenib väga suur osa inimesi veel vähem, brotopalk on veel väiksem. Ometigi on näiteks maksureform meile väga püha asi, seda peab kindlasti tegema. See võtab järgmisel aastal eri hinnangute järgi 300–500 miljonit, siis läheb veel rohkem ja edasi veel rohkem. See toob nendele inimestele, kes seal Kagu-Eestis elavad, mõnikümmend eurot [lisaks]. Nii nagu siin ennist juttu oli, [lisandub] 1200 euro brutopalga puhul 1 euro kuus ja 1300–1350 euro suuruse palga puhul räägime, ütleme, 20 eurost. Samal ajal kui 3000 eurot, 4000 eurot, 5000 eurot teenivad inimesed saavad tänu sellele maksumuudatusele juurde sadu eurosid, üle 100 euro kuus. Kui palju see aastas teeb, seda võib igaüks ise arvutada – tuhandeid. See on äraspidine poliitika. See on äraspidine poliitika, kui me kõik teenused, kõik maksumuudatused, kõik erinevad otsused teeme nii, et siin, pealinnas oleks hea. Ja mul on seda väga veider öelda, sest ma olen ka Tallinna Linnavolikogu liige. Loomulikult, ma tahan, et Tallinnas oleks hea elada. Ma töötan selle nimel ja seisan väga selle eest. Aga Riigikogu liikmena ma pean oluliseks, et ka väljaspool Tallinna oleks elu, et ka minu sünnilinnas Valgas oleks elu, koht, kuhu tagasi minna, ja koht, kuhu minna, et see oleks ka Võrus ja Hiiumaal. Sest vastasel juhul tuleme kõik Tallinnasse tagasi, siia elama, nii nagu oli kunagi üks jutt, et oleme kõik Tallinnas, siis on maru odav Eestis elada. Head sõbrad! Toetame lasteaia kohatasust vabastamist sel juhul juba kogu Eestis. Nii oleks õiglane ja õige kõikide Eesti perede suhtes. Ja toetame ka toimetuleku[toetuse] tõusu, et meil ei oleks käärid sissetulekute vahel veel suuremad, kui need juba on. Proovime seda [vahet] vähendada, mitte suurendada. Aitäh!

Aitäh! Ja järgnevalt Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud kolleegid ja inimesed, kes meid vaatavad! No selge on see, et võidujooks häälte eest on alanud ja stardipauk on päris kõva. Kui kuulad siin neid kõnesid, siis tuleb nutt peale – kuidas me mõtleme kõik laste peale ja ... Eriti valus on kuulata seda, kuidas sotsiaaldemokraadid, kes just äsja lahkusid võimu juurest, aga enne seda koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga panid meile peale hulga makse, võtsid ära paljulapseliste perede toetused, koduse üksikvanema sotsiaalkindlustuse ja veel igasuguseid asju. No see jada on lõpmatu. Panid meile peale automaksu, mis just nimelt neidsamu, nagu nad ütlevad, rohkem haavatavaid peresid, kellel on rohkem lapsi ja kes elavad maapiirkondades, kõige rohkem puudutab. Ja nüüd on niimoodi, et nutt tuleb peale, kui kuulad, kuidas nad nüüd võitlevad lasteaia tasuta koha eest. Kas teil piinlik ei ole? Reformierakond samamoodi, ütleb: "Meie toetame tasakaalus eelarvet. Meil on vaja julgeoleku jaoks raha koguda, sellepärast me teeme makse." Silmakirjalikkus! Siin nad räägivad riigi kohta ühte juttu, aga Tallinna linnas hakkavad nemad nüüd võitlema laste eest. Täpselt samamoodi. Täna ei ole siin lisaeelarve arutelul muud üldse kõlanudki kui see, kuidas keegi jälle üritaks mingit nišši või mingit inimest ära rääkida: "Teate, kuidas meie teist hoolime." Kõige hullem on asja juures see, et kogu riigijuhtimine on läinud ainult ühte rada. Ühest küljest käib, nagu Reformierakond praegu väidab, tohutu kokkuhoid, justkui vähendatakse bürokraatiat. Reaalsus on teine. Vaatame sedasama lisaeelarvet. Ma lõin need kuluread kokku ja küsisin rahandusminister Jürgen Ligi käest, kas ta on vaadanud, kui palju nendel kuluridadel on ainuüksi tööjõukulud suurenenud selle lisaeelarvega. Ta ütles, et no siin ühe rea peal on natukene tõusnud, teise peal on jälle vähenenud. Ma lõin kokku: üle 4 miljoni tuleb praegu maksta tööjõukulusid juurde. Sellist kosmeetikat tehakse riigi[ametites]. Öeldakse, et näete, me oleme Keskkonnaametis töökohti vähendanud, aga samas luuakse Kliimaministeeriumi juurde ju samad töökohad asemele. Milleks sellist näitemängu teha? Meie ainukene võimalus ellu jääda on tõesti, õige, see, et laste peale peab mõtlema. Meie iive riigis on katastroofiline. Kui vaadata ette perspektiivis 10, 20 või 30 aastat, siis on selge, et maksumaksjaid meil varsti enam ei ole. Me peame igal juhul tõmbama koomale oma riigi halduskulusid ja võib-olla vaatama üle ka need teenused, mida me suudame pakkuda. See, et loodetakse immigratsiooni peale, nii nagu on teinud paljud Lääne-Euroopa riigid, ongi just viinud meid sinna, kus me praegu oleme. Just alles hiljuti me siin rääkisime sellest, kuidas me tahame vanglat Rootsile välja rentida. Rootsi oli aastakümneid tagasi veel üks musterriik Euroopas, seal oli kõige väiksem kuritegevus, nüüd nad on püsti hädas, peavad endale vanglaid juurde ehitama. Ilmselgelt tekib seesama mure ka meil, kui me hakkame mõtlema kontrollimatu immigratsiooni peale. Meil on selline poliitika: me tahame justkui näidata, et me teeme kokkuhoidu, samas, teisest küljest me tahame jälle kõiki toetada. Aga pikka perspektiivi ma ei näe. Ma räägin ka sellest, milline on tegelikult meie energiapoliitika. Meie energiapoliitika ei kannata mitte mingisugust kriitikat, see on alla igasugust arvestust. Me räägime siin sellest, kuidas jälle juurde luua nii-öelda taastuvenergia tootmist, mis on juhitamatu energia, samas me näeme, kuhu see on välja viinud. Jah, meil on tõesti kohati küll elektrihinnad miinuses, kuid samas me loome juurde reservfonde ning kehtestame sagedustasusid ja võrgutasusid. Seega, kogu majanduspoliitika on äraspidine. Ainuke lahendus … Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisa, palun!

Isamaa tegi tõesti hea ettepaneku: kärbime riigi kulusid 300 miljonit. Aga see lihtsalt ei jõudnudki kuhugi, isegi mitte komisjoni arutelule. Tahaks näha sellist reaalset kulude kärpimist. Mille arvel kärpida? Tegelikult on see võimalus täiesti olemas. Hea tahte juures on see võimalik. Praegu lihtsalt tõstetakse eelmise aasta jääkidest 300 miljonit – naksti! – selle aasta eelarvesse üle. Ja seal on tegelikult veel reserve. Aga see ei ole ju kärpimine. Ainuke võimalus on viia meie teenused sellisele tasemele, et me suudame oma riiki ülal pidada, kogu teenindus ja riigi ülalpidamine tuleks muuta jõukohaseks. See on see, mis meid tulevikus võib-olla aitab ka majanduses edasi. Maksude tõstmisega me oleme viinud oma majanduse tegelikult täiesti krahhini. Me oleme juba üle kolme aasta olnud majanduslanguses ja lõppu ei paistagi tulevat. Vahepeal ollakse väga rõõmsad, kui majandus hakkab jälle justkui jälle tõusma – 0,3%. No ei tõuse niimoodi, kui me paneme oma ettevõtjate õlule järjest suurema maksukoormuse, samuti inimestele, ja siis üritame rääkida väga olulistest lasteaiamaksude kaotamisest. Muidugi, kõik võiks ju tasuta olla. Kuid ma tahaksin sotsiaaldemokraatidele eriti meelde tuletada, et raha ei tule siiski seina seest. Kui me kokku ei hoia, siis meil ei ole ka seda raha, mida võimaluse korral saaks tõesti abivajajatele jagada. Igal juhul me ei saa sellist eelarvet mitte mingil moel toetada. Nii et teen ettepaneku saata see eelarve ajaloo prügikasti. Aitäh!

Aitäh! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt vastan etteheitele, et sotsiaaldemokraadid arvavad, et raha tuleb seina seest. Ei, seda me ei arva. Aga samamoodi me teame, et lapsed ei ela lihtsalt õhust ja armastusest. On see siis igapäevane toidukorv või lasteaia kohatasu, need kulud tuleb katta, seda on vaja ka lapse arengu jaoks, täpselt samamoodi huviharidust. Kui vaadata lisaeelarvet tervikuna, siis kõik need muudatused, näiteks laiapindsesse julgeolekusse lisaraha panemine, ongi vajalikud. See näitab, et võrreldes eelmise aastaga, kui eelarve vastu võeti, on midagi muutunud, on väliskeskkond muutunud. Ja tõepoolest, ka inimeste toimetulek on keerulisemaks muutunud. Kuna sotsiaaldemokraadid arvavad, et toimetulek on julgeolek – kui inimene ei suuda oma poes oma ostukorvi [täita], tal on väga keeruline [toiduaineid] soetada, siis [pole mõtet] loota, et tema motivatsioon riigikaitseks oleks kõrge –, tegime oma ettepanekud lisaeelarve kohta. Väga selgelt fokuseerime kahele asjale. Esiteks, toimetulekupiiri tõstmine, et tulla appi neile, kellel seda kõige rohkem vaja on. Teiseks, tõesti, arvestades Tallinnas kerkinud poliitilist diskussiooni lasteaia kohatasu kaotamise üle, aga seda [tuleks teha] üleriigiliselt, mitte nii, et jõukas omavalitsus jaksab seda tasu katta, aga teised peavad pealt vaatama ja lapsevanemad peavad lasteaiakoha eest tasuma. Alati joonistuvad siin saalis teravalt välja ideoloogilised erimeelsused, aga toimetulekupiiri tõstmine on küll üks asi, milles me minu meelest võiksime kokku leppida. See on vajaduspõhine. See läheb neile inimestele, kellel on tuge vaja. Ja kuna toimetulekupiir tõsteti 200 euroni juunis 2022 – sellest on nüüd möödunud kolm aastat, selle aja jooksul on hinnad rohkem kui viiendiku võrra kallinenud, ka toidukorv on kallimaks läinud –, on toimetulekupiiri tõstmine erakordselt asjakohane. Selle mõju hindame umbes 6 miljonile eurole ja seda saab katta valitsuse reservidest. Mõistlik ettepanek, mis sai rahanduskomisjonis kaks toetushäält ja jõuab varsti ka siia saali hääletamisele. Nii et tõesti, kolleegid, palun teie toetust. Siis lasteaia kohatasu küsimus. Kuna meil on täna olnud pikk päev, siis on paar korda kerkinud teema, et missugused on need sisulised arutelud, mis me siin saalis peame. Ja me peaksimegi vaatama tervikpilti. Kui ettevõtja kaalutleb oma ärihuve, perekond tegeleb oma leibkonna eelarvega, omavalitsus oma eelarvega, siis meie peaksime vaatama tervikpilti. See, et lasteaia kohatasud on kasvanud, need võivad peredele üle jõu käia, on üks aspekt, aga teine on regionaalne ebavõrdsus. Siin saalis on kolleegid erinevatest erakondadest ilusti fakte juba välja toonud. Kui Tallinnas kohatasu kaob, aga Rae vallas on 170 eurot esimese lapse kohta, siis motivatsioon kirjutada ennast Tallinnasse sisse ja tuua laps Tallinnasse lasteaeda, võib pere jaoks olla optimaalne lahendus, kui vanemad käivad Tallinnas tööl. Piirkondlikult võib see tekitada väga suuri erisusi, nii nagu oli tasuta transpordi puhul, mis motiveeris inimest ennast Tallinna sisse kirjutama. Sama võib juhtuda lasteaia kohatasuga. Seetõttu peame me riigi tasandil neid vastastikmõjusid arvestama ja leidma lahenduse, mis sobib kõigile omavalitsustele ega motiveeri sellist sundrännet perede puhul, kellel tõepoolest majanduslikel põhjustel võib olla mõistlik panna oma laps ühe või teise omavalitsuse lasteaeda vastavalt lasteaia kohatasu otsustele. Nüüd, pikaajaline mure, mida me arutasime esimesel lugemisel, on see, et püsitulud ei kata püsikulusid. Siin me lahendust ei leia. Väga palju tegeleme kas tehniliste küsimustega või … Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… aga otsuste pikemaid mõjusid arvesse võtta ja kokkuleppe saavutamisel neid järk-järgult lahendada tuleks ka lisaeelarve käigus. Muudatusettepanekutena jõuavad mõned meie mõtted ka hääletamisele. Nii et lisaks toimetulekupiiri tõstmisele palun teid toetada ka lasteaia kohatasu üle-eestilise kaotamise muudatusettepanekut. Nii nagu ei ole võimalik oodata rikkaks saamist ja siis hakata vaesusega tegelema, ei ole võimalik öelda, et toimetulekupiiri tõstmine on selline otsus, mida peab arutama eelarveläbirääkimistel, või et lasteaia kohatasu kaotamine on midagi sellist, mida praegu ei saa käsitleda, sest sellel on pikemad mõjud. Väga paljudel meie otsustel, mida me siin saalis teeme, on mõjud, mis ulatuvad väljapoole konkreetset omavalitsust või konkreetset eelarveaastat. Enamasti ei saa nende lahendamist lükata 2027. aasta valimiste järgsesse aega ja seda ausat arutelu peaks pidama varem. Aitäh!

… aga otsuste pikemaid mõjusid arvesse võtta ja kokkuleppe saavutamisel neid järk-järgult lahendada tuleks ka lisaeelarve käigus. Muudatusettepanekutena jõuavad mõned meid mõtted ka hääletamisele. Nii et lisaks toimetulekupiiri tõstmisele palun teid toetada ka lasteaia kohatasu üle-eestilise kaotamise muudatusettepanekut. Nii nagu ei ole võimalik oodata rikkaks saamist ja siis hakata vaesusega tegelema, ei ole võimalik öelda, et toimetulekupiir on selline otsus, mida peab arutama eelarveläbirääkimistel, või et lasteaiakohatasu kaotamine on midagi sellist, mida praegu ei saa käsitleda, sest sellel on pikemad mõjud. Väga paljudel meie otsustel, mida me siin saalis teeme, on mõjud, mis ulatuvad väljapoole konkreetset omavalitsust või konkreetset eelarveaastat. Enamasti ei saa nende lahendamist lükata 2027. aasta valimiste järgsesse aega ja seda ausat arutelu peaks pidama varem. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head kuulajad! Meil on praegu arutelu all lisaeelarve ja samal ajal on Tallinnas arutelu all lisaeelarve. Ja kui me vaatame üldist Eesti olukorda, siis niivõrd karmi regionaalset ebavõrdsust, kui on praegu kogu Eestis, me tegelikult ei ole varem näinud. Viimase 20 aastaga on kolinud Harjumaale 131 000 inimest ülejäänud Eesti piirkondadest ja neist väga suur hulk on jõudnud ka Tallinnasse. Peamiselt on need inimesed, kes on tööealised, peamiselt on need inimesed, kes on loonud siia, kas Tallinnasse või Harjumaale, oma perekonna, saanud lapsed, pannud need lapsed lasteaeda või kooli. See, et siia on kolinud väga palju inimesi ülejäänud Eestist, on toonud kaasa selle, et Tallinnas on loodud kõige rohkem töökohti, Tallinnas on kõige rohkem riigiasutusi ja Tallinnas on üldse kõige suurem pakutavate teenuste spekter. Kui me vaatame nüüd siin saalis menetletavat lisaeelarvet ja Tallinnas menetletavat lisaeelarvet, siis on äärmiselt kurb näha seda, et Eesti suurim ja jõukaim omavalitsus, Tallinn, ja sealne üks erakond arutleb teemal, kas kaotada Tallinnas lasteaia kohatasu, samal ajal kui kõik teised omavalitsused üle Eesti, keda on 78, seda sellisel kujul ei aruta. Ma arvan, et see ei ole õiglane, see ei ole kohane ja see kindlasti ei aita kuidagi kaasa sellele, et meil tekiks võrdsem ja regionaalpoliitiliselt tasakaalustatum Eesti. Minu soov on sama, millest eelkõnelejad on tegelikult juba väga palju rääkinud. Nimelt, kui me räägime sellest teemast Tallinnas, kui me räägime lasteaia kohatasudest meie Eesti kõige jõukamas ja suuremas omavalitsuses, siis me peame tegema seda ka ülejäänud Eestis. Ja mitte ainult sellepärast, et me tahame, et meie lapsed saaksid lasteaias hea eelkoolihariduse ja et neil oleksid motiveeritud lasteaiaõpetajad, vaid see on tegelikult palju laiem küsimus. Kui me vaatame eelarve seisu üleüldiselt kohalikes omavalitsustes, siis lisaeelarvetega väga paljud kohalikud omavalitsused praegu hiilata ei saa. Nendel ei ole vahendeid, mille kaudu võiks kaaluda erinevaid samme, olgu lasteaia kohatasu kaotamine või midagi sarnast. Tegelikult on lasteaedade puhul veel üks väga suur probleem lasteaiaõpetajate palk, mis on seotud õpetajate palgaga. See on jälle väga suur väljakutse väga paljudele Eesti kohalikele omavalitsustele. Seetõttu on kahetsusväärne, et me oleme jõudnud olukorda, kus lasteaia kohatasude arutelu Tallinnas kogub tuure, samal ajal kui ülejäänud Eesti vaatab seda kõike pealt ja peab kurvastusega tunnistama, et selliseid vahendeid isegi selliste arutelude alustuseks meil ei ole. Seetõttu on igati mõistlik kaaluda lasteaia kohatasude kaotamist tervikuna Eestis, leides vajalikud vahendid riigieelarvest. See samm oleks õige, see samm oleks mõistlik ja see samm oleks väga vastutustundlik. Kutsun kõiki üles toetama seda ettepanekut ja vaatama tõsiselt otsa ka nendele väljakutsetele, mis meil Eestis jätkuvalt regionaalpoliitika valdkonnas on. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head kuulajad! Meil on praegu arutelu all lisaeelarve ja samal ajal on Tallinnas arutelul lisaeelarve. Ja kui me vaatame üldist Eesti olukorda, siis niivõrd karmi regionaalset ebavõrdsust, kui on praegu kogu Eestis, me tegelikult ei ole varem näinud. Viimase 20 aastaga on kolinud Harjumaale 131 000 inimest ülejäänud Eesti piirkondadest ja neist väga suur hulk on jõudnud ka Tallinnasse. Peamiselt on need inimesed, kes on tööealised, peamiselt on need inimesed, kes on loonud siia, kas Tallinnasse või Harjumaale, oma perekonna, saanud lapsed, pannud need lapsed lasteaeda või kooli. See, et siia on kolinud väga palju inimesi ülejäänud Eestist, on toonud kaasa selle, et Tallinnas on loodud kõige rohkem töökohti, Tallinnas on kõige rohkem riigiasutusi ja Tallinnas on üldse kõige suurem teenuste pakkumiste spekter. Kui me vaatame nüüd siin saalis menetletavat lisaeelarvet ja Tallinnas menetletavat lisaeelarvet, siis on äärmiselt kurb näha seda, et Eesti suurim ja jõukaim omavalitsus, Tallinn, ja sealne üks erakond arutleb teemal, kas kaotada Tallinnas lasteaia kohatasu, samal ajal kui kõik teised omavalitsused üle Eesti, keda on 78, seda sellisel kujul ei aruta. Ma arvan, et see ei ole õiglane, see ei ole kohane ja see kindlasti ei aita kuidagi kaasa sellele, et meil tekiks võrdsem ja regionaalpoliitiliselt tasakaalustatum Eesti. Minu soov on sama, millest eelkõnelejad on tegelikult juba väga palju rääkinud. Nimelt, kui me räägime sellest teemast Tallinnas, kui me räägime lasteaia kohatasudest meie Eesti kõige jõukamas ja suuremas omavalitsuses, siis me peame tegema seda ka ülejäänud Eestis. Ja mitte ainult sellepärast, et me tahame, et meie lapsed saaksid lasteaias hea eelkoolihariduse ja et neil oleksid motiveeritud lasteaiaõpetajad, vaid see on tegelikult palju laiem küsimus. Kui me vaatame eelarve seisu üleüldiselt kohalikes omavalitsustes, siis lisaeelarvetega väga paljud kohalikud omavalitsused praegu hiilata ei saa. Nendel ei ole vahendeid, mille kaudu võiks kaaluda erinevaid samme, olgu lasteaia kohatasu kaotamine või midagi sarnast. Üks väga suur probleem, mis puudutab veel lasteaedu, on tegelikult seotud ka sellega, mis puudutab õpetajaid ja lasteaiaõpetajate palka, mis on seotud õpetajate palgaga. See on jälle väga suur väljakutse väga paljudele Eesti kohalikele omavalitsustele. Seetõttu on kahetsusväärne, et me oleme jõudnud olukorda, kus lasteaia kohatasude arutelu Tallinnas kogub tuure, samal ajal kui ülejäänud Eesti vaatab seda kõike pealt ja peab kurvastusega tunnistama, et selliseid vahendeid isegi selliste arutelude alustuseks meil ei ole. Seetõttu on igati mõistlik kaaluda lasteaia kohatasude kaotamist tervikuna Eestis, leides vajalikud vahendid riigieelarvest. See samm oleks õige, see samm oleks mõistlik ja see samm oleks väga vastutustundlik. Kutsun kõiki üles toetama seda ettepanekut ja vaatama tõsiselt otsa ka nendele väljakutsetele, mis meil Eestis jätkuvalt regionaalpoliitika valdkonnas on. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Ester Karuse. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on siin saalis arutlusel küll lisaeelarve, kuid tegelikult on laual hoopis sügavam küsimus: kas Eesti rahanduspoliitika teenib ühiskonda või vaid väheseid jõukaid? Eesti rahanduse seis on nõrk, majanduskasv kidub ning inflatsioon neelab suure osa inimeste reaalsest ostujõust. Kellele see eelarve on mõeldud, keda see aitab või keda see koormab? Valitsuse sõnul on tegemist julgeolekueelarvega. Kõlab justkui uhkelt, väärikalt ja üllalt, aga kui vaadata sügavamale, siis on näha, et tegelikult on see eelarve, mis kasvatab kulusid, samal ajal kui katteallikaid ei tule mitte õiglasest maksupoliitikast, vaid aina suuremast laenukoormusest ja inimestelt kogutud maksudest. Viimased aastad on tähendanud rohkem kui miljard eurot lisakoormust Eesti inimestele ja ettevõtetele. Aga kellelt küsitakse rohkem ja kellele antakse? Käibemaks tõuseb, tulumaks tõuseb. Aga samal ajal kuulutas uus koalitsioon suurelt, et loobutakse ettevõtete kasumimaksust. Okei. Aga on mõistetamatu, miks pannakse kõik maksutõusud ikkagi tööinimeste õlgadele. Miks ei ole valitsus pingutanud selle nimel, et saada maksuraha kätte suurkorporatsioonidelt, nagu Google või Facebook, kes viivad reklaamiraha maksuvabalt Eestist välja? Samal ajal on meie ajalehtede tulud kokku kuivamas ja ollakse sunnitud paberväljaannete ilmumist koomale tõmbama? See tulu saaks minna riigikaitse rahastamiseks. Sotsiaaldemokraadid ei sea kahtluse alla tugevat julgeolekupoliitikat. Olime esimene erakond, kes toetas avalikult kaitsekulude tõstmist 5%-ni. Aga see saab toimuda ainult juhul, kui sellel on õiglane ja püsiv rahaline kate. Me ei saa rahastada kaitsevõimet õpetajate, arstide ja laste hariduse arvel ega ka laenurahaga, mille intressikulu aastaks 2027 ulatub juba 320 miljoni euroni. See on suurem kui pooleteisekordne Tervisekassa eelarvepuudujääk. Ja üleüldse, mis saab 2028. aastal, kui Euroopa Liidu eelarvereeglite lõdvendamine ära lõpeb. Eesti Panga värske prognoos ütleb otse: kui riigikaitsekulud püsivad kõrged, tuleb leida neile püsiv tuluallikas. Aga mida teeb meie valitsus? Valib just vastupidise tee. Loobub maksutulust, näiteks pangamaksust, suurendab võlga ja kasvatab puudujääki. Eriti kurioosne ongi pankade poputamine, mida praegune valitsus teeb. Mullu ületas Eestis tegutsevate pankade kasum miljardi euro piiri, kuid seda tulu ei kasutata Eesti inimeste hüvanguks. Laenutingimused üha karmistuvad ja väiksemates asulates, näiteks ka Valgas, minu kodulinnas, pannakse järjest pangakontoreid kinni. Kõige küünilisem ongi see, kellele see kõik kasulik on. Ettevõtete omanikele, eriti suurettevõtete omanikele. Eesti Panga üle-eelmise aasta uuring näitab, et rikkaima 1% kätte on koondunud kogu ettevõtluse varast, ja tegemist pole väikeettevõtjate aitamisega, vaid tegemist on maksuleevendusega kõige jõukamale ühiskonnakihile, sageli ka välismaistele aktsionäridele. Kõik teised – palgatöötajad, pensionärid, väikeste sissetulekutega pered – maksavad selle kinni ja kaotavad. Käibemaksutõus kiirendab inflatsiooni, reaalpalk väheneb, säästud kahanevad. Samal ajal kaotatakse maksuküür, millest varem võitsid just väiksema sissetulekuga inimesed. Nüüd võidavad taas need, kellel on juba suurem sissetulek. Selle muudatuse mõju riigieelarvele on umbes 500 miljonit eurot. Aga valitsus räägib kindlatest kätest. Kas tõesti on kindlates kätes rahandus see, millega kasvatatakse teadlikult puudujääki, antakse kingitusi rikastele ja kärbitakse solidaarsust? See ei ole vastutustundlik rahanduspoliitika, see on ideoloogiline valik. Tulusid ei koguta sealt, kus neid on, vaid pannakse suurem koormus nende õlule, kes seda tegelikult ei jaksa kanda. Me ei pea seda õigeks, me ei toeta seda lisaeelarvet, mis süvendab ebaõiglust, kasvatab võlga ja lükkab tegelikud otsused tulevikku. Eesti väärib õiglasemat rahanduspoliitikat ja ausamat valitsemist. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on siin saalis arutlusel küll lisaeelarve, kuid tegelikult on laual hoopis sügavam küsimus: kas Eesti rahanduspoliitika teenib ühiskonda või vaid väheseid jõukaid? Eesti rahanduse seis on nõrk, majanduskasv kidub ning inflatsioon neelab suure osa inimeste reaalsest ostujõust. Kellele see eelarve on mõeldud, keda see aitab või keda see koormab? Valitsuse sõnul on tegemist julgeolekueelarvega. Kõlab justkui uhkelt, väärikalt ja üllalt, aga kui vaadata sügavamale, siis on näha, et tegelikult on see eelarve, mis kasvatab kulusid, samal ajal kui katteallikad ei tule mitte õiglasest maksupoliitikast, vaid aina suuremast laenukoormusest ja inimestelt kogutud maksudest. Viimased aastad on tähendanud rohkem kui miljard eurot lisakoormust Eesti inimestele ja ettevõtetele. Aga kellelt küsitakse rohkem ja kellele antakse? Käibemaks tõuseb, tulumaks tõuseb. Aga samal ajal kuulutas uus koalitsioon suurelt, et loobutakse ettevõtete kasumimaksust. Okei. Aga on mõistetamatu, miks pannakse kõik maksutõusud ikkagi tööinimeste õlgadele. Miks ei ole valitsus pingutanud selle nimel, et saada maksuraha kätte suurkorporatsioonidelt, nagu Google või Facebook, kes viivad reklaamiraha maksuvabalt Eestist välja? Samal ajal on meie ajalehtede tulud kokku kuivamas ja ollakse sunnitud paberväljaannete ilmumist koomale tõmbama. See tulu saaks minna riigikaitse rahastamiseks. Sotsiaaldemokraadid ei sea kahtluse alla tugevat julgeolekupoliitikat. Olime esimene erakond, kes toetas avalikult kaitsekulude tõstmist 5%-ni. Aga see saab toimuda ainult juhul, kui sellel on õiglane ja püsiv rahaline kate. Me ei saa rahastada kaitsevõimet õpetajate, arstide ja laste hariduse arvel ega ka laenurahaga, mille intressikulu aastaks 2027 ulatub juba 320 miljoni euroni. See on suurem kui pooleteisekordne Tervisekassa eelarvepuudujääk. Ja üleüldse, mis saab 2028. aastal, kui Euroopa Liidu eelarvereeglite lõdvendamine ära lõpeb. Eesti Panga värske prognoos ütleb otse: kui riigikaitsekulud püsivad kõrged, tuleb leida neile püsiv tuluallikas. Aga mida teeb meie valitsus? Valib just vastupidise tee. Loobub maksutulust, näiteks pangamaksust, suurendab võlga ja kasvatab puudujääki. Eriti kurioosne ongi pankade poputamine, mida praegune valitsus teeb. Mullu ületas Eestis tegutsevate pankade kasum miljardi euro piiri, kuid seda tulu ei kasutata Eesti inimeste hüvanguks. Laenutingimused üha karmistuvad ja väiksemates asulates, näiteks ka Valgas, minu kodulinnas, pannakse järjest pangakontoreid kinni. Kõige küünilisem ongi see, kellele see kõik kasulik on. Ettevõtete omanikele, eriti suurettevõtete omanikele. Eesti Panga üle-eelmise aasta uuring näitab, et rikkaima 1% kätte on koondunud kogu ettevõtluse varast, ja tegemist pole väikeettevõtjate aitamisega, vaid tegemist on maksuleevendusega kõige jõukamale ühiskonnakihile, sageli ka välismaistele aktsionäridele. Kõik teised – palgatöötajad, pensionärid, väikeste sissetulekutega pered – maksavad selle kinni ja kaotavad. Käibemaksutõus kiirendab inflatsiooni, reaalpalk väheneb, säästud kahanevad. Samal ajal kaotatakse maksuküür, millest varem võitsid just väiksema sissetulekuga inimesed. Nüüd võidavad taas need, kellel on juba suurem sissetulek. Selle muudatuse mõju riigieelarvele on umbes 500 miljonit eurot. Aga valitsus räägib kindlatest kätest. Kas tõesti on kindlates kätes rahandus see, millega kasvatatakse teadlikult puudujääki, antakse kingitusi rikastele ja kärbitakse solidaarsust? See ei ole vastutustundlik rahanduspoliitika, see on ideoloogiline valik. Tulusid ei koguta sealt, kus neid on, vaid pannakse suurem koormus nende õlule, kes seda tegelikult ei jaksa kanda. Me ei pea seda õigeks, me ei toeta seda lisaeelarvet, mis süvendab ebaõiglust, kasvatab võlga ja lükkab tegelikud otsused tulevikku. Eesti väärib õiglasemat rahanduspoliitikat ja ausamat valitsemist. Aitäh!

Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea esimees! Ma väga vabandan, aga ma lihtsalt ei suuda seda sotside silmakirjalikkust kuulata, mul on tekkinud juba allergia selle vastu. No sotsiaaldemokraatidel on tekkinud nüüd raske mure lastega perede pärast, ebavõrdsuse kasvu pärast, maapiirkondades elavate perede pärast. Huvitav, et neil mitte kordagi seda muret ei olnud valitsuses olles. Siis võeti esimese asjana ära lasterikaste perede toetus, viidi sisse kõikvõimalikud maksud, tõsteti aktsiise, [kehtestati] automaks, kusjuures mitte mingeid erisusi ei tehtud lastega peredele. Kui mitu korda me tegime erinevaid muudatusettepanekuid, et toetataks lastega peresid. Kõik hääletati maha. Ei, isegi ei lastud hääletada – kõik muudatusettepanekud seoti kokku ega lastud isegi eraldi hääletada. Ja nüüd on selline mure, et kuidas ikkagi meie teistes piirkondades elavad lastega pered hakkama saavad. Kaotati ära tasuta ühistransport. Nüüd oli jällegi mitu kõnet sellest, et inimeste toimetulek halveneb, perede toimetulek halveneb, noorte perede toimetulek halveneb. Aga tänu kellele see toimub? See on tänu teile, selle pärast, mida te olete koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga viimased kaks aastat teinud. Nüüd tuli meelde tasuta lasteaed. Oi, meil on ju programmis sees tasuta lasteaed. Enne see mitte kordagi kellelegi meelde ei tulnud. Nüüd tuli meelde – pärast seda, kui Keskerakond ja Reformierakond Tallinna Linnavolikogus esitasid selle muudatusettepaneku Tallinna lisaeelarve kohta. Siis äkitselt tuli meelde: "Oi, aga me vist oleme ka seda lubanud." Aga teate, Tallinnas me ei saa seda toetada, sest Tallinnas meil on vaja istutada igale lapsele puu. See maksab kokku 2,4 miljonit eurot. Iga puu maksab 674 eurot, kokku teeb see 2,4 miljonit eurot. Ja kuna meil on vaja istutada igale lapsele puu, siis me ei saa toetada tasuta lasteaeda. Selline ideoloogiline vaidlus on tekkinud. Nüüd on selleks, et leida veel mingi vabandus, esitatud lisaeelarve kohta muudatusettepanek – tasuta lasteaed, riiklikul tasemel –, teades väga hästi, et see hääletatakse niikuinii maha. No te ise tegite samamoodi, kui olite koalitsioonis – üldiselt te hääletasite maha kõik opositsiooni muudatusettepanekud, isegi kui need olid mõistlikud. Nüüd on väga mugav rääkida: "Teate, me väga tahtsime. Me nii väga tahtsime toetada lastega peresid üle riigi. Esitasime muudatusettepaneku, aga näete, kuri Reformierakond hääletas selle jälle maha. Seetõttu, teate, me ei saa ka Tallinnas toetada, vaatamata sellele, et me oleme selle eraldi oma programmi sisse kirjutanud." Ja nüüd siis tullakse ja öeldakse: "Aga teate, Keskerakond ei ole midagi teinud Tallinnas." Me oleme iga aasta samm-sammult liikunud selles suunas, et kindlustada tasuta lasteaed. Vabastasime alguses erivajadusega lapsed lasteaiatasust, siis iga kolmanda lapse lasteaiatasust, kui ühes peres on mitu last, kes käivad lasteaias, siis iga teise lapse lasteaiatasust, vähendasime seda tasu. Ja nüüd öeldakse, et Keskerakonna valimisplatvormis seda ei olnud. Jah, teate, miks seda ei olnud? Sest me oleme lubanud Tallinnas neid asju, mida me oleme ka reaalselt ellu viinud. Need asjad, mida me oleme lubanud, me oleme ka ellu viinud, olgu õppeaasta alguse toetus igale lapsele, kooli alguse toetus, pensionäride lisatoetus, tasuta koolilõuna või tasuta ühistransport. Aga mida teie olete ära teinud peale oma tuhande europingi, mis nüüd lagunevad, või 2,4 miljoni euro eest puude istutamise ja selle korralageduse, mis on Tallinnas tekkinud? Palun veel üks minut.

Üks minut lisaaega, palun! Head kolleegid, ma saan aru, et teie arutelu on seal väga elav, aga see segab ettekandjat. Ma palun siiski keskenduda sellele, mida ettekandja räägib. Jätkake, palun!

Jaa, tegelikult see on väga hea, et minu ettekanne sellist elevust tekitab, seda see peabki tekitama. Ja vaadake, üks asi. Vot, Keskerakond võib lubada tasuta lasteaeda ja võib toetada tasuta lasteaeda, sest meie sõna ka midagi loeb erinevalt teie sõnast, mida te muudate vastavalt sellele, kuidas parasjagu tõmbetuul puhub. Ja Keskerakond on ka see, kes on taganud ka selle, et Tallinna eelarve on sellises seisus, mis võimaldab tasuta lasteaeda tagada. Keskerakond toetab tasuta lasteaeda Tallinnas, me toetame seda ka pärast valimisi, me tahame muuta selle püsivaks, ja muidugi toetame seda ka riiklikul tasemel, kui tuleme võimule. Aitäh!

Jaa, tegelikult see on väga hea, et minu ettekanne sellist elevust tekitab, seda see peabki tekitama. Ja vaadake, üks asi. Vot, Keskerakond võib lubada tasuta lasteaeda ja võib toetada tasuta lasteaeda, sest meie sõna ka midagi loeb erinevalt teie sõnast, mida te muudate vastavalt sellele, kuidas parasjagu tõmbetuul puhub. Ja Keskerakond on ka see, kes on taganud ka selle, et Tallinna eelarve on sellises seisus, mis võimalik tasuta lasteaeda tagada. Keskerakond toetab tasuta lasteaeda Tallinnas, me toetame seda ka pärast valimisi, me tahame muuta selle püsivaks, ja muidugi toetame seda ka riiklikul tasemel, kui tuleme võimule. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Allase. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on väga hea meel siin hilisel õhtul nii tõsisel teemal rääkida. Tõesti, head kolleegid – eelkõige koduparteist, sotsiaaldemokraatidest – on enamus mõtteid ära ütelnud, ei ole mõtet seda kõike väga palju korrata, aga igaks juhuks siiski mõne asja räägin üle. Loomulikult on hädasti vaja tõsta toimetulekupiiri ja sellest peaks praegune valitsus väga selgelt aru saama. Komisjoni esindajalt ma siin küsisin selle kohta ja tõin näite, kuidas tõesti Eestimaa kauplustest tuleb üha enam teateid selle kohta, et toiduainete varguste arv järjest kasvab ja tõesti võetakse elementaarseid toiduaineid. See juba näitab, et see trend on süvenev. Ja ma ei usu, et lihtsalt varguste arv on kasvanud, vaid pigem on lisandunud inimesi, kellel on tõesti toimetulekuraskused. Nii et sellest peab aru saama. Mulle teebki kõige rohkem muret see, et valitsusparteid ei saa aru ühest asjast: ka toimetulek on julgeolek. Selles lisaeelarves on palju kulusid ette nähtud laiapindsele riigikaitsele ja tõesti, need kulutused on hädavajalikud, neid toetavad ka sotsiaaldemokraadid. Kuid veel kord: mina näiteks, tulles Kagu-Eestist, saan väga hästi aru ja tunnetan seda iga päev üha rohkem, et nende inimeste hulk, kes hakkavad pettuma, aina suureneb. Ja vaat see on samuti reaalne julgeolekuoht. Võib-olla veel rohkem teeb mulle haiget see, mida ma siin kuulen kolleegide suust, eelkõige Keskerakonna ridadest, vahel ka Isamaa ridadest. Nimelt, praeguses olukorras peaksid ikkagi opositsioonierakonnad seljad kokku panema ja püüdma selle muutuse ellu kutsuda, aga selle asemel kuuleme Keskerakonnalt ainult süüdistamist. Samas, me kõik ju teame, mis olukorras me siin oleme: 52 kohta on kahel erakonnal. Tõesti, osaliselt on need kohad vale abil saadud, aga see on tänane reaalsus. Ja sellele reaalsusele saaks vastu ainult siis, kui kõik paneksid seljad kokku. Aga mida me nägime täna? (Hääl saalist.) Et maksud ei tõuse, teate küll seda ütlust. (Hääl saalist.) Loomulikult valetasid. Ainukesena …

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on väga hea meel siin hilisel õhtul nii tõsisel teemal rääkida. Tõesti, head kolleegid – eelkõige koduparteist, sotsiaaldemokraatidest – on enamus mõtteid ära ütelnud, ei ole mõtet seda kõike väga palju korrata, aga igaks juhuks siiski mõne asja räägin üle. Loomulikult on hädasti vaja tõsta toimetulekupiiri ja sellest peaks praegune valitsus väga selgelt aru saama. Komisjoni esindajalt ma siin küsisin selle kohta ja tõin näite, kuidas tõesti Eestimaa kauplustest tuleb üha enam teateid selle kohta, et toiduainete vargus järjest kasvab ja tõesti võetakse elementaarseid toiduaineid. See juba näitab, et see trend on süvenev. Ja ma ei usu, et lihtsalt varguste arv on kasvanud, vaid pigem on lisandunud inimesi, kellel on tõesti toimetulekuraskused. Nii et sellest peab aru saama. Mulle teebki kõige rohkem muret see, et valitsusparteid ei saa aru ühest asjast: ka toimetulek on julgeolek. Selles lisaeelarves on palju kulusid ette nähtud laiapindsele riigikaitsele ja tõesti, need kulutused on hädavajalikud, neid toetavad ka sotsiaaldemokraadid. Kuid veel kord: mina näiteks, tulles Kagu-Eestist, saan väga hästi aru ja tunnetan seda iga päev üha rohkem, et nende inimeste hulk, kes hakkavad pettuma, aina suureneb. Ja vaat see on samuti reaalne julgeolekuoht. Võib-olla veel rohkem teeb mulle haiget see, mida ma siin kuulen kolleegide suust eelkõige Keskerakonna ridadest, vahel ka Isamaa ridadest. Nimelt, praeguses olukorras peaksid ikkagi opositsioonierakonnad seljad kokku panema ja püüdma selle muutuse ellu kutsuda, aga selle asemel kuuleme ainult Keskerakonnalt süüdistamist. Samas, me kõik ju teame, mis olukorras me siin oleme: 52 kohta on kahel erakonnal. Tõesti, osaliselt on need kohad vale abil saadud, aga see on tänane reaalsus. Ja sellele reaalsusele saaks vastu ainult siis, kui kõik paneksid seljad kokku. Aga mida me nägime täna? (Hääl saalist.) Et maksud ei tõuse, teate küll seda ütlust. (Hääl saalist.) Loomulikult valetasid. Ainukesena …

Head kolleegid, see ei ole selline formaat. Las ettekandja peab oma ettekande ära ja siis saavad teised võimaluse sõna sekka öelda, kui nad ei ole seda juba teinud. Palun, Anti Allas, jätkake!

Ja tõesti, härra Urmas Reinsalu tuletab meelde, väga hea. Ütlengi, et ainukesena ei valetanud sotsiaaldemokraadid, kes ausalt ütlesid, millises seisus riik on, kuhu on sealhulgas Isamaa populism selle viinud. Selleni, et kogu aeg tegeldakse silmamoondustega, tekitatakse kulusid, aetakse inflatsiooni üles, proportsionaalseid kulutusi tekitatakse riigis. (Hääl saalist.) Ja sellega olemegi jõudnud täpselt sellisesse olukorda, kus Eesti riik praegu on. Aga sellest saame välja ainult koos, ühisel jõul. Ja üksteise süüdistamisega ei ole mõtet tegeleda. (Hääl saalist.)

Ja tõesti, härra Urmas Reinsalu tuletab meelde, väga hea. Ütlengi, et ainukesena ei valetanud sotsiaaldemokraadid, kes ausalt ütlesid, millises seisus riik on, kuhu on populism, sealhulgas Isamaa populism, selle viinud. Selleni, et kogu aeg tegeldakse silmamoondustega, tekitatakse kulusid, aetakse inflatsiooni üles, proportsionaalseid kulutusi tekitatakse riigis. (Hääl saalist.) Ja sellega olemegi jõudnud täpselt sellisesse olukorda, kus Eesti riik praegu on. Aga sellest saame välja ainult koos, ühisel jõul. Ja üksteise süüdistamisega ei ole mõtet tegeleda. (Hääl saalist.)

Urmas Reinsalu! Ma ei ole veel kella helistanud, aga varsti hakkame kella helistama.

Siit minu üleskutse ongi see, vähemalt headele opositsioonierakondadele: paneme seljad kokku ja hakkame rääkima sellest, kust need hädavajalikud kulud Eesti riigi ülalpidamiseks ja meie inimestele vajalike teenuste pakkumiseks peaksid tulema. Ja seal on selge: mitte kuskilt mujalt need ei saa tulla kui sealt, et inimesed, kellel läheb pisut paremini, peavad pisut rohkem panustama. Aastaid on siin Riigikogus üritatud näidata, kui halb on astmeline tulumaks. Aga tegelikult on see enamikus Euroopa riikides. Õiglane astmeline tulumaks annaks umbes 700 miljonit aastas lisatulu ja seda ei võetaks mitte esimeselt eurolt, mida inimene teenib, nii et kõrgepalgaline peaks maksma seda esimeselt eurolt, vaid vastupidi: näiteks 3500 eurost ülespoole tuleb maksta kõrgemat tulumaksu. Vot niimoodi oleks võimalik [lisaraha] saada. Ka rikkamad ja parema sissetulekuga inimesed ise ütlevad: "Head valitsejad, head Riigikogu liikmed Isamaast ja teistest erakondadest, olge head, saage aru sellest, et ega populismiga lõpmatuseni seda riiki ei valitse." Tegelikult on vaja normaalset tasakaalukat arengut. Ja meil on reaalsed kulud, millele tuleb ka tulud leida. Nii. Ja üks mõte veel, kuni mul aega on. See puudutab omavalitsuste rahastamist ja lasteaia kohatasu kaotamist. Nagu me näeme, Tallinnas on aastaid olnud võimalik tasuta ühistransporti pakkuda. Varasemalt ei olnud see võimalik. Vahepeal oli see mujal Eestis ka, nüüd jälle ei ole. Tallinnas on see võimalik. Nüüd on võimalik, nagu me näeme, ka tasuta lasteaiakohta pakkuda. Väga hea! Mina isiklikult väga toetan seda, et ka alusharidus oleks tasuta. Aga missugune on tegelikkus? Kui sotsiaaldemokraadid tõid esile selle, et Eestis oleks vaja pisut rahastussüsteemi ümber teha, sest omavalitsustel on see nii mööda, siis töötas enamik erakondi sellele vastu, öeldi: "Ei, ei ole seda probleemi. Issand, Harjumaal on omavalitsused nii-nii hädas!" Aga ei ole ju. Saab järjest tasuta teenuseid pakkuda. Aga kahjuks näiteks Kagu-Eestis seda teha ei saa. Nii et kui järgmine kord sotsiaaldemokraadid tulevad jälle välja ettepanekuga, et Eesti riiki tuleb juhtida õiglaselt ja tasakaalukalt, nii et igas Eestimaa punktis oleks elu võimalik, siis palun tulge appi. Ärme räägime pidevalt sellist toredat juttu siin, et kogu aeg nagu tulistame üksteist. See ei vii kuhugi. Ehitame Eesti riiki. Ainult niimoodi on võimalik saavutada see, et Eestis läheb elu paremaks. Aitäh!

Siit minu üleskutse ongi see, vähemalt headele opositsioonierakondadele: paneme seljad kokku ja hakkame rääkima sellest, kust need hädavajalikud kulud Eesti riigi ülalpidamiseks ja meie inimestele vajalike teenuste pakkumiseks peaksid tulema. Ja seal on selge: mitte kuskilt mujalt need ei saa tulla kui sealt, et inimesed, kellel läheb pisut paremini, peavad pisut rohkem panustama. Aastaid on siin Riigikogus üritatud näidata, kui halb on astmeline tulumaks. Aga tegelikult on see enamikus Euroopa riikides. Õiglane astmeline tulumaks annaks umbes 700 miljonit aastas lisatulu ja seda ei võetaks mitte esimeselt eurolt, mida inimene teenib, nii et kõrgepalgaline peaks maksma seda esimeselt eurolt, vaid vastupidi: näiteks 3500 eurost ülespoole tuleb maksta kõrgemat tulumaksu. Vot niimoodi oleks võimalik [lisaraha] saada. Ka rikkamad ja parema sissetulekuga inimesed ise ütlevad: "Head valitsejad, head Riigikogu liikmed Isamaast ja teistest erakondadest, olge head, saage aru sellest, et ega populismiga lõpmatuseni seda riiki ei valitse." Tegelikult on vaja normaalset tasakaalukat arengut. Ja meil on reaalsed kulud, millele tuleb ka tulud leida. Nii. Ja üks mõte veel, kuni mul aega on. See puudutab omavalitsuste rahastamist ja lasteaia kohatasu kaotamist. Nagu me näeme, Tallinnas on aastaid olnud võimalik tasuta ühistransporti pakkuda. Varasemalt ei olnud see võimalik. Vahepeal oli see mujal Eestis ka, nüüd jälle ei ole. Tallinnas on see võimalik. Nüüd on võimalik, nagu me näeme, ka tasuta lasteaiakoha pakkuda. Väga hea! Mina isiklikult väga toetan seda, et ka alusharidus oleks tasuta. Aga missugune on tegelikkus? Kui sotsiaaldemokraadid tõid esile selle, et Eestis oleks vaja pisut rahastussüsteemi ümber teha, sest omavalitsustel on see nii mööda, siis töötas enamik erakondi sellele vastu, öeldi: "Ei, ei ole seda probleemi. Issand, Harjumaal on omavalitsused nii-nii hädas!" Aga ei ole ju. Saab järjest tasuta teenuseid pakkuda. Aga kahjuks näiteks Kagu-Eestis seda teha ei saa. Nii et kui järgmine kord sotsiaaldemokraadid tulevad jälle välja ettepanekuga, et Eesti riiki tuleb juhtida õiglaselt ja tasakaalukalt, nii et igas Eestimaa punktis oleks elu võimalik, siis palun tulge appi. Ärme räägime pidevalt seda sellist toredat juttu siin, et kogu aeg nagu tulistame üksteist. See ei vii kuhugi. Ehitame Eesti riiki. Ainult niimoodi on võimalik saavutada see, et Eestis läheb elu paremaks. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Tiit Marani. Palun!

Jaa, aitäh! Ma ei tea, minul siiamaani klimberdab peas: kesk ja kesk ja kesk ja kesk. Nii palju on see Keskerakonna teema siit läbi käinud. Ma peaksin rääkima ühest teemast, mis on seotud eelarvega, aga ma võtan natukene aega rääkida ka millestki muust. Anastassia, ausalt öelda, kui rääkida kogu aeg, kui hea on Keskerakond, siis hakkab see ühel hetkel devalveeruma, ei ole enam usutav. Ausalt tunnistan sulle, lihtsalt retoorika mõttes ei ole mõtet seda nii palju teha. Lihtsalt niisugune hea soovitus: ärge tehke niimoodi, te teete endale halba sellega. Siis käib jutt sellest, et vaadake, kui halba asja on tehtud praegu linnas: iga lapse kohta pannakse üks puu. Ma saan aru, et paljudel erakondadel [puudub] arusaamine sellest, millises keskkonnakriisis ja kui keerulises kliimasituatsioonis me oleme. Aga kui ma vaatan seda, kuidas Saksamaa plaanib linna panna märkimisväärselt rohkem puid, sest see on [viis], kuidas tagada oma inimestele see, et nad ühel hetkel ei jää kuumašoki kätte. Või kui ma käisin Ljubljanas, mis oli üks esimesi rohelisi pealinnu, siis oli see fantastiline vaatepilt, kui palju sinna on igal aastal pandud juurde puid just samade põhjendustega: esiteks on see olnud roheline pealinn ja teiseks on seda tarvis selleks, et meil oleks linnas kuhugi varju minna siis, kui ühel hetkel tuleb kuumašokk. Ja kuumašokk tuleb, see on ainult aja küsimus, millal. See ei jää tulemata. Nii et ma ei suhtuks nii halvasti sellesse, kui öeldakse ühel hetkel, et Tallinna linna hakatakse puid istutama. See on väga oluline, ääretult oluline. Ja minu arust on Tallinna linn võrreldes sellega, mida teeb Tartu, märkimisväärselt maha jäänud. Ma mäletan seda aega, kui Tallinna linn kuulutas ennast rohepealinnaks, ma olin sellel ajal loomaaia direktor. Ma väga vabandan, ma tavaliselt ei räägi sellistel teemadel, aga kuna siin on käinud kogu aeg ühe poole süüdistamine, [siis räägin ka sellistest asjadest]. See, mis toimus rohepealinna juures – isegi kui ma proovisin midagi teha, mis võiks olla sisuline, ei olnud mul võimalik midagi teha, sest üleval oli tõeline kaos, ja ma loobusin nendest asjadest. Ja lõpuks oligi nii, et oli väga palju ilusat reklaami, aga sisulist tegevust oli hämmastavalt vähe. Hämmastavalt vähe selleks, et kuulutada Tallinna linn rohepealinnaks. See ei tohiks nii olla. Kohe kindlasti ei tohiks nii olla, eriti arvestades seda, millises keerulises olukorras me oleme. Nüüd siis lasteaiakohtade juurde. Nii nagu ma olen aru saanud, Tallinna linnas on tegelikult lasteaiakohtadele märkimisväärselt palju soodustusi. Siin on palju parem olukord, kui on äärealadel. Samal ajal on elatustase ja palgad selles linnas märkimisväärselt kõrgemad. Küsimus on selles, miks me peame siin tekitama ebavõrdsuse ülejäänud maakohtadega võrreldes. See ei ole ju mõttekas. See ei ole ju õige, põhimõtteliselt ei ole see õige. Siia juurde lisaksin, et kui me mõtleme selle peale, et peaminister on ju kunagi ütelnud, et kõikidele Eesti inimestele vabad lasteaiakohad, siis see on ühel hetkel ära kadunud. Miks me peame siis tegema mingeid asju sellisel kujul, et seda tehakse ainult ühes suures linnas, mis on niigi väga varakas ja on teinud väga palju soodustusi, aga igal pool mujal me seda ei tee? See on lihtsalt ebaõiglane. Kas te mäletate, ma rääkisin oma eelmises kõnes, kuidas on jaotunud jõukus meie ühiskonnas? Jõukus on eelkõige siin linnas ja Tartu linnas, aga äärealadel on seda ääretult vähe. Ja seal on keeruline, seal on vaja inimestele abi anda. Nii et mul on natukene kahju sellest, et Reformierakonna positsioonid muutuvad. Mulle tuleb jälle meelde seesama asi, kui praegune peaminister oli kliimaminister ja kogu aeg teatas uhkelt, kuidas majandus peab jääma looduse etteantud piiridesse, ja ühel hetkel sellest kujunes hoopis looduskaitse lihtsustamine. Ja nüüd on ootamatult täpselt samamoodi. Varasematel aegadel ju räägiti sellest, et jah, igale poole peavad tulema tasuta lasteaiakohad, aga siis ühel hetkel võeti see lubadus tagasi. Väga keeruline on toimetada selliste partneritega, keda ei saa üleüldse usaldada. Aitäh!

Suur tänu teile! Kolleeg Urmas Reinsalu, te olete ühe sõnavõtu pidanud, kas on veel soovi rääkida? Igal Riigikogu liikmel on võimalus üks kord sõna võtta. (Hääl saalist.) Fraktsiooni nimel? Asi väga selge. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Kuulan ma seda arutelu siin parlamendis ja imestan. Asetame kogu praeguse situatsiooni rahanduspoliitikas õigesse perspektiivi. Motiividel, et meil on püsiv eelarvedefitsiit, mis aina süveneb, on sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Eesti 200 selleks aastaks kehtestanud üle miljardi euro nõudvaid uusi makse. Samal ajal on valitsemiskulud kasvanud ja paralleelselt kavatsetakse täna läbi suruda veel riigi valitsemiskulusid kasvatav lisaeelarve. Miski ei käi omavahel kokku. Kui meil on tegemist olukorraga, et riigil on raske – ja tõepoolest, objektiivsetel põhjustel on raske – finantsmajanduslik perspektiiv, siis me ei peaks ju mitte valitsemiskulusid kasvatama, vaid peaksime neid vähendama. Kuid riik annab valitsusena, milles on Reformierakond ja Eesti 200, täpselt vale signaali ühiskonnale. Ilma mingisuguse võltshäbita. Nüüd, tervelt hulgalt parteidelt on siin kõlanud hüüdeid: "Kuidas kustutada seda ühiskonnas pessimismilainena aktiivsust ja optimismi hävitavat maksulainet?" Ma kuulen, avameelselt öeldes vägagi murettekitavalt, ideede kaskaadi uutest "originaalsematest" maksudest. Isamaa ei kavatse hakata vigu parandama vigadega. Selle valitsuse – nii selle, kuhu kuulusid sotsiaaldemokraadid, kui ka praeguse demonteeritud valitsuse – poliitikal kahjuks ei ole olnud ei inimeste toimetuleku vaates ega ka riigi rahanduslike väljavaadete paranemise vaates tulemusi, vaid on olnud tagajärjed. Tagajärjed, mis on tegelikkuses halvendanud objektiivselt meie majanduse väljavaateid. Vaadake IMF-i viimast hinnangut, aga ka prognoosi Eesti majanduse reaalkasvule. Millel rajaneb SKP arvestuse metoodika järgi suurim tõukeosa sellest reaalmajanduskasvust, 1%, millest kõneleb IMF? See rajaneb ju tootjahindade kallinemisel ehk tegelikkuses maksutõusul. Me menetlesime suhteliselt leplikus toonis – Isamaa pidas vajalikuks teha tagasilükkamise ettepaneku – ajutiste maksude muutmist püsivaks. Kuid ma juhin tähelepanu ehedale murele, mida, ma olen kindel, paljud rahvaesindajad on jaganud, inimeste toimetuleku pärast. Meil seisab juba mõne nädala pärast ees käibemaksu uus tõus, mis toob juba enne 1. juulit kaasa, nagu majanduseksperdid ennustavad, täiendava hinna[tõusu]laine. Meie sõnum siit saalist peaks olema üks ja selge: tuleb lõpetada poliitiline agenda, mis teeb Eestist Euroopa hinnatõusu tšempioni. See on luuserlik poliitika. Eesti on olnud uhke selle üle, et me oleme rahvusvahelistes edetabelites oma inimeste pingutuse najal olnud võitjad, me oleme olnud edukad, kuid kuidagi on valitsuse pessimism ja allaandlikus võtnud omaks filosoofia, et me peame normaalsuseks meie juhtide sellist käsitlust, mis on tekitanud olukorra, et me oleme hinnatõusu tšempion Euroopas, majanduslanguse tšempion Euroopas, tööjõupuuduse, sealhulgas noorte tööjõupuuduse esituumikus, majandususalduse indeksi must tšempion. Peale selle, tootmise eksport eelmisel aastal kukkus ja on veel ridamisi negatiivseid kategooriaid. Eksperdid, kes varem ütlesid, et Läti ja Leedu peaksid võtma õppust Eestist, räägivad praegu, et Eesti peaks õppima Lätilt ja Leedult. Meil on mõtlemise ja juhtimise kvaliteedi põhimõtteline defitsiit. Ja selle tõukejõuks on see, et Eesti praegune poliitika ei vasta ühiskonna vajadustele. See poliitika, mida paraku vertikaalses vormis siin saalis aetakse, Eesti ühiskonna väljavaadetele ei täna ega tulevikus enam ei sobi. See on osutunud kehvaks. Ja see on osutunud ka, kui soovite, vanamoodsaks, kõlbmatuks. Vajalik on muutus, põhimõtteline muutus. Ja meie teade siin saalis peaks olema väga praktilise sõnumina: vähim, mis me teha saame – vähim, mida valitsus saab teha –, on mitte võimendada negatiivset, vaid vastupidi, seda leevendada. Loobuda 1. juulil jõustuvast käibemaksutõusust. Teiseks, konkreetselt kõneledes, võtta tagasi see lisaeelarve, mis valitsemiskulusid kasvatab, selle asemel et neid kahandada. Sest vaadake, Isamaa ettepanek, mida siin saalis hääletusele ei pandud, on selline: lisaks sellele, et kaudsete maksude tõus ära jätta, tuleb ka valitsemiskulusid vähendada. Seda soovitavad rahvusvahelised eksperdid just nimelt inflatsiooni tõrje abinõuna. Meil on väga keeruline situatsioon, sest enamusvõim on nende käes … Ja ma tunnustan siin härra Anti Allast väga tõsise kvalifikatsiooni üle, mida härra Allas ütles. Härra istungi juhataja ei teagi, aga …

Kuulan ma seda arutelu siin parlamendis ja imestan. Asetame kogu praeguse situatsiooni rahanduspoliitikas õigesse perspektiivi. Motiividel, et meil on püsiv eelarvedefitsiit, mis aina süveneb, on sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Eesti 200 selleks aastaks kehtestanud üle miljardi euro nõudvaid uusi makse. Samal ajal on valitsemiskulud kasvanud ja paralleelselt kavatsetakse täna läbi suruda veel riigi valitsemiskulusid kasvatav lisaeelarve. Miski ei käi omavahel kokku. Kui meil on tegemist olukorraga, et riigil on raske – ja tõepoolest, objektiivsetel põhjustel on raske – finantsmajanduslik perspektiiv, siis me ei peaks ju mitte valitsemiskulusid kasvatama, vaid peaksime neid vähendama. Kuid riik annab valitsusena, milles on Reformierakond ja Eesti 200, täpselt vale signaali ühiskonnale. Ilma mingisuguse võltshäbita. Nüüd, tervelt hulgalt parteidelt on siin kõlanud hüüdeid: "Kuidas kustutada seda ühiskonnas pessimismilainena aktiivsust ja optimismi hävitavat maksulainet?" Ma kuulen, avameelselt öeldes vägagi murettekitavalt, ideede kaskaadi uutest "originaalsematest" maksudest. Isamaa ei kavatse hakata vigu parandama vigadega. Selle valitsuse – nii selle, kuhu kuulusid sotsiaaldemokraadid, kui ka praeguse demonteeritud valitsuse – poliitikal kahjuks ei ole olnud ei inimeste toimetuleku vaates ega ka riigi rahanduslike väljavaadete paranemise vaates tulemusi, vaid on olnud tagajärjed. Tagajärjed, mis on tegelikkuses halvendanud objektiivselt meie majanduse väljavaateid. Vaadake IMF-i viimast hinnangut, aga ka prognoosi Eesti majanduse reaalkasvule. Millel rajaneb SKP arvestuse metoodika järgi suurim tõukeosa sellest reaalmajanduskasvust, 1%, millest kõneleb IMF? See rajaneb ju tootjahindade kallinemisel ehk tegelikkuses maksutõusul. Me menetlesime suhteliselt leplikus toonis – Isamaa pidas vajalikuks teha tagasilükkamise ettepaneku – ajutiste maksude muutmist püsivaks. Kuid ma juhin tähelepanu ehedale murele, mida, ma olen kindel, paljud rahvaesindajad on jaganud, inimeste toimetuleku pärast. Meil seisab juba mõne nädala pärast ees käibemaksu uus tõus, mis toob juba enne 1. juulit kaasa, nagu majanduseksperdid ennustavad, täiendava hinna[tõusu]laine. Meie sõnum siit saalist peaks olema üks ja selge: tuleb lõpetada poliitiline agenda, mis teeb Eestist Euroopa hinnatõusu tšempioni. See on luuserlik poliitika. Eesti on olnud uhke selle üle, et me oleme rahvusvahelistes edetabelites oma inimeste pingutuse najal olnud võitjad, me oleme olnud edukad, kuid kuidagi on valitsuse pessimism ja allaandlikkus võtnud omaks filosoofia, et me peame normaalsuseks meie juhtide sellist käsitlust, mis on tekitanud olukorra, et me oleme hinnatõusu tšempion Euroopas, majanduslanguse tšempion Euroopas, tööjõupuuduse, sealhulgas noorte tööjõupuuduse esituumikus, majandususalduse indeksi must tšempion. Peale selle, tootmise eksport eelmisel aastal kukkus ja on veel ridamisi negatiivseid kategooriaid. Eksperdid, kes varem ütlesid, et Läti ja Leedu peaksid võtma õppust Eestist, räägivad praegu, et Eesti peaks õppima Lätilt ja Leedult. Meil on mõtlemise ja juhtimise kvaliteedi põhimõtteline defitsiit. Ja selle tõukejõuks on see, et Eesti praegune poliitika ei vasta ühiskonna vajadustele. See poliitika, mida paraku vertikaalses vormis siin saalis aetakse, Eesti ühiskonna väljavaadetele ei täna ega tulevikus enam ei sobi. See on osutunud kehvaks. Ja see on osutunud ka, kui soovite, vanamoodsaks, kõlbmatuks. Vajalik on muutus, põhimõtteline muutus. Ja meie teade siin saalis peaks olema väga praktilise sõnumina: vähim, mis me teha saame – vähim, mida valitsus saab teha –, on mitte võimendada negatiivset, vaid vastupidi, seda leevendada. Loobuda 1. juulil jõustuvast käibemaksutõusust. Teiseks, konkreetselt kõneledes, võtta tagasi see lisaeelarve, mis valitsemiskulusid kasvatab, selle asemel et neid kahandada. Sest vaadake, Isamaa ettepanek, mida siin saalis hääletusele ei pandud, on selline: lisaks sellele, et kaudsete maksude tõus ära jätta, tuleb ka valitsemiskulusid vähendada. Seda soovitavad rahvusvahelised eksperdid just nimelt inflatsiooni tõrje abinõuna. Meil on väga keeruline situatsioon, sest enamusvõim on nende käes … Ja ma tunnustan siin härra Anti Allast väga tõsise kvalifikatsiooni eest, mida härra Allas ütles. Härra istungi juhataja ei teagi, aga …

Ma arvan, et ma olen kuulnud seda.

Kuulsite, jah? Et te olete valetav valitsus. Et te saite valedega võimule. Ja seda ütles tegelikult teie enda koalitsiooni vägagi mõjukas poliitik kvalifikatsioonina. See on väga tõsine kvalifikatsioon: kaks aastat valetavat poliitikat. Ja see kestab. Juhtkond läheb ühes suunas, ühiskond vaatab seda nõutusega pealt ja jääb maha. Ärge unustage, et me oleme usalduskriisis. Ja see ei ole vastandumine, see ei ole siin populistlike õhumullide pildumine või raha loopimine ühes või teises suunas. See on põhimõtteline küsimus, millele Eesti inimesed otsivad vastust: kuidas me edasi läheme? Kuidas me tagame Eesti majanduse väljavaadete paranemise ja Eesti inimestele lootuse tagasiandmise? Kui te olete inimestelt ära võtnud optimismi, siis te olete eriti noortelt inimestelt võtnud ära tulevikuvaate, tuleviku.

Aitäh! Ma tänan teid, härra Reinsalu.

Jah, võib-olla nii ongi kõige õigem lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlament! Loomulikult on kerge rääkida siin, et üks on süüdi ja teine on süüdi, aga ma arvan, et see ei vii meid kuskile. (Hääl saalist.) Täpselt. See ei vii meid kuskile, sest küsimus on selles, kas parlamendis võiks olla ühisosa. Mõtleme nüüd kas või sellele lisaeelarvele. See ei peegelda mitte ainult praeguse parempoolse valitsuse väga kallutatud ja väga ühekülgset nägemust Eesti riigist ja Eesti inimeste tulevikust, vaid see peegeldab 30 aastat Eesti riiki, Eesti inimesi ja Eesti ettevõtjaid painanud neoliberaalset parempoolset lähenemist. Seda kahjuks ei ole viljelenud mitte ainult Reformierakond, vaid selle maaletooja on olnud ja seda on teinud erakond Isamaa. Ja vaadake, see parempoolne majanduspoliitika on selline poliitika, mida Eesti inimesed tegelikult ei vaja. Sest Eesti inimesed ei vaja sellist majandus‑ ja rahanduspoliitikat, et meil on järjest rohkem kaotajaid ja järjest vähem võitjaid. Eesti inimesed vajavad sellist rahandus‑ ja majanduspoliitikat, millega igaüks saab riigis üheskoos loodud jõukusest õiglase osa, seda kas oma tööpanuse ja palga kaudu või oma ettevõtlustegevusega. See on ju tegelikult põhiline probleem, mis on toonud kaasa selle, et ei ole usaldust. Ja puudu ei ole mitte usaldusest valitsuse vastu, vaid arvamusuuringud ütlevad, et inimestel ei ole usaldust parempoolse majandus‑ ja rahanduspoliitika vastu, mis on Eesti viinud sellisesse olukorda, kus me täna oleme. Need maksumuudatused, mida siin tehakse ja põlistatakse, on ju regresseeruvad. See tähendab seda, et need inimesed, kes on väiksema sissetulekuga, maksavad oma sissetulekust oluliselt rohkem kui need, kes on rikkamad. Ehk siis Eesti maksusüsteem on selline, et see maksustab kõrgelt vaeseid ja madalalt rikkaid inimesi. Vaatame soovitusi rahvusvahelistelt autoriteetidelt, nagu IMF ja OECD – ma saan aru, et need on olnud autoriteedid, eriti parempoolsete valitsuste jaoks. Nad on öelnud, et selline maksusüsteem ei taga majanduskasvu, põhjusel, et kui inimesed ei saa hoolitseda oma tervise eest, sest neil on väikesed sissetulekud, ja kui inimesed ei saa head haridust, siis nad panustavad tulevikus tööturul vähem. Need inimesed loovad vähem ettevõtteid, need inimesed panustavad vähem innovatsiooni ja terve ühiskond kaotab – kaotavad ettevõtjad, kaotab majandus ja kaotavad Eesti pered. Ja see on see, mida me täna näeme. Ehk me peaksime keskenduma rohkem sellele, kuidas üheskoos jõukust luua, ja saama aru, et jõukuse loomise alus ei ole keskmise Eesti pere surnuks maksustamine ja rikaste hoidmine, vaid vastupidi: see, kellel on, peab panustama rohkem, et teised ei jääks maha. Lõppkokkuvõttes on enamikule Eesti ettevõtjatele vaja seda, et inimestel oleks selline sissetulek, et nad saaksid käia nende juures juuksuris, autoteeninduses, toidupoest või kohvikust midagi ostmas ja viia selle raha sinna. Aga kuhu raha praegu koondub? Eesti Pank on 2023. aasta analüüsis väga selgelt välja öelnud, kuhu see koondub: 10%-le Eesti elanikest kuulub 59% siin asuvast varast, eelkõige finants‑ ja kinnisvara. Selline ebavõrdsus on Euroopa üks suuremaid ja see ongi see, mis tirib Eesti riigi ja Eesti majanduse sohu. Mitte ei ole see ainult praegune valitsus. Jah, meil on praegu parempoolne valitsus, aga täpselt sama parempoolne on Isamaa. Ega ma ei ole kuulnud, et Isamaa pakuks lahendust ja muudatusi. Ei, te pakute ainult seda: "Vahetage Isamaa Reformierakonna vastu välja, aga me ajame samasugust majandus‑ ja maksupoliitikat." Ei! Meil on vaja põhimõttelist suunamuutust, nii et ei ole enam parempoolset rahandus‑ ja majanduspoliitikat. Seda vajab Eesti. Seda ootab Eesti inimene! (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) See on see, mis tagaks lõppkokkuvõttes ka Eesti majandusele edu ja jõukuse loomise. Aga minu arvates on [üks asi] näotu. Kogu asja juures, arvestades inimeste toimetulekut, sissetulekut ja kõike seda, [millest siin] eelnevalt on [räägitud], on näotu see, kuidas Reformierakond Tallinnas käitub ja kuidas ta riigi tasandil käitub. See muudatusettepanek, mida Tallinnas koos opositsiooniga läbi surutakse, on oma olemuselt väga õige. Seda sotsiaaldemokraadid toetavad. Aga seal on üks lahendus tegemata: kui teistes omavalitsustes hakkab olema 150 kuni ligi 200 korda suurem lasteaia kohatasu ja toiduraha, mida tuleb maksta, siis toovad inimesed oma lapsed Tallinna lasteaeda. See tähendab seda, et kui ainult Tallinn sellise muudatusettepaneku järgi lasteaia kohatasu ära kaotab, siis on oht, et kõik Tallinna lapsed enam lasteaeda ei pääse. Ma ei tea, kas see on vastutustundlik. Vastutustundlik oleks see, et täna siin saalis kohe toetataks seda ettepanekut, mis sotsiaaldemokraadid on teinud. Meil on võimalus täpselt samas loogikas täpselt samal ajahetkel teha muudatus – nii nagu Tallinnas saab seda teha lisaeelarvega, nii saab seda teha ka riigi tasandil lisaeelarvega –, millega me anname kõigile Eesti lastele võimaluse käia [tasuta] lasteaias. See tähendab, et lapsevanemad saavad selle raha investeerida oma laste huviharidusse, laste tulevikku, kuskile mujale. See tähendab seda, et Tallinna lapsed ei kannata, sest praegu Reformierakond oma poliitmängudega [paneb nad kannatama]. Seda oleks meil hädasti vaja. Muidugi, huvitav olukord on see, et 1. septembril jõustuv alusharidusseadus ütleb, et kui ei ole saada lasteaiakohta, tuleb omavalitsusel ka eralastehoiu eest tasuda. Mis on selle tagajärg? Teiste omavalitsuste lapsed tulevad Tallinnasse, Tallinna lapsed aga ei pääse lasteaeda, ja tagajärg on see, et Tallinn peab 100% kinni maksma eralastehoiu. Mina olen aru saanud, et Reformierakonna loogikas ja põhimõtetes on see, et inimesel on mingisugune omaosalus ka, aga selle ettepanekuga joostakse isegi sotsiaaldemokraatidest kõvasti vasakult mööda. Selles mõttes ma pean ütlema, et Reformierakonna algatused oma maailmavaatelist eksimust tunnistada on loomulikult teretulnud, aga need on ebaõnnestunud. Kui on huvi, siis sotsiaaldemokraadid võivad rääkida, kuidas teha seda kõike õiglaselt – kuidas teha nii, et me ei pööra teiste inimeste elu ja võimalusi sassi. Mina kutsun üles toetama ettepanekuid, mis puudutavad nii lasteaia kohatasust vabastamist üle Eesti kui ka toimetulekutoetuse piirmäära tõstmist. Lõppkokkuvõttes ei vaja Eesti inimesed igasugust majandus‑ ja rahanduspoliitikat, nad ei vaja seda parempoolset poliitikat, mida Isamaa teeb või mida Reformierakond on 30 aastat viljelenud, vaid vajavad õiglast poliitikat, nii et ka nemad saavad oma osa. Aitäh!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlament! Loomulikult on kerge rääkida siin, et üks on süüdi ja teine on süüdi, aga ma arvan, et see ei vii meid kuskile. (Hääl saalist.) Täpselt. See ei vii meid kuskile, sest küsimus on selles, kas parlamendis võiks olla ühisosa. Mõtleme nüüd kas või sellele lisaeelarvele. See ei peegelda mitte ainult praeguse parempoolse valitsuse väga kallutatud ja väga ühekülgset nägemust Eesti riigist ja Eesti inimeste tulevikust, vaid see peegeldab 30 aastat Eesti riiki, Eesti inimesi ja Eesti ettevõtjaid painanud neoliberaalset parempoolset lähenemist. Seda kahjuks ei ole viljelenud mitte ainult Reformierakond, vaid selle maaletooja on olnud ja seda on teinud erakond Isamaa. Ja vaadake, see parempoolne majanduspoliitika on selline poliitika, mida Eesti inimesed tegelikult ei vaja. Sest Eesti inimesed ei vaja sellist majandus‑ ja rahanduspoliitikat, et meil on järjest rohkem kaotajaid ja järjest vähem võitjaid. Eesti inimesed vajavad sellist rahandus‑ ja majanduspoliitikat, millega igaüks saab riigis üheskoos loodud jõukusest õiglase osa, seda kas oma tööpanuse ja palga kaudu või oma ettevõtlustegevusega. See on ju tegelikult põhiline probleem, mis on toonud kaasa selle, et ei ole usaldust. Ja puudu ei ole mitte usaldusest valitsuse vastu, vaid arvamusuuringud ütlevad, et inimestel ei ole usaldust parempoolse majandus‑ ja rahanduspoliitika vastu, mis on Eesti viinud sellisesse olukorda, kus me täna oleme. Need maksumuudatused, mida siin tehakse ja põlistatakse, on ju regresseeruvad. See tähendab seda, et need inimesed, kes on väiksema sissetulekuga, maksavad oma sissetulekust oluliselt rohkem kui need, kes on rikkamad. Ehk siis Eesti maksusüsteem on selline, et see maksustab kõrgelt vaeseid ja madalalt rikkaid inimesi. Vaatame soovitusi rahvusvahelistelt autoriteetidelt, nagu IMF ja OECD – ma saan aru, et need on olnud autoriteedid, eriti parempoolsete valitsuste jaoks. Nad on öelnud, et selline maksusüsteem ei taga majanduskasvu, põhjusel, et kui inimesed ei saa hoolitseda oma tervise eest, sest neil on väikesed sissetulekud, ja kui inimesed ei saa head haridust, siis nad panustavad tulevikus tööturul vähem. Need inimesed loovad vähem ettevõtteid, need inimesed panustavad vähem innovatsiooni ja terve ühiskond kaotab – kaotavad ettevõtjad, kaotab majandus ja kaotavad Eesti pered. Ja see on see, mida me täna näeme. Ehk me peaksime keskenduma rohkem sellele, kuidas üheskoos jõukust luua, ja saama aru, et jõukuse loomise alus ei ole keskmise Eesti pere surnuks maksustamine ja rikaste hoidmine, vaid vastupidi: see, kellel on, peab panustama rohkem, et teised ei jääks maha. Lõppkokkuvõttes on enamikule Eesti ettevõtjatele vaja seda, et inimestel oleks selline sissetulek, et nad saaksid käia nende juures juuksuris, autoteeninduses, toidupoest või kohvikust midagi ostmas ja viia selle raha sinna. Aga kuhu raha praegu koondub? Eesti Pank on 2023. aasta analüüsis väga selgelt välja öelnud, kuhu see koondub: 10%-le Eesti elanikest kuulub 59% siin asuvast varast, eelkõige finants‑ ja kinnisvara. Selline ebavõrdsus on Euroopa üks suuremaid ja see ongi see, mis tirib Eesti riigi majanduse sohu. Mitte ei ole see ainult praegune valitsus. Jah, meil on praegu parempoolne valitsus, aga täpselt sama parempoolne on Isamaa. Ega ma ei ole kuulnud, et Isamaa pakuks lahendust ja muudatusi. Ei, te pakute ainult seda: "Vahetage Isamaa Reformierakonnaga välja, aga me ajame samasugust majandus‑ ja maksupoliitikat." Ei! Meil on vaja põhimõttelist suunamuutust, nii et ei ole enam parempoolset rahandus‑ ja majanduspoliitikat. Seda vajab Eesti. Seda ootab Eesti inimene! (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) See on see, mis tagaks lõppkokkuvõttes ka Eesti majandusele edu ja jõukuse loomise. Aga minu arvates on [üks asi] näotu. Kogu asja juures, arvestades inimeste toimetulekut, sissetulekut ja kõike seda, [millest siin] eelnevalt on [räägitud], on näotu see, kuidas Reformierakond Tallinnas käitub ja kuidas ta riigi tasandil käitub. See muudatusettepanek, mida Tallinnas koos opositsiooniga läbi surutakse, on oma olemuselt väga õige. Seda sotsiaaldemokraadid toetavad. Aga seal on üks lahendus tegemata: kui teistes omavalitsustes hakkab olema 150 kuni ligi 200 korda suurem lasteaia kohatasu ja toiduraha, mida tuleb maksta, siis toovad inimesed oma lapsed Tallinna lasteaeda. See tähendab seda, et kui ainult Tallinn sellise muudatusettepaneku järgi lasteaia kohatasu ära kaotab, siis on oht, et kõik Tallinna lapsed enam lasteaeda ei pääse. Ma ei tea, kas see on vastutustundlik. Vastutustundlik oleks see, et täna siin saalis kohe toetataks seda ettepanekut, mis sotsiaaldemokraadid on teinud. Meil on võimalus täpselt samas loogikas täpselt samal ajahetkel teha muudatus – nii nagu Tallinnas saab seda teha lisaeelarvega, nii saab seda teha ka riigi tasandil lisaeelarvega –, millega me anname kõigile Eesti lastele võimaluse käia [tasuta] lasteaias. See tähendab, et lapsevanemad saavad selle raha investeerida oma laste huviharidusse, laste tulevikku, kuskile mujale. See tähendab seda, et Tallinna lapsed ei kannata, sest praegu Reformierakond oma poliitmängudega [paneb nad kannatama]. Seda oleks meil hädasti vaja. Muidugi, huvitav olukord on see, et 1. septembril jõustuv alusharidusseadus ütleb, et kui ei ole saada lasteaiakohta, tuleb omavalitsusel ka eralastehoiu eest tasuda. Mis on selle tagajärg? Teiste omavalitsuste lapsed tulevad Tallinnasse, Tallinna lapsed aga ei pääse lasteaeda, ja tagajärg on see, et Tallinn peab 100% kinni maksma eralastehoiu. Mina olen aru saanud, et Reformierakonna loogikas ja põhimõtetes on see, et inimesel on mingisugune omaosalus ka, aga selle ettepanekuga joostakse isegi sotsiaaldemokraatidest kõvasti vasakult mööda. Selles mõttes ma pean ütlema, et Reformierakonna algatused oma maailmavaatelist eksimust tunnistada on loomulikult teretulnud, aga need on ebaõnnestunud. Kui on huvi, siis sotsiaaldemokraadid võivad rääkida, kuidas teha seda kõike õiglaselt – kuidas teha nii, et me ei pööra teiste inimeste elu ja võimalusi sassi. Mina kutsun üles toetama ettepanekuid, mis puudutavad nii lasteaia kohatasust vabastamist üle Eesti kui ka toimetulekutoetuse piirmäära tõstmist. Lõppkokkuvõttes ei vaja Eesti inimesed igasugust majandus‑ ja rahanduspoliitikat, nad ei vaja seda parempoolset poliitikat, mida Isamaa teeb või mida Reformierakond on 30 aastat viljelenud, vaid vajavad õiglast poliitikat, nii et ka nemad saavad oma osa. Aitäh!

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Head Eesti inimesed! Tõepoolest, ma ei hakka siin praegu rääkima sellest, kes on milleski süüdi. Aga ma tahaksin kontsentreeruda kahele asjaolule. Esiteks, väike ajalooline retk. Eelmise aasta oktoobri alguses tuli Keskerakond Tallinnas välja initsiatiiviga või ettepanekuga kaotada lasteaia kohatasu. Me suhtlesime väga paljude inimestega, eelkõige lapsevanematega, kelle lapsed käisid tol hetkel lasteaias. See initsiatiiv sai hästi soojalt vastu võetud. Käivitasime vastava algatuse ka internetis ja detsembri alguses saigi meie ettepanek volikogule üle antud. Ja siis toimus hääletus. Tuletan meelde, et need erakonnad, kes on praegu Tallinnas võimul ja olid ka tol ajal, seda ettepanekut ei toetanud. Ehk siis ei olnud mitte mingit soovi tasuta lasteaia teemal üldse rääkidagi. Nüüd on valimised juba käegakatsutavas [kauguses], nii et järsku ilmus jälle seesama teema päevavalgele. Ka meie oleme sama meelt, et nii Tallinnas kui miks mitte ka üle riigi võiks olla selline asi nagu tasuta lasteaed. Me oleme sellest ka oma valimisprogrammis rääkinud. Vaatame, kuhu see välja viib. Lihtsalt tahaks loota, et see ei ole jällegi pelgalt valimiseelne võitlus, vaid on ikkagi päris soov midagi teha perede jaoks, kus kasvavad lapsed ja toimetulek ei ole praegu kõige parem, võttes arvesse seda, millega on kahe viimase aasta jooksul hakkama saanud koalitsioon, kus esialgu olid Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid, nüüd on Reformierakond ja Eesti 200. Siin puldis on sellest täna juba hästi palju räägitud, nii et ma ei hakka sellest veel kord rääkima. Veel üks asi, mida tahaks mainida, on Tiit Marani sõnavõtt. Ta rääkis väga palju sellest, kui hea mõte on istutada puid ja kui hea on meie tulevik, kui me seda teeme. No puude istutamine on loomulikult väga teretulnud asi ja väga positiivne asi, aga mõtleme esiteks selle peale, miks on vaja seda teha kohe praegu – jällegi enne valimisi – ja miks on vaja seda teha niisuguse [suure] summa eest nagu 2,4 miljonit eurot. Ma arvan, et kuna selle kampaania nimi või tiitel, kuidas iganes seda nimetada, ongi "Igale Tallinna lapsele puu", siis me võiksime küsida nende laste vanematelt, kas nad eelistaksid seda, et istutatakse puid, või seda, et kaotatakse lasteaia kohatasu või aidatakse kuidagi teistmoodi neid perekondi, kelle toimetulek ei ole praegu kiita. Ma arvan, et vastus oleks see, et puud on väga ilusad ja loomulikult väga vajalikud, aga nagu me Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetest teada saame, on Tallinn tegelikult [juba praegu] üliroheline linn. Euroopa pealinnade seas on Tallinn rohealade pindala poolest olnud alati esikümnes, nüüd on vist seitsmendal kohal ja puude katvuse poolest kaheksandal kohal. No pole paha, eks ju. Ja meie rohealade osakaal on tegelikult kõrgem kui Euroopa pealinnade keskmine. Nii et mina küll ei näe põhjust, miks me peaksime kohe, nüüd ja praegu kulutama peaaegu 2,5 miljonit puude istutamisele. Nii et meie loomulikult toetame lasteaia kohatasu kaotamist nii Tallinnas kui ka üle riigi, nagu ma juba ütlesin, aga me ei tahaks näha seda kõike jälle mingi valimiskampaania osana. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Head Eesti inimesed! Tõepoolest, ma ei hakka siin praegu rääkima sellest, kes on milleski süüdi. Aga ma tahaksin kontsentreeruda kahele asjaolule. Esiteks, väike ajalooline retk. Eelmise aasta oktoobri alguses tuli Keskerakond Tallinnas välja initsiatiiviga või ettepanekuga kaotada lasteaia kohatasu. Me suhtlesime väga paljude inimestega, eelkõige lapsevanematega, kelle lapsed käisid tol hetkel lasteaias. See initsiatiiv sai hästi soojalt vastu võetud. Käivitasime vastava algatuse ka internetis ja detsembri alguses saigi meie ettepanek volikogule üle antud. Ja siis toimus hääletus. Tuletan meelde, et need erakonnad, kes on praegu Tallinnas võimul ja olid ka tol ajal, seda ettepanekut ei toetanud. Ehk siis ei olnud mitte mingit soovi tasuta lasteaia teemal üldse rääkidagi. Nüüd on valimised juba käegakatsutavas [kauguses], nii et järsku ilmus jälle seesama teema päevavalgele. Ka meie oleme sama meelt, et nii Tallinnas kui miks mitte ka üle riigi võiks olla selline asi nagu tasuta lasteaed. Me oleme sellest ka oma valimisprogrammis rääkinud. Vaatame, kuhu see välja viib. Lihtsalt tahaks loota, et see ei ole jällegi pelgalt valimiseelne võitlus, vaid on ikkagi päris soov midagi teha perede jaoks, kus kasvavad lapsed ja kelle toimetulek ei ole praegu kõige parem, võttes arvesse seda, millega on kahe viimase aasta jooksul hakkama saanud koalitsioon, kus esialgu olid Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid, nüüd on Reformierakond ja Eesti 200. Siin puldis on sellest täna juba hästi palju räägitud, nii et ma ei hakka sellest veel kord rääkima. Veel üks asi, mida tahaks mainida, on Tiit Marani sõnavõtt. Ta rääkis väga palju sellest, kui hea mõte on istutada puid ja kui hea on meie tulevik, kui me seda teeme. No puude istutamine on loomulikult väga teretulnud asi ja väga positiivne asi, aga mõtleme esiteks selle peale, miks on vaja seda teha kohe praegu – jällegi enne valimisi – ja miks on vaja seda teha niisuguse [suure] summa eest nagu 2,4 miljonit eurot. Ma arvan, et kuna selle kampaania nimi või tiitel, kuidas iganes seda nimetada, ongi "Igale Tallinna lapsele puu", siis me võiksime küsida nende laste vanematelt, kas nad eelistaksid seda, et istutatakse puid, või seda, et kaotatakse lasteaia kohatasu või aidatakse kuidagi teistmoodi neid perekondi, kelle toimetulek ei ole praegu kiita. Ma arvan, et vastus oleks see, et puud on väga ilusad ja loomulikult väga vajalikud, aga nagu me Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetest teada saame, on Tallinn tegelikult [juba praegu] üliroheline linn. Euroopa pealinnade seas on Tallinn rohealade pindala poolest olnud alati esikümnes, nüüd on vist seitsmendal kohal, ja puude katvuse poolest kaheksandal kohal. No pole paha, eks ju. Ja meie rohealade osakaal on tegelikult kõrgem kui Euroopa pealinnade keskmine. Nii et mina küll ei näe põhjust, miks me peaksime kohe, nüüd ja praegu kulutama peaaegu 2,5 miljonit puude istutamisele. Nii et meie loomulikult toetame lasteaia kohatasu kaotamist nii Tallinnas kui ka üle riigi, nagu ma juba ütlesin, aga me ei tahaks näha seda kõike jälle mingi valimiskampaania osana. Aitäh!

Tänan teid aja säästliku kasutuse eest. Sõnavõtt kohapealt, Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tahtsin ühe vale ümber lükata. Sotsid järjekindlalt väidavad, et Rae vallas on lasteaia kohatasu 170 eurot. Ei ole, Rae vallas on lasteaia kohatasu 132 eurot ja 90 senti. (Hääl saalist.) Ei, te räägite siin kohatasust, ma kontrollisin stenogrammist üle. Ma ei tea, kas see on sotside mingi kohalike valimiste valimislubadus, tõsta Rae vallas lasteaia kohatasu 170 eurole. Ühesõnaga, ma tahtsin öelda, et see ei vasta tõele. Ja sotsidel ei ole mõtet Rae valla inimesi hirmutada, ei saa sotsid Rae vallas võimule ega tule seal ka 170-eurost [kohatasu], mida sotsid soovivad. Aitäh!

Aitäh! Jaak Aab, kui te ei ole veel sõna võtnud, siis on sõnavõtt kohapealt, kui te olete, siis on vastusõnavõtt. (Saalist vastatakse.) Aitäh! Sõnavõtt kohapealt. Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Mardile õienduseks, seal on lasteaia kohatasu ikkagi ligi kolm korda rohkem kui Tallinnas. Sellele ma viitasin. Ja tegelikult oli seal vist arvestus tõesti selline, kui palju toidutasuga koos see Rae vallas maksab. Nii et väga erinev lähenemine Reformierakonnal. Just seda ma tõin siin esile, mitte midagi muud. Aga heale kolleegile Urmasele ma ütlen, et võtsin lahti Mihkel Nestori artikli Äripäevas, kus ta peale IMF-i delegatsiooni siin käimist jälle kord konstateerib: "IMF-i soovitused ei sobitu Eesti maksudogmadega." IMF on soovitanud aastaid ja järjekindlalt seda, et Eestis võiks rakendada astmelise tulumaksu, ettevõtete kasumimaksu ja varamaksu, on see kinnisvaramaks või varamaks mingitelt muudelt varadelt. Kuna see maksustruktuur koormab meil pidevalt keskmist ja keskmisest vähem tulu saavat inimest – [sellist poliitikat] ongi viljelenud paremerakonnad –, siis tuleks teha maksustruktuur ümber. Selliseid soovitusi on antud tõesti aastaid, aastaid ja aastaid. Aga selle peale kõik meie rahandusministrid – eriti need, kes on Reformierakonnast – kinnitavad: "Ei, meil on siin selline eriline riik, et hästi madalate maksudega me suudame panna kasvama küll majanduse ja inimeste heaolu." No tegelikult see ei õnnestu. Madalate maksudega – just jõukamatele – me seda kindlasti kunagi ei saavuta. Aitäh!

Austatud juhataja! Mardile õienduseks, seal on lasteaia kohatasu ikkagi ligi kolm korda suurem kui Tallinnas. Sellele ma viitasin. Ja tegelikult oli seal vist arvestus tõesti selline, kui palju toidutasuga koos see Rae vallas maksab. Nii et väga erinev lähenemine Reformierakonnal. Just seda ma tõin siin esile, mitte midagi muud. Aga heale kolleegile Urmasele ma ütlen, et võtsin lahti Mihkel Nestori artikli Äripäevas, kus ta peale IMF-i delegatsiooni siin käimist jälle kord konstateerib: "IMF-i soovitused ei sobitu Eesti maksudogmadega." IMF on soovitanud aastaid ja järjekindlalt seda, et Eestis võiks rakendada astmelise tulumaksu, ettevõtete kasumimaksu ja varamaksu, on see kinnisvaramaks või varamaks mingitelt muudelt varadelt. Kuna see maksustruktuur koormab meil pidevalt keskmist ja keskmisest vähem tulu saavat inimest – [sellist poliitikat] ongi viljelenud paremerakonnad –, siis tuleks teha maksustruktuur ümber. Selliseid soovitusi on antud tõesti aastaid, aastaid ja aastaid. Aga selle peale kõik meie rahandusministrid – eriti need, kes on Reformierakonnast – kinnitavad: "Ei, meil on siin selline eriline riik, et hästi madalate maksudega me suudame panna kasvama küll majanduse ja inimeste heaolu." No tegelikult see ei õnnestu. Madalate maksudega – just jõukamatele – me seda kindlasti kunagi ei saavuta. Aitäh!

Urmas Reinsalu, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh! Tähendab, ei, ma ei arva, et Eestit juhiks praegu parempoolne valitsus või teeks seda selliselt, nagu Isamaa seda ette kujutaks. Ma diagnoosiksin seda nii: ma ütleks, et meil on kehvapoolne valitsus. Poliitika on kehv. Sildid ei oma sisulise kvaliteediga tähendust. Nüüd see, mis puudutas osundust, et Isamaa jätkaks Reformierakonna nii-öelda maksumaniakaalsust. Ei, ma ei ole sellega nõus, Lauri. Teie lahkusite valitsusest – või teid lahutati valitsusest, sõltub, kuidas seda diagnoosida. Ma tean, et paljudele siin saalis oli üllatuseks see, kui me ütlesime, et me ei pea võimalikuks minna valitsusse advokaadiks, nii-öelda asendusjõuks, sotsiaaldemokraatide asemele, sest me näeme, et see ajab kehva poliitikat, mis ei vasta ei Eesti rahva ega Eesti inimeste, laiemalt Eesti ühiskonna huvidele. See oli aus diagnoos. Nii et küsimus ei olegi sõnades ega retoorikas, vaid küsimus on tegudes. Ma jälgin murega seda obsessiivset käsitlust ja ma hoiatan selle eest. Erinevaid maksuvigu on kokku kuhjatud [palju], nüüd hakkab erinevate maksumuudatuste arv lähenema juba 100-le, kui me liidame kokku kõik konsolideeritud maksumuudatused. Ja nende puhul kujutatakse ette, et lahenduseks Eesti inimeste toimetulekule, kindlustundele, hakkamasaamisele, olgu maal või linnas, ning Eesti majanduse ja investeeringute väljavaadetele saavad mingid muud ja uued maksud. Ei, vastupidi, see on probleemide allikas. Usalduskriisi kese on paraku valitsuse kehv poliitika. Me peame korrigeerima seda poliitikat, seda ootab Eesti ühiskond meilt. Me ei saa seda eitada. Aitäh!

Aitäh! Lauri Läänemets, ka teie olete korra sõna võtnud. Kas nüüd siis … (Hääl saalist.) Fraktsiooni nimel. Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Ma palun igaks juhuks kolm minutit.

Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlamendisaadikud! Tänase arutelu põhjal mulle tundub, et me oleme sammukese lähemal sellele, et pidada Eesti ühiskonnas lõpuks ometi ära üks aus maksudebatt. Ja ma arvan, et seda maksudebatti ei ole olnud, sest ma mäletan, et juhtumisi enne eelmisi Riigikogu valimisi – ja neid debatte tuleks pidada just enne Riigikogu valimisi, mitte kusagil valimiste vahepeal – julgesid sotsiaaldemokraadid küll ainukesena välja öelda, mis Eestit ees ootab. Kui kulutusi on nii palju suurendatud, aga tulude poolega pole tegeletud, siis see lõpuks tähendab mingeid maksumuudatusi. Loomulikult meie nägemuses need muudatused sellised ei olnud, nagu nad on välja kukkunud. Kahjuks Eesti … (Hääl saalist.) Kahjuks Eesti rahvas ei ole sotsiaaldemokraatidele andnud eelmine kord 51 mandaati, nii nagu valitsuses parempoolsetel erakondadel toona oli. Aga selle vea me saame oma pingutusega kindlasti parandada järgmistel Riigikogu valimistel, nii et olukord oleks siis oluliselt parem. Nüüd jätkuvalt, räägime sellest lisaeelarvest, vaatame seda. Selle kõige suurem viga on see, et siin tõesti põlistatakse [makse]. Näiteks käibemaks pidi olema ajutine, nüüd see põlistatakse. Ja teistpidi astutakse teatud sammud tagasi seal, kus võib-olla seda tegema ei peaks. Ma arvan, et täna saab iga Eesti inimene aru, et ühe Reformierakonna dogma – vabandust, võiks öelda isegi paremerakondade dogma – on Reformierakond ise ära lõhkunud. See on see, et ühetaolised maksud on midagi head. Ei, ühetaolised maksud on ebaõiglased. Ja täna tunneb iga Eesti inimene seda, et ühetaoline maksusüsteem on ebaõiglane. Kõige lihtsam näide sellest on toidu hind. Kui meil ei oleks lihtsalt ühetaolist maksu kõigile, käibemaksu, siis võib-olla see suur käibemaks Eesti peresid niimoodi ei laastaks nagu praegu. Kui toidu hind tuua tulevaselt 24%-lt 9% peale, siis see oleks õiglane. See toetaks Eesti inimeste toimetulekut, see toetaks eestimaise toidu tootmist ja see toetaks kindlasti majanduskasvu. Kõik kolm on faktid. Aga Eesti on millegipärast sellise parempoolse dogma küüsis, et jumala eest, maksud peavad olema ühetaolised, sest äkki Eesti IT‑süsteemid ei võimalda mingisugust muud, keerulisemat süsteemi. Ma arvan, et sellest ajastust me oleme juba väljas, võiks sellest kõigest üle olla. Ja teine dogma, mis meid hoiab parempoolse maailmavaate vangis, on see: eitatakse inimestesse investeeringu rolli ja majanduskasvu suhet. Ehk siis palju mõistlikum on minu arvates on rikkamal osal, 10%‑l inimestest ehk rikkamal osal ühiskonnast investeerida läbi maksude inimestesse, lastesse ja noortesse, nende annetesse. Me saame palju võimekamad inimesed tagasi, kes loovad palju paremaid ettevõtteid, kes mõtlevad välja uusi leiutisi, kes teevad Eesti majandust tugevamaks, kes on paremad juhid kui eelmised. (Hääl saalist.) Aga kahjuks me seda teinud ei ole. Ja kui me vaatame regressiivset maksuloogikat, mis meil praegu Eesti riigis on – mida väiksem sissetulek, seda rohkem oma sissetulekust ära maksad, ja mida suurem sissetulek, seda vähem maksad –, siis selles loogikas me peame keskmise ja väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormat vähendama. Selge! Nende inimeste maksukoormat tuleb vähendada. Ja 10% ühiskonnast, kõige rikkam osa, peaks kandma õiglasemat vastutust selle ühiskonna eest. Mitte sellepärast, et see, kui on inimesed, kes rohkem teenivad või kel on rohkem jõukust, oleks kuidagi halb, vaid sellepärast, et lihtne loogika ütleb seda: kui ühtede kätte koondub liiga palju, siis teistel jääb puudu. Ja me ei taha ju sellist ühiskonda, mis ühel hetkel uppi vajub. Me oleme näinud selliseid riike ja sellist ühiskonnakorraldust. Loomulikult, Anti Allas ütles väga õigesti: astmeline tulumaks. Geniaalne lahendus, paremat pole kuuldud. Millegipärast kasutab seda suurem osa Euroopast, isegi suurem osa maailmast. Ameerika Ühendriigid on olnud parempoolsetele erakondadele tohutu majandusvabaduse etalon – astmeline tulumaks on seal elementaarne asi. See võimaldab vältida seda, et jõukus koondub ühte kohta ning see omakorda toob kaasa selle, et [teatud osal] inimestel on vähem rahalisi vahendeid ja lõppkokkuvõttes viiakse see vähem raha ettevõtjatele. Suur osa Eesti ettevõtjatest kannatab selle pärast, et inimestel ei ole võimalust nende teenuseid [tarbida] ja tooteid osta. See on ju ka üks põhjus. Lõpuks, kui me räägime sellest jõukuse loomisest ning sellest, et Eestit tuleb jõukamaks teha ja Eesti majandusele peab hoogu andma, siis valem on ju väga lihtne, me teame kõik seda: mida targemat tööd sa teed, mida keerulisemaid masinaid sa suudad käsitleda, seda rohkem lisandväärtust sa lood, seda rohkem jõukust ja raha sa siia riiki tood. Aga selle eeldus on inimestesse investeerimine. Eeldus on see, et inimestel on oskused-teadmised. Nad peavad need kuskilt saama, saavad haridussüsteemist. Selle eeldus on see, eriti vananevas ühiskonnas, [et me arvestaksime seda, mis on kirjas] konkurentsivõime töörühma raportis, mida majanduskomisjonis esitleti. Seal oli selgelt öeldud: välistööjõud, eriti odav välistööjõud ei lahenda Eesti majanduse pikaajalist probleemi. Selle võiks ka Reformierakond nüüd ekspertidelt üle võtta. Siin püütakse muidu väga kõvasti kaasata ettevõtjaid ja eksperte. Seda on eksperdid öelnud: see ei lahenda Eesti majanduse pikaajalist probleem. Majanduse pikaajalise probleemi lahendab ainult see, kui me investeerime veel rohkem haridusse, samuti tervishoidu, et vanemad inimesed suudaksid kauem tööl käia. Need on ju lahendused. Ehk siis minu arvates – ja sotsiaaldemokraatide arvates – ollakse selle eelarvega ja kogu paduparempoolse lähenemisega väga valel teel. Riik keeratakse kreeni, uppi, inimeste usaldus on kadunud. Ja ma rõhutan: mitte lihtsalt sellepärast, et meil on [selline] valitsus, vaid sellepärast, et 30 aastat on aetud parempoolset majandus‑ ja rahanduspoliitikat ning nüüd aetakse veel väga ekstreemset parempoolset majandus‑ ja rahanduspoliitikat. See on inimeste jaoks valus, see on Eesti perede jaoks valus, see võtab neilt ära võimalused. Inimarengu aruanne, mis veebruaris välja tuleb, räägib sellest: seda lugu, mida varem räägiti, et kõigil Eestis on võimalus, enam ei ole. Klassiühiskonnas, mis on tekkimas, seda lugu ei ole. Kui sa sünnid vaesesse perre, siis sa võid sinna ka jääda. Sul pole enam eriti võimalusi sealt välja rabelemiseks. Sellist Eestit pole minu arvates tahtnud mitte ükski ettevõtja, seda pole tahtnud mitte ükski Eesti inimene. Tegelikult ma usun, et seda pole tahtnud ka ükski Reformierakonna liige. Aga te peate tunnistama, et kahjuks on asjad sinnamaani jõudnud. Sellel on põhjus. Sellesse on väga suure panuse andnud Reformierakond, Isamaa ja teised parempoolsed erakonnad. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlamendisaadikud! Tänase arutelu põhjal mulle tundub, et me oleme sammukese lähemal sellele, et pidada Eesti ühiskonnas lõpuks ometi ära üks aus maksudebatt. Ja ma arvan … (Hääl saalist.) Seda maksudebatti ei ole olnud, sest ma mäletan, et juhtumisi enne eelmisi Riigikogu valimisi – ja neid debatte tuleks pidada just enne Riigikogu valimisi, mitte kusagil valimiste vahepeal – julgesid sotsiaaldemokraadid küll ainukesena välja öelda, mis Eestit ees ootab. Kui kulutusi on nii palju suurendatud, aga tulude poolega pole tegeletud, siis see lõpuks tähendab mingeid maksumuudatusi. Loomulikult meie nägemuses need muudatused sellised ei olnud, nagu nad on välja kukkunud. Kahjuks Eesti … (Hääl saalist.) Kahjuks Eesti rahvas sotsiaaldemokraatidele eelmine kord 51 mandaati ei andnud, nii nagu valitsuses parempoolsetel erakondadel toona oli. Aga selle vea me saame oma pingutusega kindlasti parandada järgmistel Riigikogu valimistel, nii et olukord oleks siis oluliselt parem. Nüüd jätkuvalt, räägime sellest lisaeelarvest, vaatame seda. Selle kõige suurem viga on see, et siin tõesti põlistatakse [makse]. Näiteks käibemaks pidi olema ajutine, nüüd see põlistatakse. Ja teistpidi astutakse teatud sammud tagasi seal, kus võib-olla seda tegema ei peaks. Ma arvan, et täna saab iga Eesti inimene aru, et ühe Reformierakonna dogma – vabandust, võiks öelda isegi paremerakondade dogma – on Reformierakond ise ära lõhkunud. See on see, et ühetaolised maksud on midagi head. Ei, ühetaolised maksud on ebaõiglased. Ja täna tunneb iga Eesti inimene seda, et ühetaoline maksusüsteem on ebaõiglane. Kõige lihtsam näide sellest on toidu hind. Kui meil ei oleks lihtsalt ühetaolist maksu kõigile, käibemaksu, siis võib-olla see suur käibemaks Eesti peresid niimoodi ei laastaks nagu praegu. Kui toidu hind tuua tulevaselt 24%-lt 9% peale, siis see oleks õiglane. See toetaks Eesti inimeste toimetulekut, see toetaks eestimaise toidu tootmist ja see toetaks kindlasti majanduskasvu. Kõik kolm on faktid. Aga Eesti on millegipärast sellise parempoolse dogma küüsis, et jumala eest, maksud peavad olema ühetaolised, sest äkki Eesti IT‑süsteemid ei võimalda mingisugust muud, keerulisemat süsteemi. Ma arvan, et sellest ajastust me oleme juba väljas, võiks sellest kõigest üle olla. Ja teine dogma, mis meid hoiab parempoolse maailmavaate vangis, on see: eitatakse inimestesse investeerimise rolli ja majanduskasvu suhet. Ehk siis palju mõistlikum on minu arvates rikkamal osal, 10%‑l inimestest ehk rikkamal osal ühiskonnast investeerida läbi maksude inimestesse, lastesse ja noortesse, nende annetesse. Me saame palju võimekamad inimesed tagasi, kes loovad palju paremaid ettevõtteid, kes mõtlevad välja uusi leiutisi, kes teevad Eesti majandust tugevamaks, kes on paremad juhid kui eelmised. (Hääl saalist.) Aga kahjuks me seda teinud ei ole. Ja kui me vaatame regressiivset maksuloogikat, mis meil praegu Eesti riigis on – mida väiksem sissetulek, seda rohkem oma sissetulekust ära maksad, ja mida suurem sissetulek, seda vähem maksad –, siis selles loogikas me peame keskmise ja väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormat vähendama. Selge! Nende inimeste maksukoormat tuleb vähendada. Ja 10% ühiskonnast, kõige rikkam osa, peaks kandma õiglasemat vastutust selle ühiskonna eest. Mitte sellepärast, et see, kui on inimesed, kes rohkem teenivad või kel on rohkem jõukust, oleks kuidagi halb, vaid sellepärast, et lihtne loogika ütleb seda: kui ühtede kätte koondub liiga palju, siis teistel jääb puudu. Ja me ei taha ju sellist ühiskonda, mis ühel hetkel uppi vajub. Me oleme näinud selliseid riike ja sellist ühiskonnakorraldust. Loomulikult, Anti Allas ütles väga õigesti: astmeline tulumaks. Geniaalne lahendus, paremat pole kuuldud. Millegipärast kasutab seda suurem osa Euroopast, isegi suurem osa maailmast. Ameerika Ühendriigid on olnud parempoolsetele erakondadele tohutu majandusvabaduse etalon – astmeline tulumaks on seal elementaarne asi. See võimaldab vältida seda, et jõukus koondub ühte kohta ning see omakorda toob kaasa selle, et [teatud osal] inimestel on vähem rahalisi vahendeid ja lõppkokkuvõttes viiakse vähem raha ettevõtjatele. Suur osa Eesti ettevõtjatest kannatab selle pärast, et inimestel ei ole võimalust nende teenuseid [tarbida] ja tooteid osta. See on ju ka üks põhjus. Lõpuks, kui me räägime sellest jõukuse loomisest ning sellest, et Eestit tuleb jõukamaks teha ja Eesti majandusele peab hoogu andma, siis valem on ju väga lihtne, me teame kõik seda: mida targemat tööd sa teed, mida keerulisemaid masinaid sa suudad käsitseda, seda rohkem lisandväärtust sa lood, seda rohkem jõukust ja raha sa siia riiki tood. Aga selle eeldus on inimestesse investeerimine. Eeldus on see, et inimestel on oskused-teadmised. Nad peavad need kuskilt saama, saavad haridussüsteemist. Selle eeldus on see, eriti vananevas ühiskonnas, [et me arvestaksime seda, mis on kirjas] konkurentsivõime töörühma raportis, mida majanduskomisjonis esitleti. Seal oli selgelt öeldud: välistööjõud, eriti odav välistööjõud ei lahenda Eesti majanduse pikaajalist probleemi. Selle võiks ka Reformierakond nüüd ekspertidelt üle võtta. Siin püütakse muidu väga kõvasti kaasata ettevõtjaid ja eksperte. Seda on eksperdid öelnud: see ei lahenda Eesti majanduse pikaajalist probleemi. Majanduse pikaajalise probleemi lahendab ainult see, kui me investeerime veel rohkem haridusse, samuti tervishoidu, et vanemad inimesed suudaksid kauem tööl käia. Need on ju lahendused. Ehk siis minu arvates – ja sotsiaaldemokraatide arvates – ollakse selle eelarvega ja kogu paduparempoolse lähenemisega väga valel teel. Riik keeratakse kreeni, uppi, inimeste usaldus on kadunud. Ja ma rõhutan: mitte lihtsalt sellepärast, et meil on [selline] valitsus, vaid sellepärast, et 30 aastat on aetud parempoolset majandus‑ ja rahanduspoliitikat ning nüüd aetakse veel väga ekstreemset parempoolset majandus‑ ja rahanduspoliitikat. See on inimeste jaoks valus, see on Eesti perede jaoks valus, see võtab neilt ära võimalused. Inimarengu aruanne, mis veebruaris välja tuleb, räägib sellest: seda lugu, mida varem räägiti, et kõigil Eestis on võimalus, enam ei ole. Klassiühiskonnas, mis on tekkimas, seda lugu ei ole. Kui sa sünnid vaesesse perre, siis sa võid sinna ka jääda. Sul pole enam eriti võimalusi sealt välja rabelemiseks. Sellist Eestit pole minu arvates tahtnud mitte ükski ettevõtja, seda pole tahtnud mitte ükski Eesti inimene. Tegelikult ma usun, et seda pole tahtnud ka ükski Reformierakonna liige. Aga te peate tunnistama, et kahjuks on asjad sinnamaani jõudnud. Sellel on põhjus. Sellesse on väga suure panuse andnud Reformierakond, Isamaa ja teised parempoolsed erakonnad. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Madis Kallas, küsimus istungi juhatajale, palun!

Jaa, panin käemärgi üles 40 minutit tagasi, aga mul ongi küsimus. Kuulasin Urmas Reinsalu kõnet ja talle tuleb kiitust avaldada, räägib hästi. Sisus on küll võib-olla mõningaid küsitavusi. Aga mul on küsimus selle kohta, mis kindlasti kellelegi au ei tee, nimelt vahelesegamine ja teiste kõnelejate häirimine. Kas selline vahelesegamine on aktsepteeritav? Ja kui see toimub, kas siis antakse [kõnelejale] aega juurde? Pean silmas Anti Allast, kes enne kõneles, enne [Reinsalu] pulti tulekut. Kas siis antakse uus aeg või kuidas sellisel puhul käituda? Kõneoskus on hea, sisu küsitav, aga vahelesegamine ei ole kindlasti mitte kuidagi aktsepteeritav.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen öelnud küll, et ka emotsioonid on osa poliitikast. See käib poliitika juurde. Meil on neid minu hinnangul üsna normaalsel tasemel. Aga teie küsimus oli selle kohta, kui see tõepoolest [häirib]. Mina tolereerin seda ennekõike sinnamaani, kuni see ei sega ettekandjat. Kui see hakkab segama ettekandjat, siis ma kindlasti teen selle kohta märkuse. Ja teiseks, te küsisite, kas sellisel juhul peaks saama aega juurde. Otse loomulikult.-Mina juhatajana olen kindlasti valmis andma 30 sekundit või minuti aega juurde, kui selle nii-öelda debati tõttu on ettekandjal jäänud aega [puudu]. Ma pean kindlasti õigeks anda [kõnelejale] aega juurde. Aga tõepoolest, ma ei jälginud debatti, kui Anti Allas ettekannet pidas, nii et ma seda rohkem kommenteerida ei saa. Urmas Reinsalu, samuti küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen öelnud küll, et ka emotsioonid on osa poliitikast. See käib poliitika juurde. Meil on neid minu hinnangul üsna normaalsel tasemel. Aga teie küsimus oli selle kohta, kui see tõepoolest [häirib]. Mina tolereerin seda ennekõike sinnamaani, kuni see ei sega ettekandjat. Kui see hakkab segama ettekandjat, siis ma kindlasti teen selle kohta märkuse. Ja teiseks, te küsisite, kas sellisel juhul peaks saama aega juurde. Otse loomulikult. Mina juhatajana olen kindlasti valmis andma 30 sekundit või minuti aega juurde, kui selle nii-öelda debati tõttu on ettekandjal jäänud aega [puudu]. Ma pean kindlasti õigeks anda [kõnelejale] aega juurde. Aga tõepoolest, ma ei jälginud debatti, kui Anti Allas ettekannet pidas, nii et ma seda rohkem kommenteerida ei saa. Urmas Reinsalu, samuti küsimus istungi juhatajale.

Jah, ma tahaksin teie tõlgendust toetada. Ma arvan, et see aja juurdeandmine on igati asjakohane. Ja Madise osundus oli härrasmehelikult veidike etteheitev, eks ole. Ma kindlasti vabandan, kui kedagi minu märkus häiris. Aga me peame aru saama praegu sellest, mida me siin täna kokku keedame, mis meil siin praegu kokku keedetakse. Nelja aasta perspektiivis miljard eurot täiendavaid maksutõuse …

Hea kolleeg, see jutt läheb nüüd küll meie protseduuri raamidest välja.

Ja me peaksime olema nagu hiired siin vait? Mu küsimus ongi selles. Vabandust! See võib-olla segab kedagi siin parlamendisaalis, aga minu küsimus on: kas need otsused täna segavad Eesti rahvast, tulevikku vaadates?

Hea kolleeg, see ei ole küll kuidagi protseduuriline. Tõepoolest, veel kord: teatud määral ma emotsioone tolereerin, see on osa poliitikast, aga seni, kuni see ei sega ettekandjat, ja seni, kuni see ei sega ka saali kuulamast. Head kolleegid! Oleme jõudnud muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle eelnõu kohta on esitatud kokku neli muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Me teeme seda peale saalikutsungit. Head kolleegid, oleme eelnõu 651 juures ja vaatame läbi muudatus ... (Helistab kella. Keegi räägib saalist.) Teine võimalus on, et saal on vaiksem. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Me teeme seda peale saalikutsungit. Head kolleegid, oleme eelnõu 651 juures ja vaatame läbi muudatus... (Helistab kella. Keegi räägib saalist.) Teine võimalus on, et saal on vaiksem. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh teile! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 3 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Head kolleegid! Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 651 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Mõlemal on samasisuline ettepanek: eelnõu 651 teine lugemine katkestada. Enne kui ma panen saalikutsungi ja peale seda, head kolleegid, kui oleme selle päevakorrapunkti menetluse lõpetanud, annan teile teada ühe informatiivse teate selle töönädala päevakorra kohta. Saalikutsung, palun! (Helistab kella.) Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 651 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, eelnõu 652 teine lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 13. juuni kell 16. Oleme kuuenda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Ja nüüd siis lubatud teade. Nimelt, täna esitasid 42 Riigikogu liiget umbusalduse avaldamise nõude justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Vabariigi Valitsus soovib selle arutamist homsel ehk neljapäevasel istungil, 12. juunil, esimese päevakorrapunktina. Seega, tulenevalt eelnevast ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2 on Riigikogu esimees täiendanud homse istungi päevakorda selle nõude aruteluga ja see toimub esimese päevakorrapunktina. Aitäh! Ja nüüd, Lauri Läänemets, küsimus istungi juhatajale, palun!

Selle poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, eelnõu 651 teine lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 13. juuni kell 16. Oleme kuuenda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Ja nüüd siis lubatud teade. Nimelt, täna esitasid 42 Riigikogu liiget umbusalduse avaldamise nõude justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Vabariigi Valitsus soovib selle arutamist homsel ehk neljapäevasel istungil, 12. juunil, esimese päevakorrapunktina. Seega, tulenevalt eelnevast ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2 on Riigikogu esimees täiendanud homse istungi päevakorda selle nõude aruteluga ja see toimub esimese päevakorrapunktina. Aitäh! Ja nüüd, Lauri Läänemets, küsimus istungi juhatajale, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Ma korra lihtsalt küsin, kas esimene päevakorrapunkt tuleb pärast väliskülalise sõnavõttu või kuidas on. Ega me teda kuskile ootama ei jäta?

Jah, kui Poola parlamendi spiikri kõne saab teoks, siis see on enne umbusalduse avaldamise nõuet, sest meie tava kohaselt on see osa istungi rakendamisest. Veel on oluline teile teada anda, et ka kohaloleku kontroll sellisel juhul, kui Poola parlamendi spiiker peab siin kõne, toimub peale tema kõnet, ja seejärel me alustame istungit. Urmas Reinsalu, palun! Küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetav istungi juhataja! Homme me asume, nii nagu valitsus on taotlenud, valitsusliikme umbusaldamise juurde, mis ei ole ju parlamendi poliitikas ja praktikas tavatu. Kuid on teatud objektiivsed asjaolud, mille kohta meie, parlamendi liikmed oleme küsinud, aga ei ole saanud informatsioon. Mul on selles mõttes palve istungi juhatajale, et parlamendi juhatus korraldaks selle, et umbusaldusavalduse alguseks oleks parlamendi liikmetel võimalik vastavalt riigisaladuse menetlusele tutvuda Kaitsepolitseiameti ettekirjutusega või analüüsiga, mis on eelmise aasta suvest, Politsei- ja Piirivalveameti salastatud analüüsiga, PricewaterhouseCoopersi hinnanguga, mis puudutab ka vangla rendi küsimust, ja täiendava Justiitsministeeriumi kalkulatsiooniga. Me oleme kõiki neid nelja taotlenud selle nädala jooksul, kuid me ei ole saanud ühtegi vastust selle informatsiooni kohta. Ma arvan, et aus, kui me hakkame menetlema tõsist asja, valitsuse liikme umbusaldamist, siis meil peaks olema olemas ka minimaalne vajalik informatiivne baas, et pidada dialoogi valitsuse liikmega. Ma palun, et parlamendi juhatus korraldaks selle, et homme hommikuks oleks meil võimalik enne kella 10 need dokumendid saada.

Lugupeetav istungi juhataja! Homme me asume, nii nagu valitsus on taotlenud, valitsusliikme umbusaldamise juurde, mis ei ole ju parlamendi poliitikas ja praktikas tavatu. Kuid on teatud objektiivsed asjaolud, mille kohta meie, parlamendi liikmed, oleme küsinud, aga ei ole saanud informatsiooni. Mul on selles mõttes palve istungi juhatajale, et parlamendi juhatus korraldaks selle, et umbusaldusavalduse alguseks oleks parlamendi liikmetel võimalik vastavalt riigisaladuse menetlusele tutvuda Kaitsepolitseiameti ettekirjutusega või analüüsiga, mis on eelmise aasta suvest, Politsei- ja Piirivalveameti salastatud analüüsiga, PricewaterhouseCoopersi hinnanguga, mis puudutab ka vangla rendi küsimust, ja täiendava justiitsministeeriumi kalkulatsiooniga. Me oleme kõiki neid nelja taotlenud selle nädala jooksul, kuid me ei ole saanud ühtegi vastust selle informatsiooni kohta. Ma arvan, et aus, kui me hakkame menetlema tõsist asja, valitsuse liikme umbusaldamist, siis meil peaks olema olemas ka minimaalne vajalik informatiivne baas, et pidada dialoogi valitsuse liikmega. Ma palun, et parlamendi juhatus korraldaks selle, et homme hommikuks oleks meil võimalik enne kella 10 need dokumendid saada.

Aitäh teile! Istungiosakond on selle informatsiooni saanud. Ma siinkohal tõepoolest ei söanda vastata, mis on võimalik ja mis mitte. Mis on võimalik ja vajalik, selle kindlasti istungiosakond ka Riigikogu liikmetele laiali jagab.