Продолжение второго чтения законопроекта об изменении закона о конкуренции и внесении в связи с этим изменений в другие законы (609 СЕ)

Head kolleegid, läheme nüüd tänase päevakorra juurde. Nimelt, esmalt päevakorra täpsustamine. Jätkame eilsel istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduseelnõu 609 teise lugemise arutelu. Palun Riigikogu liikmete küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli tagasi justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Küsimuste esitamise järjekorras oli [esimeseks] registreerunud Lauri Läänemets. Teie kord ja võimalus see ongi. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minul on teile selline küsimus. Kas te saate kinnitada, et see eelnõu, mille te olete ette valmistanud, mille valitsus on saatnud siia parlamenti, on tehtud avalikke huvisid arvestades, ja teie ei ole lähtunud ühegi konkreetse ettevõtja ettepanekutest ega isiklikest ärihuvidest? Palun öelge ja kinnitage seda! Pange käsi südamele ja öelge, et olete seda teinud, et te ei ole suhelnud ühegi konkreetse ettevõtja esindajaga, kuulanud neid ettepanekuid, vaid see kõik on tulenenud ministeeriumisisestest parimatest õigusloome ettepanekutest.

Aitäh selle küsimuse eest! Vastus teie küsimuse esimesele poolele on: jah. Vastus teie küsimuse teisele poolele: kindlasti ma olen selle eelnõu ettevalmistamise käigus sattunud suhtlema mingite osapooltega. 20. jaanuaril toimus näiteks Justiits- ja Digiministeeriumis avalik kaasamiskoosolek, kus osalesid päris mitme ettevõtlusorganisatsiooni esindajad ja kus osalesin ka mina ja kus me kuulasime koos ministeeriumi ametnike ja Konkurentsiametiga ettevõtjate [seisukohti], ent mitte ainult ettevõtjate – seal osalesid ka ülikoolid, õigusteadlased, eelmine Konkurentsiameti juht oli kohal ja nii edasi. Sellel avalikul kaasamiskoosolekul ma näiteks osalesin.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mul on võib-olla natukene laiem küsimus, nii valitsuse kui ka teie maailmavaatelise mõtteviisi kohta. Kui me vaatame konkurentsiseaduse muudatusi, mis on teie initsieerimisel tulnud, jääb paratamatult mulje, et need teenivad ärihuvisid, ja me tekitame olukorra, kus ettevõtete üle järelevalve, sealhulgas rikkumiste menetlemine, nende kindlakstegemine, ka sanktsioonide määramine, on märkimisväärselt leebem ja märksa keerulisem kui näiteks eraisikute puhul muudes õigusruumi valdkondades. Sarnane menetluslik juhtum või selline arusaam on tekkinud näiteks ka Pihlakodu juhtumi puhul. Näeme, et eraisiku puhul algatatakse kriminaalmenetlus, uuritakse, mis tehtud on, aga ettevõtte puhul millegipärast vastutust ei kaasne. Ehk kas te näete, et on risk, et inimestel tekib arvamus – ja võib-olla ka õigustatud arvamus –, et valitsus suhtub mingil põhjusel Eestimaa inimestesse ja Eestimaa ettevõtetesse, võib-olla konkreetsetesse äriettevõtetesse, kuidagi ebaõiglaselt, ebavõrdselt?

Teie küsimus koosneb kahest osast. Esimene osa on see, kas inimestel võib tekkida arvamusi, ja teine osa on see, kas need arvamused on õiged. Jah, kahtlemata võib inimestel tekkida arvamusi. Kas teie arvamusena küsimuses esitatu oli õige? Saan kinnitada: ei olnud.

Andre Hanimägi, palun!

Hea aseesimees! Lugupeetud minister! Juba 2024. aasta veebruaris kirjutas Eesti Ekspress, et on vägikaikavedu valitsuses, Eesti 200 võitleb ühelt poolt ja Reformierakond teiselt poolt. Toona pandi 7. detsembril, 4. jaanuaril, 11. jaanuaril, 18. jaanuaril ja 25. jaanuaril konkurentsiseadus valitsuse istungi [päeva]korda, aga võeti välja. Ma saan aru, et justiitsministeerium [eesotsas] toonase justiitsministri Kalle Laanetiga toetas ühte versiooni, ka valitsuse toonane juht toetas ühte versiooni, aga Eesti 200 toetas teist versiooni. Selleks et aru saada – sest nüüd on juba aasta aega mööda läinud ja me oleme saanud ka trahvi –, kas te saaksite anda ülevaate, millised need vaidlused valitsuses toona olid? Tegelikult tekkis ka avalikkuses küsimus, mis lahti on. Kuidas me jõudsime sellest ajast praegusesse aega ja millised need kokkulepped ja mõtted on olnud?

Aitäh! Kui te lubate, siis ma vastan teile samuti kahes osas. Esiteks, nii nagu te ise õigesti välja tõite, on tõesti peetud poliitilist debatti selle eelnõu puhul kahe erakonna vahel. Mäletan ka mitut korda koalitsiooniläbirääkimistel, kus me püüdsime välja selgitada sotsiaaldemokraatide seisukohti ja kus siinsamas majas tõusis sellel hetkel Lauri Läänemets püsti ja ütles, et sotse see eelnõu ei huvita. Läks ruumist välja – tehke, mis tahate. Tõepoolest, kahe erakonna diskussioonis oleme me jõudnud sellise lahenduseni, mida on soovitanud enamik Eesti õigusteadlasi. Selle debati üksikasju kirjeldasin ma nii eelmises ettekandes kui ka seda eelnõu tutvustades, [selgitamaks], kus see põhikonflikt on olnud. Kui see hästi lühidalt kokku võtta, siis põhi[küsimus] on olnud selles, kas me lihtsustame [suurel määral] Eestis inimeste ja ettevõtete karistamist või me jätkame seniste õigustraditsioonidega. Mõlemad viisid on Euroopa Liidu õiguse suhtes võrdselt kehtivad, kõik senised haldustrahvid oleme me Eestis üle võtnud väärteomenetluse kaudu.

Hea juhataja! Lugupeetud minister! See on väga piinlik eelnõu, aga minu hinnangul olete te senimaani sellega väga hästi hakkama saanud. Aga minu küsimus on, miks kolleegid sotsiaaldemokraadid nii raevukalt nagu üks mees või naine selle vastu sõna on võtnud. Kas nad tahavad rohkem karistada? Selline karistamissoov tundub mulle kuidagi kummaline. Või ma eksin? Või mis selle taga võib olla?

Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Ka mulle tundub see karistamissoov kummaline. Siin ma saan teiega täiesti nõustuda.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Head Riigikogu kolleegid! Ei, küsimus ei ole kellegi karistamises, vaid küsimus on selles, kas meil Eestis on ettevõtete vahel erinevates sektorites läbipaistev, ühetaoline vaba konkurents. Või me laseme mingites valdkondades, kus juba praegu on kujunenud parimal juhul oligopoolne turg, on see näiteks ravimivaldkond, kütusevaldkond või mõni muu [valdkond], neil edasi tegutseda ja ei pea vajalikuks, et oleks tagatud parim hind tarbijatele, läbipaistev turusituatsioon ja tegelikult ka õiglane regulatsioon kõigile teistele ettevõtetele, kes soovivad valdkonnas tegutseda? Selles on küsimus. Antud juhul oleme meie ühel pool rindejoont – me oleme Eesti inimeste poolt, ausa konkurentsi poolt – ja teie poolt välja toodud seadus on teisel pool rindejoont. Ma mäletan seda, et kui kunagi – aasta oli vist 2010 – ühines Reformierakonnaga Kaja Kallas, siis teda reklaamiti konkurentsiõiguse juhtiveksperdina. Tema teatavasti toetas just nimelt seda teist versiooni – seda versiooni, mida ka sotsiaaldemokraadid toetavad. Mu küsimus teile on lihtne. Kes on teie hinnangul tugevam Eesti konkurentsiõiguse valdkonnas, kas teie või Kaja Kallas?

Kõigepealt vastan seoses teie küsimuses toodud eeldusega, kus te tõite välja, et teie seisate Eesti inimeste poolt ja see eelnõu seda teps mitte ei tee. (Saalist vastatakse.) See eelnõu seisab kõige paremal moel Eesti inimeste õiguste eest ja võtab isegi ülekuldavalt üle Euroopa Liidu õiguse, mis on just nimelt, nagu te direktiivi algusosast loete, suunatud sellele, et tagada õigem ja parem konkurents tarbijate huvides, ettevõtete huvides, majanduskeskkonna huvides, uuenduslikumate ja paremate toodete ja teenuste turule toomise huvides. Mis puudutab teie teist küsimust, kumb on parem konkurentsiõiguse ekspert, kas Kaja Kallas või mina, siis täiesti kõhklusteta on parem konkurentsiõiguse ekspert Kaja Kallas, kes on selles valdkonnas tõepoolest advokaadina töötanud ja osalenud päris paljudes konkurentsiõigusega [seotud] valdkondades, vaidlustes – vabandust –, aga kindlasti ka mitmes valdkonnas. Selles ei ole mingit kahtlust, Kaja Kallas on kindlasti väga-väga hea konkurentsiõiguse ekspert.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kordan taas, et selle piinliku ja habemega loo puhul ei ole ma jõudnud kõiki teie varasemaid kolleege läbi vaadata, aga mulle tundub, et te olete väga head tööd teinud selles kärestikus. Kui te ütlesite, et kolleegid sotsiaaldemokraadid ihkavad karistamist, siis ma küsin, et kuna praeguseks on juba vist 820 000 eurot ära põletatud trahvi näol, kas kolleegid tahaksid maksuraha edasi põletada, kui neil oleks võimalus see eelnõu praegusel hetkel kraavi lükata.

Aitäh! No sellele küsimusele on mul nüüd päris keeruline vastata, see ei ole vast ka otse mulle suunatud. Tõepoolest tuleb tunnistada, et see on Eesti ajaloos esimene eelnõu, mis on kaasa toonud trahvi. Nagu ma olen korduvalt öelnud, [direktiivi] ülevõtmise tähtaeg oli 2021. aasta alguses. Ehk et need valitsused, kes olid Eestis 2019. ja 2020. aastal [võimul], on need valitsused, kes vastutavad tegelikult selle eest, et seda [direktiivi] õigeks ajaks üle ei võetud.

Aitäh teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Oma kõnejärge on väga kaua oodanud majanduskomisjoni esimees, hea kolleeg Marek Reinaas. Nüüd on teie ettekanne arutelu kohta komisjonis ja langetatud otsustest.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kirjeldan teile komisjoni menetlust esimese ja teise lugemise vahel. See on olnud tihe ja peaks ütlema väga kaasav. Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 7. aprillil. Eelnõu esimene lugemine toimus 5. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 19. maiks laekus Riigikogust kaks muudatusettepanekut. Aga eelnõu menetlusest parlamendis teavitati varasemalt eelnõu koostamisse kaasatud isikuid. Nüüd loen nad ette: Eesti Advokatuur ja selle erinevad komisjonid, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Juristide Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Pangaliit, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Audiitorkogu, FinanceEstonia MTÜ, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Konkurentsiamet ja erinevad kohtud – Pärnu Maakohus, Harju Maakohus, Viru Maakohus, Tallinna Halduskohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Halduskohus, Tartu Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Riigikohus –, samuti Riigikontroll, Riigiprokuratuur, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, TalTechi õiguse instituut, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Teenusmajanduse Koda, Õiguskantsleri Kantselei. Ehk nagu te sellest nimekirjast näete, oli kaasamine väga ulatuslik. Eelnõu arutelu komisjoni istungil valmistati ette komisjoni töörühmas 20. mail. Seda on oluline teada, et 20. mai töörühma koosolekul osalesid nii Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad kui ka Konkurentsiameti esindajad. See oli selles mõttes tähtis koosolek, et Konkurentsiamet sai seal esitada oma ettepanekud selle eelnõu kohta, et nad saaksid tõhusamalt oma tööd teha. Peab tunnistama, et koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga arvestati enamikku neist ettepanekutest ja need on saanud ka muudatusettepanekuteks. Kõigi esitatud ettepanekutega ja algataja esindajate seisukohtadega nende suhtes on võimalik huvi korral üksikasjalikult tutvuda eelnõu kaardil. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma käesoleva aasta 3. ja 5. juuni istungitel. Mõlemal istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Justiits‑ ja Digiministeeriumi spetsialistid. 3. juuni istungil olid arutelu juures ka Konkurentsiameti nõunikud. 3. juuni istungil tutvustas oma ettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja. Mõlemale istungile oli oma muudatusettepanekuid tutvustama kutsutud ka õiguskomisjoni esindaja, kes komisjoni istungil siiski ei osalenud. 3. juuni istungil toimus lisaks muudatusettepanekute kavandi läbivaatamisele ja menetlusotsuste tegemisele ka kaasamise käigus laekunud ettepanekute ja arvamustega tutvumine ning algataja esindajatelt neile esitatud seisukohtade ärakuulamine. Oma ettepanekuid olid kutsutud juhtivkomisjonile tutvustama Eesti Advokatuuri esindajad ning nende üle toimus päris põhjalik arutelu, mille tulemusel palus komisjon eelnõu algatajal esitatud ettepanekute osas kaaluda kompromissina muudatusettepanekute sõnastamist komisjoni järgmiseks istungiks ehk 5. juuniks. Seega toimus 5. juunil järgmine arutelu, kus me arutasime eelkõige neid küsimusi, mida advokatuur oli lauale toonud. 5. juuni istungil vaadati läbi mõned muudatusettepanekud, millest enamik olid seotud advokaatide tõstatatud küsimustega. Nii. Läheme muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanek nr 1 on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt: Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova. Selle kohaselt soovitakse eelnõu tekst asendada täies ulatuses uue tekstiga, milleks on Riigikogu menetluses olnud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tekst, mille valitsus võttis selle aasta 31. märtsil Riigikogu menetlusest tagasi. Eelnõu algataja ei toetanud seda ettepanekut, ettepanek läks hääletamisele ja juhtivkomisjonis ei leidnud ettepanek samuti toetust. Selle poolt oli 2, vastu 6 ja erapooletuid 1. 2 komisjoni liiget ei hääletanud. Muudatusettepanek nr 35 on esitatud õiguskomisjoni poolt ja sellega sooviti muuta eelnõus sisalduvat karistusseadustikku muutvat paragrahvi, et karistusseadustiku üldosast oleks eriseaduste puhul võimalik vajaduse korral teha erisusi ilma karistusseadustikku muutmata. Eelnõu algataja esindaja toetas seda ettepanekut sisuliselt ja oli komisjonile omalt poolt esitanud vormistuslikult korrektsema muudatusettepaneku, mida komisjon ka toetas, see on muudatusettepanek nr 34. Õiguskomisjoni poolt esitatud muudatusettepanek toetust ei leidnud ja täiskogul seega hääletamisele ei kuulu. Selle poolt oli 0, vastu 6, erapooletuid 0. Muudatusettepanekud 2–34, 36 ja 37 on juhtivkomisjoni ettepanekud, mis said komisjonis enamalt jaolt konsensusliku toetuse ja muudatusettepanekute loetelus ettepanekute selgitustes toodud põhjenduste alusel. Algataja esindaja toetas neid muudatusettepanekuid. Seega, nagu te näete, siis selle eelnõu puhul on olnud väga suur kaasatus. Ära on kuulatud Konkurentsiamet, kelle ettepanekute baasil on tehtud enamik 36 muudatusettepanekust, mis täna vajadusel hääletusele tulevad. Ma ütleks, et selle seaduse menetluse käik on olnud enam kui demokraatlik. Samuti tahaks tänada Liisa-Ly Pakostat. Võib-olla jäi siin eile kõlama küsimus selle kohta, miks tema siin on. Kuna nendes muudatusettepanekutes oli päris palju selliseid muudatusi, mis rääkisid eelkõige menetlusest, aga majanduskomisjon ei pruugi olla kõige pädevam just nimelt nende menetlusküsimuste arutamisel ja ka nende tutvustamisel saalile, siis kaasasime ka ministri, et tema samuti selgitaks veel kord Riigikogu liikmetele, milles täpselt selle seaduseelnõu mõte seisneb. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 10. juunil ja teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia 17. juunil läbi lõpphääletus.

Suur tänu teile selge ettekande eest! Teile on üks küsimus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Sa mainisid, et kaasamine oli enam kui demokraatlik. Võib-olla selgitad natukene, mis vahe on enam kui demokraatlikul ja demokraatlikul [seaduse menetluse käigul] (Ettekandja naerab.). Kas siis, kui koalitsioon midagi kokku lepib, siis on enam kui demokraatlik? Või milles see vahe on?

Ma pidasin silmas eelkõige seda, et enamiku eelnõude puhul ei ole ma näinud, et kaasatavate hulk oleks olnud nii suur ja et kaasatavate ettepanekuid ka arvestataks sellisel hulgal, nagu me neid täna muudatusettepanekutena näeme. Seetõttu kasutasin ma – võib-olla tõesti mitte kõige paremal moel, aga siiski täiesti põhjendatult – [sõnastust], et see eelnõu menetlus oli demokraatlik, et mitte öelda enam kui demokraatlik.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Väga tore! Ega see oligi natuke huumoriga küsitud. Teine küsimus on järgmine. Advokatuur esitas muudatusettepanekuid ja meil oli päris suur arutelu.

Oli.

Kas sa kordaksid üle, kas kõik advokatuuri poolt tehtud ettepanekud leidsid lõpuks kompromisslahenduse?

Ei, kõik ei leidnud. Kokku oli neli teemat, mida advokatuur arutada tahtis. Nüüd, mis puudutab seda osa ehk advokaadi õigusi ja nende riivet seoses konkurentsiseadusega, siis seal leidsid advokatuur ja justiits- ja digiminister minu arust päris kena kompromissi, mis mõlemale sobis. Võib-olla tooksin ma välja eelkõige selle, et advokatuur tegi ettepaneku selle kohta, mis on meil vist muudatusettepanekus nr 34 ehk siis selle, mis puudutab karistusseadustiku muudatust. Selle koha pealt pidasime me nõu nii õiguskomisjoniga kui ka Justiits- ja Digiministeeriumiga ja leidsime siiski, et see lahendus, mille lõpuks justiits- ja digiminister välja pakkus, on selle eelnõu jaoks kõige mõistlikum.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tants aurukatla ümber on kestnud kaua. Viimastel aastatel on nii erinevad valitsused kui ka poliitikud arutanud konkurentsiseaduse muutmist. Tõesti, uuendatud konkurentsidirektiiv Euroopa Liidus algatati just Eesti eesistumise ajal ja üks põhjus oli see, et mõnes Euroopa Liidu riigis ei toimi konkurentsijärelevalve. Tegelikult käis näpuviibutus ka Eesti kohta. Eesti tegi selle sümboolse lükke, et algatas ise uuendatud konkurentsidirektiivi, mis ühtlustab Euroopa Liidu tasemel konkurentsijärelevalvet. Eesmärk on ju õilis ja aus. Tihtipeale üritatakse siin rääkida, et Euroopa Liit paneb meile peale mingisuguseid ebamõistlikke kohustusi. Siin selle direktiivi sisu, mida peaks ka Eesti seadustesse üle võtma, on see, et tarbija peab olema kaitstud konkurentsimoonutuste eest ja konkurentsireeglite rikkumise eest – mida siiski mõned ettevõtjad teevad, seda nii Euroopa Liidus kui ka tõenäoliselt Eestis, ainult et meil ei õnnestu seda kuidagi siin ära tõestada. Ma arvan, et kogu selle eelnõu juures ja ka varasemate eelnõude juures, mille üle on need arutelud käinud, ei ole kõige tähtsam direktiivi ülevõtmine, vaid sisu. Meil on olnud palju juttu sellest, et tegelikult ühegi konkurentsireeglite rikkumise puhul pole praktiliselt jõutud lahenduseni. Keegi ei igatse selle järgi, et ettevõtjaid peaks karistama – Peeter, see ei ole meie eesmärk –, vaid eesmärk on kaitsta tarbijat ja ettevõtjaid ebaausate võtete eest turul. See on turumajanduse kaitsmine. On küll kummaline jah, sotsiaaldemokraat peab kaitsma õiglast turumajandust ka siin teie ees. Tahan rõhutada, et eriti oluline on selline konkurentsiõiguse ja konkurentsireeglite järgimine Eesti-taolisele väikeriigile. Eesti avalikkuses ja meedias on olnud tihti juttu sellest, et meil on oluliste kaupade ja teenuste puhul konkurents piiratud ja selle tõttu on kaupadel ja teenustel ebamõistlikult kõrged hinnad. Hinnaanalüüsid näitavad, et need on kõrgemad Baltimaade võrdluses, aga tihti ka võrdluses rikaste Põhjamaadega. Samas on turgu valdavatel ettevõtetel, oligopoolsetel ettevõtetel, monopoolsetel ettevõtetel ebamõistlikult suured kasumid. Eriti arvestades meie väikest turumahtu. Kui keegi tahab öelda, et meil on konkurentsiga kõik korras, siis vaadake, lugege uuesti neid analüüse, mida avalikkus, meedia, Statistikaamet on aastaid ja aastaid meie ette toonud. Nüüd siis sellest, milline poliitiline tibutants on käinud viimasel ajal. Olen olnud selles protsessis päris vahetult sees umbes poolteist aastat. Eelmisel aastal esitas toonane valitsus, kus olid Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid, seaduseelnõu, mille eesmärk oli tõhustada konkurentsijärelevalvet. Nii nagu seletuskirjas räägib ka praegune eelnõu. Täna siin lugemisel oleva eelnõu puhul aga üritatakse formaalselt direktiive üle võtta. Väga mitmel korral on seda siin rõhutanud minister, sellest on räägitud majanduskomisjonis. Kahe lugemise vahel on tulnud tõesti väga palju ettepanekuid advokatuurilt. Advokatuuri esindajad olid meil komisjoni koosolekul. Tahan väga selgelt rõhutada: advokatuur esindab selles küsimuses kedagi ja lobistab kellegi nimel. [Sisu] peidetakse õigusteoreetilisse hämasse menetlusviisidest, erinevatest detailidest. See häma tekitatakse sellepärast, et sisu peita. Mis on see motivatsioon, mille pärast ühte või teist sisu toetatakse? Tuletan meelde, et eelmine eelnõu nägi ette konkurentsijärelevalve haldusmenetlusena. Jah, Eesti 200 tegi viimasel hetkel ettepaneku – neile ei meeldinud eriti eelmine [eelnõu] algusest peale –, et sinna tuleks lisada trahvi määrajana halduskohus. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks, palun!

See fikseeriti ka protokollis. Eelnõu oli tõesti natuke puudulik halduskohtumenetluse osas. Selle [muudatuse] tegi majanduskomisjonile, kes oli juhtivkomisjon eelmise eelnõu puhul, Riigikohus, Riigikohtu kantselei minu palvel. Ma olin majanduskomisjoni esimees siis. See pakett oli valmis edasi liikumiseks Riigikogus. Aga eelmisel suvel või sügisel hakkas Eesti 200 rääkima, et neile see ikka mitte kuidagi ei meeldi. Nemad tahavad ikka hoopis teistsugust sisu näha sellel eelnõul. Selle üle vaieldi koalitsioonis päris korduvalt. Eesti 200-l on see [seisukoht] olnud läbivalt nende eelnõude juures. Reformierakond, Reformierakonna esindajad ja ka majanduskomisjoni liikmed toetasid väga selgelt esimest eelnõu, lihtsamas laadis haldusmenetlusena, kus poleks isegi halduskohust juures. Ma ei tea, mis toimus Reformierakonnaga vahepeal. Kaja Kallase valitsus tõi ju siia selle eelmise eelnõu. Kristen Michali valitsus tegi kannapöörde ja Reformierakond tegi oma seisukohtades samuti kannapöörde. Kas see on lihtsalt põhimõtete mitteomamine, on see peaministriportfelli käeshoidmise vajadus Kristen Michalil või valitsemine valitsemise pärast? Selle eelnõu taga, konkurentsiõiguse taga on sügav sisu, mis tegelikult mõjutab meid kõiki, Eesti inimesi, Eesti ettevõtjaid. Kui see [sisu] peidetakse erinevate menetluste üksteisele järgnevuse või paralleelsuse taha, siis see on nii segane olukord, et kui Konkurentsiamet teeb näiteks mõnele ettevõtjale ettekirjutuse, siis [ettevõtja] ei julge ise mitte midagi enam teha. Ta ei julge ka Konkurentsiametiga suhelda, ta võtab advokaadi ja siis võib seda vaielda läbi kuue kohtuastme. Rikkumine ei pruugigi väga suur olla, aga see ettevõtja seda ei tea lihtsalt. Ta on võib-olla teadmatusest mingeid reegleid rikkunud, mida annaks korrigeerida koostöös Konkurentsiametiga, kes menetlusi läbi viib. Nii nagu ma ütlesin, siis tegelikult on läbi kogu selle protsessi tunda olnud siiski väga tugev lobi. Keegi ei taha sellest eriti rääkida. Mõned ajalehelood on ilmunud. Ma loodan, et seda lahatakse veel. Aga tuletan meelde veel üht protsessi, mis siin varem oli – apteegireform. Tuleb meelde? See, mis siin saalis ja komisjonides toimus, oli lihtsalt piinlik. Apteegireformiga taheti teha samuti tarbijale asjad paremaks, ravimid odavamaks, aga lõpp[tulemus] on see, et üks ettevõtja kontrollib nüüd hulgi- ja jaemüügi[turust] varasema 40% asemel 60%. Midagi taolist üritatakse teha selle konkurentsiseadusega ka. Õiglase konkurentsi peab tagama riik. Selleks peab riik kehtestama selged reeglid ja [tagama] tõhusa konkurentsijärelevalve. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana teen ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada ja palun kõigil toetada meie muudatusettepanekut, mis toob sisuliselt selle eelmise, varasema eelnõu menetlusse tagasi. Aitäh!

Aitäh! Suur tänu teile! Peeter Ernits, palun!

Auväärt juhataja ja kolleegid! See, mida justiitsminister vastas minu küsimusele – kas kolleegid sotsiaaldemokraadid ihkavad karistamist või tahavad raha suure leegiga põletada –, osutus kolleeg Jaak Aabi ettepaneku valguses tõeks. Järelikult võib maksumaksja raha edasi põletada. Tuletan meelde, et see väga piinlik eelnõu – mille kohta võiks öelda, et loll saab kirikus ka peksa – on meie eesistumise ajal sündinud eelnõu. Ma ei hakka praegu [oletama], ma ei teagi isegi. Kes teab, kes oli selle taga, kes tegi seda, mida ei oleks pidanud tegema; kas seda tehti mingitel oma kaalutlustel oma võimu suurendamise [eesmärgil] või mis iganes. Igal juhul saab loll kirikus ka peksa. Ja nüüd me oleme siin. Seitse valitsust on seda menetlenud. Seitse valitsust! Jüri Ratase omad, Kaja Kallase kolm valitsust ja nüüd Kristen Michali oma ka. Mul ei ole Eesti 200 pika plaani puhul mingeid erilisi positiivseid tundeid, ainult sellega [nõustun], et pikk plaan peaks olema. Aga see, kuidas minister Pakosta eestvedamisel on seda piinlikku eelnõu nende kärestike vahel menetletud, on muljet avaldav saavutus. Nii et selle koha pealt respekt. Aga omal ajal – ma ei tea, kes see nüüd oli, kes sellega peale hakkas – oli kellelgi soov saada suuremat võimu, mulle tundub. See marssalikepikese soov ametnike puhul – mitte ainult ühes või teises ametis, [vaid laiemalt] – püsib tänase päevani. Et saaks aga rohkem võimu, saaks [kedagi] karistada ja kõike muud. See eelnõu, kui see sellisel juhul käiku läheks, annakski lumepalliefekti. Tore eurodirektiiv ja euroseadus, aga toona unustati [endalt küsida], kuidas see meie põhiseadusega kokku läheb. Jutt on eelkõige §-st 22. Ma ei hakka seda sisu siin rääkima, sellest on nii palju räägitud ja kirjutatud. Aga need kohati skolastilised, aga olulised vaidlused [puudutasid seda], et põhiseadus, sellisel kujul, nagu ta on vastu võetud, võiks olla meie kõige põhilisem seadus, ja seda peaks arvestama. Mulle tundub, et praeguses variandis on seda ka nii palju kui võimalik arvestatud. Aga samas me peaksime mõtlema ka selle peale, et meil on praegu kokkuhoiurežiim, kus kraabitakse kopikaid kokku igalt kohalt, kust on [võimalik]. Ja mida me oleme saavutanud siin? 29. jaanuaril sellel aastal kirjutati meile välja 400 000 euro suurune trahvikviitung, piltlikult öeldes. Sealt edasi tiksub iga jumala päev 3000 eurot. Täna ka. Ma arvestasin kokku, et tänaseks päevaks – täna on 11. juuni – on sellele 400 000-le, mida maksumaksja rõõmsalt peab maksma, lisandunud veel 399 000 ehk teine 400 000 veel. Kokkuhoiurežiimi ajal! Kui ma vaatan nüüd Jaak Aabile, sotsiaaldemokraatidele otsa, siis mulle tundub, et karistamise ihalus on suur, aga ka raha põletamise ihalus paistab väga suur olema. Kui järgmisel nädalal oleks kolmas lugemine, siis lisanduks sellele 399 000-le veel 21 000 – 3000 eurot päev. See teeks juba 420 000. 400 000 pluss 420 000 annab kokku 820 000. Kui kolleegid sotsiaaldemokraadid veel katkestavad [teise lugemise], et hakata uuesti arutama, nokkima nina, rääkima ja nii edasi, siis see rahasumma, mida me põletame – iga päev 3000, kõik need lasteaiaringid ja kõik muu –, suureneb veelgi. No miljon tuleb kohe tagasi või läheb põletamisele, veelgi enam. Nii et seda võiks tõsiselt mõelda. Aga kokku võttes … Kui saaks veel paar minutit.

Kaks minutit juurde, palun!

Jah. Siis tegelikult on see märgiline seaduseelnõu. Tegelikult ajalooline ja märgiline. Loll saab kirikus ka peksa. See tuleks lahti kirjutada, puust ja punaseks teha, [et see oleks] õpikunäide, kuidas ei tohiks ühte eelnõu menetleda kõiki neid tagajärgi [arvesse võttes]. [Miks] rääkida samas oma valijatele, et me seisame nende eest? Ka sotsiaaldemokraadid [ütlevad], et seisame teie vaesekeste ja õrnakeste eest. Ja samas põletame seda raha ja põletame veelgi. Tegelikult ma ootan [selgust] – ja eks me jõuame ka selleni –, kust see kõik alguse sai. Kes oli see ametnik? Aga see ei ole kõige olulisem. Olulisem on, et selline pretsedent ei saaks korduda. Iga senti, mis maksumaksjalt on kokku korjatud, peaks mõistlikult kasutama, aga mitte heleda leegiga põletama. Aitäh!

Aitäh teile! Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Konkurentsiseaduse puhul [keskendub] tõesti väga suur osa komisjoni aruteludest ja siin saalis [käsitletud] küsimustest teemadele nagu enesesüüstamine, haldusmenetluse ja väärteomenetluse detailid; mis oleks vähem koormav menetlusosaliste ja riigi jaoks. Need on kõik väga huvitavad juriidilised vaidlused, aga viivad põhitähelepanu mujale. Mina ei ole jurist, aga ma olen kolme aasta jooksul näinud kõrvalt üht väga kummalist protsessi. Konkurentsiõiguse jurist Kaja Kallas soovis, et justiitsminister Lea Danilson-Järg tooks eelnõu valitsusse. Küsis korduvalt, rõhutas teema olulisust, seda, et trahv hakkab tiksuma, rikkumismenetlus tuleb – eelnõu valitsusse ei jõudnud. Aga jah, ministritel võivad olla erinevad prioriteedid, valimised lähenesid. Olgu, see võis olla lihtsalt kummaline kokkusattumus. Peale 2023. aasta valimisi oli see peaminister Kaja Kallase jaoks isiklikult tähtis teema, mida me arutasime koalitsiooniläbirääkimistel. Eesti 200 tõrksusele vaatamata leppisime me kokku, et konkurentsiseadusega liigume me edasi, ka selleks, et vältida rikkumismenetlust, ka selleks, et mitte maksta trahve. Sellise kokkuleppe me ilmselt märtsis 2023 tegime. Minister Kalle Laaneti ja Madis Timpsoni ajal edenes asi tempokalt. Aga see oli kummaline protsess, et ka valminud eelnõu koalitsiooninõukogus arutamisele ja valitsuses arutamisele ei jõudnud ja ei jõudnud. Lõpuks, kui peaminister selle jõuga päevakorda pani, siis võttis Margus Tsahkna ettepanekul Eesti 200 selle korduvalt valitsuse istungi päevakorrast välja, et me ei saaks seda otsust teha. Nii et sotsiaaldemokraadid ei ole mitte kunagi venitanud selle eelnõu menetlemisega ega selle otsuse tegemisega, et vältida muu hulgas trahvi maksmist. Kõik see toimus ammu enne, kui Liisa Pakosta valitsusse jõudis. Riigikogu menetluses oli eelnõu, mida sotsiaaldemokraadid toetasid, mille oleks jõudnud vastu võtta ja mis praegu kehtiks, ilma et Eesti ühtegi eurot trahvi maksma peaks. See lahendus oli Riigikogus laua peal olemas. Minister Pakosta ei olnud nõus Riigikokku jõudnud eelnõu edasi menetlema ja tuli oma eelnõuga. Tõesti, elu on kummaline. Neid kokkusattumusi võib olla palju, aga protsess on olnud nii kummaline ja küsimusi tekitav, ka minu jaoks, et ükskõik kui paljud juristid toetavad praegust eelnõu, ükskõik kui palju me arutame nende detailide üle – kas enesesüüstamine nüüd on võimalik või ei ole, kas see on haldusmenetlus või väärteomenetlus, kui pikad võivad olla edasikaebamise korral protsessid –, sellel ei ole enam vahet. See protsess on muutnud lahenduse mitteusaldusväärseks. Justiitsminister kinnitab, et tema tegutseb tarbijate huvides, ja soovitab konkurentsikuritegudest teada anda kõigil, kes nendega kokku puutuvad. Sellele soovitusele on väga keeruline vastu väita, sest eks muidugi kuritegudest tuleb ikka teada anda. Aga nii, nagu me nägime Pihlakodu juhtumi puhul, võib inimene rääkida oma lapsele, et teda vägistati, ta võib kaevata teisele hooldajale, ta võib lihtsalt karjuda, aga ei piisa selle üksikinimese kaebamisest, et asi laheneks, kui mure on organisatsiooni tasandil või süsteemne. Täpselt samamoodi on konkurentsikuritegude puhul. Mina näen, et hind on kõrge, teie näete, et hind on kõrge, mõnel inimesel on raskusi endale kauba või teenuse lubamisega. See tundub kummaline. Tavaline inimene ei ole võimeline tegema Euroopa-ülest rahvusvahelist võrdlust, lugema lepingute peent juriidikat või aru saama, kes kellele mingisuguseid kickback'e, tagasimakseid või boonuseid maksab. Seda peab uurima Konkurentsiamet. Konkurentsikuritegude lahendamine ei ole tarbija pädevuses. Jah, me saame kurta kõrgete hindade üle, aga lahenduse peavad leidma nii justiitsminister, luues õigusruumi, kui Konkurentsiamet, tehes oma tööd. Nüüd, Peeter Ernits, kes nimetas eelnõu piinlikuks. Selle üldise hinnanguga … Palun kolm lisaminutit.

Jah.

Üldise hinnanguga võib muidugi nõus olla. Eelkõige on olnud piinlik see protsess, millega me oleme jõudnud selle lahenduseni, mida tõesti ka mina toetada ei saa. Ei ole usaldust selle protsessi järel selle lahenduse suhtes ja seega soovitan, kolleegid, ka teil hääletada [teise lugemise] katkestamise poolt. Nüüd, eraldi võiks välja tuua karistamise ja heidutamise [teema]. On see trahv liiklusrikkumise või konkurentsi[reeglite] rikkumise puhul, trahv ei meeldi kellelegi. Ei taha mina kedagi karistada, ei taha sotsiaaldemokraadid. Me soetame erakordselt palju laskemoona, et seda ei peaks mitte kunagi kasutama – no täielik raiskamine ju! –, aga see on heidutus. Täpselt samamoodi on suurte Konkurentsiameti poolt tehtavate trahvidega konkurentsikuritegude puhul. Kui trahv on suur, mida saab teha Konkurentsiamet haldusmenetluses, siis see on heidutus. See ei tähenda, et ma toetan nende trahvide suuremahulist väljakirjutamist või et see hakkaks toimuma. Aga see on risk, mida tegelikult ausalt turul toimetajad ju ei soovi võtta. Nüüd lõpetuseks. Nii nagu ma ütlesin, ministritel ongi oma prioriteedid, kõigega tegeleda ei jõua, igas valdkonnas on probleeme rohkem, kui jääb aega nende lahendamiseks. Justiitsministri laual on nõusolekuseadus, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadus, mis on täpselt samamoodi olulised ja mis seisavad. Minister vabatahtlikult osaleb, tervitatavalt, teisel lugemisel seaduse arutelul Riigikogus, aga tema valdkonna teised teemad seisavad. Seega taas küsimus, miks on see eelnõu kolm aastat niivõrd prioriteetne ühe erakonna jaoks, et teised olulised asjad seisavad, ja vaatamata koalitsioonis tehtud kokkulepetele ei ole me suutnud tegelikult kaitsta tarbijat, luua korda majja meie turul ja lõpetada selle piinliku trahvi maksmine, nagu Peeter Ernits on nentinud. Aitäh!

Suur tänu teile! Lauri Läänemets, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlament! Lugupeetud minister! Ma peaksin alustama nüüd kiitmisega. Oma elus olen seda vähe teha saanud, aga on mitu korda põhjust olnud ja on praegu ka. Ma tahaksin kiita Kaja Kallast. Kaja Kallas on ilmselgelt konkurentsiõiguse teemadel siin saalis olijatest kõige pädevam – pädevam kui Madis Timpson ja pädevam kui Peeter Ernits ja pädevam kui Marek Reinaas ja Lauri Läänemets ja kõik teised. Sest ta on Euroopa Liidu tasandil selle teemaga aastaid tegelenud ja teab, mida see direktiiv tähendas, mida me siin tegelikult rakendama peame ja mille pärast me siin saalis seda arutelu peame, ja loomulikult oma varasema töö tõttu ka. Ehk siis Kaja Kallas teadis väga hästi, mida on vaja teha ja mis ei tööta. Ma arvan, et ma olen siin saalis olijatest ja kindlasti ka minister Pakostast oluliselt rohkem kursis kogu selle eelnõu menetlusprotsessiga, sest ma sain olla ligi kolm aastat ühe valitsusdelegatsiooni juht ja pidin peaaegu kõigil nendel aruteludel juures olema, kus seda Eesti 200 poolt alguses blokeeriti ja püüti pidurdada. Hiljem liitus sellega Reformierakond. Ma natuke kirjeldan teile seda protsessi, kuidas see on olnud. Tõesti, Kaja Kallas nägi peaministrina väga palju vaeva, et see eelnõu kätte saada. Vastab tõesti tõele, et Lea Danilson-Järg oli toona justiitsminister. Ei tulnud seda eelnõu valitsusse. Ja ei tulnudki! Ei tulnudki seda eelnõu valitsusse. Lihtsalt oodati ja jokutati. Kui me tahame vaadata saalis ringi, kes on panustanud sellesse, et me trahvi saame, siis võib vaadata näiteks sinnapoole. Tuli järgmine valitsus ja järgmises valitsuses oli see probleem alles. Reformierakond hoidis toona justiitsministri portfelli ja eelnõu tehti valmis. Väga mõistlik eelnõu. See eelnõu jõudis hiljem ka siia Riigikokku ja ei saanud valitsuses heakskiitu. Ma ei suuda nüüd täpselt meenutada, aga ma ütlen, et umbes paarkümmend korda võttis Eesti 200 valitsuse istungil selle eelnõu välja. Lihtsalt võttis välja! Ütlesid, et nad ei ole võimelised, ei ole nõus arutama. Umbes üheksa korda tegi Eesti 200 ettepanekuid selle eelnõu muutmiseks ja neid ettepanekuid tehti väiksemas ringis, suuremas ringis: [neid tegid] erakonnaesimehed Margus Tsahkna, Lauri Läänemets ja Kaja Kallas ning neid tehti valitsuses, saadeti meiliga, tehti suuliselt, kirjalikult. Kahjuks ei saa ma neid enam välja võtta, meilidele ligipääsu ei ole, et neid tagasivaatavalt teile ette lugeda, aga need ettepanekud olid kahte laadi. Ühed olid sellised, mis olid arvatavasti mõeldud lihtsalt protsessi pidurdamiseks ja olid sellised segased. Seda ma mäletan. Toona olid peaminister ja Riigikantselei väga mures, et mingisugust soga on siia toodud. Teised ettepanekud olid sisuliselt põhimõtteliselt sellisel kujul, nagu me neid täna siin selles seaduseelnõus näeme. Lõppkokkuvõttes jõudsime me sinna, et peaminister surus koalitsiooni lõhkiminemise hinnaga selle seaduse läbi ja siia parlamenti see tõesti jõudis. Seda menetleti, Reformierakond toetas Kaja Kallase nägemust ja Riigikantselei andis õigusliku hinnangu sellele. See oli kõik selline, et seda sai sellisena teha. Nüüd, mis vahepeal juhtus? Vahepeal vahetus peaminister. Kui Kristen Michalist sai peaminister, siis kadus ääri-veeri õrnalt ära kõigepealt peaministri toetav hoiak selle eelnõu suhtes, siis muudeti Riigikantselei õigushinnangut. See on huvitav, et Riigikantselei eksperdid annavad ühe õigushinnangu, aga kui tuleb [uus] peaminister, siis eksperdid leiavad, et nad on eksinud, ja annavad teise õigushinnangu. Mina soovitaksin küsida näiteks Riigikantseleilt neid erinevaid hinnanguid, eriti seda viimast, mis anti sellel teemal. Õigushinnangut muudeti. Siis tuli juba koalitsiooninõukogus see jutt, et vaadake, nüüd saab teha ja ei ole hullu midagi ja mõlemad versioonid on head ja niimoodi. Vastab tõele, et kui võtta välja erinevad protokollid siit saalist või ka majanduskomisjonist, peaks olema ilusti näha, kuidas Reformierakonna majanduskomisjoni liikmete jutt muutus, kui peaminister vahetus. See on päris huvitav. Ma võin öelda, et oli pretsedenditu surve mõnelt ettevõtjalt teiste ettevõtjate ja juristide vahendusel valitsuse liikmetele, erakondadele, sealhulgas sotsiaaldemokraatidele, aga ma tean, et ka Reformierakonnale, et seda seadust muuta selliseks, nagu see praegu on. Pretsedenditu surve! Võiks öelda, et mõned paberid, mis liikusid, ja [eesmärgid], mida sooviti, olid enam-vähem samad, mida me praegu näeme. Selles mõttes on see huvitav. Huvitav ei ole mitte ainult see, miks Eesti 200 seda teemat on ajanud, miks Lea Danilson-Järg kunagi seda teemat üldse ajada ei tahtnud, vaid väga huvitav on see, miks peaminister Kristen Michali tulekuga Reformierakond oma seisukohti muutis, sada protsenti, tähendab, täiesti kardinaalselt teise suuna [võttis]. Päris huvitav olukord. Ma arvan, et see on õige küsimus, miks sotsiaaldemokraadid ainukesena muretsevad. Ma küsiksin seda retooriliselt. Eesti inimesed, ajakirjanikud võiks teistelt erakondadelt küsida: aga miks teised erakonnad ei muretse? Kui ma meenutaks, mis on ajakirjanduses kirjutatud, millised ettevõtjad võiksid olla huvitatud sellest kõigest, siis võiks teha siit mingisuguseid järeldusi, et ju siis on palju koos arutatud, võib-olla on midagi muud ka veel koos tehtud või ühist tulevikku kuidagi nähtud. Ei tea, ei oska öelda, ei oma selle kohta informatsiooni, aga see on väga kahtlane protsess [olnud]. Ma ütlen, et [see oli] minu ministrikogemuse kõige suurem surve üldse ja kõige hämaram lobitegevus, mis saab olla. Tavaliselt on lobitegevus ametlik, avalik, on ju, kõike on võimalik fikseerida, aga see käis hoopis teistmoodi. Selles mõttes ma arvan, et põhiküsimus on, miks on peaminister Kristen Michal koos Reformierakonnaga seisukohti muutnud. Mida on lubatud? Mida ei ole lubatud? Kas midagi teatakse peaministri kohta, et ta pidi seisukohta muutma? Miks peaminister lasi Riigikantseleil seisukohti muuta? Kas ja kuidas on sellega seotud uue riigisekretäri tulek? Sest Riigikantselei seisukoht hakkas muutuma siis, kui Riigikantseleid asus juhtima meile kõigile tuntud hea sõber. Nii et sellised mured on selle eelnõuga, sõbrad. Me oleme täiesti veendunud, et algselt oli Riigikantselei, justiitsministeeriumi ja erinevate ekspertide hinnang see, et [eelnõu] ei aita [probleemi] lahendada. Esiteks ei päästa see trahvist, see ei päästa trahvist. Väide on see, et see ei päästa trahvist. Pange tähele, see sõnum jääb protokolli, vaatame mõne aasta pärast, kuidas läinud on. See eelnõu ei päästa trahvist. Teiseks, see ei aita konkurentsile kaasa, vaid põlistab seda viga, mis on juba Eesti seadusruumis tehtud, mis siiamaani on. See lihtsalt põlistab seda. Olulised juhtumid ei jõua kunagi lõpliku [lahenduseni]. Ma loodan, et ükspuha, kuidas siin saalis läheb, keegi leiab kõigepealt selle sisemise tahtmise ja on [teise lugemise] katkestamise poolt. Teiseks, ma loodan, et õiglus pääseb aja jooksul võidule. Aitäh!

Tänan teid. Jaak Aab, vastusõnavõtt, palun!

Tänan, austatud juhataja! Pean ikka vastama kolleeg Peeter Ernitsale, [kes ütles], et kõigis trahvides ja kõiges pahas on süüdi sotsiaaldemokraadid, viidates ka minule. Tuletan meelde, et rikkumismenetlus direktiivi mitteülevõtmise eest algatati 2021. aastal. Kes on pärast seda ja sellel ajal justiitsministrid olnud? Ainult Isamaast ja Reformierakonnast. Miks keegi ei teinud isegi pingutust valitsusse tuua eelnõu, mis selle rikkumismenetluse oleks lõpetanud? Nii nagu siin kolleegid kirjeldasid ka viimase paari aasta lugu, ei ole sotsiaaldemokraadid pidurdanud selle küsimuse lahendamist, vaid hoopis teised jõud. Kindlasti arvan ka mina, et on lootust, et selle [eelnõuga] rikkumistrahv ära kukub – tõenäoliselt ei kuku, aga üks Eesti 200 juhtivpoliitik on mulle seda öelnud. Ma ütlesin, et see oht on ju olemas, et kui te võtate praeguse eelnõu vastu, siis Euroopa Komisjon võrdleb neid ja ütleb, et te ei võtnud direktiivi sisuliselt üle. Mis siis juhtub? Siis algab uus rikkumismenetlus, uus Euroopa Kohtu trahv, uued venitused. See oht on palju suurem, [kui oleks siis], kui teha praegu mõistlikult see asi korda. Aga seesama Eesti 200 juhtivpoliitik ütles: aga see pole oluline, me pikendame protsessi, vahepeal lõpetatakse menetlus, siis võrreldakse eelnõu ära ja alustatakse uut rikkumismenetlust, aga siis vahepeal on juba tükk aega edasi läinud. Mis selleks ajaks Eesti poliitikas on juhtunud, keegi ei tea.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja palub ka lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tuletan meelde, mida on juba mitu korda mainitud, et meile on tekitatud 400 000 euro suurune trahv, kuna me pole direktiivi õigel ajal üle võtnud, ja iga päev lisandub 3000 eurot. Eelmises koalitsioonis tekkisid tõesti erimeelsused selles, kuidas me peaksime selle direktiiviga edasi minema, kas võtame selle haldus- või väärteomenetluse kaudu üle. Muidugi, väga keerulised sõnad. Ehk siis tegelikult [on küsimus], mis vormis, kuidas ja kui lihtsalt peaks Konkurentsiamet saama määrata ettevõtjatele trahve. Aga tegelikult algas kogu probleem sellest, et kui olid läbirääkimised direktiivi üle, kui seda ette valmistati, siis Eesti ei [lähtunud] oma põhiseadusest. Sest olid ametnikud, kes olid väga huvitatud nendest lisaõigustest. Ja lõpuks saigi vastu võetud selline direktiiv, mis läheb kahjuks vastuollu meie põhiseadusega. Üks põhiõigus on see, et inimest ei tohi süüdi mõista enne seda, kui on olemas vastav kohtuotsus. Inimest ei tohi ähvardada enda vastu ütlusi andma, dokumente [esitama]. Siin väidetakse, et need on õiguslikud vaidlused, mis ei oma tähtsust – vastupidi, see on Eesti Vabariigi põhiseadus. Mis ajast põhiseadus ei oma enam tähtsust? Kahjuks sooviti põhimõtteliselt tekitada selline olukord, kus Konkurentsiamet oleks saanud tulla sisse ametiruumidesse, need läbi otsida, nõuda dokumente ja öelda: "Head ettevõtjad, mõelge hoolikalt järele, kas teil on selliseid dokumente [esitada], mille alusel me saaksime teid süüdi mõista. Kui te neid ei anna – aga äkki me leiame need kunagi juhuslikult üles –, siis olge kindlad: teile tuleb selline trahv, et te olete pankrotis." See on see enese mittesüüstamise põhimõte, mida ei ole võib-olla piisavalt siin selgitatud. Eelmise eelnõu versiooniga, selle niinimetatud Kaja Kallase versiooniga, mille puhul oli nii palju vaidlusi, oli soov luua selline menetlusvorm, mille puhul Konkurentsiametil oleks enda jaoks spetsiaalne lihtsustatud menetlus, läbiotsimise õigusega ja muude menetlusaspektidega, mis on isegi karmimad kui kriminaalmenetluses. Ja siis, sõites sellise menetlusega mitmest olulisest põhiõigusest üle, oleks saanud lihtsustatud moel hakata ettevõtetele määrama hiigelsuuri trahve. Kahjuks ma kuulen ikka, et sotsiaaldemokraadid soovivad jätkuvalt neid õigusi Konkurentsiametile laiendada ja teha Konkurentsiametist karistusorganit. Siin võideldakse vapralt selle eest. Mul on küsimus, kust on tekkinud selline kange soov ettevõtjaid karistada. Kas meil on tõesti vahepeal ettevõtjatest saanud uued vaenlased, et me oleme otsimas karmimaid karistusmeetmeid, mida saaks lihtsamini ja kiiremini rakendada? Ma mäletan arutelu komisjonides – ma osalesin majanduskomisjonis, ma osalesin õiguskomisjonis kõikidel nendel aruteludel – ja ma mäletan, et põhimõtteliselt eelmise eelnõuga seoses oligi justiitsministeeriumi tõlgendus selline, et aga see on ju kiirem ja tõhusam viis karistada. Reaalselt olid sellised [seisukohad]. Ma arvan, et õigusriigis ei tohiks mitte kunagi selgitada mingit uut eelnõu, uusi karistusnorme vastu võttes: "Aga teate, see on ju lihtsam ja kiirem viis karistamiseks." Rääkimata sellest, et meil kehtib siiamaani ultima ratio printsiip, mille kohaselt kõik uued karistusmeetmed või lihtsustatud karistusmeetmed on viimne vahend. Sellist menetlusvormi on väga tugevalt kritiseerinud õiguskantsler ja mitmed karistusõiguse eksperdid. Nüüd, kui ma vaatan, on tekkinud nii palju karistusõiguse eksperte saalis, siis ma soovitaksin lugeda õiguskantsleri arvamust sellel teemal. Kusjuures Keskerakonna fraktsioonil oli just kohtumine hommikul, kus õiguskantsler kordas kõiki neid seisukohti. Mul on küsimus: kas ettevõtjad mõjutasid ka meie õiguskantslerit? Tuleb välja, et kõik karistusõiguse eksperdid, ka õiguskantsler, olid järelikult mõjutatud ettevõtetest, kuna õiguskantsler ei ole toetanud seda lihtsustatud haldusmenetlust ja sellist trahvimist, kus sõidetakse üle mitmest põhiõigusest. Seda on tõesti välja öeldud, et kui me oleksime sellega edasi liikunud, siis me oleksime kogu meie karistusõiguse süsteemi pea peale pööranud. Sest miks peaks Konkurentsiamet saama mingi eelise? Miks peaks just nende jaoks looma täiesti eri-, uue menetlusvormi? Seda ma olen mitu korda öelnud, et sellega oleksime avanud Pandora laeka. Järgmise sammuna oleks meie juurde tulnud teised ametnikud ja öelnud: "Aga teate, meie soovime ka seda lihtsustatud menetlust. Me tahaksime samamoodi lihtsustatud [korras] trahve määrata." Oleks tulnud [sama sooviga] maksuamet, kes tahab aina rohkem inimesi jälgida, öeldes: "Teate, me tahame ka neid õigusi, me tahame ka seda haldusmenetlust." Siis oleks tulnud Keskkonnaamet, Andmekaitse Inspektsioon, kes on kusjuures tükk aega soovinud endale selliseid õigusi. See on juba kinnitatud fakt. Niimoodi polekski me üks hetk tähele pannud, et me oleme andnud aina rohkem võimu ametnike kätte ja liikunud karistusriigi poole. Kahjuks tavaliselt niimoodi see toimub. Kui me vaatame viimaseid arenguid, jääb mulje sellisest ametnike [võimule tuginevast] karistusriigist, jälgimisühiskonnast, [arvestades] kogu seda kaamerate küsimust ja seda, kuidas me nii lihtsustatult sellest [teemast] räägime. Ma arvan, et demokraatlikus õigusriigis ei ole need väärtused, mille poole me peaksime liikuma, need ei ole väärtused, mida tänapäeva ühiskond jagab. Nõukogude ajal oli kindlasti selline ametnike karistusriik ja kõik sellised asjad olid kohased, aga täna liikuda jälle selles suunas – no ma ikkagi mõtleksin enne mitu korda [järele]. Kusjuures viimasel ajal kõlab väga palju selliseid argumente, kuidas me peaksime ikkagi loobuma oma vabadustest, põhiõigustest, väärtustest, ja kõike seda serveeritakse ühe ja sama argumendiga: "Kallid inimesed, see on teie kaitseks, see on ju teie turvatunde tagamiseks." Aga tegelikult peidetakse end nende nii-öelda vabanduste taha. Tegelikkuses soovitakse inimesi rohkem jälgida ja lihtsamini karistada. Need on need arengusuunad, millest ma olen viimasel ajal kuulnud. Ja veel üks aspekt. Siin ei soovita rääkida õiguslikest momentidest. Väga oluline. Riigikohtu otsusega, mis hiljuti jõustus, määrati väärteomenetlusega Olerexile 300 000 euro suurune trahv. Kõik, kes räägivad, et väärteomenetluses ei ole võimalik määrata suuri trahve, on eksinud. Riigikohus on andnud oma sõna selles osas ja põhimõtteliselt Riigikohus andis ka oma hinnangu, et seda direktiivi on võimalik võtta üle väärteomenetluses ja on võimalik määrata tõhusalt …

Aitäh!

… suuri trahve ettevõtjatele. Aitäh!

Ja nüüd on kaks vastusõnavõttu. Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu! Kuna proua Kovalenko siin väänles tõe moonutamisega, nagu oleks võidelnud boamaoga, siis ma tahaksin tõesti natukene midagi öelda. Ei, sotsiaaldemokraadid ei arva, et kedagi peaks karistama, aga sotsiaaldemokraadid arvavad, et peaks olema aus konkurents. Nii nagu Riina Sikkut enne ütles, peaks olema ennetavad meetmed, et kõik, kes hakkavad [reegleid] rikkuma, teaksid, et neile on karistus ette nähtud. Ma arvan, et imelik loogika on ka see, et kui sa [reegleid] rikud, siis ei tohiks sellele karistust järgneda. See on mingisugune, ma ei tea, huvitav seisukoht. Aga ma tahtsin öelda ka seda, et see Keskerakonna [suhtumine] asjadesse, et justkui Konkurentsiameti pärast tehakse midagi, et justkui ametnike pärast midagi tehakse, on ka päris huvitav. Ei, ei tehta! Seda tehakse Eesti inimeste pärast, tehakse Eesti ettevõtjate pärast, sest aus konkurents on ju majanduse üks tugisammastest, millele see toetub. Ei ole võimalik, et majandus ja ettevõtlus saaks [toimida], kui pole ausat konkurentsi. Aga noh, ma ei tea, mul tekkis jälle küsimus. Ma ei osanud enne seostada, aga millegipärast asus ka Keskerakond nüüd sellele [seisukohale], et varasem pingutus oli vale ja jumala eest tuleb teha eelnõu, mis selliseid teatud kitsaid ärihuvisid toetaks. Et ajaloole ausalt ja õiglaselt tulevikus tagasi vaadata, markeerisin selle siin ära, et sotsiaaldemokraadid tunduvad tõesti saalis selles küsimuses üksi olevat. Aga eks hiljem selgub, [kellel oli õigus], ja me saame seda debatti pidada. Aitäh!

Aitäh! Ja ei ole vaja kahelda, et Anastassia Kovalenko-Kõlvart puudutas oma sõnavõtus ka Riina Sikkuti öeldut, nii et seetõttu ka vastusõnavõtt Riina Sikkutile. Palun! Riina Sikkut, teie vastusõnavõtt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Minu meelest meie ülesanne siin saalis, kui ma õigesti aru saan, ongi tasakaalu otsida. Kahtlemata võib tehnoloogia abil jälgida ja igasuguseid pahategusid korda saata, aga ei ole võimalik, et tehnoloogilisi lahendusi kasutavad ainult kurjategijad ja politsei peab hakkama saama pliiatsi, paberi ja kassettmagnetofoniga. Me peame siin leidma, mis see kuldne kesktee oleks, mis õigusi ülemäära ei piiraks, aga võimaldaks ikkagi ka uut tüüpi kuritegevust kontrolli all hoida ja juhtumeid lahendada. Täpselt samamoodi on konkurentsiõiguse rikkumisega. Mina ei arva, et karistamine peaks olema lihtne, võimalikult kerge ja ametnike tehtav, aga karistamine peab olema võimalik. Me oleme olukorras, kus aastakümneid ei ole olnud võimalik ettevõtteid karistada, kui konkurentsiõigust on rikutud. Anastassia Kovalenko-Kõlvarti toodud näide Olerexi kohta on ju suurepärane. Me oleme loonud olukorra, kus seadust rikkudes – nii nagu on meediast läbi käinud – teenis ettevõte ilmselt kasumit, ma ei tea, 40 miljonit. Me räägime kümnetest miljonitest, mille võrra ta sai eelise. Nüüd selgub, et see suur trahv, mida me saame väärteomenetluses teha, on 300 000 eurot. Seega, põhimõtteliselt me ütleme, et jah, konkurentsiõiguse rikkumine tasub ära, seaduserikkumine tasub ära. Karistamine ei pea olema lihtne ja kerge, aga karistamine peab olema meie seaduste alusel võimalik nende puhul, kes on seadust rikkunud. See on see olukord, mida me siin saalis peaksime looma. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Küll on kaks küsimust istungi juhatajale. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Tõesti, stenogrammi mõttes [ütlen], et see aeg, kui Läänemetsa konkurentsiseadus ei huvitanud, oli Keskerakond alati pidevalt samal seisukohal, et peab minema väärteomenetluse teed. Me oleme alati toetanud õiguskantsleri seisukohta. Tehti ka vastavad muudatusettepanekud, oli debatt komisjonis, kus sotsiaaldemokraadid ei osalenud. Hea, et sotsiaaldemokraadid tunnistasid, et 300 000 eurot trahv ei ole piisav, trahvid peaksid olema sadades miljonites, et ettevõtted läheksid ikka pankrotti.

Aitäh! See ei olnud küsimus istungi juhatajale. Peeter Ernits, palun! Peeter Ernits, kas te soovite [sõnavõttu]?

Jah! Hea juhataja, ma ei tea, kas see oli õige selle musta käe või … Kuna kolleeg Läänemets …

Tegelikult oleks pidanud teise valiku tegema. Te oleks vastusõnavõtu saanud. Need läbirääkimised on nüüd suletud. Kuulan teie protseduurilist küsimust.

Minul on repliik headele kolleegidele sotsiaaldemokraatidele, kuna teisi siin eriti ei ole. Tegelikult niimoodi peakski parlament toimima: ajama reaalset tõde taga ja mitte üksteist süüdistama. See tuleks tõepoolest lahti kirjutada ja vaadata, mida Lauri rääkis siin, mida Jaak rääkis, ja nii edasi. Ei ole ka mina konkurentsiõiguse spetsialist. Aga niimoodi peakski riiki juhtima, [peaks] reaalselt arutama, kirglikult, ja vaatama, mis välja tuleb, mitte laskma suvalistel ametnikel endale pähe istuda. Neid näiteid, ma tean, tuleb järgmisel nädalal veel ja tuleb veel palju magusamaid asju. Aitäh!

Aitäh! See sõnavõtt oli isegi natukene protseduuriline, soovitas kirglikult arutada, mis on kindlasti protseduuriga seotud. Nüüd, head kolleegid, selle eelnõu kohta on esitatud kokku 37 muudatusettepanekut ja järgnevalt me need muudatusettepanekud ka läbi vaatame. Kõigepealt muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon: Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse, Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Läänemets, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Me teeme seda, head kolleegid, aga peale saalikutsungit. Head kolleegid, oleme seaduseelnõu 609 juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon: Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on samuti esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud ka majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. (Helistab kella, saalist kostab suminat.) Head kolleegid Randpere ja Seeder, meil on siin muudatusettepanekute läbivaatamine, kolleegid tahavad seda väga jälgida. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud ka majanduskomisjon. Siin, head kolleegid, juhin tähelepanu sellele, et algselt jagatud materjalides puudus majanduskomisjoni otsus ehk tegemist on tehnilise veaga. Sisuliselt majanduskomisjon seda hääletas ja arvestas täielikult. Aga veel kord, algselt välja trükitud muudatusettepanekute loetelus puudus lihtsalt märge majanduskomisjoni otsuse kohta. Aga veel kord, muudatusettepanek nr 11, majanduskomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 12 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 14, vabandust, muudatusettepaneku nr 13 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 14 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 15 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 16 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 17 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 18 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 19 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 20 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 21 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 22 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 23 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 24 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 25 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 26 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 27 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 28 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 29 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 30 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 31 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 32 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 33 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 34 esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Ja, muudatus … Vabandust, muudatusettepanek nr 34. Priit Sibul, kas teil on ettepanek muudatusettepaneku nr 34 kohta? Palun mikrofon Priit Sibulale!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Me teeme seda peale saalikutsungit. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 34, selle on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid 1. Muudatusettepanek nr 34 leidis Riigikogu toetust. Muudatusettepaneku nr 35 on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepaneku nr 36 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 37 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Head kolleegid, oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on seaduseelnõu 609 teine lugemine lõpetada, ent meile on laekunud ettepanek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt eelnõu 609 teine lugemine katkestada. Me peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas ollakse nõus, et me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde? Ennekõike Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Aitäh! Head kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 609 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, eelnõu 609 teine lugemine on lõpetatud ja lõpetatud on ka esimese päevakorrapunkti menetlemine.