Pensionärid

Liigume edasi. Kaheksas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on pensionärid. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Peab tunnistama, et viimase kahe aasta jooksul on Eesti pensionärid saanud valitsuselt kohe mitu halba uudist. Ma arvan, et kõige häbiväärsem neist oli koalitsiooni otsus – selle koalitsiooni, kuhu kuulusid Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond – taaskehtestada tulumaksuvaba miinimum vanaduspensionäridele, 776 eurot kuus, ja kõik, mis sellest üle läheb, maksustatakse tulumaksuga. Vahepeal on tulumaksumäär teatavasti tõusnud 20%‑lt 22%‑le, aastal 2026 tõuseb veelgi rohkem, 24%‑le. See kindlasti ei ole päris see, millest need erakonnad rääkisid enne valimisi. Tuletan meelde, et näiteks teie juhitav Reformierakond lubas tõsta pensioni 1000 euroni kuus. Praegu on [keskmine vanaduspension] 817 eurot ja osa sellest on nüüd ka tulumaksuga maksustatud. Lisaks, loomulikult mõjuvad pensionäridele negatiivselt kõik juba mainitud maksupoliitilised otsused: näiteks käibemaksu tõus 24%‑le, sest see tähendab toiduainete, kommunaalteenuste ja ravimite kallinemist. Toidukaubad on viimase kahe aasta jooksul niigi kallinenud keskmiselt 40% võrra ja hinnad tõusevad veelgi. Uus automaks on ka vanemaealistele halb uudis, sest valitsus ei ole neile ega ka teistele haavatavatele ühiskonnagruppidele teinud mingeid erisusi ega soodustusi. Saate te võib-olla seda kõike kommenteerida, esiteks, ja teiseks, saate ehk öelda, mida head on see valitsus siis viimase kahe aasta jooksul teinud, mis oleks ka pensionäridele kasulik?

Aitäh, hea küsija! Teid on peaaegu ihuüksi siia saali jäetud – nüüd tuli kolleeg toetuseks juurde –, ehkki me käsitleme pensionäridele olulisi teemasid. Kõigepealt, jah, ma siiski meenutaks, võib-olla teil pole meeles, et üks Keskerakonna valitsus ju kaotas selle pensionäride maksuvaba määra. Seegi on ajalooline oluline nüanss, ehk tasub meenutada. Teiseks, pensionide puhul, ma arvan, on üsna üldteada, et mina olen peaministrina öelnud, et nii kaua, kui mina peaminister olen, pensione kärpima ei minda ja indekseerimine jätkub nii, nagu on, hoolimata sellest, et Parempoolsete partei liikmed [on teinud ettepaneku see kaotada]. Ma mäletan ka varasemast ajast, kui Isamaa, see oli siis sihuke Mart Laari aegne Isamaa, tegi ettepanekuid pensionide kärpimiseks. Tollane peaminister Andrus Ansip lükkas need tagasi. Olgu see sõnum siis antud, et pensionide indekseerimine jätkub ja pensionid kasvavad. Vaatame nüüd numbreid, sest muidu on ju väga palju emotsioone ja neid võib olla erinevaid. Keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka tõusis 2024. aastal 49%‑ni ja 2025. aastal on keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka samuti ligi 50%. See on päris tähtis number tegelikult, mida meelde jätta. Kui te räägite oma maailmavaatest ja asjadest, siis mina võin öelda, et näiteks Keskerakonna valitsemise ajal 2018. aastal oli keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka vaid 39%, mis iseenesest ei ole ka väike number, aga see vahe on tohutu suur: 39 ja 50. Tegelikult on pensioni suhe keskmisse netopalka oluliselt kasvanud. Vanaduspension on viimastel aastatel tõepoolest kasvanud kiiremini kui palgad, ka inflatsioonist kiiremini. Vanaduspensioniealistele jääb ka tulevikus kõrgem tulumaksuvaba miinimum. 2026. aasta alguses – see on ju samamoodi teada, ma olen seda öelnud – see Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide ühiselt loodud astmeline tulumaks, mida kõige kirglikumalt kaitseb viimasel ajal Isamaa, ikkagi kaotatakse meie poolt, visatakse loodetavasti ajaloo prügikasti. 2026. aasta algusest tõuseb tulumaksuvaba miinimum järsult, 700 euroni. See tähendab, et näiteks keskmist palka saavale inimesele jääb umbes 1500 eurot rohkem kätte. Pensionäridele jääb ka kõrgem tulumaksuvaba miinimum ehk 776 eurot kuus. Pensionäridel, näiteks, valitsuses tegime ka selle otsuse, eriarstivisiidi tasu ei tõusnud. Vanadus‑ ja töövõimetuspensionäridel kehtivad suuremad soodustused retseptiravimite ostmisel. Keskmine vanaduspension kasvas 1. aprillil pea 6%, ulatudes 817 euroni.

Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Alustame sellest, et see teie mainitud suhe on kasvanud eelkõige tänu indekseerimisele ja oleks kasvanud ka ilma Reformierakonnata. Indekseerimine igal aastal on meil [seaduses] kirjas ja väga tore, kui te lubate, et see ei kao mitte kuskile. Loodetavasti tõepoolest ei kao, aga seda me saame näha. Teiseks, kui mälu mind ei peta, siis viimane, kes erakorraliselt pensione tõstis, oli ikkagi just nimelt Keskerakond, olles valitsuses. Tõus ei olnud küll väga suur, aga [seda tehti] põhimõtte pärast. Loomulikult, kui ma küsin, mida head on see valitsus teinud, siis ega ma ei oota vastust stiilis, et me pole tõstnud näiteks eriarstivisiidi tasu. Teisisõnu: oleks võinud ju tõsta kõike, aga me seda ei teinud ja see ongi juba hea. Ma ootasin midagi stiilis, et kehtestasime küll automaksu, aga näiteks jätsime pensionärid sellest kõrvale. See oleks, ma arvan, olnud päris hea samm, aga kahjuks seda ei juhtunud ja pole kuulnud, et valitsusel oleks lähitulevikuks selline plaan olemas. Vaatame Eurostati andmeid. 55% Eesti elanikest, kes on juba pensionieas, töötavad. See on kõrgeim näitaja kogu Euroopa Liidus. Tegelikult ei ole see nii sellepärast, et nad väga tahaksid töötada, vaid nad vastavad, et nad teevad seda sellepärast, et üldse ellu jääda, sest meie pensionid on hästi tagasihoidlikud, nüüd on need ka veel tulumaksuga maksustatud. Kas teie arvates meie pensionärid elavad Eestis hästi, kas nende sissetulekud on piisavad ja kas nad peaksid sellise elu üle rõõmu tundma?

Aitäh! Teil oli väga palju selliseid küsimusi, mida ma veidi parandan või mille kohta ma annan tagasisidet. Te ütlesite, et indekseerimine toimuks ka ilma Reformierakonnata. Ma olen korduvalt rääkinud, et indekseerimine ei toimugi tänu ühelegi ametisolevale valitsusele. Aga ometi on neid poliitjõude, kes varjatult või otse tahavad rääkida – kordan taas, et näiteks parempoolsed, aga varem on seda öelnud ka isamaalased –, et tuleks minna pensionide kallale. Tõnis Lukas, kes ajalugu mäletab, on siin saalis. Omal ajal, kui oli eelmine majanduskriis, soovitas Isamaa Andrus Ansipil pensionide kallale minna. Andrus Ansip otsustas seda mitte teha. Mina teen sama otsuse, et pensionide kallale me ei lähe. Ütlen seda, et oleks hästi klaar, et pensionärid võivad ennast turvaliselt tunda. See mind muidugi veidi ehmatas – ma arvan, et te saate seda lauset korrigeerida –, kui selle kohta, et indekseerimine tulevikus ei muutu, te ütlesite, et seda saame näha. Ma loodan, et inimesed ei saanud signaali, et Keskerakond tahab minna pensionide kallale, indekseerimise kallale. Ma südamest seda loodan ja kutsun teid üles sellest mõttest loobuma, kui teil selline mõte oli. See on väga oluline. Viimane erakorraline pensionitõus, kui ma õigesti mäletan, oli vist seitse eurot ja see tõepoolest tehti Keskerakonna poolt, see on fakt. Vaatame pensioni üldist ostujõudu. Pensioni ostujõud on viimase 27 aastaga kasvanud pea 4 korda, 3,9 korda. Võrreldes COVID-i-eelse perioodiga on pensionide ostujõud kasvanud 17%, peaaegu viiendiku võrra. Nii et pensioni ostujõud on kasvanud ja peab kasvama, sest inimeste toimetulek vanaduspõlves peab olema tagatud. Aga kui me vaatame kaugemale tulevikku, siis mina oleks mures. Selles on teie osalus samamoodi ilmselt olemas. Minu meelest üldse kõige suurema riski pensionisüsteemile on tekitanud see, mis Isamaa juhtimisel toimus. See on seesama käsi kassasse ehk ettekujutus, et teise pensionisamba maksete arvelt, inimeste tulevikukindluse arvelt on võimalik jooksvaid kulutusi rahastada. Ma tean Isamaa plaani. Nende [plaan] on teine pensionisammas praktikas likvideerida, võtta see raha jooksvate kulutuste katteks. See on Isamaa erinevate plaanide katteallikas. Sellised katsed pensionisüsteemi sisse käppa ajada lõhuvad tuleviku pensionisüsteemi. Need inimesed, kes uskusid Isamaa juttu – ma saan aru, et Isamaa liidrid ise teisest pensionisambast ei väljunud –, said vastu püksa. Vastu püksa saame me kõik koos, kui me peame nendele inimestele maksma sedasama pensioni, kui saavad need inimesed, kes pensioni kogusid. Need [teisest sambast loobunud inimesed] seda ootavad, aga nemad Isamaa juhtide õhutusel viisid [selle raha] poodi. Mõni ostis teleri, mis vanaduspõlves äkki südant või silma soojendab, mõni sõitis Soome ja kolmas ostis küprokit, õige vähesed ainult investeerisid seda edasi. See oli tegelikult sigadus pensionisüsteemi suhtes.

Lisaküsimuse esitab Tõnis Lukas. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Lisaks teile endale naudin ka mina väga teie etteasteid ja sõnaseadmist. Jah, Isamaa on tõesti viimasel ajal, paistab, teil südamel ja teie lemmikerakonnaks saanud. Mis teid seal Reformierakonnas veel kinni hoiab? Ega ma ei saagi õieti aru. Ma küsin pensionisüsteemide kohta. Kui meil on töökäsi üldises plaanis vähe, siis ühiskond ikka mõtleb strateegiliselt, kuidas asju lahendada. Ütleme, et praegune suhteliselt kõrge tööpuuduse faas on midagi ajutist, nagu need asjad ikka tõusevad ja langevad, aga pikas plaanis on rahvastikupoliitilised sammud meid kahjuks viinud sellisesse olukorda, kus meil on perspektiivis näha töökäte puudust. Taani tõstis – ta tegelikult tegi seda juba varem, aga nüüd fikseeris selle uuesti – pensioniea 70. eluaastani. Meil tuleb kohe kätte see viimane piir, see on kunagise otsuse najal 65. eluaastani liikunud. Kuidas te sellele vaatate? Üks soovitus valitsuse liikmetel on olnud kontrollitud sisseränne, või ütleme, et te planeerite suuremat sisserännet, et töökäte puudust lahendada. Aga kas te praegu olete rahul nii-öelda pensioniealiste tööhõivega? Mida siin paremaks saaks teha? Kas on arenguid, et pensioniealised saaksid tööturul rohkem oma rolli kanda, et me ei peaks mõtlema nii suurele sisserändele?

Aitäh! Ma olen nõus, et see on päris oluline tulevikuküsimus, et kui meil tööealine elanikkond väheneb, siis kuidas me tagame selle, et me suudame tulevikus maksta pensione, riiki ülal pidada, sest jah, ega asjad odavamaks pole läinud, seda me oleme ju läbi aegade näinud. Teatud teenuseid on võimalik muuta elektrooniliseks, muuta efektiivsemaks, ja see on kindlasti üks osa sellest [lahendusest]. Teatud hulk teenuseid on võimalik anda üle erasektorile, et riik neid ei peaks osutama. Seegi muudab seda lihtsamaks. Aga väikese iseseisva riigi pidamine ühiku kohta, inimese kohta on kindlasti kallim kui suure riigi puhul. See nii on, aga vabadus, iseolemine on jälle hindamatu. Mis puudutab seda võtit, siis ütleme nii, rääkides tööhõivest ja tööhõiveprognoosist, et Eesti Panga eilse majandusprognoosi kokkuvõtlik sõnum oli, et majanduses on pilt parem, kui meile endale tundub. Rasmus Kattai kirjutas sellest pikema loo Delfis, kes tahab, saab ise lugeda. Seal oli kirjeldatud hõive potentsiaali, hõive jääb ikkagi üsna kõrgeks. Töötuse kohta on erinevat statistikat. Üks on töötukassa statistika, mis on ametlik, teine on Statistikaameti küsitlus, mis küsib inimestelt, kas neil on töö või mitte. Need pigem indikeerivad, et majanduse taastudes jääb meil ühel hetkel teatud asjade tegemiseks tõepoolest töökäsi puudu. Samas jälle, kui me vaatame rändetsükleid, rändekvoote, siis näeme, et 2024. aastal see [kvoot] ei täitunud, ka 2025. aastal see tõenäoliselt ei täitu. Tegelikult siia nii palju ei tulda. Kaks kolmandikku tuleb nii või teisiti valitsuse kehtestatud erinevate erandite alusel, mis puudutavad teatud sektoreid. Tulevikus on oskustööjõudu eeskätt vaja siis – esimene eesmärk peab loomulikult olema Eesti inimestele kõrgemate oskuste andmine lisandväärtuse loomiseks –, kui Eesti inimesed tahavad luua kõrgemat lisandväärtust, jõukust, aga mingis valdkonnas on mõni spetsialist puudu, ma ei tea, mõne pingi operaator või mis tahes tehnoloog, siis seda inimest ongi meil vaja selle tööperioodi või ‑protsessi jaoks. See saab olla ainult see nii-öelda kontrollitud rändeosa ja see saab toimuda OSKA raporti alusel. Siseministeerium kontrollib, et see vastaks ka julgeolekutingimustele. Aga tuleviku võti on ilmselt ikkagi asjade tootlikumalt tegemine. See tähendab kas või sedasama, mida haridusministeerium praegu veab koos ettevõtjate ja Vabariigi Presidendiga – tehisintellektihüpe. Ka paljud muud tegevused tõstavad oluliselt tootlikkust ja võimet toota kõrgema lisandväärtusega, kallimaid asju. See suurendab ka Eesti inimeste jõukust ja majanduse mahtu ning parandab võimet riiki tulevikus ülal pidada.

Aitäh! Lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme üheksanda küsimuse juurde, on Vadim Belobrovtsevil küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Lihtsalt ei tahaks, et Eesti Vabariigi peaminister tunneks hirmu mingite minu sõnade pärast, nagu ta väljendas. Ta palus mul ise oma sõnu korrigeerida, aga ma neid ei korrigeeri, ma lihtsalt seletan: kui mina ütlen, et kui peaminister lubab, et indekseerimine jätkub, ja mina ütlen, et seda me näeme, siis see on tingitud pigem sellest, et näiteks tema eelkäija peaministritoolis …

Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks [küsimuseks].

… lubas ka, et maksud ei tõuse, aga kahjuks me näeme vastupidist. Nii et me seda lihtsalt näeme, me näeme, kas peaminister peab oma sõna. Kogu lugu!

Suur tänu! Ainukene asi, mis siin protseduurikat puudutas, oli sõna "hirm", see, kuidas Riigikogu liige ennast saalis tunneb, aga ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks.