Julgeolek

Läheme edasi. Mart Helme on tänane kuues küsija, adressaat on peaminister Kristen Michal ja teema on julgeolek. Mart Helme, palun!

No eelmise teema puhul ma ei rääkinud Palestiina riigi tunnustamisest, ma rääkisin sellest, kuidas Eesti diplomaatia on selgelt valinud poole. See on Palestiina poole eelistamine ja toetamine. Sõnad võivad ju väita ühte, aga teod väidavad hoopis midagi muud. See oli eelmise teema kohta. Aga see, mida ma soovin nüüd küsida Kristen Michalilt, on tõepoolest seotud julgeolekuga. Julgeolekuaspekt on siin antud juhul see, et küsitluste kohaselt leiab üle 40% inimesi, et nad on nagu võõrdunud, võõrandunud Eesti riigist ega näe Eestit enam selle riigina, selle kohana, mis esindaks nende huve ja mis oleks see riik, mida nad on ka ise valmis toetama ja aktsepteerima sellisel kujul, nagu ta praegu eksisteerib. Mis on selle põhjuseks? Ma püüan omalt poolt neid põhjuseid leida. Põhjuseks on muidugi see, et viimase kolme ja poole aasta jooksul on avalikkusele kogu aeg valetatud, alates sellest väitest, et maksud ei tõuse, ja lõpetades selle väitega, et inimesi kaasatakse, olgu siis tegemist mingite sõjaväepolügoonidega või mingite tuuleparkide või päikeseparkidega. Tegelikult sõidetakse inimestest kogu aeg üle, kohalikest inimestest, kohalike inimeste initsiatiividest sõidetakse üle. Nüüd me näeme, kuidas tahetakse hakata riigi eriplaneeringutega üle sõitma kohalike omavalitsuste õigusest detailplaneeringute ja muu sellise osas. Kas te ei tunneta Stenbocki majas ja ministeeriumide majades, et see on meile väga tõsine julgeolekuoht, kui meie oma rahvas on pettunud oma valitsuses, on pettunud oma riigis ja ütleb, et ta on [Eesti riigist] võõrandunud ja see valitsus ei esinda Eesti rahva huve?

Aitäh, hea küsija! Seda teemat on käsitletud. Te viitate ilmselt Riigikantselei uuringule, mis on ka avalikkuse ees olnud. Vastab tõele, et Eesti elanike ühiskonda kuulumise tunne on vähenenud: eestlaste seas 12%, muust rahvusest elanike seas koguni 22%. Mitte-eestlastele lisaks on kuuluvustunne madalam ka madalama haridustasemega ja sissetulekuga inimeste hulgas. Ütleme nii, et eks neid põhjuseid võib otsida erinevaid. Teie tahate öelda, et valitsus on nii halb, valitsemissüsteem on halb, küllap jõuate ka e‑valimisteni ja kõige muuni. Mina arvan, et tõenäoliselt on põhjus ikkagi käimasolev sõda. Mitte et see üksi seda selgitaks, aga sellest on tekkinud regioonis ka ebakindlus ja majandussurutis. Meil ei ole mõtet üksteisele rääkida, et inimesed ei küsi sõja kohta, et nad ei muretse selle pärast, mis toimub ja kuidas Eestis ennast kindlalt saab tunda. Sellise mure vastu saab ikkagi sellega, et tuleb tagada nii julgeolek kui ka majanduse konkurentsivõime. Ma ütleks nii, et uus valitsus, mis nüüd juba mõned kuud toimetab, toimetab minu hinnangul selles suunas väga hästi. Üle hulga aja on mul selline tunne, et meil on ikkagi selline võib-olla heas mõttes nii-öelda 1990‑ndate valitsus, mis tegutseb kiiresti ja õiges suunas, ilma tegevust aeglustamata. Esiteks, peaaegu esimene otsus, mille me selleks tegime ja mis peaks andma kindlustunnet meile kõigile, on kaitsekulutuste tõus 5%‑ni. See ei ole 3.50, nagu Kreisiraadio ütles, vaid miljardid – sellesse, et Eestis oleks vajaminev tehnika, vajaminevad relvad ja varustus ning sõbrad teaks meie peale loota ja vaenlane taipaks mitte torkida. Teine asi, mis toimib väga hästi: meil on koos Eesti riigi tippettevõtjatega käima lükatud Eesti ajaloo suurim bürokraatia vähendamise programm. Mugavuse huvides ütlen neile, kellel on soovi seda vaadata, et valitsus.ee leheküljelt saab seda näha. Seal on kokku koondatud erinevad normid, aktid, bürokraatlikud tegevused, mis me oleme [kaotanud]. Ma olen ka varem toonud neid näiteid, kuidas Terviseamet peab otsima moppi, ämbrit ja kummikindaid Elroni rongist, peab redelit kontrollima ja nii edasi. Juba sel nädalal on valitsuses järgmised ettevõtjate ettepanekud, mis puudutavad planeerimise lihtsustamist. Proovides kogu seda pikka juttu kolme minutisse suruda: jah, kuuluvustunne on vähenenud, ilmselt on selle põhjus ebakindlus, sõda ja majandussurutis. Majanduse tunneli lõpus paistab valgus, tööstuses on kasv alanud. Nii et ma arvan, et lähiaastad toovad kindlasti ka paremaid uudiseid.

Aitäh! Mart Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Muidugi on häiriv see, mida on ka teiste ministrite suust ja varem teiegi suust kuulda olnud, et madalama haridustasemega inimesed, et nii ja naa ja kolmandat moodi. Teate, madalama haridustasemega inimesed on täpselt samuti Eesti rahvas nagu kõrgema haridustasemega inimesed. Siin ei ole võimalik vahet teha, et need on head Eesti inimesed ja nemad saavad asjast aru, aga need on halvad Eesti inimesed, nad ei saa asjast aru, nad on harimatud ja nende arvamusega me seetõttu eriti arvestama ei pea. Nii ei saa asju võtta. Riik on tervik, rahvas on tervik ja kõikide [inimeste] huvidega tuleb arvestada, olgu nad harimatud või haritud. Aga ma tulen tagasi tänase infotunni esimeste küsimuste juurde. Ma vaatan neid reaktsioone, kuidas on inimesed sotsiaalmeedias põlema läinud seoses selle vangide lepinguga, mis on täiesti võrreldav prostitutsiooniga, riik prostitueerib, riik müüb ennast, kusjuures müüb väga odavalt, peenraha eest. See ei ole tõsiselt võetav raha. Kui te väidate, et Rootsi riik maksab selle kinni, siis no teate, prostituut ostab ka kliendi raha eest preservatiivid ja libestid ja muud vajalikud asjad, mida tal selles töös tarvis läheb. Ma tõesti võrdlen seda prostitutsiooniga ja võrdlen veel kõige odavama, tänavaprostituudiga, sest kõrgklassiprostituut küsiks ikka rohkem raha. See on järjekordne näide selle kohta, kuidas te tuimalt – tuimalt! – panete siin meil Riigikogus vastates ja kuidas valitsus jällegi tuimalt avalikust arvamusest üle sõidab, rääkides mingisugusest parlamentaarsest debatist. Küsimus ei ole parlamentaarses debatis, küsimus on selles, et te tahate Eestis vähendada turvalisust, [tuues siia] neid inimesi, kes on kuskil väga võikaid kuritegusid korda saatnud. Jutt sellest, et nad vabanevad Rootsis, kui nad siin 10–15 aastat ära istuvad … Ei mäleta siis keegi seda, et kunagi oli keegi Liisa Pakosta ja kunagi oli keegi Kristen Michal, kes ütles siin saalis, et mis te muretsete, nad vabanevad ju Rootsis. Ei ole niimoodi.

Teie aeg!

Rootsi riik võib-olla laiutab käsi. Aga kujutage nüüd ette, te ütlete, et vangla on tühi ja riik ei pea tühja vanglat hoidma. Võib-olla meil tekib olukord, kus meil on vaja seda vanglat täita. Näiteks vahetub valitsus ja hakkab tänaseid korruptante trellide taha saatma ja paneb vangla täis.

Aitäh, Mart Helme! Teie aeg! Härra peaminister, palun!

Kas te ei arva, et see teie poliitika on lühinägelik ja ka julgeoleku seisukohast mitmes aspektis ohtlik?

Mart Helme! Vabandust, härra peaminister! Mart Helme, 40 sekundit läks üle. See käib teiste kolleegide arvelt. Meil on siin kümnes küsija Varro Vooglaid. Me ei jõua temani, kui teie küsite 40 sekundit kauem. Üritame natukenegi ikkagi sellest ajaraamist kinni pidada. Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt, sotsioloogilistes küsitlustes kasutatud rühmituste [mainimine] ei ole kindlasti kellegi halvustamine. Nii lihtsalt grupeeritakse ja see on Riigikantselei uuringus sellisel viisil välja toodud. Sellist woke-katset teie poolt ei olekski oodanud, et te peate sotsioloogilise grupi nimetamist halvustavaks. Kui keegi ütleb 50+-mehed, siis see ei ole halvustamine, vaid teadmine, et sinna gruppi kuuluvad 50+-mehed. Seda esiteks. Teiseks, tunnistan, et teie teadmised prostitutsiooni üksikasjadest ja kaubanduslikud ülevaated on hämmastavad, ilmselt põhjalikud. Alati on väga hariv teid kuulata. See ülevaade oli pehmelt öeldes meeleolukas. Olge tänatud. Mis puudutab maksumust – ma ei tea, kas te siin enne olite, vist olite –, siis kui ma pean selle maksumuse kirjelduse tooma, ütlen loomulikult, et meil on tühi vangla, mille [tühjalt] seismine oleks nii või teisiti kallim, meil oleks siis sisejulgeolekus vähem töötajaid ja kui meil on tulevikus vaja vanglat kasutada, siis oleks meie võimekus madalam ja Tartu piirkonnas oleks vähem töökohti. Hinna kohta: tõepoolest, Rootsi maksab kinni kõik välisvangidega seonduva. Hinnavõrdluse näiteid ma olen ju siin toonud, aga toon veel. Belgia maksis Hollandile 500 vanglakoha eest, kui Belgia rentis Hollandist vanglakohti Tilburgi vanglas, 30 miljonit eurot aastas. Seda oli vähem, kui Rootsi maksab Eestile. Norra maksis Hollandile 242 vanglakoha eest 25,5 miljonit eurot aastas. See on üsna samaväärne Eesti-Rootsi lepinguga. See annab teile selle konteksti, kuidas Euroopas see maksumus on. Rootsi maksab Eestile 300 koha eest aastas 30,6 miljonit eurot. Kui neid kinnipeetavaid on üle 300, siis makstakse täiendavalt 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. Jah, nii et siin on teile numbrid, et teil oleks ülevaade.

Lisaküsimuse esitab kolleeg Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu! Ma tulen tagasi selle Riigikantselei tellitud küsitluse tulemuste juurde, millele Mart Helme oma algses küsimuses osutas ja mida teiegi kommenteerisite. Aga ma ei saa päris täpselt aru, kust te võtsite need numbrid, et eestlaste seas on see Eesti ühiskonda kuulumise tunne langenud 12% ja muu rahvuse esindajate seas 22%. Ma ei näe siin isegi lühiajalises plaanis sellist langust, mina näen teistsuguseid numbreid. Ma näen, et lühiajalises plaanis on see eestlaste seas langenud 17% ja muu rahvuse esindajate seas 5%. Aga teie vastus on ka selles mõttes huvitav, et kui teil on see uuring endal juhuslikult ees või kui te leiate selle kiiresti üles, siis te näete ju seda, et võrreldes 2022. aasta lõpuga, kui Reformierakond tuli võimule, on eestlaste seas – kuulake nüüd hoolega, see on tõesti tähelepanuväärne, minu jaoks oli see ka rabav – langenud Eesti ühiskonda kuulumise tunne 79%‑lt 51%-le. Ma ei räägi siin kõikidest Eesti elanikest, vaid ma räägin eestlastest. See on ikkagi päris sünge, sest kui te nüüd ütlete, et põhjuseks on Ukraina sõda, siis mulle tundub, et sõjaline olukord võiks pigem inimesi liita ja ühtekuuluvustunnet suurendada. Aga me näeme mitte ainult vastupidist protsessi, vaid me näeme drastiliselt vastupidist protsessi: 79%-lt 51%-le. Sellega seonduvalt ma mõtlesin teie käest nüüd küsida, kas te äkki [selgitaksite] meile oma tunnetust ja annaksite ülevaate, kuidas teie seda tõlgendate. Miks on sellest ajast saati, kui Reformierakond võimule tuli, Eesti ühiskonda kuulumise tunne eestlaste seas langenud 79%‑lt 51%‑le? Kas sellel võib olla midagi pistmist maksutõusudega, kas sellel võib olla midagi pistmist abielu ümbermääratlemisega, kas sellel võib olla midagi pistmist meie ebausaldusväärse valimissüsteemiga? Lõppkokkuvõttes, kas te arvate, et Rootsi vangide Eestisse vedamine süvendab või parandab seda probleemi?

Aitäh! Jah, seda uuringut mul ees ei ole. Need numbrid, mida ma tsiteerisin, olid väljavõte sellest uuringust, aga ma saan need alati üle kontrollida, pole küsimust. Ma siiski ütlen, et te jälle unustasite sellest loetelust olulise välja. Kui vaadata kõiki sotsioloogilisi küsitlusi selle kohta, mis inimestele Eestis muret teeb, ja kui inimestega vestelda, siis selgub, et põhiline ei ole mitte e‑valimiste süsteem, vaid ikkagi sõda, see, kuidas lõpeb sõda Ukrainas. Mul on väga kahju, et te ei märka, et see põhjustab ebakindlust. Samamoodi jääb teil märkamata, et kaitsekulutuste kasv on meile peale sunnitud valik, et Eesti püsiks ka tulevaste põlvede vältel. Meie kaitsekulutused kasvavad väga kiiresti, 3,5% peal on need praegu, järgmisel aastal on need 5,4%. Selleks on vaja meil kõigil maksuraha panustada. Jah, maksusüsteem saab lihtsamaks. Maksukoormus küll langeb, aga me võtame laenu juurde, et katta kaitsekulutusi. Selle kuuluvustunde koha pealt – ma teie kolleegile juba seda kommenteerisin – mina ise hindaks nii, et tõenäoliselt on selle põhjus sõda ja majanduslik surutis, mis on ka seotud sõjaga. Majanduslik olukord on ju viimased paar aastat olnud, kuidas öelda, viletsa suusailma sarnane, tegelikult on majandus ju kahanemises olnud. Eelmise aasta lõpus pöördus majandus kasvurajale. Statistiliselt näidati esimest kvartalit nullilähedasena, 0,3‑ga miinuses, või kui korrigeerida päevade arvu ja kõige muuga, siis 0,1‑ga plussis. No ütleme, et nullilähedasena. Selle põhjus oli eeskätt – tasub vaadata Aivar Sõerdi postitust, ta on selle lahti võtnud, teised analüütikud samamoodi – soe talv ja soe kevad. Meil kulus toasoojale ja energiale vähem [raha]. See tähendas seda, et ka SKP kasv jäi selle võrra väiksemaks. Selle mõju oli päris suur, 0,7. Nii et seda tasub vaadata. Kui te küsite poliitilise polariseerumise ja valeinfo kohta, siis mina arvan, et, jah, see poliitiline polariseerumine, eriti selliste Kremli-meelsete narratiivide levitamine, nagu Eestis mõned seda teevad, kindlasti põhjustab ka inimeste võõrdumist avalikust võimust ja parlamendist. Nii et ma kutsun ka teid üles valeinfost hoiduma ja selle vastu aktiivselt võitlema. (Pahane hääl saalis.)

Suur tänu, head kolleegid! Lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.