Внешние связи

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on välisminister Margus Tsahknale, küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on välissuhtlus. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud välisminister! Ma loodan, et teil on meeles 7. oktoober 2024, kui meie juudi kogukonna pea proua Alla Jakobson juhtis vanal juudi kalmistul teie tähelepanu sellele, et nad ei tunne ÜRO‑s toimunud hääletuste tõttu – [Eesti hääletas] Iisraeli riigi vastu ja Palestiina omavalitsuse poolt – ennast enam turvaliselt. Esimene kõnealune hääletus toimus 2023. aasta detsembris, kaks kuud pärast terroriorganisatsiooni Hamas toimepandud jõhkrat veresauna, ja teine hääletus 2024. aasta septembris, mil Eesti käitus hääletusel vastupidi meie suurimatele liitlastele, avaldades toetust terroriorganisatsiooni Hamas juhitavale Palestiina omavalitsusele. Sisuliselt see nii oli. Ja mõni päev tagasi külastas Eestit Palestiina välisasjade esindaja, kellega te kohtusite. Me teame, et Eesti Kunstiakadeemias, aga ka avalikult on peetud kõnekoosolekuid loosungi all "Jõest mereni". Ma loodan, et teie teate, mida see loosung sisuliselt tähendab. Näiteks Pariisis ei julge juudi rahvusest inimesed enam oma nimel Bolti [taksot] tellida, sest iial ei tea, kes sõidab selle Bolti rooli taga ja ega see isik ei ole radikaliseerunud. Minu küsimus on: mis te arvate, kui kindlalt tunneb meie juudi kogukond ennast Eestis nende vihakõnede ja ‑tegude taustal? Kas meie riigil on mingisugune strateegia meie juudi kogukonna kaitseks? Kas keegi koguneb kusagil, peab nõu ja loob seda strateegiat?

Aitäh, lugupeetud küsija! Kõigepealt ma soovitan tõsiselt, kui te hoolite Eesti riigist ja hoolite tegelikult ka juudi kogukonnast ja sellest, et me oma ühiskonda koos hoiaksime, nendel keerulistel aegadel sellel päris tundlikul teemal, ajalooliselt tundlikul teemal kõneldes oma kõnet valeväidetega mitte üle külvata ja viha õhutada. See ei ole ausalt öeldes väga sobilik ja vastutustundlik tegevus. Seda esiteks. Teiseks. Me oleme väga heades suhetes Eesti Juudi Kogukonnaga. Ma sain eelmisel nädalal kokku Eesti Juudi Kogukonna uue esimehe härra Klasiga ja teiste juhtkonna liikmetega. Meil on pidev side Eesti Juudi Kogukonnaga. Kui neil on muresid, siis on Välisministeerium neile avatud, ka Siseministeerium on avatud. Me tagame julgeoleku, kui vaja, nende haridusasutustes. Selles mõttes on meie suhted väga head. Ma võin öelda, et juudi kogukond Eestis võib ennast tunda väga kindlalt. Nende suhestumine Eesti ühiskonda on ju väga tugev ja vastupidi. Selles mõttes on mul tõesti natuke kahju, et ka teie võib-olla ei saa täpselt aru, mis on rahvusvahelises poliitikas tegelikult toimunud. Kuid ma soovitan [teil selle kohta lugeda]. Kui te soovite, siis näiteks Välisministeerium võib kutsuda teid sinna või [ametnikud võivad] tulla teie juurde Riigikokku, teha teile briifi selle kohta, millised resolutsioonid, mis sisuga on olnud nendel hääletustel, harida teid selles mõttes natuke rohkem. Riigikogu liikme vastutus Eesti ühiskonna ees on väga suur. Me oleme valmis teid viima sisuliselt kurssi sellega, mis on toimumas Gazas, mis on toimumas ÜRO‑s ja kuidasmoodi me suhtleme oma juudi kogukonnaga. Ma ei oska kommenteerida seda Pariisi väidet. Võib-olla te olete seda kuskilt lugenud. Aga me oleme hea meelega nõus andma teile kogu informatsiooni, et te saaksite selles kõiges paremini orienteeruda.

Riina Solman, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Hea välisminister! See oli väga asjakohatu käitumine teie poolt, ülbe ja üleolev. Süüdistada küsijat, Riigikogu liiget, valeväidete esitamises! Ma ei esitanud siinkohal ühtegi valeväidet. Nende ÜRO hääletuste kohta olen ma siinsamas Riigikogu saalis teilt ka varem küsinud ja siis te ei rääkinud valeväidetest. Rääkimata sellest, et juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson kutsus teid vanal juudi kalmistul 2024. aasta 7. oktoobril korrale ja väitis, et ta ei tunne ennast oma kogukonna eesotsas enam turvaliselt nende hääletuste tõttu. Siin ei olnud ühtegi valeväidet, nii et ärge demagoogitsege! Mul on teile järgmine küsimus. Kas keegi teie haldusalas tegeleb strateegilise kommunikatsiooniga, mis on alates 7. oktoobrist 2023 paisatud avalikku ruumi ka Eestis ja mis puudutab terroriorganisatsiooni Hamas ühepoolseid arvandmeid ja olustikukirjeldusi selle kohta, mis toimub Gazas, mis toimub nende territooriumil? Ma ei räägi siin mitte riigist, vaid Palestiina omavalitsusest, millel ei ole riigi tunnuseid ja mille esindajaga te alles hiljuti kohtusite.

Aitäh, hea küsija! Ei tasu ärrituda, ma lihtsalt pakun välja võimaluse [saada infot], mida Välisministeeriumil on oluliselt [rohkem] kui näiteks teil. Meil on ju terve võrgustik inimesi, professionaalid, diplomaadid tööl, [me saame] teid viia kurssi jooksvalt ja ka tagantjärele sellega, mis tegelikult toimub [ja on toimunud]. Infomüra on väga palju. Tõepoolest, ärge võtke seda kuidagi isiklikult. Ma lihtsalt kutsun üles rääkima asjadest nii, nagu nad on. See on ka põhjus, mispärast me oleme pidevas ühenduses Eesti Juudi Kogukonnaga. Ameerika juudi kogukonna esindajad olid üle-eelmisel nädalal Eestis, minul on järgmine nädal visiit Iisraeli, meie president käis Iisraelis veebruarikuus, meie siseminister oli Iisraelis kaks nädalat tagasi. Samamoodi suhtleme me ka Palestiina omavalitsuse esindajatega, et omada objektiivset informatsiooni. Ma soovitan teil samamoodi teha. Kuna te seda kõike oma töö kõrvalt ei saa teha, siis ma kutsungi teid üles saama seda briifi või informatsiooni. Siis te saate lähtuda nii objektiivsetest andmetest kui võimalik. Mis puudutab kas hukkunuid või mittehukkunuid, siis olukord ongi selline, et meil ei ole võimalik saada täiesti objektiivseid andmeid. Me saame andmeid Iisraelilt ja me saame andmeid Palestiina omavalitsuselt. Olukord on ju päriselt väga keeruline, mis puudutab Gaza sektorit. Sinna ei saa ju sisse keegi väljastpoolt ei vaatlejana ega tunnistajana. Veel keerulisemaks teeb selle see, et humanitaarolukord on läinud seal päris katastroofiliseks. Ühelt poolt kannatavad süütud inimesed, kes ei kuulu Hamasi ridadesse, ja teiselt poolt on jätkuvalt ju ikkagi ka pantvangid Iisraeli poole pealt Hamasi käes. Nii et see olukord on seal väga-väga keeruline. Eesti riik üritab koos liitlastega üles kutsuda ikkagi sellesama kahe riigi lahenduse [elluviimisele], et seal saabuks mingisugunegi rahu, mis oleks pikaajalisem ning respekteeriks Iisraeli õigusi ja [tagaks] inimeste ellujäämise. See ei ole emotsionaalne teema. See on üks väga tõsine konflikt, võib-olla üks tõsisemaid konflikte praegu maailmas, peale selle, et Venemaa ründab Ukrainat.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh! Väga huvitava teema tõstatas kolleeg Solman. Kui me vaatame natukene ajalugu, siis me näeme, et kõik need rahuvahenduskatsed, mis on olnud, Camp Davidi ja Oslo ja Madridi lepingud, tegelikult ei ole ju olukorda parandanud. See vastasseis, vastastikune veristamine on seal jätkunud läbi aastakümnete. Nüüd on Eesti võtnud väga selge positsiooni teie juhtimisel, Välisministeerium ja praegune valitsus, et toetada Palestiina omariiklust, ja on sellega selgelt valinud poole. Eesti ei ole enam niisugusel – kuidas ma ütlen? – positsioonil, et tuleks kuulata mõlemat poolt ja püüda leida kompromissi ja lahendust, mis sobib mõlemale poolele. Me oleme selgelt valinud poole ja on selge, et Iisraelile see meie positsioon ei sobi. Eile käis siin Palestiina omavalitsuse esindaja, kes muu hulgas ütles, et Eesti võiks olla üks nendest, kes on selles konfliktis vahendaja rollis. Minu küsimus on, et kui me vaatame ajaloo peale, mis ei ole viinud tegelikult konflikti lahenduseni, siis kas Eestil oleks mingi konkreetne reaalne plaan, mis oleks vastuvõetav ka Iisraelile, et sellist vahendustegevust arendada.

Aitäh! Kõigepealt, ma ka selle konkreetse küsimuse puhul lükkan ümber selle valeväite, mis ei tule teie suust üldse üllatuslikuna, et Eesti riik tunnustab Palestiina riiki. Ei, Eesti riik ei tunnusta Palestiina riiki ja sellist plaani ka ei ole. Selles mõttes soovitan teil mitte nagu reaalselt valetada, Riigikogu saalis Eesti Vabariigi valitsuse nimel. Tõepoolest, ärge palun seda tehke. Mis puudutab seda, kas Eesti võiks olla vahendaja või mitte, siis ma arvan, et see on teema, mis käib meile reaalselt üle jõu, sest olukord on seal oluliselt keerulisem. Järgmisel nädalal toimub New Yorgis Saudi Araabia ja Prantsusmaa poolt kokku kutsutud kahe riigi lahenduse konverents, kus Eesti riigi poolt osaleb president Karis. Samal ajal olen mina Iisraelis visiidil. Kaks nädalat tagasi oli Iisraelis ametlikul visiidil meie siseminister. Ehk me suhtleme täiesti selgelt Iisraeliga ja nüüd olid üle päris mitme aasta siin visiidil ka Palestiina omavalitsuse esindajad. Kas seal on võimalik leida mingit lihtsat lahendust? Kindlasti ei ole. Muidu oleks see lahendus juba ammu leitud. Eesti ametlik poliitika on aastaid olnud see, et lahendus, mis tooks pikaaegse rahu, kui seda tegelikult soovitakse, on kahe riigi lahendus. Aga see konflikt on hetkel palju keerulisem ja ma ei näe, et seal mingisugune lahendus praegu väga kergelt tuleks.

Suur tänu! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme kuuenda küsimuse juurde, on käsi püsti kolleeg Riina Solmanil. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Riina Solman, palun!

Protseduuriline küsimus puudutab välisministri väljaöeldut. Kas see on kohane, et kui ta tuleb Riigikogu saali Riigikogu saadikutele vastama, siis ta hakkab süüdistama Riigikogu liikmeid valetamises ja esitab ise valeväiteid? Kas see võib kvalifitseeruda laimuks? (Riina Solman jätkab, kuigi mikrofon on välja lülitatud.)

Aitäh! Head kolleegid, mulle tundus, et te klaarisite täpsustavas küsimuses selle konkreetse teema ära ja et erimeelsused said lahendatud. Mis puudutab Palestiina riiki, siis tõepoolest, Eesti ei ole Palestiina riiki tunnustanud, nii et siin oli välisministril väga korrektne faktiväide.