Rootsi vangid

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on Rootsi vangid. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma pean ütlema, ja täitsa ilma õeluseta, et minu meelest on meil peaministrikoha peal lihtsalt tühi koht. Poliitilises mõttes ei ole meil mingit muud poliitikat, kui oli siis, kui Kaja oli peaminister. Kas on see maksuralli või sõjaõhutamine, samahästi võiks öelda, et meil on siin tavaline reformierakondlik mees Kaja. Kui midagi juhtub praeguse valitsuse ajal, siis Kristen Michal mitte kunagi mitte midagi ei tea, tema mitte millegi eest ei vastuta ja asjasse ei puutu. See on nii siis, kui Svet käib pronkssõduri juures võidupüha tähistamas, see on nii siis, kui roppsuu naistevihkaja Ligi solvab Riigikogu saadikuid, see on niimoodi siis, kui Alender jagab miljardeid tuulikuärimeestele, ja see on nii siis, kui Taro räägib, et Putin oli omal ajal täitsa tore mees ja teistsugune kui praegu. Michal kunagi mitte midagi ei tea, millegi eest ei vastuta ja see temasse ei puutu. Aga mina küll arvan, et need on Michali valitsuse ministrid ja puutuvad Michalisse. See on teie valitsus. Ei saa niimoodi, et meil on peaministrikoha peal tühi koht, kõik teised midagi toimetavad ja tema ei tea midagi. Te lugesite üles terve hulga näiteid, kuidas mõned riigid on teistele riikidele oma kõrilõikajaid, vägistajaid, mõrtsukaid ja terroriste sokutanud. Mulle jäi mulje, et see oli teie meelest täitsa okei tegevus või nihukene normaalne käitumine. Minu meelest ei ole see normaalne käitumine. Seepärast ma kõigepealt küsin üle, enne oma lisaküsimust, et väljendage oma selget seisukohta, kas teie meelest see, mida Pakosta praegu teeb, on hea ja õige, kas te kavatsete selle eelnõu saata valitsusest parlamenti või on teil mingisugune teine arvamus, kui on Pakostal.

Aitäh! Ütleme nii, et kui sellised epiteedid aitavad teil veidi pikemana paista, siis aidaku. Minu meelest on see, kuidas öelda, nõrkuse märk, kui inimene on ebaviisakas. Ise teate. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab vanglarenti Euroopas, siis ma toon teilegi need näited, sest te ei viibinud ilmselt enne saalis. 2009–2016 rentis Holland Belgiale 650 kohta Tilburgi vanglas. 2015–2018 rentis Holland kolmeaastase lepingu alusel Norrale 242 kohta Norgerhaveni vanglas. Kuritegevusele Hollandis sellel mõju ei olnud. Vähemalt [võib nii järeldada,] vaadates Hollandi parlamendi avalikest stenogrammidest, kuidas võeti 2016. aastal vastu justiitsministri teade, et Belgia ei pikenda enam Tilburgi vanglakohtade rentimist. Kas tulid hõisked, et kuritegevuse allikas pandi kinni? Ei hõisatud. Parlamendierakonnad avaldasid kahetsust, et leping lõppes, sest selle tõttu läks vangla sulgemisele ja kohapeal kadus üle 400 töökoha. Neid [vanglakohti] renditi kuue aasta vältel. Oleks see kuritegevust mõjutanud, küllap siis oleks ka parlamendiliikmed sellele tähelepanu pööranud. Külastamisse puutuvat ma enne kolleeg Reinsalule kirjeldasin, kirjeldan teilegi. Norra parlamendi ombudsman käis 2016. aastal kontrollimas vangide olukorda Norgerhaveni vanglas ja ütles avalikus raportis, et vaid 37 vangil oli käinud külalisi 2016. aasta esimese 10 kuu jooksul. Ta soovitas ka mujal vanglates kasutada elektroonilisi suhtlemisvahendeid, näiteks videokõnesid, mida ka Eestis kasutatakse. Hinnast, et teil oleks pilt ees. Belgia maksis Hollandile 500 vanglakoha eest 30 miljonit eurot aastas. Norra maksis Hollandile 242 koha eest 25,5 miljonit aastas. Rootsi maksab Eestile 300 koha eest 30,6 miljonit. No vot, teil on nüüd faktid olemas. Muid asju ma kolleeg Maastikule kirjeldasin ja kirjeldan edasi. Mis puudutab Liisa Pakostat, siis ta on avalikkusele andnud kõikehõlmava ja väga adekvaatse informatsiooni. Sisejulgeolekuasutused on teinud ohtu maandavad hinnangud. See [vanglakohtade rentimine] aitab meil tõsta sisejulgeoleku võimekust ja me ei pea tühja vangla eest niisama maksma, vaid saame juurde palgata sadu inimesi, kellel on ka politseiline väljaõpe, juhuks kui me seda vajame. Nii et jah, ma siia lõppu ütlen viisakalt, et Mart Juur kirjutas sellest üsna tabavalt. Kui tahate, vaatate Facebookis, mida ta kirjutas. Ma arvan, et see on ka see põhjus, miks te siin praegu võitlete.

Nii, Martin Helme, palun! Teil on täpsustav küsimus.

No vot, sellepärast ma ütlesingi, et ilma õeluseta. Tühi vastus oli ju. Ma küsin, kas seda, mida Pakosta teeb, on ette pannud, on toonud valitsusse, te ise toetate või ei toeta, kas see on teie meelest hea mõte või ei ole. Te kordate lihtsalt sama statistikat, mida te juba eelmisele kolmele küsimusele vastates olete rääkinud. Ma ei küsinud seda. Ma ei küsinud, mis soovitusi keegi teine annab. Ma küsisin, mis on Michali seisukoht. Tuli välja, et seal seisab tühi koht. Ei tulnud seisukohta. See ei ole õelus, see on lihtsalt konstateering, see on empiiriline fakt. Ikkagi, tegelikult, kas teie meelest on õige, hea ja tore asi, et Eesti riik niimoodi prostitueerib, või ei ole? Ja see on absoluutselt orwellilik jutt, et me toome riiki mõrtsukaid, terroriste ja vägistajaid ning siis meil siseturvalisus [paraneb]. See on ju inimeste trollimine, see on ju inimeste lolli jutuga lühisesse ajamine! Aga mina ikkagi ütleks, et raha ei ole siin absoluutselt oluline. Riik ei müü ennast niimoodi. See raha, kusjuures, on täiesti tühine võrreldes teie rohepöörde korruptsiooniga. See raha on täiesti tühine võrreldes sellega, mida te kulutate kas või selle LGBT peale kuus. Ei saa võtta riiki sellisena, et müüme ennast, kusjuures inimeste turvatunne väheneb, ja toome siia kõige õudsemat seltskonda maailmast. Te räägite töökohtadest. Aga kas te olete vaadanud töötusstatistikat? Sellega me küll töötusstatistikat ära ei paranda. Ja riiklikus sektoris vangivalvurite juurdepalkamisega me Eesti majandust käima kindlasti ei tõmba. Ma nüüd vahetan küsimust, ma niikuinii vastust ei saanud. Kas te sellest olete aru saanud, miks siis nendes riikides, mille kohta te meile näiteid tõite, on nii hirmus [suur] kuritegevus? See on ju kõik massiimmigratsiooni tagajärg. See on moslemiriikidest, Aafrika riikidest tuleneva massiimmigratsiooni tagajärg, et nendes vanasti normaalsetes, turvalistes riikides on täiesti ebanormaalne kuritegevuse olukord. Ja teie tahate lasta nüüd neil muuta Eestit oma prügimäeks!

Teie aeg!

Meie ei ole sellega nõus.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Mul on mitu märkust. Mida tähendab vanglarendileping Tartu piirkonnale ja inimestele? See tähendab, et säilivad olemasolevad 160 töökohta ja juurde luuakse vähemalt 250 uut töökohta. Vanglateenistujad saavad väljaõppe uute sihtrühmadega töötamiseks ja kindlasti panustab vanglateenistus ka jätkuvalt kohalikku kriisivõimekusse ja siseturvalisusesse. Ka praegu on teenistujad aeg-ajalt politseitöös osalenud ja nüüd saab piirkond juurde siseturvalisuse spetsialiste. Kõigega, mis puudutab ohuhinnanguid ja riskide maandamist, tegelevad Eestis pädevad asutused. Minu usaldus Kaitsepolitseiameti ning Politsei‑ ja Piirivalveameti vastu on kõrge. Sellega nad kindlasti tegelevad. Valitsuses ei lähe läbi ükski otsus, kui peaminister sellega nõus ei ole. Nii et ma ei tea, minu meelest see küsimus oli teil veidi [sisu]tühi.

Lisaküsimuse esitab Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu! Võib-olla on mul jäänud midagi kahe silma vahele, aga mina olen kuulnud meedia vahendusel – ma väga ei süvenenud, aga vähemalt selline pilt jäi silme ette –, et kapo hinnangul sellega julgeolekuohud Eestile kasvavad, mitte ei kahane. Tekibki küsimus, et kui teie räägite ja Pakosta räägib, et vähenevad, aga kapo ütleb, et kasvavad, keda ma peaksin selles küsimuses rohkem tõsiselt võtma. Välistada ei saa, et mõlemad räägivad valesti. Ma ikkagi kordan üle Martin Helme küsimuse. Loomulikult, teil on selles mõttes õigus, et valitsusest ei lähe eelduslikult läbi mitte ükski asi, millega peaminister nõus ei ole. Aga Martin ei küsinud ju seda, kas te olete sellega nõus või mitte. See on selge, et te olete sellega nõus, kui te olete selle juba läbi lasknud. Aga kas te ise pooldate sellist plaani? Kas teie kui Reformierakonna esimehe ja peaministri hinnangul on see mõistlik plaan, et Eesti loob endale esiteks sellise rahvusvahelise kuvandi, et ta osutab selliseid teenuseid teistele riikidele, ja et Eesti võtab enda kanda ka need riskid, mis sellise plaaniga kaasnevad? Kõike silmas pidades see tulu, mida me saame, ei saa ju olla eriti suur. Kui ma vaatan neid numbreid, mis meile on esitatud, siis ma ei ole märganud, kui palju me aastas reaalselt rahaliselt võidame, kui me lahutame sellest tulust need kulud. Äkki te oskate meid selle koha pealt ka valgustada? Kaks täiendavat aspekti ma lisan veel omalt poolt, võib-olla saate ka neid kommenteerida. Kas ei peaks tõstatuma küsimus, kes ja kuidas vastutab selle eest, et meil üleüldse on Tartusse ehitatud selline hiiglaslik vangla, mida tegelikult vaja ei ole? Praegu lähtuvad kõik arutelud sellest, et vaadake, meil on tohutu suur vangla, mis tühjalt seisab, sellega kaasnevad kulud, meil on tarvis see [vangla] kuidagi täita, vastasel juhul läheb see kõik ju täitsa tühja. Miks selline asi üldse ehitati? Kas see oli jälle selline juhtum, kui mingisugune ehitusfirma sai hästi soodsa lepingu, sai kümneid miljoneid, et sihuke asi valmis ehitada, aga üsna pea selgus, et Eesti riigil pole sellist kolossi tegelikult kunagi tarvis olnudki?

Aitäh, hea küsija! Tuleb vaadata ajaloost järele, kes Tartu vangla ehitas. Ma olen kindel, et see on olnud valitsuste ja korrektsioonivaldkonna ühine otsus, et meil on vanglaid vaja. Sel ajal, kui neid vanglaid ehitati, oli meil ka vange rohkem. Meie karistuspoliitika on muutunud mõnevõrra pehmemaks. Ma muidugi ei kahtle selles, et kui EKRE peaks taas võimule saama, eeskätt Isamaad karguna kasutades, siis on vanglates tõenäoliselt jälle rohkem inimesi. Ma selles väga ei kahtle. Jaa, ma saan aru, et te näitate näpuga minu peale, lootuses, et minagi seal olen. No kui see teile kergendust või meelerahu pakub! Ma teen ka kõik, et EKRE võimule ei pääseks, nii et ärge solvuge, pidage vastu. Ja ma loodan, et see püsib väga kaua nii. Mis puudutab töökohti, siis töökohtade poole pealt on nii, et kogu välisvangidega seotud kulu katab Rootsi riik. Eesti maksumaksja välisvangide ülalpidamise eest ei tasu. See tähendab, et meil säilivad olemasolevad töökohad, juba mainisin, et neid on 160, ja üle 200 uue töökoha tuleb juurde. See tähendab, et meil suureneb ka võimekus nende inimeste tõttu, kes on võimelised täitma politseilisi ülesandeid või toetama politseid tema tegevuses. Eesti vangid viiakse teistesse vanglatesse, see tähendab, et [välisvangidega] kokkupuudet ei ole. Ka eritingimusi ei ole, kõik käib Eesti reeglite järgi. Nagu ma ütlesin Urmas Reinsalule, ütlen ka teie meeskonnale, sest Urmas Reinsalu tuli Mart Maastikuga koos, teie tulite ilusti kolmekesi. Ütlen seda selleks, et see oleks fikseeritud. Ees on parlamentide debatid. Parlament peab ka oma debati selle lepingu üle. Rootsis samamoodi. Kui Rootsi parlamendis parlamendisaadikud, kes on oma otsustes alati ju vabad, leiavad, et Eestis võidakse kohelda nende vange liiga karmilt, ja nad loobuvad sellest lepingust, siis me peame midagi muud välja mõtlema, kuidas katta Tartu vangla tühjana seismise kahjusid. See on spetsiifiline objekt, mida võib tulevikus vaja olla. Meil on inimesi sisejulgeoleku valdkonda juurde vaja, et turvalisust tagada, et seda võimekust hoida. Tartu piirkonnas tähendaks see tööd ja võimalusi. Lõppkokkuvõttes, need vangid tulevad Rootsist ja vabanevad Rootsis, mitte siin. Ma saan aru, et teile sobib inimeste hirmutamine, aga ma siiski soovitaks meeles pidada, et need inimesed tulevad Tartu vanglasse, püsivad seal vanglas ja lahkuvad Eesti riigist, vabanedes Rootsis, nad ei käi mööda Tartut vabalt ringi. Nii et tehke oma parim, aga ma arvan, et Eesti inimesed saavad aru, et tühjana seisva kinnisvara eest ei ole mõtet niisama maksta ja sisejulgeolekusse on jõudu juurde vaja.

Suur tänu! Lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise.