Sisejulgeolek

Esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on sisejulgeolek. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Teate, mulle tundub, et valitsuse rabe poliitika, nii nagu see oli meretuuleparkide saaga ajal, on nüüd realiseerumas ka teema puhul, millest avalikkus sai teada loetud päevad tagasi: Eesti territooriumile kavatsetakse paigutada 600 kurjategijat, [kes on toime pannud raske kuriteo] ja kes praegu kannavad karistust Rootsi Kuningriigis. Rootsi Kuningriigi hoiakust võib täiesti aru saada. Ka Rootsi peaminister on tunnistanud, et Rootsi on kaotanud – ennekõike seoses immigrantidega seotud kuritegevusega – kontrolli kuritegevuse üle. Need kurjategijad, keda kavatsetakse valitsuse mandaadiga Eestisse paigutada, on raskeid kuritegusid sooritanud isikud, kes eeldatavasti on immigranditaustaga ja kellel ei ole peresidemeid Rootsis. Nii et see on Rootsi arusaadav huvi. Sellega on seotud rida julgeolekuküsimusi. Me toome siia suure hulga raskeid [kuritegusid toime pannud] kurjategijaid. Justiitsministeeriumil ei ole ülevaadet, kui suureks ja ulatuslikuks kujuneb nende Eesti territooriumil [viibivate] inimeste [vanglas] külastamine. Ka sotsiaal-majanduslike mõjude ja maksumuse kohta on kõlanud erinevaid väiteid. Pricewaterhouse'i hinnangus või vähemalt nende analüüsis, mis on eelnõu seletuskirja toodud, on öeldud, otsekui see oleks Eesti maksumaksjate suhtes kuluneutraalne. Valitsus kavatseb justiitsministri hinnangul lasta selle lepingu sõlmida juba 18. juunil, see on järgmisel nädalal. Miks te sellega nii kiirustate? Kas te olete analüüsinud ka sisejulgeolekuriske, mis võivad sellest otsusest tuleneda?

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Mõned näited teile, et te orienteeruksite selles teemas veidi paremini. Kõigepealt, 18. juunil, tõepoolest, valitsus teeb oma otsuse. Eestis ja Rootsis, mõlemas riigis, peab seejärel parlament oma otsuse tegema. Parlamentide otsused saavad sündida 2026. aasta kevadel. Nii et enne kui parlamendid ei ole otsust langetanud, ei ole ka lõplikku otsust olemas. Aga jah, valitsuste vahel see on. Nüüd ma toon mõne näite. Andke mulle andeks võib-olla veidi kergem toon siin alguses, aga Isamaa selline kõige-vastu-retoorika, mille te olete nüüd EKRE‑lt sujuvalt üle võtnud, viitab sellele, nagu vanglas peaksid olema ainult ausad inimesed. Aga vanglas on siiski need inimesed, kes sinna kuuluvad. Ja nad püsivad seal vangla sees, nad ei ole mitte väljas, Tartu linnas. Ütlen seda selleks, et see oleks kohe klaar. Kõigepealt, jalgratast me Rootsile Tartu vanglas kohtade pakkumisega muidugi ei leiuta. Jah, meil on vangla tühi, see on spetsiifiline kinnisvara, seal tekib kulu. Lisaks saaksid inimesed täiendavat tööd, inimesed, kellel on politseinikega võrdne väljaõpe. See tähendab seda, et meie siseturvalisuse võimekus tõuseb, mitte ei lange. Mõni näide. Kõigepealt Hollandist. 2009.–2016. aastal rentis Holland Belgiale kuni 650 vanglakohta Tilburgi vanglas. Kas saate üles tähendada? Esialgu renditi 500 kohta, see suurenes perioodi vältel kuni 650 kohani. Leping oli esiti kolmeks aastaks, võimalusega pikendada. 2015–2018 rentis Holland kolmeaastase lepingu alusel Norrale 242 vanglakohta Norgerhaveni vanglas. Kuritegevusele Hollandis sellel mõju ei olnud. Vaatame näiteks Hollandi parlamendi avalikke stenogramme. Kuidas võeti 2016. aastal vastu justiitsministri teade, et Belgia ei pikenda enam Tilburgis vanglakohtade rentimist? Kas hõisati, et suur kuritegevuse allikas pannakse kinni? Ei hõisatud. Parlamendierakonnad avaldasid hoopis selgelt kahetsust lepingu lõppemise üle, sest selle tõttu läks vangla sulgemisele ja kohapeal kadus üle 400 töökoha. Seda [vanglat] renditi Tilburgis Belgiale kuue aasta vältel. Kui see oleks kuritegevust mõjutanud, küllap oleks parlamendiliikmed seda teravalt märganud. Lisaks, te mainisite vangide külastamisega seotud riski. Norra parlamendi ombudsman kontrollis aastal 2016 vangide olukorda Norgerhaveni vanglas ja tõdes avalikus raportis, et vaid 37 vangil oli käinud külalisi 2016. aasta esimese 10 kuu jooksul. Nii et see [idee] ei ole midagi ebatavalist. Kui te ütlete, et te kuulete sellest esimest korda, siis soovitan vestelda Lea Danilson-Järgiga, kes rääkis sellest kui ideest juba aastaid tagasi.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Minu küsimus oli tegelikult selles, kas teil on selle initsiatiivi koha pealt olemas sotsiaal-majanduslik analüüs. Sellele ma vastust ei saanud. Me oleme nõudnud justiitsministeeriumilt ka Kaitsepolitseiameti ning Politsei‑ ja Piirivalveameti tehtud riskisoovitusi, mis on salastatud. Ärge eksitage! Praegu te kõnelete sellest, et see otsustamine seisab ees järgmise aasta kevadel. Tegelikkuses on see otsustamine plaanitud, kui valitsused sõlmivad kokkuleppe, ju järgmisel nädalal ehk 18. juunil. Korrigeerige mind, kui see kuupäev, mida justiitsminister täna hommikul väljendas, on vale. Vaadake, me peame õppima [teiste] riikide immigrantkuritegevuse tagajärgedest. Selles loogikas peame möönma, et Rootsi on kaotanud selle kuritegevuse üle kontrolli, nagu on möönnud ka Rootsi peaminister. Me toimetame meie riigi territooriumile 600 sellise taustaga kurjategijat, keda hakatakse ka külastama. [Külastajate hulk] saab olema oluliselt suurem, kuna inimesed vabanevad nende aastate jooksul ja lisanduvad uued kinnipeetavad. See tähendab, et me tutvustame neile laiemas loogikas Eestit kui keskkonda. Ma arvan, et see strateegiline risk ei võimalda meil paristada sellist tüüpi otsustega ja rabedalt käituda, eriti olukorras, kus rahaline mõju saab olema vähemasti kuluneutraalne. Ma hoiatan teid, et õige pea seisab ees umbusaldusavaldus justiitsministrile, sest valitsus on selle teema käsitlemisel valinud praegu sellise tee, mis ei vasta meie laiematele siseturvalisuse huvidele, härra peaminister. Härra peaminister, mul on teile lõpuks küsimus selle kohta …

Teie aeg!

Jah! Lõpuks on mul küsimus selle kohta, ühe näitena, et kui üks kurjategija sellest grupist sooritab Eestis vanglas olles kuriteo …

Urmas Reinsalu, teie aeg!

… mis on karistatav vabadusekaotusega, siis mis riigis ta seda karistust kannab, kui selle karistuse kandmise aeg jääb lepingujärgsesse aega.

Aitäh! Härra peaminister, enne kui te vastate: head kolleegid, küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit. Kui me läheme juba 30 sekundit üle, siis see käib teiste kolleegide arvelt ja see ei ole kindlasti korrektne. Härra peaminister, palun!

Oli jah hästi pikk jutt, aga ma püüan vastusega kolme minuti sisse ära mahtuda. Kõigepealt hinnast. Ma tõin näiteid. Belgia maksis Hollandile 500 koha eest Tilburgi vanglas 30 miljonit eurot aastas. Seda on kaugelt vähem kui see, mida Rootsi maksab Eestile. Norra maksis Hollandile 242 vanglakoha eest 25,5 miljonit eurot aastas. See on samaväärne Eesti ja Rootsi lepingus [ettenähtuga]. Rootsi maksab Eestile 300 koha eest 30,6 miljonit eurot aastas. Kui kinnipeetavaid peaks olema üle 300, siis makstakse täiendavalt 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. Miks riigid vanglakohti välja rendivad? Miks näiteks Holland seda tegi? Sellepärast, et vangistamise kui meetodi kasutus karistuspoliitikas seal riigis vähenes ja vanglakohti jäi üle. Valitses sama olukord kui Eestis. Praeguseks on olukord Hollandis muutunud ja vanglakohti on taas puudu. Miks Belgia rentis Hollandilt vanglakohti? Sellepärast, et Belgias oli vanglakohtade puudus ja seda lepingut oli vaja. Miks Norra rentis Hollandilt vanglakohti? Sest olid karistuse kandmise järjekorrad, oli vaja vanglat renoveerida ja nii edasi. Te ütlesite, et seda lepingut on tehtud salaja, et seda ei ole ette valmistatud, sellest ei ole räägitud. Seegi ei vasta tõele. Ma viitasin teie enda parteikaaslasele Lea Danilson-Järgile, kes juba varasemates intervjuudes on sellest kui võimalusest rääkinud. Alates 2023. aastast, see on nüüd juba mõned aastad tagasi, ehkki see teema on tegelikult ju vanem, on justiitsministeerium pidanud konsultatsioone partneritega, ka meediat sellest informeerinud. Sellele ma viitasingi, et Lea Danilson-Järg näiteks on seda infot jaganud. Seesama leping ja seletuskiri on olnud avalikud alates 2023. aastast. Valitsuses arutati seda esimest korda 2024. aastal. Mandaat läbirääkimisteks anti 2025. aastal. Kui te küsite, kas Rootsi vangidega on seotud risk, et nad sõlmivad siin kohapeal kohalike kurjategijatega sidemeid, siis vastus on ei. Eesti kinnipeetavad paigutatakse ümber Tallinna ja Viru vanglasse. Vangide vastuvõtmise otsustamisel osalevad vanglateenistuse partnerasutused PPA ja Kaitsepolitseiamet. Tartu vangla on moodne kambervangla. Kunagi te olite justiitsminister ja ma arvan, et küllap te jõudsite seda külastada. Kõikide muude kuludega, mille kohta te küsite, ka välisvangide ravikuludega, on arvestatud, need on kaasatud. Samamoodi ettekujutus, et me ei ole koostanud või keegi ei ole koostanud …

Teie aeg!

… pädevat hinnangut: Politsei‑ ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet on seda teinud.

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Ma jätkan Urmas Reinsalu küsimusega, millele te ei vastanud või ei jõudnud vastata. Vanglas kehtivad teatavasti Eesti seadused, kuid kokkuleppel Rootsi riigiga on seal ka eritingimusi. Aga küsimus oli see, et kui need raskeid [kuritegusid sooritanud] kurjategijad, kes siia tulevad – seal hulgas on teatavasti vägistajad, mõrtsukad ja nii edasi –, sooritavad vanglas näiteks mõrva, kas siis Rootsi võtab selle juriidilise poole, kohtumõistmise ja vanglakaristuse enda peale, isegi kui [see inimene] jääb Eestisse, kas [Rootsi] maksab need kulud kinni või mis sel juhul hakkab juhtuma. Kui vang sooritab Eestis kuriteo, kas siis edaspidi jäävad need kulud Eesti riigi kanda ja ka selle Eesti pinnal toimepandud kuriteo eest karistuse kandmine [toimub siin]?

Aitäh! Teie huvi detailide vastu on väga positiivne. Kõigepealt, ülevaate, ma loodan, justiitsminister teile andis. Kui vastab tõele Urmas Reinsalu lubadus, et te koos EKRE‑ga püüate teda umbusaldada, siis te saate ju veel küsimustele vastuseid. See on hea. Avalikkus saab ka sellele tähelepanu [pöörata ja kuuleb] sisulisi vastuseid. Kui välisvang paneb toime uue kuriteo, siis seda kuritegu esimesena menetleb vanglateenistus, lisaks taotleb ta kriminaalmenetluse ülevõtmist Rootsilt. Meie karistusseadustikud on küllaltki lähedased, nii et üht‑ või teistpidi ei tohiks ka Rootsil olla probleemi, kui meie võtame jurisdiktsiooni üle. Kui on olukord, kus Eesti menetleb kriminaalmenetluse lõpuni, toime on pandud suurt [avalikku] huvi äratav kuritegu, siis antakse isik Rootsile üle peale karistuse määramist. Sellisel juhul toimub Rootsis Rootsi kohtu poolt liitkaristuse mõistmine ja isik asub karistust kandma Rootsis. Rootsi maksab kinni selle aja, kui isiku suhtes käib menetlus, see tähendab kuni viimase, lõpliku otsuseni, alates kriminaalmenetluse lõpetamisest kuni Riigikohtu süüdimõistva otsuseni. Vanglakoha hind on piisav, et katta riigil tekkivat kriminaalmenetluse kulu. Nii. Veel sellised viited olid teil küsimustes, et kas neile saab osaks erikohtlemine. Ei saa. Nende kohtlemine toimub Eesti seaduste järgi. Töökohtade kohta olgu öeldud, et Tartu vanglas koondati mullu üle 100 ametikoha ja töövõimalused on piiratud ka laiemalt. See leping annab meile võimaluse suurendada sisejulgeoleku valdkonnas ametis olevate ja politseiga võrdse väljaõppega inimeste arvu, tugevdab meie sisejulgeolekut ja aitab meil hoida valmis vanglavõimalusi juhuks, kui neid peaks vaja olema. Kindlasti on see igati positiivne sündmus meie sisejulgeoleku valdkonnas. Nüüd see jutt, et Tartu vanglasse tuleb mošee või tulevad erimenüüd. See ei vasta tõele. Olgu seegi ära öeldud. Või see, et ei ole teada, kuidas vangid saabuvad, et transport on teadmata. Seegi on teada. Kõik need detailid võib ülima põhjalikkusega läbi käia. Lõppkokkuvõttes on olukord selline, et meil on kallis kinnisvara, vangla, meil on vähem vange. Sisejulgeoleku valdkonnas oleks inimestel võimalik tööd juurde saada. Selline võimalus tekib, Rootsi maksab selle eest ja igati võrreldava hinnaga, võib-olla isegi paremini kui mujal. See [vanglakohtade rentimine] ei ole ebatavaline ka mujal Euroopas.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.