Alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu (644 SE) teine lugemine

Liigume tänase teise päevakorrapunkti juurde. See on maaelukomisjoni algatatud alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu 644 teine lugemine. Ettekandja on maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Head kuulajad! Selle eelnõu teise lugemise ettevalmistamist arutas maaelukomisjon 2. juunil. Tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei teinud. Aga tõsi on see, et selleks ajaks komisjon koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga valmistas ette ühe muudatusettepaneku. Selle muudatusettepaneku ettevalmistus või ettepanek kui selline oli tingitud sellest, et kohalikud omavalitsused hakkasid pöörduma nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole, sest lähtuvalt alusharidusseaduse muudatusest, mis hakkab kehtima sügisel, ei pruugi nad jõuda kõiki kohalikul tasandil vajalikke määrusi jõustada. Seetõttu tehti ettepanek jõustamise tähtaegu pikendada, aga mitte kauemaks kui järgmise aasta augusti lõpuni ehk 2026. aasta 31. augustiks. Sellega olid komisjoni liikmed konsensuslikult nõus ja see muudatusettepanek sai sisse viidud. See on ka teil materjalides olemas. Sellest tulenevalt otsustas maaelukomisjon teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. juuniks ehk tänaseks, teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. juunil 2025. aastal. Kõik otsused komisjonis võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikohtu esimees just lõpetas siin oma jutu. Aga see eelnõu sobiks suurepäraseks näiteks õigusloomest, millega me tegeleme. Jah, juriidilist haridust on vähestel – mul ka ei ole –, aga seaduste tegemine on väga peen kunst. See tähendab seda, et kui me õmbleme ülikonna ja ülikonnal on ka nööbid ja nööpaugud, mis peavad olema õige koha peal, kui ei ole, siis võib selle ülikonna ära visata, või siis tuleb uued nööpaugud või nööbid õige koha peale panna. Ja see ongi vigade parandamise seadus. Siin on kolm seadust: alusharidusseadus, haridusseadus ja toiduseadus. Kolm seadust on valmis küpsetatud, mõni on tehtud isegi enam‑vähem samal ajal, aga omavahel need ei haaku. Ja nüüd on ametnikud avastanud need [vead] – õigel ajal, õnneks – ja on tulnud oma parandustega välja. Nii et kokku võttes võib öelda, et selline suhteliselt õnnelik õnnetus, sest vigu parandame praegu, õigel ajal – enne, kui sellest võiks tekkida probleeme. Selle koha pealt on see hea. Mis siin on? Tegemist on normitehniliste muudatustega. Näiteks sõnastuse küsimused. Ma ei hakka täpsemalt paragrahve ette lugema, see oleks praegu liiga tappev. Näiteks on sõnad "koolieelne lasteasutus" mõnel pool asendatud sõnaga "lasteaed". Aga see on oluline parandus, kuna kõigis neis kolmes seaduses sõltub sellest sõnast see, kas lapsed saavad süüa – kas lasteaia lapsed või koolieelse lasteasutuse lapsed. Või teine asi, viitevead. Kuskil mingi paragrahvi primmi asemel on 2 või 3. Lõppkokkuvõttes kokku need asjad hästi ei klapi. Nii et viitevead ja normitehnilised muudatused. Need kõik võivad saada oluliseks hiljem, kui tekivad vaidlused. [Veel üks] asi, haridustöötajate andmed ei pruugi sobida. Aga ma ei hakka teid praegu selle kõigega koormama. Vast kõige olulisem on see, et meil on Eestis 127 lapsehoiuteenuse osutajat. Selle ma loen nüüd ette. "Lisaks lapsehoiuteenust pakkuvatele ettevõtjatele mõjutab muudatus ka neid ettevõtjaid, kes pakuvad toitlustusteenust lastehoidudele. Teavituskohustuse muutmisel loakohustuseks ei ole ette nähtud üleminekuaega […]" Aga see tähendab tegelikult seda, et 1. septembrist muutub see kohustuseks ja kui me enne seda ära ei paranda – ma arvan, et me parandame selle eelnõuga –, siis võib mudilastel tekkida probleeme söögi ja joogiga. Nii et selline suur vigade parandamise seadus vahetult enne õiget aega, kui need kolm seadust hakkavad koos toimima. Nii et selle koha pealt võiksid kõik, kes mõtlevad lastele – ja ka seaduste kvaliteedile, mis peaks olema elementaarne –, seda eelnõu toetama. Aitäh!

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! See eelnõu on hea ja me kindlasti toetame seda, just nendel põhjustel, millest äsja rääkis minu kolleeg Peeter Ernits. Tõepoolest, teatud mõttes on see vigade parandus ja loomulikult ei saa me olla vastu mõttele, et asutused, mis pakuvad lastehoiuteenuseid, saavad vähema või väiksema bürokraatia tingimustes edasi tegutseda. Nende elu on juba praegu üpris raske ja ma arvan, et teha nende elu veelgi keerulisemaks ei ole üldse mõistlik. Aga lisaks sellele ma tahan rääkida sellest, mis on riigile jätkuvalt väga konkreetne kitsaskoht. Riik valitsuse näol kahjuks ei taha seda mitte kuidagi ära parandada, erinevalt sellest eelnõust. Ma arvan, et muuseas ka seetõttu, et see nõuab ikkagi päris suurt investeeringut. Aga see on investeering meie laste tervisesse. Ja ma arvan, et see summa ei ole nii oluline kui see põhimõte. Ma räägin loomulikult lasteaia- ja koolitoidust. Sest rääkides lasteaedadest, me teame, et riik ei panusta üldse lasteaia toitlustamisse, seda teevad kas kohalikud omavalitsused või ka lapsevanemad, kes ise katavad need kulud, mis on sellega seotud. Ma arvan, et päris paljudes omavalitsustes maksavadki lapsevanemad sajaprotsendiliselt toidu kinni. Kui rääkida koolidest, siis riigi panus koolitoidu pakkumisse on aastast 2018 üks ja sama: 1 euro päevas ühe õpilase kohta. Seitse aastat pole see muutunud. Lihtne näide: kahe viimase aasta jooksul on inflatsioon olnud selline, et toidukaupade või toiduainete hinnad on kerkinud 40% võrra. Kaks viimast aastat! Ja me räägime sellest, et riigi panus ei ole juba seitse aastat üldse muutunud. Ainult 1 euro päevas! Loomulikult on hästi keeruline nii väikse raha eest pakkuda lastele kvaliteetset, tervislikku ja rikkalikku toitu. Ma saan aru, et väga paljud omavalitsused ei saagi seda enam teha, nad kas lisavad omalt poolt midagi … Näiteks Tallinna linnas on fikseeritud summa 1 euro ja 80 senti, mis tähendab seda, et sellele eurole linn omavalitsusena lisab veel 80 senti, seega peaaegu sama palju nagu riik. Ja kui rääkida teistest omavalitsustest, kes erinevalt Tallinnast ei saa endale niisugust asja lubada, siis Tartu linn on juba kehtestanud sellise korra, et vanemad kompenseerivad ise seda maksumust. Ja 1. septembrist 2025, nagu on juba lubatud, lähevad Tartus need hinnad ja nendega koos vanemate panus veelgi suuremaks. Me oleme siin Keskerakonna fraktsioonina viimastel aastatel esitanud juba kaks korda vastava eelnõu, et suurendada riigi osalus 2 euroni. Tegelikult ei ole ka see enam piisav, aga vähemalt oleks see juba midagi. Kahjuks mõlemal korral hääletati meie eelnõu maha. Kolmas katse käib, menetluses on Keskerakonna fraktsiooni järjekordne samasisuline eelnõu. Tahaks küll olla optimist ja loota, et seekord seda ikka toetatakse, aga saades aru, et eelarveläbirääkimistel ei ole seda juba kaks aastat järjest isegi teemaks võetud juba, on loomulikult keeruline sellesse uskuda. Aga ma arvan, et valitsusel oleks juba aeg väga konkreetselt mõelda selle peale, et riigi panus peab suurenema ja see peab suurenema päris korralikult. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek ja me läheme selle läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, esitaja on maaelukomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 644 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.