Опрос о экономической устойчивости ветроэнергетики и международном опыте при формировании энергетической политики Эстонии (№ 763)

Jõuame neljanda [päevakorrapunkti] juurde: Riigikogu liikmete Lauri Laatsi – Lauri on ka suur jalgpallisõber, ma tean –, Aleksei Jevgrafovi ja Vadim Belobrovtsevi 24. aprillil 2025. aastal esitatud arupärimine tuuleenergia majandusliku jätkusuutlikkuse ja rahvusvaheliste kogemuste kohta Eesti energiapoliitika kujundamisel, arupärimine nr 763, ja see on peaministrile. Ettekandeks on juba jõudnud Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laats.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea peaminister! Ja inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Tõesti, tuuleenergia on teemaks ja toon mõningaid sõnumeid välismaalt. Viimaste kuude jooksul on mitmed Põhjamaadest pärit allikad avaldanud kriitilisi hinnanguid tuuleenergia majandusliku jätkusuutlikkuse kohta. Näiteks Rootsi majandusteadlaste analüüsi kohaselt on Rootsi tuuleenergiasektor tegutsenud kahjumiga juba seitse aastat järjest, keskmise kahjumimarginaaliga 35%. 2023. aastal ulatus sektori kogukahjum 4,6 miljardi Rootsi kroonini, see on umbes 416 miljonit eurot. Eriti raskes seisus on investeeringud Norrlandi piirkonnas, kus keskmine kahjumimarginaal ulatub lausa 65%-ni. Samuti on Soome päikesepaneelide tootja Valoe ning Rootsi rohepöörde sümboliks peetud Northvolt jõudnud pankroti äärele. Kõnealused arengud on tekitanud arutelusid nii tuuleenergia kui ka laiemalt rohetehnoloogia elujõulisuse ja avaliku sektori investeeringute tõhususe üle. Sarnased probleemid on tõstatunud ka Saksamaal, kus mitmed tuulepargid on muutunud suurenevate hoolduskulude ja turuhindade volatiilsuse tõttu kahjumlikuks. Ka Suurbritannias on tuuleenergia arendaja kasumlikkus seatud küsimärgi alla, eelkõige suurprojektide tühistamise ja edasilükkamise tõttu. Rootsi analüütikute hinnangul on tuuleparke rajatud poliitilise võimalikkuse, mitte majandusliku otstarbekuse alusel. Minu arust see lause on väga oluline. Samuti on märgatud, et suurema kasumlikkusega on olnud [projekteerijad, mitte] jaamade omanikud ja haldajad. See seab [küsimärgi] alla senise taastuvenergiapoliitika jätkusuutlikkuse. Sellest lähtuvalt tahan peaministrilt uurida, kas ta on kursis, kuidas roheenergial läheb väljaspool meie riiki, ning kas me võtame need nii-öelda häirekellad, mis seal helisevad, teadmiseks ja kujundame vastavalt sellele oma rohepoliitikat või me üldse ei pööra sellele olukorrale tähelepanu. Tegelikult on neid signaale tulnud ka siitsamast Eestimaalt, kus paljud arendajad, kes omavad päikese‑ või tuuleparke, näevad, et praegu valitseb selline olukord, et siis, kui päike paistab, on energia hinnad miinuses, ja kui tuul puhub, siis kogu piirkonnas puhub ja see täpselt samamoodi viib elektri hinnad miinusesse. Tänase päeva puhul, kui ei ole ei tuult ega ka päikest – vaatasin ka homset prognoosi –, ei tooda tegelikult need paneelid ega ka tuulikud elektrit ja elektri hind on jällegi laes. See süsteem ei ole jätkusuutlik. Lisaks on pangaliit pööranud tähelepanu, et sellises olukorras, olenemata sellest, kas doteeritakse või mitte, sellele sektorile investeeringuteks raha sellises mahus rohkem lihtsalt ei anta. See tähendab seda, et omakapitali osa peab suurenema, mis omakorda jällegi tähendab seda, et elektri hind muutub kallimaks ja investeering ei tasu arendajatel lihtsalt ära. Sellisel viisil see ei ole jätkusuutlik ja kui see kaua kestab, siis [näeme] samasugust signaali, nagu on tulnud Rootsist, kus see sektor on olnud pikemat aega kahjumis. Aga kui pikemas perspektiivis on sektor kahjumis, siis see tähendab seda, et sellele järgneb kogu süsteemi kokkuvarisemine. Vastavalt uutele teadmistele – ja ma loodan, et need teadmised on ka peaministri laual olnud – tegelikult seda eesmärki 2030. aastaks, mis on ENMAK-is kirjeldatud, eesmärki toota ja tarbida samas mahus roheenergiat, lihtsalt ei ole tehniliselt võimalik teostada, sellepärast et meie võrgud ei ole selleks valmis. Ja teine pool puudutab Lõuna-Hispaania Andaluusia piirkonna näidet, mis minu arust väga hästi iseloomustab seda olukorda, mis võib tehniliselt juhtuda, kui selle eesmärgi poole suunduda. Nii et loodame konstruktiivset debatti. Aitäh!

Aitäh! Ja taas kord ongi peaministril võimalus ja kohustus vastata teie küsimustele.

Hea juhataja! Head arupärimise esitajad! Ja head Riigikogu liikmed – tahaks öelda, et need ülejäänud, aga ilmselt neid ei ole siin. Mulle väga meeldib Lauri Laatsi selline optimism, et ta tervitab alati meid interneti vahendusel [jälgivaid] inimesi. Aga ma kahtlustan, et te tervitate vaid kolme Riigikogu liiget, sest ülejäänud vaatavad kas Timberlake'i või jalgpalli. Püüan vastu pidada. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, arusaadav. Aga ise küsisite, mina vastan, midagi teha ei ole – töö. Nii, arupärimine on seekord tuuleenergia majandusliku jätkusuutlikkuse ja rahvusvaheliste kogemuste kohta Eesti energiapoliitika kujundamisel. Esimene küsimus: "Millisel määral on Eesti energiapoliitika kujundamisel arvestatud teiste riikide (sh Rootsi, Soome, Saksamaa, Suurbritannia) praktilisi kogemusi tuuleenergia arendamisel ja selle majandusliku tasuvusega seotud probleemidega?" Eesti energiapoliitika kujundamisel tugineb Kliimaministeerium muu hulgas teiste riikide praktikale, sealhulgas juba mainitud Soome ja Rootsi. Ka teiste riikide kogemus näitab, et kindla ja taskukohase energiavarustuse tagamiseks on vaja mitmekesisest siseriiklikku tootmisvõimsuste portfelli ja välisühendusi. Näiteks Soomes ja Rootsis on lisaks olemasolevatele tuuma- ja hüdroenergiarajatistele rajatud vastavalt 8,2 ja 9,2 gigavatti maismaatuulikuid. Teine küsimus: "Kas valitsus on tellinud või läbi viinud sõltumatuid analüüse tuuleenergia pikaajalisest tasuvusest ja süsteemisurvest […]? Kui jah, palume esitada viited […] nimetatud analüüsidest ja uuringutest." Kliimaministeerium on koostamas energiamajanduse arengukava aastani 2035. Kliimaministeerium kinnitab, et selle raames on läbi viidud ning selle sisendina kasutatud mitmeid mahukaid uuringuid, mis otseselt või kaudselt taastuvenergia mõjusid ja kasusid käsitlevad, näiteks 2022. aastal valminud analüüs kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku kohta Eestis ja elektrivõrgu pikaajalised arengukavad. Rohkem uuringuid ja taustainfot on leitav energiamajanduse arengukava koostamise lehelt, see on https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava. Kolmas küsimus: "Kui põhjalikult on valitsus tutvunud teiste riikide – sealhulgas nende, kus tuuleenergia on osutunud majanduslikult kahjumlikuks – strateegiatega ning milliseid järeldusi ja poliitikamuudatusi on Eesti nende põhjal teinud?" Kordan esimest vastust. Kliimaministeerium on Eesti energiapoliitika kujundamisel tuginenud muu hulgas teiste riikide praktikale, sealhulgas Soome ja Rootsi. Ka teiste riikide kogemus näitab, et kindla ja taskukohase energiavarustuse tagamiseks on vaja mitmekesist siseriiklikku tootmisvõimsuste portfelli ja välisühendusi. Näiteks Soomes ja Rootsis on lisaks olemasolevatele tuuma- ja hüdroenergiarajatistele rajatud vastavalt 8,2 ja 9,2 gigavatti maismaatuulikuid. Balti riikidest on näiteks Leedus praktiliselt mõne aastaga rajatud ligi 1,7 gigavatti maismaatuuleparke. Neljas küsimus: "Kas valitsus on valmis oma tuuleenergiapoliitikat korrigeerima, kui ilmnevad sarnased probleemid nagu naaberriikides […]?" Jah, oleme alati valmis oludega kaasas käima. Viies küsimus: "Kuidas tagatakse Eestis taastuvenergia investeeringute läbipaistvus ja mõjuanalüüs maksumaksjale ning lõpptarbijale?" Taastuvelektri tootmisseadmed, juhul kui need rajatakse toetuse [abil], saavad toetust vähempakkumiste raames. Vähempakkumised tagavad, et võidavad vähim toetust küsivad projektid. Vähempakkumiste tulemused, võitnud projektid ja küsitud toetuste mahud on leitavad [aadressil] https://www.elering.ee/tulemused. Kuues [küsimus]: "Millised on seni pakutud toetused ja soodustused tuuleenergia arendajatele ning kuidas hindate nende mõju Eesti energiajulgeolekule ja elektrihinnale?" Ülevaade taastuvelektri toetusmeetmetest on leitav Elering AS-i kodulehelt. 2019. aastast korraldatakse toetuste maksmist vähempakkumiste alusel. See tähendab, et toetust saavad vähim toetust küsivad projektid. Eesti energiajulgeoleku tagamiseks on meil lisaks välisühendustele vaja ka piisavas mahus kohalikku tootmist, sealhulgas juhitavat võimsust. Fossiilkütustel [põhinevad] jaamad on juhitava võimsusena meile kahtlemata vajalikud, kuid nende jaamade nõrkus on elektrienergia kõrge hind. Eestisse rajatud tuule- ja päikesejaamad toovad neil tundidel, kui nad töötada saavad, meile soodsama hinna ning vähendavad kulukate fossiilkütustel [põhinevate] jaamade töötamise vajadust. Aitäh!

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Neljandale küsimusele te vastasite jah. Aga mis see konkreetselt tähendaks? Me näeme, et olukord on muutunud kahjumlikumaks ja muutub veelgi, kui selle volatiilsuse osas korrektuure ei tule. Me näeme, et praegu on meil menetluses 541 SE, mis [käsitleb] küll toetusi, aga samas on tulnud nii pankadelt kui ka arendajatelt signaalid, et see seaduseelnõu ei rakendu seetõttu, et vähempakkumistes keegi ei osale. Pangad on ka välja arvutanud kogu nende investeeringute efektiivsuse ja see lihtsalt ei vea välja. Teiselt poolt me peame ju mõistma, et turul on kaks osalist, tarbija ja tootja, aga kui tootja on pikalt kahjumis, siis see ei toimi, tekivad tõrked. Kuidas me neid tõrkeid siis hakkame likvideerima?

Jah, ma arvan, et vastus ongi põhiliselt see, et Kliimaministeerium teeb praegu energiamajanduse arengukava aastani 2035. Selle raames erinevad debatid ära peetakse. Kui ma nüüd ei eksi, siis energeetika‑ ja keskkonnaminister on endale nõunikuks võtnud ka Einari Kiseli, kes seda tööd teeb, energiamajanduse arengukava koostamist koordineerib. Aga kindlasti on seal energeetikaosakonnas veel võimekaid inimesi, kes seda teevad. Selle debati käigus saab hinnata teiste riikide kogemusi ja seda, milline on tootjate ja tarbijate vahekord. Noh, turuosalisena või tootja, omanikuna, nagu te olete, teate te tegelikult hästi, mis sellel turul toimub, nii et eks te saate sisendi anda energiamajanduse arengukava kohta ka.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Millised mehhanismid on kehtestatud selleks, et vältida arendajate hinnaspekulatsiooni või riigi subsiidiumide kuritarvitamist tuuleprojektide puhul? Ja millised oleksid valitsuse tegevused ja vastutusmehhanismid olukorras, kus tuuleparkide arendamine osutub majanduslikult kahjumlikuks ja arendajad taanduvad projektidest?

Aitäh! Selles küsimuses oli mitu võib-olla omavahel mitte päris kokku käivat komponenti. Ma ütleksin, et kui arendajad arendavad ja projekt osutub kahjumlikuks, siis nad on sellesse projekti pannud rohkem raha, kui nad tagasi saavad, nii et vaevalt nad spekuleerivad sellel turul edukalt. Seda esiteks. Teiseks, see mehhanism on ikkagi see, mida ma kirjeldasin: vähempakkumised. Või siis [teevad] nad seda turutingimustel. Need tegelikult ongi kõige kindlamad viisid. Kui on vähempakkumised, nagu Euroopa reeglid ette näevad, siis see, kes pakub väiksema hinna, saab turule [pääsemiseks] või seal püsimiseks selle toetuse. Ja kes tuleb [turule] turutingimustel, saab turutingimustel tegutseda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus on lihtne: kõik need majanduslikud kalkulatsioonid ja kahtlused, mis ettevõtjatel on praegusel hetkel. Mu küsimus on see, kas maa täitub tähtajaliselt siiski tuulikutega, ja meri ka.

Ma ei tea, millise tähtaja te endale olete seadnud. Aga ma julgeks ennustada, et enne kohalike omavalitsuste valimisi erinevad ratsionaalsed protsessid pidurduvad märkimisväärselt. Sest ka teie varasem erakond on asunud leppimatusse võitlusesse taastuvenergiarajatistega, nii maismaatuuleparkide kui päikeseparkidega.

Tänan! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme ka neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.