Julgeolek drooniintsidendi ja seonduvate küsimuste valguses

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on julgeolek drooniintsidendi ja seonduvate küsimuste valguses. Varro Vooglaid, palun!

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on julgeolek drooniintsidendi ja seonduvate küsimuste valguses. Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Teatavasti 24. augusti varahommikul kukkus Tartumaal Elva vallas Võrtsjärve ääres alla ründedroon, mis seal ka plahvatas. Ilmselgelt on tegemist väga tõsise intsidendiga, mille valguses me näeme, et julgeolekuolukord on muutunud veelgi süngemaks. Venemaa ja Ukraina vaheline sõjapidamine on nüüdseks jõudnud ka reaalselt ja konkreetselt juba Eesti Vabariigi territooriumile. Jumal tänatud, et selles intsidendis keegi surma ei saanud, kuigi droon teatavasti kukkus vaid mõnesaja meetri kaugusele lähimatest elumajadest. Nüüd, asjaolu, mida ei ole siiani, kui ma õigesti tean, avalikkusega jagatud, on see, milline oli selle drooni lennutrajektoor. Mina pole vähemalt seda infot kuulnud ega näinud. Sellega seonduvalt ma tahaksingi küsida teie käest kaks konkreetset küsimust, et saada selgust. Ma arvan, et avalikkusel on siin väga põhjendatud huvi. Esiteks, kas on täiesti välistatud, et see droon tõusis õhku Eesti Vabariigi territooriumilt? Küsimuse taustaks on ju tõsiasi, et mitte kuigi palju varem ukrainlased korraldasid Venemaal tuumapommitajate ründamise droonidega, mis reaalselt tõusid õhku Venemaa pinnalt, mitte ei lastud lendu Ukrainast. Seda siis esiteks: kas te võite avalikkusele kinnitada, et Eesti territooriumilt kindlasti seda drooni lendu ei lastud? Ja teiseks, kui see on välistatud, siis kas te palun saate selgitada, kust ja millal kõnealune ründedroon Eesti õhuruumi sisenes ning milline oli selle lennuteekond Eesti õhuruumis ja enne seda? Ma eeldan, et nende nädalate jooksul, mis on sellest intsidendist möödas, on need küsimused läbi uuritud ja selgeks saanud ja puudub ka põhjus seda informatsiooni avalikkuse eest varjata. Aitäh teile!

Jaa, suur tänu! Teatavasti 24. augusti varahommikul kukkus Tartumaal Elva vallas Võrtsjärve ääres alla ründedroon, mis seal ka plahvatas. Ja ilmselgelt on tegemist väga tõsise intsidendiga, mille valguses me näeme, et julgeolekuolukord on muutunud veelgi süngemaks. Venemaa ja Ukraina vaheline sõjapidamine on nüüdseks siis jõudnud ka reaalselt ja konkreetselt juba Eesti Vabariigi territooriumile. Jumal tänatud, et selles intsidendis küll keegi surma ei saanud, kuigi droon teatavasti kukkus vaid mõnesaja meetri kaugusele lähimatest elumajadest. Nüüd, asjaolu, mida ei ole siiani avalikkusega jagatud, on see, et milline oli selle drooni lennutrajektoor – kui ma õigesti tean, mina pole vähemalt kuulnud ega näinud seda. Ja sellega seonduvalt ma tahaksingi küsida teie käest kaks konkreetset küsimust, et saada selgust. Ja ma arvan, et avalikkusel on siin väga põhjendatud huvi. Esiteks seda, et kas on täiesti välistatud, et see droon tõusis õhku Eesti Vabariigi territooriumilt. Ja küsimuse taustaks on ju tõsiasi, et mitte kuigi palju varem ukrainlased korraldasid ka Venemaal tuumapommitajate ründamise droonidega, mis tõusid õhku reaalselt juba Venemaa pinnalt, mitte ei lastud lendu Ukrainast. Seda siis esiteks, et kas te võite anda avalikkusele kinnituse, et Eesti territooriumilt kindlasti seda drooni lendu ei lastud. Ja teiseks, kui see on välistatud, siis saate te palun selgitada, kust ja millal kõnealune ründedroon Eesti õhuruumi sisenes ning milline oli ründedrooni lennuteekond Eesti õhuruumis ja enne seda. Ma eeldan, et nende möödunud nädalate jooksul, mis on sellest intsidendist möödas, on need küsimused läbi uuritud ja selgeks saanud ja puudub ka põhjus seda informatsiooni avalikkuse eest varjata. Aitäh teile!

Aitäh, hea küsija! Uurimine praegu käib, uurimist juhib prokuratuur ja prokuratuur avaldab uurimise üksikasju, asjaolusid. Vähemalt praegu üldiselt teadaoleva informatsiooni põhjal on tegemist siiski meile tulnud Ukraina drooniga või vähemalt suure tõenäosusega Ukraina drooniga, mida, millega Ukraina kaitses ennast Venemaa rünnakute vastu. Ja selle nii-öelda alus on ikkagi või probleemi juur on ikkagi Venemaa rünnakud iseseisva ja suveräänse Ukraina vastu. Käimas on ju juba neljandat aastat praktiliselt peale Teist maailmasõda kõige suurem relvastatud konflikt Ukrainas; Ukraina kaitseb ennast Venemaa rünnakute vastu. Nii et see on see juurpõhjus, nagu meie naaber armastab kangesti öelda. Te ütlete, et see sõda on jõudnud esimesi kordi või esimest korda siia – no ma siiski jääks veidi eriarvamusele. Ma ütleks viisakalt, et küll see sõda ikkagi erinevate mõjudega on ammu siin. Kui vaadata meie majandust – majandus on tegelikult pihta saanud. Eesti valikud on väga põhimõttelised olnud. Vabaneda Venemaaga äriajamistest on mõjutanud majandust. Julgeolekuvalikud – muu hulgas näiteks siitsamast Läänemerest sõidab läbi suur hulk Venemaa naftarahast, mis on tohutu keskkonnaoht, keskkonnarisk. Nagu me teame, seesama varilaevastik, mille puhul Venemaa ju alguses väga hoolega salgas, et need on nende nii-öelda rahalaevad; nüüd nad enam seda väga ei varja – need ju veavad Venemaale sedasama naftatulu, naftatulust tulevat raha, mille vastu, mille eest peetakse sõda nii Ukraina kui meie vastu. Samamoodi ei ole kuidagi vähenenud Venemaa poolt meile tulevad ja Euroopa suunas tulevad erinevad sellised hübriidtegevused, muu hulgas ka näiteks küberrünnakud, mille osakaal ju Eestis on väga kõrge alates aastast 2007. Siis otsustasime me riigina ära viia kesklinnast sellesama pronkssõduri ja õigesti tegime. Ja ma ütleks nii, et pärast seda ju Venemaa ja Vene kriminaalide rünnakud Eesti vastu on pidevad, neid tehakse nii erasektori kui avaliku sektori vastu ja ainukene viis nendega hakkama saada on ikkagi tugev kübervõimekus nii avalikus kui erasektoris. Nii et seetõttu, jah, ma võib-olla sellise, ütleme, isolatsiooniga või ühe liivateraga päris nõus ei ole, et justkui see mõju ei oleks ammu siin – küllap ta on. Seda, et erinevad droonid satuvad Venemaa segamise tõttu teiste riikide territooriumile, sedagi on juhtunud varem; selleks tuleb olla valmis, Eesti võimekused siin kasvavad ja see tähendab seda, et me peame selleks samme astuma ja astume. Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Uurimine praegu käib. Uurimist juhib prokuratuur ja prokuratuur avaldab uurimise üksikasju, asjaolusid. Vähemalt praegu üldiselt teadaoleva informatsiooni põhjal on tegemist siia tulnud Ukraina drooniga või vähemalt suure tõenäosusega Ukraina drooniga, millega Ukraina kaitses ennast Venemaa rünnakute vastu. Selle nii-öelda alus või probleemi juur on ikkagi Venemaa rünnakud iseseisva ja suveräänse Ukraina vastu. Käimas on ju juba neljandat aastat peale teist maailmasõda kõige suurem relvastatud konflikt: Ukraina kaitseb ennast Venemaa rünnakute vastu. Nii et see on see juurpõhjus, nagu meie naaber armastab kangesti öelda. Te ütlete, et see sõda on jõudnud esimest korda siia – no ma siiski jään veidi eriarvamusele. Ma ütleks viisakalt, et see sõda oma erinevate mõjudega on ammu siin. Kui vaadata meie majandust, siis majandus on tegelikult pihta saanud. Eesti valikud on väga põhimõttelised olnud. [Eesmärk] vabaneda Venemaaga äriajamistest on mõjutanud majandust. Julgeolekuvalikud – näiteks siitsamast Läänemerest sõidab läbi suur hulk Venemaa naftarahast, mis on tohutu keskkonnaoht, keskkonnarisk. Nagu me teame, seesama varilaevastik, mille puhul Venemaa ju alguses väga hoolega salgas, et need on nende nii-öelda rahalaevad, nüüd nad enam seda väga ei varja – need ju veavad Venemaale sedasama naftatulu, naftast tulevat raha, mille eest peetakse sõda nii Ukraina kui meie vastu. Samamoodi ei ole kuidagi vähenenud Venemaa poolt meie ja muu Euroopa suunas tulevad erinevad sellised hübriidtegevused, muu hulgas ka näiteks küberrünnakud, mille hulk Eestis on väga kõrge alates aastast 2007. Siis otsustasime me riigina ära viia kesklinnast sellesama pronkssõduri ja õigesti tegime. Ma ütleks nii, et pärast seda on Venemaa ja Vene kriminaalide rünnakud Eesti vastu olnud pidevad. Neid tehakse nii erasektori kui avaliku sektori vastu ja ainukene viis nendega hakkama saada on ikkagi suur kübervõimekus nii avalikus kui erasektoris. Nii et seetõttu, jah, ma võib-olla sellise, ütleme, isolatsiooniga või ühe liivateraga päris nõus ei ole, et justkui see mõju ei oleks ammu siin. Küllap ta on. Seda, et erinevad droonid satuvad Venemaa segamise tõttu teiste riikide territooriumile, on juhtunud varemgi. Selleks tuleb olla valmis ja Eesti võimekus selles osas kasvabki. See tähendab seda, et me peame selleks samme astuma, ja astumegi.

Suur tänu! Head kolleegid! Kui te vaatate oma nutitelefone, siis kui on tegu videote või muude helimaterjalidega, siis palun lülitage telefon hääletu peale. Vastasel juhul see hakkab segama Riigikogu saalis toimuvat ja ka seda infotunni käiku. Nii et oleme sellega palun tähelepanelikud. Aga läheme edasi. Varro Vooglaid, teil on täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Head kolleegid! Kui te vaatate oma nutitelefone, siis kui on tegu videote või helimaterjalidega, siis palun lülitage see telefon hääletu peale. Vastasel juhul see hakkab, see hakkab siin segama Riigikogu saalis toimuvat ja kindlasti seda infotunni käiku. Nii et oleme sellega palun tähelepanelikud. Aga läheme edasi. Varro Vooglaid, teil on täpsustav küsimus, palun!

Jaa, no kahjuks te ei vastanud minu küsimustele sisuliselt. Te rääkisite sõja põhjustest ja sellest, et sõja mõjud on juba ammu siia jõudnud. Ma ei vaidle teile vastu, sõja mõjud on muidugi ammu siia jõudnud, see on selge. Ja sõja põhjuste üle ma ka ei vaidle teiega siin antud teema raames. Aga ma küsisin selle kohta, et kas on välistatud, et see väidetav Ukraina ründedroon tõusis õhku Eesti Vabariigi territooriumilt, mis on väga tõsine küsimus. Kui meie territooriumi kasutatakse selleks, et lasta siit lendu droone, siis see asetab ka meid julgeolekuolukorras veelgi sügavamasse ohtu. Ja teiseks ma küsisin ju seda, et kui see on välistatud, siis milline oli see lennutrajektoor, milline oli selle drooni lennutrajektoor, kust ta sellisel juhul Eesti õhuruumi sisenes ja milline see trajektoor oli. Nii et ma kordan neid kahte küsimust. Ma tegelikult oleksin tahtnud teilt täpsustavalt küsida veel seda, kas Ukrainale on Eesti Vabariigi poolt antud mingisugustelgi tingimustel luba mingisuguseski aspektis kasutada Eesti õhuruumi ründeoperatsioonide läbiviimiseks. See on põhimõtteline küsimus selle taustal. Alguses ma küsisin selle kohta, kas see startis Eesti Vabariigi territooriumilt või on see välistatud, kui see on välistatud, siis kust see sisenes Eesti õhuruumi ja milline tema lennutrajektoor oli. Aga siis sinna otsa ka põhimõttelisem küsimus, et kas on välistatud ka see, et Ukrainale on antud Eesti Vabariigi valitsuse poolt mingitelgi tingimustel või mingiski aspektis luba kasutada ründeoperatsioonide läbiviimiseks Eesti Vabariigi territooriumi, sealhulgas õhuruumi. Nii et ma siiski paluksin, et te adresseeriksite neid küsimusi konkreetselt, mitte ei räägiks üldist juttu sõja mõjudest, mis on juba ammu Eestisse jõudnud. Ja ühtlasi oleksin tänulik, kui kolleeg Peeter Ernits ei segaks mind küsimuse esitamise ajal.

No kahjuks te ei vastanud minu küsimustele sisuliselt. Te rääkisite sõja põhjustest ja sellest, et sõja mõjud on juba ammu siia jõudnud. Ma ei vaidle teile vastu, sõja mõjud on muidugi ammu siia jõudnud, see on selge. Ja sõja põhjuste üle ma ka siin selle teema raames ei vaidle. Aga ma küsisin selle kohta, kas on välistatud, et see väidetav Ukraina ründedroon tõusis õhku Eesti Vabariigi territooriumilt, mis on väga tõsine küsimus. Kui meie territooriumi kasutatakse selleks, et lasta siit lendu droone, siis see asetab meid julgeolekuolukorras veelgi sügavamasse ohtu. Ja teiseks ma küsisin seda, et kui see on välistatud, siis milline oli see lennutrajektoor: milline oli selle drooni lennutrajektoor, kust ta Eesti õhuruumi sisenes. Milline see trajektoor oli? Nii et ma kordan neid kahte küsimust. Ma tegelikult oleksin tahtnud teilt täpsustavalt küsida veel seda, kas Eesti Vabariik on andnud Ukrainale loa kasutada mingisugustel tingimustel, mingisuguses aspektis Eesti õhuruumi ründeoperatsioonide läbiviimiseks. See on sellel taustal põhimõtteline küsimus. Alguses ma küsisin selle kohta, kas see droon startis Eesti Vabariigi territooriumilt või on see välistatud. Kui see on välistatud, siis kust see sisenes Eesti õhuruumi ja milline tema lennutrajektoor oli? Ja nüüd siis sinna otsa põhimõttelisem küsimus, kas on välistatud ka see, et Eesti Vabariigi valitsus on andnud Ukrainale loa kasutada mingitel tingimustel, mingis aspektis ründeoperatsioonide läbiviimiseks Eesti Vabariigi territooriumi, sealhulgas õhuruumi. Nii et ma siiski paluksin, et te adresseeriksite neid küsimusi konkreetselt, mitte ei räägiks üldist juttu sõja mõjust, mis on juba ammu Eestisse jõudnud. Ja ühtlasi oleksin tänulik, kui kolleeg Peeter Ernits ei segaks mind küsimuse esitamise ajal.

Aitäh! Enne kui te vastate, härra peaminister. Hea kolleeg Peeter Ernits, kolleeg Varro Vooglaid pöördus ka teie poole palvega, et te ei segaks küsimustele vastamist ja küsimuste esitamist. Tõesti, siiras palve, kui te tahate seda heli kuulata, siis kuulake seda siit istungisaalist väljas. See segab lihtsalt küsimuse esitamist ja segab vastamist. Ja härra peaminister, palun!

Aitäh! Enne kui te vastate, härra peaminister. Hea kolleeg Peeter Ernits, kolleeg Varro Vooglaid pöördus ka teie poole palvega, et te ei segaks küsimustega ega küsimustele vastamist ja küsimuste esitamist. Tõesti, siiras palve, kui te tahate seda heli kuulata, siis kuulake seda siit istungisaalist väljas, aga see segab lihtsalt küsimuse esitamist ja segab vastamist. Ja härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Ma oma meelest ju ütlesin, et vähemalt praeguse info põhjal ei ole küll tõenäoline, et see droon oleks Eesti territooriumilt kuidagi pärit. Prokuratuur uurib seda, prokuratuur uurib trajektoori ja üldse kõike, mis puudutab selle drooniga seotud asjaolusid. Kui prokuratuur saab jagada rohkem informatsiooni, siis nad kindlasti jagavad. Ja sellist luba, mille kohta te küsisite, me küll andnud ei ole.

Jaa, aitäh! Nii. Ma oma meelest ju muidugi ütlesin, aga vähemalt praeguse info põhjal ei ole see küll tõenäoline, et see oleks Eesti territooriumilt kuidagi pärit. Prokuratuur uurib, prokuratuur uurib trajektoori, kõike, mis puudutab selle drooniga seotud asjaolusid. Nii et kui prokuratuur on, saab jagada rohkem informatsiooni, siis nad kindlasti jagavad. Ja sellist luba, mida te küsite, me küll andnud ei ole, jah.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme, palun!

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme. Palun!

See oli nüüd küll maru napisõnaline vastus, millest ma sain aru, et ei ole välistatud, et Eestis oleks tõusnud see droon. Loomulikult meie mure ongi see, et see on tegelikult tehtud kuidagi vaikival ja avalikkuse eest varjatud kokkuleppel ukrainlastega, et Eesti territooriumit võib kasutada sõjapidamiseks Venemaaga. No see ei ole kooskõlas Eesti põhiseadusega ega ka mitte Eesti julgeolekuhuvidega, sest et on väga põhimõtteline vahe: jah, me toetame Ukrainat tema sõjas oma iseseisvuse ja vabaduse eest, aga ei, me ei ole kunagi otsustanud osaleda selles sõjas. Ja seda osalust ei saagi teha keegi kuskil mujal kui siin saalis tegelikult. Nüüd kõigest muust esimesele küsimusele vastates rääkisid, aga mitte asjast. Nüüd, me saame aru ju, et selle kõmiseva hurraa-patriotismiga enam kedagi ei veena Reformierakond. Kui me mõtleme sellesamale kaitsevaldkonna rahastamise pardakile, millest me siin eelmisel nädalal rääkisime, siis siin on Reformierakond Eesti riigikaitses lihtsalt läbi kukkunud. Kui me mõtleme sellestsamast laevastiku, varilaevastiku takistamisest, mida valitsus on proovinud kevadel, siis seal oli ju lihtsalt kohutav läbikukkumine ja ausalt öeldes rahvuslik ja rahvusvaheline häbi Eestile. Kui me mõtleme sellele, et valitsus ei näe ja ei kuule, et meie õhuruumis lendavad droonid, mis Eesti territooriumit kasutavad selle jaoks, et minna Venemaaga sõtta. Ja nüüd meil on, prokuratuur uurib, ilmselt uurib senikaua, kuni enam keegi ei viitsi küsida. Ka see on ju läbikukkumine! Valitsus on läbi kukkunud. Reformierakonna valitsus on läbi kukkunud Eesti riigikaitse edendamisel, parandamisel ja Eesti inimeste turvatunde tekitamisel. Mis siin muud ikka rääkida on, kui kõmisevat hurraa-patriotismi proovida rääkida. Aga mure ei kao sellest ära ja kedagi ei veena see ka enam. Tegelikult vajaks need küsimused vastamist. Kust see droon pärit oli, kas ta tõusis Eestis õhku, kas valitsusel on antud salajane luba ukrainlastel kasutada meie territooriumit?

See oli nüüd küll maru napisõnaline vastus, millest ma sain aru, et ei ole välistatud, et Eestist oleks see droon õhku tõusnud. Loomulikult meie mure ongi see, et see on tegelikult tehtud kuidagi vaikival ja avalikkuse eest varjatud kokkuleppel ukrainlastega, et Eesti territooriumit võib kasutada sõjapidamiseks Venemaaga. No see ei ole kooskõlas Eesti põhiseadusega ega ka mitte Eesti julgeolekuhuvidega, sest on väga põhimõtteline vahe: jah, me toetame Ukrainat tema sõjas oma iseseisvuse ja vabaduse eest, aga me ei ole kunagi otsustanud osaleda selles sõjas. Ja seda [otsust] tegelikult ei saagi teha keegi kuskil mujal kui siin saalis. Nüüd, kõigest muust sa esimesele küsimusele vastates rääkisid, aga mitte asjast. Me saame ju aru, et selle kõmiseva hurraapatriotismiga Reformierakond enam kedagi ei veena. Kui me mõtleme sellelesamale kaitsevaldkonna rahastamise bardakile, millest me siin eelmisel nädalal rääkisime, siis [on selge, et] Reformierakond on Eesti riigi kaitsmisel lihtsalt läbi kukkunud. Kui me mõtleme sellestsamast varilaevastiku [tegevuse] takistamisest, mida valitsus kevadel proovis, siis see oli ju lihtsalt kohutav läbikukkumine ja ausalt öeldes rahvuslik ja rahvusvaheline häbi Eestile. Mõtleme ka sellele, et valitsus ei näe ega kuule, et meie õhuruumis lendavad droonid, mis Eesti territooriumit kasutavad selle jaoks, et minna Venemaaga sõtta. Ja nüüd meil prokuratuur uurib seda, ja ilmselt uurib senikaua, kuni enam keegi ei viitsi küsida. Ka see on ju läbikukkumine! Valitsus on läbi kukkunud. Reformierakonna valitsus on läbi kukkunud Eesti riigikaitse edendamisel, parandamisel ja Eesti inimestes turvatunde tekitamisel. Mis siin muud ikka rääkida kui proovida kõmisevat hurraapatriotismi edendada. Aga mure ei kao sellest ära ja kedagi ei veena see ka enam. Tegelikult vajaks need küsimused vastamist: kust see droon pärit oli, kas ta tõusis Eestis õhku, kas valitsus on andud salajase loa ukrainlastele kasutada meie territooriumit.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! No ma siis kordan seda, mida ma teie kolleegile Varro Vooglaiule juba ütlesin. Tänase informatsiooni põhjal ei ole sellist teadmist, sellist väidet [pole alust] esitada. Aga kui te tahate, te võite esitada oma foorumites mis tahes väiteid, näiteks et see tõusis teie hoovist õhku. Võib samamoodi öelda, et keegi ei eita, et see tõusis Martin Helme hoovist õhku ja sõitis kuhugi. See on täpselt sama vähetõenäoline. Nii et praegu sellist infot ei ole, keegi sellist väidet [kindlalt] esitada ei saa. Ja prokuratuur uurib seda – see ongi prokuratuuri töö. Nüüd, need teie hoiakud ikkagi – te kipute igas lauses Eesti riigikaitset maha tegema. Ma ei saa sellega kuidagi päri olla, minu meelest see on väga mage. Seda esiteks. Teiseks, te teete maha neid pingutusi, mida Eesti riik, Eesti rahvas, Eesti maksumaksja teeb, et riigikaitsesse raha panustada. Te räägite mingist metsikust korralagedusest, teete kõike maha. Kuulge, igas riigi hallatavas valdkonnas Riigikontroll leiab midagi, mida saab paremaks teha. See ongi Riigikontrolli töö ja nii peabki, peabki asju paremaks tegema. Iga aastaga peab kõik paremaks saama. Elu on näidanud – andestage mulle see must huumor, veel kord vabandan –, et ka Riigikogu liikmed, haritud inimesed, tihti ei suuda kuluhüvitiste kasutamisel vahet teha. Elu on selline! Ja sellele tuleb tähelepanu juhtida, see tuleb korda teha. Nüüd, selle sõja ja selle probleemi põhjus on Putini-Venemaa. Teie maailmas ja teie selgitustes on see Ukraina. Ma ei saa sellest aru. Selles mõttes ma ütlen ausalt, et meievahelised debatid vahel on sellised nagu intelligentsemad, vahel sihukesed pealkirjastatumad, aga ma ütlen siiski viisakalt, et mitte kuidagi ma ei saa EKRE-ga ühele lehele selles: teie maailmas pole Venemaad, Ukraina teeb kõiksugu asju, Eesti on asunud valele poole, meil valitseb korralagedus, kohe on kõik täiesti metsas. Mina väidan, et see nii ei ole. Eesti paneb kaitsesse järgmisel aastal rohkem kui kunagi varem. Põhjus on Putini-Venemaa – Putini-Venemaa! –, Putini -Venemaa idee, et jõuga saab muuta suveräänsete riikide piire. Needsamad droonid, mis lendavad Euroopa riikidesse, NATO riikidesse, igale poole mujale, pärinevad sealt Putini-Venemaalt, kes ründab Ukrainat. Ukraina kaitseb ennast, mitte vastupidi. Nii et selle käigus väike palve. Kui see jõuab teile kuidagi südamesse, oleks tore: proovige mitte toota selliseid Kremli narratiive, et Eestist [tõusevad õhku] Ukraina droonid, et Eestist need tulevad, et Eesti ründab salaja ja kõike muud säärast. Ehk te suudate seda. Kui ei suuda, mis seal ikka, jääme lihtsalt eriarvamusele.

Aitäh! No ma siis kordan seda, mida ma teie kolleegile Varro Vooglaiule juba kordasin. Tänase informatsiooni põhjal ei ole sellist teadmist, sellist väidet ei saa esitada. Aga kui te tahate, te võite esitada oma foorumites mis tahes väiteid, et see tõusis teie hoovist näiteks õhku. Jutuna võib samamoodi öelda, et keegi ei eita, et see tõusis Martin Helme hoovist õhku ja sõitis kuhugi. See on täpselt sama vähetõenäoline. Nii et praegu sellist infot ei ole, keegi sellist väidet esitada ei saa. Ja prokuratuur uurib – see ongi prokuratuuri töö. Nüüd, teie nagu need hoiakud ikkagi, justkui te kipute nagu igas sellises lauses tegema maha Eesti riigikaitset. Ma ei saa sellega kuidagi päri olla, minu meelest see on väga mage, seda esiteks. Teiseks, te teete maha neid pingutusi, mida Eesti riik, Eesti rahvas, Eesti maksumaksja teeb tegelikult riigikaitsesse raha panustada, räägite mingist metsikust korralagedusest, kõige mahategemisest. Kuulge, igas riigivaldkonnas Riigikontroll leiab midagi, mida saab paremaks teha. See ongi Riigikontrolli töö ja nii peabki, peabki paremaks tegema. Iga aasta peab paremaks saama. Elu on näidanud – ja andestage mulle see must huumor ja veel kord vabandan –, aga ka Riigikogu liikmed, haritud inimesed tihti ei suuda kuluhüvitise kasutamisel vahet teha. Elu on selline! Ja sellele tuleb tähelepanu juhtida ja see tuleb korda teha. Nüüd, selle sõja ja selle probleemi põhjus on Putini Venemaa. Teie maailmas ja teie selgitustes on see Ukraina. Ja ma ei saa sellest aru. Selles mõttes ma ütlen ausalt, et meievahelised debatid vahel on sellised nagu intelligentsemad, vahel on sihukesed pealkirjastatumad, aga ma ütleks siiski viisakalt, et mitte kuidagi ma ei saa EKRE-ga ühele lehele selles, et teie maailmas pole Venemaad, Ukraina teeb kõiksugu asju, Eesti on asunud valele poole, meil valitseb korralagedus, kohe on kõik väga metsas. Mina väidan, et see nii ei ole. Eesti paneb kaitsesse järgmisel aastal rohkem kui kunagi varem. Põhjus on Putini Venemaa – Putini Venemaa! –, Putini Venemaa idee, et jõuga saab muuta suveräänsete riikide piire. Ja needsamad droonid, mis lendavad Euroopa riikidesse, NATO riikidesse, igale poole mujale, pärinevad sealt Putini Venemaalt, kes ründab Ukrainat. Ukraina kaitseb ennast, mitte vastupidi. Nii et selle käigus väike palve – kui see jõuab teile kuidagi südamesse, oleks tore –, proovige mitte toota selliseid Kremli narratiive, et Eestist lendavad Ukraina droonid, Eestist need tulevad, Eesti ründab salaja ja kõike seda muud. Kui suudate! Kui ei suuda, mis seal ikka, jääme lihtsalt eriarvamusele.

Suur tänu! Sellega lõpetama tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.