Liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (614 SE) esimene lugemine

Tänane kümnes päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu 614. See on selle esimene lugemine. Ja palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! (Saalis on sumin.) Head kolleegid! (Helistab kella.) Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Olen teie ees, et paluda toetust eelnõule, mis on väga oluline meie inimeste, sealhulgas laste tervise kaitse seisukohast. Selle eelnõuga muudetakse liiklusseadust, et paremini reguleerida renditavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste kasutamist linnaruumis. Muidugi aitaks see eelnõu seeläbi ennetada ka liiklusõnnetusi. Kahjuks on meil linnapildis tõesti iga aastaga aina rohkem erinevaid liiklusvahendeid, mis on tekitanud Tallinna linna tänavatel kaose. See on muutumas aina ohtlikumaks kõikidele liiklejatele. Muidugi on just väga paljud eakad kirjutanud kirju, et nad on vahel olukorras, kus nad kardavad kõnniteel kõndida, sest nad ei tea, kust poolt tuleb kas pisimopeed, kergliikur või jalgratas. Ja kahjuks on juhtunud ka mitmed tõsised õnnetused. Näiteks, väike 13-aastane tüdruk jäi pisimopeediga autorataste alla. Õnneks ta jäi ellu, aga kui me seda asja ei reguleeri, siis võivad juhtuda palju suuremad õnnetused. On natuke kahju sellest, et me oleme selle asjaga veidi hiljaks jäänud. Eelmisel aastal oli meil Riigikogus liiklusseaduse muutmise seadus, aga tol ajal millegipärast koalitsioon seda küsimust reguleerida ei soovinud. Aga ma loodan, et täna seda eelnõu toetatakse. Üks oluline aspekt: eelmisel nädalal oli Tallinna Linnavolikogus arutlusel Keskerakonna eelnõu, mida ma kaitsesin. See puudutas seda, et Tallinna Linnavolikogu pöördub riigi valitsuse poole palvega anda omavalitsustele rohkem õigusi selle küsimuse reguleerimiseks. Ja kõik erakonnad konsensuslikult toetasid seda: toetasid Keskerakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200, Isamaa ja EKRE. Kõik erakonnad konsensuslikult andsid sellele toetuse, et Tallinna Linnavolikogu pöördub riigi poole ja palub eraldi, et see asi oleks reguleeritud. Aga me võime minna palju kiiremini selle reguleerimise juurde sellesama eelnõuga, mida ma just praegu teie ees kaitsen. Ma olen tänaseks näinud ka Tervisekassa andmeid ja statistikat, kus on eraldi näidatud, et kulud on järjest kasvamas, ja seda ka sel põhjusel, et kergliikuritega toimuvad aina tihemini õnnetused. Ka Politsei- ja Piirivalveamet on näidanud statistikat Riigikogu liikmetele. 2024. aastal toimus meil 422 liiklusõnnetust kergliikuriga, nendest 171 juhtus Bolti tõukeratastega ja 53 Tuule tõukeratastega. Mis puudutab seda statistikat pisimopeedide kohta, siis kuna need tulid alles hiljuti meie tänavatele, siis seda statistikat ei ole. Aga nagu ma rääkisin teile, tõesti, väikeste lastega on juba need õnnetused toimunud. Mida politsei on veel öelnud? Meil oli üks erikomisjoni istung, kus me arutasime ka kergliikurite teemat. Seal oli küll kindlustuse küsimus, mis läheb selle eelnõu [teemast] välja. Aga Politsei- ja Piirivalveamet pöördus Riigikogu liikmete poole, öeldes, et tegelikult nad väga ootavad, et oleksid uued regulatsioonid selles osas. Neil on väga vaja, et neid aidataks selles küsimuses, sest olgem ausad, politseil on puudu sellest ressursist, et joosta ja kontrollida, et lapsed pisimopeede ei kasutaks. Aga ma nüüd räägin konkreetsetest punktidest, mis on eelnõus välja toodud, ja sellest, mida selle eelnõuga täpsemalt reguleeritakse. Esiteks, liiklusseadust täiendatakse sellisel viisil, et kohalikud omavalitsused saavad hakata piirama, kui palju tohib neid renditavaid kergliikureid, pisimopeede ja jalgrattaid olla. Miks see on oluline? Põhimõtteliselt on praegu selline olukord, et iga teenusepakkuja võib lihtsalt tulla kuskile kohalikku omavalitsusse ja piiramatult oma sõidukeid [tänavatele] panna. Meil on praegu linnapildis kõige rohkem muidugi Bolti tõukerattaid, mida me näeme, ja me näeme ka Tuule tõukerattaid. Nüüd on veel Mobility pisimopeedid. Aga põhimõtteliselt võib veel vabalt tulla viis erinevat ettevõtet ja paigutada [tänavatele] sadu ja sadu kergliikureid. Põhimõtteliselt ei ole moodust selle piiramiseks, ei ole õigust seda piirata. See on probleem. Bolti puhul on selline olukord, et tegelikult on neid tõukerattaid väljas palju rohkem, kui neid kasutatakse. Ja põhjus, miks seda tehakse või miks see nii on, on see, et Bolt kasutab seda turunduse huvides. See on nagu reklaam: neid pannaksegi meelega rohkem välja ja siis jääb kõigile meelde Bolti tõukeratas. Siis on suurem tõenäosus, et kui keegi tahab tõukeratast, siis ta valib Bolti tõukeratta. See on selline turunduslik strateegia. Aga samas on probleem selles, et meil on linnapildi reostus. Kui keegi on kõndinud näiteks Eesti Draamateatrist mööda, [siis ta teab], kui palju seal neid Bolti tõukerattaid ees on, ei saa möödagi. Näiteks on olukorrad, kus meil on bussipeatustes või koolide juures ka väga palju neid tõukerattaid. Nüüd teine punkt, mida eelnõuga soovitakse muuta, täiendada, on vanuse kontroll. Ma arvan, et see on üks olulisimaid küsimusi, mis puudutab seda, et väikesed lapsed ei kasutaks neid pisimopeede. Meil on tekkinud selline olukord, et kui laadid selle äpi alla, siis ei kontrollita vanust. Sinna lisati küll see, et sa pead sisestama oma sünniaasta, aga sa võid sinna panna ükskõik mida – selles mõttes, et ega seal kontrolli ei ole. Selle eelnõuga reguleeritakse seda, et ettevõtja peab tagama, et alla seaduses sätestatud vanusepiiri [jääv] isik ei saa rendiseadet aktiveerida ega kasutada. Võiks toimuda tõendamine – on ID-kaart, mobiil-ID või mõni muu autentimissüsteem. Näiteks, kui kasutada Bolt Drive'i, Bolti autot, siis seal on selline isiku vanuse tuvastamise süsteem olemas. See on igatepidi mõistlik. Kui vanalt üldse pisimopeediga tohib sõita? Vaatame kehtivat liiklusseadust. [Selle järgi] võib pisimopeedi juhtida vähemalt 14-aastane isik, aga 14- ja 15-aastastel isikutel peab olema juhtimisõigus. Ja see on juba järgmine punkt, mida siin reguleeritakse, et tegelikult peaks olema ka juhtimisõiguse kontroll. Juhtimisõiguse all ma pean silmas siis rattajuhiluba. Ja kui öeldakse, et seda ei ole võimalik äpis reguleerida, siis on: Bolt Drive on selle hea näide, et kõik need lahendused on loodud. Täna ongi selline olukord, et on need kaasused, millest ma rääkisin. Tõesti, 13-aastase tüdrukuga [juhtus õnnetus] ja on veel üks kaasus, kus kümneaastased lapsed sattusid liiklusõnnetusse. Lapsed on saanud seda rendiseadet aktiveerida ja sõitnud kas kõnniteedel või sõiduteedel. Ja seejuures ei tea nad üldse mitte midagi liiklusmärkidest, loomulikult neil ei ole ei rattajuhiluba ega piisavalt vanust. Sealt need õnnetused tulevad. Veel üks küsimus, mida reguleeritakse, on kiivri [kasutamine]. See on koht, mille üle võib debateerida, saab debateerida teise lugemise käigus. Selle punkti ma lisasin Leedu parlamendi näitel. Leedu parlament võttis hiljuti vastu sellise seaduse, et kõik kergliikuri rendi teenuse pakkujad peavad pakkuma ka kiivri rendi võimalust. Seetõttu ma lisasin selle sätte siia. Küll aga on see säte siin kirjutatud niimoodi, et teenuse pakkuja peab pakkuma võimalust kiivri laenutamiseks või rentimiseks kuni 16-aastasele kasutajale. Ja põhjus, miks selline vanus: see vanus tuleneb praegu kehtivast liiklusseadusest. Liiklusseadus ütleb, et kuni 16-aastane [kergliikuri] kasutaja peab kandma kiivrit. Mina kui motosportlane saan öelda, et kiivri kasutamine on väga oluline. Eriti puudutab see lapsi, sest kahjuks on selliseid kukkumisi, kus tõesti võib pea viga saada. Sellised kukkumised on halastamatud ja sealt pärast välja tulla on tõesti väga raske. Nii et see on punkt, mille kohta ma arvan, et seda võiks samuti liiklusseaduses reguleerida. See kindlasti tagaks meie noorte liiklejate parema kaitse. Ma toon mõned rahvusvahelised näitajad ka. Ma vaatasin, milline on teiste riikide statistika, näiteks Soome. 2023. aastal kehtestati Helsingi linnas piirang, millega määrati maksimaalne arv renditavaid tõukerattaid kesklinnas. Sama piirarv on ka minu eelnõus pakutud ja ma arvan, et tänases [olukorras] on väga oluline see kiires korras ära teha. Saksamaal on rendiettevõtted kohustatud tagama, et kasutajal oleks kehtiv juhiluba, kui renditakse sõiduvahendit, mis seda nõuab, näiteks pisimopeedi. Samuti on seal linnad kehtestanud kindlad renditsoonid ja piirangud seadmete kasutamisele. Prantsusmaal Pariisis viidi läbi rahvahääletus ja selle tulemusel üldse keelustati elektriliste tõukerataste lühirent alates 2023. aasta septembrist. Seal viidati sellele, et oli väga ohtlik liikluskäitumine, suured vigastused. Seal korraldati selline referendum Pariisi elanike seas ja Pariisi elanikud otsustasid, et rendikergliikureid ei ole üldse vaja. Leedu kohta ma juba korra mainisin, et Leedu seim võttis 2024. aastal vastu seadusemuudatuse, millega muutis kiivri kandmise kohustuslikuks kõigile elektritõukerataste kasutajatele, sõltumata vanusest. Rendiettevõtted on seejuures kohustatud varustama kasutajad kiivriga. See muudatus jõustub neil alles aastal 2026, et ettevõtetel oleks üleminekuperiood. Ja muidugi on selle eesmärk vähendada liiklusõnnetustest tingitud peavigastusi. Ma tean, et meil tuleb kaasettekandja ka rääkima, aga ma mainin seda, et Kliimaministeeriumist tuli seisukoht, et see eelnõu piirab ettevõtlusvabadust. Ma ise sellega selles kontekstis ei nõustu. Kui me vaatame Eesti Vabariigi põhiseadust, siis § 28 ütleb, et igal Eesti inimesel on õigus tervise kaitsele. Ja ma näen, et selles küsimuses on inimese tervise ja elu kaitse palju olulisem ettevõtluse kaitsest. Minu eelnõu ei räägi ettevõtluse keelustamisest. See ei ole ettevõtluse piiramine, vaid me püüame leida tasakaalu. Tasakaal oleks selles, et me anname erinevad liikumisvõimalused linnakeskkonnas, aga samas kaitseme inimeste, eriti laste tervist. Põhilised punktid on ära öeldud ja ma hea meelega vastan kõikidele täiendavatele küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Küsimus on ju väga oluline ja paistab, et huvitab väga paljusid Riigikogu liikmeid, kui meil on see täna kolm korda päevakorras. Ilmselt see kajastab ka inimeste ootusi, et see mure [tuleks] lahendada. Aga igal pool me loeme majanduskomisjoni otsust: tagasi lükata. Oskad sa, Anastassia, öelda, miks selline otsus tuleb? Oleks nagu loogiline, et omavalitsusele antaks rohkem iseseisvust – seda kogu aeg deklareeritakse. Aga see iseseisvus kajastub praegu vaid siis, kui on vaja midagi lisada riigi tegemata töö tõttu, see on praegu omavalitsuste iseseisvus. No võtame kas või huvihariduse toetuse äravõtmise: me võtame ära, kuid teie seal omavalitsustes otsustage, kuidas te sellest [olukorrast] välja saate. Küsimus ongi, miks ei taheta praegu anda volitusi ja otsustus[õigust] omavalitsustele.

Aitäh, hea küsija! Ka minul oli sama küsimus majanduskomisjoni istungil, sest me teame – ma just enne rääkisin –, et näiteks Tallinna Linnavolikogus kõik needsamad erakonnad tegelikult toetasid seda, et peab riiklikul tasandil tegema need seadused konkreetsemaks ja paremaks. Siin ongi nagu vastuolu. Me teame, et Tallinnas see probleem on ja need erakonnad, kes on Tallinnas võimul, on paralleelselt ka riigis võimul. Mina näen, et siin oleks võimalus sillaks ja koostööks. Me peaksime ikkagi seda küsimust reguleerima. Ja ma tõesti väga loodan, et põhjus, miks seda ei toetata või seda ei taheta muuta … Me teame, et Bolti asutajad on teinud väga heldeid annetusi Toompea juhtiverakondadele. Ma tõesti väga loodan, et see põhjus ei ole selles. Aga ma absoluutselt ei näe mitte ühtegi teist alust, miks ei võiks seda eelnõu toetada, sest see mure, ma tean, on kõikidel erakondadel sama. Tõesti, täna on kolm erinevat eelnõu – otsuse eelnõu ja kaks seaduseelnõu – sel teemal, mida me arutame. Me näeme, et see teema on oluline, ja ma tean, et Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees on meedias sõna võtnud sel teemal, et see olukord tuleb lahendada. Täna me seda lahendust pakume. Mina näen, et see on see koht, kus võiks konsensuslikult hääletada selle poolt, sest ma arvan, et [see on tähtis] kõigi meie jaoks siin saalis. See on ka meie kui seadusandjate kohustus kaitsta inimeste tervist, kaitsta laste tervist. Ja kui praegu on mingid punktid, mida saab paremaks teha, siis me teemegi kindlasti seda teise lugemise käigus. Mina olen valmis kõikideks ettepanekuteks kõikidelt erakondadelt, teeme selle eelnõu nii heaks kui võimalik.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on lihtsalt selline kahtlus, et asi ei ole isegi Boltis või mõnes teises ettevõttes, vaid pigem selles, et kuna opositsioon pakkus omalt poolt midagi – üks või teine või kolmas opositsioonierakond –, siis otsustas koalitsioon, et nemad seda a priori ei hakka toetama, nagu me oleme seda sada korda siin näinud. Aga minu küsimus on sulle see. Ma arvan, et sa mäletad ka väga hästi, et kui tulid needsamad ilusad punased mopeedid tänavatele, siis Tallinna Linnavalitsus [pidas] pärast esitluskeskuses linnavalitsuse pressikonverentsi. Siis nii Isamaa abilinnapea kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna abilinnapea hea meelega niimoodi mõnusasti poseerisid nende [mopeedide] taustal, olid üliõnnelikud. Ja siis said aru, et tegelikult on see suur probleem linna jaoks. Kas tõepoolest see arusaam nüüd jõudis nendeni?

Aitäh! Tõesti, selle aspekti puhul, mida te [küsimuse] esimeses pooles mainisite, ma arvan, et me peaks ikkagi olema üle sellest, kas eelnõu esitab koalitsioon või opositsioon. Kui on eelnõu, mille suhtes meil on ühine arusaam, et siin on vaja muutust, siis võiks selle eelnõuga edasi liikuda ja koalitsioonierakonnad võiksid toetada vaatamata sellele, et see on esitatud opositsioonisaadiku poolt. Ja tõesti, pisimopeedide tulekul oli mitu aspekti. Esiteks, tegelikult oli Tallinna Linnavalitsusele juba aasta tagasi teada, et need pisimopeedid tulevad, ja samal ajal oli Riigikogus liiklusseaduse muutmise seadus. On kurb, et too hetk Toompeal needsamad erakonnad, kes ka Tallinna linnas võimul on, ei soovinud seda asja juba ennetavalt reguleerida, et neid probleeme, mida me täna näeme, ei oleks. Siis me ei oleks pidanud täna seda enam arutama ja võib-olla oleksime saanud ka ära hoida neid õnnetusi, mis on toimunud. Ja teine aspekt on jah ka see, et selle asemel, et teenusepakkujaga läbi rääkida, kindlustada, et oleks vanuse ja juhtimisõiguse kontroll olemas, oli tõesti selline olukord, et tehti PR-kampaaniat, poosetati linna pressiruumis nende punaste pisimopeedidega. Ma mäletan, et need olid vist sotsiaaldemokraatide abilinnapea ja ka Isamaa abilinnapea, kes poosetasid, aga samal ajal need olulised probleemid ei olnud lahendatud. Abilinnapead käisid linnavolikogus ka Keskerakonna fraktsioonis rääkimas nendest pisimopeedidest ja siis meile öeldi, et vanuse kontroll kindlasti tuleb. Meile väideti, et pisimopeedide puhul tuleb vanuse kontroll. No ja hiljem, kui need tulid tänavatele, tuli välja, et mitte mingit kontrolli ei ole, igaüks, ka kolmeaastane, võis seda hakata rentima. Noh, ma siin utreerin. Ja sellest ongi kahju, et nende probleemidega ei tegeletud ennetavalt. Tegelikult oleks pidanud [seda tegema] läbirääkimiste käigus ja oleks pidanud ka võib-olla … Tallinna [Linnavolikogu] määrustega on ka võimalik seda reguleerida. Praegu on mingil määral proovitud reguleerida, natukene on läinud olukord paremaks. Aga ikkagi, tegelikult oleks koostöö linna ja riigi vahel saanud varem alata ja see küsimus oleks saanud lahendatud.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sümpaatne, et on sellised džungli korrastamise katsed. Aga kui kaugel me oleme sellest, et hakata neid Pariisi eeskujul keelama? Või peab veel natuke pingutama või peab rohkem olema vigastusi või isegi laipu, et Pariisi teed minna? Kui kaugel me oleme sellest?

Aitäh selle küsimuse eest! Tallinna Linnavolikogul on õigus korraldada linnaelanike seas küsitlusi. Linnavolikogus oli arutlusel EKRE fraktsiooni eelnõu, kus tehti ettepanek korraldada rahvahääletus kergliikurite, pisimopeedide keelustamiseks. Too hetk ettepanek selline küsitlus läbi viia ei leidnud toetust. Aga tegelikult sellised instrumendid nagu referendum on olemas. Täpselt samamoodi on linna tasandil linnavolikogul õigus see algatada. Ja võib-olla mõni hetk [seda tehakse], kui meil tõesti ei tekigi mingisuguseid regulatsioone ja kõik need eelnõud hääletatakse täna maha. Meil möödub suvi. Ma ei kujuta ette, mis meil suve jooksul võib juhtuda, lapsed on koolivaheajal, hakkavad neid kasutama. Ma tõesti kardan, et võivad juhtuda veel suuremad õnnetused. Ma absoluutselt ei välista seda, et üks hetk tehaksegi otsus, et meil on vaja see küsitlus linnaelanike seas läbi viia, ja võib-olla elanikud vastavadki, et teate, tegelikult me neid pisimopeede, kergliikureid ei soovi, sest neid õnnetusi on järjest lihtsalt liiga palju. Aga mina näen, et võiks ikkagi olla moodne linnaruum, võiksid olla erinevad liikumisvõimalused, aga peaksid olema ka mõistlikud piirangud. Täna lihtsalt ei ole see küsimus üleüldse reguleeritud. Ettevõtjad tulevad ja võivad lõpmatult panna oma kergliikureid, pisimopeede tänavatele. Kahjuks me näeme, et nende õnnetuste [hulk] on kasvamas, näiteks kergliikuritega oli ainuüksi eelmisel aastal 400 liiklusõnnetust.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh võimaluse eest! Kuigi Lauri on selgelt hästi unine, on tegemist väga olulise punktiga.

Kell on pool kümme juba! Aga me jätkame.

Aga vaatamata sellele. Teine probleem on muidugi see, et ma ei näe siin saalis [eriti palju] sotsiaaldemokraate. Meil on kaks staažikat sotsiaaldemokraati, Andre Hanimägi ja Jaak Aab, aga terve ülejäänud fraktsioon on puudu. Ja noh, vaatame tõele näkku, see probleem on tegelikult just Tallinnas. Väiksemates linnades, nagu Paide, või ma ei tea, Pärnu, tõukerattad nii suurt muret ei valmista. Aga Tallinnas, kus on sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski linnapea, on see tõsine mure. Ja terve fraktsioon on puudu! Kas sa oled jõudnud opositsioonikolleegidega arutada seda teemat? Kas me võime kindlad olla, et ka sotside hääled tulevad sulle toeks?

Aitäh! Ma loodan, et toeks ei tule mitte ainult sotsiaaldemokraatide hääled, aga ka teiste erakondade hääled. Aga kahjuks jah komisjonis sotsiaaldemokraadid minu eelnõu ei toetanud, nad läksid enne seda lihtsalt minema. Ma loodan, et täna ei juhtu selle punkti aruteluga samamoodi. Tõesti, mõtlesin, et siin on tekkinud natukene naljakas olukord. Sotsiaaldemokraadid, kes juhivad linna, olid väga teadlikud nendest probleemidest, teadsid pisimopeedide tulekust. Samal ajal olid nad ka riigi tasandil võimul ja oleks saanud selle liiklusseaduse muutmise raames ära teha. Aga nad on teinud nüüd, kui on sattunud opositsiooni riigi tasandil, selle ettepaneku liiklusseadust muuta. See on ka natukene imelik käitumine. Aga sellele ma ei tahaks väga palju täna tähelepanu pöörata. Ma mingil määral istun kahel toolil, ma esindan siin ka Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna linna elanikke. Tallinna Linnavolikogus, tuletan meelde, kõik erakonnad toetasid seda, et on vaja uusi reegleid, muudatusi. Ja seetõttu ma loodan, et need erakonnad, kes meil on Tallinna Linnavolikogus – need on samad erakonnad, kes on Riigikogus –, toetavad ka seda eelnõu, sest see oleks loogiline, kui te toetate seda, et on vaja asja reguleerida, kohalikus omavalitsuses. See on imelik, et kui me tuleme Riigikokku, siis needsamad erakonnad räägivad täiesti vastupidist juttu. Tõesti, ma loodan, et selles küsimuses sellist silmakirjalikku käitumist me ei näe.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selles eelnõus või selle seletuskirjas on sõnastamata jäänud eelnõu eesmärk. Ma eeldan kogu seda tervikpilti vaadates, et see eesmärk on üsna üllas ja hea ja keskendub nende õnnetuste vähendamisele. Aga selle täitmiseks valitud vahendid on küll natukene problemaatilised, vähemalt minu arvates. Kui me nüüd kergliikurite, mopeedide ja jalgrataste piirarvu hakkame [määrama], kas järgmine eelnõu oleks siis autode kohta? Vähendame autosid ka? Renditeenuse pakkujatele kohustuse peale panemine tekitab kohe küsimuse, kas äkki, arvestades, et tavaliselt on jalgrattad kellegi omandis, tuleks ka poepidajatele ja jalgrattapoodidele sama kohustus panna. Või äkki annaks kogu seda asja lahendada liikluskasvatusega?

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks, mis puudutab seda seletust, siis ma arvan, et see seletuskiri on väga üksikasjalik. Ma toon siin väga konkreetselt välja, et mis on selle eelnõu eesmärk, samuti on eelnõu mõju ja sihtrühmad välja toodud. Muidugi, eelnõu eesmärk ongi see, et me tagaksime ohutuma linnaruumi ja kaitseksime inimeste tervist. Ja mis puudutab, nagu te ütlete, piiranguid, siis eks see mingil määral võib olla ka maailmavaateline küsimus. Muidugi ma saan aru. See oli ka Kliimaministeeriumi seisukoht, et ettevõtlust ei tohi mingilgi määral piirata, et see on ettevõtlusvabaduse piiramine. Muidugi on selline vabadus, ettevõtlusvabadus meil sätestatud, aga ma ütlen, et kaalukausi teisel pool on tervise kaitse, elu kaitse. Ja siin ongi see küsimus, kuidas siis see proportsioon langeb. Mis meil on selles küsimuses olulisem, kas kaitsta ettevõtjaid, ettevõtlust või ikkagi kaitsta selles küsimuses inimeste elu, inimeste tervist? Mina ju juhindun Politsei- ja Piirivalveameti ja Tervisekassa seisukohtadest. Nad kõik ütlevad, et see on probleem, et nende ressurss läheb selle peale ja nende kulud kasvavad, sest need õnnetused on järjest suuremad. Ma arvan, et sellest aastast see on suurem probleem just [seetõttu], et lisaks kõigele [muule], lisaks jalgratastele, lisaks kergliikuritele, tulid meile ka pisimopeedid. Ma arvan, et isegi, kui te võib-olla ei toeta muid [ettepanekuid], mis puudutavad kiivrikohustust või mingeid kontrolle, siis see piirarvu määramine on siiski oluline. Nagu ma ütlesin, seda kasutatakse, see on tavaline praktika teistes riikides. Ja üks aspekt, mille ma tõin välja: Bolti puhul on neid kergliikureid tegelikkuses palju rohkem väljas, kuid neid kasutatakse. Need on väljas selle jaoks, et neid kasutatakse reklaamimise eesmärgil. Mida rohkem inimene neid tänavapildis näeb, seda suurem tõenäosus on, et ta mingi hetk neid kasutab. See on see aspekt. Ja see autode piiramine – siin me räägime omandist, eks ole. Omandi kaitse on meil ikkagi väga tugev, see on meil väga tugev põhiõigus, mis on sätestatud põhiseaduses. Inimeste omandiõiguse piiramist oleks päris keeruline teha, nii et võib-olla see paralleel pole päris õige. Siin me räägime ettevõtetest ja renditõukeratastest. Me siin ei soovi piirata kellegi isiklike tõukerataste ja isiklike sõiduvahendite [kasutamist]. Ma arvan, et kui on mingid punktid, mille puhul te täna tunnete, et need võiks paremaks teha, siis teeme selle paremaks teise lugemise raames, kirjutame ilusamaks selle eelnõu, teeme konkreetsemaks. Aga ma arvan, et põhi[asjad], mis tuleks kiires korras ära teha, on siin väga konkreetselt sätestatud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma arvan, et üheks suureks küsimuseks on alati, eriti teistel liiklejatel – auto[juhtidel] ja jalakäijatel –, kindlustuse küsimus. Me teame, et kergliikuritega toimuvad igasugused avariid ja mida rohkem neid on, seda rohkem neid toimub, see on loogiline. Nüüd on liiklusse lisandunud pisimopeedid ja küsimus ongi see, kuidas kindlustussüsteem on üldse reguleeritud. Kas kõik need firmad, kes pakuvad seda teenust ühel või teisel moel, on kindlustuskohuslased? Ja kas teised liiklejad saavad arvestada sellega, et kui juhtub mingi avarii, siis nemad saavad pärast kindlustuse kaudu oma raha tagasi?

Aitäh selle küsimuse eest! See on ka väga oluline aspekt. See küsimus ei ole reguleeritud selles eelnõus, aga ma olen esitanud selle kohta ühe teise eelnõu. Tõesti, korruptsioonivastane erikomisjon käsitles seda teemat, et kuidas juhtus niimoodi, et seadusega on sätestatud, et kergliikurid peavad olema liikluskindlustusega, aga ainult need kergliikurid, mille [kaal] ületab 24 kilogrammi. Alla selle piirmäära jäävad just Bolti tõukerattad. Ehk meil on üks kindel turuosaline, kes jäi sellest liikluskindlustuse kohustusest välja. Siin on küsimus, kuidas on võimalik, et võetakse vastu eelnõu, mis samamoodi peaks seda reguleerima ja tagama inimeste parema kaitse, aga Bolt, üks suurim turuosaline, jääb sellest välja. Samal ajal kaaluvad teise suure turuosalise, Tuule tõukerattad üle 24 kilogrammi ja nemad selle tõttu lähevad liikluskindlustuse alla. See on ju päris otsene turu moonutamine. Selle teema [arutelul] meil olid korruptsioonivastases erikomisjonis külas ka Rahandusministeeriumi esindajad, kes ütlesid välja, et nende ettepanek oli, et liikluskindlustuskohustus oleks kõigil kergliikuritel. Aga see ettepanek poliitiliselt ei [leidnud heakskiitu]. Öeldi, et rahandusminister Mart Võrklaev tol hetkel seda ettepanekut ei toetanud, ja lõpuks võeti vastu selline eelnõu, mille järgi Bolti tõukeratastele liikluskindlustus ei laiene. Tänaseks ma olen esitanud eelnõu – mingil hetkel tuleb see kindlasti siin saalis arutlusele –, kus on see liikluskindlustuskohustus kõigile turuosalistele, mitte nii, et kellelegi on tehtud selline helde kingitus. Jah, tõesti, selline liikluskindlustuse puudumine tähendab seda, et inimesed võivad jääda kaitseta, ja see tähendab omakorda suuremaid kulusid Tervisekassale. Politsei- ja Piirivalveamet ütles ka selle välja, et on vaja paremat regulatsiooni, on vaja ühtlast regulatsiooni, mitte nii, et on erinevad kindlustused. Bolt muidugi räägib, et nemad on teinud vabatahtliku kindlustuse, aga see pole sama, mis liikluskindlustus. Nemad eelkõige kaitsevad, kindlustavad oma vara, aga ei kaitse [teenuse] kasutajat, inimest.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ilmselgelt see eelnõu aitab vähendada võimalikke vigastusi ja võimalik, et ka surmasid, ka lähemal suvel. Aga nüüd, kui lugupeetud Riigikogu esimees Lauri Hussar teeb varsti kolleegidele ettepaneku, õigemini kutsub meid üles mitte seda eelnõu toetama, kas siis võib teha sellest järelduse, et tagajärgede eest vastutab edaspidi lugupeetud Lauri Hussar?

Peeter Ernits, palun!

Vabandust, ma nüüd täpsustan üht väga olulist asja. Riigikogu istungi juhataja paneb hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku. Kindlasti ei tee Riigikogu esimees vastavat ettepanekut ise. Selline küsimus on täiesti ebakohane. Aga palun, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teie saate kommenteerida.

Aitäh! Ma arvan, et meie seadusandjatena vastutame nende seaduste eest, mis on kas vastu võetud või vastu võtmata jäetud. Meie kanname seda vastutust ja ma arvan, et peamegi kandma. Täna sellest vastutuse osast üldse ei räägita. Ma arvan, et kui tõesti see eelnõu lükatakse tagasi, seda ei menetleta edasi, siis ma saan öelda, et need Riigikogu liikmed, kes hääletavad selle eelnõu vastu, vastutavad selle eest. Järelikult neil ei ole soovi kaitsta meie inimeste, meie laste tervist, tagada ohutumat liiklemist. Ja neid ei huvita ka Tallinna Linnavolikogu seisukoht ja Tallinna Linnavolikogu pöördumine. Ma arvan, et see küsimus, mis sa esitasid, on väga oluline. Me peame aru saama siin Riigikogus, et olgu see [nupp] punane, roheline või kollane, igal nupu[vajutusel] hääletusel on tagajärg ja me tegelikult vastutame selle eest. Ja miks on oluline, et me tegelikult juba täna selle eelnõuga edasi liiguksime? Sest suvi on juba käes. Kui koalitsioon soovib mingil hetkel oma ettepanekutega välja tulla, siis millal tullakse nendega välja, sügisel või talvel? See küsimus tuleb kohe ära reguleerida. Seetõttu ma kutsun uuesti üles: palun hääletage, toetage ja võtame selle vastu enne suvepuhkust, enne seda, kui lapsed lähevad koolivaheajale.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Iseenesest see mõte, et omavalitsustel võiks olla rohkem instrumente, on väga teretulnud. Aga kui sa vaatad seda Tallinna [Linnavalitsust], kas sulle ei tundu, et mida rohkem instrumente sa neile annad, seda kehvem on tulemus? Ma jalutasin täna siia, vaatasin, kuidas pingid seisavad: üks vaatab restorani vitriini, teine seisab keset kiirteed, kolmandal [istudes] tekib inimesel võimalus vaadata majaseina. Kas sulle ei tundu, et kui lasta inimestel, kes on praegu linnavalitsuses, reguleerida neid pisimopeede ja tõukerattaid, siis tulemus võib olla hoopis hullem kui praegu? Mis on sinu kui seadusandja seisukoht?

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks ma ütlen, et ma isiklikult toetan suuremate õiguste andmist kohalikele omavalitsustele. Aga jah, tõesti, mida nende õigustega tehakse? See [sõltub] muidugi sellest, kes omavalitsust parasjagu juhivad. Tõesti, viimase aasta jooksul on olnud linnavalitsuses erinevaid olukordi, mis on olnud mõnikord mingil määral kentsakad, mõnikord lihtsalt kurvad. Selle kohta on tegelikult valminud ka leht, lehe nimetus on kobarkäkk.ee. Sealt saab vaadata Tallinna Linnavalitsuse viimase aasta "saavutusi". Tõesti, ma arvan, et linnaelanikud on oodanud ikkagi paremat linna juhtimist. Meile ju lubati, et pärast Keskerakonna kukutamist kõik muutub, et linna juhtimine muutub paremaks, tõhusamaks, läbipaistvamaks. Aga kahjuks me kõik pidime pettuma. Tegelikult ma ütlen ausalt, et ma ka ootasin, ma ka lootsin, et tuleb midagi suursugust, et Tallinn hakkab õitsema, aga kahjuks mitte midagi sellist ei juhtunud, hoopis vastupidi. Ja see kergliikurite ja pisimopeedide teema – ma üldse ei tahaks seda poliitiliseks teha, see ei ole poliitiline küsimus. Aga lihtsalt tundub, et see ei ole ju keeruline küsimus, oleks ju saanud juba aasta tagasi hakata seda arutama, reguleerima, teenusepakkujaga läbi arutama. Võib-olla ei olekski pidanud mitte mingeid seadusi muutma, ei oleks pidanud uusi määruseid vastu võtma, kui oleks see küsimus juba eos lahendatud. Selliseid apsakaid on tõesti päris palju olnud. See läheb eelnõu [teemast] välja, aga lihtsalt seoses nende pinkidega mulle tuli meelde see, kuidas kõik prügikastid korjati ära ja uut hanget ei jõutud teha, nii et Tallinnas ei ole mitte ühtegi prügikasti. Samal ajal telliti, ma ei mäleta, mitu, paar-neli nutiprügikasti 11 000 euro eest. Selliseid olukordi on tegelikult palju olnud. Noh, nagu ma ütlesin, on see veebileht kobarkäkk.ee – igaüks saab minna ja vaadata, seal tulevad ette kõik need erinevad viimase aasta olukorrad, mis on olnud. Aga jah, ma jätkuvalt palun toetust sellele eelnõule. Tallinn ei ole ainus linn, kus on kergliikurid praegu kasutuses. Ma usun, et ühel hetkel võib ka mõnel teisel omavalitsusel väga palju abi olla nendest täiendavatest regulatsioonidest.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nii, Peeter Ernits, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jah, vabandust, et ma lugupeetud Riigikogu esimeest nagu kahtlustasin selles, et vastutus langeb temale ja ta kutsub üles meid selle seaduseelnõu vastu hääletama. Kas ma siis tegelikult oleks pidanud suunama selle vastutuse majanduskomisjoni esimehele Marek Reinaasale või äkki hoopis lugupeetud Urve Tiidusele, kolleegile, kes [tutvustab] seda majanduskomisjoni otsust? See vastutus on siiski oluline.

Antud juhul, hea kolleeg, te peate vaatama, mida kirjutatakse meie kodu- ja töökorra seaduses. Selle kohaselt on väga selge, et istungi juhataja paneb hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku ja istungi juhatajal ei ole kaalutlusõigust. Nende sõnadega on mul hea meel kutsuda siia Riigikogu kõnetooli majanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama majanduskomisjoni liige Urve Tiidus. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Liiklusseaduse muutmise [seaduse] eelnõu 614 oli majanduskomisjonis arutusel 19. mail. Eelnõu tutvustas algataja Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja osalesid Kliimaministeeriumi teede‑ ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee, Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan ja Tallinna Transpordiameti juhataja Indrek Gailan. Algataja selgitas, et kohalikele omavalitsustele tuleb anda õigus piirata renditavate jalgrataste, pisimopeedide ja kergliikurite arvu. Teiseks soovitakse lisada seadusesse, et ettevõtja peab tagama üüri‑ või renditeenuse kasutaja vanuse kontrolli ning keelama sõiduki kasutamise, kui vanus seda ei luba. Ja kolmandaks soovitakse Leedu parlamendi eeskujul teha kohustuslikuks rendikiivri pakkumine nendele, kes on kuni 16-aastased, juhul kui nendel endal kiivrit kaasas ei ole. Lühidalt on algataja sõnul eelnõu mõte anda kohalikule omavalitsusele kaalutlusruum, andes neile õiguse panna paika piirangud, mis ei piira küll ettevõtlusvabadust, kuid samas kaitsevad inimeste, sealhulgas laste tervist. Istungil osalenud Kliimaministeeriumi nõunik Hindrek Allvee selgitas valitsuse seisukohti selle eelnõu kohta ja need on järgmised. Kuna eelnõus keskendutakse kvoodinõudele, siis nad eelnõu ei toeta. Kvoodinõue tähendab siin kohalikele omavalitsustele õiguse andmist kehtestada rendisõidukite piirarv oma territooriumil. Kvoodinõue on see. Ta rääkis ka vanuse ja jalgrattajuhiloa olemasolu kontrollimisest. Vanusenõude ülevaatamise kohta ei ole valitsuse esindaja sõnul otseselt vastuväiteid, aga eelnõus toodud kujul tekib vastuolu sellega, et kehtiva seaduse kohaselt nõutakse kergliikuri‑ ja jalgrattajuhilt jalgrattajuhiluba ainult siis, kui sellega sõita sõiduteel. Seega saaks ka juhiloa kontrollimise nõude kehtestada ainult sõiduteel sõitmisele. Pisimopeedi [juhil] peab kehtiva seaduse kohaselt juhiluba olema mis iganes teel sõitmisel, seega saaks pisimopeedidele sellise juhiloa kontrolli nõude kehtestada. Kuid siis tekib võrdse kohtlemise küsimus ehk miks üht liiki sõiduki kasutamisele kontrollinõue kehtestatakse, aga mitte teisele, mis on sama ulatuslikult kasutusel. Allvee sõnul vajaks laiemat ülevaatamist see, milline peab olema sõidukite kasutajate vanusepiir ning kas jalgrattajuhiluba peab olema lisaks sõiduteel ka muudel teedel sõitmisel. Kiivri pakkumise nõude puhul toodi esile, et kui ettevõtjal on kohustus pakkuda kiivrit, siis see ei taga selle kindlat kasutamist. Lisaks on eelnõust puudu olulised tingimused, kus seda pakkuma peab. Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan kommenteeris pikemalt vanusepiirangut. Tema sõnul oleks proportsionaalne, kui KOV-il oleks määrusega võimalik [sätestada], milline peab olema ettevõtja rakendatav standard, et kergliikurit rendile võtta sooviva isiku vanust kontrollida. Sellega on seotud ka alaealiste maksevõimalused ehk pankadelt küsimine, kas klient on ikka 18-aastane või mitte, aga see oleks juba suurem regulatsioon, selgitas Tallinna linna [esindaja] Kristjan Järvan. Rääkides kiivri pakkumise nõudest, ütles Järvan, et turupraktika on olnud selline, et kui kiiver on sõiduvahendiga koos, siis see varastatakse ära. Ühtlasi võib tekkida probleem hügieeniga, sellega, kas erinevad inimesed soovivad ikka samu kiivreid kasutada. Komisjonis tunti ka huvi, kas kergliikurite kasutamise üle teeb järelevalvet Politsei‑ ja Piirivalveamet või Tallinna munitsipaalpolitsei ja kas on statistikat selle kohta, kui palju on neid rikkumisi. Me juba kohapeal saime statistikat ja seda saadeti komisjonile veel lisaks. Kristjan Järvan ütles komisjonis, et Tallinna munitsipaalpolitsei teeb ettevõtjatele määruse [täitmise] kontrolli. Politsei‑ ja Piirivalveamet on eelkõige kontrollinud seda, kas sõidetakse ühe vahendiga mitmekesi, mis on keelatud. Kui kodanik on tuvastanud, et tõenäoliselt on pisimopeediga sõitja puhul tegemist alaealisega – ma rõhutan: kodanik –, siis on sellest informeeritud ettevõtet, kes konto blokeerib, kui klient ei tõenda vastupidist, et ta on tegelikult täiskasvanu. Arutelu oli üsna pikk ja väljendati muret kõigi nende riskide pärast, mis on kergliiklusega seotud. Ja otsused tehti ka. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. juunil, poolt oli 6, vastu 2, ei hääletanud 1 komisjoni liige. Ja teine ettepanek on eelnõu tagasi lükata, poolt oli 6, vastu 2 ja ei hääletanud 1 komisjoni liige. Selline arutelu oli.

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea kaasettekandja! Mul on küsimus. Selge on see, et kogu see olukord tekitab päris palju probleeme. Ühest küljest on ju küsimärgi all kergliiklussõiduki kasutajate ohutus ja tervis. Aga vaatame ka viimast statistikat, mis puudutab seda, kui paljud nendest on EMO-sse sattunud. Ja teine pool ka: lihtsad jalakäijad, kes on samuti saanud viga just nimelt nende sõidukite tõttu, ja ka jalgsi liikujad, kes ei ole viga saanud, aga tunnevad ennast ohustatuna. Mismoodi ikkagi seda probleemi saab lahendada, kui praegu suur saal, ma saan aru, koalitsiooni valdava enamusega ei toeta seda eelnõu? Mis on need lahendused? Kas te arutasite komisjonis, kuidas saab seda probleemi lahendada?

Minu vastus sellele küsimusele on, et selle eelnõu puhul me seda sellisel üldistatud kujul ei arutanud. Küll käsitleti seda teemat järgmise, samuti kergliiklusteemalise eelnõu puhul, mida komisjon arutas enne. Äkki ma tulen selle protokolli esitamisel sellesama [küsimuse] juurde tagasi. Mööndakse, et jah, on probleemid. Samas tuleb meenutada, et eelmisel aastal jõustunud liiklusseaduse [muudatus] andis KOV-idele hulgaliselt õigusi ja volitusi. Selle regulatsiooni rakendust ei ole vist igal pool veel jõutud ellu viia. Need on probleemid. Ehk lubate mulle väga isikliku arvamuse. Ma rõhutan, et see ei ole olnud komisjonis arutelul. Riskide hindamise võime on üks kasvatuse osa, koduse kasvatuse osa ja ka linnakultuurikasvatuse teema, ja sellega tuleb loomulikult tegelda. Ainult seaduste ja regulatsioonidega … Saab kehtestada seadused ja tagada võimaluse, et saab karistada ja trahvida ja nii edasi. Aga väga oluline roll on sellel, kui laps ikkagi kodus saab aru, et kui ta võtab selle kergliikuri, siis ta vastutab teiste inimeste eest, enda eest. Ma ei tea, kuidas seda teha ilma, et oleksid kurjad reeglid. See on mõnes mõttes ülesanne ka omavalitsustele. Paljud omavalitsused on väiksemad, on tehtud kokkuleppeid omavalitsuse ja nende ettevõtete vahel, mis ka aitab muidugi kaasa. Aga ideaalset lahendust ei ole. [Kas] pidada ideaalseks seda, et suurlinn täitsa keelas ära [kergliikurite] kasutamise? Ma arvan, et see päris ideaalne ei ole, kui me tahame, et selline loodussäästlik ja keskkonnasäästlik liikumisviis edeneks suurtes linnades. Aga järgmise punkti juures ma räägin sellest natuke pikemalt.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Need muudatused, mis [tehti] liiklusseaduses, ilmselgelt ei ole piisavad. See on ju ka mitmest kohast juba kõlanud, ka Tallinna Linnavalitsusest. Ja see on muidugi huvitav seisukoht, et me ei tohi midagi reguleerida, laps peab ise teadma, et ta ei peaks sellega sõitma. See on päris keeruline. Me ju kõik teame, et lapsed on lapsed ja alati ei ole võimalik neid kontrollida. Ma arvan, et paljud lapsevanemad tahaksid, et ikkagi oleks lisaregulatsioon ja täiendav kaitse nende lastele. Aga mul on selline küsimus. Tallinna Linnavolikogus Reformierakonna fraktsioon toetas seda, et oleks vaja seda reguleerida, ja nüüd siin on täiesti vastupidine seisukoht. Kuidas see võimalik on?

Lugupeetud Anastassia Kovalenko-Kõlvart, mina [tutvustan] komisjonis toimunud arutelu. Teie küsisite minu käest suhteliselt filosoofilise küsimuse, et kuidas võivad olla erinevad seisukohad. Mina ei kuulu Tallinna volikogusse ja enamik majanduskomisjonist vist ka ei kuulu. Nii et te peate kohaliku volikogu liikmete käest küsima, miks see niimoodi on. Ja tuletan meelde, et hääletus ei ole veel toimunud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelema palun siia Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Päris huvitav olukord on. Ühest küljest ma arvan, et me kõik saame aru, et sellise korraga, mis on siiamaani olnud, põhimõtteliselt lisandub neid kergliikureid kogu aeg. Alguses oli üks firma, kes hakkas pakkuma elektritõukse, siis tulid veel teised ettevõtted. Kergliikurite arv kasvas, juurde tulid elektrijalgrattad. Ja nüüd viimane kirss tordil – kui see viimaseks jääb, ma ei tea, mida veel välja mõeldakse ja meie tänavatele paigaldatakse – on needsamad pisimopeedid. Kahjuks selle asemel, et hakata kuidagi seadusandlusega tegelema, pole valitsus selle teemaga üldse väga palju tegelenud, ainult pigem kindlustusküsimustega. Ühel hetkel avastasid kohalikud omavalitsused, eelkõige Tallinna linn loomulikult, millest täna oli juba juttu – see probleem on just pealinnas võib-olla kõige teravam –, et neile ei anta õigusi kergliikurite arvu kuidagi piirata või kehtestada mingid piirangud, nõudmised ja nõuded kergliikuritele ja nende paigutajatele. Kui pöörduti riigi poole, siis oleks olnud loogiline, et riik, kes ilmselgelt oli juba jäänud hätta sellega, et kuidagi seda küsimust reguleerida, [oleks omavalitsustele need õigused andnud]. Politsei ütleb avalikult, et neil seda ressurssi ei ole, et hakata kõiki, kes neid kasutavad, kontrollima – on see kasutaja alaealine või täisealine, on see inimene, kes seda kasutab, purjus või mitte, kas kasutatakse ikka niimoodi, nagu peab, üks inimene ühe kergliikuri, näiteks tõukeratta kohta, või sõidetakse kahekesi, mis on teatavasti keelatud. Paistab, et see oleks riigi jaoks tegelikult päris hea variant, kuidas seda probleemi lahendada, pakkudes seda võimalust kohalikele omavalitsustele, kes ise tahavad seda reguleerida. Nagu me näeme, täna on siin kolm enam-vähem analoogset seaduseelnõu, mis kõik pakuvad riigile seda varianti, et anda kohalikele omavalitsustele rohkem võimalusi, kuidas seda kõike reguleerida. Üks on teatavasti juba maha hääletatud või pigem ei tulnud koalitsioonisaadikud üldse siia saali, nii et see langes menetlusest välja. Ega me ei ole nii naiivsed, et loodame, et see eelnõu, millega me praegu tegeleme, saab koalitsiooni toetuse, kuigi loomulikult ka mina, nagu ettekandjagi, kutsun seda toetama. Järgmine on kolmas [samateemaline eelnõu], mis on esitatud kolmanda poliitilise jõu poolt. See väga selgelt näitab, et vajadus seda sammu teha on päris suur ja sellest saavad aru mitmed erakonnad. Loomulikult on oluline see, et Tallinna Linnavolikogu üksmeelselt toetas seda ideed, et riik võiks kohalikele omavalitsustele vabamad käed anda. Aga kahjuks me millegipärast seda praegu ei näe. Milles probleem on? Palun aega juurde.

Kolm minutit juurde, palun!

Väga ei tahaks uskuda, et seal on mängus mingisugused väga konkreetsed huvid, võib-olla väga konkreetsete ettevõtete huvid. Võib-olla asi ongi lihtsalt selles, et kuna need on opositsioonierakonnad, kes seda pakuvad, siis koalitsioon automaatselt põhimõtteliselt hääletab vastu või siis üldse ei toeta seda, lihtsalt sellepärast, et ei toetata opositsiooni initsiatiive. Me oleme seda sadu ja sadu kordi näinud parlamendis. See ei ole loomulikult väga ilus ega väga viisakas parlamendi poliitiline kultuur. Aga no mida sa teed sellega? Loomulikult on küsimus selles, miks siis esialgu Tallinna võimud väga elevil olid, kui needsamad pisimopeedid tänavatele tulid, kui nad poseerisid Tallinna Linnavalitsuse esitluskeskuses, ja alles [hiljem] hakkasid aru saama, et tegelikult on meil päris suur probleem, sest nende tõttu lisanduvad veel suuremad riskid. Ausalt öeldes on nende kergliikuritega või kergtranspordiga, kuidas seda nimetada, probleeme küll ja küll. Meil on lisaks kõigele sellele, mida ma juba nimetasin, veel niinimetatud automopeedid, sellised väiksed – noh, ma ei tea, kas neid saab üldse autodeks nimetada, aga neil on neli ratast ja sõidavad ikka sõiduteel. Nagu me teame, selleks et neid juhtida, ei pea inimene omama isegi juhiluba, mis tekitab hästi palju küsimusi, kas või autojuhtide seas. Nemad peavad autojuhiloa saama, aga inimesed, kes kasutavad neid automopeede, mopeedautosid – ma isegi ei tea, kuidas neid õigesti nimetada –, seda tegema ei pea, aga liiguvad ikka nagu kõik teised liiklusvoos. Siin on loomulikult hästi palju küsimusi. Küsimus on ka selles, kuidas täna sattusid kõik kolm eelnõu siia menetlusse. Mäletatavasti nii see eelnõu kui ka järgmine, mis tuleb kohe [arutlusele], Sotsiaaldemokraatliku Erakonna oma, olid komisjonis [päevakorras]. Keskerakonna esindaja komisjonis toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna initsiatiivi, kuna meie arvates see on õige suund, aga kahjuks ei olnud see vastastikune ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajad komisjonis millegipärast seda eelnõu ei toetanud. Tahaks loota, et tegu oli neil mingisuguse tehnilise praagiga. Ma arvan, et kui eesmärk on ikkagi üks ja sama ja kui, nagu ma ütlesin, Tallinna Linnavolikogu, kus on esindatud kuus erakonda, üksmeelselt seda toetab, siis võiksid ka siin saalis kõigi nende erakondade esindajad seda toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Ma oletan, et sõnavõtt koha pealt Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel. Mati Raidma, palun!

Jaa, suur tänu! Tõepoolest, probleem eksisteerib ja see tuleb lahendada. Aga protokolli täpsuse huvides ütlen, et Tallinna volikogu tegi üksmeelse otsuse mitte pöörduda riigi poole, vaid pöörduda Tallinna Linnavalitsuse poole, kes pöörduks Vabariigi Valitsuse poole. See oleks õige tee sellele probleemile lahenduse leidmiseks, mitte praegune poliitiline võidujooks, mis siin saalis käib. Aitäh!

Suur tänu teile! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 614 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me hääletame seda ettepanekut peale saalikutsungit. Auväärt Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 614 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 15, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 614 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.