Eesti keel

Nii! Läheme edasi. Kolmas küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas, ja teemaks on eesti keel. Tõnis Lukas, palun!

Nii! Läheme edasi. Kolmas küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas, teemaks on eesti keel. Tõnis Lukas, palun!

Tere! Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Riigikeele roll on kahtlemata seadustes kindlustatud, vähemalt põhiseaduses, aga see sõltub sellest, kas seda keelt on tarvis kasutada tööhõives, avalikus ruumis, üldse igal pool, kas on vastavad nõuded, mis on paljudel juhtudel vajalikud selleks, et veenda kedagi seda keelt kasutama või kontrollida keele kasutamist. Ja üldiselt käib see kõik meil reguleeritult, keeleseaduse alusel. Praegu on olukord teeninduses muutunud järjest hullemaks. Eesti keele kasutamist võib küll nõuda, aga seoses sellega, et võõrtööjõudu on viimastel aastatel juurde tulnud, on selle keele kasutus paljudel teenindusaladel, mitmes kohas suhteliselt raskendatud. Olukord on muutunud ja nõuded justkui on iganenud. Näiteks platvormitöö-, renditööjõu leviku puhul praegu seaduses olevad nõuded enam nagu ei kehti. Teeninduses tundubki tihti nii, et mõne teise keele, näiteks vene keele oskust küsitakse. Ja see pole nii mitte ainult teeninduses, vaid ka mõnes valitsusasutuses on vene keele oskus üks tingimus üldse tööle saamiseks. Tundub, et teeninduses nõutakse vene keelt rohkem. Kui eesti keeles teenindust ei saa, siis kehitatakse õlgu, et mis siis ikka, inimesed on kaugelt tulnud ja ei peagi keelt nii kiiresti oskama. Kaasajastatud keeleseadusega saaks olukorda muuta, aga Isamaa eelnõu on kolm aastat tagasi lükatud. Valitsus on lubanud teha omalt poolt hea eelnõu. Seda ei ole siiamaani, kuigi viimane tähtaeg, mis te andsite, oli juuni keskpaik. Ma ei küsi, kas te ei pea eesti keele rolli oluliseks. Ma küsin: miks te ei pea eesti keele rolli oluliseks?

Tere! Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Riigikeele roll on kahtlemata seadustes kindlustatud, vähemalt põhiseaduses, aga see sõltub sellest, kas seda keelt on tarvis kasutada kõigis, tööhõives, avalikus ruumis, igal pool, kas on vastavad nõuded, mis on paljudel juhtudel vajalikud selleks, et veenda kedagi seda keelt kasutama või kontrollida keele kasutamist. Ja üldiselt käib see kõik meil reguleeritult, keeleseaduse alusel. Praegu on olukord teeninduses muutunud järjest hullemaks. Eesti keele kasutamist seoses sellega, et võõrtööjõudu on viimastel aastatel juurde tulnud, võib küll nõuda, aga selle keele kasutus on paljudel teenindusaladel, mitmes kohas suhteliselt raskendatud, sest olukord on muutunud ja nõuded justkui on iganenud. Näiteks platvormitöö-, renditööjõu leviku puhul praegu seaduses olevad nõuded enam ei kesta. Ja teeninduses tundubki tihti nii, et kui mõnes teises keeles, näiteks vene keele oskust küsitakse. Mitte ainult teeninduses, mõnes valitsusasutuses vene keel on tingimuseks üldse tööle saamiseks. Tundub, et teeninduses nõutakse vene keelt rohkem. Kui eesti keeles teenindust ei saa, siis kehitatakse õlgu, et mis siis ikka, lihtsalt inimesed on kaugelt tulnud ja ei peagi keelt nii kiiresti oskama. Keeleseadusega saaks olukorda muuta, kaasajastatud keeleseadusega, aga valitsus on lubanud – kõigepealt Isamaa eelnõu on kolm aastat tagasi lükatud – teha omalt poolt hea eelnõu. Seda ei ole siiamaani, kuigi viimane tähtaeg, mis te andsite, oli juuni keskpaik. Nii et ma ei küsi, kas te ei pea eesti keele rolli oluliseks. Ma küsin: miks te ei pea eesti keele rolli oluliseks?

Ma tänan küsimuse eest! Ma eeldan, et see küsimus oli retooriline, sellepärast et me oleme teiega seda arutanud. Keeleseadus kõigi oma muudatustega tuleb valitsuse istungile kas homme või siis järgmisel nädalal. Nii et keeleseadus jõuab koos kõigi oma muudatustega, sealhulgas eesti keele kasutamise reeglite rikkumise korral trahvimäärade ja sunnirahade suurendamisega, Riigikokku arutelule minu optimistliku [arvamuse] kohaselt sellel nädalal. Kui sellel nädalal ühes kitsas, väga kitsas punktis ei õnnestu Kultuuriministeeriumiga kokku leppida, siis ta jõuab siia järgmisel nädalal.

Ma tänan küsimuse eest! Ma eeldan, et see küsimus oli retooriline, sellepärast et me oleme teiega seda arutanud. Keeleseadus kõigi oma muudatustega on praegu valitsuse istungile tulemas kas homme või siis järgmisel nädalal. Nii et keeleseadus jõuab koos kõigi oma muudatustega, sealhulgas ka eesti keele kasutamise reeglite rikkumisel näiteks trahvimäärade ja sunnirahade suurendamisega, Riigikokku arutelule minu optimistlikul soovil sellel nädalal. Kui sellel nädalal ühes kitsas, väga kitsas punktis ei õnnestu kokku leppida Kultuuriministeeriumiga, siis ta jõuab teile järgmisel nädalal.

Suur tänu! Tõnis Lukas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

No vaat, mul on antud juhul kahjuks privileeg mitte usaldada teie öeldut, sellepärast et neid tähtaegu olete te andnud päris palju. Juuni alguses andsite tähtaja, et järgmisel nädalal tõenäoliselt. No praegu meil ei ole juuni teine nädal, vaid on juba septembrist pool läbi. Ja viivitused olid enne ka päris pikalt kogu aeg lisaks sellele, et me kindlasti hakkame diskuteerima, mis sellest algsest eelnõust on järgi jäänud. Teeninduses on väga olulised sektorid, kus eesti keel on hakanud taamale jääma. Lihtsalt küsitakse sult toitlustusasutuses või kaupluses, kas te ei tahaks teenindajaga rääkida vene keeles. Ja sageli ei ole seal lähedal kedagi, kellele eesti keeles oma soovist teada anda või siis mingi pretensioon esitada. Nii et selline käitumine on muutunud küllaltki valdavaks. Ja tegelikult on eestlastel, kellele meie meelest siin riigis on tagatud põhiseaduslik kaitse, oma keele ja kultuuri kaitse, alandav käia lihtsalt palumas, kas keegi sooviks meiega eesti keeles suhelda. See olukord on läinud viimastel aastatel kehvemaks, see on täiesti selge. Ja kas te aru ei saa, et kui me tööhõives, näiteks platvormitöötajate, taksojuhtide puhul ei kehtesta täiendavaid nõudeid – teie algatatav seaduseelnõu ilmselt ei taha neid kehtestada –, siis ka nendes perekondades levib teadmine, et siin saabki vene keeles või mõnes teises keeles hakkama, ei ole eesti keelt vaja? Ja see teadmine levib palju laiemalt kui ainult nende töötajate seas. Isamaa algatab täna keeleseaduse muutmise eelnõu, selleks et Riigikogul oleks midagi arutada. Mis teie arvate, kas koalitsioon võtab meie eelnõu tõsiselt?

No vat, mul on antud juhul kahjuks privileeg mitte usaldada teie öeldut, sellepärast et neid tähtaegu olete te andnud päris palju ja juuni alguses andsite tähtaja, et järgmisel nädalal tõenäoliselt. No praegu meil ei ole juuni teine nädal, vaid on juba septembrist ikkagi pool läbi. Ja viivitused olid enne ka päris pikalt kogu aeg lisaks sellele, et me kindlasti diskuteerime, mis sellest algsest eelnõust on järgi jäänud. Teeninduses on väga olulised sektorid, kus eesti keel on hakanud …, kus lihtsalt küsitakse sult, ka toitlustusasutuses või kaupluses, esitatakse see küsimus, et kas te ei tahaks mitte teenindajaga rääkida vene keeles. Ja pigem ei ole seal lähedal kedagi, kellele siis eesti keeles kas oma soovist teada anda või siis mingit pretensiooni esitada. Nii et see käitumine on muutunud küllaltki valdavaks. Ja tegelikult on see eestlastele, kellel meie meelest siin riigis on põhiseaduslik kaitse, oma keele ja kultuuri kaitse, alandav käia lihtsalt palumas, et kas keegi sooviks meiega eesti keeles suhelda. See olukord on läinud viimastel aastatel kehvemaks, see on täiesti selge. Ja kas te aru ei saa, et kui me tööhõives, näiteks nende platvormitöötajate, taksojuhtide puhul, ei pane nõudeid täiendavalt, nii nagu teie praegu algatatav seaduseelnõu ilmselt ei taha neid panna, siis ka nendes perekondades levib teadmine, et siin saabki vene keeles hakkama või mõnes teises keeles, ei ole eesti keelt vaja? Ja see levib ka lisaks nendele töötajatele palju laiemalt. Isamaa algatab täna keeleseaduse muudatuse eelnõu, selleks et Riigikogul oleks midagi arutada. Mis teie arvate, kas koalitsioon võtab meie eelnõu tõsiselt?

Teie aeg! Aitäh! Proua minister, palun!

Ma kahjuks ei tea teie eelnõu, ma ei oska seda kommenteerida. See keeleseaduse eelnõu, mille valitsus esitab, on seisnud mitte nende vaidluste üle, kas teenindajad peaksid Eestis keelt oskama või mitte. Sellist vaidlust ei ole ka valitsuse tasandil. See peamine arutelupunkt on olnud murdekeelte staatus ja Lõuna-Eesti keelte staatus. Seal on olnud väga põhjalikud juriidilised vaidlused nii keelenõukoguga, nendesamade Lõuna-Eesti piirkonna keelte esindusorganisatsioonidega, põhiseaduse tundjatega sellepärast, et kuidas sätestada Lõuna-Eesti keelte regulatsioon keeleseaduses. See on olnud peamine edasilükkamise põhjus, miks see ei jõudnud teieni juuni alguses, vaid jõuab nüüd septembri alguses. Ja kuna vahepeal ka Riigikogu istungeid ei toimunud, siis ei olnud … Võtsime ka selle aja selleks, et need murdekeelte asjad lõpuni ära vaielda. See on tegelikult see põhjus. Keeleseadus jõuab peagi kohe Riigikogusse ja Riigikogu saab arutada kõiki neid aspekte, mida te tõstatasite. Valitsus teeb omalt poolt ettepaneku reguleerida sunnirahasid ja trahve nendele, kes eesti keele oskust nendessamades sektorites, mida te kirjeldasite, ei täida. Seal on ettepanek loobuda võõrkeelsetest pealelugemistest täiskasvanute filmidele. Seal on ettepanek volikogu liikmetel ja ametikohtadel esindatud inimestel vestelda eesti keeles, anda ka teleintervjuusid eesti keeles, kasutada töökeelena eesti keelt. Nii et seal on mitmeid sätteid, mis tugevdavad kohe selgelt eesti keele positsiooni ühiskonnas.

Ma kahjuks ei tea teie eelnõu, ma ei oska seda kommenteerida. See keeleseaduse [muutmise] eelnõu, mille valitsus esitab, on seisnud mitte nende vaidluste pärast, kas teenindajad peaksid Eestis keelt oskama või mitte. Sellist vaidlust ei ole ka valitsuse tasandil. Peamine arutelupunkt on olnud murdekeelte staatus, Lõuna-Eesti keelte staatus. On olnud väga põhjalikud juriidilised vaidlused keelenõukoguga, nendesamade Lõuna-Eesti keelte esindusorganisatsioonidega ja põhiseaduse tundjatega selle üle, kuidas sätestada Lõuna-Eesti keelte regulatsioon keeleseaduses. See on olnud peamine edasilükkamise põhjus, miks see ei jõudnud teieni juuni alguses, vaid jõuab nüüd, septembri alguses. Ja kuna vahepeal Riigikogu istungeid ei toimunud, siis me võtsime selle aja, et need murdekeelte asjad lõpuni ära vaielda. See on tegelikult see põhjus. Keeleseadus jõuab peagi Riigikogusse ja Riigikogu saab arutada ka kõiki neid aspekte, mis te tõstatasite. Valitsus teeb omalt poolt ettepaneku reguleerida sunnirahasid ja trahve nendele, kes eesti keele oskuse [nõuet] nendessamades sektorites, mida te kirjeldasite, ei täida. Seal on ettepanek loobuda võõrkeelsetest pealelugemistest täiskasvanute filmidele. Seal on ettepanek, et volikogu liikmed ja teatud ametikohtadel [töötavatel] inimestel vestelda eesti keeles, anda ka teleintervjuusid eesti keeles, kasutada töökeelena eesti keelt. Nii et seal on mitmeid sätteid, mis tugevdavad kohe selgelt eesti keele positsiooni ühiskonnas.

Aitäh! Proua minister, palun!

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Helir-Valdor Seeder. Palun!

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab eestikeelsele haridusele üleminekut. Viimastel päevadel on üks Narva juhtivpoliitikuid Jaan Toots teinud avalduse, et eestikeelsele haridusele üleminek on äpardunud eksperiment, mis tuleb lõpetada. Minu küsimus on, kas teie haridus- ja teadusministrina ja Vabariigi Valitsus olete jätkuvalt seda meelt, et alternatiivi eestikeelsele haridusele üleminekul meil ei ole. Kas riik ikkagi teostab järelevalvet ja ka survestab kohalikke omavalitsusi juhul, kui kusagil soovitakse seda protsessi tagasi pöörata? See on küsimuse esimene pool. Ja teine küsimus on mul seotud siia saabunud Ukraina põgenikega. See on ka seotud eesti keele õppega, eestikeelsele haridusele üleminekuga. Täna ütleb [valitsuse määrus] nii, et kool peab põhiharidust omandavatele õpilastele võimaldama valikainena [teatud] keele ja kultuuri õpet, kui selleks on kirjaliku taotluse esitanud vähemalt kümne sama emakeelega õpilase vanemad. Kui koolis [on neid taotlusi vähem], siis peab selle korraldama kohalik omavalitsus koos kooliga. Ja Viljandis selline juhtum on, et Ukraina põgenikest vanemad ja lapsed soovivad emakeelset [ukraina] keele ja kultuuri õpet, milleks Viljandi loomulikult ei ole seni ju valmis olnud. See on tekitanud uue probleemi, et nendes omavalitsustes, kuhu põgenikud on saabunud ja kus ammu ei ole enam ei vene keeles ega muus keeles õpet, peaks hakkama õpetama ukraina keelt ja peaks võib-olla ka vene keelt uuesti hakkama õpetama, kui enam kui kümne lapse vanemad seda soovi avaldavad. Kas te olete sellele mõelnud, et selles olukorras, kus meil eestikeelsele haridusele üleminek ja eesti keele õpetamine on probleemne, ei jätku ressurssi ja õpetajaid? Kohalikud omavalitsused peavad leidma nüüd ukraina keele õpetajaid, kes samal ajal oskavad ka eesti keelt väga heal tasemel. Kust kohalik omavalitsus leiab need õpetajad ja ressursi ja kas riik tuleb siis appi? Või on plaanis [õigusakte] muuta?

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab eestikeelsele haridusele üleminekut. Siin viimastel päevadel on Narva üks juhtivpoliitikuid Jaan Toots teinud avalduse, et eestikeelsele haridusele üleminek on äpardunud eksperiment, mis tuleb lõpetada. Minu küsimus on, kas teie haridus- ja teadusministrina ja Vabariigi Valitsus jätkuvalt on seda meelt, et alternatiivi eestikeelsele haridusele üleminekul meil ei ole ja et riik ikkagi teostab järelevalvet ja ka survestab kohalikke omavalitsusi juhul, kui kusagil soovitakse seda protsessi tagasi pöörata. See on esimene küsimuse pool. Ja teine küsimus on mul seotud siia saabunud Ukraina põgenikega. See on ka seotud tegelikult eesti keele õppega, eestikeelsele haridusele üleminekuga. Näiteks täna seadus ütleb nii, et seaduse järgi peab kool või kui koolis ei ole vajalikku hulka taotlusi, siis kohalik omavalitsus korraldama põhiharidust omandavatele õpilastele valikainena keele ja kultuuri õpet, kui selleks on kirjaliku taotluse esitanud vähemalt kümme sama emakeelega õpilase vanemat. Ja Viljandis selline juhtum on, et Ukraina põgenikest vanemad ja lapsed soovivad oma emakeelset keele ja kultuuri õpet, milleks Viljandi loomulikult ei ole seni ju valmis olnud. Ja see on tekitanud uue probleemi, et nendes omavalitsustes, kuhu põgenikud on saabunud ja kus ammu ei ole enam ei venekeelset ega muukeelset õpet, peaks hakkama õpetama ukraina keelt ja peaks võib-olla ka vene keelt uuesti hakkama õpetama, kui enam kui kümme lapsevanemat seda soovi avaldavad. Kas te olete sellele mõelnud, et selles olukorras, kus meil eestikeelsele haridusele üleminek ja neile eesti keele õpetamine on probleemne, ei jätku ressurssi ja õpetajaid? Kohalikud omavalitsused peavad leidma nüüd ukraina keele õpetajaid, kes samal ajal oskavad ka eesti keelt väga heal tasemel. Kust kohalik omavalitsus leiab need õpetajad ja ressursi ja kas riik tuleb siis appi? Või on plaanis seadust muuta?

Aitäh! Kõigepealt, Jaan Tootsi ja veel nii mõnegi teise poliitiku seisukohtadega eestikeelsele õppele ülemineku osas ma olen kursis. Üleskutseid, et peaks peatama nende hinnangul laste tulevikku hävitava haridusreformi, kuulsin ma esmaspäeva õhtul ka siit Riigikogu puldist. Ei ole see ainult Jaan Tootsi väljaütlemine. Seda esindab siin Riigikogus veel üks erakond ja Lauri Laats sõnastas esmaspäeval mulle esitatud arupärimisel väga selgelt selle, et tema arvates on tegemist ikkagi venekeelsete laste tulevikku hävitava reformiga ja me kõik kanname väga suurt vastutust selle eest, mis me nende lastega täna teeme. Nii et see ei ole esimene kord, kui ma seda kuulen. Teine mure, mis on minu kõrvu kostnud tänu ajakirjanikele: meil on nii Tallinnas kui ka Maardus valimisliidud, kes lubavad oma valijatele, et nad loovad venekeelsed erakoolid, mida kohalik omavalitsus hakkab kahtlaste hallide skeemide abil tegelikult rahastama. See on Maardus antud valimislubadus ja seda valimislubadust antakse ka Tallinnas, et Tallinna linn on niivõrd jõukas ja tugev, et teeb kokkulepped venekeelsete erakoolidega, kuhu venekeelsed lapsed suunatakse. Läbi mingi toetuse hakkab Tallinn siis erakooli toetama. Muuseas, selle peatamiseks, et sellist asja ei juhtuks, olen ma algatanud ministeeriumis erakooliseaduse muutmise selleks, et riik tulevikus enam ei rahastaks tegevustoetusega, pearahaga muukeelseid erakoole. Erakooliseaduses oleks riiklik rahastus ainult eestikeelsetel erakoolidel. See [lõpetab] praegu tekkinud natuke absurdse olukorra, kus munitsipaalkoolis ei saa rahastust venekeelse õppe eest, aga erakoolis riik rahastab venekeelset õpet. See tuleb kindlasti ära muuta. Nii et kinnitan siit puldist, et tagasiteed eestikeelsele õppele üleminekul ei ole. Ma arvan, et tegelikult ei ole Riigikogus enamushääli ühelgi sellesisulisel ettepanekul, mis siit puldist mõnikord kostab. Järelevalvet teostasime Narva ja Kohtla-Järve linna üle kevadel ja hoiame pingsalt silma peal, kuidas seal asjad kulgevad. Aga tegelikult on Narva ja Kohtla-Järve tänase seisuga päris hästi hakkama saanud eestikeelsele õppele üleminekuga. Hirmud olid palju suuremad. Nüüd ukraina keele õppest. Laste eesti keel ja eesti keele õppimine ei arene, kui nad samal ajal ei suuda edasi areneda oma emakeeles. Need kaks asja käivad koos, need ei ole eraldiseisvad nähtused. Laps ei arene selles mõttes nagu kahes tükis. Emakeeleõpe on alati teise keele omandamisel toeks ja seda kaks tundi emakeeleõpet, kui lapsevanemad on seda soovinud, peaks lastele võimaldama. Saan aru Viljandi murest, et kust võtta vahendeid õpetajate palkamiseks ja leida neid õpetajaid. Ukraina keele oskajaid meil muidugi on Eestis, ka neid, kes eesti keelt oskavad. Õppevahendite puhul on meil täna Ukraina riigiga koostööprojekt, mille abil me tõenäoliselt saame neid õppevahendeid vahendada koolidele, kui Ukraina lapsed on soovinud kaks tundi nädalas saada oma emakeele õpet. Ja ma arvan, et me nõustume siin kõik, et Ukraina laste emakeeleõpet tuleks toetada, et ukrainlased oma identiteeti, oma keelt ja kultuuri siin Eestis olles, meie juures olles, suudaksid hoida.

Aitäh! Kõigepealt Jaan Tootsi ja veel nii mõnegi teise poliitiku seisukohad eestikeelsele õppele ülemineku osas. Olen kursis, et üleskutseid sellele, et peaks peatama nende hinnangul laste tulevikku hävitava haridusreformi, kuulsin ma esmaspäeva õhtul ka Riigikogu puldist siit. Ei ole see ainult Jaan Tootsi väljaütlemine. Seda esindab siin Riigikogus veel üks erakond ja Lauri Laats esmaspäeval mulle arupärimisel väga selgelt sõnastas Riigikogu puldist, et tema arvates on tegemist ikkagi venekeelsete laste tulevikku hävitava reformiga ja me kõik kanname loodetavasti tulevikus väga suurt vastutust selle eest, mis me nende lastega täna teeme. Nii et see ei ole esimene kord, kui ma seda kuulen. Teine mure, mis on minu kõrvu kostnud läbi ajakirjanike: meil on nii Tallinnas kui ka Maardus valimisliidud, kes on oma valijatele lubamas seda, et nad loovad erakoolid, venekeelsed erakoolid, mida kohalik omavalitsus hakkab läbi kahtlaste hallide skeemidega tegelikult rahastama. See on Maardus antud valimislubadus, seda valimislubadust antakse ka Tallinnas. Et Tallinna linn on niivõrd jõukas ja tugev, teeb kokkulepped venekeelsete erakoolidega, kuhu suunatakse venekeelsed lapsed. Läbi muu toetuse hakkab Tallinn siis erakooli toetama. Muuseas, selle peatamiseks, et sellist asja ei juhtuks, olen ma algatanud ka ministeeriumis erakooliseaduse muudatuse selleks, et riik tulevikus enam ei rahastaks tegevustoetusega, pearahaga muukeelseid erakoole. Et erakooliseaduses oleks riiklik rahastus ainult eestikeelsetel erakoolidel. See võtab ära tegelikult täna tekkinud natuke absurdse olukorra, kus munitsipaalkoolis ei saa rahastust venekeelse õppe eest, aga erakoolis riik rahastab venekeelset õpet. See tuleb kindlasti ära muuta. Nii et kinnitan siit puldist, et tagasiteed eestikeelsele õppele üleminekul ei ole. Ma arvan, et tegelikult ei ole siin Riigikogus enamushääli ühelgi sellisel ettepanekul, mis siit puldist mõnikord kostub. Järelevalvet teostasime Narva ja Kohtla-Järve linna üle kevadel ja hoiame seal pingsalt silma peal, kuidas seal kulgeb. Aga tegelikult on Narva ja Kohtla-Järve tänase seisuga päris hästi hakkama saanud eestikeelsele õppele üleminekuga. Hirmud olid palju suuremad. Nüüd ukraina keele õpe. Laste eesti keel ja eesti keele õpe ei arene, kui nad samal ajal ei suuda arendada edasi oma emakeelt. Need kaks asja käivad koos, need ei ole eraldiseisvad nähtused. Laps ei arene selles mõttes nagu kahes tükis. Emakeeleõpe on alati teise keele omandamisel toeks ja seda kaks tundi emakeeleõpet, kui lapsevanemad on seda soovinud, peaks lastele võimaldama. Saan aru Viljandi murest, et kust võtta vahendeid õpetajate palkamiseks ja leida neid õpetajaid. Ukraina keele oskajaid meil muidugi on Eestis ja ka neid, kes eesti keelt oskavad. Õppevahendite puhul on meil täna Ukraina riigiga koostööprojekt, kus me tõenäoliselt neid õppevahendeid saame vahendada koolidele olukordades, kus Ukraina lapsed on soovinud kaks tundi nädalas saada oma emakeele õpet. Ja ma arvan, et me nõustume teiega siin kõik koos, et Ukraina laste emakeeleõpet tuleks toetada, et ukrainlased siiski oma identiteeti ja keelt ja kultuuri siin Eestis olles, meie juures, suudaksid hoida.

Suur tänu! Sellega ma lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Suur tänu! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.