Julgeolek

Liigume edasi. Kümnes küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on julgeolek. Mart Helme, palun!

Aitäh! Me loeme ajakirjandusest ja kuuleme ka ministrite käest, näiteks härra Keldo on käinud meile rääkimas seda, et Eestis on väga suur tööjõu vajadus, meil on vaja spetsialiste. Ja neid spetsialiste tuuakse meile muuhulgas sellistest riikidest nagu Kesk-Aasias Usbekistan ja mõned teised. Samal ajal me näeme, kuidas meil peaaegu et glorifitseeritakse ajakirjanduses seda, kui noored pered kolivad ära kusagile Hispaaniasse või mõnda veel eksootilisemasse kohta. Samal ajal oleme me enneolematult keerulises julgeolekuolukorras, kus tegelikult peaks kogu meie rahvas olema ühel meelel selles suhtes, et Eestist ei minda praegu ära, see oleks Eesti hülgamine saatuslikul hetkel, ja et Eestisse ei [tuleks] lasta inimesi, kes võivad olla ohtlikud meie julgeolekule. Minu küsimus ongi selline: kuidas teie näete seda olukorda, et meil oma inimesed kipuvad lahkuma ja me püüame neid asendada immigrantidega meile kultuuriliselt võõrastest, aga võib-olla ka julgeolekuliselt ohtlikest piirkondadest?

Aitäh! No ma ütleksin niimoodi, et kui te vaatate kitsalt majandusprismat, nagu te vaatasite korraks, siis Eesti majandushuvi kindlasti on anda Eesti inimestele võimalikult head ja kõrgel tasemel kutseoskused mis tahes alal tegutsemiseks, et oleks võimalik kõrge lisandväärtusega jõukust kasvatada, nii oma ettevõttes kui ka mis tahes palgatööd tehes. Selles pole ju midagi eripärast, selle nimel kogu haridussüsteem käsikäes ettevõtlusega Eestis ju töötab. Seda esiteks. Teiseks, Eestisse tuuakse küll oskustööjõudu, aga seegi ei ole teab mis eriline sündmus tänapäeval. Eestis eelmisel aastal see kvoot, mis meil oli, isegi ei täitunud, majandustsükkel oli selline. Nüüd, kui majandus hakkab kasvama, see on kasvutsükli alguses – loodetavasti on nii, et isegi kui majandus kasvab algul aeglasemalt, siis hiljem kiiremini –, on tõenäoliselt vaja ka rohkem teatud oskustega töötajaid, keda meie haridussüsteemist ei tule. See süsteem iseenesest on kaunis lihtne, umbes kaks kolmandikku lisatööjõust või oskustööjõust tuleb meile praegu erinevate erandite kaudu. Ja tulevikus peaks olema nii, et Siseministeerium, tuginedes OSKA raportile, mille teeb Kutsekoda – see on väga laiapõhjaline organisatsioon, nad on üle paari aasta neid raporteid teinud, saate veebist vaadata –, ütleb, millistele erialadele meil töötajaid juurde on vaja, kas teatud pingioperaatoreid, konstruktsioonide kokkupanijaid või keda iganes parajasti vaja on. Siis on võimalik oskustööjõudu selle klausli alusel, oskustööjõu erandi alusel tuua. See ei ole kuidagi lihtne ega bürokraatiavaba protseduur, nii et tihtipeale on esimene valik, nagu Eesti ettevõtjad kirjeldavad, ikkagi Eestist tööjõu otsimine ja tööjõu kasutamine. Eesti inimesed saavad ikkagi kõik tööd. Ja mida paremad oskused meie oma Eesti inimestel on, seda kiiremini me riikide majanduse konkurentsis jõukuse poole liigume. See peaks olema ju ometi kõigi ühine eesmärk. Seda esiteks. Teiseks, oskustööjõud versus näiteks madalama kvalifikatsiooniga tööjõud. Loomulikult, eesmärk on ikkagi pürgida selle poole ja seada siht, et me toomegi neid, kellel on spetsiifilised oskused ja keda meie koolidest ei tule. Nende taust on ka kontrollitud. Sisesüsteem suudab teha taustakontrolli, nii et siia tuleksid inimesed, kelle tausta me teame, kes tulevad siia tööd tegema, konkreetse eesmärgiga. Kindlasti ei ole majanduses vaja minevate oskustöötajate toomine siia kuidagi vastuolus Eesti inimeste jõukuse kasvu või turvalisusega. Vastupidi, teatud oskuste olemasolu aitab ka meie inimeste jõukust kasvatada.

Aitäh! Mart Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! No ma ei küsinud niivõrd tööjõu seisukohast, kuivõrd ma küsisin ikkagi julgeoleku seisukohast, sest nii palju, kui mul on olnud kontakte meie julgeolekuasutuste esindajatega, nad ütlevad, et neil on protsess kontrolli alt väljumas. Nad ei suuda kontrollida kõiki neid – no lausa masse ei saa öelda, aga on ikkagi väga arvukalt inimesi –, kes meil siin pendeldavad nii hooajaliste töölistena, lepinguliste töölistena, renditöölistena kui ka muul moel. Sellel on väga selge julgeolekuline aspekt. Kui me räägime ka näiteks islamikogukondadest, siis nende puhul on ju väga selgelt näha, Lääne-Euroopa praktika põhjal, et nad moodustavad kultuuriliselt võõraid rühmitusi riigis, nad ei integreeru. Isegi kui nad kuskil keele selgeks õpivad, näiteks Rootsis või mujal, siis see ei tähenda veel nende integreerumist – nad elavad paralleelmaailmades, nad korraldavad igasuguseid ekstsesse, tänavarahutusi ja terroriakte. See on siseturvalisuse küsimus. Aga minu küsimus oli laiem. Kuidas meil ikkagi üldse on niisuguse suhtumisega, kui noored inimesed ütlevad, et nad ei taha enam ennast Eestiga siduda ja tahavad Eestist ära minna, mujale, sest seal on paremad palgad, seal on inimlikum suhtumine ja seal on parem kliima? Meil tekib olukord, kus Eesti rahvas vahetataksegi välja. Ja need niisugused manipulatsioonid siin statistikaga, et meil on ainult nii vähe mingi kvoodi alusel tulnud – no see kõik ei pea ju paika. Meie lõunapiir on sama hästi kui täiesti kontrollita. Teistest Euroopa Liidu riikidest võib meile tulla inimesi sisse ilma igasuguste piiranguteta, tuleb ka inimesi kolmandast maailmast, nad tulevad teiste riikide kaudu Eestisse. Nii et küsimus on ikkagi väga tõsine: keda me siis ühel hetkel kaitseme? Keda Eesti poisid lähevad kaitsma ühel hetkel, kui tõesti peaks tekkima …

Aitäh! Teie aeg!

… idanaabriga konflikt? Kas neidsamu kolmandast maailmast tulnud inimesi või …? Siin on ikkagi mingisugune kontseptuaalne segadus.

Aitäh! Teie aeg! Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! No sellist võimalikku ebasoovitavat mõju aitavad vältida välismaalaste seaduses sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus elamisloa andmisel või sellest keeldumisel, samuti Politsei- ja Piirivalveameti tõhus järelkontrollimenetlus. Kui neid tingimusi ei täideta, siis tunnistatakse elamisluba kehtetuks. Eesti Politsei- ja Piirivalveamet on selles väga tõhus. Kui peaks selliseid põhjuseid ja aluseid leiduma, siis väljasaatmises me oleme kaunis tõhusad – ma arvan, et Euroopas ühed paremad. Nüüd, mis puudutab veidi sisserändajate vaadet, siis ma ütleks nii, et Eestis on lõimumismonitooring, mida võib-olla teil tasuks ka lugeda. See on 2024. märtsil avalikustatud, 2023. aasta oma, ja kirjeldab seda, et suurem osa neist, kes on siia rännanud, valdav osa, 76% peab end hästi kohanenuks. Pea 80%, täpsemalt 79% hindab oma elukvaliteeti Eestis paremaks, kui see oli päritoluriigis. Neist pea 70% seob oma tuleviku Eestiga. Ja nii edasi. Vastanutest 65% tahaks taotleda Eesti kodakondsust, see soov on ühtlaselt kõrge kõigis vaadeldud vanuserühmades. Nii et see kirjeldab samuti, et me oleme siiski kaunis tõhusad valimisel, kes siia tulevad. Ja need inimesed, kes siia tulevad, tahavad ennast Eestiga ka tulevikus siduda. Seda kindlasti [esiteks]. Teiseks, see, et maailm on lahti ja noored käivad maailmas haridust omandamas, õppimas, tööd tegemas, reisimas ja kõiki võimalusi kasutamas, on ikka avatud maailma osa. Ma arvan, et noortel tasubki ringi käia, kuni on võimalus – võib-olla neil ei ole kodulaenu, muid kohustusi ja kõiki muid muresid –, tasubki käia haridust mujal omandamas, ringi vaadata ja tulla pärast tagasi. Väga paljud tulevad tagasi. Ja ma arvan, et Eesti elu saab selle võrra rikkamaks, kui inimene on läinud ka muud maailma, mitte ei ela ainult ühe koha peal, nägemata, mis on muu maailma head ja vead.

Aitäh! Ma teen ühe väikese täpsustuse. Mart Helme, kui te suudate kiiresti küsida, ja kui härra peaminister kiiresti vastab, siis ma saan selle lisaküsimuse veel võtta. Kuna lisaküsimusi registreeritud ei ole, siis see on, Mart Helme, teie võimalus lisaküsimuseks. Palun!

Aitäh! Ma teen tõesti kiiresti. No ei ole niimoodi, et inimesed lähevad ainult kuskile õppima või rändama. Inimesed müüvad oma vara siin maha ja lahkuvad kavatsusega lahkuda igaveseks ja siduda oma elu mõne teise riigiga. Need ei ole mitte üksikjuhtumid, isegi ajakirjanduses leiavad sellised juhtumid kajastamist päris palju. Aga tegelik pilt on ikkagi päris troostitu. Ja tihtipeale on need elujõulised lastega pered. Nii et mis on nüüd valitsuse mõte, kuidas ikkagi tekitada olukord, et inimesed tunneksid, et Eesti on nende kodu ja nad tahavad siin olla, mitte siit koos lastega ära minna, müües maha kõik, mis neid siin materiaalselt seob?

No kuna paluti lühikest vastust, siis ma vastan nii: teha seda, et Eesti oleks kindlalt kaitstud, kasvava majandusega arenenud riik, kus inimesed tunnevad ennast hästi ja poliitikas ei ole sellist polariseerumist, mida me aeg-ajalt näeme.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Peaaegu jõudsime lõpuni. Hea kolleeg Jaanus Karilaid, me kahjuks ei jõua teie küsimust võtta. Aga ütleme nii, et kümme küsimust infotunnis läbi võtta – kindlasti tunnustan siinkohal nii küsijaid kui ka vastajaid, tempo oli väga hea. Saime tõesti paljusid teemasid mitte ainult käsitleda, vaid kuulsime ka väga selgeid ja otsekoheseid vastuseid. Ma tänan, head kolleegid, teid osalemise ja küsimise eest. Ja tänan ka lugupeetud valitsuse liikmeid selles infotunnis vastuste andmise eest. Tänane infotund on lõppenud ja me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.