Haridusvõimalused kooskõlla ettevõtluse vajadustega

Liigume edasi. Tänane üheksas küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele, küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teema on haridusvõimaluste kooskõlla [viimine] ettevõtluse vajadustega. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Aasta-aastalt investeerib Eesti riik maksumaksja raha haridussüsteemi, mis toodab tuhandeid kraadidega noori, kelle teadmised aga tihti ei vasta tegelikule tööturunõudlusele. Meil on inseneride ja tehnikute puudus, kuid ülikoolidest tulevad tihtipeale inimesed, kelle diplomiga pole tööandjal eriti midagi peale hakata. Kuidas te kommenteerite seda, et haridusvõrk pole siiani ettevõtluse vajadusega kooskõlla viidud? Millal tekib olukord, kus kutseharidus ja rakenduskõrgharidus on esmatähtsad? Sest just need võiksid lahendada Eesti tööjõupuuduse ja anda võimaluse loobuda plaanitava uue sisserändekvoodi 4000-ni tõstmise vajadusest.

Aitäh selle küsimuse eest! Alustaksin kõrgharidusest. Ühesõnaga, kui ma nüüd küsimusest õigesti aru saan, siis küsimus ei ole haridusvõrgus, vaid küsimus on õppekavades. Meil on eesmärk suurendada kõrgharidusega inimeste osakaalu, see on riigi strateegiline eesmärk, mis on võetud juba 2021. aastal riikliku strateegiaga "Eesti 2035". Kõrgharitute osakaal on meil praegu 43% vanusegrupis 20–34, eesmärk on suurendada see 45%-ni. See kasv tuleb valdavalt rakenduskõrghariduse suuna laiendamisest. Rakenduskõrghariduses on võetud suund tervisevaldkonna ja tehnoloogiavaldkonna õppekavade ja õppekohtade suurendamisele. Kutsehariduse reform, millega on algust tehtud sellel õppeaastal ja mis tuleb nüüd 1. septembrist 2025, avaneb 13 uut õppekava kutsekeskhariduses ehk rakendusgümnaasiumis, mis on valdavalt seotud inseneeria- ja tehnoloogiavaldkonnaga. Need on mõeldud põhikooli lõpetajatele selleks, et nad omandaksid gümnaasiumihariduse koos vastava kutsega. Me oleme kutsehariduses üle läinud OSKA raportite põhisele koolitustellimusele. Kahjuks senimaani see nii ei olnud. Aga OSKA raportite põhine koolitustellimus tähendab ka seda, et vähendatakse – juba on haridusministeerium saatnud koolidele sellekohase suunise – koolituskohtasid nendel õppekavadel, kus OSKA raporti järgi tööjõupuudust ei ole, nagu aianduse, linnaarhitektuuri, maastikuarhitektuuri, mesinduse, kunsti, käsitöö ja mööblirestauraatori oma, ning suurendada vastuvõttu nendel erialadel, kus OSKA raporti järgi on tööjõuvajadus suur, näiteks on tarvis puidutööpingioperaatoreid, metallitööpingioperaatoreid, laotehnikuid ja hooldustöötajaid. Nii et me oleme kutsehariduse reformiga, mille me poolteist aastat tagasi algatasime, jõudnud tänaseks sellisesse faasi, kus algavast õppeaastast käivituvad reformiga kaasas käivad muutused. Loodetavasti on kutseharidus oma tellimuselt palju rohkem kooskõlas tööturu vajadustega.

Suur tänu! Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Eestis on sadu tuhandeid tööealisi inimesi, kelle oskused ei vasta tööturu nõudmistele. Paljud neist sooviks ümber õppida. Töötukassal tuleks muuta oma tegevus eesmärgipärasemaks, tööotsijad tuleks suunata tõhusale ümberõppele, sest neist üle 60 000 töötu hulgast võiks ju leida 4000 inimest, kes tahavad ümber õppida, siis meil ei oleks vaja kvoote kordades kasvatada. Milline on teie koostöö töötukassaga, kui seda üldse on? Praegu on neil päris tugev juht. Kuidas nemad suunavad inimesi ümberõppele ja kas neil on tihe koostöö haridusministeeriumiga?

Aitäh! Ma arvan, et see on väga-väga õige küsimus. Kui ma nüüd ei eksi – kuna ma töötukassa tegevuse eest ei vastuta, mul nii põhjalikku informatsiooni ei ole –, siis inimeste ümberõppele või täiendõppele suunamine käib läbi töötukassa konsultandi, kes inimesega vesteldes ja nende oskusi analüüsides annab soovitusi, millise koolituse inimene võiks läbida. Ehk tööandja esitab töötukassale tellimuse. Nii et on kaks erinevat viisi: koolituskaardi ja tööandja tellimuse kaudu. Ja valdavalt juhib seda protsessi Töötukassa konsultant. Nüüd, homme on meil tegelikult valitsuskabinetis see teema arutelul, sellepärast et OECD tehtud täiskasvanute PISA-uuring – PISA-testi teadupärast ei tehta mitte ainult noortele, vaid tehakse ka täiskasvanutele, mõõdetakse täiskasvanute funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust – viis Eesti küll kõrgele tasemele, me oleme maailmas kuuendad täiskasvanute oskuste taseme poolest, meist eespool on Põhjamaad, aga me oleme kuuendal kohal valdavalt tänu kõige nooremale põlvkonnale ehk tänu 16–25-aastaste oskuste tasemele. Mida vanem on täiskasvanute eagrupp, seda madalamaks üldised oskused lähevad. Suunis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja töötukassale on see, et täiskasvanute koolituste tellimise planeerimisel tuleks tõepoolest lähtuda sellestsamast täiskasvanute PISA-uuringu tulemustest, sest inimestel on vaja baasoskusi, mis neil praegu puudu on. Neil on vaja sõna otseses mõttes matemaatilist kirjaoskust, adaptiivset probleemilahendusoskust, tehnoloogia kasutamise oskust ja digipädevust, mis tänapäeva tööturul on väga kõrgelt hinnatud. Nii et töötukassale läheb siit siiski suunis, et nad peavad oma koolitustellimuse ümber kujundama lähtuvalt sellest, millised on need reaalsed oskused, mida tööturul on vaja.

Aitäh! Ja kuna lisaküsimuse taotlust kelleltki teiselt ei ole, siis, Vladimir Arhipov, te saate võimaluse esitada ka lisaküsimuse.

Teema jätkuks esitan veel ühe küsimuse. Kas ministeeriumil on ka plaanis luua tingimusi, et Eestis saaks hakkama omaenda tööjõuga, nii et me ei sõltuks mujalt toodud inimestest?

Jaa, aitäh, selle küsimuse eest! Ma siiski nii optimistlik ei ole. Isegi kui me jõuame kutsehariduse reformiga sellesse faasi, kus igal aastal saavad praegusega võrreldes 1200 noort inimest rohkem kvaliteetset oskustööjõu haridust, on meil puudujääk oskustööjõust sellegipoolest väga suur. Ehk siis meie majanduse kasvupotentsiaal on kordades suurem kui meie inimressurss, mis suudab seda kasvupotentsiaali juhtida. Nii et meie hinnangul on nii, et kuigi me suudame kutsehariduse reformi ja oskuste kasvatamisega tuua tööturule praegusega võrreldes juurde umbes 1200 noort, kes muidu jääksid põhiharidusega ja ilma oskusteta, ei ole see piisav Eesti majanduse kasvupotentsiaali mõttes.

Suur tänu! Lõpetan tänase üheksanda küsimuse käsitlemise.