Eesti inimeste toimetulek

Kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Anti Allas ja teema on Eesti inimeste toimetulek. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Ma usun, et te jagate arvamust, et kõigi inimeste vähemalt minimaalnegi toimetulek, rahvakeeli "hinge sees hoidmine", on üks osa riigikaitsevõimest. Samas, ma lugesin pingsalt koalitsioonilepingut, aga ma kahjuks ei leidnud sealt selgeid tegevusi sõnumiga, et raskel ajal ei jäeta kedagi maha ja tugevad aitavad nõrgemaid. Vastupidi, näiteks meie, Riigikogu liikmed, ja teised kõrgepalgalised saame senisega võrreldes hoopis kopsakaid maksukingitusi tulumaksuvaba miinimumi taastamise kaudu. Siit aga konkreetne küsimus. Mis takistab teil, teie erakonnal, koalitsioonipartneril tunnistamast reaalsust, et Eesti praegune maksustruktuur tervikuna ja ka praegused maksutõusud on pankrotis, need ei toeta majanduskasvu ega taga inimeste toimetulekut? Miks muidu me jätame inimesed lausa nälga? Nagu kuulsime, toimetulekupiiri soovite lisaeelarvega jätta tõstmata, kuigi teame, et hinnad on selle aja jooksul 20–40% tõusnud. Ja teiseks, mis takistab küsida meietaolistelt, kõrge palga saajatelt pisut suuremat panust õiglase astmelise tulumaksu kaudu, et sellest saadud tuluga hoida kõiki paadis, et keegi ei kukuks reaalselt põlvili, et kedagi ei jäetaks maha?

Aitäh, hea küsija! Jah, teie kolleegile Helmen Kütile vastates ja Riina Sikkutile vastates ma juba toimetulekutoetusest rääkisin. Seda ma vast kordama ei hakka. Nendest teie hinnangutest. Kõigepealt, te ütlete, et inimesed saavad kopsaka kasu – midagi sellist te ütlesite – maksuküüru kaotamisest ehk sellest Isamaa ja Keskerakonna ja vist ka sotsiaaldemokraatide ühisest astmelise tulumaksu kaotamisest 2026. aasta alguses. Vastab tõele. Vastab tõele! Teie kolleegid siin uksepoolsetes ridades üritavad rääkida, et sellest mingit kasu ei tule. Tõepoolest, vastab tõele. Ja seda saab igaüks sellestsamast maksukalkulaatorist järele vaadata, ligikaudselt keskmise palga teenijale tähendab see tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni umbes 1500 euro lisandumist aastas. Nii et seda saab igaüks vastavalt iseenda sissetulekule hinnata. Seda esiteks. Teiseks, te ütlete, et Eesti riik on pankrotis. "Pankrot" on väga tugev termin, väga laetud termin. Võin öelda, et Eesti riik ei ole pankrotis. Eesti riigi rahaasjad on hoitud. Jah, mööname, meil läheb rohkem raha välja, kui me maksudena kokku kogume. Eesti Panga president Madis Müller on seda kirjeldanud piltlikult nii, et kui 100 eurot tuleb Eesti riigikassasse, siis välja anname defitsiidi korral näiteks 103 või 104,5 või kui palju iganes see defitsiit parajasti on. Ja täpselt nii ka on. Teisest küljest suureneb defitsiit. See küll mitte ei suurene, vaid defitsiit oma olemuses tähendab seda, et sellesama rahaga majandust elavdatakse ja samas hoiab see majandust teatud tsükli käimas, kui ajad on keerulisemad. Nüüd maksukoormuse vastavusest majandusele. Ilmselt ei ole teile saladus, et nüüd, kui teie erakond on valitsusest lahkunud, hakkab maksukoormus ja maksusüsteem oluliselt rohkem vastama ettevõtluse ja jõukuse loomise printsiipidele. See tähendab seda, et parlamendis on ka praegu menetluses eelnõu – ma ei tea, kuidas te kavatsete selle puhul hääletada –, millega me ettevõtte kasumimaksu kaotame. Ja see tähendab seda, et Eesti ettevõtted on tublid, õigemini ettevõtetes töötavad tublid mehed ja naised ning ettevõtted on viimastel aastatel väga palju investeerinud näiteks teadus- ja arendustegevusse, kõrgema lisandväärtusega tootmistesse, ja nii edasi. Kasumimaksu kaotamine aitab neil kindlasti teha väärtuslikke investeeringuid kõrgema lisandväärtuse ehk kõrgema jõukuse loomisse. Ma pärast jätkan [vastamist] hea meelega.

Suur tänu! Anti Allas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Palun ärge väänake minu sõnu, ma ei ole poole sõnagagi öelnud, et maksuküüru kaotamine oleks nagu mingi suur kingitus. Vastupidi, ma ütlesin, et kõrgepalgalistele ei oleks vaja nii-ütelda maksuvaba miinimumi [taastamist]. On väga mõistlik maksuküür mingis osas ära kaotada, aga teises osas mitte. Aga ma küsiks ikkagi edasi laiemalt. Samuti ei öelnud ma seda, et Eesti riik oleks pankrotis. Ma ütlesin, et praegune maksusüsteem, mida Reformierakond on aastaid ehitanud, on paraku praeguses kriisisituatsioonis pankrotis ja varem või hiljem tuleb meil kõigil – ka teil – seda tunnistada. Ehk siis need maksutõusud enam ei tööta praegu ja teistpidi ei taga ka seda majanduskasvu, mis teisest otsast võimaldaks pisut toimetulekut parandada. Laiemalt ongi minu küsimus selline: millal ikkagi see arusaam teile, valitsusele [pärale] jõuab, et me peame tegema riigina muutuse? Lepime selle omavahel kokku, et need asjad, mis töötasid võib-olla 10–15 aastat tagasi, praegu enam ei tööta, nüüd tuleb võtta teine suund ja küsida raskel ajal abi nendelt, kellel [seda anda] on. Ma usun, et Eesti rahvas saab väga hästi aru, et need kellel on, peaksid olema valmis pisut teisi aitama. Miks te selle vastu seisate?

Aitäh! No mina olen valmis kuulama kõiki argumenteeritud debatte. Ma olen alati öelnud, et kõik argumenteeritud ettepanekud on teretulnud. Kui teil on ettepanekuid, siis kindlasti kuulan, kuid see ei tähenda, et ma nendega tingimata nõustun. Mul on õigus oma arvamusele nagu teilgi. Ma nüüd ikkagi veidi parandaks. Seesama Isamaa, Keskerakonna ja teie erakonna ehk sotsiaaldemokraatide ühine astmeline tulumaks, mida lihtsuse huvides maksuküüruks kutsutakse – selle kadumine 2026. aastal tähendab, et kõigil tõuseb järsult tulumaksuvaba miinimum 700 euroni. See tähendab seda, et inimeste kätte jääv raha[summa] kasvab. Te ütlete, et need on jõukad. Aga vaatame seda lähemalt: see tegelikult on ju keskklass, need on needsamad õpetajad, politseinikud ja päästjad. Kui see on sotsiaaldemokraatide maailmas jõukuse määr, siis ma arvan, et me oleme ilmselt erineva majandusliku lähenemisega. Need on Eesti inimesed, kes teevad iga päev hoolega oma tööd, pühendumuse ja kutsumusega, keda aga lihtsalt karistatakse kõrgema maksumääraga, sest vahepeal on tehtud mingisugune astmelise tulumaksu katsetus, mis täitsa selgelt on ebaõnnestunud. See tuleb ära kaotada. Ja me kaotame selle ära. Teiseks, mis puudutab majandusloogikat, siis teie ütlete, et see ei tööta. Eesti maksusüsteem on, võib-olla panen aasta-paariga mööda, juba 10 või 11 aastat valitud ettevõtlus- ja majandusmaailmas maailma parimate maksusüsteemide hulka. Esimene kord, kus see võib-olla oleks võinud olla keerulises olukorras, oli seesama teiega sündinud ja teile ideoloogiliselt lähedal olev idee, et ettevõtteid tuleb täiendavalt kasumimaksuga maksustada. Seda ei ole sotsiaaldemokraadid kunagi varjanud. Ja ma austan seda. Veel kord: kõigil on õigus erinevale arvamusele. Mina arvan, et see nii ei peaks olema, teie arvate, [et peaks]. Arusaadav. Aga selle me nüüd tühistame. Nii et ma ütlen, et Eesti ettevõtluse maksusüsteem saab tõenäoliselt juba jaanipäevaks taas sellekssamaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks. Seal kõrval me tühistame veel – see puudutab just väiksema sissetulekuga inimesi ja on sotsiaalselt ka õiglane – esimesest eurost [makstava] tulumaksu. See puudutab väiksema sissetulekuga inimesi ja pensionäre, nende [toimetulekule] oleks see mõjunud kõige rohkem. Lisaks leevendame automaksu mõju lastega peredele – neile, kellel on alaealised lapsed ja kellel on paratamatult suurem liikumisvajadus. Eriti siis, kui sa elatakse kohas, kus ühistransport ei ole nii ladusalt korraldatud või parajasti ei käi pidevalt, on sul paratamatult vaja rohkem autotransporti teha. Samuti tuleb erinevate M- ja N-kaubikute ühtlustamine, mis aitab puuetega inimesi ja nende sõidukite kasutajaid. Ja maksukoormuse numbrid: võin lühidalt öelda, et sellel aastal on see 36,8%, järgmisel 35,6% ja 2029. aastal 35,1%. Maksukoormus Eestis langeb.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Madis Kallas. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Esmalt, valitsuseaegse pinginaabrina ma siiski täpsustaks, et Anti Allas kindlasti ei öelnud seda, mida te tõlgendasite maksuküüru ja astmelise tulumaksu teatud võrdlusena või meie nägemusena. Nii see kindlasti ei ole. Olgu see üheselt ja selgelt välja öeldud. Te mainisite, et te olete päris palju Eestis ringi liikunud. Olen ka ise näinud teie postitusi ja neid asju. Kindlasti olete kuulnud ka inimeste tagasisidet selle kohta, mis puudutab meie toimetulekut, meie inimeste hakkamasaamise võimet. Koalitsioonilepingust on päris palju räägitud ja seal on mitmeid punkte, mis kindlasti on lootustandvad, aga selleks tuleb veel teatud sammud astuda – ootame ja vaatame. Aga mul on küsimus selles vaates, et kindlasti nende kuude jooksul, kui koalitsioonilepingut kokku pandi, oli ju [arutelu all] väga palju erinevaid ideid ja ettepanekuid Eesti inimeste toimetuleku parandamise kohta. Mis oleks need konkreetsed ideed, mida teie näiteks soovisite toimetuleku parendamiseks sisse panna, aga mis sinna ei mahtunud? Ja kui ei mahtunud, siis mis oli see põhjus, miks need ei saanud koalitsioonilepingu osaks?

Aitäh, hea pinginaaber valitsuse aegadest! Ma ei tahtnud Anti Allase suhtes kuidagi ebaõiglane olla, lihtsalt pidin selle ära parandama, sest muidu jääks mulje – teie kolleegid siin on ka aeg-ajalt sellist muljet loonud –, et maksuküüru kaotamine soosib jõukamaid. Seda Anti Allas ikkagi ütles, selline viide oli. Võib-olla sain valesti aru. Aga vaadake, see puudutab ikkagi õpetajaid, politseinikke ja päästjaid. Räägime sellest nii, nagu see on. Ja keskmise palgaga inimesele, veidi üle 2000 euro palka saavale inimesele tähendab see umbes poolteist tuhat eurot aastas kätte – et oleks orientiir olemas. Kindlasti on peaministril erinevaid unistusi, mida igas koalitsioonileppes ei õnnestu realiseerida. Aga ma ütleks, et see valitsus, nagu ma siin enne juba kirjeldasin, on eri valitsuste võrdluses väga lühikese ajaga teinud väga suure hulga otsuseid, mida ma tegelikult tahaksingi teha. Nii et mulle tegelikult täitsa see valitsus meeldib. Üllatav, aga nii on. Vaatame seda, kuidas me oleme suutnud käima saada [bürokraatia vähendamise] – Eesti riigi tippettevõtjad on appi tulnud bürokraatiat kaotama –, mis on Eesti 200-le ja minule südamelähedane asi. See toimib väga hästi, veebileheküljel valitsus.ee on üle saja erineva õigusakti, erineva normi ja bürokraatliku ettevõtmise, mille me oleme juba suutnud ära kaotada. Ja neid asju tuleb järjest juurde. Me kavatseme samas tempos jätkata, me ei anna kuidagi selles järele. Teine asi – ma tunnistan, et ega see pole ju kuidagi häbiasi ja sotsiaaldemokraatidele ei ole see ilmselt tänaseks enam saladus –, eks minu südant kriipis küll see, et sotsiaaldemokraatidega koos me pidime muutma ettevõtete tulumaksu süsteemi, mis Eestis on ju suunatud jõukuse kasvule. Me pidime tegelikult jooksvat kasumit maksustama. See ei ole edukas, kuna Eesti üks müügiargumente on just seesama maksusüsteem, mille järgi tegelikult maksustatakse ettevõtet raha väljavõtmise hetkel, [ettevõttes hoidmine] laseb rahal kasvada. Ja see on suunatud just sellele, et Eestis jõukus kasvaks ja [et siia] investeeritaks. Nüüd me saame [süsteemi] selle mõistlikuks tagasi teha. Ja kõik needsamad otsused, mis puudutavad ka muu hulgas näiteks lastega peredele automaksu leevendust, puudega inimestele automaksu leevendust, on sellised asjad, mis mulle meeldivad. Nii et ma ei saa öelda küll, et selles koalitsioonileppes oleks liiga vähe neid asju, mis on olnud minu unistused. Ja ütleme nii, et kui hiljem mõõta, ma arvan, et selle valitsuse üks oluline mõõt ka tulevikus on ja selle parlamendi üks oluline mõõt ka tulevikus on see, kas me kolm, viis või seitse aastat hiljem saame öelda, et meie järeltulijatel – kas järgmistel valitsustel või meie lastel – on Eestis rahulik elada, kas me tegime kõik selleks, et Eesti riik oleks kaitstud. See on kõige olulisem absoluut, mille eest me seisame.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.