Eesti keele roll avalikus ruumis

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on eesti keele roll avalikus ruumis. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ilusat Eesti lipu päeva kõigepealt sissejuhatuseks! Aga selle lipu all meil avalikus ruumis eesti keele mõju ja roll tegelikult kogu aeg vähenevad, teenindussektoris eriti. Ametlik statistika eelmisest aastast ütleb, et meil on tööturul 80 000 inimest – õigemini siis oli tööturul 80 000 inimest –, kes ei valda eesti keelt vajalikul tasemel või üldse mitte, ja nendest 20 000 on sellistel ametikohtadel, kus keelenõuded on riiklikult kehtestatud, aga ikkagi neid ei täideta. Eriti kriitiline on olukord taksonduses, platvormitöötajate puhul, aga ka toitlustuskohtades ja teeninduses üldisemalt. Isamaa on esitanud korduvalt vajalikud muudatusettepanekud, et ajaga sammu pidada ja keelenõuded reaalselt kehtestada, aga valitsuskoalitsioon on need maha hääletanud. Valitsus on kogu aeg lubanud, juba paar aastat järjest, et kohe-kohe tuleb oma eelnõu, valitsus esitab selle. 15. mail te siin Riigikogus minu küsimustele vastates ütlesite, et te loodate, et ülejärgmisel nädalal – see oli juba eelmisel nädalal – on keeleseaduse eelnõu kindlasti Riigikogus. Ei ole seda. Ootame, ei tea, mis seal sees on. Igal juhul ma tean, et taksondust ja platvormitööd, mida on väga vaja reguleerida, te täiendavalt ei reguleeri ja te olete jätnud suhteliselt vähe eelmisi sätteid sinna sisse. Aga annaksite äkki ülevaate, milles see keeleseadus, mida te ette valmistate ja siia Riigikokku toote, tegelikult seisneb ja mis seal on? Sest me ei ole sellest informeeritud.

Aitäh! Annan hea meelega ülevaate. Keeleseadus on viimasel kooskõlastusringil justiitsministeeriumis. [Eelnõu] on kooskõlastusringi läbinud, ta on valmis tehtud ja nüüd see viimane justiitsministeeriumi kooskõlastus on see, mis seisab veel ees, õigemini ta on seal enne, kui ta jõuab valitsusele ja valitsusest siia teie juurde. Olulisemad punktid. Kõigepealt, eesti keele oskuse nõue kehtestatakse lisaks vallavalitsuse ja linnavalitsuse liikmetele ka volikogu ja komisjonide töökeelena. Ehk siis kõik volikogudes toimuv töö peab olema eesti keeles, see ei saa olla üheski teises keeles. Teiseks suurendatakse sunniraha ja trahviraha summasid sel juhul, kui töötaja ei valda eesti keelt seaduses nõutud tasemel. Kolmandaks, keeleseaduses keelatakse täiskasvanute filmide dubleerimine võõrkeelde. Valdavalt puudutab see venekeelsete dublaažide näitamist kinodes. Võõrkeelne film, täiskasvanute film peab olema originaalkeeles ja all peavad olema eestikeelsed subtiitrid. Pikem vaidlus oli keeleseaduses – see on ka üks põhjus, miks see keeleseaduse eelnõu nii kaua viibis – Lõuna-Eesti keelte staatuse sätestamise üle. Seal oli vaidlus põhiseadusega kooskõla ja rahvusvahelise õiguse üle. Tänaseks on see Lõuna-Eesti keelte staatuse sätestamine kokku lepitud järgnevalt: see sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kui oluline hariduskeel, tänu millele loodetavasti on ka Lõuna-Eesti keelte rääkijatel võimalik nõuda ja eeldada selle keele kasutamist haridussüsteemis. Mis puudutab platvormitöötajaid, siis pikk analüüs ning ka arutelud platvormivaldkonnas tegutsevate ettevõtetega näitavad ning ka Keeleameti ja Keeleinspektsiooni statistika näitab seda, et platvormitöötajate keeleoskuse puudulikkuse kohta on kaebusi äärmiselt vähe võrreldes näiteks teenindussektoris toimuvaga. Ehk siis teenindussektoris – hotellid, toitlustus ja muu avalik teenindus – on juhtunud, et ei saada eestikeelset teenindust. Seal on kaebusi kordades rohkem, seal on tõesti vaja nii sunniraha suurendamist kui ka trahvimäära suurendamist. Aga platvormitöö puhul ei ole kaebuste arv märkimisväärne ning ei pea muretseda selle pärast, et inimesed tegelikult teenust kätte ei saa.

Suur tänu! Tõnis Lukas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Nüüd, see, kui palju on kaebusi, on üks pool sellest asjast. Loomulikult, eestlased saavad ka teiste keeltega hakkama. Aga omal maal me ei ole kohustatud vaatama asju niipidi, kui teised rahvad seda ei tee. Soomes, Saksamaal, Lätis või paljudes teistes riikides, nagu te teate, ei ole sellist lähenemist, et meie ise paindume selle järgi, kuidas meiega suvatsevad suhelda need, kes meie keelt ei oska, eesti keelt siin Eestimaal. Ja selle tõttu, kui vaadata riiklikust aspektist, ma väidan, et teenindussfääris on asi hullemaks läinud. Taksonduses on täpselt samamoodi. Taksondus on tegelikult puudulikult reguleeritud – see on pikk jutt, 2016. aastal lahustati need nõuded ära. Aga te teate, et näiteks Tallinnas on väga raske saada taksoteenust eesti keeles. Ja ma ütlen teile, et asi pole alati isegi niivõrd selles, et [inimene] ei saaks [keelega] hakkama. Aga tihtipeale avalikus ruumis, näiteks audioreklaamides või siis teenindussfääris kõlab teine keel ja me ei suuda seda kontrollida. Siia tulevad töötajad, kes ise töö juures ei oska keelt, aga nad toovad siia ka oma perekonna kaasa. Kui üldine suhtumine on selline, nagu nad ise ütlevad, et nad saavad hakkama nii inglise kui ka vene keeles ja eesti keelt ei ole vaja – seega nad ei ole motiveeritud õppima –, siis me tekitame niisugused mullid, et kui meil on vaja neile informatsiooni anda, siis me kasutame jälle nende keelt. Varsti on need [teised keeled] meil ametlikud keeled, hakkab tekkima surve, et need muutuksid riigikeeleks. Kuidas te kavatsete siia tulnud täiskasvanutele eesti keelt õpetada piisaval määral, nii et nad integreeruksid siia ühiskonda?

Aitäh! Jällegi, see on selline klaas-pooltühi-või-pooltäis‑vaidlus, kas eesti keele positsioon Eestis ja tegelikult ka rahvusvaheliselt on tugevam, kui ta kunagi üldse on olnud, või on see nõrgem, kui on varasematel aegadel olnud. Ma arvan, et see vaidlus ilmselt arvamuste tasandil meid eriti kuhugi ei vii. Mina isiklikult tunnetan, et eesti keele positsioon on oluliselt tugevam, kui see ajaloos üldse kunagi varem olnud on. Tegemist on Euroopa Liidu ametliku keelega. Eesti riigi asjaajamine, kohalike omavalitsuste asjaajamine, valdav osa erasektori asjaajamisest ja Euroopa Liidu tasandi asjaajamine toimub eesti keeles. Eestis areneb ka eesti keel teaduskeelena. Eesti haridussüsteem toimib eesti keeles ja loodetavasti liigub see kuue aasta jooksul sajaprotsendiliselt eestikeelseks. Nii et eesti keele positsioon minu tunnetuse järgi ühiskonnas ikkagi väga palju tugevneb. Kui eesti keele positsioon tugevneb, siis see loob eelduse selleks, et inimesed, kes siia elama tulevad, selle positsiooni tugevusest tulenevalt kohanevad selle keele kasutusega, mitte ei kohane ühiskond nende keele kasutusega. Uuesti väidan, et ka kõrghariduses, teaduses ja koolihariduses me liigume selles suunas, et siia tulnud inimesed peavad kohanema selle keele kasutusega, mis siin ühiskonnas on. Hea näide on Ukraina sõjapõgenikud. Üle 60% Ukraina sõjapõgenikest lastest õpib eestikeelses koolis, mitte venekeelses koolis. Ehk siis nad on valinud eestikeelse õppe. Jah, see on väga suur väljakutse koolidele, koolid on pidanud väga palju pingutama selle nimel, et neid inimesi siia integreerida, aga eesti keele oskus areneb neil ikkagi ainult nii, et nad [õpivad] eestikeelses keskkonnas. Täpselt samamoodi puudutab see venekeelseid lapsi. Nende eesti keele oskus areneb sel juhul, kui nad [õpivad] eestikeelses keskkonnas, eestikeelses haridussüsteemis ja eestikeelses koolis. Nii et arutelu koht, võib vaielda. Julgen siiski väita, et eesti keele positsioon saab ühiskonnas oluliselt tugevamaks, kui ta on üldse kunagi varem olnud. Ja võib-olla isiklikust kogemusest: kui ma kümme aastat tagasi Narva tööle läksin, siis ei olnud võimalik Narvas peale kesklinna Statoili peaaegu mitte kuskil eesti keeles teenindust saada. Minge, proovige täna, saate enamikus kohtades Narvas eestikeelset teenindust.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Kalle Grünthal. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma ei oleks ilmselt tulnud siia küsimust esitama, aga see, mis te ütlesite platvormiteenindajate ehk taksojuhtide kohta, et on vähe kaebusi, on absoluutselt vale. Täielikult vale! Paar kuud tagasi olin ma siinsamas Riigikogus ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga, selleks et likvideerida olukord, kus teenindajad, kes peavad valdama B2-tasemel eesti keelt, ei vasta sellele nõudele ega kriteeriumitele. Võib-olla ma eksin, ütleme, selle numbriga. Aga nad on teenindajad. Mis selle menetluse käigus, komisjoni istungi käigus selgus, samuti minu kohtumisel taksojuhtidega ja ka mulle esitatud kaebuste põhjal? Tegelikult on probleem väga tõsine, sest näiteks juba keeletunnistuse andmise puhul käib tegelikult selline mafioosne tegevus lennujaama juures. Ütleme, need lõunapoolsed inimesed on kõik ühesuguste nägudega, meie nendel vahet ei tee, nii et see, kes nendest on keeleoskaja, teeb need eksamid ära, aga sõitu läheb inimene, kes tegelikult eesti keelt ei oska. Te võite naerda seal küll, aga see probleem on tõsine. Nüüd on minu küsimus teile, mitte selle kohta, vaid selle kohta, mis te räägite, andes ebaõiget infot. Te ütlesite niimoodi, et kaebusi on vähe – oli vist umbes selline lause. Mina sooviksin teada, kui palju on siis laekunud platvormiteeninduse klientidelt kaebusi selle kohta, kui palju on keele kasutamise nõudeid rikutud. Ja kui palju on Keeleamet menetlenud keeleseaduse rikkumisi?

Aitäh! Proua minister, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Ma siiski ei saa teile täna neid numbreid öelda, sellepärast et ma ei ole selleks [valmistunud]. Kui te oleksite küsinud täpse küsimuse kirjalikult, siis ma oleksin saanud Keeleametist teile need [andmed] küsida. Need numbrid tuleb lihtsalt Keeleametist küsida. Keeleseaduse ettevalmistamisel need protsendid olid ülimadalad, kõvasti alla 5% oli kõikidest kaebustest seotud platvormitöötajatega. Enamik keeleseaduse rikkumise kaebustest, kus inimene ei saanud eestikeelset teenindust, ei olnud seotud platvormitööga. Kaebused olid valdavalt seotud teenindussektoriga – hotellid, toitlustuskohad, juuksurid, kinod ja tervishoiu[asutused] olid sellised kohad, kus inimesed ei saanud eestikeelset teenindust. Platvormitöö osakaal oli seal marginaalne, kuna suur osa platvormitöö ja selle teenusega kokku puutuvad inimesed tegelikult ei suhtle teenuse osutajaga otse, suheldakse läbi rakenduse ja rakendus on olemas neil eesti keeles. Nii et ei ole [eriti] kaebusi, tõesti, neid on väga vähe. Aga ma võin täpsustada seda statistikat, kui te soovite.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.