2025. aasta lisaeelarve

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ning teema on 2025. aasta lisaeelarve. Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Sellel esmaspäeval esimesel lugemisel olnud 2025. aasta lisaeelarvet tutvustades ütles rahandusminister Jürgen Ligi – ja nüüd ma tsiteerin: "See ei ole mitte tavaline asi, et me lisaeelarveid teeme, aga antud juhul on see seotud eelkõige julgeolekuolukorraga." Selle vastu ei ole siin saalis ilmselt mitte keegi, et riigikaitsest ja julgeolekuolukorrast tulenevalt see lisaeelarve on väga vajalik. Minu küsimus puudutab aga otseselt toimetulekupiiri ja selle tõstmise hädavajadust, ma ütleksin, et lausa karjuvat hädavajadust. Sotsiaaldemokraatide jaoks on toimetulek julgeolek. Inimeste toimetulek tagab ka selle, et inimestel oleks lisaks kaitsetahtele olemas kaitsevõime. Ei ole mitte ebatavaline see, et toimetulekupiiri tõstetakse lisaeelarvega. Näiteks 2022. aastal see toimus ja toimetulekupiiri tõstmine 1. juunist sai teoks just sellesama lisaeelarve menetlemisega. Tollal tõsteti seda 50 euro võrra ja see tõsteti 200 euroni – seal on see siiani seisnud –, aga me teame kõik, et hinnad on kallinenud pea viiendiku võrra. Tegelikult oleks toimetulekupiiri tõstmine erakordselt ajakohane tegevus. Ka Jürgen Ligi tõdes, et see on vajalik, aga seda võidakse teha järgmise aasta eelarvega, sest hetkel selleks rahalisi vahendeid napib. Suheldes erinevate peredega, me näeme, et inimeste toimetulek muutub järjest raskemaks. Ma olen aru saanud, et Reformierakonna jaoks on vajaduspõhiste toetuste võimaldamine just kõige nõrgematele ja toetust vajavate inimeste toetamine ka maailmavaateliselt vastuvõetav. Ma küsingi teie arvamust. Miks ei oleks võinud seda teha nüüd, selle lisaeelarvega, ja kas seda plaanitakse teha? Meie vastava muudatusettepaneku teeme.

Aitäh! Ma täitsa mõistan seda toimetulekutoetuse ajakohastamise soovi. Selles ma olen ilmselt teiega päri ja oli päri ka Jürgen Ligi. Nii et me oleme kõik siin omavahel, koos Jürgen Ligiga, üksteisega päri. Ilmselt tuleb toimetulekutoetust suurendada. Selles lisaeelarves ei ole seda sellepärast, et see on riigieelarve ja RES-i põhiarutelu teema. See lisaeelarve on seotud tõepoolest julgeolekuga, nagu te mainisite. Mõned näited siinkohal: rahvusringhäälingul on vaja väljastusseadmeid, generaatoreid, raadiokriisilahendust, küberturvalisust; meedialiidul näiteks on vaja [raha] erinevate narratiividega võitlemiseks; [veel on] vastuluure tugevdamine; idapiiri tehnika varjumise korraldamine; PPA-le uued tugirelvad; Pärnu Haigla toimepidevus või hapnikugeneraatorid kiirabile. Need on kõik pigem soetused või tegevused, mis puudutavad julgeolekuvajadusi [ja mida on vaja] selle eelarve raames. Aga üldjoontes, jah, ma olen ise samal arvamusel nagu teiegi, et toimetulekutoetuse ajakohastamine tuleb läbi arutada. Ja kui juba Jürgen Ligi – maailma mitte kõige lahkem rahandusminister – ütles, et ta seda mõistab ja see tuleb eelarveprotsessi debati teemaks, siis mina olen samal arvamusel, et me kindlasti peame seda kaaluma. Aga jah, kuna see ei ole otse riigikaitse teema, siis selles lisaeelarves [seda ei ole]. Selles lisaeelarves on riigikaitse teemad.

Suur tänu! Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, suur aitäh! Lubage mul teist meelt olla, peaminister, selle arvamuse puhul. Mulle tundub, et see on väga kriitiline. Me oleme eelnevalt lisaeelarvega tõstnud toimetulekupiiri, sellepärast et [muidu] me võime jääda lihtsalt hiljaks, nii et suur hulk inimesi satub vaesuslõksu ja hätta. Minu teine küsimus puudutab aga ilmselt teile juba tuttavat teemat, infotehnoloogilise süsteemi SKAIS parandamiseks vaja minevat 25–30 miljonit. Ma lootsin, et selles lisaeelarves on vähemalt need vahendid – lihtsalt selle tõttu, et kui see süsteem peaks üles ütlema, alt vedama, siis jääks 800 000 kannete saajat [rahast] ilma, aga see oleks kindlasti nii turva- kui ka julgeolekurisk. Aga seda [rida] ma sealt ei leidnud, järsku ma ei osanud otsida. Äkki te oskate öelda, millal võiks sellesse süsteemi [rahalised] vahendid tulla? Me võime öelda, et Sotsiaalkindlustusamet on midagi vähe teinud või valesti teinud, aga no seda süsteemi ei paranda õhust ja armastusest, selleks on ikka raha ka vaja.

Jaa, ma arvan, et teil on õigus, et selliseid süsteeme õhust ja armastusest ei pea, raha on vaja. Teie ees istuv Riina Sikkut võib teile pikemalt kirjeldada, et õhust ja armastusest selliseid süsteeme kindlasti korda ei tee, ta on seal majapidamises kaua olnud. Mina meenutan, et olin vist majandus- ja taristuminister, Taavi Kotka oli tollal riigi peainformaatika vedaja, asekantsler, kui me – tegelikult üsna tavatult – kirjutasime kirja tollasele sotsiaalministrile ja terviseministrile, mis iganes nende ametinimetus tollal oli, ning ütlesime, et SKAIS2 projekti haldamine peab olema oluliselt paremini tehtud, kui ta meie hinnangul oli tehtud. Sellest hoolimata nad ütlesid – minister oli siis vist Rannar Vassiljev, hiljem Jevgeni Ossinovski ja äkki Margus Tsahkna ning Marika Priske oli tollal vist kantsler –, et küllap nad saavad suurepäraselt hakkama. Nagu aeg näitas, SKAIS2‑ga muidugi väga suurepäraselt hakkama ei saadud, see osutus keeruliseks. Selle töö tegija vist vahepeal vahetus ja seal oli erinevaid nüansse, ma detaile enam peast ei mäleta. Ma loodan, ma kellelegi ülekohut ei tee. Aga see selleks. Sellised süsteemid vajavad loomulikult rahalist investeeringut, ilma selleta ei ole võimalik [midagi ära teha]. Nagu ma olen öelnud, praegune sotsiaalminister Karmen Joller on Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIK-uga vestlusi pidanud. Vajaduse korral kaasatakse teistest riigiametitest ja ka erasektorist asjatundjaid juurde, et hinnata, milline see olukord on. Ilmselt on investeering vajalik. See suurusjärk on selline, et aastateks 2026–2029 on esitatud ligi 20-miljoniline lisataotlus. Seda suurusjärku, rahavajadust ja ka tempot, kui kiiresti nad midagi tehtud saavad, peavad nad ise hindama. Tean, et sotsiaalminister on Sotsiaalkindlustusametilt ja TEHIK-ult palunud varuplaani juhuks, kui miski selles süsteemis peaks järel andma. Juhuks, kui miski ei peaks töötama nii, nagu peaks, peab olema ka varuplaan. Sotsiaalkindlustusamet on ministrile kinnitanud, et kindlasti on olemas nii toimimis- kui ka kriisiplaan süsteemi töökindluse tagamiseks. Aga Sotsiaalministeeriumis see käiakse kindlasti veel üle, sest tegemist on Eestile olulise infosüsteemiga. Ja nagu ma olen varemgi öelnud, digitaalriigis peavad sellised infosüsteemid töötama laitmatult. Nii et kõike seda kokku võttes ma arvan, et eelarvearutelule, mis meil juba mõne kuu pärast algab, tulevad taotlused investeeringute tegemiseks. Selleks ajaks on ka täpselt selge, milliseid investeeringuid mis ajaga saab teha ja mida täpselt on vaja teha.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Enne, kui ma annan sõna järgmisele küsijale, pean Helmen Kütile komplimendi tegema. Te esitasite oma küsimuse täpselt meie kodu- ja töökorra seaduse § 146 lõike 4 järgi – see ütleb väga selgelt, et küsimus peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Riina Sikkut. Palun!

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Kinnitan, et Aleksandr Tšaplõgini viidatud Urmas Reinsalu artiklit ma ei ole lugenud – ei ole lugenud just teie nimetatud põhjustel. Usaldus poliitikute vastu on tähtis. Ja ma pean vajalikuks mainida veel seda, et Keskerakond omal ajal lubas, et EKRE väärtustega nad koostööd ei tee, aga tulemuseks oli EKREIKE. Seda ei maksa ka unustada. Küsin samuti eelarve teemal. Ma ütleksin, et laia toetust on leidnud koalitsioonileppesse pandud plaan automaksu puhul laste eest soodustust võimaldada. Ka mina printsiibina toetan seda ettepanekut, aga selle rakendamise realistlikkuse ja tempo kohta on tekkinud küsimusi. Seega, sotsiaaldemokraadid on esitanud ka eelnõu, mille kohaselt esimese ja teise lapse toetus tõuseks 100 euroni. Ühelt poolt see ütleb, et põhimõtteliselt on kõik lapsed võrdsed, kõigi laste toetus oleks 100 eurot. See toetaks ka üksikvanemaid, sest üksikvanema lapse toetus oleks võrdsustatud esimese lapse toetusega. Teiseks, arvestades elukalliduse tõusu, aitab see väga paljusid lastega peresid ja kuna lisatugi esimese ja teise lapse kohta kokku oleks 480 eurot aastas, saaks kahelapseline pere nii-öelda kompensatsiooniks automaksu eest oluliselt suurema summa kui lihtsalt selle maksuerisuse tegemise kaudu. Mida teie arvate, kas Eesti süsteemi ei sobiks paremini lastetoetuste tõstmine selle asemel, et tehakse maksuerisusi, mille rakendamine on keeruline? Lühikest ajaraami arvestades on see tõesti ilmselt väga suur kulu ja nõuab lisapingutust, et [kõik vajalikud] andmed kokku saada, vastavad otsused teha ja panna IT-süsteem järgmise aasta algusest toimima. Samas, tõepoolest, lastega pered üldise elukalliduse tõusu taustal vajavad tuge. Kas me selle asemel, et [lahendada] sotsiaalseid muresid maksusüsteemi kaudu – ka rahandusminister on öelnud, et seda ei saa alati teha –, ei võiks läheneda hüvitiste süsteemi kaudu?

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hästi lihtne vastus oleks see: meil ei ole väga otstarbekas koguda lastega peredelt automaksu, et siis jagada see toetustena laiali. Ma arvan, et selles me oleme ühel nõul. See oleks tõepoolest perpetuum mobile leiutamine, et korjame raha maksudena kokku ja siis jagame sellesama raha toetustena tagasi. Ehkki samas, teisest küljest, riik nii funktsioneeribki, seda ei saa salata. Selle meetme mõte on lastega perede puhul maksukoormuse vähendamine. Lastega perede puhul – eriti kui sul on alaealised lapsed, eriti kui sa parajasti ei ela just suuremas linnas ja kesklinnas – liikumisvajadus, transpordivajadus paratamatult suureneb. Tean oma kogemusest kolme lapsega, et tihtipeale võib autos asjade paigutamine olla palju keerulisem, kui see oli enne lapsi. Nii et pilt on veidi teistsugune. Kui vaadata üldist lastetoetuste debatti ja seda arutelu, siis sellekohane analüüs on Sotsiaalministeeriumis praegu tegemisel. Ma saan aru, et sügisel me saame siin parlamendis selle üle debateerida. Eesti on lastetoetuste poolest ikkagi Euroopa tipus, sedasama olete te isegi siinsamas puldis olles kirjeldanud, õigemini sina oled kirjeldanud. Sotsiaalministeeriumi eelarvest umbes miljardiga toetame lapsi ja peresid, see teeb 2,2% Eesti SKP-st. Selline maht on ette näidata küll väga vähestel Euroopa riikidel. Nii et mis puudutab automaksu soodustust ehk 100 eurot iga alaealise lapse kohta, mis peaks sellel aastal rakenduma, siis see on ikkagi lastega peredele leevendus ja maksukoormuse vähendus. Rakendamise koha pealt ma olen nõus, et paljusid poliitilisi otsuseid võib esimesel aastal olla keerulisem rakendada, järgmistel aastatel on lihtsam. Aga ma loodan, et sama printsiip jääb kehtima – vähemalt nii kaua, kuni see valitsus püsib ja mina peaminister olen, kindlasti jääb. Teiseks, me teeme ümber ka M- ja N-[kategooria] busside maksumäära, [muudame selle väiksemaks]. See aitab kindlasti neid, kellele maksumäär on olnud tajutavalt kõrgem ja ebaõiglane. Rahandusministeerium tegeleb sellega. Ma loodan, et umbes kuu-kahega – parlament on ju vahepeal suvisel sessioonil ehk igaüks oma valimisringkonnas järve ääres –, kui parlament sügisel kokku tuleb, on see eelnõu olemas ja ka lahendused leitud ning me saame sellel aastal selle tehtud. Hinnanguline maht on ligikaudu 25–30 miljonit, nii et aastamaksust umbes kolmandik läheb lastega peredele ja puuetega inimeste soodustuseks. See on praegune ligikaudne hinnang. Selline valik on mõnevõrra loogilisem kui see, et korjata raha maksuna kokku ja siis jagada toetustena tagasi.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.