Arupärimine koolivõrgu kohta (nr 760)

Oleme jõudnud viienda päevakorrapunktini. Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seedri, Andres Metsoja, Riina Solmani ja Priit Sibula 23. aprillil 2025 esitatud arupärimine koolivõrgu kohta, nr 760. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Tõnis Lukase.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Väga austatud stenogramm! Meil on haridusvaldkonnas rida teemasid pidevas käsitluses, aga mõnest räägitakse hooti. Koolivõrk on valdkond või üks niisugustest teemadest, mis puudutab läbivalt haridusvaldkonna paljusid teisigi teemasid ja teemajuppe. See puudutab õpilasi, õpetajaid, regionaalpoliitikat ja õppe sisu – kõike, mis kooliga vähegi haakub. Koalitsioon on kokku leppinud koolide omandi ja halduskohustuse jaotamise omavalitsuste ja riigi vahel nii, et põhikoolide haldamine ja põhikoolivõrgu korrastamine jääb, nagu ta senigi on olnud, täiesti kohalike omavalitsuste teha, aga gümnaasiumitaseme haridus, nii gümnaasiumi kui rakendusliku gümnaasiumi korraldamine, selle nii sisu kui vormi eest vastutamine jääb tulevikus riigi kanda. Strateegiliselt on siin ilmselt tähtajaks seatud 2035. aasta, kuid arvestada tuleb, et neid samme tõenäoliselt hakatakse astuma varem. Ja küllap on see jällegi üks neid teemasid, üks neid arenduskäike, mida hakatakse meie riigis reformiks nimetama, ja selle tõttu on vaja detailid kõik täpselt läbi mõelda, et ei juhtuks nii, et on illusioonid, aga rakenduslikult kukub välja nii, et mõnele asjale ei ole piisavalt rõhku pandud. Selle tõttu küsivad Isamaa fraktsiooni liikmed teilt, lugupeetud haridus- ja teadusminister, koolivõrgu korraldamise üldiste punktidega seotult rohkem selle kohta, mida gümnaasiumitaseme lahutamine põhikoolidest endaga kaasa toob, mida see toob kaasa nii omavalitsustele kui ka sisulisele õppetööle. Ministeerium lubas omal ajal, kui see teema tõsisemalt üles tuli, et eelmise aasta lõpuks viiakse väiksemate gümnaasiumide valdajatest omavalitsustega läbi konsultatsioonid, et nendega kokku leppida, kuidas, mis tempoga edasi minnakse, mis seisus nad on. Seal oli seatud paar niisugust arvupiiri, üks oli 100 õpilast gümnaasiumis, teine oli 40 õpilast gümnaasiumis. Mina sain aru, et eelmise aasta lõpuni pidite te kuni 100 õpilasega gümnaasiumide eest vastutavate omavalitsustega läbirääkimisi pidama. Tahamegi teada, millistele järeldustele on jõutud, mis sellest välja tuli. Riigigümnaasiumide ellukutsumine oli omal ajal, kui see algas, hoopis teise eesmärgiga, kui see lõpuks on välja tulnud. Eesmärk oli anda kõigile maakondadele võimalus, et maakonnakeskuses on olemas sellisel tasemel uute laboritega gümnaasium, kus maakonna parimad pead saavad gümnaasiumihariduse [kodu]maakonnas ega pea õppima minema kodust väga kaugele, Tallinnasse või Tartusse. Aga üksvahe hakati neid lepinguid tegema millegipärast selliste omavalitsustega, kes üleüldse ei vajanud mingit toetust. Kui me eeldame, et riik võtab gümnaasiumi pidamise üle, siis see on ju suurte gümnaasiumide puhul omavalitsusele rahaline kingitus, suure kohustuse ülevõtmine. Seda tehti nii-öelda Tallinna kuldses ringis ja see oli süsteemitu. Alguses oli plaan, kui me selle seadsime, et [võimaluse saavad] maakonnakeskused ja eesti õppekeelele üle minevad koolid Tallinnas ja Ida-Virumaal. Aga see läks süsteemitult käima. Et see süsteemitus [kaoks], oleme me esitanud kuus küsimust, millele palume ministril vastata.

Aitäh teile! Ja taas kord on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli auväärt haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, vastamaks [arupärijate] küsimustele.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärimise esitajad! Vastan küsimustele ühekaupa. "Millisele tulemusele on jõutud gümnaasiumihariduse korralduses omavalitsustega, kelle peetava kooli gümnaasiumiastmes on alla saja õpilase?" Tõepoolest, eelmisel aastal, 2024. aasta esimesel poolaastal alustas Haridus- ja Teadusministeerium kohtumisi ja arutelusid 18 kohaliku omavalitsusega, kelle pidamisel on alla 100 gümnasistiga koolid. Kohtumiste eesmärk oli koguda infot kohalike omavalitsuste tulevikuplaanide kohta seoses väikeste gümnaasiumide pidamisega. See info on oluline selleks, et riik saaks kujundada poliitikat ning kavandada riigikoolidega seotud investeeringuid, näiteks, kas mõnda piirkonda on vaja rajada õpilaskodu. Kohtumised leidsid aset kõigi omavalitsustega, kelle puhul näeb Haridus- ja Teadusministeerium lähiaastatel potentsiaalset vajadust koolivõrku muuta. Omavalitsustega, kes peavad küll alla 100 õpilasega gümnaasiumiastet, kuid sealne õppetöö on hea kvaliteediga ning ka õpilaste arvu osas on tulevikuperspektiiv hea, Haridus- ja Teadusministeerium ei kohtunud. Millised olid kohtumise tulemused? Saime teada ja otsused on ära teinud Maardu linn. Volikogu otsustas lõpetada 2024/25. õppeaastast vastuvõtu Kallavere Keskkooli gümnaasiumiastmesse ja eestikeelne gümnaasiumiharidus tagatakse Maardu Gümnaasiumis. Otsuse tegi ka Mustvee, kus Mustvee Gümnaasium ja Peipsi Gümnaasium pandi kinni ja liideti eesti kooliga. Alles on selles vallas Avinurme Gümnaasium. Tapa linn tegi otsuse, et 2024/25. õppeaasta sügisest tegutseb kahe eraldi kooli asemel ehk Tapa Gümnaasiumi ning Tamsalu Gümnaasiumi asemel uus kool, mis on Tapa Valla Gümnaasium. Kaks gümnaasiumiastet viidi ühtse juhtimise alla. Esialgu jätkatakse kahes õppekohas, aga kummaski on 50 õpilast, nii et kahe õppekoha peale kokku on vallas 100 [gümnaasiumi]õpilast. Viru-Nigula vallas on Kunda Ühisgümnaasium. Koolil on uus juht ning vallal uus haridusnõunik. Nad kavandavad tegevusi gümnaasiumiastme atraktiivsemaks muutmisel. Vald tellis ka koolivõrgu analüüsi ja lähtuvalt selle [tulemustest] kavandatakse järgmisi tegevusi. Kunda Ühisgümnaasiumi õpilaste arv siiski, kui tulevikuperspektiivi vaadata, tõenäoliselt ei kasva. Nii on küsimus ka selle gümnaasiumi kohta. Türi valla, Põhja-Sakala valla ning Räpina vallaga arutati mitte niivõrd gümnaasiumiastmete sulgemist, kuivõrd hariduskeskuste loomise mõtet. Põhja-Sakala vallas arutataks koos Orissaare Kutsehariduskeskusega, Türi vallas Järvamaa Kutsehariduskeskusega ja Räpina vallas Räpina Kutseõppekeskusega, kuidas koondada põhikoolijärgne haridus hariduskeskustesse. Seal antakse statsionaarset ja mittestatsionaarset gümnaasiumiharidust, nii akadeemilist kui ka rakenduslikku gümnaasiumiharidust. Sellel aastal Haridus- ja Teadusministeerium neid arutelusid jätkab. Ülejäänud kohalikud omavalitsused – need, kes ei ole Türi, Põhja-Sakala, Räpina, Viru-Nigula, Tapa ja Maardu – olid seisukohal, et muudatused nende gümnaasiumivõrgus ei ole vajalikud. Väikseim gümnaasium, mille tulevikku arutati, on käesoleval õppeaastal 16 gümnasistiga. See asub Loksal. Selles omavalitsuses on sündimus väga madal ja gümnaasiumi pidamise tulevikuperspektiiv on väga suure küsimärgi all. Näiteks 2024. aastal sündis Loksal ainult viis last. Eks see on küsimus. Seal on arutelu seotud ühelt poolt Ida-Harju Riigigümnaasiumi ehitamisega kui ka tegelikult Kuusalu Gümnaasiumi tulevikuga. Loksa lapsed saaksid väga hästi käia Kuusalu Gümnaasiumis. Teine küsimus: "Millise muutuse toob gümnaasiumi ja põhikooliastme planeeritav lahutamine nii gümnaasiumi- kui ka põhikoolivõrgus?" Olenemata sellest, kas keskhariduse vastutust seadusandlikul tasemel muudetakse või mitte, on kahaneva rahvastikuga kohalikud omavalitsused olukorras, kus muudatused koolivõrgus on tegelikult vajalikud. Statistikaameti rahvastikuprognoos näitab, et 5–19-aastaste vanusegrupp väheneb Eestis võrreldes tänasega 2030. aastaks 8%, 2035. aastaks 16% ja 2040. aastaks lausa 40%. Ehk siis 2040. aastal on Eestis Statistikaameti hinnangul enam kui 55 000 5–19-aastast last ja noort vähem. See ilmselgelt tekitab küsimusi koolivõrgu kohta. Nende arvude sees on ka Tallinna ja Tartu ning teiste linnaregioonide näitajad, mis tähendab seda, et maapiirkondades on [vähenemisprotsess veelgi märgatavam]. Nagu arupärija ise oma sissejuhatuses ütles: gümnaasiuminoorte arv on vähenenud veelgi kiiremini, sest gümnaasiumiastmes muutuvad õpilased aina mobiilsemaks. Gümnaasiumisse õppima liigutakse väga palju Tartusse ja Tallinnasse, seda isegi siis, kui kodulähedane gümnaasium on olemas. Põlva, Võru ja Valga riigigümnaasiumis me näeme, et seal ei ole alati kõik kohad täidetud, aga Tartu munitsipaalgümnaasiumides on garanteeritud see, et kõik tartlased sinna ei mahu, sest Lõuna-Eesti õpilased valivad endale gümnaasiumis õppimiseks pigem Tartu linna. Kui vastutust keskhariduse [andmise] eest seadusandlikul tasemel muuta, jääb kohalike omavalitsuste korraldada põhikoolide võrk ning riigi tagada kõik õppekohad keskhariduse tasemel tervikuna või siis kutseõppe tasemel. Juba täna õpib märkimisväärne osa gümnasistidest riigikoolides. 2024. ja 2025. õppeaastal õpib Eestis statsionaarses õppes kokku 27 432 gümnasisti, kellest 37% õpib riigikoolides. Kui Tallinna linn arvestusest välja jätta, siis õpib riigikoolides üle poole tänastest gümnasistidest. Kutseõppeasutustest on vaid kaks kohalike omavalitsuste pidada ning täiskasvanute gümnaasiumide pidamist on riik aasta-aastalt aina enam üle võtnud. Täna on jäänud minu mälu järgi Tallinna, Kuressaare ja Tartu. Järgmisel nädalal allkirjastame Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi ülevõtmise. Eelmisel õppeaastal võeti üle Narva ja Kohtla-Järve, nii et meil on üksikud täiskasvanute gümnaasiumid, mis veel on jäänud omavalitsuste pidada. Keskhariduse tasemeõppe kohad 2035. aasta vaates tagatakse väga suures osas riigi pidamisel olevates koolides: riigigümnaasiumides ja kutseõppeasutustes või nende baasil loodavates hariduskeskustes. Juba praegu on mitmeid maakondi, kus vaid tänase riigikoolide võrgu baasil on võimalik katta kogu keskhariduse õppekohtade vajadus. Aga maakondades, kus me näeme, et õppekohtade vajadus on suurem, kui riigikoolides on võimalik pakkuda, kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse koolide ning ka erakoolide pidajaid, kellega sõlmitakse halduslepingud. Haridusministeerium töötab praegu välja koolivõrgu analüüsi maakondade ja piirkondade kaupa, milline on prognoos aastaks 2035: kus ja kui palju on vaja põhikoolijärgseid õppekohti. Selle prognoosi järgi tehakse ettepanek koolivõrgu korraldamiseks just nimelt põhikoolijärgses õppeastmes: kus ja kellega sõlmida halduslepinguid ja tellida põhikoolijärgset õpet ja kus on riik võimeline juba praegu ja eriti aastal 2035 pakkuma seda õpet riigikoolides. Kolmas küsimus: "Millised kulud kaasnevad riigieelarvele seoses seni kohalike omavalitsuste pidada olnud gümnaasiumide riigi hallata võtmisega?" Meie partneritega, kelleks on kohalikud omavalitsused ja ka erakoolide pidajad, lepitakse konsultatsioonide käigus kokku, milliseid kohustusi, tingimusi ja vastutust mainitud halduslepingud täpselt sisaldama hakkavad. Ja sellest lähtuvalt kujunevad ka halduslepingutest tulenevad [kulud]. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek on, et halduslepingu[järgsed kulud] võiks kujuneda sarnaselt riigigümnaasiumide rahastusele, mis sisaldab endas majandamiskulusid ja õpilaste pearaha ja tegevuskulusid. Meil ei ole plaani üle võtta hooneid. See on ka vastus järgmisele küsimusele, kuidas kavatseb valitsus lahendada gümnaasiumihoonete omandi ja koolipidamise kohustuse ülevõtmise juriidilised küsimused juhul, kui seni on gümnaasiumi- ja põhikooliaste olnud samas koolimajas. Kui tänane koolipidaja lahutab põhikooli ja gümnaasiumi kaheks eraldiseisvaks juriidiliseks kehaks, siis need tegutsevad võib-olla samas hoones, aga eraldi hoone osades. Iga asukohalahenduse selgitame välja just nimelt läbirääkimistel omavalitsustega või siis erakoolidega. Halduslepingu sõlmimisel hooneid või hoone osi riigi omandisse ei võõrandata, kuid halduslepinguga kaetakse gümnaasiumiastme tegutsemiseks vajaliku hoone või hooneosa kulud ja partneritega konsultatsioonide käigus võib tulla ka teistsuguseid võimalikke lahendusettepanekuid. Viies küsimus: "Kuidas lahendab gümnaasiumide riigi vastutusele võtmine praeguse valitsuse poolt täitmata jäänud õpetajate palgatõusu lubaduse täitmise ja seega ka õpetajate järelkasvu küsimuse?" Vastus on lühikene. Õpetajate palgatõusu lubadust gümnaasiumide riigile vastutusele võtmine ei täida. Raha kokkuhoidu sellest muutusest ei tule, seda muutust ei tehta raha kokkuhoiu eesmärgil. Riigi fookuses keskhariduse eest vastutuse võtmisel on ligipääs [haridusele], selle kvaliteet ja järjepidevus. Kui riik garanteerib need õppekohad, siis tänane ebakindlus nii mõnegi gümnaasiumi puhul, kas nad püsivad või ei püsi, loodetavasti kaob. Riigi koolivõrk on selgelt kujundatud valdavalt demograafiast lähtuvalt ja see tagab ka selle, et koolivõrgu järjepidevus on kindel, on garanteeritud teadmine, kus on gümnaasium, kus on hariduskeskus ja kus noor mida õppida saab. Kuues küsimus: "Mis saab maapiirkondades neist põhikoolidest, kus praegu on õpetajate koormus ja kvalifikatsioonitase olnud konkurentsivõimeline just gümnaasiumi- ja põhikooliastme koosmõjus." Oma vastuses ma kasutan nende omavalitsuste näiteid, kes tänaseks ei vastuta enam gümnaasiumihariduse pakkumise eest, kes oma koolivõrgus vastutavad üksnes põhikooliastme hariduse pakkumise eest. Tuginedes EHIS-e andmete baasil kokku pandud andmestikule, kus on võrreldud õpetajate kvalifikatsioonile vastavust ning keskmist koormust lähtuvalt koolide asukohast – kas see on maaline, väikelinnaline või linnaline –, ei eksisteeri olulisi erinevusi põhikoolide ja täistsükli ehk 1.–12. klassiga koolide näitajates. Kui seni ei ole gümnaasiumiastme sulgemisest tingituna olulisi erinevusi tekkinud, puudub alus eeldada, et see edaspidi peaks tekkima. EHIS-e andmed näitavad, et 9-klassiliste põhikoolide ja täistsüklikoolide õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse näitajad suurt ei erine: põhikoolis on see 75%, täistsüklikoolides 78%. Põhikoolide ja täistsüklikoolide õpetajate keskmise koormuse näitajad ei erine samuti. Põhikoolide õpetaja töötab keskmiselt 0,8 ja täistsüklikoolide õpetaja keskmiselt 0,81 koormusega. Maapiirkondades asuvate koolide puhul on põhikooli ja täistsüklikooli puhul väga väike koormuse erinevus: maapiirkonnas töötatakse keskmiselt põhikoolis 0,74 koormusega ja täistsüklikoolis 0,79 koormusega. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus või õigemini kaks. Tõnis Lukas alustab. Palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Aitäh nendele küsimustele vastamast. Eks me arutelu käigus saame täpsemalt igal vastusel peatuda. Mind huvitab praegu see mudel ja selle mudeli erinevad osised. See on mudel, mille alusel riik hakkab gümnaasiume üle võtma kas siis läbirääkimiste abil – teisiti nagu ei saakski – või konkreetselt seaduse jõuga. Me kuulsime praegu, millistel põhjustel seda tuleb teha väiksemate gümnaasiumide puhul, aga millise mudeli alusel riigistatakse traditsioonilised ajaloolised gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas? Treffneri gümnaasium, reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium – kuidas riik neile läheneb?

Aitäh küsimuse eest! Treffner ja reaalkool on selles mõttes erinevad koolid, et Treffner on puhas gümnaasium oma hoone ja oma varaga. Reaalkool on nii-öelda täistsüklikool ehk 1.–12. klassini. Kuidas lähenetakse? Lähenetakse läbirääkimiste kaudu. Seaduse jõuga natsionaliseerida omavalitsuste koole ei ole võimalik. Seaduses sätestatakse vastutuse piirid. Põhihariduse andmise ja alushariduse andmise eest vastutab kohalik omavalitsus, mis tähendab tegelikult seda, et läbirääkimiste [objektid] on kohe ka riigi pidamisel olevad põhikoolid – näiteks Ida-Virumaal –, millises etapis riik tegelikult need omavalitsustele annab. Need on ju omavalitsustele tagastatavad koolid. Ja samamoodi on läbirääkimiste [objektid] gümnaasiumid: millised omavalitsused ja milliste kokkulepetega gümnaasiumiastmes õppekohti riigile üle annavad või millistes kohtades sõlmitakse halduslepingud. Riik seaduse jõuga kelleltki kooli ära võtta ei saa ja seda kindlasti tegema ei kavatse hakata. Ehk siis küsimus on pigem selles, et kui riik on selles piirkonnas aastast 2035 valmis ise gümnaasiumiharidust andma ja saab ise gümnaasiumiharidust pakkuda, siis ei ole tal enam kohustust rahastada omavalitsuse pidada olevat gümnaasiumi.

Riina Solman, palun!

Aitäh teile, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Te rääkisite, et demograafia määrab meie koolivõrgu. See on huvitav, et te selles küsimuses demograafiat usaldate. Aga kui me räägime lasterikastest peredest, siis teie valitsus kärpis lastetoetusi ja siis demograafia ei olnud teil üldse kilbi peal. Aga ma räägin praegu Toila Gümnaasiumi sulgemisest, mis on halb näide sellest, kuidas palju räägitud koolivõrgu korrastamine töötab vastu eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärgile. See eesmärk peab koolivõrgu optimeerimise eesmärgi suhtes ülimuslik olema, seda eriti Ida-Virumaal, kus eesti keelt kõnelevate inimeste osakaal on järjepidevalt vähenenud. Lubage, ma toon teile natukene statistikat. Viimase rahvaloenduse andmetel on eestlaste ja eesti keelt kõnelevate inimeste hulk Ida-Virumaal kahanenud kiiremini kui maakonna elanike arv keskmiselt. Ida-Virumaal on üksnes kolm kohaliku omavalitsuse üksust, kus eestlased moodustavad rahvastikus enamuse. Need on Alutaguse vald, Toila vald ja Lüganuse vald.

Suur tänu, Riina!

Ja ma küsin, miks te võitlete selle koolipere vastu, kui nad tahavad kooli säilitada. Aga Pärnumaal – mis selle kooli nimi oli? – te käisite isiklikult kohal ja võitlesite selle kooli säilitamise eest.

Mina ei ole võidelnud ühegi kooli sulgemise eest. Seda esiteks. Teiseks, väga suur erinevus on, kas me räägime gümnaasiumiastmest või me räägime 6-klassilisest koolist, väikeste laste kooliskäimisest. Selles on minu jaoks väga suur erinevus. Kui rääkida 6-klassiliste koolide sulgemisest, siis need on kodulähedased koolid. Väike laps, 7-, 8-, 9- või 10-aastane, peaks saama koolis käia kodu lähedal. Nendele lastele on oluline, et klassid on pigem väikesed ja ka koolid on pigem väikesed kui suured. See on tegelikult ka hariduspedagoogika ja teaduse seisukohalt väga oluline. Gümnaasium ei ole selline õppeasutus, mis ilmtingimata peab olema kodu lähedal. Ja kõige olulisem: gümnaasiumiharidus on tegelikult valikuvõimaluste andmine. Kõik need moodulid ja suunamoodulid on selleks, et noor inimene saab juba valiku teha. Gümnaasium on ettevalmistus ülikooli õppima asumiseks ja seal kodu lähedus ei ole primaarne. Primaarne on õppekvaliteet ja ettevalmistus ülikooli õppima minekuks. Aga Toila Gümnaasiumi puhul ei ole keegi võidelnud selle eest, et see kinni pandaks. Aga Pärnumaal … See ei ole Pärnumaal, see on Läänemaal, [kui te mõtlete] Metsküla 6-klassilist kooli. See on 6-klassiline kool, see on väikeste laste kool.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus ühe piirkonna kohta. Nimelt, ma tean, et Saaremaal on päris kaua käinud läbirääkimised, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse gümnaasiumi. Aga selle aasta lõpetajate arv põhikoolis näitab, et suurusjärgus 160 lõpetajat on meil rohkem, kui mahub Saaremaa riigigümnaasiumisse. Ma tean ka, et väga palju on praegu avaldusi esitatud Orissaare Gümnaasiumisse, mis on ühtpidi meeldiv, aga teistpidi on pidevad jutud võimalikust Orissaare Gümnaasiumi sulgemisest tekitanud kohapeal väga palju hirmu. Vaadates lõpetajate arvu, küsin: kas selline tendents, et praegu on meil väga palju kohti riigigümnaasiumis puudu, annab põhjust vähemalt mõneks ajaks Orissaare gümnaasiumi sulgemise jutu ära unustada?

Aitäh! Meie ei ole Saaremaaga Orissaare Gümnaasiumi sulgemise üle läbirääkimisi pidanud. Me peame Saaremaaga läbirääkimisi täiskasvanute gümnaasiumi üleandmisest riigile, selleks et kasvatada põhikoolilõpetajate võimalusi õppida kutsehariduskeskuses. Need 160 põhikoolilõpetajat, kellele ei jagu praegu õppekohti – me ei saa kindlasti gümnaasiumivõrku ehitada selle järgi, et kõigile põhikoolilõpetajatele peab gümnaasiumis õppekoht olema. Valikud on pärast põhikooli lõppu oluliselt suuremad, ka kutsehariduses peab õpilastele palju rohkem valikuvõimalusi olema. Ma julgustaks Saaremaa Vallavalitsust pigem riigiga läbi rääkima täiskasvanute gümnaasiumi riigile üleandmisest. Me ei ole Orissaare teemal praegu otseselt mingeid läbirääkimisi pidanud.

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Koolivõrgu teema on see kohe kindlasti. Ma küsin, et järsku saate mõne sõnaga rääkida, kuidas kulgeb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava seitsme riigiasutuse ümberkorraldamine uueks kooliks, Maarjamaa Riigikooliks. Kuidas see on edasi läinud, kuidas asjad laabuvad? Kas inimesed kaotavad seal ka töö või kõigile pakutakse midagi? Järsku mõne sõnaga räägite.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh küsimuse eest! Võrreldes sellega, kui ma viimati siin teiega sellest kuu aega tagasi rääkisin, ei ole mul selle kohta täpsemat informatsiooni rohkem anda. Ma ei ole vahepeal selle teemaga otseselt tegelenud. Mul ei ole täpsemat infot.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Kindlasti riigigümnaasiumide tegemine maakonnakeskustesse on riigi poolt tänuväärne samm ja vähemalt minu kodupiirkonnas on see hästi mõjunud. Küsin, millised järgmised sammud on plaanitud. See on ikkagi ka regionaalpoliitiliselt oluline, et õpilased rohkem [kodukanti] jääksid ega läheks näiteks Kagu-Eestist Tartumaale konkureerima. Ja kuna sisse võetakse hinnete ehk tulemuste alusel, siis lükkavad nad osa kohalikke eemale. Mis need sammud oleks? Näiteks kuskilt 25–30 kilomeetri kauguselt tulev õpilane peab kaaluma, [kas lahendus on] õpilaskodu või midagi muud. Võib-olla [valibki] kohe Tartu ja õpib hiljem seal edasi. Äkki peaks maakonnakeskuste koolide puhul neid samme kiiremini astuma?

Aitäh selle küsimuse eest! No ma olen selle peale väga palju mõelnud, aga mul ei ole tegelikult lahendust. Kodu lähedal saab inimesi õppima [panna] sunniga. Näiteks nii, et Tartu gümnaasiumid ei võta vastu kedagi Võrust [või mujalt], võtavad ainult tartlasi vastu. Aga ma arvan, et see ei ole kindlasti see eesmärk, eks ole, mida me soovime. Me näeme tõesti, aasta-aastalt suureneb 16-aastaste haridusmobiilsus. See on aina kasvav trend, ehk üha rohkem ja rohkem 16-aastasi läheb kodukohast kaugemale õppima. Trend on, et liigutakse Tallinna ja Tartu suunas. Aga muidugi on erandeid. Ma olen nendele väikestele, või no mis väikestele, regionaalsetele riigigümnaasiumidele öelnud, et nende tulevik sõltub väga palju sellest, mis on nende eritugevus, mille nad välja arendavad. Alati on hea näide Noarootsi, hea näide on Nõo. Need asuvad tegelikult maapiirkonnas, aga kuna nad on välja arendanud oma väga tugeva profiili, siis sinna minnakse õppima ka mujalt. Gümnaasiumiaste on mobiilne. Sa lähed üle Eesti, sa tegelikult valid endale kooli päriselt üle Eesti. Väga paljud noored valivad endale kooli üle Eesti. Silma jääb see kool, kus on noortele mingi eriline pakkumine, miks tahetakse sinna õppima minna. Nii et Põlva, Võru, Valga, Narva koolid, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Viljandi koolid peaksid valima endale väga tugeva profiili. Ma arvan, et heaks näiteks on ka Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasium. Nad eristuvad üksteisest väga selgelt. Üks on väga tugeva tehnika-, spordi- ja inseneeriakallakuga, teine on keskkonna-, kogukonna-, demokraatia- ja liberaalsete kunstide suunaga. Nad ei konkureeri üksteisega. Noored tegelikult juba teevad teadlikke valikuid. Ma arvan, et teistel riigigümnaasiumidel tuleb hakata tegema täpselt samasuguseid õppekavavalikuid. Gümnaasiumi õppekava võimaldab seda, sest 30% gümnaasiumi õppekavast moodustavad valikained ja see tuleb täita tugeva sisuga. Nii et kui keegi ütleb, et ma lähen Saaremaalt Võru riigigümnaasiumi õppima sellepärast, et … Vot, mis selle "et" järel põhjus on, miks sa sinna õppima lähed? On mingi põhjus, miks sa sinna õppima lähed. On see metsandus – ma arvan, et see võib olla vabalt metsanduse valdkond – või keskkonnahoid. Sealsamas piirkonnas, Lõuna-Eestis, on ka teine kutsekool, Räpina, on Võru kutsekool, on Luua metsakool. Ühesõnaga, küsimus on koolide valdkonnaspetsiifikas, nende profiilis. Siis nad suudavad noori ka nendes koolides hoida. Aitäh! (Saalist öeldakse midagi.) Riigi osa on seal see, et riik tegelikult, nagu me nüüd koalitsioonilepingus kokku leppisime, kujundab soovituslikud kolme valdkonna erialamoodulid. Riigikaitsemoodul – milline peaks välja nägema riigikaitsesuunitlusega gümnaasiumiõpe. Seda on meilt väga palunud näiteks Tapa, kes tahab riigikaitsesuunda oma gümnaasiumiastmes arendada. Veel oleme kokku leppinud, et teeme IT- ja inseneeriasuuna mooduli ja spordisuuna mooduli. Spordisuunale on praegu hakatud tormi jooksma, kõik tahavad spordisuuna moodulit pakkuma hakata. Aga koalitsioonis on kokku lepitud, et igaühes Eesti neljast piirkonnast on olemas riigigümnaasium, kus saab spetsialiseeruda spordiõppele. Aga on vaja leida ka need, kes riigikaitset õpetavad, IT-d, liberaalseid kunste ja nii edasi.

Ja nüüd on Jaak Valge kord. Palun!

Aitäh, lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud proua minister! Ma mõtlen praegu, vaadates, kui palju neid osalejaid on, et tegelikult oleks meil ühte uut formaati vaja. Mingisuguse ümarlaua ääres saaks hoopis paindlikumalt debateerida. Aga jah, see selleks. Küsimus on järgmine või taust kõigepealt on järgmine. Me teame, et kutseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe madal osakaal ei vasta Eesti tööturu ja Eesti ühiskonna vajadustele. Minu selline lühiküsimus on, et kas, ja kui jah, siis kuidas koolivõrgu korrastamine ja gümnaasiumihariduse koondamine riigi kätte aitab luua tasakaalu ühelt poolt ülikoolihariduse ja teiselt poolt rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe vahel.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, kui kogu vastutus põhikoolijärgsete õppekohtade loomise eest läheb riigile, siis riik planeerib neid õppekohti rakendusgümnaasiumis, [pidades silmas] nii kutsekeskharidust, kutseõpet kui ka statsionaarset ja mittestatsionaarset akadeemilist gümnaasiumiharidust. Täna läheb meil nii-öelda puhtasse gümnaasiumiharidusse 70% põhikooli lõpetajatest, aga me oleme eesmärgiks seadnud, et kümne aasta jooksul võiks see protsent nihkuda 60 peale ja 40% noortest teeb valiku rakendusgümnaasiumi, kutseõppesuuna kasuks. Aga selleks on vaja nendes valdkondades rohkem õppekohti luua ja samal ajal [tavalises] gümnaasiumiastmes õppekohti juurde mitte luua. Tegelikult tuleb suunata õpilasi rohkem rakendussuunda. Rakendusgümnaasiumi õppekavalt võiks olla palju tugevama seosega väljund rakenduskõrgharidusse. Need kutseoskused, mis omandatakse rakendusgümnaasiumis mingis valdkonnas, on see tervisevaldkond, IT- või inseneeriavaldkond, [on aluseks], et sealt on võimalik ilma eeldusaineteta liikuda edasi rakenduskõrgharidusse ja täiendada oma oskusi tehniku tasemelt inseneritasemele. Seda tööd me rakenduskõrgkoolidega täna teemegi, et seos kutseõppe ja rakenduskõrghariduse vahel oleks palju otsesem, kui see täna on.

Palju tänu, auväärt minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister, suur tänu nende vastuste eest! Loomulikult on õpilaste arvu kahanemine praeguses rahvastikuolukorras ilmselt [paratamatu]. Õnneks tekib see mingi viitega, praegu saame veel rääkida gümnaasiumi tasemel isegi kasvavatest koolidest, aga tulevikuks tuleb kindlasti valmis olla. Nüüd, ajagraafik. Kui me räägime mingist päris suurest muudatusest, mis senisest seadusandlusest tulenenud süsteemi oluliselt muudab – kuigi tõepoolest, kõiki asju ei ole hea teha seaduse jõuga, parem on teha kokkuleppel kohalike omavalitsustega –, siis on vaja päris kindlat ajagraafikut, mille alusel mingeid otsuseid tehakse. Siis omavalitsused saavad otsustada, [mis kool] millisel hetkel jääb, sest kaalukausil on mitu asja. Võidakse olla kaotajad eelarves või võitjad eelarves, võidakse olla kaotajad ka rahva väljavoolu tõttu. Eks see ole igal kohalikul kogukonnal mõtlemise koht. Mis puudutab seda, et läbirääkimised pidid olema alla 100 õpilasega gümnaasiumiosadega koolide puhul eelmise aastaga tehtud, siis te ütlesite, et neid läbirääkimisi on omavalitsustega peetud. Samas ma ei saa päris hästi aru. Orissaare kooli kohta te ütlesite, et neid läbirääkimisi pole peetud. Orissaares on alla 100 õpilasega gümnaasiumiosa ja kahtlemata tuleks Saaremaa Vallavalitsusega enne, kui neid signaale hakkab niisama ringlema, läbi rääkida. Tartu ja Tallinna, võib öelda, ajalooliste gümnaasiumide ülevõtmise üle on loomulikult vaja läbi rääkida, teistmoodi see ei ole võimalik. Osal neist on põhikooli- ja gümnaasiumiosa ühes ja samas hoones. Oleks ju väga kummaline üldse ette kujutada, et jäävad sellised [koolimajad], kus ühes hooneosas on riigikool ja teises osas on omavalitsuse kool. Teatud ühiskasutus on praegu Nõo puhul riigi- ja omavalitsuse kooli vahel, aga sisuliselt on siiski tegemist eraldi hoonekompleksidega. Nii et, ütleme, sellist mängu kindlasti ei ole hea mängida. Ja tõenäoliselt on vaja ikkagi selgeid kokkuleppeid, mitte nii, et pleksiklaasist sein on vahel või vaheuks on koridori peal ja sealt algab riigi või omavalitsuse valdus. Teine asi Tallinna ja Tartu gümnaasiumide puhul on muidugi otstarbekus. Kuidas teha see selgeks kohalike omavalitsuste volikogudele? Tõenäoliselt on mängus rahaline argument. Tallinnasse külvati neid riigigümnaasiume ja Tallinna linn hoiab kokku päris palju raha, mida väiksemad vallad oma gümnaasiumide pidamiseks peavad ise leidma. Aga siiski, ajalooliste gümnaasiumide puhul sisulist põhjendust päris tihti ei ole – pole probleemi ei tasemega ega sellega, et õpilasi ei jätku. Miks seda teha, eks see tuleb kohalike volikogudega läbi rääkida. Milline mudel? On valitud halduslepingute sõlmimise mudel. Iseenesest on nende läbirääkimiste pidamine ja kinnisvara ülevõtmine selliste lepingute puhul riigile loomulikum kui omandi üleviimine täies koosseisus. Teine asi on aga, kui vanemad tahavad teisiti – ega see haldusleping siis ei päästa. Näiteks Toila lastele antakse võimalus saada gümnaasiumiharidus Jõhvis või Kohtla-Järvel, aga kui perekonnad ei kasuta seda võimalust ära … Palun kolm minutit juurde.

Jaa, kolm minutit lisaks.

… siis viivad või saadavad nad oma lapsed mujale õppima, teevad selle otsuse ise. Siin on tähtis, et ei oleks korraldajatel illusioone, et näete, me pakkusime ju võimalust, paberil on kõik väga hästi, teatud arv õpilasi paigutatud, aga tegelikult tähendab see ikkagi [elanike] väljavoolu või sissevoolu, ja seda kaunis sporaadiliselt. Nii et igasugune planeerimata protsess toob kaasa regionaalpoliitilised valud. Ja nii nagu on juttu olnud, põhikooli ja gümnaasiumi puhul tihti jagatakse ka kahe tasemeastme vahel õpetajaid ning selline muudatus toob siiski kaasa tasemeriski. Te ütlesite, et riik võtab koolid üle ja see annab kindluse, tagab järjepidevuse. No tegelikult muidugi kohalikud omavalitsused kardavad, et see just järjepidevust ei taga. Senised näited on pigem [teistsugused]. Võtame näiteks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, kes on hooneid üle võtnud nii haridussüsteemis kui ka sotsiaalsüsteemis, ükskõik. Mängima on hakanud hoopis teine aspekt: mitte hariduslik, mitte sotsiaalhoolekande, vaid kinnisvaraline prioriteet. Otsuseid hakati tegema selles valguses. Nüüd, kui koolide pidamine läheb riigi käsutusse ja riik näeb, et kuskil on õpilasi vähe või mingi kool tuleks kuskil püsti hoida, siis tahetakse õpilased ümber paigutada ja see võib tähendada just nimelt kohaliku [elu] järjepidevuse kaotust. Ja teisalt, kui on kokku lepitud, et põhikool antakse omavalitsusele tagasi, siis ma palun küll väga, et ei juhtuks sellist olukorda nagu Lüganuse kooli puhul, et selleks ajaks oli juba nii palju ebastabiilsust külvatud ja räägitud, et küll lapsed lähevad Kiviõlli ja teid pannakse varsti kinni, nii et ei olegi midagi tagasi anda. Nii et palun seda kokkulepet ka pidada. Mudel, mida tähendab hariduskeskus, tuleb muidugi väga hästi läbi mängida. Reaalselt on näiteks Tartu kutsehariduskeskus praegu rakenduslik kolledž. On täiesti olemas mudel, mille puhul õpilasel on oma individuaalne õpitee, mida saab täiendada, [valides] gümnaasiumiainete ja erialaainete vahel. See on väga hea. Samas [võivad olla] piirkondlikud probleemid. Näiteks Hiiumaal on just gümnaasium populaarsust võitnud ja seal ei ole tegelikult võimalik hakata põhikoolijärgselt pakkuma kutsehariduses õppegruppe. Kui keegi seda lubab, siis on see tegelikult illusioon. Niimoodi hävitatakse seal mõlemad, nii gümnaasiumi prioriteetsus kui ka kutseharidus.

Suur tänu!

Nii et kõik asjad tuleb läbi mõelda ja edu selleks Haridus- ja Teadusministeeriumile!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised.