Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud viimase päevakorrapunktini. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 596 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Siim Pohlaku.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Käesolev eelnõu räägib käibemaksumäära langetamisest 22% pealt 20% peale. Selle eelnõuga pöörab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tagasi Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside väga halva otsuse tõsta käibemaksumäära. Käibemaksu tõstmise otsus on kahjulik Eesti inimestele, kahjulik Eesti ettevõtetele. Pöörame selle lühinägeliku ja rumala otsuse tagasi! Selle eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad olulised positiivsed mõjud. Kõigepealt leeveneb inflatsioon. Kaja Kallase ja tema jätkuvalitsuse juhtimisel on ju Eestist saanud Euroopa meister hinnatõusus. Maksumäära vähendamine aitab aeglustada hindade kasvu ja teatud kaupade puhul võib tuua kaasa hinnalanguse, see leevendab inflatsiooni mõju nii Eesti peredele kui ka ettevõtetele. Selle eelnõu seaduseks saamisega kaasneb ka üldine majanduskasv. Käibemaksu langetamisega kaasnev ostujõu suurenemine ja ettevõtluse elavnemine kasvatab Eesti majandust, mis omakorda tõstab töökohtade arvu, parandab maksulaekumisi ja suurendab meie ettevõtete konkurentsivõimet. Käibemaksu langetus aitab tuua võrdsema maksukoormuse. Käibemaks koormab vaesemaid inimesi rohkem, kuna enamus nende kulutustest on sundkulud esmatarbekaupadele. Käibemaksumäära vähendamine muudab seeläbi maksusüsteemi õiglasemaks. Paraneb ka ettevõtluskeskkond. Maksukoormuse vähendamine tähendab ettevõtetele väiksemaid sisendkulusid, mis parandab likviidsust ja võimaldab investeerida innovatsiooni ja laienemisse. Selle eelnõu kohaselt hakkab eelarvetulu suurenema tänu majanduskasvule. Esialgu võib riigieelarvesse laekuv käibemaksu summa korraks väheneda, aga selle kompenseerib majanduse elavnemine ja selle kaudu kasvav maksulaekumine. Seega pole eelnõu seadusena vastuvõtmisel eelarvele pikas perspektiivis negatiivset mõju. Seadus jõustub vastuvõtmise korral 2026. aasta 1. jaanuaril, mis annab piisavalt aega muudatustega kohanemiseks ja ettevalmistusteks. See on lühidalt kõik. Tegemist on väga hea ja mõistliku eelnõuga ja ootame sellele Riigikogu toetust. Ka sotsid võiksid kapist välja tulla ja tunnistada, et maksutõusudega läks kehvasti. Pöörame need tagasi! Kõik tervele mõistusele tuginevad riigid Eesti naabruses on viimastel aastatel majanduse elavdamiseks makse langetanud ja otsivad näiteks riigikaitsekulude katmiseks teisi võimalusi, nagu kulude kokkuhoid. Ainus, kes lähiriikidest Reformierakonna juhitava Eesti kõrval suurte maksutõusudega silma paistab, on sõjamasinat rahastav Putini Venemaa. Aitäh!

Tänan väga teid! Evelin Poolamets, küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te juba mainisite ka, et käibemaksu tõus puudutab kõige enam vaesemaid inimesi. Ja kui ka valitsus ise on teinud neid mõjuhinnanguid, siis need näitavad, et käibemaks mõjutab kõige rohkem inimesi, kelle sissetulek on väike. Nad kulutavad peaaegu kogu oma sissetuleku toidu ja esmatarbevahendite peale. Kui aga mõelda, kuidas see mõjutab ühiskonnas tervikuna inimeste toimetulekut, siis [on selge], et see ju suurendab ka sotsiaalset ebavõrdsust. Kuidas te kommenteerite, mis võiks olla Reformierakonna eesmärk, kui nad on just vaesematele inimestele sellise koormuse peale pannud?

Aitäh! Reformierakond on teada-tuntud ebaõiglast majanduspoliitikat ajav erakond. Alustasid nad ju ka oma valitsemist, järgmist valitsemisperioodi peretoetuste vähendamisega. Suurperede toetusi võeti vähemaks. Neile ei lähe korda ebavõrdsus, ebaõiglus. Vastupidi, Reformierakond surub jõuga läbi maksuastme kaotamist, mis just nimelt jõukamale osale Eestist, sealhulgas ka Riigikogu liikmetele jätab rohkem raha kätte, samal ajal kui vaesem osa Eestist [kannatab] käibemaksu tõusu tõttu, millega makstakse kinni see Reformierakonna ja tema valijate ja toetajate pralle.

Martin Helme, palun!

Jaa. No kui vanasti oli käibemaks 18%, siis Reformierakond tõstis ta ajutiselt 20% peale. Sellest ajutisest on nüüd möödas juba 15 aastat varsti. Nüüd hiljuti nad tõstsid 22% peale, süüdistades oma otsuses loomulikult Putinit, ja siis nad teatasid, et me tõstame ajutiselt 24% peale. See 24% hakkab, kui me seda seadust enne jaanipäeva ära ei muuda, varsti kehtima. Ja siis tuli välja, et ka see ajutisuse jutt oli ikkagi vale, nüüd on nad alustanud seadusemuudatust, et see ajutine muuta alaliseks. Ehk me räägime läbi ajaloo 18%-lise käibemaksu tõstmisest nüüd juba 24% peale. Lähiajaloos on tõus 20% pealt 24% peale. Me tahame tagasi 20% peale esialgu saada. Kui me räägime seda, et see toob majanduskasvu ja majanduskasv toob tegelikult raha parema laekumise riigieelarvesse, siis varem või hiljem hakatakse rääkima, et aga kaupmees paneb selle raha tasku. Mis sa selle peale vastad?

Esiteks, Reformierakond on sisuliselt tõstnud 6% võrra käibemaksu 15 aasta jooksul. Ma arvan, et see on Euroopa rekord. Ja meie ümber teised riigid langetavad praegu käibemaksu. Näiteks langetatakse teistes riikides toiduainete käibemaksu, kartmata, et ahned kaupmehed võtavad raha endale. Meil maaelukomisjonis olid hiljuti kaupmeeste liidu esindajad ja me küsisime otse, mis nemad sellest arvavad. Kaupmeeste liidu sõnum oli, et maksulangetused on väga oodatud, konkurents turul on suur ja kindlasti jõuaks see mõju ka hindadesse.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Midagi on sellel pildil väga valesti. Meie saame aru, et sellel pildil on midagi väga valesti. Selge on see, et kõik tarbimismaksud tegelikult koormavad inimesi, ja kõige rohkem koormavad just neid inimesi, kellel on väiksemad sissetulekud. Aga see kindlasti pärsib ka majanduskeskkonda ja ettevõtete arengut samuti. Midagi on pildil valesti ja meie saame sellest aru. Mul on küsimus: kas Reformierakond nagu ei näe seda pilti või milles konkreetselt probleem on? Sellele on juhtinud tähelepanu ka erinevad rahvusvahelised organisatsioonid: Euroopa Komisjon, OECD, IMF. On selgelt välja öeldud, et tegelikult kogu see maksustruktuur tuleks üle vaadata, sellepärast et see ei ole jätkusuutlik. Ja teine pool on see, et kui me vaatame tasakaalu, siis ikkagi tarbimismaksude osakaal eelarve tuludes on märkimisväärselt suur võrreldes teiste Euroopa riikidega.

Ma arvan, et siin tuleb vaadata ka Reformierakonna personaalia otsa. Suur osa neist on olnud 20 aastat või kauem juba võimu juures. Nad on istunud Riigikogus, neil puudub reaalne tunnetus, mis toimub Eesti ettevõtluses ja kuidas elavad tegelikult oma igapäevaelu Eesti inimesed, kes sedasama maksuraha peavad valitsusele teenima. Ma arvan, et neil puudub lihtsalt teadmine ja arusaam. Ja seetõttu nad teevadki täiesti valesid otsuseid, millega tehakse asja ainult hullemaks. Sisuliselt võideldakse ainult iseenda sissetuleku eest ja ülejäänud Eesti rahvas on jäetud tõmbetuulte kätte.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Lauri küsis, et meie näeme probleemi, rahvas näeb ja tunneb seda oma nahal, kas siis Reformierakond ei näe. No ma arvan, et neil pole vaja midagi näha ega ka [mõelda], mida nad ütlevad. Nad võivad teha, mida nad tahavad, sest nad teavad, et e-valimiste pult on nende käes. Ja niikaua kui see on nende käes, nii kaua nad on selles positsioonis, kus nad võivad teha, mida nad tahavad, öelda, mida nad tahavad. Aga tulen käibemaksu juurde tagasi. Me teame, et käibemaks tõstab kaupade hindu. Seda on igaüks oma poearvetel märganud. [Käibemaksu tõttu] inimestele jääb vähem raha kätte. Tulemus: inimesed ostavad vähem, mille tulemusena ettevõtjatele [laekub] vähem raha. Järgmine doominokivi sealt edasi ongi nagu riik. Ütle nüüd sina, kas riigile jääb käibemaksu tõusu tulemusena rohkem raha kätte või siis pigem vähem.

Aitäh! Sa kirjeldasid selle asja ära. Tegelikult ei ole selles maksurallis, mida Reformierakond korraldab, ühtegi võitjat. Kõige esimesena kaotavad Eesti ettevõtjad, ettevõtted, kes lähevad lõpuks pankrotti või koondavad töötajaid. Järgmiseks kaotavad needsamad Eesti inimesed, kellel ei jätku enam raha, ei jätku tööd. Ja lõpuks kaotabki ka valitsus, kaotab riik, kellel maksutulud vähenevad. Nii et selle Reformierakonna poliitika puhul ei saa olla ühtegi päris võitjat. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks nad seda teevad.

Martin Helme, palun!

Kunagi, kui Reformierakond turundas ennast – ka juba tookord loomulikult valelikult, nii nagu kõik tema asjad on valelikud – ettevõtjate ja majandust teadvate inimeste erakonnana, siis neil oli reklaam maksuvabast reedest. See oli sihuke freudistlik libastumine, lahke härra andis matsidele ühe päeva vabaks. See nende vaade inimestele ei ole ju muutunud, vaid hullemaks läinud, süvenenud. Aga ma tuleksin tagasi selle küsimuse juurde, mis ma enne ka küsisin. Väga tihti kuuleme seda kriitikat, et te langetate maksu, aga siis võtavad ettevõtjad, kaupmehed selle raha endale. Mina mäletan, kui me langetasime nii alkoholi- kui ka kütuseaktsiisi, siis oli see jutt põhiline, et sellest ei ole mingit kasu, hinnad ei tule alla. Aga oli ainult vaja vaadata seda, et meil on kütuseturul ja ka alkoholimüügi turul ehk jaeturul olnud väga tihe konkurents. Piisas sellest, et ma sain ühelt suurelt turuosaliselt kinnituse, et nemad kindlasti turuosa võitmiseks ja konkurentsieelise saamiseks langetavad selle maksualanduse võrra hindu. Oli selge, et need hinnad langevad, ja täpselt nii läkski. Konkurents on võti, mitte riiklik regulatsioon, aga seda ei ole ära õpitud.

Aitäh! Ammu ei ole reeded maksuvabad ja enam ei ole ka laupäevad ega pühapäevad. Eesti ettevõtjad, inimesed rügavad, tegelikult teevad ületunde õhtuti enda ja oma pere arvel, selleks et maksutõuse kuidagi katta, kulusid katta. Reformierakond on oma kampaaniates läbi aegade valetanud. Ta valetas ka eelmisel korral, et maksud ei tõuse, ja ma olen täiesti veendunud, et ta jääbki valetama.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Minu jaoks on kõige suurem probleem kõikide nende maksutõusude puhul just nimelt see, et mitte mingit mandaati ei ole rahvalt küsitud ega saadud. See muudab selle asja ikkagi fundamentaalselt ebademokraatlikuks. Põhiseadus ütleb §-s 106 huvitaval kombel, mis minu meelest pole kunagi põhjendatud olnud, et maksude küsimust ei tohi referendumile panna. Ma ei ole kunagi aru saanud, kuidas saab rahvaesindus langetada otsuseid, mida rahvas ise ei saa otsustada. Aga põhimõtteliselt saaks selles küsimuses referendumi korraldada ja ühtlasi küsida mandaati maksutõusudeks – nii tehtuteks kui ka tulevasteks siis ilmselt – lihtsalt niimoodi, et ikkagi teha erakorralised valimised. Võib-olla see võiks reaalselt olla väljapääs sellest olukorrast, kus lõhe ühiskonnas on muutunud väga suureks ja väga paljud inimesed ikkagi tunnevad ennast väga sügavalt petetuna. Kuidas te seda kommenteerite? Äkki meil peakski olema nii-öelda maksureferendumina lihtsalt erakorralised valimised, mis keskenduks ühele tsentraalsele küsimusele?

Aitäh! Olen absoluutselt nõus, et Eestis peaks olema rohkem referendumeid, rohkem rahvahääletusi, rohkem otsedemokraatiat. Ilmselgelt tänane valitsus seda ei soosi ja ei toeta. Erakorraliste valimiste vajadus on äärmiselt suur ja tegelikult päris märkimisväärne osa Eesti inimestest on erinevates uuringutes välja toonud, et nad sooviksid praegu erakorralisi valimisi, sest nad ei ole rahul sellega, kuidas valitsus toimetab. Tänaste valitsuserakondade toetus reitingutes on ju alla 20%, mis on täielik huumor tegelikult.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Käibemaks ei mõjuta mitte ainult Eesti inimesi, vaid väga oluliselt ka turismi. Öeldakse, et kui me siin üksteisel juukseid lõikame, siis me rikkaks ei saa, aga käibemaksu tõstmisega me peletame eemale turistid. Näiteks Soome turistid käivad tihti Eestis just odavate hindade tõttu. Kas me võime kaotada ka meie head turistid selle hinnatõusu mõjul?

Aitäh! Ma arvan, et me ei kaota mitte ainult häid Soome turiste. Tegelikult mul on ka sõpru, kes käivad Soome vahet, käivad seal tööl, neil on seal ettevõtted. Nad räägivad, vastupidi, et nemad ostavad Soomest Eestisse toidukaupa kaasa, sest Soomes on hinnad odavamad ja ka paljud teenused on juba odavamad. Nii et Reformierakonna juhtimisel on meist saamas Läänemere regiooni kõige kallim riik.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Siim! Hiljuti meie lugupeetud [rahandus]minister Jürgen Ligi väitis siit puldist, et makse ei tõsta mitte Vabariigi Valitsus, vaid president Putin. Aga Lätis teatavasti maksud püsivad tasakaalus ja Soomes hoopis langevad. Siim, kas sulle ei tundu, et meie naabrist diktaatori maksupoliitika erinevate naaberriikide suhtes on väga erinev?

Aitäh! Ma arvan, et Jürgen Ligi võib-olla lobises siin tahtmatult midagi välja. Kui me vaatame, siis Reformierakond on tegelikult ju alati paistnud silma Venemaa-lembusega. Küll on nad alles hiljuti soovinud kehtestada viisavabadust Venemaaga, siis ajasid eelmise esimehe lähikondsed Venemaaga äri. Reformierakonna juhtimise ajal toimus aktiivne Vene raha pesemine läbi Eesti pankade. Samuti on Reformierakond ja Putini Venemaa siin regioonis ainsad, kes fanaatiliselt e-valimiste eest seisavad. Ka Venemaal on e-valimised, see on lisaks Eestile üks väheseid riike, kus need on. Ja kui vaadata Reformierakonna maksupoliitikat, siis see on täielik koopia sellest, mida teeb Putin Venemaal. Meie naabrid Läti, Soome ja Rootsi ei tõsta makse või langetavad makse, aga kui vaadata üldpilti, siis Putini Venemaa ja Reformierakonna Eesti on ainsad kaks riiki, kes siin regioonis maksutõusudega oma eelarvet püüavad täita. Teised saavad kõik aru, et majandus toimib vastupidi: kui makse tõstad, siis majandus langeb. Nii et ma olen täiesti veendunud, et Jürgen lobises kogemata välja, et Reformierakonna maksupoliitika eeskuju asubki meist ida pool.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd kuulame juhtivkomisjoni ettekandjana rahanduskomisjoni esimeest. Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist 8. aprilli istungil. Arutelul osales külalisena Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets. Ettekandja andis siin väga põhjaliku ülevaate eelnõust, seetõttu ma eelnõu sisusse rohkem ei lähe. Annan teada, et Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku eelnõu mitte toetada põhjusel, et pole esitatud ettepanekuid selle kohta, millega asendada puudujääv 260 miljonit eurot maksutulu ja kuidas tagada maksulangetuse tarbijahindadesse edasikandumine. Menetluslikest otsustest. Komisjon langetas järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. aprillil, see on nüüd kuidagi tänasesse päeva nihkunud. Ja veel: juhatus on selle suunanud 7. mai istungi päevakorda, aga kuidagi oleme jõudnud 21. maini. Teine ettepanek on eelnõu tagasi lükata. See nõudis hääletamist, 5 inimest oli poolt, aga sellest piisas, et komisjon otsustas selle ettepaneku juurde jääda. Konsensuslikult otsustati, et juhtivkomisjoni esindaja siin on siinkõneleja. Ega pikemat arutelu selle üle ei toimunudki. Komisjonis tutvustas Rain Epler eelnõu eesmärki ja sisu ja ta tegi seda palju lakoonilisemalt kui Siim Pohlak siin. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on ka küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti maksud ei ole ainult numbrid, need on ka väärtushinnangud. Tänane Eesti maksusüsteem ütleb väga selgelt: kõige nõrgemad maksavad kõige rohkem. See on väärtushinnang. Teie hääletasite selle eelnõu tagasilükkamise poolt komisjonis ja sellest lähtuvalt ma küsin teilt kui komisjoni liikmelt: kas te olete tõesti päri selle väärtushinnanguga, et nõrgemad maksavad Eesti riigis rohkem?

Nõrgemad kindlasti rohkem ei maksa. Kõige madalamate detsiilide sissetulekud jäävad reeglina tulumaksuvabasse piirkonda. Lisaks moodustavad kõige madalama sissetulekuga elanikel suure osa nende sissetulekust sotsiaaltoetused, mida loomulikult ei maksustata tulumaksuga. Neid makstakse kõige nõrgematele ühiskonnaliikmetele juba kogutud maksudest. Ma ei nõustu teie väitega, et kõige rohkem maksavad Eestis kõige madalama sissetulekuga inimesed.

Mõtlesin küsida teie kui pikaajalise rahandusspetsialisti käest seda: kuidas te hindate, mis juhtuks, kui käibemaksu 24%-ni tõstmise asemel seda langetataks 18%-ni? Mis juhtuks ühe aasta perspektiivis, mis kahe aasta perspektiivis, mis kolme aasta perspektiivis? Kas te arvate, et käibemaksulaekumised hakkaksid kasvama või hakkaksid need vähenema? Jah, ma arvan, et me kõik saame aru, et võib-olla esimese hetkega korraks need väheneksid kindlasti, selle üle meil ilmselt vaidlus puudub, aga kui me võtame natuke pikema perspektiivi – aasta, kaks või kolm –, siis kas te prognoosiksite laekumiste tõusu või langust?

Varro Vooglaid, palun!

Ma arvan, et esialgu tõesti laekumised väheneks ja võib-olla hiljem taastuks sellele tasemele, mis on praegu. Aga ma olen täiesti kindel, et selle võrra, mille võrra laekumised järgmisel aastal või järgmisel poolaastal alguses väheneksid, kasvaksid jaemüüjate tulud. Kui oli suure inflatsiooni aeg, siis nendestsamadest riigirahanduse ülevaadetest, millest teie pinginaaber siin rääkis ja mida Rahandusministeeriumis iga kuu koostatakse ja rahanduskomisjoni liikmetele edastatakse, oli näha, et samal ajal jaemüüjate tulud kasvasid. Hind turul on ostja ja müüja vaheline kokkulepe ja maksud ei mõjuta hinda nii palju, kui me tahaksime. Ehk siis maksulangetus ei kandu hindade alanemisse kahjuks.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et te ütlesite, et käibemaksu langetamine ei aita madalama palgaga inimesi, et see nagu ei muuda eriti midagi? Minu loogika ütleb seda, et kas kõrgemat palka või madalamat palka saavad inimesed söövad ikka suhteliselt ühepalju. Nende leibkondade kulud eluasemele on ka suhteliselt sarnased. Kas te saate oma loogika lahti seletada? Minu loogika ütleb seda, et kulud igapäevasele toimetulekule on ka suhteliselt sarnased, kui me ei räägi just luksustegevustest või -kaupadest või muudest sellistest asjadest. Kuidas see loogiline on, et see ei aitaks madalama sissetulekuga inimeste leibkonda, kui me käibemaksu vähendaksime? Mul on natuke keeruline sellest aru saada. Palun, räägite äkki selle lahti kuidagi selgelt?

Rene Kokk, palun!

Jah. Tegelikult ma vastan sama osundusega, millega ma eelkõnelejale vastasin. Ei ole täheldatud, et käibemaksulangetus kanduks tarbijahindadesse, ehk siis inimesed maksavad oma esmatarbe[vajaduste rahuldamise] eest sama palju kui varem. Maksulangetusest ei oleks nendele mõju, see raha liiguks jaekaupmeeste ja tootjate kasumitesse. Nii et muudatus ei leevendaks madalapalgaliste inimeste toimetulekut. Ja Eestis tõesti on madalapalgalised eelistatud sellega, et juba praegu on 654 eurot maksuvaba, nad ei maksa sellelt 20% tulumaksu. Siin käib jutt üldisest maksukoormusest, sellest, et madalapalgalised suurema osa oma sissetulekust kulutavad toidule ja esmastele teenustele, mille puhul on käibemaksu osakaal kõrge. Aga sellelt summalt, mida nad kulutavad, ei ole madala palga puhul makstud tulumaksu. Niimoodi, sellisel moel riik maksusüsteemiga toetab madala sissetulekuga inimeste toimetulekut.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, orjus on vabadus ja vabadus on orjus. Me just saime teada, et käibemaksu tõusuga – Annely Akkermanni sõnul – riik toetab madalapalgaliste inimeste toimetulekut. Ja siis me kuulsime veel, et ettevõtjad on ühed igavesed varganäod. Tee aga maksulangetus, ja kohe nemad varastavad kõik vahelt ära, ei saa sellest riik rikkamaks ja inimeste heaolu ka ei parane. Te nagu mõtlete ikka ka? Te tulete siia pulti ja räägite täiesti mingisugust sousti! Mida ettevõtjad peavad arvama sellest jutust? Mida peavad vaesed inimesed, just madalapalgalised inimesed, arvama, kui nad just kuulsid, ma ei tea, et käibemaksu tõus teeb nad rikkamaks? Saate ise ka aru, mida te räägite?

Jaa, väga hästi saan aru. Selle eelnõu sisu on käibemaksu langetamine kahe protsendi võrra. Mina väidan, et tõenäoliselt see ei kanduks üle tarbijahindadesse ehk ei kanduks üle madalapalgaliste inimeste rahakotti. See liiguks ettevõtete kasumitesse. Ma olen ettevõtja aastast 1991 ja ma ei nimeta kasumi teenimist sugugi varastamiseks. Ma ütlen, et turul, kaupade-teenuste turul, kus on konkurents, on hind ostja ja müüja kokkulepe, ei midagi enamat.

Aitäh! No mina ei ole üldse nõus selle jutuga, et kõik need maksulangetused liiguvad ettevõtete kasumitesse. Te olete selles mõttes igatepidi ummikus oma loogikaga, et isegi juhul, kui see raha liiguks ettevõtete kasumisse, siis ega ettevõtja kasumihunniku otsas ei istu, ta midagi teeb sellega. Ta kas investeerib või maksab dividende – midagi ta teeb sellega. Ja see raha jõuab uuesti ringlusesse. Nii et esiteks on sedapidi võttes see jutt vale, aga teistpidi, kui vaadata ülejäänud maailma kogemusi, siis meie lähinaabrid langetavad julgelt toiduainete käibemaksu ja paljud muud Euroopa riigid langetavad üleüldist käibemaksumäära. Igal pool on tõestatud faktide ja numbritega ära, et sellel on positiivne mõju. Mis imeriik see Reformierakonna juhitav Eesti siis on, et siin hinnad ei lange, kui maksud langevad?

Siim Pohlak, palun!

Mis puutub Eesti toidukaupa, siis näiteks köögiviljal on Lätis 5%-line käibemaks, aga ei ole selle võrra Lätis köögiviljade hinnad odavamad kui meil. Tõepoolest, kui see raha liigub ettevõtjate kasumitesse, siis muidugi see on ringluses. Aga selle eelnõu mõte on see, et madalapalgalistel oleks [tänu väiksemale] käibemaksule lihtsam toime tulla, et nende jaoks oleks esmatarbekaupade ja toidukaupade hinnad madalamad. Aga seda ei juhtu. Teie eelnõu seletuskirjajärgne [eesmärk] ei ole raha ettevõtete kaudu rohkem ringlusesse suunata. See lihtsalt ei ole teie eelnõu eesmärk.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Raharingluse paranemine kaasneks ju paratamatult selle eelnõu seaduseks saamisega, nii et selles mõttes see on, ütleme, kaasnev mõju. Aga miks inimesed siis käivad Lätis poes, kui Lätis hinnad niivõrd palju kallimad on? Te just ütlesite, et käibemaksu langetamine ei ole Lätis aidanud. Vastupidi, mul on tuttavaid lätlasi, kes ütlevad, et selge see, et neil juurviljade ja kodumaiste puuviljade käibemaksu langetus aitab. Rääkige mulle siis, miks meie inimesed seal Lätis käivad, kui seal hinnad odavamad ei ole.

Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks käinud Lätis kapsast ja porgandit ostmas. Küll on rääkinud Läti rahandusminister, et tarbijahindadele see madal maks ei mõju. Te nüüd ütlesite, et kui ettevõtjate kasumid kasvavad, siis see raha läheb ju ringlusse. Vaadake, kui riik kogub makse, siis see 200 miljonit läheb ka ringlusesse. Riik täpselt samamoodi maksab palku, maksab toetusi. Sotsiaalministeeriumi eelarve on näiteks 7 miljardit ja see tuleb maksudega koguda. Ega see kogutav käibemaks riigieelarvesse seisma ei jää.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Annely, ma siin mõtlesin enne, et ühe asja sa panid üsna selgelt paika. Kui nüüd nii-öelda tavalise inimese jaoks jääb elu samaks, nagu sa ütlesid, et hinnavõitu ei teki, kui käibemaksu langetada, siis ma saan aru, et kui on valida, kas rohkem raha oleks ettevõtjate käes või riigi käes, siis sa selgelt eelistad, et oleks riigi käes võimalikult rohkem raha. Aga mõtleme tagasi ka selle peale, mida Martin Helme enne rääkis. See maksulaekumiste info on täiesti avalik info ja me tõepoolest näeme suurt numbrit ja on justkui kasv. Kasv tuli sellest, et ettevõtjaid hirmutati sellega, et tuleb kasumimaks. Ja siis ettevõtjad, et seda vältida, tegid liigutusi, mis tõid kaasa tulumaksu ülelaekumise. Aga ülejäänud maksud alalaekuvad. Kas sa ei leia mingitki mõtet enda peas, et äkki me keerame kuskil vindi üle ja maksulaekumine lõpuks saab pihta? Ja siis ei ole …

Teie aeg!

… riigil rohkem raha ja ka inimesed on vaesemad ja ettevõtjatel ei ole rohkem raha. Kas kuskil mingi selline kalkulatsioon on, et ikkagi komplektis peaks vaatama?

Jah, hea kolleeg, teil on selles mõttes täiesti õigus, et just ettevõtte tulumaks on piiri peal kõrge, küllalt kõrge, ja see maksubaas on küllalt kitsas, rakendub dividendidele. Aga Eestis kehtib ettevõtetele siiski selline tulumaksusüsteem, et niikaua, kui ei võeta kasumeid välja dividendideks, ma ei tea, kolm või viis aastat, mille jooksul üks tavaline ettevõte jõuab kasumisse, [tulumaksu maksma ei pea]. See on ikka väga helde [lahendus] arenevale ettevõtjale. (Rain Epler kommenteerib saalist.) Jah, statistiliselt ... Jah, ma vastan sellele korrektse lausega. Jah, ma olen nõus, hea kolleeg. Eesti ettevõtted on küllalt hästi kapitaliseeritud tänu sellele, et ei maksustata kasumeid nende tekkimisel, vaid kasumi jaotamisel. Dividendide väljavõtmisel Eesti ettevõtted on küllalt hästi kapitaliseeritud, keegi ei taha ju seda tulumaksu maksta, seda lükatakse edasi. Ettevõtted on tänu sellele ka küllalt hästi Eestis kriise üle elanud, kriisidega toime tulnud. Ja kui praegu võeti välja dividende, et madalama maksumääraga neid välja võtta, siis ma arvan, et see on hea põhjus dividende välja võtta. Maksude maksmine ettevõttes on finantsisti töö ja muidugi tahetakse maksta makse nii vähe kui võimalik. Selle eest makstaksegi finantsistidele palka. Kui sa maksad makse lohakalt või rohkem kui turu keskmiselt, siis sa oled konkurentsis kaotaja ja lähed pankrotti, kukud turult välja. See on nagu finantsjuhtimise tuum ettevõttes.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Kanäe, mingi kasu sellest, et me siin õhtusel kellaajal maksudebatti peame! Reformierakondlane tunnistas üles, et ettevõtetel on liiga palju raha, valitsuse maksupoliitilised sõnumid hirmutasid nad raha maksma, ja riik sai ülelaekumise. Asi seegi, et tunnistati üles: Eesti ettevõtetel on liiga palju raha ja nüüd on see valitsuse käes. Hästi tegite! Ja ettevõtted on liiga hästi kapitaliseeritud – see on ka, ma arvan, tänase õhtu parim kild. Ma ei ole küll näinud ühtegi Eesti ettevõtjat, kellega ma olen viimase nelja aasta jooksul rääkinud, alates sellest ajast, kui Kaja Kallas tuli meil eelarvet korda tegema ja majandust kasvatama ja energeetikat päästma, ma ei ole näinud ainsamatki ettevõtet, kes ütleks, et hästi läheb, raha jääb üle, võiks riigile rohkem maksta. Aga tuleme eelnõu juurde: maksulangetus, käibemaksu langetus. Ma tunnistan täiesti ausalt, et kuidagi emotsionaalselt on käibemaks minu silmis üks vastikumaid makse. See ei ole ratsionaalne, see on selline emotsionaalne seisukoht. Kui me olime valitsuses, kui EKRE oli valitsuses, me tegime ära kaks päris korralikku, suurt maksulangetust väga kiiresti. Kohe, kui valitsusse saime, tegime esimese maksulangetuse, see oli alkoholiaktsiisi langetus. Kõik Reformierakonna nii-öelda spetsialistid, kelle tiibadel seisid ametnikud spaleeris, kinnitasid, et selle raha panevad kaupmehed endale taskusse, hindasid see alla ei too, piirikaubandust see ära ei kaota, lihtsalt riik kaotab raha. Kõik, mis meile räägiti selle kohta, osutus valeks. Kaupmehed lasid hinnad alla, piirikaubandus lõppes ära, käive tuli Eestisse ja maksutulu ei vähenenud, vaid hakkas järgmisel aastal suurenema. Siis muidugi tuli koroona peale. Mis me siis tegime? Kuidas lahendas normaalne Eestist hooliv, päris parempoolne, päris konservatiivne rahandusminister olukorda, kus majandus oli hapnikupuudusel seiskunud? Langetasime diisliaktsiisi. Ja jälle räägiti meile: ei tule hinnad alla, kaupmehed panevad selle raha endale taskusse, riigieelarve võtab õudse paugu miinust vastu ja lõppkokkuvõttes midagi kasu ei ole, midagi paremaks ei lähe. Jälle oli mul õigus ja kõigil reformierakondlikel nii-öelda tarkuritel, spetsialistidel ja ekspertidel läks kõik võssa, mis nad rääkisid. Mitte midagi sellest, mis nad rääkisid, ei läinud täppi. Esiteks, diisel oli 99 senti liitri pealt. Kohe, kui me langetasime aktsiisi, samal päeval – pumm! – tulid hinnad alla. Teiseks, piirikaubandus oluliselt vähenes, tarbimine tuli Eestisse. Kolmandaks, needsamad ettevõtted, kellele jäi rohkem raha kätte, tõstsid töötajate palka. Jaa, vastab tõele, et valitsus ei saa inimeste palka tõsta. Valitsus saab inimeste ostujõudu oluliselt kahjustada, nii nagu Reformierakond on teinud viimase nelja aasta jooksul, kui ta on vähendanud inimeste ostujõudu ehk sisuliselt vähendanud nende palka, ja on vähendanud ka pensionide ostujõudu ehk vähendanud sisuliselt pensionit. Aga valitsus, kui me ei räägi just haridusministeeriumi ametnikest või mingitest muudest otse riigi palgal olevatest inimestest, palku ei tõsta. Erasektoris mitte. Küll aga maksulangetuse tagajärjel transpordisektoris jäi rohkem raha kätte ja seal kohe tõsteti palkasid. Ja selle tõttu hakkas üle laekuma – seda muidugi Rahandusministeeriumi prognoos ei olnud võimeline ette ennustama, aga noh, ütleme niimoodi, et minister ja tema nõunikud nägid seda ette ka – tulumaksu ja sotsiaalmaksu, aasta hiljem, juba natukese aja pärast, ka käibemaksu. Nii et see aktsiisimaksu ja diisliaktsiisimaksu langetuse miinus, mis tuli, oli esiteks poole väiksem, kui ekspertide prognoos ütles. Teiseks oli see väiksem kui sotsmaksu, tulumaksu ja käibemaksu ülelaekumine selle liigutuse tagajärjel. Teile on see kõik loomulikult hiina keel, raketiteadus. Te ei saa sellest isegi siis aru, kui ma joonistan tahvlile ja pistan teid ninapidi sisse. Aga nii oli. Ja nüüd Lätist. Lätiga on lugu lihtne. Läti näide toiduainete käibemaksu alandamisest. Meile kogu aeg räägitakse, praegu ka Annely Akkermann ütles … Palun kolm minutit juurde, jah.

Kolm minutit lisaks.

… et Lätis see hindasid alla ei toonud. See on poolik tõde. Tõi hindasid natuke alla ka, aga põhiline, mis toiduainete käibemaksu langetus Lätis tegi, oli kaks asja. Esiteks, see lõpetas varimajanduse selles sektoris. Nii-öelda uuem, madalam määr [tõi kaasa selle], et inimesed hakkasid käibemaksu päriselt maksma. Ja ka ettevõtted hakkaksid seda päriselt maksma. Ning üllatus-üllatus, inimesed Reformierakonnas, maksulaekumine paranes! Uue, madalama määraga maksu laekus rohkem kui enne kõrgema määraga maksu, sest varimajandus kadus ära. See on fakt. Fakt! Teiseks, see on sama oluline – ja jälle, see on hiina keel, millest teie aru ei saa –, sellele sektorile jäi maksu alandamise tagajärjel raha rohkem kätte ja sektoris tõsteti palka. Ettevõtetele jäi rohkem raha, et inimestele rohkem palka maksta. See ongi viis, kuidas poliitikud teevad maksualandustega inimeste ja ettevõtete elu paremaks. Konkreetsed inimesed hakkasid saama paremat palka. Te tahate meile rääkida, et ärme langetame makse, sest keegi ei võida. Kõik võidavad – peale ametnike ja poliitikute, kes leiavad, et ettevõtjatel on liiga palju raha käes. Kõik võidavad! Noh, ütleme, selles mõttes, mis sa ullikestega ikka teed. Jalgupidi kinni ja peaga vastu seina lödiks, öeldi vanasti Lõuna-Eestis. Ega mitte midagi ei parane senikaua, kuni Reformierakonna geeniused meil rahandust korda teevad.

Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Kui Annely Akkermannilt küsiti, kas käibemaksu alandamine leevendab nende inimeste olukorda, kellel on väiksem või keskmine sissetulek, siis ta vastas, et ei leevenda. Ka tõi mängu [väite], et nendel inimestel tegelikult on juba praegu eelis olemas seoses sellega, et neil kehtib tulumaksuvaba miinimum. Need aga ei ole nagu võrdväärsed [tegurid]. Ehk siis me räägime nendest inimestest, kes saavad vähem [palka], ja siis tuuakse näitena, et aga neil on juba eelis olemas, nad ei maksa tulumaksu selle 600 millegagi euro pealt. Päris huvitav suhtumine ausalt öeldes! Vot seda võiks rääkida nendele inimestele, kellega ma täna kohtusin Mustamäel koosolekul. Nad väljendasid nördimust praeguse valitsuse tegevuse üle, [sealhulgas] selle üle, et 1. juulist tõuseb käibemaks. Kuidas need inimesed hakkama saavad? Ja see oligi nende siiras küsimus mulle: "Lauri, kuidas me hakkame saame?" Minu arust peaksid Reformierakonna ja Eesti 200 poliitikud selliseid kohtumisi tegema, mitte siin meile seletama, et tegelikult on elu hea. Ja need on Tallinna inimesed. Need on Tallinna inimesed! Aga läheme Tallinnast kaugemale, läheme maapiirkondadesse, läheme Kagu-Eestisse, läheme saartele! Seal on inimeste sissetulekud poole väiksemad kui siin. Ja teie ütlete, et me tõstame käibemaksu 20%-lt 22%-le ja 24%-le, tõstame tulumaksu, aktsiise, rakendame automaksu! No ei ole hullu, saate hakkama! No kuidas see niimoodi võimalik on? Kas te tõesti ei suhtle inimestega? Kas te tõesti ei saa aru, kuidas inimesed elavad? Elavad suust suhu. See on probleem. Ja te räägite siin sellest, et neil on eelis olemas, ja kui on vaja, lähevad sotsiaalosakonda. Sotsiaalosakonnast saadavalt toetuselt ka ei pea tulumaksu maksma. See on ju almuse palumine! Inimene ei saa hakkama, te tõstate tal makse, tal ei ole süüa, ta ei jõua kinni maksta oma kommunaalarveid. Ja siis te ütlete, et on olemas võimalus minna sotsiaalosakonda. Mina olen Mustamäel kuus aastat töötanud, ma tean väga hästi neid inimesi, kes käivad sotsiaalosakonnas. See ei ole lihtne. Nad käivad ja kerjavad, paluvad almust seetõttu, et Eesti riik ei suuda neid teistmoodi kohelda. Te pidevalt koormate neid. Ja nemad peavad omakorda käima sotsiaalosakonnas, et abi küsida. See ei ole lihtne. Te murrate inimesi lihtsalt psühholoogiliselt. Ja kui te ütlete, et käibemaksu alandamine ei leevenda olukorda, siis see ei päde. See on vale. Loomulikult leevendab! Vaadates praeguses olukorras kogu teie maksupoliitikat, [on selge], et see on täiesti vales suunas. Meil on häid näiteid, kuidas koroonaajal väga paljud riigid Euroopa Liidus võtsid vastu väga olulisi otsuseid: rasketel aegadel kärbiti makse, osal teenustel fikseeriti hinnad, mis olid inimestele soodsamad. Ma [pean silmas] nii elektrit kui vett kui ka kommunaalmakseid. Erinevad riigid, erinevad näited, aga tuldi inimestele appi. Praegu on selgelt näha, et majandusel ei lähe globaalses mõttes hästi. Euroopa on kaotamas konkurentsivõimet, paljud riigid Euroopa Liidus on kaotamas konkurentsivõimet rohepöörde tõttu, mida liberaalsed jõud viljelevad. Sellest saavad aru näiteks Soome ja Saksamaa, kes võtavad meetmeid ette, alandavad makse. Vaatame tarbimismaksude koormust erinevates riikides, ma toon mõningad näited. Meie tarbimismaksude osakaal riigieelarve tuludes on 42%, Soomes 32%, Rootsis veidi alla 30%, Saksamaa on 30% lähedal, Prantsusmaa natuke alla 30%, Itaalia 30% lähedal, Holland 35% lähedal. [Kas] need riigid ei oska rahaasju ajada?

Sooviksite lisaaega?

Jaa, võtaks veel kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Ei oskagi ajada? Siin Eestis Reformierakond ajab rahaasju kõige paremini, tema teab, kuidas neid teha. Aga äkki lähete ja õpetate neid riike, kuidas on võimalik viia majandus sellisesse auku, nagu te olete praegu viinud Eesti majanduse, väites, et tarbimismaksude tõstmine on hea asi, seda tuleb teha, ja tegelikult uhkustate, et üldine maksukoormus on 36% juures. Need numbrid tavainimesi ei aita, kui et te ütlete, et üldine maksukoormus on 36% juures ja et see nagu tagab meile konkurentsivõime. Mina ei näe, et siin oleks järjekorras välismaa ettevõtjaid, investoreid, kes tahaks praegu Eestisse investeerida tänu sellele, et meil on üleüldine maksukoormus 36% ja see peaks tagama meile konkurentsivõime suurel turul, nagu te ütlete. Kui oleks, kui ukse taga koputataks, et me tahame hirmsasti tulla tänu sellele Eestisse investeerima, siis ma sellist juttu ei räägiks. Need väited, mis praegune valitsus on välja käinud, millega ta uhkustab, millega uhkustab rahandusminister – siin ei ole millegagi uhkustada. Rahvas muutub vaesemaks, see on fakt. Pensionärid olid vaesed ja on siiamaani vaesed. Ja mis kõige hullem: vaesus läheb ka noorte hulka. Selle kohta on olemas statistika. Meil on väga suur nende inimeste osakaal, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses. Ja nende seas on kasvanud ka noorte hulk, seda me teame. Ja siis te ütlete, et käibemaksu alandamine ei lahenda probleeme, ei vii leiva, saia ega piima hinda alla, selle raha nagunii võtavad kaupmehed endale ära. See ei vasta tõele. Euroopas on hästi palju riike – tegelikult on nii enamikus Euroopa Liidu riikides –, kus kehtib toiduainetele väiksema määraga käibemaks. Kaks riiki on Euroopa Liidus, kus on ühtne käibemaks. Need on Taani, kus on, kui ma ei eksi, käibemaks 24% või 25%, ja ka Eestis hakkab alates 1. juulist kehtima käibemaksumäär 24%. Kõikides teistes Euroopa Liidu riikides on vähemalt toiduainete ja esmatarbekaupade käibemaks alla toodud. Tuleb välja, et on rumalad riigid, rumalad valitsused! Äkki lähete ja aitate neid, viite ka seal käibemaksu üles, sellepärast et see ju kuidagi ei mõjuta inimeste toimetulekut! Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

Ma tahtsin natuke nagu matemaatikat siin klaarida. Nimelt, 654 eurot on meil tulumaksuvaba. Kolleeg Laats väitis, et kui me jätame käibemaksu 2% võrra alandamata, siis see sunnib inimesed toimetulekutoetust taotlema. 654 eurost moodustab 2% 13 eurot ja miinimumpalgalt võib-olla 20 eurot. Aga toimetulekutoetuse piir on 200 eurot ühe inimese kohta. Nii et mitte kuidagi – mitte kuidagi! – ei ole käibemaksu mittealandamise põhjus see, et inimene surutakse taotlema toimetulekutoetust, mille piirmäär on 200 eurot kuus esimese pereliikme kohta. See ei saa seda mõjutada, seda mõju seal ei ole. See illustratsioon sellele seisukohale matemaatiliselt kohe mitte kuidagi ei päde. Ja teine [teema] on see Läti köögivili: et kui Läti köögiviljal on nii palju väiksem käibemaksumäär, siis kasumid on nii palju suuremad ja nii tohutult kasvasid palgad. Igas arenenud riigis on põllumajanduse osakaal SKP-st kusagil 3–5% juures. Ma olen kindel, et Lätil jääb see ka sinna vahemikku. Ja kui palga sisaldus selles 3–5%-s SKP-st on kolmandik, 1% SKP-st, siis, ütleme, köögiviljatootjate palga tõus Läti palgatõusu ja üksikisiku tulumaksu laekumise ega sotsiaalmaksu laekumise seierit üldse ei liiguta. Matemaatiliselt ei saa see jutt pädeda – ma küll Läti konkreetsetest numbritest midagi ei tea, aga lihtsalt puhtmatemaatiliselt. Ma näen tagapool Pipi-Liisi. Meil oli ühine sõbranna Kaia Iva, kes oli elukutselt matemaatik. Tema ütles sellistel puhkudel, et kuna suurem osa liiklusõnnetuste põhjustajaid on kained, siis tuleb jõuda järeldusele, et ohutum on sõita purjus peaga. Nii et peaks soovitama võtta üks naps enne igat sõitu. Kui saab valesti tõlgendada arve, siis see mitte kusagile ei vii, sõbrad!

Aitäh! Ja Lauri Laats, vastusõnavõtt. Teie nime tõesti nimetati.

Aitäh! Siin tõesti läks midagi väga viltu selle arusaamisega. Me kindlasti ei toonud neid paralleele, mida hea kolleeg Annely Akkermann välja tõi. Lihtsalt küsimus on selles, et ei saa tuua eelistusena välja seda, et need inimesed, kes tegelikult saavad väiksemat palka, et nendele kehtib tulumaksuvaba miinimum. Sellest nagu piisaks. Need inimesed on niigi vaesuspiiril, elavad suhtelises vaesuses. Ja nüüd tuua välja, et see on mingisugune eelis – no see ei ole õige. See oli minu mõte. Nüüd see teine pool, toimetulekutoetus [esimese] pereliikme kohta 200 eurot. See ongi see koht, kus ma ütlen, et need inimesed, kes on viidud juba nii kaugele, et nad murduvad psühholoogiliselt ja lähevad sotsiaalosakonda, on see siis linnas, kohalikus omavalitsuses või vallas – see on [asi], mida me tegelikult peaksime võimalikult vältima. Aga praeguses olukorras, kui tõstetakse erinevaid makse, nende inimeste hulk suureneb. Ja need on tulevikus katkised inimesed. See on probleem, mida me ei tohi endale lubada.

Ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel vastusõnavõtt, Martin Helme.

Jaa. No siin tuli Lätist juttu ja Annely hakkas jälle täiesti aiaaugust rääkima. See ei oma mingit tähtsust, kui suur on põllumajanduse osakaal Läti SKP-s või kui suur on põllumajanduses või aianduses [töötajate palga pealt makstavate maksude osakaal] Läti eelarves. Küsimus on võrdluses, [mis toimus] selles sektoris enne maksulangetust ja pärast maksulangetust. Selles sektoris maksud hakkasid paremini laekuma, sest maksu[langetuse] tagajärjel varimajandus lõppes ja selles sektoris palgad tõusid [parema] maksulaekumise tagajärjel. Loomulikult see sektor ise ei ole suur ja ei mõjuta Läti majandust ega Läti riigieelarvet kuigi palju. Aga selles sektoris läks paremaks. Ja meie tänane eelnõu räägib üleüldisest käibemaksumäärast. See puudutab praktiliselt kõike. Õhtusel kellaajal, ma ei tea, jutt sellest, et äkki peaks enne autorooli istumist napsu võtma – minu meelest enne pulti minemist tuleb ka sama nõu kuulda võtta.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 596 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda on meil vaja hääletada ja alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 596 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 596 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega on meie päevakord läbitud ja istung on lõppenud.