Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu bürokraatia vähendamiseks (600 SE) esimene lugemine

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu bürokraatia vähendamiseks, 600 SE. See on selle esimene lugemine ja ma palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Maastiku. Palun! Head kolleegid, palun tähelepanu, kuulame ettekandjat! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! No me oleme täna juba teist korda rääkimas sedasama teemat. Meie eelnõu sisu, raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu sisu on bürokraatia vähendamine. Ja kui me siin täna enne arutasime seda, et [valitsuse esitatud raamatupidamise seaduse muutmise] eelnõu oleks üldse õige ajaloo prügikasti saata ehk siis teha ettevõtjatele kestlikkusaruande esitamine vabatahtlikuks, siis meie eelnõu on küll sarnane, kuid siin on ettepanek lükata aruande esitamise kohustus edasi vähemalt kaheks aastaks. Täna me oleme pikalt sellel teemal arutanud. Siin on vahepeal [välja käidud] erinevaid arvamusi, kuidas see eelnõu üldse on tekkinud. Isamaa justkui tahab tegeleda populismiga, samas kui praegu valitsus sellega ju juba tegeleb. Aga ma natuke räägiksin ajaloost. 2023. aasta 9. oktoobril oli majanduskomisjonis esimest korda arutusel arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardid. Siis oli see teema komisjonis esimest korda arutelul. Mind väga üllatab, et me praegu väidetavalt justkui tahame selle eelnõuga lahtisest uksest sisse murda, sest valitsus tegeleb sellega. Tol korral me arutasime seda teemat, tõstatasime needsamad probleemid – mina, Rain Epler ja Lauri Laats. Ja kui läks eelnõu hääletamiseks, siis hääletas kogu koalitsioon rõõmsasti selle eelnõu poolt. Meie kolmekesi hääletasime selle vastu ja juhtisime tähelepanu täpselt samadele probleemidele, millest me siin täna juba rääkinud oleme. Aga see eelnõu võeti tegelikult juba vastu. Ent nüüd räägitakse kangelaslikult, kuidas valitsus juba tegeleb sellega, et Euroopa Liidus ikkagi üritada selle määruse mõju muuta, seda vähemalt kaks aastat edasi lükata. See on sama ettepanek, mille me tegime juba ka märtsis – ammu enne seda, kui valitsus sellega uuesti tegelema hakkas. Tänane teine selleteemaline eelnõu oli selline, kus me tegime ettepaneku, et see aruandlus võiks olla vabatahtlik, mitte sunduslik. Igal juhul on 600 SE hea eelnõu. Ma ei hakka teie aega siin rohkem sellele kulutama, sest me oleme täna sellest juba väga pikalt rääkinud, ja teen ettepaneku seda eelnõu, mida ka valitsus [sisuliselt] juba toetab, toetada. Nii ongi, et lugupeetud koalitsioonisaadikud, näidake siis mehisust üles! Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd tutvustama majanduskomisjoni liikme Kristina Šmigun-Vähi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan ülevaate 12. mail majanduskomisjonis toimunust. Mart Maastik tegi täna väga sisuka sissejuhatuse, täpselt nii nagu ka majanduskomisjonis. Ma ei hakka seda üle kordama. Aga hästi lühidalt öeldes Rahandusministeerium kinnitas, et valitsus valmistab direktiivi alusel ette samasisulist eelnõu, kuid see jõuab Riigikokku alles juuni alguses. Eelnõud on sisult identsed, kuid erinevad tehniliselt. Ministeerium ei ole vastu, et Riigikogu menetleb edasi 600 SE-d, ning vajadusel muudetakse see tehniliselt korrektseks teisel lugemisel. Komisjon otsustas üksmeelselt võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, lõpetada esimene lugemine ja liikuda menetlusega edasi, et tagada ettevõtjatele õigusselgus võimalikult kiiresti. Suur aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas teil oli komisjonis juttu ka sellest, mida täpsemalt kestlikkusaruanne ettevõtjatele kaasa toob?

Aitäh küsimuse eest! Seda sellel istungil ei arutatud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Ja liigume edasi läbirääkimistega. Avan läbirääkimised ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelema palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! On tõsi, et selle eelnõu eesmärk on ajutiselt vähendada ettevõtetele langevat halduskoormust ja bürokraatiat. Aga küsigem ausalt, kuidas me üldse jõudsime sinnamaani, et Eesti ettevõtja peab oma aruandesse kirjutama, kuidas ta suudab mitmekesist juhtkonda värvata või kuidas ta soolist tasakaalu edendab. Kestlikkusaruanne ei ole lihtsalt uus tehniline lisa bilansi[aruandele], see on Euroopa Liidu vasakpoolse bürokraatia pealetung ettevõtluse autonoomiale, ideoloogiline surve, mis sekkub otseselt ettevõtte sisemisse juhtimisse. Nüüd, kui Euroopa Liit on suvatsenud seda kägistavat haaret ajutiselt lõdvestada, antakse meie ettevõtjatele mõned lisakuud hingetõmbeks. Kuid me ei tohi unustada, et see surve ei ole kadunud. Alles pool aastat tagasi kehtestati siinsamas saalis ettevõtetele kohustus hakata koostama ulatuslikke kestlikkusaruandeid. Juba siis hoiatas EKRE fraktsioon, et tegu on mõttetu koormusega, mis lähtub euroametnike ideoloogilistest unelmatest, mitte Eesti ettevõtete tegelikest vajadustest. Aga mida me sel hetkel siin saalis nägime? Ma vaatasin toona [saali] keskmise rea saadikutele otsa ja vastu vaatasid mõistmatud pilgud – ükskõiksed ja mõistmatud pilgud, mis ütlesid, et neile on täiesti ükskõik, kas ESG tähendab elektri hinda, Euroopa struktuurifondi või mõnda uut maksuliiki. Ja nüüd ka komisjonipoolselt ettekandjalt kuulsime, et kedagi ei huvitanudki, mida see kestlikkusaruanne tegelikult tähendab. Ma ei tea ka praegu, kui palju koalitsioonisaadikud üldse mõistavad, mida see kestlikkusaruandluse kohustus sisuliselt tähendab. Paljud peavad seda ehk prügi sorteerimise [sarnaseks], aga see ei ole lihtsalt ühe Exceli tabeli [tegemine], see on süstemaatiline sekkumine ettevõtte juhtimisse. See on keerukas, kallis ja ideoloogiliselt laetud kontrollimehhanism. Kestlikkusaruande puhul me räägime kohustusest mõõta ja kirjeldada ettevõtte tarneahelate keskkonnamõjusid üle maailma, koostada strateegiaid soolise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks, hinnata tarnijate puhul inimõiguste [arvestamist], kaasata aruandlusesse huvigruppe, kes ei ole ettevõtte äritegevusega seotud. Ja lõpuks tuleb kõik see koondada Euroopa Liidu formaadi kohaseks aruandeks, mida mõistavad ainult kalli raha eest [palgatud] ESG-konsultandid. See ei ole väike asi, see ei ole vormitäide, see on suund, ja see suund on kallis. Meie ettevõtjad ei palunud seda. Nad palusid lihtsust, nad palusid võimalust keskenduda töökohtade loomisele, ekspordile, tootlikkusele, aga selle asemel anti neile roheline raamatupidamine, mis [käiakse üle] punase pliiatsiga. See seadusemuudatus, mis lükkab aruandluskohustuse edasi 2027. ja 2028. aastasse, on küll samm paremuse suunas, kuid olgem ausad, see on vaid sümptomite leevendamine, mitte haiguse ravi. Kui me ei tee poliitilist pööret, kui me ei sea uuesti keskmesse ettevõtlusvabadust ja majanduse konkurentsivõimet, siis jõuab see kestlikkuse surve meie ettevõtjateni niikuinii, ainult hiljem ja veel keerulisemal kujul. Minu ettepanek on, et ärme piirdume ainult tähtaja edasilükkamisega, vaid lõpetame selle rumaluse alatiseks. Aga parem pool muna kui tühi koor. Ma tänan!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 600 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. juuni kell 17.15.