Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (588 SE) kolmas lugemine

Kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Väga tore, et me oleme jõudnud kolmandale lugemisele eelnõuga, mis tõepoolest annab panuse sellesse, et meil oleks ühiskonnas sooline tasakaal parem. Meil on kõige segregeerunum tööturg Euroopas, meil on väga kõrge, kuigi vähenenud palgalõhe ja teadlaste analüüs ütleb, et kõige rohkem on viimastel aastatel panustanud palgalõhe vähenemisse alampalga kiire tõus, sest madala palgaga töökohtadel töötavad enamasti naised. See, kus meil veel on väga suur sooline tasakaalustamatus, on otsustamise juures olemine. On see poliitikas või ettevõtete nõukogudes, juhatustes – seal on naised meil vähemuses ja see ei ole aja jooksul eriti paranenud. Vaatame viimast 15 aastat: me oleme jõudnud sellele tasemele, et börsiettevõtete juhtorganites on naisi 11%. 11%! Seda olukorras, kus ühiskonnas on neid rohkem, kus enamik kõrgharidus[õppe] lõpetajatest on naised. Naiste ülekaal on seal võimas, umbes 70 : 30 on kõrghariduses olukord naiste kasuks. Selliste oskuste, pädevuste ja hariduse juures on äärmiselt kummaline, et me ei jõua Lääne-Euroopa tasemele lähemale. Seetõttu on hea meel, et täna saame üle võtta direktiivi, millega börsiettevõtete juhtorganitele kehtestatakse selline 60 : 40 põhimõte, et juhtorganites peab olema mõlema soo esindajaid vähemalt 40%. See on sümboolne. Ja rahanduskomisjoni arutelust tuli välja, miks me peame seda tegema. Tegelikult ei pea, see on väga pehme meede, ja näiteks on ka riigid, kes nii-öelda loomuliku arenguga on jõudnud sinnani, et juhtorganites on vähemalt veerand naisi. Kui meil oleks juba veerand naisi börsiettevõtete juhtorganites, siis ei oleks vaja direktiivi sellel viisil üle võtta ja sellist nõuet kehtestada. Nii et see ei ole kuidagi piirav. Aga meil seda loomulikku arengut ei ole toimunud ja seetõttu see on nüüd selline vähim sümboolne samm, mida me saame teha. Mul on kahju, et valitsuses peetud arutelu sel teemal, kas sarnane nõue kehtestada ka riigiettevõtetele, ei jõudnud sellise kompromissini, et koos börsiettevõtetega kehtestatakse samasugune nõue seaduse tasandil ka riigiettevõtetele. Samas, kompromiss, mille me tegime, oli see, et juba kevadel vastu võetud riigi osaluspoliitika põhimõtetes me sätestasime riigiettevõtetele täpselt samasuguse nõude, nagu börsiettevõtetele kehtib. Jah, see ei ole seaduses, nii et siin on vaja head tahet ja silma peal hoidmist, et riigi osaluspoliitika põhimõtteid järgitakse. See on väga oluline. Sooline tasakaal ühiskonnas ja ka siin saalis tagab meile paremad otsused, parema kvaliteediga diskussiooni ja kõigi ühiskonnaliikmete heaoluga arvestamise. Nii et aitäh toetamast selle eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu teile! EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Jaa, suur tänu! No täna oleme siis jõudnud kolmandale lugemisele seaduseelnõuga 588, mille lühikokkuvõte ka kõigi mitte siin viibivate isikute jaoks kõlab järgmiselt. Eelnõu kohaselt peavad Eestis registreeritud suured börsiettevõtted valima kahe eesmärgi vahel: kas vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Valitud eesmärk peab olema ellu viidud 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni. Kõige lühemalt peab selle eelnõu kohta ütlema, et see on eemaletõukava ideoloogia kehastus. Siin me näeme tõesti väga põhimõttelist maailmavaatelist erinevust erinevate poliitiliste leeride vahel. Teie, kes te seda eelnõu läbi surute siin parlamendis, nimetate ennast liberaalideks. Vabandust! Kas üks liberalismi baasprintsiipe ei peaks seisnema selles, et võimaldada inimestele ja ka ettevõtetele vabadus korraldada omaenda asju vastavalt oma paremale äranägemisele, kui sellega kellelegi kahju ei tehta? See on liberalismi esimene postulaat, millest peaks juhinduma. Aga mida teie teete? Te kehtestate suurtele börsiettevõtetele – edaspidi kindlasti järgmistele ettevõtetele ja järgmistele professioonidele – esimese sammuna kohustuse: te peate oma juhtorganitesse võtma nii ja nii palju erinevast soost isikuid. Kujutage nüüd reaalselt ette sellist olukorda. On näiteks suurettevõte, kus juhtumisi on juba pikka aega olnud kõik nõukogu liikmed mehed – hästi kokku töötanud meeskond, kõik oma ala väga head spetsialistid, kogenud, etteheiteid pole, panustavad, töötavad. Aga nüüd omanikud ütlevad: "Teate, midagi pole teha, kulla mehed, me peame vähemalt 40%-st teist loobuma, teid sellelt kohalt minema lööma, sellepärast et riik kirjutab meile ette, et me peame siia naised sisse tooma." Need ütlevad: "Kuulge, aga vabandust, me oleme ju väga hästi ja kohusetundlikult teinud tööd, aidanud ettevõttel areneda ja kasvada. Miks me lahkuma peame?" Ega sisulist põhjust ei olegi, lihtsalt valitsus nõuab, meil on selline liberaalne valitsus, kes on sellise käsu andnud ja ähvardab vastasel juhul karistama hakata. Nüüd osutan sellele, et kui esimesel lugemisel Jürgen Ligilt sai küsitud sanktsioonide kohta, siis ta vastas selgesõnaliselt, et ei, mingeid sanktsioone ei ole. Tsiteerin: "Mis me oleme saavutanud? Me oleme saavutanud selle eelnõu, direktiivi radikaalse pehmenemise: mingeid sanktsioone ei ole, on lihtsalt kirjeldatud tegevused, mis parandavad alaesindatud soo [---] juurdepääsu juhtorganitesse." See on otsene vale. Te kõik teate seda, et see on otsene vale. On küll sanktsioonid ette nähtud, sellepärast et eelnõu ütleb täiesti selgesõnaliselt, et seadusesse lisatakse § 23791 pealkirjaga "Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumine", milles öeldakse, tsiteerin: "[…] individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot." Tõsi on see, et ei karistata tingimata kohe selle eest, kui see eesmärk ei ole momentaalselt täidetud. Aga kui ei anta Finantsinspektsioonile aru selle kohta, milliseid meetmeid on rakendatud selleks, et liikuda nimetatud eesmärgi poole, siis saab karistada – ja seda ei saa vaidlustada, see on fakt – kuni 400 000 euro suuruse trahviga. Nii et mitte ainult ei kehtestata sellist kohustust, et te peate vahetama välja oma nõukogu liikmeid, et nad vastaksid õigele soole, vaid ka nähakse ette väga jõhkrad trahvid, kui sellele nõudmisele ei alluta. Mina ütleksin küll, et see ei ole liberaalne projekt. Seda saab nimetada ühe teise sõnaga, see on olemuslikult totalitaarne. Totalitaarne! Ma tean, et kui ma ütlen sõna "totalitaarne" või "totalitarism", siis see kõlab millegi sellisena, mille puhul esimese asjana silme ette kerkib üks sihuke kitsaste vuntsidega mees, kes kõva häält teeb kõnet pidades. Aga totalitaarne avaramas tähenduses tähendab seda, et riigivõimu käsitlus on totaalne. See tähendab seda, et arvatakse, et riigivõim ei tunnistagi piire, ta võib minna, kuhu ta tahab, ta võib nõuda, mida ta tahab, ta võib kirjutada ette, mida ta tahab. Ja siin me näeme selle ilmingut. Mis õigust on riigivõimul eraettevõtetele ette kirjutada, millisest soost peavad olema tema juhtorganite liikmed? Kust tuleneb riigivõimu voli selliseid ettekirjutusi teha? See ei ole loomulikult mingisugune isoleeritud küsimus, täpselt sama ideoloogilist baashoiakut me näeme ka selles, et riigivõim tahab hakata karistama inimesi selle eest, kui nad väljendavad seisukohti, mis ei ole ideoloogiliselt heakskiidetavad. Laiendame neid niinimetatud vaenukõne keelde ja kriminaliseerime selle. Tahetakse karistada selle eest, kui lapsevanemad ei kasvata oma lapsi sellisel viisil, nagu riik nõuab, kui vanemad tahavad näiteks lapsi kodus kasvatada, kodus harida ja neil on selleks piisavalt vahendeid. Eestis on sellega veel suhteliselt hästi, peab tunnistama, aga paljudes riikides on see nii. Saksamaal kehtib siiani Hitleri ajast seadus, mis keelab koduõppe – karistame selle eest. See ei ole riigi asi, kuidas vanemad oma lapsi harivad ja kasvatavad. Kirjutatakse ette, mida võib oma maale ehitada, mida ei või, millise autoga võib sõita, millise autoga ei või sõita, millises majas sa võid elada, millises majas sa ei või elada, kas sa võid ahjuküttega maja üldse omale ehitada või ei või. Ja siis jõuame sinna välja, eks ole, mida sa pead laskma oma kehasse süstida. Järjest rohkem nõuab, nõuab ja nõuab riigivõim endale õigust ettekirjutusi teha. Ja siis näeme ka seda: ettekirjutust selle kohta, millisest soost peavad olema juhtorganite liikmed. See ei ole riigivõimu asi, põhimõtteliselt ei ole. See pole ka üldse oluline, mis soost on juhtorganite liikmed. Ettevõtete puhul on oluline see, et tegemist on ausate, pühendunud, usaldusväärsete ja kompetentsete inimestega. Sugu ei ole oluline! Tõesti ei ole. Muidugi on groteskne kogu selle asja juures ka see, et eraettevõtetele tehakse selliseid ettekirjutusi suure sanktsiooni ähvardusel. Aga vabandust, sotsiaaldemokraadid, kus teie juhtorganites on kehtestatud nõue, et peab olema sooline tasakaal? Reformierakond, kus teie juhtorganites on kehtestatud nõue, et peab olema sooline tasakaal? Eesti 200, kuhu on teie juhtorganite kohta kirjutanud sihuke nõue sisse? Rääkimata sellest, et hakata iseenda suhtes mingeid sanktsioone rakendama. Ja siit veel samm edasi – mitte samm edasi, lõpetame selle küsimuse ära. Näidake eeskuju, hakake näitama, et teil on juhatus triibuline: mees, naine, mees, naine, mees, naine. Ja kui see on tehtud vabatahtlikult, siis hakake rääkima midagi teistele selle kohta. Ma ei ütle, et see on õige lähenemine, mina seda mingil juhul ei poolda. Ma ei arva ka, et parteide juhtorganitesse peaks valima inimesi soo alusel, mitte kompetentsuse ja muude oluliste isikuomaduste alusel. Aga siis ma saaks vähemalt aru, kui te sealt liigute edasi nõudmiste juurde teistele. Ja veelgi enam, siit me jõuame järgmise tasandini: riik nõuab seda eraettevõtetelt, aga riigiettevõtetelt ei nõua. Kuulge, see on ju naeruväärne! Mõelge nüüd nende börsiettevõtete peale. Mis pilguga nad seda vaatavad? Te ei nõua riigiettevõtetelt sellist asja, aga neid ähvardate kuni 400 000-eurose sanktsiooniga. Nii et kogu see asi kokku on lihtsalt äärmiselt näotu, rääkimata sellest, et problemaatilisi aspekte on siin veel. Eelnõu ei räägi mitte midagi meestest ja naistest, ei räägi bioloogilisest soost, vaid räägib sellest, et vähem esindatud, alaesindatud sugu peab olema vähemalt 40% või 33% ulatuses. Aga ise te jutustate sooideoloogiast, mis ütleb, et sugusid on palju rohkem kui kaks. Nii et kes siis see alaesindatud sugu seal on? Mõistusevastasus on totaalne. Igal juhul kutsume üles sellist programmi mitte edendama ja hääletama selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Vastusõnavõtt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Tõepoolest tundsin ennast puudutatuna nii etteheidete puhul, mis liberaalide pihta tehti, kui ka sotsiaaldemokraatide esiletõstmise tõttu. Ma kinnitan, et pädevad naised on Eestis iga ametikoha jaoks olemas. Varro Vooglaid ilmselt ei ole kursis sellega, mil määral näiteks pangajuhtide valimist reguleeritakse. Seal on sätestatud seaduse tasemel usaldatavusnõuded. Kui Finantsinspektsioon ütleb, et sa ei ole piisavalt usaldusväärne, isegi kui sa oled mees, siis sa sellele ametikohale ei saa. On ettevõtted, kus juhi sugu, pädevus ja usaldatavus on äärmiselt tähtsad, ja need tingimused on seaduses reguleeritud. See ei ole totalitarism, see ei ole riigi poolt piiramine. Nii nagu on siin avaliku rolli täitjatele reeglid, on ka teatud suurte ettevõtete juhtkondadele seatud reeglid. Ja praegu vastuvõetav eelnõu ei lähe kuidagi mustrist kõrvale. Teine asi on see, kui palju inimeste elu reguleerida. Ma olen nõus, et vabadus on meie oma elu korraldamiseks tähtis. Aga nii nagu riik seab piiranguid selleks, et meil kõigil oleks siin turvaline ja tore koos elada, samamoodi seab kirik koguduste liikmetele ju reegleid. Ja ei saa olla nii, et ühed reeglid on aktsepteeritavad, aga riigi seatud reeglid on kuidagi halvad või ebasobivad või lubamatud. Nii et kahtlemata peame me kõik seadust austama. Me saame siin saalis kokku leppida, millised reeglid on Eesti jaoks sobivad. Ja minu hinnangul eelnõu, mis läheb praegu hääletamisele, sisaldab väga sobivaid reegleid Eesti jaoks. Aitäh!

Aitäh teile! Kõigile teadaolevalt vastusõnavõtule vastusõnavõttu teha ei ole lubatud. Samas ei saa ju teoreetiliselt välistada, et vastusõnavõtt tuleneb [esimesest] sõnavõtust. Ma arvan, et lihtsam on see klaarida sedapidi. Vastusõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Tõesti oleks huvitav teada, kust Riina Sikkut leiaks näiteks 40% [jagu] kompetentseid naisi, kes oleksid nõus asuma tööle kaevandustesse või tee-ehitusse. Seda oleks päris huvitav teada. Aga vastusõnavõtt loomulikult seisneb selles, et tegelikult ei ole siin mingisuguse üldise mustriga tegemist. Võib-olla on leitavad kusagilt üksikud erandid, nagu ta panga juhtkonnast rääkis, aga see, et kusagil on valet teed mindud, ei tähenda mitte kuidagipidi seda, et peaks valet teed pidi minema edasi ka kõikides muudes sektorites. Tegelikult ei ole ju küsimus siin ainult soolises aluses, vaid võib võtta ka mingisuguse muu aluse – ma ei tea, olgu see seksuaalne sättumus või olgu see rass või olgu see rahvus või olgu see midagi muud – ja öelda, et paneme muud kvoodid ka peale: vähemalt kolmandik nõukogudes ja juhatustes peab olema alaesindatud seksuaalse sättumusega, vähemalt kolmandik peab olema alaesindatud rassist, vähemalt kolmandik peab olema alaesindatud religioonist. Miks siis naised on ainult see üks kriteerium, mis peaks kvalifitseeruma? See on puhtalt ja läbi ja lõhki mõistusevastane.

Aitäh! Vastusõnavõtt Eesti 200 fraktsiooni nimel, Marek Reinaas, palun!

Aitäh! Lihtsalt klaarin ära selle, et härra Varro Vooglaid mainis siin, justkui Sotsiaaldemokraatlik [Erakond] ja Eesti 200 ja Reformierakond on sellised mittetulundusühingud, mille juhatustes on naised olulises vähemuses. See ei vasta tõele. Eesti 200 juhatuses on naissoost inimesi rohkem kui meessoost inimesi. Lihtsalt, et oleks fakt teada.

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Kas Varro Vooglaiul on jätkuvalt küsimus … Aitäh! Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 588 lõpphääletus. Järgmisena seda teemegi. Saalikutsung, palun! Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid 1. Eelnõu 588 on seadusena vastu võetud.