Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (561 SE) kolmas lugemine

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 561 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kaheksa minutit.

Suur tänu, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Täna kolmandal lugemisel olev ja peagi seaduseks saav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on läbinud esimese ja teise lugemise vahel pikad arutelud. Julgen kinnitada, et see on saanud tänaseks paremaks, võttes ära selle mure, mis oli nii Eesti Puuetega Inimeste Kojal kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liidul seoses punktiga, mille kohaselt ei oleks enam pandud 16-aastast erihoolekandeteenuse järjekorda, rääkimata nende vanemate murekoorma vähendamisest, kellel erihoolekandeteenust vajav laps peres kasvab. Täna oleme viie sotsiaalkomisjoni istungi järel saalis eelnõuga, mis erineb esimesel lugemisel olnust just eespool kirjeldatu poolest, jättes võimaluse esitada erihoolekandeteenuse saamiseks avaldus ka 16-aastaselt. Teise lugemise ajal esitas hea ametikaaslane Lauri Laats küsimuse, kas ta võib rahuliku südamega seda eelnõu toetada. Saan täna kinnitada: jah, võib. Peatun aga veel kord tegelikel muredel, millest rääkisin ka teise lugemise ajal. See eelnõu ei too ühtegi erihoolekandeteenuse kohta juurde ega võta neid ka vähemaks. Tegelik probleem on nende kohtade vähesus ja riikliku teenuse, nagu erihoolekandeteenus on, kohtade rahastamise ebapiisavus. Need on olulised mured, mis vajavad sotsiaalministri tähelepanu ning tegutsemist. Kuna valitsus on kärpimisrežiimil, siis on suur oht, et olukord ei parane. Küsimusi tekitab ka [teadmatus], kas see jääb samaks või hoopis halveneb, ja kas kärped puudutavad jälle kõige haavatavamaid ja nõrgemaid, kellel juba on niigi raske hakkama saada. Muresid on ju sotsiaalvaldkonnas teisigi, samuti tervishoius, kus on probleeme ravi kättesaadavusega. Täna teame ka seda, et 25–30 miljonit oleks vaja tagamaks selle süsteemi töökindlus, mis iga kuu 800 000 inimesele toetusi, hüvitisi ja pensioni arvele kannab. Alles hiljuti saime lugeda, et 12 kuust 11 kuul on olnud probleeme, millega on nii-öelda näputöö põhimõttel tegeldud. Kurvaks teeb aga probleemi lahendamise puhul peaministri väljaöeldu, millega nõndanimetatud süüdlaseks tehakse Sotsiaalkaitseameti juht Maret Maripuu. Tegelikult on kõik eelnevad ministrid, kaasa arvatud peaminister, alates aastast 2016 teadnud, et SKAIS vajab lisaraha ja tegutsemist. Tunnustus siiski tänasele peaministrile selle eest, et vajamineva 25–30 miljoni eest on ta lubanud seista. Vastutus ongi siin kõrgemal tasemel ehk valitsuse tasemel. Sotsiaalkindlustusameti juht on saanud ülesande kärpida, mitte aga rahalisi vahendeid, et süsteemi töökindlust suurendada. Loodan, et asjad lähevad paremaks nüüd, kui peaminister on minu poolt vähemalt kahel kui mitte enamal korral infotunnis ja ka sotsiaalkomisjonis tõstatatud probleemist seoses pensionide väljamaksmisega aru saanud ja tegutsema asunud. Loodame parimat. Eelnõu teisel lugemisel avaldasin lootust, et sotsiaalminister näitab aktiivset tegutsemist valdkonna eest seismisel üles ka eelarve läbirääkimistel ja peab ikka meeles, et tema portfellis on ka sotsiaalvaldkond, mis vajab asjatundlikku tegutsemist, huvirühmade kaasamist ja kuulamist ning nende vajaduste arvestamist. Muret tekitav on see, et minister Karmen Joller on tänaseks otsustanud ära jätta ministrile varasemalt regulaarseks saanud kohtumised puuetega inimeste kojaga ja asendada need kvartalis vaid ühel korral toimunud kohtumised [vajaduspõhiste] kokkusaamistega ametnike ja koja esindajate vahel. See on ohumärk. Meil puudub tegelikult teine patsiente ja kliente esindav eestkosteorganisatsioon, seda rolli on seni väga edukalt täitnud Eesti Puuetega Inimeste Koda. Mured erihoolekandes, üldhoolduses ja sotsiaalvaldkonnas vajavad poliitilisi otsuseid. Tervishoius kindlasti tugev minister, kes sotsiaalvaldkonda vähem tunneb, saaks selliste kohtumiste abil ennast ju paremini kurssi viia. Täna tuleb meil aga tänada ajakirjanikke, nagu Kadri Ibrus, Kadri Kuulpak, Triin Loide, Kirsti Vainküla, Katrin Lust ja paljud-paljud teised, kes seda rolli – esindada inimesi nende murede korral, mis sotsiaalvaldkonnas ja ka tervishoius esinevad – täidavad ja julgelt puudustele viitavad. Aitäh neile selle eest! Ehk tasuks sotsiaalministril siiski kaaluda seniste ennast töös juba õigustanud kohtumiste ja kokkusaamiste jätkamist. Suur tänu!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 561 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 561. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 561 on seadusena vastu võetud.