Arupärimine gümnaasiumihariduse kättesaadavuse kohta Eestis (nr 799)

Liigume 11. päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Ester Karuse, Lauri Läänemetsa, Jaak Aabi, Helmen Küti, Reili Ranna, Madis Kallase ja Andre Hanimägi 17. juunil 2025 esitatud arupärimine gümnaasiumihariduse kättesaadavuse kohta Eestis. Ettekandeks palun siia Riigikogu liikme Ester Karuse.

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Ester Karuse, Lauri Läänemetsa, Jaak Aabi, Helmen Küti, Reili Ranna, Madis Kallase ja Andre Hanimägi 17.06.2025 esitatud arupärimine gümnaasiumihariduse kättesaadavuse kohta Eestis. Ettekandjaks, palun, Riigikogu liige Ester Karuse!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! 17. juunil, veel enne kui Riigikogus sai läbi kevadistungjärk, esitasin ma arupärimise, mis puudutas gümnaasiumihariduse kättesaadavust. Sel kevadel pidid noored, kes olid lõpetamas põhikooli, seisma silmitsi olukorraga, kus needsamad mitte ainult kümned, vaid lausa sajad noored, kes lõpetasid üheksandat klassi, ning ka loomulikult nende pered ehk lapsevanemad pidid elama teadmatuses, kas gümnaasiumi võimalus neile üldse avaneb ja kui avaneb, siis kus. Tallinnas ja Harjumaal oli konkurents väga tihe. Isegi nelja-viielised noored jäid järjekordadesse ootama. Ma leian, et see ei ole päris normaalne konkurents, vaid pigem ebatervislik ja kurnav võitlus haridustee jätkamise võimaluse nimel. Aga probleem ei olnud ainult pealinnas, vaid sama murega seisid silmitsi ka Pärnu ja Tartu noored. Ja samal ajal, kui suurtes keskustes jäi kohti puudu, vähendatakse ka maapiirkondades väikeste gümnaasiumide arvu, on juba aastate jooksul vähendatud. See tähendab, et korraga kahanesid õppimisvõimalused nii linnas kui ka maal. Me kõik räägime, et haridus peab olema vundament võrdsetele võimalustele, aga praegune olukord saadab noortele ja peredele hoopis teistsuguse sõnumi: et ainult osa neist on piisavalt head gümnaasiumisse pääsemiseks, teised peavad leppima sellega, mis üle jääb, kui jääb üldse. Ja kui vastus on see, et kõik noored ei peagi minema gümnaasiumisse, et on olemas ka kutsekoolid, siis jah, loomulikult on olemas kutsekoolid, aga ka seal on tugev konkurents nendel kõige populaarsematel erialadel. Ja ega kutsekoolid ei ole ka kummist, seal on omad piirangud. Ja samas on riik seadnud kohustusliku koolikohustuse kuni 18. eluaastani. Kuidas me saame riigina nõuda kooliskäimist, kui riik ei suuda tegelikult kõigile kohta pakkuda? Ja see ei ole ainult konkreetse aasta probleem, vaid pigem süsteemne küsimus. Meil on vaja tervikpilti, meil on vaja prognoose, ettevalmistusi, koostööd omavalitsustega ja koolidega. Minu küsimus ja arupärimine austatud ministrile ongi suunatud sellele, et kuidas tagada, et ka järgmisel aastal ei korduks sama. Meil on tegelikult ju vaja infot ja otsuseid juba täna, kas avada uusi gümnaasiumiklasse, laiendada olemasolevaid koole, teha koostööd ka erakoolidega. Samuti tuleb vaadata, et kutseõppele suunamine oleks päriselt realistlik, et seal oleks piisavalt kohti, häid valdkondi, mis noortele päriselt ka huvi pakuvad ja oleks meeldivad. Aga ma leian, et tegelikult kokkuvõttes ei olegi küsimus ainult gümnaasiumikohtades ja koolides, vaid lihtsamalt öeldes meie noorte tulevikus: et me anname noortele õigel ajal õiglased võimalused, sest kui me jätame nad täna lihtsalt ootama ja tegelikult sellesse ebakindlasse seisu, siis ma leian, et kaotajaks on Eesti tervikuna. Ja seetõttu peangi oluliseks, et me arutaksime täna mitte ainult probleemi, vaid just lahendusi, et järgmisel kevadel vastuvõtuperioodil ei tekiks sama mure või kriis. Praegu on piisavalt aega, et valmistuda järgmiseks kevadeks kenasti ette. Loodame kuulda sisulisi vastuseid nendele küsimustele, mis esitatud said.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! 17. juunil, veel enne kui Riigikogus sai läbi kevadistungjärk, esitasin ma arupärimise, mis puudutas gümnaasiumihariduse kättesaadavust. Sel kevadel pidime seisma silmitsi olukorraga, kus lausa sajad noored, kes lõpetasid üheksandat klassi, ning ka loomulikult nende pered ehk lapsevanemad pidid elama teadmatuses, kas gümnaasiumivõimalus neile üldse avaneb ja kui avaneb, siis kus. Tallinnas ja Harjumaal oli konkurents väga tihe. Isegi nelja-viielised noored jäid järjekorda ootama. Ma leian, et see ei ole päris normaalne konkurents, vaid pigem ebatervislik ja kurnav võitlus haridustee jätkamise võimaluse nimel. Aga see probleem ei olnud ainult pealinnas, sama murega seisid silmitsi ka Pärnu ja Tartu noored. Samal ajal, kui suurtes keskustes jääb kohti puudu, vähendatakse maapiirkondades väikeste gümnaasiumide arvu, seda on aastate jooksul juba vähendatud. See tähendab, et korraga kahanevad õppimisvõimalused nii linnas kui ka maal. Me kõik räägime, et haridus peab olema võrdsete võimaluste vundament, aga praegune olukord saadab noortele ja peredele hoopis teistsuguse sõnumi: ainult osa neist on piisavalt head gümnaasiumisse pääsemiseks, teised peavad leppima sellega, mis üle jääb, kui üldse jääb. Kui vastus on see, et kõik noored ei peagi minema gümnaasiumisse, et on olemas ka kutsekoolid, siis jah, loomulikult on olemas kutsekoolid, aga ka seal on kõige populaarsematel erialadel tugev konkurents. Ja ega kutsekoolidki ei ole kummist, seal on omad piirangud. Samas on riik seadnud koolikohustuse kuni 18. eluaastani. Kuidas me saame riigina nõuda kooliskäimist, kui me ei suuda kõigile kohta pakkuda? See ei ole ainult konkreetse aasta probleem, vaid see on pigem süsteemne küsimus. Meil on vaja tervikpilti, meil on vaja prognoose, ettevalmistust, koostööd omavalitsuste ja koolidega. Minu küsimus ja arupärimine austatud ministrile ongi suunatud sellele, kuidas tagada, et järgmisel aastal ei korduks sama. Meil on juba täna vaja infot ja otsuseid, kas avada uusi gümnaasiumiklasse, laiendada olemasolevaid koole, teha koostööd erakoolidega. Samuti tuleb vaadata, et kutseõppele suunamine oleks realistlik, et seal oleks piisavalt kohti ning õpe toimuks valdkondades, mis noortele päriselt huvi pakuvad ja neile meeldivad. Ma leian, et kokkuvõttes ei olegi küsimus ainult gümnaasiumikohtades ja koolides, vaid lihtsamalt öeldes meie noorte tulevikus, selles, kas me anname noortele õigel ajal õiglased võimalused. Kui me jätame nad lihtsalt ootama ja sellisesse ebakindlasse seisu, siis ma leian, et kaotaja on Eesti tervikuna. Seetõttu peangi oluliseks, et me arutaksime täna mitte ainult probleemi, vaid just lahendusi, et järgmisel kevadel ei tekiks vastuvõtuperioodil sama muret või kriisi. Praegu on piisavalt aega, et järgmiseks kevadeks kenasti valmistuda. Loodame kuulda sisulisi vastuseid nendele küsimustele, mis esitatud said. Aitäh!

Aitäh! Palun esitatud küsimustele vastama haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallase. Palun!

Aitäh! Ja nüüd palun esitatud küsimustele vastama haridus- ja teadusminister Kristina Kallase. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärija! Lugupeetud saadikud ja inimesed, kes meid jälgivad! Gümnaasiumikohtadega juhtus kevadel nii, nagu mõnikord juhtub, et alguses oli kõik puudu ja pärast oli kõik üle. Ehk siis augustikuuks oli ikkagi päris märkimisväärne hulk gümnaasiumikohti täitmata. Mis põhjustas kevadel selle stressi, millele te viitasite, et neljalised ja viielised jäid ootele? Nad said gümnaasiumisse sisse, aga nad pidid lihtsalt ootama. Selle oote põhjustas muutus, mis tehti võrreldes varasemate aastatega, kus noored ei saanud, või ütleme, koolid ei saanud noortelt nõuda enam oma eelistusi. Järelikult kõik koolid vestlesid kõikide noortega ehk vastuvõtuprotsess venis äärmiselt pikaks. Kuna ta venis pikaks, siis tõesti viielised ja neljalised lapsed lihtsalt ootasid, nad olid ootejärjekorras puhtalt selle tõttu, et üks vestlus järgnes teisele vestlusele. Üks katse järgnes teisele katsele, sest enam ei olnud selge, mis on kellegi kooli eelistus. Koolid pidid vestlusi pidama kõikide taotluse esitanud noortega, mitte ainult nendega, kes nende kooli panid esimeseks eelistuseks. Tulemuseks oli see, et vastuvõtuprotsess oli äärmiselt pikk ja kurnav õpetajatele, koolidele ja lastele. Lõpuks said ju kõik koha endale ja valdavalt sinna, kuhu nad tahtsid. Lihtsalt see oli väga pikk ja kurnav protsess. Selleks, et seda nüüd ei juhtuks, esitame me Riigikogule kohe sügisel seadusemuudatuse, kus me paneme põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse normatiivi, millega me lubame koolidel laste eelistusi küsida. Et koolidel on õigus öelda, et palun pange oma eelistused järjekorda ja me teeme vestlusi ainult nendega, kelle jaoks meie oleme esimene või teine eelistus, mitte nendega, kelle jaoks me oleme kaheksas või üheksas eelistus. See lihtsalt raiskab kõigi aega ja tegelikult need, kes kaheksanda või üheksanda eelistusega vestlusel käivad, sinna kooli lõpuks ei tule, aga kõik teised ootavad, kõik teised ootavad. Nii et see on olnud tegelikult selle kevade õppetund. Nüüd gümnaasiumikohtadest. Kui vaadata Eesti tervikpilti, siis on meil gümnaasiumikohti üle, meil on oluliselt rohkem gümnaasiumikohti, kui meil on tegelikult noori gümnaasiumiealisi noori, aga need gümnaasiumikohad jagunevad meil äärmiselt ebaühtlaselt. Meil on gümnaasiumikohti puudu Tartu linnas, Pärnu linnas, meil ei ole neid väidetavalt puudu Tallinna linnas. Meil on haridusministeeriumi ja Tallinna linna andmed erinevad. Haridusministeerium ütleb, et tuleb puudu gümnaasiumikohtadest, kuna õpiränne on suur. Tallinna linn oma põhikooli lõpetajate järgi ütleb, et ei ole puudu, aga õpirännet arvestades tõenäoliselt tuleb puudu järgnevatel aastatel. Tartus on puudu umbes 240 õppekohta, Pärnus 50. Tallinnas on vaidluse koht, kas me räägime paarisajast või me räägime umbes 500 õppekohast, mis Tallinnas puudu on seoses õpirändega. Teistes Eesti piirkondades gümnaasiumikohtade puudust ei ole, teistes Eesti piirkondades on gümnaasiumikohti üle. Meil ei ole Valgas riigigümnaasiumis õppekohad täitunud, meil on tühjad kohad, meil on klassikomplektid kordades väiksemad, kui nad olid varem. Ei täitu gümnaasiumikohad Valgas, ei täitu gümnaasiumikohad Põlvas, riigigümnaasiumikohad, ja paljudes väikestes omavalitsustes on samamoodi. Väikeseid gümnaasiume maapiirkondades on kinni pandud viimase kahe aasta jooksul neli, kahes neist oli õpilaste arv alla 10. Ehk siis seal ei ole märkimisväärne kohtade kaotus. Suuremad gümnaasiumid, mis kinni pandi, olid Toilas. Aga seal on gümnaasiumikohtade puudus. Jõhvi vallas ei ole. Ei saa öelda, et see on põhjustanud gümnaasiumikohtade puuduse. Nüüd need kohad, kus meil on kohtadest puudu: Tartu, Pärnu ja Tallinn. Tartus järgmise õppeaasta osas on juba tehtud otsused. Tartu linn ise suurendab õppekohti, aga me suurendame ka Tamme riigigümnaasiumis kohti, see on riigigümnaasium. Me võtame ühe klassikomplekti rohkem lapsi vastu. Me tahame Tartu linnaga koostöös suurendada vastuvõttu Tartu kutsekoolis VOCO-s, rakenduslikus kolledžis, kus on ka väga suur konkurss kutsekeskhariduse õppekavadele. Me selleks loodetavasti võtame kasutusele Liivi 4 tänava hoone, mis on tühi hoone, mis on endine Rahvusarhiivi hoone, kuhu saab juurde luua õppekohti nii Tamme gümnaasiumile kui ka VOCO-le. Tartus on tõesti vaja juurde luua märkimisväärne hulk kohti ja täna me tegelikult neid otsuseid teeme. Pärnus meil kiiret lahendust õppekohtade suurendamiseks ei ole. Me juba sellel aastal andsime Pärnu riigigümnaasiumile ülesande õppekohti suurendada. Anname neile ülesande ka järgmisel aastal õppekohti suurendada. Pärnus kutsekeskhariduse õppekavadel kõik kohad ei täitunud, ehk Pärnu kutsekoolis keskhariduse õppekavadel on täna veel vabu kohti olemas, aga Pärnusse toimub ka aina suurenev õpiränne. Nii et Pärnu on meie jaoks praegu probleem. Me oleme suurendanud ja suurendame järgmisel aastal Nõo riigigümnaasiumis õppekohti, 36 õppekohta juurde, mis on Tartumaa probleemide lahendamiseks. Tallinna mured meil kiiresti ei lahendu, Tallinnas on riigigümnaasiumide ehitus plaanis, riigigümnaasiumid valmivad 2030, Tõnismäe riigigümnaasium ja uue riigigümnaasiumina Lasnamäe riigigümnaasium, kust tuleb 1080 täiendavat õppekohta Tallinna linna juurde. Aga see tähendab seda, et mõned gümnaasiumid Tallinnas peaksid oma kohad kinni panema. Ma korra veel ikkagi rõhutan gümnaasiumide probleemi Eestis. Nagu ma ütlesin, meil ei ole üle-eestiliselt gümnaasiumikohtade puudust, aga meil on aina suurenev õpiränne Tartusse, Tallinnasse ja Pärnu linna, gümnaasiumidesse. Kui me vaatasime haridusministeeriumis, milline on põhikooli lõpueksamite keskmine hinne, millega saadakse sisse erinevatesse gümnaasiumidesse, siis nendest tippudest näiteks Nõo Reaalgümnaasiumisse saab sisse siis, kui põhikooli keskmine hinne on 95 punkti 100-st. Aga meil on ka omavalitsusi, kus gümnaasiumisse saab sisse siis, kui põhikooli lõpuhinne on 50 punkti 100-st ehk lävend või sellest alla. Tartu linna mure on see, et Tartu linnas on väga suur õpiränne, mis tähendab, et Tartu linna lapse jaoks on sissesaamise lävend väga kõrge ehk siis tema keskmine hinne peab olema väga kõrge selleks, et ta saaks oma linna gümnaasiumisse õppima minna. Võrreldes sellega, mis on näiteks Tallinnas Tallinna linna lastel oma linna gümnaasiumisse õppima saamiseks, on Tartu linna laste jaoks lävend kõrge ehk siis nemad peavad konkureerima mujalt sisse sõitnud tugevate õpilastega ja neil on sissesaamise lävend kõrgem kui näiteks Tallinna linnas, et saada oma kodulinnas käia gümnaasiumis. Tartu linnas tuleb õppekohti suurendada, et Tartu linna lapsed, kes tegelikult teevad üle Eesti keskmise põhikooli lõpueksamite tulemuse, saaksid oma kodulinnas koolis käia gümnaasiumis, ja me järgmisel aastal oleme tegelikult neid kohti juurde loomas. Aitäh!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärija! Lugupeetud saadikud ja inimesed, kes meid jälgivad! Gümnaasiumikohtadega juhtus kevadel nii, nagu mõnikord juhtub, et alguses oli kõik puudu ja pärast oli kõik üle. Ehk augustikuuks oli ikkagi päris märkimisväärne hulk gümnaasiumikohti täitmata. Mis põhjustas kevadel selle stressi, millele te viitasite, et neljalised ja viielised jäid ootele? Nad said gümnaasiumisse sisse, aga nad pidid lihtsalt ootama. Selle ootamise põhjustas muutus, mis oli võrreldes varasemate aastatega tehtud: koolid ei saanud noortelt enam nõuda nende eelistusi. Järelikult vestlesid kõik koolid kõikide noortega ja vastuvõtuprotsess venis äärmiselt pikaks. Kuna see venis pikaks, siis tõesti viielised ja neljalised lapsed lihtsalt ootasid. Nad olid ootejärjekorras puhtalt selle tõttu, et üks vestlus järgnes teisele vestlusele, üks katse järgnes teisele katsele, sest enam ei olnud selge, mis on kellegi koolieelistus. Koolid pidid vestlusi pidama kõigi taotluse esitanud noortega, mitte ainult nendega, kes olid selle kooli pannud esimeseks eelistuseks. Tulemuseks oli see, et vastuvõtuprotsess oli äärmiselt pikk ja kurnav õpetajatele, koolidele ja lastele. Lõpuks said ju kõik endale koha ja said valdavalt sinna kooli, kuhu nad tahtsid. See oli lihtsalt väga pikk ja kurnav protsess. Selleks, et seda enam ei juhtuks, esitame me Riigikogule kohe sügisel seadusemuudatuse ning paneme põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadusesse sisse normatiivi, millega me lubame koolidel lastelt eelistusi küsida. Koolidel on õigus öelda, et palun pange oma eelistused järjekorda ja me teeme vestlusi ainult nendega, kellel meie oleme esimene või teine eelistus, mitte nendega, kellel me oleme kaheksas või üheksas eelistus, sest see lihtsalt raiskab kõigi aega. Tegelikult need, kes kaheksandaks või üheksandaks eelistuseks [pandud koolis] vestlusel käivad, sinna kooli lõpuks ei tule, aga kõik teised ootavad. Kõik teised ootavad. See oli selle kevade õppetund. Nüüd gümnaasiumikohtadest. Kui vaadata Eesti tervikpilti, siis näeme, et meil on gümnaasiumikohti üle, meil on oluliselt rohkem gümnaasiumikohti, kui meil on gümnaasiumiealisi noori, aga gümnaasiumikohad jagunevad äärmiselt ebaühtlaselt. Meil on gümnaasiumikohti puudu Tartu linnas ja Pärnu linnas, meil ei ole neid väidetavalt puudu Tallinnas. Haridusministeeriumi ja Tallinna andmed erinevad. (Naerab.) Haridusministeerium ütleb, et gümnaasiumikohtadest jääb puudu, kuna õpiränne on suur. Tallinn oma põhikoolilõpetajate [arvu] põhjal ütleb, et ei jää puudu, aga õpirännet arvestades tõenäoliselt jääb puudu järgnevatel aastatel. Tartus on puudu umbes 240 õppekohta, Pärnus 50. Tallinnas on vaidluse koht, kas me räägime paarisajast või umbes 500 õppekohast, mis Tallinnas seoses õpirändega puudu on. Teistes Eesti piirkondades gümnaasiumikohtade puudust ei ole, teistes Eesti piirkondades on gümnaasiumikohti üle. Valga riigigümnaasiumis ei ole õppekohad täitunud. Meil on [gümnaasiumides] tühjad kohad, klassikomplektid on kordades väiksemad, kui nad olid varem. Ei täitu gümnaasiumikohad Valgas, ei täitu gümnaasiumikohad Põlvas, riigigümnaasiumikohad. Paljudes väikestes omavalitsustes on samamoodi. Väikseid gümnaasiume on maapiirkondades viimase kahe aasta jooksul kinni pandud neli, kahes neist oli õpilaste arv alla kümne. Ehk see ei ole märkimisväärne kohtade kaotus. Suurem gümnaasium, mis kinni pandi, oli Toilas. Aga gümnaasiumikohtade puudust Jõhvi vallas ei ole. Ei saa öelda, et see on põhjustanud gümnaasiumikohtade puuduse. Need kohad, kus on gümnaasiumikohtadest puudu, on Tartu, Pärnu ja Tallinn. Tartus on järgmise õppeaasta kohta juba otsused tehtud. Tartu linn suurendab ise õppekohtade arvu, aga me suurendame kohtade arvu ka Tamme riigigümnaasiumis. Me võtame ühe klassikomplekti võrra rohkem lapsi vastu. Me tahame koostöös Tartu linnaga suurendada vastuvõttu Tartu kutsekoolis VOCO‑s, rakenduslikus kolledžis, kus on ka väga suur konkurss kutsekeskhariduse õppekavadele. Me võtame selleks loodetavasti kasutusele Liivi tänava 4 hoone, mis on tühi. See on Rahvusarhiivi endine hoone, kuhu saab juurde luua õppekohti nii Tamme gümnaasiumile kui ka VOCO‑le. Tartus on tõesti vaja juurde luua märkimisväärne hulk kohti ja me neid otsuseid teeme. Pärnus meil kiiret lahendust õppekohtade arvu suurendamiseks ei ole. Me andsime juba sellel aastal Pärnu riigigümnaasiumile ülesande õppekohtade arvu suurendada ning anname neile selle ülesande ka järgmisel aastal. Pärnus kutsekeskhariduse õppekavadel kõik kohad ei täitunud, Pärnu kutsekoolis on keskhariduse õppekavadel veel vabu kohti, aga ka õpiränne Pärnusse suureneb. Nii et Pärnu on meie jaoks praegu probleem. Me oleme suurendanud ja suurendame ka järgmisel aastal Nõo riigigümnaasiumis õppekohtade arvu, 36 õppekohta tuleb juurde. Seda tehakse Tartumaa probleemide lahendamiseks. Tallinna mured kiiresti ei lahendu. Tallinnas on riigigümnaasiumide ehitus plaanis, 2030 valmivad Tõnismäe riigigümnaasium ja uue riigigümnaasiumina Lasnamäe riigigümnaasium, 1080 täiendavat õppekohta tuleb Tallinnasse juurde. Aga see tähendab, et mõned gümnaasiumid Tallinnas peaksid oma kohad kinni panema. Ma korra veel ikkagi rõhutan, gümnaasiumide probleemist rääkides, et nagu ma ütlesin, meil ei ole üle-eestilist gümnaasiumikohtade puudust, aga meil on aina suurenev õpiränne Tartu, Tallinna ja Pärnu gümnaasiumidesse. Me vaatasime haridusministeeriumis, milline on põhikooli lõpueksamite keskmine hinne, millega saadakse sisse erinevatesse gümnaasiumidesse. Tippudest rääkides, näiteks Nõo Reaalgümnaasiumisse saab sisse siis, kui põhikooli keskmine hinne on 95 punkti 100‑st. Aga meil on ka omavalitsusi, kus gümnaasiumisse saab sisse siis, kui põhikooli keskmine hinne on 50 punkti 100‑st ehk lävend või sellest isegi alla. Tartu linna mure on see, et Tartu linna on väga suur õpiränne. See tähendab, et Tartu linnas elava lapse jaoks on sissesaamise lävend väga kõrge ehk tema keskmine hinne peab olema väga kõrge, et ta saaks oma linna gümnaasiumisse õppima minna, võrreldes sellega, mis [hinne] peab olema näiteks Tallinna lapsel oma linna gümnaasiumisse õppima saamiseks. Tartu linna laste jaoks on lävend kõrge, nemad peavad konkureerima mujalt sisse sõitnud tugevate õpilastega ja neil on sissesaamise lävend kõrgem kui näiteks Tallinnas, kui nad tahavad gümnaasiumis käia oma kodulinnas. Tartu linnas tuleb õppekohtade arvu suurendada, et Tartu linna lapsed, kes tegelikult teevad üle Eesti keskmise põhikooli lõpueksamite tulemuse, saaksid oma kodulinnas gümnaasiumis käia. Me järgmisel aastal loome neid kohti juurde. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Jaak Aab, palun!

Teile on ka küsimus. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Sellist võib-olla natukene ebaselgust ja turbulentsi on olnud, et nüüd on siis ära otsustatud see, et riik nagu gümnaasiumihariduse võtab enda vastutada põhimõtteliselt. Varasemalt nendel aastatel ei olnud see väga selge ja võib-olla ka investeeringute planeerimisel, omavalitsus oma koolivõrgu planeerimisel ei osanud teha selliseid täpseid otsuseid. Võib-olla see kandus nüüd üle tõesti sellesse perioodi, mis praegu meil käes on. Ja nii nagu te kirjeldasite, mõningates omavalitsustes gümnaasiumikohti tõesti napib. Mina elan Harjumaal ja siin on ka see küsimus. Ja nüüd ootavad muidugi need omavalitsused, et riik tuleb gümnaasiume juurde rajama ka Harjumaale. Aga kas te saate olla nendes plaanides väga kindel, arvestades praegust riigieelarve seisu ja neid investeeringuid Euroopa Liidu rahastust. Need aastad, mis teie ka siin ütlesite Tallinna riigigümnaasiumide kohta, kas ka Harjumaal on need plaanid kindlad?

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! On olnud võib-olla natukene ebaselgust ja turbulentsi. Nüüd on siis ära otsustatud, et riik võtab gümnaasiumihariduse põhimõtteliselt enda vastutada. Varasemalt ei olnud see väga selge ja võib-olla omavalitsus ka investeeringute planeerimisel ja oma koolivõrgu planeerimisel ei osanud teha täpseid otsuseid. Võib-olla kandus see nüüd üle tõesti sellesse perioodi, mis meil praegu käes on. Nii nagu te kirjeldasite, mõningates omavalitsustes gümnaasiumikohti tõesti napib. Mina elan Harjumaal ja ka siin on see küsimus. Nüüd ootavad muidugi sealsed omavalitsused, et riik tuleb ka Harjumaale gümnaasiume juurde rajama. Aga kas te saate olla nendes plaanides väga kindel, arvestades praegust riigieelarve seisu ja neid investeeringuid, Euroopa Liidu rahastust? Te ütlesite Tallinna riigigümnaasiumide [valmimise] aasta. Kas ka Harjumaal on need plaanid kindlad?

Aitäh küsimuse eest! Meil on valminud väljatöötamiskavatsus, keskhariduse eest vastutuse selguse saamise väljatöötamiskavatsus. Seal on kolm varianti, kuidas meil on võimalik keskharidust teha. Meil on võimalik võtta keskharidus riigi vastutusele täies ulatuses. Meil on võimalik teha seadus, mis ütleb, et keskharidus on kohaliku omavalitsuse vastutus, mille tõttu riigigümnaasiumid tuleks tagasi anda nendele kohalikele omavalitsustele. Või jätkame sama süsteemiga, mis täna on, kus meil on segamini, eks ole, keskhariduse eest vastutus. Koolivõrk on natuke paigast ära, sellepärast et ta tegelikult ei vasta sellele nõudlusele. Meie, haridusministeeriumipoolne soovitus seal VTK-s on minna esimese variandiga ehk keskhariduse vastutuse üleandmine riigile. See ei tähenda kõikide koolide riigi omandisse ülevõtmist. See tähendab halduslepingute sõlmimist nende omavalitsustega, kes täna on gümnaasiumide pidajad ja kellelt riik neid koolituskohti tellib. Ja sama puudutab ka kutseharidust. VTK peaks tulema novembri lõpus lõpuks välja, millega me seda diskussiooni tahame alustada, kes on need omavalitsused, kellega me teeme halduslepinguid selle esimese versiooni puhul, ja kes on need, kus me näeme, et meil halduslepinguid tegelikult vaja ei ole, sest need gümnaasiumikohad me suudame katta tänaste riigikoolidega. Nüüd, tulles Harjumaa koolide mure juurde, siis tõesti, Ida-Harjumaal on täna koole puudu. Ja potentsiaalselt on üks kool puudu ka Lääne-Harjumaal ehk Paldiski kandis. Nii et mõlemal pool Harjumaa otsas on gümnaasiumikohti täna puudu. See vajab natuke põhjalikumat analüüsi, sellepärast et õpiränne Tallinnasse on väga suur sealtkandist. Me ei saa kindlalt väita, et riigigümnaasiumide rajamine sinna tegelikult on mõistlik, aga meil on täna nad kaardi peal nii Ida-Harju kui ka Lääne-Harju. Riigieelarvelisi vahendeid meil RES-is selleks planeeritud ei ole ja me hetkel vaatame kahte varianti. Meil 2028. aastast algab uus Euroopa Liidu vahendite periood. Kas me Euroopa Liiduga läbirääkimistelt saame need uued koolihooned sinna sisse planeerida või siis teine variant on aastast 2028 planeerida CO2 vahendeid nende koolide ehitamiseks. Aga see eeldab teatud tingimustel olemasolevate gümnaasiumide äralammutamist, mis on oluliselt keerulisem. Nii et meil ei ole kindlaid plaane. Me hetkel veel mõõdame seda Ida-Harju ja Lääne-Harju gümnaasiumi vajadust. Õpiränne Tallinnasse on lihtsalt aina kasvav trend ja kui Tallinnasse tulevad veel kaks täiendavat riigigümnaasiumi kohti juurde loovat kooli ehk Lasnamäe riigigümnaasium ja Tõnismäe riigigümnaasium, siis tuleb kohti juurde ja ma arvan, et see tõmbab veel õpirännet nii Ida-Harjumaalt kui Lääne-Harjumaalt Tallinna suunas gümnaasiumi.

Aitäh küsimuse eest! Meil on valminud väljatöötamiskavatsus, keskhariduse eest vastutamises selguse saamise väljatöötamiskavatsus. Seal on kolm varianti, kuidas meil on võimalik keskhariduse [andmist korraldada]. Meil on võimalik võtta keskharidus täies ulatuses riigi vastutusele. Meil on võimalik teha seadus, mis ütleb, et keskharidus on kohaliku omavalitsuse vastutusel, mille tõttu riigigümnaasiumid tuleks tagasi anda nendele kohalikele omavalitsustele. Või me saame jätkata sama süsteemiga, mis täna on, kui meil on vastutus keskhariduse eest segamini, eks ole, ja koolivõrk on natuke paigast ära, see ei vasta nõudlusele. Haridusministeeriumi soovitus seal VTK‑s on minna edasi esimese variandiga ehk võtta vastutus keskhariduse eest riigile. See ei tähenda kõikide koolide riigi omandisse ülevõtmist. See tähendab halduslepingute sõlmimist nende omavalitsustega, kes on gümnaasiumide pidajad ja kellelt riik koolituskohti tellib. Sama puudutab ka kutseharidust. VTK peaks tulema välja novembri lõpus. Sellega me tahame alustada seda diskussiooni, kes on need omavalitsused, kellega me teeme halduslepinguid selle esimese versiooni puhul, ja kus me näeme, et seal meil halduslepingut tegelikult vaja ei ole, sest need gümnaasiumikohad me suudame katta tänaste riigikoolide kohtadega. Nüüd tulen Harjumaa koolide mure juurde. Tõesti, Ida-Harjumaal on koole puudu. Potentsiaalselt on üks kool puudu ka Lääne-Harjumaal ehk Paldiski kandis. Nii et mõlemas Harjumaa otsas on gümnaasiumikohti puudu. See vajab natuke põhjalikumat analüüsi, sest õpiränne sealtkandist Tallinnasse on väga suur. Me ei saa kindlalt väita, et riigigümnaasiumide rajamine sinna on mõistlik, aga meil on täna nad kaardi peal, nii Ida-Harju kui ka Lääne-Harju. Riigieelarvelisi vahendeid meil RES‑is selleks planeeritud ei ole. Me praegu vaatame kahte varianti. 2028. aastast algab uus Euroopa Liidu vahendite periood. Me saame kas Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel nende uute koolihoonete [rajamise nende vahendite] sisse planeerida või aastast 2028 planeerida CO2 vahendeid nende koolide ehitamiseks. Aga see eeldab teatud tingimustel olemasolevate gümnaasiumide lammutamist, mis on oluliselt keerulisem. Nii et meil ei ole kindlaid plaane. Me veel mõõdame seda Ida-Harju ja Lääne-Harju gümnaasiumivajadust. Õpiränne Tallinnasse on lihtsalt aina kasvav trend. Kui Tallinnasse tuleb veel kaks riigigümnaasiumikohti juurde loovat kooli ehk Lasnamäe riigigümnaasium ja Tõnismäe riigigümnaasium, siis ma arvan, et see tõmbab veel õpirännet nii Ida-Harjumaalt kui ka Lääne-Harjumaalt Tallinna gümnaasiumide suunas.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma natuke täpsustan võib-olla seda teemat, millega alustas Jaak Aab: riigigümnaasiumid versus munitsipaalkoolid, mis on nii-öelda kohalikus võrgus. Siin käib nagu linna peal legend või jutt, et kuidagi riigigümnaasium suudab paremad tingimused tagada personalile, suudab läbi riigieelarve palgata endale rohkem tugispetsialiste ja nii edasi ja nii edasi. Kas riigigümnaasiumi ülalpidamine, kui me vaatame peapõhist arvestust, on siis … Eraldatakse sinna rohkem raha kui munitsipaalkoolidele, kus teatavasti on seesama koostöö, kus munitsipaal, kohalik omavalitsus tagab teatud teenused koolile ja siis riik rahastab nii-öelda õpetajate palka, ja veel lisaks seal on olemas rahastus?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma natuke täpsustan seda teemat, millega alustas Jaak Aab: riigigümnaasiumid versus munitsipaalkoolid, mis on nii-öelda kohalikus võrgus. Linna peal käib nagu legend või jutt, et riigigümnaasium suudab personalile kuidagi paremad tingimused tagada, suudab riigieelarve abil palgata endale rohkem tugispetsialiste ja nii edasi ja nii edasi. Riigigümnaasiumi ülalpidamisest rääkides, kui me vaatame peapõhist arvestust, kas sinna eraldatakse rohkem raha kui munitsipaalkoolidele, kus teatavasti on seesama koostöö, nii et kohalik omavalitsus tagab teatud teenused koolile ja siis riik nii-öelda rahastab õpetajate palka, ja lisaks on seal veel olemas rahastus?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei saa sellele vastata, sellepärast et ma ei tea, kui palju raha kohalikud omavalitsused oma koolidele eraldavad. Ma tean, kuidas me riigikoole rahastame. Me anname üle kogu palgafondi ehk õpetajate alammäär pluss 20% koolile. Me ei võta sealt mingiteks muudeks kuludeks tegelikult seda raha, kool saab kogu palgafondi, ja me tõesti rahastame täiendavalt tugispetsialistide palkasid veel. Ehk siis … Ja muidugi, aga see on ka kohalikel omavalitsustel, kohustus täiendavalt rahastada tugispetsialistide palkasid, see on seaduse järgi koolipidaja kohustus. Riigi kohustus seaduse järgi on rahastada õpetajate palkasid. Koolipidaja kohustus on rahastada tugispetsialistide ja muu personali palkasid, kes koolis töötavad. Aga ma ei oska teile öelda, kas omavalitsused panevad sinna raha, kui palju panevad, sest mul ei ole sissevaadet omavalitsuste eelarve protsessi.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei saa sellele vastata, sest ma ei tea, kui palju raha kohalikud omavalitsused oma koolidele eraldavad. Ma tean, kuidas me riigikoole rahastame. Me anname koolile üle kogu palgafondi ehk õpetajate [palga] alammäära pluss 20%. Me ei võta sealt seda raha mingiteks muudeks kuludeks, kool saab kogu palgafondi, ja me rahastame täiendavalt veel tugispetsialistide palku. Muidugi, ka kohalikel omavalitsustel on kohustus täiendavalt rahastada tugispetsialistide palku, see on seaduse järgi koolipidaja kohustus. Riigi kohustus seaduse järgi on rahastada õpetajate palku. Koolipidaja kohustus on rahastada tugispetsialistide ja muu personali palku, kes koolis töötavad. Aga ma ei oska teile öelda, kas omavalitsused panevad sinna raha ja kui palju panevad, sest mul ei ole sissevaadet omavalitsuste eelarveprotsessi.

Aitäh! Hea minister! Võib-olla on see liiga täpne ja spetsiifiline küsimus. Ma mõistan, kui te ei saa vastata või ei tea täpselt. Aga ma mäletan, et ükskord oli just saarelisest eripärast lähtuvalt jutuks olukord gümnaasiumiharidusega Saaremaal. Ka nüüd oli päris suur väljakutse mahutada ära kõik noored, kes soovisid gümnaasiumiharidust saada. Kutsekool ei ole noorte hulgas veel nii populaarseks muutunud, kui me võib-olla loodame. Küsimus on Orissaare Gümnaasiumis. Orissaare Gümnaasium päästis väga paljud noored, kes oleksid muidu pidanud mandrile [õppima] minema. Nad saavad nüüd nii-öelda tavapärase gümnaasiumihariduse omandada Saaremaal. Minul on küsimus. Kas te saate jätkuvalt kinnitada, et Orissaare Gümnaasiumiga riigil mingeid reformiplaane ei ole?

Madis Kallas, palun!

Aitäh! Hea minister! Võib-olla see on liiga täpne ja spetsiifiline küsimus ja ma mõistan, kui te ei saa vastata või ei tea täpselt. Aga ma mäletan, et ükskord oli jutuks just saarelisest eripärast lähtuvalt Saaremaa olukord gümnaasiumiharidusega. Ja ka nüüd oli päris suur väljakutse mahutada kõiki noori, kes soovisid gümnaasiumiharidust saada, ja kus veel kutsekool ei ole noorte hulgas nii populaarseks muutunud, kui me võib-olla tulevikus loodame. On küsimus Orissaare Gümnaasiumis. Hetkel päästis Orissaare Gümnaasium väga palju noori sellest ära, et nad ei pidanud mandrile minema ja saavad nii-öelda tavapärase gümnaasiumihariduse Saaremaal omandada. Minul on küsimus. Kas jätkuvalt saate seda kinnitada, et Orissaare Gümnaasiumi osas riigil mingeid reformiplaane ei ole?

Mina hetkel seda kinnitama ei hakka. Me valmistame praegu ette seda VTK‑d, kus me teeme koolivõrgu analüüsi. Orissaare Gümnaasium on üks nendest, kus gümnaasiumiosas on alla 50 õpilase. 34 oli eelmisel õppeaastal, ma ei tea, kui palju sellel õppeaastal on. Saaremaa riigigümnaasium ei suuda vastu võtta kõiki, kes Saaremaal [gümnaasiumisse minna soovivad], seal ei ole sellist mahutavust. Tegelikult on see küsimus, kui kiiresti kutsekool hoo sisse võtab, nii et ta suudab kutsekeskharidust pakkuda nendele noortele, kes tahaksid Saaremaal keskharidust omandada. Aga ma jään praegu vastuse võlgu. Meil ei ole kindlat seisukohta ega positsiooni. Täna ma saan öelda, et nii või naa, lihtsalt see keskhariduse eest vastutuse riigile võtmise protsess on ju kümne aasta pikkune. See on selles mõttes pikk plaan, et aastani 2035 on meil vaja läbi mõelda koolivõrgu areng. Orissaare Gümnaasium on lihtsalt üks nendest, mis on hästi pisikene ja mille tulevik on selles mõttes alati küsimärgi all olnud, et mis temast saab, kui ta on nii väike. Aga Saaremaa riigigümnaasiumis piisavalt kohti ei ole jah.

Mina hetkel seda selles mõttes kinnitama ei hakka. Me valmistame praegu seda VTK-d ette, kus me teeme seda koolivõrgu analüüsi. Orissaare Gümnaasium on üks nendest, kus on alla 50 õpilase gümnaasiumiosas. 34 oli eelmisel õppeaastal, ma ei tea, palju sellel õppeaastal on. Saaremaa riigigümnaasium täna ei suuda kõiki vastu võtta, kes Saaremaal on, seal ei ole mahutavust, aga kutsekooli hoo sissevõtmine on tegelikult see küsimus, et kui kiiresti kutsekool tegelikult selle hoo sisse võtab, et ta suudab kutsekeskharidust pakkuda ka nendele noortele, kes tahaksid Saaremaal keskharidust omandada. Aga ma jään vastuse võlgu praegu. Meil ei ole kindlat mingit seisukohta ega positsiooni. Täna ma saan öelda, et nii või naa, lihtsalt see keskhariduse riigile vastutuse võtmise protsess on ju kümneaastane. See on selles mõttes pikk plaan, et aastani 2035 on meil vaja läbi mõelda koolivõrgu areng. Ja Orissaare Gümnaasium on lihtsalt üks nendest, mis on hästi pisikene ja mille tulevik on selles mõttes alati küsimärgi all olnud, mis temast saab, kui ta on nii väike. Aga Saaremaal täna riigigümnaasiumis piisavalt kohti ei ole jah.

Ester Karuse, palun!

Jaa. Aitäh vastuste eest! Te kõigepealt rääkisite Tartu linna lastest. Tehakse küll kohti juurde, aga mulle tundub senise jutu põhjal, et siiski mitte piisavalt, et kõikidele noortele jaguks neid kohti. Kas teil on lahendus ka konkreetselt näiteks Tartu noortele? Ehk kas on mingi teatav eelis just Tartu noortele, et just nemad saaksid Tartus oma kooliteed jätkata? Kas teil on ka mingi tunnetus selles osas, et kas on eelkõige ikkagi need kohalikud noored ehk siis Tartu noored ja siis teised, kui kohti üle jääb, või siis tegelikult on kõik noored nagu praegu võrdsed? Ja kuidas te seda näete tulevikus?

Aitäh vastuste eest! Te kõigepealt rääkisite Tartu linna lastest. Tehakse küll kohti juurde, aga mulle tundub senise jutu põhjal, et siiski mitte piisavalt selleks, et kõikidele noortele neid kohti jaguks. Kas teil on lahendus ka konkreetselt näiteks Tartu noortele? Kas Tartu noortel on mingi teatav eelis, et just nemad saaksid Tartus oma kooliteed jätkata? Kas teil on ka mingi tunnetus selles suhtes, kas eelkõige [saavad koha] ikkagi need kohalikud ehk Tartu noored ja teised saavad siis, kui kohti üle jääb, või on kõik noored võrdsed? Kuidas te seda tulevikus näete?

Aitäh küsimuse eest! Ma siiski täpsustan. Tartus on täna täitmata gümnaasiumikohti. Kõik gümnaasiumikohad Tartu linnas ei ole täitunud. Ehk kevadel oli neid väga palju puudu ja praegu on väga palju üle. Põhjus on selles, et kevadel tahtsid kõik saada kahe nädalaga vastust ja kui kahe nädalaga vastust ei tulnud, siis tekkis ärevus ja stress, miks minu last ei kutsuta sinna vestlusele ja miks teda ei kutsuta sinna vestlusele. See ooteperiood oli väga pikk. Augustikuuks oli tulemus see, et Tartu kahes gümnaasiumis jäid kohad täitmata ehk kohti on üle. Nii. See on see, mida ma püüdsin selgitada, et probleem ei ole mitte ainult kohtade arvus, ehkki kohtade arvu tuleks ka suurendada, sest me näeme, et õpiränne Tartusse igal aastal suureneb, vaid ka selles, et see protsess ise, mis kevadel toimub, mis hakkab maikuus pihta ja lõpeb juunis, enne jaanipäeva, on lihtsalt niivõrd stressirohke, sest teadmatust on liiga palju. Kui te minu käest küsite, mis minu arvates võiks selle protsessi teha lapsele õiglasemaks, mõistlikumaks ja vähem stressi [tekitavaks], siis see on see, et Tartu linn ei teeks katseid. Tegelikult katsete tulemused ei muuda otseselt seda, kas laps läheb Treffnerisse või mõnda teise kooli. Treffneri puhul tõesti, kuna seal on matemaatika erisuund, siis sinna võiks teha eraldi katsed, et näha [lapse] matemaatikaoskust, aga ülejäänud tasemetel on katsete mõju nendele nimekirjadele, mis kooli laps valib, minu arust lõpuks suhteliselt väike. Ehk see katsete stress võiks Tartu linnas ära jääda. Piisab põhikooli lõpueksamitest, piisab põhikooli lõputunnistusest, piisab vestlusest lapsega ja piisab sellest, kui laps paneb kirja oma eelistuse. Nende eelistuste järgi saavad koolid palju kiiremini vastuvõtuprotsessi korraldada. Kui varasematel aastatel pidi üks gümnaasium tegema intervjuud, ma ei tea, 500 õpilasega, siis nüüd, kui seda eelistuste süsteemi ei olnud, pidi ta neid tegema kõigi 2000-ga, kes sinna kooli avalduse esitasid. Nendest 1500 ei kavatsenud tegelikult sinna kooli mitte kunagi õppima minna, aga nad olid avalduse esitanud ja vestlus tuli nendega teha. Seetõttu kõik venis. Need 500, kes tegelikult tahtsid sinna kooli minna, ootasid väga kaua järjekorras, sest vestlusi tehti 2000-ga. Nii et see eelistuste süsteemi loomine peaks andma palju parema situatsiooni, kus lapsel ei ole nii palju stressi, et ta peab ootama, kuigi ta on nelja-viieline, tal on väga hästi tehtud lõpueksamid, tal on isegi katsetel hästi läinud, aga ta on ikka ootejärjekorras. See oli see, mis stressi tekitas. Lõpuks kohapakkumine tuli, aga see kõik lihtsalt tekitas stressi, sest see protsess oli liiga pikk ja lastele liiga kurnav. See tuleks ära muuta. Me teame täpselt, mis oli see lävend Tartu gümnaasiumidesse sissesaamisel sellel aastal, mis see oli eelmisel aastal. See oli 75–79%, lõpueksamite keskmine tulemus, eks ole, 75–79%. Kui me teame, et see on see lävend, millega on võimalik Tartus gümnaasiumisse sisse saada, siis võiks selle lävendi pealt Tartu linna elanikest põhikoolilõpetajad ju kohe sisse võtta. Mis me siis neid piiname, eks ole, nende katsete, vestluste ja kõige sellega? See on minu seisukoht. Aga see on Tartu linna [otsus], kuidas nad seda vastuvõttu korraldavad.

Aitäh küsimuse eest! Ma siiski täpsustan. Tartus on täna gümnaasiumikohad täitmata. Meil ei ole täitunud gümnaasiumikohad Tartu linnas. Ehk siis kevadel oli väga palju puudu ja praegu on väga palju üle. Ja see põhjus on selles, et kevadel tahtsid kõik saada kahe nädalaga vastuseid ja kui kahe nädalaga ei tulnud vastuseid, siis tekkis ärevus ja stress, miks minu last ei kutsuta sinna vestlusele, miks teda ei kutsuta sinna vestlusele. Ehk siis väga pikk oli see ooteperiood. Augustikuuks on tulemus see, et Tartu kahes gümnaasiumis on kohad täitmata. Ehk siis kohti on üle. Nii. See on see, mis ma püüdsin selgitada, et probleem ei ole mitte ainult kohtade arvus, ehkki kohtade arvu tuleks ka suurendada, sest me näeme, et õpiränne Tartusse igal aastal suureneb, vaid selles, et see protsess ise, mis kevadel toimub, mis hakkab maikuus pihta ja lõpeb juunis enne jaanipäeva, on lihtsalt niivõrd stressirohke, sest teadmatust on liiga palju. Kui te minu käest küsite, mis minu arvates võiks seda protsessi lapsele teha õiglasemaks, mõistlikumaks ja vähem stressirohkeks, siis see on see, et Tartu linn ei teeks katseid, sest tegelikult katsete tulemused ei muuda otseselt seda, kas laps läheb Treffnerisse või mõnda teise kooli. Treffneri puhul tõesti, kui sul on matemaatika erisuund, siis sinna võiks teha eraldi katsed, et näha need matemaatikaoskused ära, aga ülejäänud tasemel katsete mõju lõpuks nendele nimekirjadele, kuhu laps kooli valib, on minu arust suhteliselt väike. Ehk siis see katsete stress võiks ära jääda Tartu linnas. Piisab põhikooli lõpueksamitest, piisab põhikooli lõputunnistusest, piisab lapse vestlusest ja piisab sellest, kui laps paneb oma eelistuse. Selle eelistuse järgi tegelikult koolid saavad palju kiiremini vastuvõtuprotsessi korraldada. Kui varasematel aastatel pidi üks gümnaasium tegema intervjuud, no ma ei tea, 500 õpilasega, siis nüüd, kui seda eelistuste süsteemi ei olnud, ta pidi tegema kõigi 2000-ga, kes sinna kooli avalduse esitasid, kellest tegelikult 1500 ei kavatsenudki sinna kooli mitte kunagi õppima minna, aga nad olid avalduse esitanud ja vestlus tuli nendega teha. Ja seetõttu kõik venis. Ja need 500, kes tegelikult tahtsid sinna kooli minna, ootasid väga kaua järjekorras, sellepärast et 2000-ga tehti vestlusi. Nii et see eelistuste süsteemi loomine peaks andma palju parema situatsiooni, kus lastel ei ole seda stressi nii palju, et ta ootab, ta on nelja-viieline, tal on väga hästi tehtud lõpueksamid, tal tegelikult on isegi katsetel hästi läinud, aga ta on ikka ootejärjekorras. Ikka on ootejärjekorras. See on see, mis stressi tekitas. Lõpuks kohapakkumine tuli, aga ta lihtsalt tekitas stressi, sellepärast et see protsess oli liiga pikk ja liiga kurnav lastele. See tuleks ära muuta. Kuna me teame täpselt, mis on see lävend, mis on Tartu gümnaasiumidesse sisse saamisel sellel aastal, mis see oli eelmisel aastal, ta on kuskil seal 75–79% juures, lõpueksamite keskmine tulemus, eks ole, 75–79%, kui me teame, et see on see lävend, millega Tartusse gümnaasiumidesse on võimalik sisse saada, siis võiks selle lävendi pealt Tartu põhikoolilõpetajad, Tartu linnaelanikest põhikooli lõpetajad ju kohe sisse võtta. Mis me siis neid piiname, eks ole, nende katsete ja vestluste kõige sellega? See on minu seisukoht. Aga no see on Tartu linna viis, kuidas nad vastuvõttu korraldavad.

Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Riigigümnaasiumid on väga hea tasemega igal pool üle Eesti. On väga palju noori, kes sooviks seal õppida ja võib-olla ei valiks õppimiskohaks Tartut või Tallinna, nad jääks maapiirkonda või liiguks teise maakonda. Nende mure on elukohas. Me teame, et maapiirkondades ei ole elamiskohti. Minu küsimus on selles, miks me ei tegele sellega, et luua juurde ühiselamukohti neile noortele, kes soovivad gümnaasiumis õppida just maakonnakeskustes. Kõik ei ela sellesama maakonna keskel, et saaks edasi-tagasi käia. Lõppkokkuvõttes teed sa koolivaliku – ma ei saa öelda, et kõik, aga on päris palju neid, kes nii teevad – vastavalt sellele, kus saab elukoha. Mis plaan riigil sellega on?

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Riigigümnaasiumid on väga hea tasemega üle Eesti igal pool. Ja on väga palju noori, kes sooviks seal õppida ja võib-olla ei valiks omale õppimiskohaks Tartut või Tallinna, jääks maapiirkonda või liiguks teise maakonda. Nende mure on elukohas tegelikkuses. Me teame, et ei ole maapiirkondades elamiskohti. Ehk siis minu küsimus on selles, et miks me ei tegele sellega, et juurde luua selliseid ühiselamukohti neile noortele, kes soovivad ka gümnaasiumis õppida just maakonnakeskustes, sest kõik ei tule alati sellesama maakonna keskelt, et edasi-tagasi käia. Ja lõppkokkuvõttes lähed sa sinna, teed koolivaliku tihti, no ma ei saa öelda, et kõik, aga on päris palju neid, kes teevad koolivaliku vastavalt sellele, kus kohas saab elukoha. Mis plaan riigil sellega on?

No Tartusse tulekul, kui nad Tartusse tulevad, siis neil on veel suurem probleem eluasemega. Tegelikult seda muret, et Valga riigigümnaasiumisse ei minda õppima selle pärast, et seal ei ole elukohta või ühikat, see ei ole tegelikult see põhjus. See põhjus on pigem see, mis on olnud läbi aastate. Ühelt poolt Valga põhikoolidest ei ole tulnud piisavalt tugeva matemaatikatulemusega õpilasi, et Valga riigigümnaasium saaks neid vastu võtta. See lävend, mida matemaatikas tehakse, ei ole saavutatud. Me nägime kevadel, eks ole, seda murekohta. Ehk siis me peame tegelikult tegelema ja toetama hoopis Valga põhikoole. Teine mure on see, et pooled – pooled! – Valga maakonna lapsed õpivad väljaspool oma maakonda gümnaasiumis ehk siis rännatakse sealt ära. Rännatakse valdavalt Tartusse, aga ka Tallinnasse, Nõo Reaalgümnaasiumisse, Tartu gümnaasiumidesse ja Tallinna gümnaasiumidesse. Ja Valga juurde ühiselamute ehitamine mitte kuidagi ei lahenda seda probleemi. Nad lähevad ära sealt, nad lähevad pigem linnadesse. Ja see põhjus, miks minnakse Nõosse, Tartusse või Tallinnasse, on see, et kuna on eesmärgiks võetud juba ülikooli minek, siis kolitakse juba gümnaasiumiastmes ülikoolile lähemale. Need on need noored, kes on endale väga selge sihi võtnud ülikoolis õppida. Aga see, et Valgas on vaja toetada meil põhikoole, on peamine mure isegi. Mitte gümnaasiumi, vaid põhikooli toetamise mure on meil Valgas näiteks, kui ma Valga näite toon.

No kui nad Tartusse tulevad, siis on neil veel suurem probleem eluasemega. Tegelikult ei ole seda muret, nagu Valga riigigümnaasiumisse ei mindaks õppima selle pärast, et seal ei ole elukohta või ühikat. See ei ole see põhjus. Põhjused on olnud läbi aastate [samad]. Ühelt poolt ei ole Valga põhikoolidest tulnud piisavalt tugeva matemaatikatulemusega õpilasi, et Valga riigigümnaasium saaks neid vastu võtta. Seda lävendit, mis matemaatikas on, ei ole saavutatud. Me nägime kevadel seda murekohta. Ehk me peame tegelema Valga põhikoolidega ja toetama hoopis neid. Teine mure on see, et pooled – pooled! – Valga maakonna lapsed õpivad gümnaasiumis väljaspool oma maakonda ehk rännatakse sealt ära. Rännatakse valdavalt Tartusse, aga ka Tallinnasse, Nõo Reaalgümnaasiumisse, Tartu gümnaasiumidesse ja Tallinna gümnaasiumidesse. Valka ühiselamute ehitamine mitte kuidagi ei lahenda seda probleemi. Nad lähevad sealt ära, nad lähevad pigem [suurematesse] linnadesse. Põhjus, miks minnakse Nõosse, Tartusse või Tallinnasse, on see, et kuna on eesmärgiks võetud ülikool, siis kolitakse juba gümnaasiumiastmes ülikoolile lähemale. Need on need noored, kes on võtnud endale väga selge sihi ülikoolis õppida. Aga see, et Valgas on vaja toetada põhikoole, on isegi peamine mure. Mitte gümnaasiumi, vaid põhikooli toetamise mure on meil Valgas, kui ma Valga näite toon.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Arupärijate esindajana Ester Karuse, palun!

Aitäh! Aitäh austatud ministrile nende vastuste eest! Hea oli kuulda võimalikest lahendustest, hea oli kuulda sellest, et on juba asutud läbirääkimistele Tartu linnaga ja kohti on ka juurde tulemas. Seda ma isiklikult lootsingi kuulda ja seda oli hea kuulda, just tulevikule mõeldes. Minu andmete põhjal on niimoodi, et 2010. aastal sündinud lapsi on rohkem kui 2009. aastal [sündinuid] ehk järgmisel aastal peaks põhikoolilõpetajaid olema veel rohkem, kui oli tänavu. Need on minu andmed. Kui me mitte midagi ei tee, siis see probleem ju püsib. Ometi on minu arvates võimalik seda probleemi selgelt ette näha. Statistika on meil olemas ja seda probleemi on võimalik vähendada, ennetada, suunata. Kui on aastaid, kui sündis rohkem lapsi, siis on ju võimalik vastavalt laste arvule kiirelt reageerida, teha koostööd omavalitsustega, erakoolidega, avada uusi gümnaasiumiklasse või suurendada juba olemasolevate koolide võimekust. Nii nagu me kuulsime, seda tehakse. Tõepoolest, see mure on üsna emotsionaalne. Minuga on võtnud ühendust mitmed lastevanemad, kes on seda kurtnud. Nii nagu ka minister välja tõi, ongi teadmatus suur. Teiselt poolt on siin ka ajaline mõõde. Seda muret ei saa otseselt ju edasi lükata, et las ta jääda praegu niimoodi. See on asi, millega tuleb kohe tegeleda. Eks seal oligi palju teadmatust ja emotsioone nii noortel kui ka lastevanematel ja siis tuligi kohe hakata lahendust otsima. Nii et ma siiralt loodan, et me järgmisel aastal selle murega enam silmitsi seisma ei pea ja on jõutud teatavate lahendusteni, lisaks võib-olla ka nendele lahendustele, millest me täna siin kuulsime. Aitäh!

Aitäh! Aitäh austatud ministrile nende vastuste eest! Hea oli kuulda võimalikest lahendustest, hea oli kuulda sellest, et on juba läbirääkimistele asutud Tartu linnaga ja on kohti ka juurde tulemas. Seda ma isiklikult lootsin kuulda ja seda oli hea kuulda. Seda just mõeldes tulevikule. Minu andmete põhjal on niimoodi, et 2010. aastal sündinud lapsi on rohkem kui 2009. aastal ehk siis järgmisel aastal peaks põhikoolilõpetajaid olema veel rohkem kui tänavu. Need on minu andmed. Ja kui me mitte midagi ei tee, siis see probleem ju püsib üleval. Ometi on minu arvates võimalik seda probleemi selgelt ette näha. Statistika on meil olemas ja seda probleemi on võimalik vähendada, ennetada, suunata. Kui on aastad, kus sündis rohkem lapsi, siis on ju võimalik vastavalt laste arvule ka kiirelt reageerida, et teha koostööd omavalitsustega, erakoolidega, avada uusi gümnaasiumiklasse või laiendada võimekust juba olemasolevates koolides. Ja nii nagu me kuulsime, seda tehakse. Tõepoolest, see mure on üsna emotsionaalne. Minuga võtsid ühendust mitmed lapsevanemad, kes seda kurtsid. Nii nagu ka minister välja tõi, ongi see teadmatus suur ja teiselt poolt ka ajaline mõõde. Seda muret sa ei saa otseselt ju edasi lükata, et las ta jääda praegu niimoodi. See on asi, millega tuleb kohe tegeleda. Ja eks seal oligi palju teadmatust ja emotsioone noortel ja lastevanematel ja siis tuligi kohe hakata lahendust otsima. Nii et ma siiralt loodan, et me järgmisel aastal selle murega enam silmitsi seisma ei pea ja on jõutud teatavate lahendusteni lisaks võib-olla ka mingitele muudele lahendustele, mida me täna siin kuulsime. Aitäh!

Aitäh! Kas minister soovib täiendada? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Ühtlasi oleme läbinud tänase 11. päevakorrapunkti. Päevakord on läbitud.

Aitäh! Kas minister soovib täiendada? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja ühtlasi oleme läbinud tänase 11. päevakorrapunkti. Ja päevakord on läbitud.