Maksud

Tänane kuues küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teemaks on maksud. Aivar Kokk, palun! (Mart Helme räägib saalis midagi.) Head kolleegid, nüüd ... Mart Helme, palun, Aivar Kokk soovib küsimust küsida. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud peaminister! Ma küsin kohe küsimuse ära, sest muidu sa hakkad [rääkima] nendel teemadel, mis ei ole küsimuses. Aga küsimus on lihtne. Sa lubasid siin saalis mõned nädalad tagasi, et sinu valitsemise ajal uusi makse ei tule. See arutelu oli põhiliselt siis, kui oli julgeolekumaksu teema. Me näeme, et erinevaid makse tuleb ju iga päev. Sellel aastal tekkis automaks, on maamaksu tõusu variandid, pensionärid jäid ilma keskmise pensioni tulumaksuvabastusest, 17 miljonist. 1. mail tõusid elektriaktsiis, gaasiaktsiis, diisliaktsiis, 1. juulist tõuseb käibemaks 24%-le ja jääb püsivaks, kuigi see pidi olema ajutine ja sa lubasid, et rohkem makse ei tule. 1. jaanuaril tõuseb tulumaks 24%-le ja jääb püsivaks selle seaduseelnõu järgi, mille esimene lugemine toimus siin saalis eile. Ajutise asemel jääb see püsivaks. Kuidas siis on, kas meil on [alust] hirmuks või kartuseks, et ühel hetkel tuleb sinu valitsusest keegi ministritest ja käib välja järgmise maksukoormuse? Erinevate arvutuste järgi kolme aasta maksudega kaob inimeste taskust ja ettevõtete taskust kokku 2 miljardit eurot aastas. Tulumaksu[muudatusega] planeeritakse 550 miljonit tagasi maksta ehk 2 miljardit võetakse maksudega ära, 550 miljonit antakse tagasi. Mis see eesmärk on? Kas sa saad siin täna lubada, et järgmiseid makse lisaks neile, mis on saali juba ära esitatud, ei tule või on oodata sellel või järgmisel aastal veel mingeid maksutõuse?

Aitäh, hea küsija! Kas miski, mida ma ütlen, muudab seda, mida Isamaa oma poliitreklaamis teeb? Loodame! Ma vastan selles lootuses. Kõigepealt, sa ütlesid, et erinevad eelnõud on siin majas. Vastab tõele. Nende eelnõude mõte on inimeste maksukoormuse alandamine, ettevõtluse maksukoormuse alandamine ka. Ma loen teile veidi numbreid ette, ma loodan, et te olete kannatlik. Võin pärast need ka pildina anda, kui tahate. Maksukoormus koos julgeolekumaksu kaotamisega ja tulumaksu määra ja käibemaksumäära 24%-ni tõstmisega on 2025. aastal 36,8%, 2026. aastal 35,6%. Seega 1,2% võrra alaneb maksukoormus. Sealt edasi on see 35,7%, sealt edasi 35,5% ja siis 35,1%. Nii et maksukoormus alaneb. Teile on astmeline tulumaks nii armas, aga sellesama maksuküüru kaotamisega – rahandusminister kontrollib selle siin vahepeal üle – võidavad palju õpetajad, politseinikud ja paljud teised, kelle teie liigitate alati rikaste hulka. Te räägite rikaste maksukoormuse [alandamisest]. Võite vaadata lehekülge www.reform.ee. Kui teil on lubatud teise erakonna veebilehele minna, siis seal on maksukalkulaator ja saate vaadata, kui palju inimesed rahas võidavad. Nagu ma olen öelnud, tänu sellele, et me tulumaksuvaba miinimumi tõstame järgmisest aastast 700 euroni, on keskmise palga saaja rahaline võit umbes 1500 eurot aastas. Nii et kui te küsite, kas neid eelnõusid on vaja menetleda, mida me siin praegu menetleme, siis neid on vaja menetleda. Ja tõsi, koos sotsidega meil oli plaanis tähtajaline maks, seesama julgeolekumaks. Ja seaduses oli tähtaeg ka kirjas. Koos sotside lahkumisega lahkub ka seesama tähtajaline ettevõtete kasumi maksustamine ja lahkub ka inimeste esimesest eurost tulumaksustamine. Nii et asja võimalikult lihtsaks tehes võib öelda, et need maksumuudatused, mis praegu tulevad, jätavad inimestele ja ettevõtjatele palju rohkem raha kätte.

Suur tänu! Aivar Kokk, teil on täpsustav küsimus, palun!

Muidugi sa võiksid panna sinna aasta 2021 ja protsendi, kui suur siis maksuprotsent oli, ja siis rääkida, kui suur on järgnevatel aastatel maks. Siis sa näed, et on maksutõus. See demagoogia – noh, ma saan aru, et vastama peabki nii, nagu sa vastad. Isamaa Erakond tõstis 2018. aastal tulumaksuvaba summa 180 eurolt 500 euro peale. Ega ükski asi pole [läbinisti] halb, aga halb on see, et sa peaministrina lubasid siin mõni aeg tagasi, et tulumaksu ja käibemaksu 2 protsendipunkti võrra tõstmine on ajutine ja 2028 see lõpeb. Ja nüüd sa sirge seljaga ütled, et kõik on hästi, kuigi tegelikult need jäävad alaliseks. Sa võtad pensionäride taskust ära 2027. aastal 76 miljonit eurot, kuna keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba. 76 miljonit on aastaks 2027 selle seaduseelnõu seletuskirjas numbrilisena välja toodud. Te võtsite ära paljulapseliste perede toetust 200 eurot kuus. Te neid arvutusi ei tee. Toiduhinnad on kaubanduses praktiliselt kahekordistunud. Ostukorvi [hind on tõusnud], inflatsioon on suurenenud, üheksa kvartalit järjest on Eesti majandus olnud languses. Nüüd on see mõned kvartalid tõusus olnud tänu sellele, et detsembris osteti kõvasti autosid ja kuna tulumaks tõusis, siis maksti palgad kiiresti välja. Kui praegu vaadata rahandusseisu, siis peale tulumaksu ei ole midagi positiivset sealt näha. Ainult tulumaksu laekumine on korralik. Ma ikka veel küsin sedasama. Ma küsisin enne ainult ühe küsimuse ja ma ei taha vastust rohkemale, kui et kas te toote lähemal ajal veel mõne uue maksu või maksutõusu siia saali?

Aitäh, hea küsija! Nii pikalt küsite seda, mida te tahate küsida. Ma vastan siis ka pikalt. Kõigepealt alguseks lühidalt: need eelnõud, mis saalis on, vähendavad maksukoormust. Et oleks hästi klaar, ma ei pea seda [pikalt seletama], me tunneme üksteist pikka aega. (Saalist öeldakse midagi.) Need eelnõud, mis siin saalis on, mida te menetlete, vähendavad maksukoormust. See on esiteks. Teiseks: mis jääb kõrgemale, kui tahaks, on käibemaksumäär ja tulumaksu määr. Seda ma olen igal pool avalikult öelnud, et julgeolekukulud on kahjuks paratamatus. Julgeolekukulud ehk kaitsekulud tõusevad 5%-ni SKP-st, järgmisest aastast on need vähemalt 5%. Nii kõrged ei ole need kunagi olnud, aga praegu neid investeeringuid teha on ainukene viis, kuidas me tagame Eesti riigile, Eesti rahvale julgeoleku, iseseisvuse järgmisteks põlvkondadeks. Järelikult seda tuleb teha. Mis puudutab ettevõtte kasumimaksu kaotamist, eraisiku tulumaksu esimesest eurost kaotamist ja tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni tõstmist – see annab inimestele palju hõlpu juurde. Nagu ma kirjeldasin, keskmise palga saaja võib selle puhul umbes 1500 [lisa]euroga aastas arvestada. Aga lihtsalt et ka veidi konteksti anda, siis mulle tundub, et te püüate kuidagi kontekstivabalt toimetada. Kui vaadata Eesti maksukoormust Euroopa pildis, siis 2023. aastal oli see veidi alla 34% SKP-st, Euroopas keskmisena oli see 39% SKP-st ehk circa 40%. Eesti on maksukoormuselt ikkagi Euroopas tagumises otsas, tagantpoolt seitsmes. Ja ma arvan, et isegi kõikide uute sammudega jääme me ikkagi tagumisse otsa. Meid on siin aeg-ajalt Soomega võrreldud. 2023. aastal oli Soome selles Euroopa Liidu 27 riigi edetabelis neljandal kohal, meie 21. kohal ehk tagantpoolt seitsmendad. Nii et Eesti on maksukoormuselt ikkagi pigem selles tabeli tagumises pooles, tagumises kolmandikus. See oleks kontekst, millest me räägime. Aga ma kardan, et ma ei suuda väärata Isamaa valimisreklaame.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Priit Sibul. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Minu küsimus on natukene teisest kontekstist, aga ma loodan, et teil on võimalik vastata. Nimelt, möödunud nädala kolmapäeva hilistel öötundidel tutvustas kliimaminister Sutt siin kolme eelnõu. Üks nendest – kuna ta on valitsusest läbi käinud, siis ma eeldan, et te teate – puudutas Natura aladel täiendavate sihtkaitsereeglite kehtestamist, mida mina nimetasin ja nimetan ka täna neonatsionaliseerimiseks. Näiteks pöördus minu poole üks konkreetne inimene, kellel on Natura alal perekonnale kuuluv metsatükk umbes 125 000 euro väärtuses. Vabariigi aastapäeval said nad Keskkonnaametilt teate, et sellelt maatükilt on midagi leitud ja sinna tuleb nii sihtkaitsevöönd kui ka suurendatakse seda kaitseala. Nende naabrid müüsid mõni aeg tagasi metsa maha, seda metsa enam ei ole ja tänu sellele riigil seal midagi kaitsta pole võimalik. Ja nüüd teie ja minister Suti vahel ametis olnud minister on öelnud, et õiglane kompensatsioon on umbes 200 eurot hektari kohta. Aga praegu on meetmena selles eelnõus välja pakutud 160 eurot hektari kohta. Ja siis sellelt maatükikeselt võib aastas võtta maha umbes kaks kuuske. Aga kui sul on rohkem kui neli hektarit, siis üle kaheksa kuuse maha võtta ei ole võimalik. Vaat selline kontekst. Ma olen nõus nii teie kui ministriga, et loodust on iseenesest vaja kaitsta. Aga küsimus on see, kas ka teie peate seda sisuliselt riigistamiseks või teie arvates ongi nii, et need, kellel on vara, nendelt võtame ära ja anname [kellelegi]. [Mis puutub] õiglasse hinda, siis me tegelikult vara ei kompenseeri, mingil kujul vaid veidikene seda juurdekasvu. Kuidas te kommenteerite seda?

Aitäh! Jah, väga hea, et te hoolite looduse kaitsmisest ja sellisel viisil selle küsimuse püstitate. Ma ütleksin nii, et looduskaitseliste piirangute õiglane kompensatsioon on loomulikult osa sellest kaitsepoliitikast, looduse kaitsmisest. Muidugi riik ei sunni maaomanikke kaitsekoormust üksi kandma. Välja töötatakse erinevad täiendavad kompensatsioonimeetmed, selle alla käivad erinevad Natura ala toetused, RMK hüvitusala kasutamine, kasutusõiguse soetamise skeemid ja nii edasi. Ja mis puudutab erinevaid poliitikavalikuid, siis me ütlesime ka eelmine nädal välja sellesama 30 : 70 printsiibi kohta, mille kohta ka sotsid küsisid, et 70% on majandusmets. Valitsus ei toeta lausalist lageraiekeelu kehtestamist piiranguvööndites, see oleks vastuolus ka Natura 2000 süsteemi paindlikkuse [põhimõttega]. Kehtiv kord jätab otsustusõiguse Keskkonnaametile. See on see printsiip, millest me lähtume. Kompensatsioonimeetmeid ma juba mainisin.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.