Avaliku huvi asemel kitsa ärihuvi teenindamine

Aga Lauridega jätkame: neljanda küsimuse esitab Lauri Läänemets. Ja neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile ning teemaks on avaliku huvi asemel kitsa ärihuvi teenindamine. Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Valitsuse juures tegutseb efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda. Olen vaadanud neid ettepanekuid, mis on üle Eesti tulnud, olen vaadanud ka neid, mida nõukojast tehtud on. On väga head! On väga häid ettepanekuid, mis bürokraatiat vähendaksid, on kindlasti häid mõtteid, mis ettevõtjad on pakkunud, ja mitte ainult ettevõtjad, mis võiksid arengut [kiirendada], majandust toetada ja efektiivsemaks teha. Ehk siis päris palju häid mõtteid. Kindlasti on aga ka selliseid mõtteid – ei maksa salata –, mis on ainult mõne üksiku ettevõtja huvides ja ei pruugi alati kattuda avaliku huviga. Ka selles nõukojas on mõni ettevõtja, kes on toetanud varasemalt, olles sellest avalikult rääkinud ja mitteavalikult, erinevaid ettepanekuid ja neid [ka ise] teinud. Ja nüüd ma vaatan näiteks üht ettepanekut, mis puudutab 70% Eesti metsadest majandusmetsaks muutmist. Ma saan aru, kuidas see Raul Kirjaneni ärihuviga kattub. Ja see on täiesti normaalne, tema ei pea millegi muu peale mõtlema, tema ajab oma äri. Ma saan aru, kuidas see võib-olla ka puidutööstust toetab. Aga see mõte on nõukojas läbi räägitud ja valitsus on öelnud, et see läheb töösse. Ja valitsus on selle otsuse ära teinud. Aga teate, valitsusel on veel üks ülesanne: kaaluda avalikku huvi ka. Ja tihti erahuvi ja avalik huvi ei kattu, ei pruugi kattuda. Avalik huvi on looduskaitseline huvi, piirkondlik huvi, kõiksugu muud asjad. Ja selleks on riigis kõiksugu kaasamisprotsessid ja kõik muu. Palun kirjeldage mulle ja seletage, kuidas saab olla nii, et ühe ettevõtja või mõne ettevõtja ettepanek, mis kindlasti hea mõttega tehtud, on pandud töösse, valitsus on otsuse selle järgi ära teinud, aga avalikku huvi pole arvesse võetud ja kaasamisprotsessi pole tehtud. Just näiteks sellesama puupõldudeks tehtava 70% metsa näitel.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt ma muidugi tänan kiituse ja komplimentide eest ettevõtjate koja tööle. Ka minu vaatest ja ma arvan, et kogu valitsuse vaatest, nagu ka Eesti riigi ja rahva vaatest on selline värske pilk, kui erasektor tuleb appi avalikus sektoris asju üle vaatama, alati teretulnud. Ettevõtjad on võtnud ise endale kohustuse aasta-poolteist seda tööd teha, pakkuda välja erinevaid lahendusi. Ja loomulikult, eks nad korjavad erinevate ettevõtlusliitude ja ‑harude, erinevate valdkondade ettepanekud kokku, kaaluvad neid ise ja esitavad valitsusele. Ja valitsus loomulikult, nagu te ütlesite, kaalub avalikke huve. Alati kaalub seda! Me otsimegi seda tasakaalu, nagu iga valitsus otsib. Me ei vali looduse ja majanduse vahel, vaid ikkagi leiame tasakaalu, mis tagab elurikkuse säilimise ja ka elu võimalikkuse maapiirkondades. Need kaks asja on tegelikult võimalikud. Nüüd, mis puudutab looduse kaitsmist, siis ma ütleksin nii, et ega loodust me ei kaitse kuidagi vähem, kui kaitse on targalt seotud. Ma olen selle 70 : 30 printsiibi puhul kasutanud – võib-olla oskate pakkuda välja parema sõnastuse – sedasama ütlemist, et hea aed teeb head naabrid. Mida selgemad reeglid on, seda lihtsamalt saavad kõik oma asju ka tulevikus ajada. See puudutab looduskaitse huve, aga puudutab ka metsandussektori arenguvõimalusi. Nüüd, mitu asja veel. Kõigepealt, 70% majandusmetsa ei tähenda looduskaitse nõrgestamist. Uusi majandusmetsi ei rajata kaitsealade arvel, pigem sätestatakse eesmärk, mis täna juba suuresti kehtib. 2023. aasta SMI ehk selle metoodika järgi, mille alusel metsa hinnatakse, on umbes 68% juba majandusmets. 68% on juba majandusmets! 70% pannakse siis majandusmetsana paika. Sellest on räägitud ka varem. Fookus on loomulikult prognoositavusel, et inimesed teaksid ja ka riik teaks investeerida erinevatesse valdkondadesse, mitte piirangute suurendamisel ilma mis tahes analüüsita. Teisel poolel on jälle 30% maismaa kaitse eesmärk. Praegu on sellest juba 28% teatud määral kaitstud. Nii et need vahekorrad on peaaegu sellised juba praegu.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Tiit Maran. Palun!

Aitäh! Ega selle vastusega eriti rahule jääda ei saa. Aga mu küsimus on kolmeosaline. Ühel hetkel tuli popsti see nõu[koda] oma liikmetega. Kas te oskate seletada, mis kriteeriumide alusel tegelikult selle liikmed välja valiti? Ja kuidas selle protsessi käigus ikkagi on paika pandud selline oluline aspekt, et välistatud oleks huvide konflikt nõu[koja] liikmete toimetamisel? Kas või seesama 70%, tulen kohe selle juurde veel tagasi. Ja miks on välja jäetud paljud muud grupid? Kas te näete tulevikus ette, et võiks olla nõukoda, mis koosneb teadlastest ja keskkonnainimestest, aitaks teil otsustusi teha nii, et teie kunagine loosung, et majandus peab jääma keskkonnaga ette antud piiridesse, saaks teostatud? Või siis, et ühel hetkel tuleb teie taha näiteks ametiühingute [nõu]koda, kes hakkab teile seletama, kuidas inimeste aspekt siinsamas kõrval on juurde toodud? Ja kuna ma arvan, et te olete üsna nutikas ja tark inimene, siis palun rääkige mulle, kuidas te lahendate 70 : 30 %, selle kummalise staatika seadusesse panemisel sellise olukorra, kui keegi metsaomanikest otsustab, et 50% metsast ta teeb hoopis põllumaaks? Mis siis saab? Kas siis te ütlete, et midagi ei ole teha, 50% ka looduskaitsealust maad tuleb välja võtta, sest meil on fikseeritud protsendina täpselt, kuidas me peame tulevikus, ka väga pikas tulevikus asju ajama?

Aitäh, hea küsija! Alustan tagumisest otsast, püüan esimesse jõuda. Loodan, et midagi ära ei unune. Teile ei ole saladus, aga kuulajatele-vaatajatele olgu öeldud, et meil on täna juba olukord selline, et 68% sisuliselt on majandusmets, ja me sõnastame printsiibi, et 70% on majandusmetsa osakaal. Ja teisest küljest 28% maismaast on juba praegu teatud määral kaitstud. Kui me sõnastame, et tulevikus on 30% maismaast kaitstud, siis see ei vähenda kuidagi looduskaitse kõrget taset, vaid pigem ütleb, millised need vahekorrad on. Sellest printsiibist 70 : 30 me oleme ju rääkinud mitu aastat. Minu meelest väga paljud metsandusvaldkonna koosolekud tihtipeale jõuavad sinna välja, et noh, mis see vahekord siis täpselt on, kuidas see sõnastatakse ja nii edasi. Ja selle seaduses sõnastamise eelnõuga tuleb energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt valitsusse ja siis see eelnõu tuleb ka parlamenti. Siis saab parlamendis pidada debatti, kuidas see täpselt sõnastatud saab. Ettevõtjate valik [nõukotta] on pigem olnud selle alusel, kes on nõus tulema, kes on nõus riigi jaoks seda tasuta tööd tegema. Ja lisaks on valitud nõukoja juhi ehk Viljar Arakase poolt koostöös erinevate valdkondadega, et seal oleks võimalikult mitmekesine valdkondade esindatus olemas. Lisaks vahetavad tööandjate keskliidu liikmed oma esindajaid vastavalt teemale, mida arutatakse. On ka kaubandus-tööstuskoja esindaja, väikeste ettevõtjate esindajad ja keskmiste ettevõtjate esindajad ja nii edasi. Nii et selliste printsiipide alusel on nõukoda valitud, et ta võimalikult laia ringi hõlmaks. Ja see loetelu ei ole tingimata lõplik. Kui tuleb mõni valdkond või mõni teema, mis vajab lisatööd, siis kindlasti saab see nõukoda [oma koosseisu] laiendada. Ma arvan, et see nõukoda koosneb Eesti ettevõtluse valdkonnatippudest, kellel on soov panustada Eestisse. Mina isiklikult olen neile tohutult tänulik, sest see on äärmiselt ainulaadne võimalus, et Eesti riigile, Eesti peaministrile, Eesti valitsusele tulevad tippettevõtjad sellisel viisil appi ja me saame koos asjad aasta-pooleteisega kõvasti paremaks teha.

Suur tänu! Kolleeg Lauri Läänemetsal on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Meil ju probleem seisneb selles, et puitu ei jätku. Just ettevõtluse koha pealt on see suur mure, mitte ainult looduse. Meil oleks vaja raiemahte alandada. Kui me samas tempos jätkame, selle 70%-ga, siis me jõuame ikka lõppkokkuvõttes selliste puupõldudeni. Te räägite väga ilusat juttu, aga sisuliselt see plaan tähendab, et te kavatsete muuta 70% Eesti metsadest puupõldudeks. Lõppkokkuvõttes, kui puitu jääb vähemaks, samas tempos liigutakse edasi ja intensiivne majandamine jätkub, siis tuleb puid järjest nooremalt maha võtta. Me jõuame sinna. See on järgmine samm, mis tuleb, me satume sellisesse olukorda. Palju mõttekam oleks seda teha, mida sotsiaaldemokraadid koalitsioonis Reformierakonnaga ja isegi Isamaaga kogu aeg ette panid: [eraldame] Euroopa Liidu vahendeid puidusektorisse, suurendame lisandväärtust ja vähendame raiemahtu. Loodus on hoitud, ettevõtted on hoitud, panus SKP-sse säilib. Aga nüüd minu küsimuse juurde. Ikkagi te ei vastanud enne. Minu küsimus oli avaliku huvi kohta. Vaadake, valitsus saab avalikku huvi teatud protseduuri abil kaaluda ja seda te pole teinud. Te olete teatanud paari ettevõtja või paarisaja ettevõtja – vahet ei ole – soovist. Ma neile üldse kuidagi pahaks ei pane, et neil see soov on, aga valitsusel peab olema filter vahel. Nende huvides te teete mingi otsuse, aga ei ole olnud kaasamisringi, ei ole olnud avalikku arutelu pärast selle nõukoja arutelusid ja ettepanekuid. Ehk siis avalikku huvi selles küsimuses pole te sisuliselt kaalunud, ent olete teatanud, et nüüd koalitsioon asub seda tegema. Mu küsimus oli, mismoodi te seda ette kujutate. Kirjeldage seda protsessi, kus kohas ja mismoodi see avaliku huvi kaalumine toimub ja mismoodi huvirühmad siin said kaasa rääkida. Sest otsus on ju langetatud.

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Kõigepealt sellest 30-st ja 70-st ja avalikust huvist. Mina mäletan selleteemalisi debatte juba aastaid, võib-olla seepärast, et ma olen selle valdkonnaga rohkem kokku puutunud, mõlema poolega. Väga pikalt on kestnud debatt, kuidas see täpselt seaduses sõnastatakse, et oleks selge, kui palju on meil kaitse all. Samamoodi me otsustame printsiibina, et 30% maismaast ja merealast on meil tulevikus kaitse all. Seegi tuleb sama eelnõuga, mille energeetika- ja keskkonnaminister siia toob, ja siis on võimalik seda debatti pidada. Aga printsiibi üle, et see vahekord on 30 : 70, on debatti minu hinnangul peetud praktiliselt igal valdkonnafoorumil. Pole praktiliselt olnud jutuajamist, [kus seda pole]. Ma saan aru, et teie valdkond on olnud teine, aga igal sellisel metsandusvaldkonna, looduskaitsevaldkonna kogunemisel küsitakse lõpuks ikkagi, kuidas see printsiip siis sõnastada ja kas me leiame sellele lahenduse. Nii et seda debatti me kindlasti saame siin saalis pidada. Valitsus, jah, põhimõtteliselt ütleb, et selline lahendus, et 70% 68% asemel pannakse kirja majandusmetsana, on meile vastuvõetav. See võiks olla võimalik poliitiline lahendus, meie seda toetame. Ja 30% maismaast ja merest on kaitse all. Nendest printsiipidest on ka varem räägitud ja ma ütleksin nii, et need ei peaks küll kellelegi üllatuseks olema, aga hea, kui nende üle debateeritakse. See näitab mõlema valdkonna huvi, nii tööstuse soovi areneda kui ka looduskaitsjate tähelepanelikkust selles suhtes, mida tehakse. Nüüd lisandväärtuse kasvatamisest tööstuses. Siin te ei pea üksiti iseennast kiitma. Ma arvan, et sellest on Eestis räägitud 10, 20, 30 aastat, et Eesti erinevate valdkondade lisandväärtuse kasvatamine on möödapääsmatu, kui me tahame jõukuselt jõuda järgmisse liigasse. Ja puidutööstuses, puidutöötlemises tuleb täpselt samamoodi selleni jõuda. Hea uudis on see, et valitsuses on tööstuse jaoks päris mitu erinevat plaani, muu hulgas näiteks suurinvesteeringute meede, mis ütleb, et 30 otsese ja 70 kaudse töökoha loomisel on võimalik saada osa tehase või tootmise rajamiseks minevast rahast tagasi. Ja sellel ajal, kui teie olite valitsuses, me leppisime kokku, et hulk raha välistoetuste näol läheb väljapoole kuldset ringi, et just neidsamu tootmisi ja tööstusi moderniseerida ja rajada. Aga mis puudutab raiemahte, siis minu ajal juba, kui ma Kliimaministeeriumis olin, lepiti kõik ajaliselt kokku, need on pikalt ettenähtavad.

Suur tänu! Kuna kõlanud on nii lisaküsimus kui ka täpsustav küsimus, siis lõpetan selle küsimuse käsitlemise.