Koormus majandusele

Tänane teine küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on koormus majandusele. Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Ega valitsusel ka kerge ei ole. Aga kui ma vaatan objektiivselt, siis küsimus on, kui raske on meie majandusel ja meie inimestel. Eesti Panga hinnangul ootab meid ees 6%-line hinnatõus sellel aastal. 15. juunil seisab inimestel ees aeg maksta automaksu. 1. juulil ootab ees käibemaksu tõus. Valitsuse seisukoht on [seoses] eelnõuga, mida parlamendist läbi surutakse, et ajutised kõrgemad maksud, mille kohta te andsite oma sõna loetud kuud tagasi, muutuvad püsivateks kõrgeteks maksudeks. Sellel aastal on täiendavat koormust juba asetatud inimestele ja ettevõtetele üle miljardi euro [ulatuses]. Kuid samal ajal, lisaks maksutõusudele, jätkab valitsus erinevate tasude ja koormiste kehtestamist, millel on mõju inimeste toimetulekule ja ettevõtlusele. Eelmisel neljapäeval saatis valitsus siia jäätmereformi eelnõu, mille kohta ringmajandus[ettevõtete] liidu esindaja on deklareerinud, et selle täiendav halduskoormus võib ulatuda ligi 75 miljoni euroni aastas. See jõustub 2026. aastal. Loetud nädalad tagasi surus valitsusliit läbi täiendavate elektrienergia tasude kehtestamise. Selle rakendamise aeg on 2026. aasta ja tööandjate keskliidu juht hindab selle suurusjärguks 200 miljonit eurot aastas. Minu küsimus teile, härra peaminister, on: kui suur on nende valitsuse sammude mõju, nii otseste maksupoliitiliste kui ka erinevate tasukoormiste mõju järgmisel aastal Eesti ettevõtlusele ja ühiskonnale? Ja palun öelge, mis on saanud parlamendi antud mandaadist, et valitsus peaks Euroopa Liidu tasemel läbirääkimisi, et saavutada ETS2 tühistamine või edasilükkamine seoses selle mõjul aset leidva mootorikütuse hinna kallinemisega.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Siin oli päris mitu küsimust. Ma püüdsin jõudumööda kirja panna, mis te siin ette lugesite, ja kui ma midagi ära unustan, siis vabandan. Küsige pärast juurde, kindlasti vastan. Inflatsioonist kõigepealt. Inflatsiooni kohta on erinevaid hinnanguid, aga Eesti Pank on ka kirjeldanud inflatsiooni juurpõhjust. Juurpõhjus on palgatõus. Hinnatõus ja palgatõus käivad käsikäes. Sellest on ka paljud analüütikud kirjutanud, ma ei hakka neid pealkirju ette lugema. Aga kui Eestis palgad kiiresti tõusevad, siis palgasurve kandub teenustesse, erinevatesse tegevustesse, toodetesse ja see põhjustab hinnatõusu. Palgatõusu vastu ei ole ma näinud teid võitlemas, ei ole ma näinud ka tööinimesi võitlemas. Eks see ikka hinnatõusu üks põhjus on. Kui [rääkida] numbritest, siis keskpanga hinnangul tuleb umbes kaks kolmandikku inflatsioonist palkade tõusust ja toorme hindadest. Üks kolmandik on seoses maksudega, [siin mõjub] peamiselt sõidukite registreerimistasu. See oli nende hinnang. Rahandusministeerium hindas inflatsiooni mõju veidi väiksemaks, ent see on siiski kõrgem, kui meile kellelegi meeldib. Aga see on reaalsus. Kui palgad tõusevad, siis see mõjutab ka hindu. Seda esiteks. Mida me teeme hinnatõusuga? Esiteks, kui te olete tähele pannud, siis avaliku teenistuse palgatõusu kiirus on oluliselt väiksem erasektori omast. Teiseks, me kärbime avaliku sektori kulusid kolme aastaga 1,4 miljardi võrra, see on seotud ka eelmise valitsuse otsustega. Teie esitasite mingi eelnõu, milles oli ainult üks lause. Te oleks võinud sinna samahästi oma pildi panna, et 300 miljoni ulatuses kärbet teha. Tühja lausega ei ole midagi teha. Ma kutsun teid üles, et kui teil on mingeid asjalikke kärpeettepanekuid, jagage. Meil on 1,4 miljardit juba ootel, kindlasti suudame enamat, kui on häid mõtteid. Nüüd, maksumuudatuste mõju. See on eelnõu seletuskirjas ka olemas, rahandusminister kandis selle eelnõu eile ette. Selle mõju on – ka Mirko Ojakivi lõi eile saates kokku – ligi 800 miljardit, mis kolme aasta peale jääb majandusele ja inimestele rohkem kätte. (Jürgen Ligi kõrvalt: "Miljonit!") Vabandust, 800 miljonit. Vabandan! Ehk ligi miljard – see on päris suur summa – jääb majandusele ja inimestele kätte. Nii et ükskõik, kuidas seda väänata, kui me kaotame teie tehtud maksuküüru – ärge pikka viha kandke! –, siis inimeste tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni, pensionäridel 776 euroni. Ja keskmise palga teenijale jääb umbes 1500 eurot rohkem kätte. Selline on see mõju.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Ma küsin teilt kahte konkreetset asja. Esiteks, kuidas edenevad ETS2 läbirääkimised, ja teiseks, kui suur on valitsuse [arvutatud] konsolideeritud mõju, mis [tuleneb] jäätmereformi koormusest, energiatasude tõusu koormusest ja [kõrgemate maksude] muutmisest püsivaks? Sellele ma tegelikult vastust kahjuks ei saanud. Kuid on üks sündroom, mis on Eesti ühiskonna jaoks usalduskriisi algpõhjus. Ma väidan, et see on valelik poliitika. Valedega on saadud võimule ja seda valelikku poliitikat on jätkatud. Lubadused ja vekslid, mis on Eesti rahvale antud loetud kuud tagasi, osutuvad tegelikkuses tühiseks. Ühe osunduse tooksin ma selle kohta, et te pisendasite maksutõusude mõju hinnatõusudele. Vaadake IMF-i hinnangut, mis sellele selgelt tähelepanu juhib. Ärge pisendage seda! Teiseks, te kõnelesite sellest, et valitsus vähendab valitsemiskulusid. Ka see on vale! Vastupidi, valitsemiskulud võrreldes teie seatud eesmärgiga vähendada neid sellel aastal 132 miljoni euro võrra, tegelikkuses hoopis nende kuluridadega kasvavad 155 miljoni euro võrra. Te valetasite kahjuks parlamendile eelmisel aastal ja kordate seda ka praeguses olukorras. Ma arvan, et see on väga tõsine probleem. Valitsuse heitlikkus ka ühiskonda puudutavates küsimustes põhjustab usalduskriisi ja see madaldab ühiskonna efektiivsust. Minu küsimus teile selle osunduse puhul on, et palun vastake minu eelmistele küsimustele. Aga baasküsimus, niisugune analüütiline küsimus, härra peaminister, on see: kui kaua Eestis jätkub valelik poliitika? (Hääled saalis. Meeshääl: "Me ei tea ju.")

Aitäh, hea küsija! Riigikontrolör on avaldanud ka mulle – kuidas ma ilusti ütleks? – mõõdukat nördimust, et tema väljaöeldut riigieelarve kasvu kärpimise kohta käsitletakse sellises võtmes, nagu te seda teete. Aga eks see jääb teie südametunnistusele. Avaliku sektori valitsemiskulud vähenevad esmakordselt pärast 2009. ja 2010. aasta finantskriisi. Vahepealsetel aastatel on ainult positiivsed numbrid olnud. Nagu ma juba ütlesin, aastatel 2025–2028 on kokku lepitud kärbe ligi 1,4 miljardit. 2025. aasta eelarves tööjõu majandamiskulud vähenesid 1,1%. Üldjoontes saavad kõik ju näha seda, et eelarve kasv on väiksem kui majanduskasv. Kasvavad riigikaitsekulud 9,3% ja sotsiaalkulud 7,6%. Ülejäänud riigieelarve kasvab vaid 1,9%. Nii et see annab teile vihje. Riigikaitsekulud ja sotsiaalkulud kasvavad [päris palju], ülejäänud eelarve kasvab vähem. Nii et selle jutuga, mille te siin ette lugesite, te palju kala ei püüa, aga saate proovida. Teiseks. Mis puudutab teie väidet, et [minu jutt hinnatõusu põhjusest] on eksitav, siis vaadake, see ei ole minu väljamõeldis. See on Eesti Panga kui sõltumatu asutuse hinnang. Nad hindasid inflatsiooni ja ütlesid, et orienteeruvalt, umbkaudselt kaks kolmandikku sellest on seotud palgatõusuga – ehk hinnatõus ja palgatõus käivad käsikäes – ja toorme hindade tõusuga. Üks kolmandik puudutab maksusid ja eeskätt auto registreerimistasu, mis on ebaproportsionaalselt suur. Nad ise olid ka üllatunud, aga nii see on. Nii et püüdke tulevaste debattide tarvis meelde jätta: Eesti Pank on see allikas, mitte mina. Ja kaks kolmandikku on seotud palgatõusuga ja toorme hindade tõusuga. Olenemata sellest, mida iganes te küsimusse panete, see ei muuda seda. Nüüd ETS2-st. ETS2 puhul on teada, et valitsuse positsioon on tõepoolest selline, et tuleks vähendada selle mõju Eesti hindadele. ETS2 teemal me oleme teinud Euroopas ettepaneku ja otsinud [mõttekaaslastest] riike. Näiteks Poola, kes on praegune eesistuja, on samal arvamusel, aga neid riike on veel. Siiski piisavat enamust veel ei ole, aga see debatt käib. Eile ma raadiosaates Mirko Ojakivi ja Arp Mülleriga kirjeldasin seda pikemalt, saate sealtki kuulata, et üldjoontes võiks eesmärk olla selle edasilükkamine või tühistamine. Vähemalt meie positsioon on selline ja selline mandaat on meil olemas. Alternatiivseid ettepanekuid on tulnud ka, näiteks Prantsusmaalt, kes on esitanud oma nägemuse sellest, kuidas hinnatõusu mõju vähendada. Igal juhul debatt liigub selles suunas, et ETS2 mõju vähendada ühel, teisel või kolmandal viisil. Õnneks veidi aega on ja meie omalt poolt panustame sellesse, et see edasi lükata ja võimaluse korral tühistada.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Aivar Kokk. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! No tore on rääkida järgmisest aastast ja tulumaksu[soodustustest]. Kõigepealt te võtate lasterikastelt peredelt iga kuu 200 eurot ära ja nüüd te räägite, et annate tulumaksu[soodustusega] selle 200 eurot neile uuesti tagasi. Siis te mainite, et järgmise kolme aastaga 800 miljonit – see number on kindlasti väga väike, see number on tunduvalt suurem – läheb riigieelarvest kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuseks]. Aga te jätate rääkimata sellest, mida selle kolme aasta jooksul – viimane maksutõus tuleb 1. jaanuaril 2026 – maksude tõus ja aktsiiside tõus on teinud. Inimeste taskutest [võetakse] ära pea kaks miljardit, aga tulumaksu[muudatustega] te toote inimestele aastas tagasi kusagil pool miljardit. Võtate ära kolm neljandikku ja annate tagasi ühe neljandiku. Te olete siin kõnepuldis öelnud, et ühtegi maksu enam ei tõsteta ajal, kui teie olete peaminister. Aga kuidagi juhtus nii, et ajutised maksud – eile kaitses seda teie kõrval istuv rahandusminister – muutuvad alalisteks maksudeks. Tulumaks ja käibemaks on tõusnud selle kolme aasta jooksul 20% ehk 20%-lt 24%-le, seega neli protsendipunkti. Kuidas siis on, millised need järgmised maksud on? Me ju siin kuuleme, et prügikaste tuleb juurde osta igaühel, see reform läheb edasi. Siiamaani oli omavalitsuse ülesanne neid kohale panna, oli võimalik neisse viia pakendid ja paber, nüüd tuleb need oma koduõue või korteriühistu juurde panna. Millised maksud ja muud koormused veel tulevad järgmise kahe aasta jooksul? Nii palju aega on enne järgmisi Riigikogu valimisi.

Aitäh! Siin oli nüüd jälle päris mitu teemat, aga kõigepealt, mulle on jäänud mulje, et Argo Luude toetab seda jäätmereformi. Aga võib-olla ma olen valesti aru saanud teie ja Urmas Reinsalu küsimusest. Eks me siis täpsustame selle üle. Vaatame, jah. Aga kindlasti püüame teha mõistliku jäätmereformi, et sorteerijatele hind kallimaks ei lähe. Aga need, kes ei sorteeri, peavad siis ilmselt rohkem panustama. See printsiip on ju loogiline ka. Enamus inimesi on valmis sorteerima ja jäätmetest saab ju materjali, mida mõistlikult taaskasutada. Juba vanad eestlased, kes võib-olla teie hinnangul olid kaunis konservatiivsed, teadsid, et ei maksa väärtuslikku materjali lihtsalt ära visata. See on ka minu arust mõistlik. Leiame sellele lahendused. Ja see debatt ju tuleb parlamendis. Jäätmereformi eelnõu on siia saadetud. Ma arvan, et seda selle ajaga – parlamendile on viljakat tööaega jäänud kolm või neli nädalat – ilmselt ära menetleda ei jõua, nii et terve suve saab sellega tegeleda. Nüüd, tulles selle jõukate [teema] ehk maksuküüru juurde, siis, hea küsija, alustame ikkagi ajaloost. Selle maksuküüru ehk ebaõnnestunud astmelise tulumaksu kehtestas ju Isamaa koos Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidega. Vaatame tõele näkku, nii see on. See on ebaõnnestunud astmelise tulumaksu katsetus. Ja kui ma Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide puhul loen seda pidevalt nende programmist, et see on nende plaan, siis teie puhul see veidi üllatab. Aga võib-olla olen asjatult üllatunud, pole lihtsalt kursis selle poliitikamuudatusega. Ja te üldiselt üritate seda järjekindlalt kaitsta, tehes sellest Reformierakonna tulumaksuküüru. Ma võin kinnitada: Reformierakonna asi see tulumaksuküür ongi täpselt nii palju, et me tühistame selle. Ja, nagu ma Urmas Reinsalule ütlesin, ärge pidage pikka viha. See muudatus tähendab seda, et inimeste tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni. 2026. aastal, kui tulumaks on ka 24%, jääb keskmise palga teenijale umbes 1500 eurot aastas rohkem raha kätte kõikide nende maksumuudatustega. See on hea uudis, mitte halb uudis. Aga ma loomulikult saan aru, et retoorikas on vaja rääkida kõigest muust. Aga vaadake neid numbreid: need maksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja majandusele ka. Oleme ausad, [ettevõtete] kasumimaksu tühistamine, esimesest eurost tulumaksustamise tühistamine, mis praegu kehtib – need on ka ju mõistlikud muudatused. Helir-Valdor Seeder lubas omal ajal siin saalis kõiki selliseid mõistlikke muudatusi toetada. Ta noogutab, endiselt toetabki. Toetage teie ka!

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.