Sõda ja rahu

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on sõda ja rahu. Martin Helme, palun!

Aitäh! Eelmisel nädalal manööverdas Eesti ennast ise sõjaolukorra piirile Venemaaga. Ilmselt omaenda stratkomi deliirsetest jutupunktidest joovastunud ametnikud ja poliitikud, andmata aru sellest, mis on kaalul, alustasid operatsiooni, mille tulemuseks oleks olnud see, et Eesti oleks ise alustanud sõda Venemaaga – ja meie enda territooriumil. Sellisel sündmuste kulul on Eestile katastroofilised tagajärjed. Ma tean küll, et Michal ütles meile siin paar nädalat tagasi, et tema suudab selle kõigega elada, aga ma arvan, et kümned tuhanded inimesed ei ela seda üle. Ja Eesti riik ka mitte. Meie ametlikus retoorikas on aastakümneid olnud selline loosung, et me ei ole mitte kunagi üksi. Ainult selles olukorras, Vene varilaevastikku murdma minemises olime me üksinda. See laev tuli minu andmetel Suessist, läks mööda Kreekast, kes on [kehtestanud] sanktsioonid, läks mööda Itaaliast, läks mööda Prantsusmaast, Hispaaniast, Gibraltarist, kus on Briti asuala, eks ole, ja siis Inglise kanalist. Ükski neist riikidest ei takistanud seda laeva, ei läinud Vene varilaevastikku takistama ja murdma ja tükeldama. Siis sisenes see Taani väinadesse, siis sõitis mööda Rootsist ja Soomest. Alles siis, kui hakkas jõudma Vene rannikuvete lähedale, läks suurriik Eesti, impeerium Eesti seda olukorda lahendama. Ja loomulikult tegi ta seda – nii nagu Michali ja Reformierakonna juhtimisel riigis kõike tehakse – käpardlikult ja katastroofiliselt halvasti. Ükski neist riikidest, millel on päriselt lahinguvõimeline merevägi ja päriselt lahinguvõimeline õhuvägi, ei sekkunud selle laeva teekonda, aga Eesti otsustas sekkuda, ja nagu öeldud, läbikukkunult. Mina tahan teada lihtsalt – ärme muudesse asjadesse siin lähme –, kes vastutab. Kes andis korralduse? Kes kooskõlastas? Kes vastutab?

Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Teie sellised laetud seisukohavõtud Eesti mereväe, Eesti kaitseväe, Eesti kaitsevõime ja geopoliitiliste seisukohtade suunas ei tee teile minu hinnangul au. Hoolimata sellest, et on üldteada, et teil ja vist ka teie erakonnal on mingi igikestev vaen Eesti kaitseväe vastu, Kaitseväe juhatajate ja Kaitseväe otsustajate vastu. Ma ei ole täpselt aru saanud, millest see on. Teile kindlasti meeldib ennast Eesti riigilipu taustal esitleda, aga ometi on selline sõnastus pigem meie idanaabri leksikonist. Aga lähme siis sündmuste juurde. Kõigepealt, mis on seaduse alus? Te peaksite teadma parlamendis olles, et 16. jaanuaril arutas valitsus seda ja esitas Riigikogule Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu. Seadusemuudatus või seadus võeti vastu 9. aprillil 2025. Riigikogu võttis vastu sellesama juba mainitud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse eelnõu 565. Selles täpsustati Kaitseväe ülesandeid ja vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamise [tingimusi]. Seda esiteks. Kaitseväel ja Politsei- ja Piirivalveametil on mandaat nagu mereväel astuda samme Eesti mereala kaitseks, muu hulgas ka kriitilise taristu kaitseks. Ma saan aru loomulikult, et Venemaad ja väga paljusid teisi häirib Euroopa Liidu – ja muu hulgas ka näiteks Ühendkuningriigi, kes Euroopa Liitu ei kuulu – pühendumus nende rahakraanide kinnikeeramisele. Aga ma võin öelda numbrites, et Eesti on tänaseks kontrollinud juba ligi 450 laeva ja need kontrollid jätkuvad. Seesama varilaevastik on väga mitmes mõõtmes probleem. Naftatulusid, mida Venemaa sealt saab, kasutatakse Ukrainas agressiooniks, naiste, laste, süütute inimeste tapmiseks, maa vallutamiseks. Samamoodi kasutatakse seda raha Eesti-vastasteks ja Euroopa Liidu ja NATO riikide vastasteks hübriidoperatsioonideks. Lisaks on see varilaevastik keskkonnaoht, nagu on see ka reaalne oht taristule. Nii et Kaitseväel ja Politsei- ja Piirivalveametil on täielik õigus meie taristu kaitseks välja astuda ja oma mandaati teostada. Täpselt nii nad seda tegid.

Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

No ma küsisin üsna lihtsa küsimuse ja pikalt-pikalt tuli mullikesi ja propagandat. Mina ei naeruväärista Eesti mereväge ega Eesti kaitseväge, mul on olnud vaidlusi Eesti kaitseväe juhtimise ja poliitiliste otsuste üle ja see kriitika on alati olnud poliitiliste otsuste üle või selle üle, kui sekkutakse poliitikasse Kaitseväe juhataja poolt. Aga mida me nägime eelmisel nädalal, oli meie võimetus. Nii nagu Eesti riik kukkus läbi tsiviilkaitsehäiresüsteemi testimisel, kukkus ta läbi ka selle laeva peatamisel. See oli häbiväärne läbikukkumine, aga ma isegi ei küsinud seda. Mina ei teinud kedagi siin maha, ma küsisin, kes vastutab selle eest, et Eesti oma sammudega oli millimeetri kaugusel sõjategevuse puhkemisest Venemaaga Eesti pinnal, Eesti õhuruumis või Eesti vetes. Oma sammude tagajärjel! Teie vastus on see, et PPA ja merevägi tegelesid sellega, mingid inimesed toimetasid ja kuskil keegi otsustas. Ma tegelikult ausalt öeldes pisut isegi püüan nagu end koguda, et mis mõttes?! Te olete peaminister! Kõrval istub kaitseminister. Ja te tulete meile rääkima, et te ei tea mitte midagi. Mingid piirivalve laevad otsustasid sõtta minna Venemaaga ja te ei tea mitte midagi või? Teid ei kaasatud, teilt ei küsitud kooskõlastust või nõusolekut. Aga mida te teete seal ametis? Astu tagasi! Pange amet maha, te ei ole ju võimelised riigi saatusest mitte mingit vastutust kandma sellisel juhul. Kui tõesti on nii, nagu praegu vastusest välja tuleb, et merevägi ja piirivalve ise otsustavad alustada sõda Venemaaga, siis milleks meile üldse valitsus? Minge minema! Anname siis Belitševile või ma ei tea, kellele, mõnele mereväe võllile selle riigi juhtimise üle. Minge minema sealt ametist, kui te ise ei olnud selle otsustamise juures! Ma küsin uuesti: kas te olite või ei olnud selle üle otsustamise juures?

Aitäh! Jälle pikk emotsionaalne tiraad, kus, ütleme nii, vähemalt alguses te kindlasti võtsite arvustada Eesti kaitseväe võimet ja otsustuskindlust. Korralduse annab Kaitseväe peastaabi ülem Kaitseväe juhataja nimel ja tegevused olid kooskõlas teiste asjasse puutuvate riigiasutustega. Sellel on nii seadusandja mandaat kui valitsuse mandaat, nii et meie Kaitseväge ja mereväge toetame, et oleks klaar. Lisaks jätkame nendesamade varilaevastike kontrollimist, seda teevad teised riigid Euroopas. Just see Euroopa Liit, mis teile väga ei meeldi ja kust te tahaksite tingimata välja astuda – ja ma mäletan, et Mart Helme on lubanud siin ka liidust väljaastumise töörühma või toetusgrupi teha, siiamaani pole nähtud seda –, on lisanud suure hulga laevu 17. sanktsioonide paketis just sellesse sanktsioonide nimekirja. Seesama laev on ka brittide sanktsioonide nimekirjas. [See on petlik] ettekujutus, et me oleme selles maailmas kuidagi üksi – ei ole. NATO operatsioon Läänemere Vahimees ongi just selle jaoks, et tagada meie taristu puutumatus. Selle jaoks see ongi. Meie merevägi, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet tagavad seda. Vajadusel küsivad dokumente, kontrollivad dokumente, vajadusel eskordivad need laevad välja. Sellesama laeva puhul oli täpselt nii, et nagu merevägi seda plaanis, nii see ka läks. Kontrolliti ja eskorditi meie vetest välja. Nii et teie ettekujutus, et kui me kontrollime ja küsime Venemaale raha vedavate varilaevastike laevade dokumente ja kuidagi nende tegevust ehk häirimegi, siis see on sõda ja piinlikkus – vaadake, me oleme ikka väga erinevalt planeedilt. Me oleme väga erinevalt planeedilt. Varilaevastiku kontrollimine, Venemaa rahakraanide kinnikeeramine on möödapääsmatu tegevus. See on möödapääsmatu tegevus. Sellega tegeleb kogu Euroopa ja tegelevad Euroopa-välised riigid. Ma võin teile meenutada, kuidas varilaevastiku alused on täpselt samamoodi – ei ole ju saladus, kõik teavad seda – [kaableid] lõhkunud. Estlink 2 on lõhkunud Eagle S, Gotlandi lähedal on Hiina laeva kahtlustatud, kui purunes kaks sidekaablit, 2023. aastal purunes Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector ja nii edasi. Sellepärast on NATO laevad ja meie laevad, meie merevägi merel, et tagada meie taristu puutumatus. See on primaarne ülesanne. Täpselt nagu on plaanitud, nii nad seda ka tagavad.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu! Te heitsite minu kolleegile ja pinginaabrile ette pikka emotsionaalset tiraadi ja selleks, et te ei saaks minu suunas teha sedasama etteheidet, ma küsin teilt väga rahulikult, väga mitte-emotsionaalselt ja väga konkreetselt väga lihtsa küsimuse. Kuulake hoolega, pange kirja! Kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia? Kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia? Lisaks sellele, mis on seotud selle küsimusega: kas operatsioon oli valitsusega, see tähendab peaministriga või kaitseministriga eelnevalt kooskõlastatud ja nende poolt heaks kiidetud või mitte? Veel kord, kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia ja kas operatsioon oli valitsusega eelnevalt kooskõlastatud ja ka heaks kiidetud? Ma loodan, et ma rohkem ei pea kordama. Emotsionaalne ei ole, pikka tiraadi ei ole. Lihtne, konkreetne küsimus. Palun selget, lihtsat, konkreetset vastust!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Ma juba ütlesin teie emotsionaalsemale pinginaabrile, nagu te ise ütlesite, et korralduse selleks andis Kaitseväe peastaabi ülem Kaitseväe juhataja nimel. Mulle tundub, et teile vist jääb ebaselgeks veidi, et Kaitseväel, mereväel, nagu ka Politsei- ja Piirivalveametil, on seadusest tulenevalt mandaat kaitsta ja astuda samme erinevate operatsioonide läbiviimiseks. Kas te tõesti arvate, et Eesti riigis asjad on nii viletsalt korraldatud, et kui parajasti sise- või kaitseministrit kätte ei saa, jätab merevägi kaablid valveta, sest nad ei saanud parajasti ministrit kätte? Kindlasti mitte. Eesti riigis on asjad korraldatud sellisel viisil, et iga operatsiooni ei peagi poliitikutega kooskõlastama. Ministrid on vahepeal ära ja nii edasi. Ega neid konkreetseid parameetreid ei peagi mitte kunagi kooskõlastama. Informatsiooni jagatakse, absoluutselt. Aga selliseid asju, mis puudutavad laevade dokumentide kontrolli – nagu ma mainisin, oleme me 450 laeva dokumente kontrollinud –, [poliitikutega ei kooskõlastata]. Kui kuskil on oht taristule ja neid laevu on vaja saata, eskortida, siis kas te tõesti kujutate ette, et me hakkame iga kord kaitseministri käest küsima: "Kallis kaitseminister, kas sa oled saadaval? Me nüüd hakkame seda laeva sellest taristuobjektist eemale eskortima." See oleks ju nonsenss. Ma ei saa aru, miks te üritate sellist muljet luua. PPA-l oli see täpselt samamoodi teada, valmisolek parduda. Kui laev oleks tulnud Eesti vetesse, pole kahtlust, seda oleks tehtud. Dokumendikontrolli eesmärgil laevale jõuga pardumine ei ole proportsionaalne [jõu kasutamise meede]. Selle kohta anti info meile juba enne, kui see laev siia jõudis. Tankeril olid olemas ka mõlemad ankrud. Ankrud olid välja laskmata, nii et selle alusel needsamad hinnangud anti, mida täpselt selle laevaga tehakse.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.