Arupärimine õpetajate töötasude erinevuste kohta (nr 790)

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Madis Kallase, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Helmen Küti, Reili Ranna ja Riina Sikkuti 2. juunil 2025 esitatud arupärimine õpetajate töötasude erinevuse kohta, nr 790. Ettekandjaks, palun, Riigikogu liige Madis Kallas!

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Madis Kallase, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Helmen Küti, Reili Ranna ja Riina Sikkuti 2. juunil 2025 esitatud arupärimine õpetajate töötasude erinevuse kohta, arupärimine nr 790. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Madis Kallase.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head meie kuulajad! Esmalt tahan öelda, et ma loodan, et meil tuleb ministriga hea dialoog nii nende küsimuste üle, [mida siin esitatakse,] kui ka nende küsimuste üle, mis me oleme juba ette saatnud. Meil ei ole kindlasti plaanis hakata kedagi süüdistama või hakata kuidagi välja tooma, et midagi on tegemata aasta vaates või võib-olla ka nelja aasta vaates. Ma tõesti siiralt tahaks, et me räägiksime sellest probleemist, mis on küsimustes välja toodud. Kõigepealt, Eesti koolivõrgu kaardistus näitab, et meil on päris suur hariduslik ebavõrdsus ning seda mitte ainult maa-linna vaates, vaid seda on väga palju ka erinevate linnade sees. Probleemid on siin erinevad. Meie hinnangul peaksime me nendele rohkem tähelepanu pöörama. Analüüsid näitavad ka seda, et üks asi on see, kuidas on õppetulemused nii eksamite vaates kui ka teiste näitajate järgi, aga väga suurel määral erinevad ka õpetajate töötasud erinevates kohalikes omavalitsustes, ja seda üle Eesti. Eelmises punktis väga palju räägitud Ida-Virumaa õpetajate täiendav palgakoefitsient loomulikult mõjutab seda pilti. Selle kohta on meil ka üks küsimus. Aga meid huvitab pigem suurem pilt ja võib-olla just see, kuidas Riigikogu ja ministeerium üheskoos saaks veel rohkem sellele teemale tähelepanu pöörata, saaks veel rohkem üheskoos arutada, millised võiksid olla võimalikud lahendused, et igas Eestimaa piirkonnas oleks õpetajate töötasu võimalikult kõrge, ja saaks arutada, mida oleks meil võimalik selleks ära teha. Eriti kurb on olukord nendes kohalikes omavalitsustes, kus niigi makstakse õpetajate töötasule oma eelarvest juurde, aga sõltumata sellest ei küüni see 1,2‑kordse Eesti keskmise palgani. Meie hinnangul ongi üheks kitsaskohaks see, et väga palju on ikkagi endiselt seotud sellega – tänase ministriga see kuidagi seotud ei ole –, et klasside suurused on väga erinevad, ja meil arvestatakse õpetaja töötasu väga suures osas lähtuvalt õpilaste arvust kooli kohta. Juttu kokku võttes ütlen, et meil on ministrile esitatud kuus küsimust. Esiteks, kas ministeeriumil on plaanis astuda samme selles suunas, et ühtlustada õpetajate palgad üle Eesti ja seeläbi vähendada üha kasvavat regionaalset ebavõrdsust? Teiseks, kas minister peab õigeks, et õpetajate töötasu on niivõrd suures mahus seotud õpilaste arvuga klassis ning ei arvesta piirkonna hajaasustusest tulenevaid väljakutseid ehk maapiirkondade õpilaste arvu vähenemist? Kolmandaks, kas ministeeriumil on plaanis muuta õpetajate palgaraha arvestuse aluseid, et need rohkem arvestaks [piirkonna] eripärasid? Neljandaks, kas ministeerium on analüüsinud Ida-Virumaa õpetajate kõrgema palgamäära mõju õpetajate liikumisele Ida-Virumaale? Viiendaks, kas ministeerium on analüüsinud üldhariduskoolide õppetulemusi ja nende võimalikke seoseid õpetajate töötasuga? Viimase küsimusena esitasime selle: kas ministeeriumil on plaanis õpetajate toetamiseks käivitada mõningaid uusi meetmeid, mis aitaksid õpetajaametit rohkem väärtustada? Oleme näitena toonud eluaseme‑ või transporditoetused, mis võiks meie hinnangul selles suunas liikumist oluliselt kiirendada. Nagu ma ütlesin, meie poolt on tagatud igati sisukas ja rahumeelne arutelu, et üheskoos liikuda edasi sellega, kuidas meie siitpoolt ja ministeerium sealtpoolt saaks selle teema lahendamisele kaasa aidata. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head meie kuulajad! Esmalt ma tahaksin öelda, et ma loodan, et meil tuleb ministriga hea dialoog nii küsimuste osas kui ka nende küsimuste osas, mida me oleme juba ette ette saatnud. Meil kindlasti ei ole plaanis hakata kedagi süüdistama või hakata kuidagi tooma välja, et midagi on tegemata nii aasta vaates kui ka võib-olla nelja aasta vaates. Ma tõesti siiralt tahaks, et me räägiksime sellest probleemist, mis on ka siin küsimustes välja toodud. Kõigepealt, Eesti koolivõrgu kaardistus näitab, et meil on päris suur hariduslik ebavõrdsus ja seda mitte ainult maa-linna vaates, vaid tegelikult ka väga palju erinevate linnade sees. Probleemid on siin erinevad ja meie hinnangul me peaksime nendele rohkem tähelepanu pöörama. Ja mida näitavad ka need analüüsid? Üks asi on see, kuidas on õppetulemused nii eksamite vaates kui ka teistes näitajates, vaid väga suurel määral erinevad ka õpetajate töötasud erinevates kohalikes omavalitsustes ja seda üle Eesti. Juba eelmises punktis väga palju räägitud Ida-Virumaa õpetajate täiendav palgakoefitsient loomulikult seda pilti mõjutab ja selle kohta on meil ka üks küsimus. Aga meid pigem huvitab suurem pilt ja võib-olla just see, kuidas Riigikogu ja ministeerium üheskoos saaks veel rohkem sellele teemale tähelepanu pöörata, saaks veel rohkem üheskoos arutada, millised võiksid olla need võimalikud lahendused, et meil igas Eestimaa piirkonnas oleks õpetajate töötasu võimalikult kõrge, ja mis selleks oleks siis võimalik meil ära teha. Eriti kurb on olukord nendes kohalikes omavalitsustes, kes niigi maksavad õpetajate töötasule oma eelarvest vahendeid juurde ja sõltumata sellest ei küündi need 1,2-kordsele Eesti keskmisele palgale. Meie hinnangul üheks kitsaskohaks ongi see, et väga palju on ikkagi seotud endiselt ja mis ei ole tänase ministriga kuidagi seotud, sellega, et klasside suurused on väga erinevad, ja meil arvestatakse ikkagi õpetaja töötasu väga suures osas lähtuvalt õpilaste arvust siis kooli kohta. Minu juttu kokku võttes on meil ministrile esitatud kuus küsimust. Esimene: kas ministeeriumil on plaanis astuda samme selles suunas, et ühtlustada õpetajate palgad üle Eesti ja seeläbi vähendada üha kasvavate regionaalset ebavõrdsust? Teiseks, kas peate õigeks, et õpetajate töötasu on niivõrd suures mahus seotud õpilaste arvuga klassis ning ei arvesta piirkonna hajaasustusest tulenevaid väljakutseid ehk maapiirkondade õpilaste arvu vähenemisega? Kolmandaks, kas õpetajate palgaraha arvestuse aluseid on plaanis ministeeriumil muuta, et need rohkem arvestaks erinevaid eripärasid? Neljandaks, kas ministeerium on analüüsinud Ida-Virumaa õpetajate kõrgeima palgamäära mõju õpetajate liikumisele Ida-Virumaale? Viiendaks, kas ministeerium on analüüsinud üldhariduskoolide õppetulemusi ja nende võimalikke seoseid õpetajate töötasuga? Ja viimase küsimusena esitasime selle: kas ministeeriumil on plaanis õpetajate toetamiseks käivitada mõningaid uusi meetmeid, mis aitaksid rohkem väärtustada õpetajaametit ? Oleme siin näitena toonud siis erinevad eluaseme- või transporditoetuste meetmed, mis võiks meie hinnangul selles suunas liikumist oluliselt kiirendada. Ja nii nagu ma ütlesin, meie poolt on tagatud igati sisukas ja rahumeelne arutelu, et üheskoos liikuda selle teemaga edasi, kuidas meie siitpoolt ja ministeerium sealtpoolt saaks aidata selle teema lahendamisele kaasa. Aitäh!

Palun arupärimisele vastama haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallase.

Ja nüüd palun arupärimisele vastama haridus- ja teadusminister Kristina Kallase.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud saadikud! Kõigepealt ma väga tänan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni selle sissejuhatuse eest, et me tegelikult siin Riigikogus tahame asjadest aru saada ja üksteisega dialoogi pidada ja sealt tuleb see kõige parem lahendus, mitte puldist pidada oraatorlikke kõnesid sotsiaalmeedia postituste tegemiseks, millest tegelikult Eesti riigis midagi paremaks otseselt ei lähe. Suur tänu teile selle eest! Ja ma tõesti arvan, et meil tuleb huvitav arutelu ja me mõlemad tegelikult sellest saame väga palju kasu. Õpetajate palga erinevus on tõesti väga suur, vaatasin värskemad andmed üle omavalitsuste lõikes. Kui võtta välja Ida-Virumaa omavalitsused, kellel on arusaadav põhjus, miks nende õpetajate keskmine palk on väga kõrge, siis kõige ülemise omavalitsuse ja kõige alumise omavalitsuse, mis mõlemad asuvad Tartumaal, kusjuures ühes ja samas piirkonnas ehk siis Tartu maakonnas, mitte Tartu linnas, vaid Tartu maakonnas on kaks omavalitsust, kus ühes on õpetaja tipupalk ja teises on õpetaja kõige madalam palk. Ehk siis tegemist ei ole regionaalsete eripäradega, mõlemad on Tartumaal, Tartu maakonnas. Vahe on 600 eurot kuus, ehk siis ühes Tartu maakonna omavalitsuses saab õpetaja 600 eurot rohkem kui teises. Nüüd, miks ma selle sissejuhatuse tegin, on see, et ma ei suuda selgitada, miks see nii on. Sellepärast et ükskõik mis objektiivset põhjendust ma ei võta, nii nende kahe valla asukohad, kahe omavalitsuse asukohad, kus nad asuvad, inimeste sissetulekud, kes nendes valdades elavad, mis on nende omavalitsuste keskmine sissetulek – mitte ükski asi ei selgita, miks on palgavahe 600 eurot õpetajal. Ja me oleme teinud ministeeriumis ka Tartu ja Võru omavalitsuste palga analüüsi ja vähemalt ministeeriumi vaates need andmed, mis meile ministeeriumis kättesaadavad on, ei suuda me ka selgitada seda palgaloo kujunemist. Meil ei ole lihtsalt seda sissevaadet omavalitsuste palgakujundamise loogikasse, eelarvete tegemise loogikasse, et me oskaksime öelda, miks see nii on. Aus vastus on lihtsalt, et ma tõesti ei tea. Ma olen kaks aastat üritanud aru saada, kust tulevad nii suured palgaerinevused, aga kuna omavalitsused kujundavad oma eelarveid väga autonoomselt ja ega keegi meile otse ligipääsu ei anna sellele süsteemile, kuidas kujunevad koolide eelarved, kuidas kujunevad palgasüsteemid, siis me tegelikult ministeeriumi vaates seda ei tea. Me lihtsalt ei tea, kus, millise kivi või kännu all peitub konn, mis ütleb meile, mis tegelikult see põhjus on. Ma tõesti ei tea. Meil on rahastusskeem kõigile selles mõttes ühesugune, välja arvatud see, et regionaalse koefitsiendiga läbi korrutatult peaksid need omavalitsused, kus täna justkui palk on madalam, saama regionaalse koefitsiendiga kõrgemat pearaha. Aga see regionaalne koefitsient ei tasanda neid palkasid ära ehk siis ikkagi käärid on väga-väga suured. Selles ongi see debati huvitavus, et ma ei oska teile siin selgitust anda, kust tuleb see palgaerinevus. Minu ainuke hüpotees, mida ma pean võib-olla natuke põhjalikumalt läbi analüüsima, seisneb selles, kuidas planeeritakse õpetaja ametikohti, kui palju planeeritakse ühes või teises omavalitsuses õpetaja ametikohti. Meil on teatud õpilaste hulga peale arvutatud x arv õpetaja ametikohti, mis peaks selle nii-öelda keskmise palga välja vedama ja kui konkreetses omavalitsuses on õpetaja ametikohti rohkem planeeritud ja õpetajaid töötab tööl rohkem, kui meie arvestus näitab, siis tõenäoliselt nad saavad väiksemat palka, sellepärast et see jaguneb õpetajate vahel. Aga ka see hüpotees on lõplikult kontrollimata, sest ka õpetaja ametikohtade arvestus ei ole meile lõpuni läbinähtav. Me ei tea seda lõpuni, kuidas kohalik omavalitsus tegelikult õpetaja ametikohti planeerib ja loob ja kas tegelikult õpetaja ametikohal on päriselt õpetajatööd tegev inimene või näiteks tugispetsialist või õppealajuhataja, kes on küll ametlikult õpetajatöö peal, aga tegelikult teeb õpetajatööd väikeses ulatuses. See ei ole üldse kuidagi keelatud, aga lihtsalt omavalitsused kujundavad õpetaja ametikohtade arvu väga-väga erinevalt. Seal sees võivad olla õppealajuhatajad, seal sees võivad olla osad koolipsühholoogid, huvihariduse juhid, kes teevad väikese koormusega õpetajatööd, aga lähevad arvesse õpetajatena, sest nad on õpetajatena tööle võetud. Andmetes on meil selles mõttes puudujäägid, et meie haridusministeeriumist seda tervikpilti tegelikult ei näegi. Me peame hakkama igasse omavalitsusse sisse suumima ja sõna otseses mõttes sisse minema omavalitsuse eelarve kujundamise protsessi, et aru saada, kust tulevad need palgavahed. Nüüd Narva ja Ida-Virumaa. Kuidas on mõjunud palgalisa Ida-Virumaale? On mõjunud hästi. Meil on ligi 400 täiesti uut inimest Ida-Virumaal õpetajana tööl, kes ei ole varem õpetajana töötanud või ei ole vähemalt Ida-Virumaal õpetajana töötanud või on töötanud õpetajana kunagi ammu. Ehk siis me oleme selle palgalisa koefitsiendiga tagasi õpetajaametisse toonud või lisaks õpetajaametisse toonud 400 inimest kahe aastaga. See on väga suur arv, kes on lisandunud. Nende püsimine ametis on keerulisem kui nende sinna tööle meelitamine. Ida-Virumaa on spetsiifiline, nende laste õpetamine, kes eesti keelt ei oska, on spetsiifiline töö, vajab erilähenemist, eri metoodilisi pädevusi. Meie selle aasta suur väljakutse eestikeelsele õppele üleminekul ja eriti Ida-Virumaa puhul on mitte üksnes uute inimeste tööle meelitamine, see on meil kahe aastaga tegelikult päris hästi õnnestunud, aga meie suur väljakutse on ehitada üles selline tugisüsteem, et need õpetajad saaksid vajalikku metoodilist tuge. Väga paljud neist puutuvad ju üldse esimest korda õpetamisega kokku. Rääkimata sellest, et nad peaksid õpetama lapsi, kes ei oska seda keelt, mis keeles nad õpetavad. See on metoodiline koolitus ja metoodilise toe andmine nendele õpetajatele on sellel aastal haridusministeeriumi poolt võetud absoluutseks prioriteediks, mida me peaksime tegema, et need õpetajad ametis püsiksid ja ei lahkuks koolist ja neil oleks piisavalt tuge. Aga see palgakoefitsient, igatahes mina väidan, et töötab hästi, toob tööle uusi inimesi. Kas ministeerium on analüüsinud üldhariduskoolide õpitulemusi ja nende võimalikke seoseid õpetajate töötasudega? Otseselt sellist analüüsi, et teada saada korrelatsiooni, kas meil on seos õpetajate palga määral ja õpilaste õpitulemustel, me teinud ei ole. Aga see on hea küsimus, seda hüpoteesi võiks testida. Me oleme küll vaadanud üldhariduskoolide õpitulemusi ehk siis põhikooli matemaatikaeksami tulemusi ja korreleerunud neid, kas on maakool või linnakool, kas on suur kool või väike kool ehk pisike, väikesearvuline kool, kas õpetaja, kes neid lapsi on õpetanud, vastab kvalifikatsioonile või ei vasta kvalifikatsioonile. Ükski nendest asjadest ei korrelleeru matemaatikaeksami tulemusega. Ehk siis ei korreleeru see, kas kool on linnas või maal. Nõrku koole on nii linnas kui maal, kusjuures mõnel puhul isegi ühes ja samas omavalitsuses on kooli ja kooli vahel väga suur erinevus matemaatikaeksami tulemustes. Ei korreleeru see, kas tegemist on suure kooliga või väikse kooliga, ja ei korreleeru see, kas õpetajal on kvalifikatsiooninõue täidetud või ei ole täidetud. Mis korreleerub, mis on meie järgmine arupärimine: korreleerub lapse sotsiaal-majandusliku taustaga. See oli ainuke asi, mis selgitas tegelikult õpitulemuste erinevust. Aga seda me saame teiega arutada järgmisel järgmises arupärimises. Nii, ma vist vastasin ära kõik. Kas ministeeriumil on plaanis õpetajate toetamiseks käivitada mõningaid uusi meetmeid, mis aitaksid rohkem väärtustada õpetajaametit, näiteks eluaseme- või transporditoetus? Ei ole kindlust, et eluaseme- või transporditoetus on just see meede, mis tegelikult toetab. Õpetajat toetab see, kui õpetaja saab, esiteks, keskenduda oma professionaalsele tööle ja tal ei ole ümberringi väga palju nii-öelda tema professionaalsest oskusest kõrvale tõmbavad tegevusi, olgu selleks siis bürokraatlikud protsessid või bürokraatlikud tegevused, aga mitte ainult. Õpetaja peab täna väga palju tegelema mitte otseselt õpetamise tööga, vaid tegelikult ka kasvatustööga. Seda kasvatustööd on koolis õpetaja ülesannete seas aina rohkem ja rohkem. Ja see kurnab väga palju õpetajaid. Me peame laiendama, ministeerium suurendab või muudab õpetajate kutsestandardit selleks, et laiendada nende inimeste hulka, kes koolis töötavad. Et ei ole niimoodi, et kõik ülesanded, mis koolil tegelikult on, on õpetaja peal. Meil võiks olla abiõpetaja standard, eks ole: kes on abiõpetaja, kes saaks tegelikult teatud ülesandeid õpetajalt koormusena maha võtta. Abiõpetaja kutsestandard peaks järgmisel aastal valmima: kes see inimene on, mis tema ülesanded on ja kuidas ta saaks selles kasvatusprotsessis, mis täna koolis on aina suurem koorem lisaks õpetajate ülesannetele, aidata. Abiõpetaja saaks toetada, et õpetaja saaks pigem keskenduda õpetamisele ja õpioskuste arendamisele õpilastes. Ja teine toetus kindlasti, mis minu arvates toetab õpetajat isiklikult, on karjäärimudel, mille me oleme astmete kaupa ära selgitanud. Kui on tegemist nooremõpetajaga, kes alles alustab tööd, siis tal peaks olema 25% tööajast see aeg, kus ta tegeleb enesearendamisega, suhtleb oma mentoriga. Tal peab koolis olema mentor, kes talle määratud on. See ei pruugi samas koolis olla, võib mujal olla. Nendele alustavatele õpetajatele ja karjääripöörajatele oleks olemas tugi koolis ja et nad ei upuks ära sellesse meeletusse õpetamise koormusesse kohe esimesel kooliaastal, kui nad sinna saabuvad. Ja need vanemad õpetajad, kes on juba kogenud õpetajad, nendele rakendub nii vanemõpetaja või meisterõpetaja palgaaste, et nad ikkagi oma professionaalse arengu eest saavad ka palgakõrgendust, mitte ainult selle eest, kui sa lisatunde võtad. Täna on võimalik õpetajal justkui oma palka kasvatada ainult siis, kui ta koormust kogu aeg endale juurde võtab. Ainult siis saad sa tegelikult palgakasvu. Õpetaja toetamise mõte on see, et õpetaja ei saa palgakasvu ainult koormuse pärast, vaid siis, kui ta muutub aina professionaalsemaks, koolitab ennast, muutub professionaalsemaks õpetajaks, jõuab vanemõpetaja või meisterõpetaja tasemele ja saab selle tõttu kõrgemat palgatoetust. Need on need meetmed, mis me rakendame selleks, et õpetajaid koolis tööd toetada. Vabandust, kui mõni mõni küsimus jäi vastamata. Aga saate äkki uuesti küsida.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud saadikud! Kõigepealt ma väga tänan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni selle sissejuhatuse eest, et me tegelikult siin Riigikogus tahame asjadest aru saada ja üksteisega dialoogi pidada ning nii tuleb see kõige parem lahendus, mitte siis, kui puldist pidada oraatorlikke kõnesid sotsiaalmeediasse postituste tegemiseks, millest tegelikult Eesti riigis midagi otseselt paremaks ei lähe. Suur tänu teile selle eest! Ma tõesti arvan, et meil tuleb huvitav arutelu ja me saame mõlemad sellest väga palju kasu. Õpetajate palkade erinevus on tõesti väga suur. Vaatasin üle värskemad andmed omavalitsuste lõikes. Kui jätta sealt välja Ida-Virumaa omavalitsused, sest on arusaadav, miks nende õpetajate keskmine palk on väga kõrge, siis kõige [kõrgema palgatasemega] omavalitsus ja kõige [madalama palgatasemega] omavalitsus asuvad mõlemad Tartumaal. Ühes ja samas piirkonnas ehk Tartu maakonnas – mitte Tartu linnas, vaid Tartu maakonnas – on ühes omavalitsuses õpetajate tipupalk ja teises õpetajate kõige madalam palk. Tegemist ei ole regionaalse eripäraga, mõlemad [omavalitsused] on Tartumaal, Tartu maakonnas. Vahe on 600 eurot kuus ehk ühes Tartu maakonna omavalitsuses saab õpetaja 600 eurot rohkem kui teises. Miks ma selle sissejuhatuse tegin? Sellepärast, et ma ei suuda selgitada, miks see nii on. Ükskõik millist objektiivset [võimalikku] põhjendust ma ei vaata – nende omavalitsuste asukohad, nende inimeste sissetulekud, kes nendes valdades elavad, nende omavalitsuste keskmine sissetulek –, mitte ükski asi ei selgita, miks on õpetajate palkade vahe 600 eurot. Me oleme teinud ministeeriumis ka Tartu ja Võru omavalitsuste palkade analüüsi. Vähemalt ministeeriumi vaates ei suuda ka need andmed, mis meile kättesaadavad on, selgitada seda palgaloo kujunemist. Meil ei ole lihtsalt sissevaadet omavalitsuste palgakujundamise loogikasse, eelarvete tegemise loogikasse, et me oskaksime öelda, miks see nii on. Aus vastus on lihtsalt, et ma tõesti ei tea. Ma olen kaks aastat üritanud aru saada, kust tulevad nii suured palgaerinevused, aga kuna omavalitsused kujundavad oma eelarveid väga autonoomselt ja ega keegi ei anna meile otse ligipääsu sellele süsteemile, kuidas kujunevad koolide eelarved, kuidas kujunevad palgasüsteemid, siis me tegelikult ministeeriumi vaates seda ei tea. Me lihtsalt ei tea, kus, millise kivi all peitub konn, kes ütleks meile, mis see tegelik põhjus on. Ma tõesti ei tea. Kõigi rahastusskeem on ühesugune, välja arvatud see, et kui regionaalse koefitsiendiga läbi korrutada, siis peaksid need omavalitsused, kus palk on justkui madalam, saama regionaalse koefitsiendi tõttu [suuremat] pearaha. Aga see regionaalne koefitsient ei tasanda neid palkasid ära, ehk ikkagi on käärid väga-väga suured. See teebki selle debati huvitavaks, et ma ei oska anda teile selgitust, kust see palgaerinevus tuleb. Minu ainuke hüpotees, mida ma peaksin võib-olla natuke põhjalikumalt läbi analüüsima, seisneb selles, [et seda erinevust põhjustab see,] kuidas ja kui palju planeeritakse ühes või teises omavalitsuses õpetajate ametikohti. Meil on teatud õpilaste hulga peale arvutatud x arv õpetajate ametikohti, mis peaks selle nii-öelda keskmise palga välja vedama. Kui omavalitsuses on õpetajate ametikohti rohkem planeeritud ja õpetajaid töötab rohkem, kui meie arvestus näitab, siis tõenäoliselt nad saavad väiksemat palka, sest see [raha] jaguneb kõigi õpetajate vahel. Aga see hüpotees on lõplikult kontrollimata, sest ka õpetajate ametikohtade arvestus ei ole meile lõpuni läbinähtav. Me ei tea lõpuni, kuidas kohalik omavalitsus tegelikult õpetajate ametikohti planeerib ja loob ning kas õpetaja ametikohal on päriselt õpetajatööd tegev inimene või näiteks tugispetsialist või õppealajuhataja, kes on küll ametlikult õpetajatöö peal, aga tegelikult teeb õpetajatööd väikeses ulatuses. See ei ole kuidagi keelatud, omavalitsused kujundavad õpetajate ametikohtade arvu lihtsalt väga-väga erinevalt. Selle arvu sees võivad olla õppealajuhatajad, selle sees võivad olla osad koolipsühholoogid, huvihariduse juhid, kes teevad väikese koormusega õpetajatööd, aga lähevad arvesse õpetajatena, sest nad on õpetajana tööle võetud. Andmetes on meil selles mõttes puudujäägid, et meie haridusministeeriumis seda tervikpilti tegelikult ei näegi. Me peaksime hakkama igasse omavalitsusse sisse suumima ja sõna otseses mõttes minema sisse omavalitsuse eelarve kujundamise protsessi, et aru saada, kust need palgavahed tulevad. Nüüd Narva ja Ida-Virumaa. Kuidas on mõjunud palgalisa Ida-Virumaale? On mõjunud hästi. Ligi 400 täiesti uut inimest on Ida-Virumaal õpetajana tööl. Nad ei ole varem õpetajana töötanud või ei ole vähemalt Ida-Virumaal õpetajana töötanud või on töötanud õpetajana kunagi ammu. Ehk me oleme kahe aastaga selle lisandunud palgakoefitsiendiga õpetajaametisse tagasi või lisaks toonud 400 inimest. See on väga suur arv. Nende ametis püsimist on keerulisem saavutada kui neid sinna tööle meelitada. Ida-Virumaa on spetsiifiline [piirkond], nende laste õpetamine, kes eesti keelt ei oska, on spetsiifiline töö, see vajab eri lähenemist, erinevat metoodilist pädevust. Meie selle aasta suur väljakutse eestikeelsele õppele üleminekul ja eriti Ida-Virumaa puhul on mitte üksnes uute inimeste tööle meelitamine, see on meil kahe aastaga tegelikult päris hästi õnnestunud, vaid meie suur väljakutse on ehitada üles selline tugisüsteem, et need õpetajad saaksid vajalikku metoodilist tuge. Väga paljud neist puutuvad ju üldse esimest korda õpetamisega kokku. Rääkimata sellest, et nad peaksid õpetama lapsi, kes ei oska seda keelt, milles neid õpetatakse. See metoodiline koolitus ja metoodilise toe andmine nendele õpetajatele on sellel aastal haridusministeeriumis võetud absoluutseks prioriteediks. Me peaksime seda tegema, selleks et need õpetajad ametis püsiksid ega lahkuks koolist ja neil oleks piisavalt tuge. Aga see palgakoefitsient, igatahes mina nii väidan, töötab hästi, see toob tööle uusi inimesi. "Kas ministeerium on analüüsinud üldhariduskoolide õpitulemusi ja nende võimalikke seoseid õpetajate töötasudega?" Otseselt sellist analüüsi, et teada saada, kas on seost õpetajate palgamäära ja õpilaste õpitulemuste vahel, me teinud ei ole. Aga see on hea küsimus, seda hüpoteesi võiks testida. Me oleme küll vaadanud üldhariduskoolide õpitulemusi ehk põhikooli matemaatikaeksami tulemusi ja korreleerinud neid selle järgi, kas kool on maakool või linnakool, suur kool või väike kool ehk pisike, väikesearvuline kool, kas õpetaja, kes neid lapsi on õpetanud, vastab kvalifikatsioonile või ei vasta kvalifikatsioonile. Ükski nendest asjadest ei korreleeru matemaatikaeksami tulemustega. Ehk tulemused ei korreleeru selle järgi, kas kool on linnas või maal. Nõrku koole on nii linnas kui ka maal, kusjuures mõnel puhul on isegi ühes ja samas omavalitsuses kooli ja kooli vahel väga suur erinevus matemaatikaeksami tulemustes. Tulemustega ei korreleeru see, kas tegemist on suure kooliga või väikse kooliga, ja ei korreleeru see, kas õpetajal on kvalifikatsiooninõue täidetud või ei ole täidetud. See, mis korreleerub, on seotud järgmise arupärimise teemaga: tulemused korreleeruvad lapse sotsiaal-majandusliku taustaga. See oli ainuke asi, mis selgitas õpitulemuste erinevust. Aga seda me saame teiega arutada järgmist arupärimist käsitledes. Nii, ma vist vastasin [sellele küsimusele] kõik ära. "Kas ministeeriumil on plaanis õpetajate toetamiseks käivitada mõningaid uusi meetmeid, et mis aitaksid rohkem väärtustada õpetaja ametit? Näiteks eluaseme‑ või transporditoetusi?" Ei ole kindlust, et eluaseme‑ või transporditoetus on just see meede, mis tegelikult toetab. Õpetajat toetab see, kui ta saab, esiteks, keskenduda oma professionaalsele tööle, et väga palju ei ole nii-öelda teda tema professionaalsest [tegevusest] kõrvale tõmbavaid tegevusi, olgu nendeks bürokraatlikud protsessid või bürokraatlikud tegevused, aga mitte ainult. Õpetaja peab väga palju tegelema mitte otseselt õpetamistööga, vaid ka kasvatustööga. Seda kasvatustööd on koolis õpetaja ülesannete seas aina rohkem ja rohkem. See kurnab õpetajaid väga palju. Ministeerium muudab õpetaja kutsestandardit, selleks et laiendada nende inimeste hulka, kes saavad koolis töötada, et ei oleks niimoodi, et kõik ülesanded, mis koolil on, on õpetaja peal. Meil võiks olla abiõpetaja standard, [et oleks selge,] kes on abiõpetaja, kes saaks teatud ülesandeid õpetajalt [endale võtta, õpetajalt] koormust maha võtta. Järgmisel aastal peakski valmima abiõpetaja kutsestandard: kes see inimene on, mis on tema ülesanded ja kuidas ta saaks õpetajat aidata selles kasvatusprotsessis, mis koolis on õpetajatele aina suurem koorem, lisaks [nende tavapärastele] ülesannetele. Abiõpetaja saaks õpetajat toetada, nii et õpetajal oleks võimalik pigem keskenduda õpetamisele ja õpilaste õpioskuste arendamisele. Teine toetus, mis minu arvates toetab õpetajat isiklikult, on kindlasti karjäärimudel, mille me oleme astmete kaupa ära selgitanud. Kui on tegemist nooremõpetajaga, kes alles alustab tööd, siis peaks tal olema 25% tööajast selline aeg, kui ta tegeleb enesearendamisega, suhtleb oma mentoriga. Talle peab koolis olema määratud mentor. See [mentor] ei pruugi samas koolis olla, ta võib olla ka mujal. Alustavatel õpetajatel ja karjääripöörajatel peaks olema koolis tugi, et nad ei upuks ära sellesse meeletusse õpetamiskoormusesse kohe esimesel kooliaastal, kui nad kooli on saabunud. Vanemate õpetajate suhtes, kes on juba kogenud, rakendub vanemõpetaja või meisterõpetaja palgaaste. Nad oma professionaalse arengu eest saavad ikkagi ka palgakõrgendust, mitte ainult selle eest, kui nad lisatunde võtavad. Praegu on õpetajal võimalik oma palka kasvatada ainult siis, kui ta endale koormust kogu aeg juurde võtab. Ainult siis saab ta tegeliku palgakasvu. Õpetaja toetamise mõte on selles, et ta ei saaks palgakasvu ainult koormuse eest, vaid ka siis, kui ta muutub professionaalsemaks, koolitab ennast, jõuab vanemõpetaja või meisterõpetaja tasemele. Selle tõttu saab ta siis kõrgemat palgatoetust. Need on need meetmed, mida me rakendame selleks, et õpetajaid nende töös toetada. Vabandust, kui mõni mõni küsimus jäi vastamata. Aga siis saate äkki uuesti küsida.

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Jah, palkade erinevuse põhjused, ma saan aru, on tõesti väga erinevad. Aga teil on olnud käimas selline protsess, et te olete üritanud haridusleppe raames saada koolipidajad ja ametiühingu ühe laua taha, te olete ka ise seal istunud. Kas seal on kerkinud see küsimus, kuidas oleks võimalik teha nii, et piltlikult öeldes sama kvalifikatsiooniga ja võib-olla samade teadmiste ja kogemustega õpetajad ei saaks Eesti eri piirkondades ja eri koolides niivõrd erinevat palka? Kas see haridusleppe raames on kuidagi käsitlemist leidnud ja kas sellele on ka mingit rohtu leitud?

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Jah, nende palkade erinevused, ma saan aru, need põhjused on tõesti väga erinevad. Aga kuna teil on olnud käimas selline protsess, et te olete üritanud siin haridusleppe raames saada nii koolipidajad kui ametiühingu ühe laua taga, te olete ka ise seal istunud, siis kas on seal ka kerkinud see küsimus, et kuidas oleks võimalik teha nii, et piltlikult öeldes sama kvalifikatsiooniga võib-olla teadmiste ja kogemustega õpetaja ei saaks Eesti erinevates piirkondades eri koolides niivõrd erinevat palka. Kas see haridusleppe raames on ka kuidagi käsitlemist leidnud ja kas seal on ka mõnda rohtu leitud?

Aitäh! Kõigepealt me peaksime selle eelduse kuidagi selgeks rääkima. Minul ei ole kindlasti seda eeldust, et igas Eestimaa piirkonnas on õpetaja palk täpselt ühesugune. Seda eeldust ma ei loo, sellepärast et meil on väga suured palga või elamiskulude erinevused Tallinna ja muu Eesti vahel, see on ilmselge. Aga mida ma ei suuda selgitada, on see, mis ma teile alguses ütlesin, et miks meil on ühe maakonna piires Eesti kõige kõrgema palgaga omavalitsus ja kõige madalama palgaga omavalitsus. Ühe ja sama maakonna piires! Mitte nagu Tallinn versus mingi muu piirkond, vaid ühe ja sama maakonna piires. Tegemist ei ole tõenäoliselt ikkagi nii-öelda tööturust tulenevate palgaerinevustega, vaid on tegemist ikkagi omavalitsuse palgapoliitikaga ja eelarve strateegiaga. Üks asi, mis mul jäi eelmine kord mainimata, mis Jaak Aaviksoo analüüsist, hariduskulude analüüsist tegelikult välja tuli. Jaak Aaviksoo tõi välja, et õpetajate palk konkreetses omavalitsuses on väga selges korrelatsioonis teiste omavalitsuse töötajate palgamääradega: kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate, lasteaednike ja kõigi teiste palgamääradega. Järelikult siis, kui omavalitsus tervikuna palkasid eelarvestab väiksemas mahus kui näiteks kõrvalomavalitsus, kes oma eelarves palku prioritiseerib, siis selle võrra on ka õpetajate palgad madalamad. See korrelatsioon teiste omavalitsuse töötajate palkadega oli seal väga selge ja see on arusaadav, sest omavalitsus üritab oma töötajate palkasid hoida ikkagi enam-vähem ühes sarnases mingis loogikas. Ilmselt ikkagi see õpetajate palga erinevus tuleneb omavalitsuse eelarve põhimõtetest, mis on eelarves tegelikult need palga üldised kulud seatud. Aga seda, et Tallinnas või kuskil mujal Eestis peaks olema sarnane palk, täpselt ühetaoline, ma päris sellega nõus ei ole. Tallinnas on elukallidus kordades kõrgem, tööturul keskmine palk kordades kõrgem. Tallinna klassid ja õpilaste arvud, ühel õpetajal õpilaste arv, kellega tema töötama peab, on oluliselt kõrgem. See on täiesti mõistetav ja ma arvan, et õige, et Tallinnas on õpetaja palk mõnevõrra kõrgem kui mujal Eestis. Aga küll ei peaks riik kohtlema omavalitsusi selles mõttes ebavõrdselt. Tallinn on piisavalt rikas omavalitsus, võimeline ka ise seda palgakõrgendust sinna juurde tegema.

Aitäh! Kõigepealt me peaksime selle eelduse kuidagi selgeks rääkima. Mina kindlasti ei eelda, et kõigis Eestimaa piirkondades on õpetaja palk täpselt ühesugune. Seda eeldust ma ei loo, sest on väga suured palkade või elamiskulude erinevused Tallinna ja muu Eesti vahel, see on ilmselge. Aga ma ei suuda selgitada seda, mida ma teile alguses ütlesin, miks meil on ühe maakonna piires Eesti kõige kõrgema palgaga omavalitsus ja kõige madalama palgaga omavalitsus. Ühe ja sama maakonna piires! Mitte Tallinn versus mingi muu piirkond, vaid ühe ja sama maakonna piires. Tegemist ei ole tõenäoliselt nii-öelda tööturust tulenevate palgaerinevustega, vaid tegemist on ikkagi omavalitsuse palgapoliitika ja eelarvestrateegiaga. Üks asi jäi mul enne mainimata, mis Jaak Aaviksoo [töörühma koostatud] hariduskulude analüüsist tegelikult välja tuli. Jaak Aaviksoo tõi välja, et õpetajate palk konkreetses omavalitsuses on väga selges korrelatsioonis teiste omavalitsuse töötajate palgamääradega: kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate, lasteaednike ja kõigi teiste palgamääradega. Järelikult, kui omavalitsus eelarvestab palkasid tervikuna väiksemas mahus kui näiteks kõrvalomavalitsus, kes oma eelarves palku prioriseerib, siis on seal ka õpetajate palgad madalamad. Korrelatsioon omavalitsuse teiste töötajate palkadega oli seal väga selge. See on arusaadav, sest omavalitsus üritab oma töötajate palkasid hoida ikkagi enam-vähem mingis ühes sarnases loogikas. Ilmselt ikkagi see õpetajate palkade erinevus tuleneb omavalitsuse eelarve [koostamise] põhimõtetest, kuidas on eelarves need üldised palgakulud [paika pandud]. Aga sellega, et Tallinnas ja kuskil mujal Eestis peaks olema täpselt ühetaoline palk, ma päris nõus ei ole. Tallinnas on elukallidus kordades kõrgem, tööturul on ka keskmine palk kordades kõrgem. Tallinna klassides on õpilaste arv, kellega õpetaja töötama peab, oluliselt kõrgem. See on täiesti mõistetav ja ma arvan, et on õige, kui Tallinnas on õpetaja palk mõnevõrra kõrgem kui mujal Eestis. Küll aga ei peaks riik kohtlema omavalitsusi selles mõttes ebavõrdselt, lihtsalt Tallinn kui piisavalt rikas omavalitsus on võimeline ka ise palgakõrgendust [lisaks] tegema.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ministriproua! Tartumaa saadikuna ma huviga kuulaks, kus koha peal need kaks kooli on. Ma olen ühe omavalitsuse volikogu liige ka. Oleks huvitav teada. Te olete kaks aastat vaeva näinud, aga võib-olla see lahendus on lihtsam. Ma natuke tunnen seda maastikku.

Hea juhataja! Hea ministriproua! Tartumaa saadikuna ma huviga kuulaks, kus koha peal need kaks kooli on. Ma olen ühe omavalitsuse volikogu liige ka. Oleks huvitav teada. Te olete kaks aastat vaeva näinud, aga võib-olla see lahendus on lihtsam. Ma natuke tunnen seda maastikku.

Ma ütlen teile seda pärast, ei ole vaja siin Riigikogu puldist neid omavalitsusi ette lugeda, need ei ole selles mõttes avalikud andmed. Ma teile pärast ütlen need omavalitsused.

Ma ütlen teile seda pärast, ei ole vaja siin Riigikogu puldist neid omavalitsusi selles mõttes ette lugeda, need ei ole selles mõttes avalikud andmed. Ma teile pärast ütlen need omavalitsused.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te osaliselt juba nimetasite neid võimalusi, mille kohta ma küsin, aga need lähtusid pigem õpetajast endast, õpetajast kui üksikisikust. Mina küsin kooli kui terviku kohta. Kui me näeme, et meil on teatud koolid, mis on paremad, ja koolid, mis võiks olla paremad, siis kas me ei peaks lähenema sellele niimoodi, et me ka riiklikult soosiksime teatud õpetajate liikumist – ma ei tea, suurema rahastusega, parema palgaga – nendesse koolidesse, kus oleks vaja taset tõsta. Ehk me ei vaata seda õpetajapõhiselt, vaid vaatame koolipõhiselt. Järgmise päevakorrapunkti [teema] on hariduslik ebavõrdsus. Teatud viisil ka õpetajad mõjutavad seda, erinevates Eesti kohtades küll erinevalt, nii et see aitaks ka neid probleeme lahendada. Ehk kas teil on plaanis ja kas teie arvates oleks mõistlik tõsta hoopis koolide taset nendes kohtades, kus see jääb keskmisest maha?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te osaliselt juba nimetasite neid võimalusi, mille kohta ma küsin, aga need pigem lähtusid õpetajast endast, õpetajast kui üksikisikust, aga ma küsiksin kooli kui terviku kohta. Kui me näeme, et meil on teatud koolid, mis on paremad, ja koolid, mis võiks olla paremad, siis kas me ei peaks mõtlema, lähenema sellele niimoodi, et me ka riiklikult soosime teatud õpetajate liikumist, ma ei tea, suurema rahastusega, parema palgaga, nendesse koolidesse, kus seda taset oleks vaja tõsta. Ehk siis me ei vaata seda õpetajapõhiselt, vaid vaatame koolipõhiselt. Ja tegelikult noh, järgmine päevakorrapunkt on hariduslik ebavõrdsus. Kuna seal ka teatud viisil need õpetajad mõjutavad seda, erinevates Eesti kohtades küll erinevalt, siis see aitaks ka neid probleeme lahendada. Ehk siis kas teil on plaanis ja kas teie arvates oleks mõistlik koolide taset tõsta nendes kohtades, kus ta jääb keskmisest maha?

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, me ei ole tegelikult vaadanud, kas on mingi korrelatsioon koolide õpitulemuste ja õpetajate palga vahel. Ma seda praegu väita ei saa, et seal on korrelatsioon, ma ei tea seda, me ei ole seda vaadanud. Ainuke korrelatsioon, mida me oleme leidnud, on õpilaste sotsiaal-majandusliku tausta ja õpitulemuste vahel, seal on seos olemas. See on tegelikult natuke järgmise arupärimise arutelu koht, et mis me selle teadmisega peale hakkame, et meil on korrelatsioon õpilase sotsiaal-majandusliku tausta ja õpitulemuste vahel. Kui me hakkame seda probleemi lahti harutama, siis me kõigepealt peaksime mõistma, kas see probleem tuleneb haridussüsteemist või see probleem tuleneb väljastpoolt haridussüsteemi, mis ilmneb haridussüsteemis. Ehk siis probleemi põhjustaja ei ole mitte haridussüsteem ehk see, et ühes kohas on õpetaja palk kõrgem kui teises ja ühes kohas on kvalifikatsioonile vastav õpetaja, teises kohas ei ole, mitte see ei põhjusta sotsiaal-majanduslikku erinevust ja tulemuste erinevust, vaid põhjustab see, milline on Eesti üldine regionaalne areng, milline on Eesti ebavõrdsuse areng ja kasv, ning see lihtsalt väljendub haridussüsteemis. Me lihtsalt näeme seda sümptomina seal, aga see ei ole haridussüsteemi enda tekitatud. Me peaksime tegelikult kõigepealt endale pildi selgeks saama, mis põhjustab selle, kas haridussüsteem ise. Ja kui me avastame, et see ei ole haridussüsteemi põhjustatud, mille ma ilmselt hüpoteesina püstitaksin, et see probleem ei ole haridussüsteemi tekitatud, vaid see on mujal, siis ei saa me seda lahendama hakata haridussüsteemi ümbermuutmisega, sellepärast et see probleem on kuskil mujal. Tegelikult, mida saab haridussüsteem teha ja mida ta on seatud tegema? Kui see probleem on kuskil mujal, kus me peaksime seda tegelikult lahendama hakkama, aga haridussüsteemil peaks olema see nivelleeriv mõju ehk siis ta peaks leevendama seda probleemi, ta ei saa seda ära lahendada. See ei ole tema võimuses seda lahendada, aga ta peaks seda leevendama. Ja nüüd see leevendamise vaidlus: ma ei tea, kas me vaidleme selle üle täna siin või järgmise punkti all. Muidu meil ei ole järgmise punkti all teiega enam millegi üle vaielda. Okei.

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, me ei ole vaadanud, kas on mingi korrelatsioon koolide õpitulemuste ja õpetajate palkade vahel. Ma seda praegu väita ei saa, et seal on korrelatsioon, ma ei tea seda, me ei ole seda vaadanud. Ainuke korrelatsioon, mille me oleme leidnud, on õpilaste sotsiaal-majandusliku tausta ja õpitulemuste vahel, seal on seos olemas. See on natuke järgmise arupärimise arutelu teema: mis me hakkame peale selle teadmisega, et meil on korrelatsioon õpilase sotsiaal-majandusliku tausta ja õpitulemuste vahel. Kui me hakkame seda probleemi lahti harutama, siis me peaksime kõigepealt aru saama, kas see probleem tuleneb haridussüsteemist või tuleb see väljastpoolt haridussüsteemi ja ilmneb haridussüsteemis. Probleemi põhjustaja ei pruugi olla haridussüsteem. Kui ühes kohas on õpetaja palk kõrgem kui teises ja ühes kohas on kvalifikatsioonile vastav õpetaja, teises kohas ei ole, siis mitte see ei pruugi põhjustada sotsiaal-majanduslikku erinevust ja tulemuste erinevust, vaid erinevust võib põhjustada see, milline on Eesti üldine regionaalne areng, milline on Eestis ebavõrdsuse areng ja kasv, ning see lihtsalt väljendub haridussüsteemis. Me võime näha seda lihtsalt sümptomina, aga see ei ole haridussüsteemi enda tekitatud. Me peaksime kõigepealt selgeks saama, mis seda põhjustab, kas haridussüsteem ise. Kui me avastame, et see ei ole haridussüsteemi põhjustatud, nagu ma ilmselt hüpoteesina püstitaksin, et see probleem ei ole haridussüsteemi tekitatud, vaid probleem on mujal, siis ei saa me seda lahendama hakata haridussüsteemi muutmisega, sest see probleem on kuskil mujal. Tegelikult, mida saab haridussüsteem teha ja mida ta on seatud tegema? Kui see probleem on kuskil mujal, siis me peaksime seda lahendama hakkama seal. Aga haridussüsteemil peaks olema nivelleeriv mõju ehk ta peaks seda probleemi leevendama, kuid ta ei saa seda ära lahendada. Ei ole tema võimuses seda lahendada, aga ta peaks seda leevendama. Nüüd see leevendamise vaidlus … Ma ei tea, kas me vaidleme selle üle nüüd või järgmise punkti all. Meil ei ole muidu järgmise punkti all teiega enam millegi üle vaielda. (Naerab.) Okei.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kas teil või Haridus‑ ja Teadusministeeriumil on teatud arusaam sellest, millised võiksid õpetajate palgad olla? Kas me tahame tõsta miinimumi või keskmist, kas me tahame regionaalset ühtlust? Miks ma seda küsin? Mind huvitab, kas haridusvaldkonnas on alternatiive ka pearahapõhisele rahastamisele. Teiseks, te ütlesite, et palgakoefitsient Ida-Virumaal töötab hästi. Koolist lahkub palju loodusainete õpetajaid ja matemaatikaõpetajaid, aga matemaatikatulemus on laste edasisele hariduskäigule ja sissetulekule oluline. Kas samalaadset palgakoefitsienti ei võiks rakendada näiteks matemaatikaõpetajate puhul? Kas on arutatud selliseid alternatiivseid lahendusi palgamaksmise praeguse süsteemi kõrval?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kas teil või Haridus- ja Teadusministeeriumil on teatud arusaam sellest, millised need õpetajate palgad võiksid olla? Kas me tahame tõsta miinimumi, keskmist, kas me tahame regionaalset ühtsust? Ja miks ma küsin? Kas on alternatiive ka pearahapõhisele rahastamisele haridusvaldkonnas? Ja teiseks, nagu te ütlesite, palgakoefitsiendi Ida-Virumaal töötab hästi. Kui arvestada, et koolist lahkub palju loodusainete õpetajaid, matemaatikaõpetajad, aga matemaatika tulemus laste edasisele hariduskäigule ja sissetulekule on oluline. Kas samalaadset palgakoefitsienti ei võiks rakendada näiteks matemaatikaõpetajate puhul? Kas on selliseid alternatiivseid lahendusi praegusele palga maksmiseks probleemile arutatud?

Jaa, aitäh! Sul oli mitu küsimust, ma püüan kõike meeles pidada. Õpetajate palga puhul on meie jaoks prioriteet nii alampalga tõus kui ka diferentseerimisfondi suurendamine ehk selle palgakomponendi suurendamine, mis võimaldab diferentseerida õpetajate palkasid. Järgmisel aastal diferentseerimisfond tõuseb 2% jagu. Ehk siis tuleb juurde 15 miljonit palgafondi, mis annab omavalitsustele võimaluse diferentseerida. See diferentseerimisfond võimaldab matemaatikaõpetajatele koefitsienti rakendada, see 15 miljonit on tegelikult raha, mida omavalitsused saaksid suunata matemaatikaõpetaja koefitsiendi suurendamiseks. Kuigi ta on osaliselt ära broneeritud juba ka karjäärimudeli rakendamiseks. Aga sealt jääb omavalitsustel raha üle, see ei ole ainult karjäärimudeli rakendamiseks, seal jääb raha üle ka õpetajate palga diferentseerimiseks. Kusjuures, meie mure ei ole ainult matemaatikaõpetajatega, meil on puudu kõikidest kvalifitseeritud õpetajatest, ka eesti keele õpetajatest ja inglise keele õpetajatest, eriti maapiirkondades on inglise keele õpetajate puudujääk täpselt samamoodi. Mina toetan isiklikult õpetajate palga suuremat diferentseerimist. Alammäär võiks olla kehtestatud kõigile loomulikult ühetaoline üle Eesti. Aga see diferentseerimine, nagu meil täna on regioonipõhine, eks ole, meil on teatud regioon, mis on eelisseisundis, täpselt samamoodi võiks see diferentseerimine olla ainepõhiselt. Meil on õpetajate ainepädevuste vahe tegelikult suur ja me peaksime suutma koolis pidada ja hoida neid, kelle ainepädevus on väga tugev, õpetajate tugev ainepädevus, see võiks ikkagi diferentseeritav olla. Kas üleriigiliselt kehtestada nüüd see diferentseerimine? Ma täna jääksin pigem sellele seisukohale, et ma eelistan selle diferentseerimisfondi mahu tõusu, et omavalitsus ise oma diferentseerimist teeb, sest ühes koolis on puudu matemaatikaõpetaja, teises koolis on puudu eesti keele õpetaja. Ehk siis ma arvan, et üleriigiliselt sellise ühesuguse ainepõhise koefitsiendi rakendamine ei lahenda probleemi, vaid pigem ikkagi selle diferentseerimisfondi üldine tõus on see, mis lahendab seda probleemi.

Aitäh! Sul oli mitu küsimust, ma püüan kõiki meeles pidada. Õpetajate palga puhul on meie jaoks prioriteet nii alampalga tõus kui ka diferentseerimisfondi suurendamine ehk selle palgakomponendi suurendamine, mis võimaldab diferentseerida õpetajate palkasid. Järgmisel aastal tõuseb diferentseerimisfond 2% jagu. Ehk palgafondi tuleb juurde 15 miljonit, mis annab omavalitsustele võimaluse diferentseerida. See diferentseerimisfond võimaldab matemaatikaõpetajate suhtes koefitsienti rakendada. See 15 miljonit on raha, mida omavalitsused saaksid suunata matemaatikaõpetajate koefitsiendi suurendamiseks, kuigi see on osaliselt broneeritud juba karjäärimudeli rakendamiseks. Aga sealt jääb omavalitsustel raha üle, see ei lähe ainult karjäärimudeli rakendamiseks, sealt jääb raha üle ka õpetajate palga diferentseerimiseks. Kusjuures mure ei ole ainult matemaatikaõpetajatega, meil on puudu kõikidest kvalifitseeritud õpetajatest, ka eesti keele õpetajatest ja inglise keele õpetajatest. Eriti maapiirkondades on inglise keele õpetajaid täpselt samamoodi puudu. Mina isiklikult toetan õpetajate palga suuremat diferentseerimist. Alammäär võiks olla kõigil üle Eesti loomulikult ühetaoline. Aga see diferentseerimine, mis meil on regioonipõhine – eks ole, meil on teatud regioon, mis on eelisseisundis –, võiks täpselt samamoodi olla ka ainepõhine. Meil on õpetajate ainepädevuste vahe suur. Me peaksime suutma koolis hoida neid õpetajaid, kelle ainepädevus on väga tugev. See võiks ikkagi diferentseeritav olla. Kas kehtestada see diferentseerimine üle riigi? Ma jääksin pigem sellele seisukohale, et eelistada võiks diferentseerimisfondi mahu tõusu, nii et omavalitsus diferentseeriks ise. Ühes koolis on ju puudu matemaatikaõpetaja, teises koolis on puudu eesti keele õpetaja. Ma arvan, et üle riigi ühesuguse ainepõhise koefitsiendi rakendamine ei lahenda probleemi, vaid pigem ikkagi selle diferentseerimisfondi üldine tõus on see, mis seda probleemi lahendab.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Te olete viimasel ajal väga palju kohtunud ametiühinguga, kes õpetajaid esindab, ja olete kindlasti kogu seda temaatikat arutanud. Minu küsimus on selles vaates, kui palju on tulnud sealtpoolt signaale just selle kohta, et mõnes maakonnas [teiste maakondadega võrreldes] või isegi ühe maakonna sees on õpetajate palgad väga erinevad. Nad seisavad seal ühise asja eest, et õpetajate palk oleks suurem ja rohkem väärtustatud. Kas see on tulnud teemaks või ei ole tulnud teemaks või on see jäänud kuskile pidama?

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Te olete väga palju kohtunud viimasel ajal ametiühinguga, kes esindab õpetajaid, ja kogu seda temaatikat kindlasti arutanud. Mul on küsimus selles vaates, kui palju on tulnud sealtpoolt signaale just selles osas, et mõnes maakonnas või isegi maakonnasiseselt on õpetajate palgad väga erinevad, kui nad seisavad seal ühise asja eest, et õpetajate palk oleks suurem ja rohkem väärtustatud. Kas see on tulnud teemaks või ei ole tulnud teemaks või see on jäänud kuskile pidama?

Aitäh küsimuse eest! Õpetajate palga erinevus maakonniti ja omavalitsuseti ei ole olnud teemaks. Peamine läbirääkimiste fookus on olnud õpetajate alammäär, mis ongi ametiühingute vist ainuke positsioon. Aga loomulikult võiks arutada ka seda õpetajate palga erinevust ja sellest, et lõpuks kollektiivlepinguid saab sõlmida iga omavalitsusega ju ametühing ja ka seal seda palkade, ma ei taha öelda ebavõrdsust, vaid palkade diferentseeritust siiski märgata. See on ka ametiühingu jõuõlg seda tegelikult tasandada rohkem, jah.

Aitäh küsimuse eest! Õpetajate palkade erinevus maakonniti ja omavalitsuseti ei ole olnud teemaks. Peamine läbirääkimiste fookus on olnud õpetajate [palga] alammäär, mis ongi vist ametiühingute ainuke positsioon. Aga loomulikult võiks arutada ka õpetajate palkade erinevust. Lõpuks saab kollektiivlepinguid omavalitsusega sõlmida ju ametühing ja ka seal tuleks seda palkade – ma ei taha öelda, et ebavõrdsust – diferentseeritust siiski märgata. Ametiühingu jõuõlg võiks seda tegelikult rohkem tasandada, jah.

Aitäh! Austatud minister! Võib-olla on Tartumaa müsteeriumil, et õpetajate palgad eri omavalitsustes on erinevad, ikkagi väga selge põhjus: omavalitsuste tulubaasid on nii erinevad. Sellepärast me koos valitsuses olles tegimegi selle Robin Hoodi, aga oleks vaja Robin Hood 2. Ma olen ise omavalitsusjuhina analüüsinud neid tulubaase ja need on väga erinevad. Sinna see koer on maetud. [Räägin seda seetõttu,] et siin ei jääks [kõlama] umbes selline mõte, et keegi väga tahab maksta. Loomulikult on ka neid olemas, kuid valdavalt on [põhjus] ikkagi tulubaasi erinevus. Aga ma tahtsin küsida selle kohta ja siin ma tahaksin veidike vaielda: mis on teie seisukoht, miks siis Norras makstakse kaugemates piirkondades õpetajale palka kõrgema koefitsiendiga kui Oslos?

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Võib-olla Tartumaa müsteeriumi, kuidas need õpetajate palgad erinevates omavalitsustes erinevad, on ikkagi põhjus väga selge: omavalitsuste tulubaasid on nii palju erinevad. Sellepärast me koos tegime valitsuses olles selle Robin Hoodi, aga tegelikult oleks Robin Hood 2 vaja. Ma olen ise seda omavalitsusjuhina analüüsinud, neid tulubaase ja need on väga erinevad. Sinna see koer on maetud. Et ei jääks siia umbes selline mõte, et keegi väga tahab maksta. Loomulikult on ka need olemas, aga ikkagi valdavalt on tulubaasi erinevus. Aga mida ma tahtsin küsida ja millega ma nagu tahaksin veidike vaielda, on see, et mis on teie seisukoht, miks siis Norras makstakse kaugemates piirkondades kõrgemat koefitsienti kui Oslos.

Aga meil Eestis makstakse ka. Meil Eestis makstakse ka kõrgemat pearahakoefitsienti kaugemates piirkondades, mitte Tallinnas. (Täpsustus saalist.) Ei, meie ei maksa õpetajatele palka. Meie maksame haridustoetust kohalikule omavalitsusele pearahapõhiselt ja pearaha küljes on regionaalne koefitsient. Ma võin teile ka need numbrid öelda. Meil on koefitsient küljes ehk regionaalne … (Täpsustus saalist.) Aga me ei maksa õpetajatele palka. (Täpsustus saalist.)

Aga meil Eestis makstakse ka. Meil Eestis makstakse pearaha koefitsient ka kõrgemalt kaugemates piirkondades kui Tallinnas. (Saalist öeldakse midagi.) Ei, meie ei maksa õpetajale palka. Meie maksame haridustoetust kohalikule omavalitsusele pearahapõhiselt ja pearaha küljes on regionaalne koefitsient. Ma võin teile ka need numbrid öelda. Meil on koefitsient küljes ehk regionaalne … (Saalist öeldakse midagi.) Aga me ei maksa õpetaja palka. (Saalis räägitakse edasi.)

Kuulame ministri lõpuni ära.

Kuulame lõpuni ministri ära.

Kuna me ei maksa õpetaja palka, me maksame haridustoetust, millest makstakse õpetaja palka. Me ainult riigi tasandil lepime kokku miinimumi. Me ei lepi kokku mitte ühtegi muud taset, vaid miinimumtaseme, aga maksame pearahatoetust, kus on regionaalne koefitsient juures. Kui Tallinna linnas on õpilaspõhine pearaha statsionaarses õppes 2388 eurot, siis Kastre vallas on see 4283 eurot, makstakse per õpilane omavalitsustele haridustoetust. Ruhnu vallas 4770 ja Setomaa vallas 4636. Setomaa valla ja Tallinna linna vahe on 2200 eurot, nii palju rohkem saab Setomaa vald iga õpilase kohta ehk see on tegelikult koefitsiendiga, regionaalse koefitsiendiga läbi korrutatud toetus.

Me ei maksa õpetajatele palka, me maksame haridustoetust, millest makstakse õpetajatele palka. Me riigi tasandil lepime kokku ainult miinimumi. Me ei lepi kokku mitte ühtegi muud taset, ainult miinimumtaseme, aga maksame pearahatoetust, kus on regionaalne koefitsient juures. Tallinna linnas on õpilaspõhine pearaha statsionaarses õppes 2388 eurot, Kastre vallas on see 4283 eurot, nii palju makstakse per õpilane omavalitsusele haridustoetust. Ruhnu vallas on 4770 ja Setomaa vallas 4636 eurot. Setomaa valla ja Tallinna linna vahe on 2200 eurot, nii palju rohkem saab Setomaa vald iga õpilase kohta. See on regionaalse koefitsiendiga läbi korrutatud toetus.

See on juba järgmine küsimus. Küsimusi teile rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate esindajana Madis Kallas, palun!

See on juba järgmine küsimus. Aga küsimusi teile rohkem ei ole. Aitäh! Nüüd avan läbirääkimised. Ja arupärijate esindajana Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kuulajad! Minister! Ja kõik, kes meid ekraani vahendusel kuulavad! Esmalt ma tänan nende vastuste eest. Nagu me kuulda saime, erinevused Eesti-siseselt on päris suured. Aga veel üllatavam on tegelikult see, et ka erinevused ühe maakonna siseselt on äärmiselt suured. Ja vaadates veel statistikale natuke otsa, siis me teame, et meil on tegelikult maakondi, kus õpetajate palk moodustab üle 140% maakonna keskmisest palgast, ja samas on maakondi, kus see on vaevalt üle 100% maakonna keskmisest palgast. Ehk see näitab, kui erinev see olukord üle Eesti on, ja siin ei saagi ühtset tervikjoont tõmmata. Aga miks ma tulin siia ette, et veel kord sellel teemal rääkida? Sest tegelikult läbi õpetajate palkade me näeme ära, mismoodi ja kuidas on meil Eestis palga nii-öelda lõhe piirkondade vahel. Ja veel suurem on ta tegelikult meil ja oluliselt suurem on ta meil kohalike omavalitsuste teiste töötajate gruppide vaates, mis puudutab ka näiteks vallavalitsuste ja linnavalitsuste ametiasutuste teenistujate palga erinevusi. Kui me võrdleme näiteks nõunike tasandeid, spetsialistide tasandeid, keskastme juhtide tasandeid ja ka vallavanemate ja linnapeade palkasid, seal on need käärid veel oluliselt suuremad, kui nad on näiteks õpetajate palkade puhul. Ja siinkohal ka selline üleskutse või arutelu koht: kuidas me saaksime tagada ka kohalikele omavalitsustele ja seal töötavatele teenistujatele ja spetsialistidele võrdsemad palgad? Just sellest vaatest, et me tahame, et üle Eesti igal pool, nii nagu me tahame ka, et üle Eesti igal pool koolides pakutaks võimalikult head haridust, sõltumata sellest, kus laps elab ja millises koolis ta käib, et meil oleks ka kõik ülejäänud teenused kohalike omavalitsuste vaates võimalikult hästi tagatud. Ja need palgaerinevused siis omavalitsuste ametiasutuste teenistujate vahel on veel suuremad, kui need on õpetajate palkade erinevuste koha pealt. Mina omalt poolt tänan ministrit vastuste eest. Mul on hea meel, et seda teemat võeti äärmiselt tõsiselt. Ja ma arvan, et siin on veel piisavalt asju, mida arutada, nii täna järgmises punktis kui ka edaspidi, nii siin saalis kui ka ministeeriumis. Aitäh!

Aitäh, hea juhataja! Head kuulajad! Minister! Kõik, kes meid ekraani vahendusel kuulavad! Esmalt tänan ma vastuste eest. Nagu me kuulda saime, erinevused Eesti-siseselt on päris suured. Aga veel üllatavam on see, et ka erinevused ühe maakonna sees on äärmiselt suured. Vaadates natuke statistikale otsa, me näeme, et on maakondi, kus õpetajate palk on üle 140% maakonna keskmisest palgast, ja samas on maakondi, kus see on vaevalt üle 100% maakonna keskmisest palgast. See näitab, kui erinev see olukord üle Eesti on. Siin ei saagi ühtset tervikjoont tõmmata. Aga miks ma tulin siia ette, et veel kord sellel teemal rääkida? Õpetajate palkade kaudu me näeme Eesti palgalõhesid piirkondade vahel. Veel suurem ja oluliselt suurem on see kohalike omavalitsuste teiste töötajagruppide vaates, see puudutab näiteks vallavalitsuste ja linnavalitsuste ametiasutuste teenistujate palkade erinevust. Võrdleme näiteks nõunike tasandeid, spetsialistide tasandeid, keskastme juhtide tasandeid ning ka vallavanemate ja linnapeade palkasid. Seal on need käärid veel oluliselt suuremad, kui need on õpetajate palkade puhul. Siinkohal on selline üleskutse või lihtsalt arutelu koht: kuidas me saaksime tagada kohalikele omavalitsustele ja seal töötavatele teenistujatele ja spetsialistidele võrdsemad palgad? Just sellest vaatest, et nii nagu me tahame, et üle Eesti igal pool koolides pakutaks võimalikult head haridust, sõltumata sellest, kus laps elab ja millises koolis ta käib, oleks meil ka kõik ülejäänud teenused kohalikes omavalitsustes võimalikult hästi tagatud. Omavalitsuste ametiasutuste teenistujate palkade erinevused on veel suuremad, kui need on õpetajate palkade puhul. Mina omalt poolt tänan ministrit vastuste eest. Mul on hea meel, et seda teemat võeti äärmiselt tõsiselt. Ma arvan, et siin on veel piisavalt asju, mida arutada, nii tänases järgmises punktis kui ka edaspidi, nii siin saalis kui ka ministeeriumis. Aitäh!

Aitäh! Kas minister soovib täiendada? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Oleme läbinud kaheksanda päevakorrapunkti.