Riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (580 SE) esimene lugemine

Liigume edasi, head kolleegid! Tänane 15. päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu 580 esimene lugemine. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakond ja fraktsioon teeb ettepaneku riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Eelnõu eesmärk on riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimine. Sellega suurendatakse iga-aastase riigieelarve läbipaistvust ja arusaadavust ning Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel. Kahetsusväärselt on tegevuspõhine riigieelarve kujunenud nii üldiseks, et selle puhul on kuludest raske, kui mitte võimatu aru saada. Sellise üldistusastme juures puudub Riigikogu liikmel sageli võimalus konkreetsete muudatusettepanekute tegemiseks. Riigieelarve läbipaistmatust on teravalt kritiseerinud ka õiguskantsler Ülle Madise ja riigikontrolör Janar Holm. Vabariigi Valitsus on algatanud riigieelarve seaduse muutmise eelnõu, mis üksnes võimaldab riigieelarve arusaadavust parandada, aga ei kohusta mitte millekski. Selleks, et valitseks õigusselgus, algatab Isamaa fraktsioon riigieelarve seaduse muudatuse, mille kohaselt tuleks iga riigieelarve programmi kohta eraldi välja tuua tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Samasugune kulude liigendus kehtestatakse ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele. Lisaks sätestab seadus, et toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja teistele juriidilistele isikutele liigendatakse riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa eraldi, mis võimaldab täpselt tuvastada, kui palju ühele või teisele juriidilisele isikule riigieelarvega toetust määratakse. Selle eelnõuga tühistatakse ministri õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves, vastav õigus antakse üksnes Vabariigi Valitsusele kui kollektiivsele organile. Meie ettepanek on, et kõikides riigieelarve seaduses sätestatud programmides tuuakse eraldi välja – veel kord rõhutan – tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulud. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Nüüd küsimused. Rain Epler, palun!

Aivar, sa oled siin palju kogenum kui mina. Ma tahan sinu käest küsida, mis sinu arvates võib olla põhjus, et Reformierakonnale meeldib põhiseadusega mitte kooskõlas olev riigieelarve.

Mina saan aru, et nemad on koalitsioonis pika plaaniga ja pikk plaan on ei tea kui pikk. Aga ma olen aru saanud, et Rahandusministeeriumi ametnikud, kes on käinud rahanduskomisjonis, on ka aru saanud, et tegelikult peaks need muudatused sisse viima. Aga nii nagu Riigikogus on kombeks, kui ettepanekud tulevad opositsiooni poolt, siis on need tavaliselt halvad ettepanekud. Kui sügisel tulevad koalitsiooni poolt täpselt samad ettepanekud, siis need on head ettepanekud. Nii et ootame ja loodame, et lõpuks saavad kõik Riigikogu liikmed aru, et need on head ettepanekud, sest oleme ausad, me kõik tahame, et riigieelarvet oleks võimalik lugeda, sellest aru saada, et ei tekiks sellist olukorda, nagu praegu on seadustatud, et me võtame Riigikogus vastu seaduse koos ridadega, aga minister võib need read ümber pöörata nii, nagu ta seda soovib. Praegu käivad meil rahanduskomisjonis esimest korda kõik põhiseaduslikud üksused ja ka ministeeriumid oma ülejäägirahadega. Me näeme positiivseid üllatusi, mida me aastaid oleme näinud: igas ministeeriumis on miljoneid, mida hoitakse igaks juhuks kuskil sahtlis, äkki tulevad halvad aastad või päevad ja tuleb need kasutusele võtta, aga väga täpselt ei teata, milleks.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie olete ka kindlasti kuulnud õiguskantsler Ülle Madist rääkimas, kuidas meil on probleem, et riigieelarve ei ole põhiseadusega kooskõlas ja me tegelikult kinnitame siin Riigikogus seletuskirja. Milles see probleem siis on? Õiguskantsler on sellele tähelepanu juhtinud, aga teda ei võeta kuulda.

Aitäh! Tõesti, õiguskantsler Ülle Madise on toonitanud, et tõenäoliselt ei vasta 2025. aasta riigieelarve [seadus] põhiseadusele. Jah, sellise lause ta on välja öelnud. Ma veel kord ütlen, et ma väga tõsiselt loodan, et rahanduskomisjon suudab sügiseks koos Rahandusministeeriumiga selle eelnõu nii kaugele viia. Minu arvates on Isamaa Erakond vastu tulnud ja teinud [eelnõu] põhja valmis. Siin on väga selgelt välja toodud, mis kulud peavad olema eelarves näha, et kõik Riigikogu liikmed saaksid sõna sekka öelda. Oleme ausad, Riigikogu võtab riigieelarve vastu ja ta peaks aru saama – kõik Riigikogu liikmed peaksid aru saama –, mida ta vastu võtab ja kuidas ministeerium seda riigieelarvet täitma hakkab. Mitte nii, et järgmise aasta sügisel tullakse siia saali ja öeldakse, et enamus numbreid tuleb teistpidi keerata. Eks me oleme neid naljakaid nähtusi näinud. Kopli päästekomando pandi kinni, kuna ei olnud 800 000 eurot, aga eelmise aasta lõpus selgus, et ülejääk on ligi kaks miljonit. Nii et raha oli küll.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teen ülevaate selle eelnõu arutelust rahanduskomisjonis. See toimus [teisi]päeval, [15]. aprillil. Tutvustuse tegi komisjonis Aivar Kokk, lugedes ette eelnõu seletuskirja. Ja siis teatati, et valitsus ei toeta eelnõu. Osutati sellele, et praeguses seaduspildis on majandusliku sisu ülevaade olemas. Siis oli veel paar täpsustust. Tehti otsustused: võtta eelnõu päevakorda 23. aprillil, konsensuslikult, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri, konsensuslikult, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 5 inimest ja vastu 1, erapooletuid ei olnud. Kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 580 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 580 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 45 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 580 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.