Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE) esimene lugemine

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 611 esimene lugemine. Ja ettekandja on energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. See on osa Kliimaministeeriumi eesmärgist korrastada ja kaasajastada keskkonnakaitselubade taotlemise korda ja süsteemi, et muuta lubade taotlemine ja kohustuste täitmine selgemaks, lihtsamaks ja kiiremaks, tagades samas tulemusliku keskkonnakaitse. Eelnõu eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui ka eraisikute halduskoormust, seda eelkõige jäätmekäitluse, veekasutuse, sinimajanduse, maavarade kaevandamise ja tööstusheite valdkonnas. Muudatustega lihtsustatakse loa taotlemist väiksema keskkonnariskiga tegevuste puhul, et keskkonnamõju ja loa taotlemise protsess oleks paremini tasakaalus. Ka Keskkonnaameti jaoks on koormus lubade menetlemisel kasvanud aja jooksul ebamõistlikult suureks. Plaanitavad muudatused lihtsustavad lubade menetlemist ning aitavad Keskkonnaametil oma piiratud ressursse paremini kasutada. Samas on keskkonnakaitse seisukohast vaja suunata enam tähelepanu just olulise keskkonnamõjuga tegevuste hindamisele. Muudatused võimaldavad ametnikel pühendada rohkem aega taotlustele, mille puhul riskid on suuremad. Eelnõu hõlmab muudatusi, millega tõstame nii keskkonnaluba nõudvate tegevuste künnisvõimsuseid ja koguseid kui ka loobume mõnel juhul registreerimiskohustustest. Näiteks ei pea taristuehitajad enam silla või truubi ehitamisel taotlema veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. Nii saab tegevusega alustada 30 päeva varem. Eelnõus on ka muudatus, mis toetab sinimajandust. Nimelt saab aastas kuni 100 tonni vetikaid ja karpe kasvatada veeloa asemel registreeringuga. Ka siin lüheneb menetlusaeg 90 päevalt 30 päevale. Lihtsustusi teeme ka jäätmekäitluse valdkonnas. Jäätmevedajad peavad edaspidi jäätmekoguste andmed esitama vaid aastaaruandes ehk kaotame topeltteavituse kohustuse registreeringu taotlemisel. Loobume kohaliku omavalitsuse [korraldatud] jäätmevedu teostavate ettevõtete puhul topeltregistreerimisest. Edaspidi saavad jäätmevedajad [kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmevedu] teha üldise jäätmeveo registreeringuga. Veel saavad ettevõtted kuni ühe tonni biojäätmeid edaspidi ringlusse võtta registreeringuta. See mõjutab näiteks lasteaedu, sööklaid ja väikeseid kohvikuid. Olulisima mõjuna kaob iga-aastane aruandluskohustus, kuid andmed tekkekohal ringlusse võetud biojäätmete koguste kohta ei kao. Kogume neid edaspidi kohtkompostimise uuringute ja metoodika alusel. Lihtsustame kaitsetööstusettevõtete aruandluskohustust. Loome erandi sõjalise otstarbega toodetele ja materjalidele. Näiteks side- ja radarisüsteemide, laskeplatvormide, laskemoona ja [relvade] tarnijad ei pea enam esitama andmeid Euroopa Kemikaaliameti väga ohtlike ainete andmebaasi. Ettevõtete tegevus lihtsustub ka seeläbi, et kaob vajadus taotleda õhusaasteluba enne ehitusloa saamist juhul, kui see on vajalik ehitise kasutamiseks. See kiirendab ehitustööde algust ja tegevuse alustamist. Lihtsustame loomakasvatusettevõtete tegevust. Loomakasvatusettevõtted saavad esitada sügavallapanusõnniku teatise, mis läbib automaatkontrolli, ning tegevusega saab alustada kohe. Varem tuli oodata kaks nädalat. Kokku võttes, need muudatused aitavad meil keskkonnariske terasemalt hinnata, vähendada bürokraatiat ning lihtsustada nii Eesti ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsuste tööd. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, teil on ka küsimus. (Aivar Kokk räägib saalist.) Enne oli üleval küsimus. (Aivar Kokk: "Kõnet tahtsin.") Sõnavõtusoov oli üleval tõesti. Jah, Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Kui palju praegu Eestis veel on sügavallapanuga loomalautasid? Oskad sa meile öelda?

Täpse vastuse sellele küsimusele ma jään siit puldist võlgu, aga me leiame selle [info], otsime selle välja. Vastan teile kirjalikult.

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Siin selgituses on kirjutatud, et näiteks koolid ja lasteaiad ei pea enam taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma [bio]jäätmeid kohapeal komposteerida ja kui neid [jäätmeid] on kuni üks tonn. Kas sa ametnikega seda asja arutades tõstatasid ka küsimuse retrospektiivi seisukohast: mis meil juhtus, kuidas me selleni kunagi jõudsime, et nad pidid seda luba taotlema, mis nüüd on vaja tühistada? No lihtsalt, et aru saada, kuidas need protsessid on ajaloos toimunud, võib-olla saab neid edaspidi kohendada. Oli teil selline vaade ka või ei olnud?

Rain Epler, palun!

Retrospektiivi vaadet ei olnud. Oluline on see, et kella me tagasi ei saa keerata – täpselt! –, aga tulevikku saame muuta paremaks.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kuna sa tõid selle sügavallapanu justkui võiduka võiduna, siis see on küll kurb, et sa ei oska siin pukis öelda [seda arvu], aga ma võin sulle öelda, et see on ääretult väike. Ma kuulsin siin, et Saaremaal mõned väikese lehma pidajad pidid seda veel tegema, aga vabapidamislautades ei tehta seda enam ammu, et pannakse põhku, selle jaoks on ikka matid. Aga see, kui mõnel laudapidajal läheb elu kergemaks, on, ma saan aru, suur Reformierakonna võit.

Ma arvan, et kõiki asju, mis aitavad meil regulatsioone ja elu lihtsamaks ja selgemaks teha, tuleb teha. Ja kui see aitab kas või ühte ettevõtet, siis, ma arvan, see on mõistlik asi.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Ma ei oleks muidu sõna võtnud, aga ma pean ikka saarlaste au kaitsma. Aitäh sõna [andmise] eest! Härra minister! Tegelikult Saaremaal lehmad siiski väikesed ei ole, meil on päris suured lehmad seal. Selles mõttes, et meil on umbes tuhat looma lautades ja me kasutame tõesti sügavat allapanu ehk põhku, kui seda on. Mõnes mõttes võib öelda, et see väga rumal eelnõu ei olegi: põhku on ikkagi vaja. Aga selleks peab olema vastav poliitika, et me seal teravilja saaksime kasvatada ja et meil seda põhku oleks. Nii et katsuge sinna ka natuke toetusi jagada, see oleks väga tore.

Nii. Ma saan aru, et küsimust vist väga ei olnud.

See oli konstateering. Aga aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Härrased, kuulame ka juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõtet. Selleks palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid!

(Helistab kella.) Vabandust! Härrased, kuulame ettekandja ära ja seejärel saame arutada küsimuste voorus või läbirääkimiste voorus.

Aitäh! Tutvustan teile keskkonnakomisjonis toimunud arutelu, mis leidis aset 14. aprillil. Kohal olid kõik liikmed, Mait Klaassenit asendas Andrus Seeme. Ja kuna me sellel istungil arutasime vist kolme seaduseelnõu, siis ma tutvustan seda osa, kus oli arutelu all käesolev eelnõu. Eelnõu tutvustasid meile Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna Vahter ja minister Andres Sutt. Arutelu oli suhteliselt lühike. Minister selgitas, mida täpsemalt muudetakse ja mis on selle seaduseelnõu eesmärk: peamiselt korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi, vähendada bürokraatiat ja ettevõtjate halduskoormust. Küsiti kaks küsimust. Ühe küsis Andres Metsoja. Vabandust! See polnud küsimus, see oli pigem märkus, mis puudutas eelnõus nimetatud keskpolügooni ja Rail Balticu tegevuste lihtsustamist. Ta arvas, et seadus ei peaks olema projektipõhine, vaid vajaduspõhine. Mina küsisin eriasutuste menetluspädevuse reguleerimise kohta. Näiteks, kuna eelnõu sätestab, et alla ühe tonni jäävate biojäätmete kohtkompostimist ei pea enam registreerima, siis kuidas riik nende üle arvestust peab. Kliimaministeeriumi esindaja vastas, et edaspidi teostab selliste asjade üle järelevalvet kohalik omavalitsus, ka siis, kui on [toimunud] rikkumine. Mingisuguseid andmeid ei ole tarvis esitada – kui nende järele pole otsest vajadust, siis seda ei peaks tegema, see vähendab kõikide osapoolte halduskoormust. Ja mida otsustati? Kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail ehk täna. Komisjon tegi konsensuslikult ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 611 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. mai kell 17.15. Oleme läbinud 13. punkti.