Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu (610 SE) esimene lugemine

Läheme edasi tänase 12. päevakorrapunktiga: Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu 610 esimene lugemine. Ettekandja on energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutt. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid, head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu. Antud eelnõuga muudetakse lisaks looduskaitseseadusele ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, metsaseadust ja maamaksuseadust. Seaduste muutmise eesmärk on laiendada võimalust viia läbi keskkonnamõju hindamisest eraldi Natura hindamist kõikide tegevuste suhtes, millel võib olla mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, kuid millel puudub laiem keskkonnamõju. Kehtiva seaduse alusel saab eraldi Natura hindamist teha tegevuste suhtes, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Lisaks keelatakse majanduslikel eesmärkidel tehtavad raied Natura 2000 võrgustikku jäävates loodusdirektiivi metsaelupaikades, vähendades seeläbi nii ametnike kui ka metsaomanike halduskoormust. Ära jääb seega aega ja raha nõudev Natura hindamise menetlus, mille tulemuseks oleks see, et raiet poleks ikkagi võimalik teha. Seadusemuudatus on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, mis on jõudnud teise etappi ehk põhjendatud arvamuse etappi. Järgmine etapp oleks Euroopa Kohus, juba rikkumise tuvastamine. Rikkumismenetluse raames on Euroopa Komisjon öelnud, et raietegevuseks loa andmine eelneva Natura hindamiseta, mida nõutakse looduskaitsedirektiivi artikli 6 lõikes 3, kujutab endast rikkumist. Seetõttu alustas Keskkonnaamet 2024. aasta märtsis Natura 2000 kaitse-eesmärke mõjutada võivate metsateatiste keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohast eelhindamist. Natura hindamine on olnud integreeritud keskkonnamõju hindamisse. 2023. aastal jõustunud seadusemuudatuse alusel saab eraldi Natura hindamist teha julgeolekuga seotud tegevuste suhtes. Võiks ka jätkata senist praktikat ja teha edaspidi Natura hindamist osana keskkonnamõju hindamisest, kuid väiksemate tegevuste korral, näiteks metsateatised, toob see kaasa ebavajaliku ja ebamõistliku bürokraatia. Keskkonnamõju hindamine on mõeldud rohkem suuremate objektide jaoks ja mõju tuleb hinnata keskkonnale laiemalt, sealhulgas välisõhule ja kliimale, veele, maahõivele, mullale, maastikule ja looduslikule mitmekesisusele. Lisaks tuleb keskkonnamõju hindamise käigus hinnata mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Natura hindamine kestab tavaliselt neli kuni seitse kuud ja selle maksumus algab umbes 2000 eurost. Keskkonnamõju hindamine võib kesta aga poolteist kuni kolm aastat ja selle maksumus algab 10 000 eurost. Seega saab siis, kui keskkonnamõju hindamise asemel on Natura hindamine, hoida kokku nii aega kui ka raha. Seadusesse lisatakse nõuded mõju hindamise ekspertidele ja sätestatakse kohustus viia läbi avalikustamised mõju hindamise kõikides etappides. Kõik avalikustamise teated tuleb avaldada Ametlikes Teadaannetes, välja arvatud metsateatise hindamise korral, kui teade avalikustatakse metsaregistris. Samuti lisatakse seadusesse protseduur, kuidas toimub hüvitusmeetmete määramine Natura erandi menetluses. Vastavalt Euroopa Komisjoni loodusdirektiivi juhendmaterjalile on hüvitusmeetmete määramine pädevate asutuste ülesanne. Vastav pädev asutus Eestis on Keskkonnaamet, kes hakkab Natura erandi tegemisel hüvitusmeetmeid määrama. Natura erandit saab teha väga erandlikel põhjustel, kui puuduvad alternatiivsed lahendused, tegevus on vajalik esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning loodusväärtuste kahjustamist on võimalik hüvitada vähemalt sajaprotsendiliselt. Metsaelupaikade täiendav kaitse puudutab Natura 2000 võrgustikus erametsaomanikke kokku 11 700 hektaril piiranguvööndites ja hoiualadel. Riigimetsades on see pindala 37 700 hektarit ja seal lõpetati raied metsaelupaikades juba aastal 2018. Keskkonnaameti nõusolekul on nendel aladel lubatud kujundusraie kaitse-eesmärgi saavutamiseks, samuti raie, selleks et vältida otsest ohtu inimese elule ja varale, ning mõningatel juhtudel ka raie metsakahjustuse leviku tõkestamiseks. Piiranguvööndi metsaelupaiga tüüpides lubatakse metsateatist esitamata raiuda kuni 5 tihumeetrit puitu hektarilt, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit puitu kinnistult aastas. See on mõeldud selleks, et inimesel oleks võimalik võtta küttepuid ja tarbepuitu oma metsast ka juhul, kui kogu tema mets jääb alale, kus metsaraie on keelatud. Viis tihumeetrit on kompromiss, arvestades metsade keskmist aastast juurdekasvu. Enam kui 5 tihumeetrit hektari kohta aastas lubada ei saaks, sest nii poleks võimalik tagada metsaelupaiga säilimist. Pisut ka kompensatsioonidest. Seaduse jõustumisel saavad metsaomanikud piirangutega maa vajaduse korral riigile müüa. Piiranguvööndi ja hoiualade erametsa omanikud, kelle maal asuvad metsaelupaigad, saavad juba praegu sama suurt toetust kui sihtkaitsevööndisse jääva metsa omanikud. See toetus on 160 eurot hektari kohta aastas. Võrdluseks, et mujal piiranguvööndis ja hoiualal on see kuni 60 eurot hektari kohta aastas. Seadusemuudatusega lisatakse maamaksuseadusesse ka säte, mille alusel vabastatakse metsaelupaikadega alad maamaksust. Hetkel on nende maade maksuvabastus sama kui mujal piiranguvööndis ja hoiualal ehk 50%. Kokku võttes võib öelda, et seaduse muutmisega võimaldame keskkonnamõju hindamisest eraldiseisvat Natura hindamist nendeks juhtumiteks, kus puudub laiem keskkonnamõju. Muudatus vähendab halduskoormust nii ametiasutustel kui ka metsaomanikel ja teistel, kes plaanivad oma tegevusi Natura 2000 aladel või nende vahetus läheduses. Samuti tagatakse Natura 2000 aladel olevate metsaelupaikade kaitse, millega tagatakse kaitsekorra selgus. Palun seda eelnõu toetada. Aitäh! Ja hea meelega vastan küsimustele, mida, ma näen, on kogunenud.

Tõepoolest näete õigesti. Esimene küsimus, Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tundub, et Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus on arenemas edasi põhiseaduse rikkumiseks meie oma riigi valitsuse ja ka parlamendi sekkumise abil. Minu esimene küsimus tulebki sellest, et väga oluline roll on just nimelt sellel Euroopa Liidu Natura elupaikade rikkumismenetlusel, millega ma täna sain tutvuda. Ma tean, et väga paljud keskkonnakomisjoni liikmed ei ole siiamaani saanud seda teha, [teised] Riigikogu liikmed vist ka mitte. See [dokument] on siin majas olemas, aga see on kuulutatud avaliku kasutuse piiranguga dokumendiks, nii et avalikkus ei tea sellest mitte midagi. Tegelikult on selle sisu see, et mõjud nendel Natura aladel on hindamata, ja seal ei ole ühtegi sõna sellest, et metsa ei tohiks raiuda. Miks valitsus on tulnud sellisele järeldusele ja andnud sellised seisukohad, et me peame oma inimesi sanktsioneerima, selle asemel et mõjusid hinnata?

Aitäh! Ka selles eelnõus on ju ette nähtud võimalus nendel elupaigaaladel oma tarbeks puitu raiuda 5 tihumeetrit hektari kohta või 20 tihumeetrit kokku kogu kinnistu kohta. Selle seadusemuudatusega me seadustame ka selle praktika, mis on olnud, nii et me saame selle rikkumismenetlusega ühele poole. Nii nagu te ise ütlesite, need dokumendid on kõik siin Riigikogus olemas, kõigil Riigikogu liikmetel on võimalik nendega tutvuda.

Kas kellelgi on telefon sisse jäänud, kõlarist kostab midagi? Palun vaikseks panna. Tiit Maran, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Mu küsimus tuleneb suurel määral huvigruppide arutelust. Seal jäi üsnagi arusaamatuks, kuidas ikkagi otsustatakse, millistel juhtudel see Natura mõju hindamine algatatakse ja millal mitte. Sellega kaasneb ka teine küsimus: kuidas ikkagi käib selle tagamine, et sellesse protsessi oleks kaasatud küllaldaselt eksperte, ja [kuidas tagatakse] nende sõltumatus? Hindajad ise ju praegu ütlevad, et neid eksperte lihtsalt napib.

Jaa, see, mis puudutab eksperte, on igati õigustatud küsimus. Need eksperdid olid kohal ka kaasamisistungil komisjonis. Eks see mingis ulatuses võib kindlasti väljakutse olla, et neid eksperte oleks piisavalt palju ja nad saaksid oma tööd piisavalt kiiresti teha. Mis puudutab seda, kuidas seda Natura hindamist tehakse, siis Keskkonnaamet on juba algatanud Natura 2000 alade metsakava koostamise, mille raames tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine. See kõik peaks kogu seda protsessi lihtsustama ja sellele kaasa aitama. Tegelikult peaks asjad metsaomanike jaoks minema lihtsamaks ja selgemaks.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Kui ma lugesin uudist, et sa vähemasti panid pausile selle metsade soodeks muutmise, siis ma mõtlesin, et oled hoogsalt ja mõistlikus suunas minema pannud. Kui sa täna ütlesid, et keelame raied ära ja see vähendab bürokraatiat kõigi jaoks, siis ma mõtlesin, et äkki liiga hoogsalt. Kui ehitusega paralleel tuua: keelaks ehitamise ära, siis ei oleks vaja lube menetleda ei ettevõtjatel ega ka ametnikel, bürokraatia väheneks. Aga kas me ikkagi liiga kaugele ei lähe sellega, et keelame ära? Eriti arvestades asjaolu, et selle rikkumismenetluse dokumentides ei ole kuskil ühtegi soovitust, et raied peaks Natura aladel ära keelama.

Nii nagu ma kõnes mainisin, kui Natura hindamist ei oleks, tuleks ju hindamine ikkagi läbi viia ja selle hindamise tulemus oleks see, et seda metsa raiuda sellises mahus ei saaks. Meil ei ole minu meelest mõtet panna inimesi olukorda, kus nad peavad tegema midagi, mille lõpptulemus on ette teada. Nii nagu ma ütlesin, 20 tihumeetrit kinnistult aastas ja 5 tihumeetrit hektarilt on inimesel ka selle seaduse järgi võimalik oma tarbeks puitu varuda.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Siin on üks paras tohuvabohu. Ausalt, ma tahan aru saada, mis asi on piiranguvööndi metsaelupaik. Kas seda siis ei vormistatagi lõpuks sihtkaitsevööndina või? See on üks pool. Aga võib-olla mõne sõnaga sellest, et kui te olete nüüd Kliimaministeeriumi ametnikega rääkinud sellest, mis siiani on toimunud, siis kuidas te ise seda hindate. Kas see on ikka päris normaalne, et poolteist aastat on olnud tohutu segadus ja alles mõni nädal tagasi on alustatud nende kaitsealade kaitsekorralduskava muutmist, aga piirangut on juba poolteist aastat inimeste peal rakendatud? Lisaks sellele kehtivad jätkuvalt nii-ütelda metsakorralduskavad, mille Keskkonnaamet on kooskõlastanud. See on nagu suur juriidiline rägastik. Palun kommenteerige seda, mida ametnikud selle senise, minu arust täiesti vales suunas [liikunud] protsessi kohta ütlevad.

Ma alustan esimesest küsimusest, mis puudutas seda, kas metsaelupaik on sama (Hääl saalist.), jah, mis sihtkaitsevöönd. Metsaelupaik ei ole päris sama mis sihtkaitsevöönd. Kokku on see pindala [erametsaomanike maal] 11 700 hektarit, kus Natura alal need täiendavad piirangud tulevad. Aga taas kord, kui see fookus ja küsimus on, kas inimene saab oma metsa seal majandada, siis jah, need piirangud on, aga need piirangud olid ka enne, Natura ala regulatsioonide tõttu. Nüüd see lihtsalt muutub selgemaks. Nüüd sellest, millal Keskkonnaamet on tegevusi alustanud. Näiteks juba märtsis sai valmis metsaregistri arendus, mille tulemusel on metsaomanikel võimalik teatist esitada, lähtudes konkreetse asukoha looduskaitselistest kitsendustest koos kavandatavale raiele seatavate tingimustega. Ehk see valik, mis on ette antud, on selles mõttes selge. Neid arendusi on tehtud ju pikemalt ja ka kaitsepraktika mõttes. Kindlasti võtab aega, kuni kõik asjad päris ideaalselt tööle hakkavad, aga ametnike poole pealt oleme me seda küsinud ja sellest rääkinud ning need asjad liiguvad. Kas kõik on rahul? Alati kõik kindlasti rahul ei ole.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mul on teile natuke laiem küsimus. Te olete täna siin meie ees mitme eelnõuga ja nende kõigi puhul on oluline roll Keskkonnaametil ja sealsetel spetsialistidel: juhendite koostamine, nõustamine, menetlused, otsuste langetamine. Olen aru saanud, et kui seda koalitsiooni looma hakati, siis paralleelselt tekkis selline mõte, et pole neid ameteid vajagi, võiks kõik kiirmeetodil nagu mootorsaega kokku tõmmata, ameteid võiks kärpida, liita, lahutada, koondada, konsolideerida ja muid asju teha. Kas te saate natuke rahustada tervemõistuslikke inimesi, [ja öelda, et] valitsus on nendest esialgsetest rutakatest plaanidest loobunud ja on aru saanud, et Keskkonnaametil on ka oma roll, need spetsialistid teevad kohati päris olulist tööd ning et laiemalt loodushoiuküsimused ning tasakaalu otsimine majanduse ja keskkonna vahel on nüüd jõudmas ka valitsuse liikmeteni, võib-olla näiteks ka teie enda eestvedamisel?

Aitäh! Keskkonnaamet on väga vajalik organisatsioon. Ei ole olnud ühtegi arutelu selle üle, et võiks selle organisatsiooni ära koondada või likvideerida. See, kuidas Keskkonnaamet oma tööd korraldab, ma arvan, ka nende kolme eelnõu kontekstis, millest me siin räägime, eriti pidades silmas järgmist eelnõu, vähendab ka Keskkonnaameti enda töökoormust ja võimaldab palju rohkem keskenduda järelevalve teostamisele riskipõhiselt. Ma arvan, et see ongi paljude teemade puhul lahenduseks, et me ei pea kõiki asju mitte lauskontrollima, vaid kontrolli teraviku suunamisel tuleb lähtuda riskipõhisusest. Kas Keskkonnaametil on vähe tööd? Kindlasti ei ole tal vähe tööd. Selle eest ma kindlasti ka seisan, et Keskkonnaamet saaks täita neid ülesandeid, mis talle pandud on.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! No te kirjeldate seda protsessi muretult ja kerglevalt. Lugesite ette selle eelnõu eesmärke ja kehastate justkui mingit õnnistegijat, räägite, et saabub selgus ja asjad lähevad paremaks. Ma käisin möödunud nädalal arhiivis ja vaatasin 1944. aasta dokumente. Ka siis said kõik asjad selgeks: vara natsionaliseeriti, inimesed panid tuima näoga templi alla, segadus kadus ära, omanike vara võeti riigile. Te teete selle eelnõuga täpselt sama. Kui inimese vara, küll teatud piirangutega, on rohkem kui 100 000 eurot väärt, ja tuleb sihtkaitsevöönd, siis teie ütlete, et nüüd saabub selgus, ta saab võtta hektarilt maha kaks puud, aga kui seal on rohkem hektareid, siis kuni kaheksa puud saab ta aastas maha võtta ja tuleva aasta märtsis saab 200 eurot hektari kohta toetust. Ja see on see mõistlik lahendus, selgus, mis selle eelnõuga saabub! Kas te nagu päriselt ka annate endale aru, mis toimub? Kas see ongi nagu mõistlik või on see kaasaegne natsionaliseerimine?

Meil on praegu aasta 2025 ja Eesti Vabariik, selles mõttes mina selle võrdlusega kindlasti nõus ei ole. Ma arvan, et küsimuses oli ka üks ebatäpsus. Me ei räägi ju sihtkaitsevööndist, me räägime metsaelupaikade täiendavast kaitsest. Need on erinevad asjad. Nii nagu ma ütlesin, metsaelupaikade puhul on see toetusmäär hektari kohta 160 eurot aastas. See on hinnatud õiglaseks hüvitiseks nende piirangute eest. Mets on ju lõppkokkuvõttes vara ja kui seda metsa majandada, siis majandamine ei seisne ju selles, et kogu see mets võetakse ühel aastal korraga maha. Samamoodi on täielik maamaksuvabastus. Ma arvan, et need kompenseerimisettepanekud on õiglased.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Ma oma hinnangutes küll nii karm ei ole, aga tõsi on see, et see muudatus või seadus toob ikkagi kaasa päris mitmeid piiranguid. Metsaomanikud on põhjusega, ma arvan, mures, nad olid juba varem mures, aga pärast seda eelnõu on nad tõenäoliselt veel rohkem mures. Kas te saate seda murepilve mingilgi määral vähendada ja tuua välja, mis tegelikult metsaomaniku jaoks pärast selle seaduse vastuvõtmist muutub? Kuidas on asi tema jaoks praegu ja kuidas saab olema pärast selle seaduse vastuvõtmist? Jätkuvalt [tahan küsida] ka selle kompensatsioonimehhanismi kohta, millest te rääkisite. See on, ma saan aru, suures pildis veel töös. Või kuidas sellega on?

Ma alustan lõpust. See kompensatsioonimehhanism hakkab tööle sellel hetkel, kui see seadus kehtima hakkab. Veel kord, nii nagu siin korra sai öeldud: kui praegu Natura alal, kus kehtivad piirangud, keegi soovib oma metsa majandada, siis ta peab tegema keskkonnamõjude hindamise. Vastus tuleks negatiivne, et seal püsielupaigas või metsaelupaigas ei ole võimalik suuremat raiet teostada. Praegu tõuseb hüvitusmäär ja tuleb ka 100%‑line maamaksuvabastus. Nii et tegelikult lähevad asjad paremaks.

Aitäh! Ma lähen oma teise küsimusega selle juurde, mis puudutab teie väidet ning tegelikult ka eelnõu seletuskirjas kirjeldatut ja Euroopa Komisjonile antud lubadust, et täielik Natura alade mõjude hindamine viiakse tervikuna Eestis läbi. See otsus võeti vastu aastal 2021, nüüd me oleme jõudnud aga sinnamaani, et seda tegelikult ikka veel tehakse. Samal ajal on laual seadusi muutvad ettepanekud. Meil seda terviklikku mõjude hindamist ei ole tehtud või see on töös, ma ei tea, millal see valmib, erinevaid hinnanguid on selle kohta. Näinud me seda dokumenti ei ole, aga me läheme muutma seadust ja metsamajandust tegevusena ära keelama. Ehk ütleme väga selgelt, et me enam ei väljasta metsateatisi selle range kaitse alla võetud alade kontekstis, vaid võib 5 tihumeetrit ilma metsateatiseta raiuda. Seda me serveerime suure halduskoormuse vähendamisena. Midagi on pildil nagu väga valesti. Või ei ole?

Andres Metsoja, palun!

Natura aladel, nagu hea küsija, ma arvan, teab vähemalt niisama hästi kui mina, tõenäoliselt isegi paremini, on piirangud kehtinud kogu aeg. Nii nagu ma juba korduvalt olen vastanud, kui praegu oleks tehtud keskkonnamõjude hinnang Natura aladel nendes kohtades, kus on näiteks metsaelupaik, siis ei oleks täielikku raiet keskkonnamõjude hindamise tulemusel lubatud. Natura hindamine on palju lühem, palju kiirem tee, kuidas need vajalikud otsused saab langetada. Keskkonnaamet on üldise Natura alade metsade kava strateegilise hindamisega toimetanud ja saab selle ka valmis, eks ole. Nii nagu ma ütlesin, mis kuupäevaks saab valmis, selle ma täpsustan üle, saan kirjalikult vastata. Nii nagu ma ka ütlesin, kuna tööd on päris palju tehtud, siis selle aasta märtsist on võimalik metsateatise esitamisel juba lähtuda nendest asukohapiirangutest, mis konkreetses asukohas kehtivad. See tuleb kõik ilusti rippmenüüst välja, nii et on ka kasutaja jaoks sõbralik.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mina ei ole kindlasti selle valdkonna asjatundja ja sellepärast küsingi teilt, sest eeldan, et teie oskate sellele küsimusele vastata. Lugesin seda ajakirjandusest ja nüüd tahangi küsida, kas vastab tõele, et rikkumismenetluse sisu on salajane ja isegi saadikutel ei ole olnud võimalik sellega tutvuda.

Kuna see rikkumismenetluse protsess on pooleli, siis need dokumendid ei ole avalikud. Aga nii nagu ütles siin ka kolleeg, Riigikogu liikmetel on võimalik Riigikogu Kantseleis selle rikkumismenetluse dokumentatsiooniga tutvuda. Teie jaoks ei ole midagi salajast.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Märkustega arvestamise tabelis on erametsaliit toonud välja, et ta on teinud Kliimaministeeriumile ettepanekuid mitmel korral ja ka selle seaduseelnõu juures, et piirangute kehtestamise puhul tuleks koheselt pakkuda õiglased hüvitised välja nendele, kellele piiranguid sätestatakse. Äkki te oskate täpselt öelda, millised võivad olla need hüvitised rahalises mastaabis ühe hektari Natura ala kohta, mis seda omanikku tulevikus saatma hakkavad? Te olete siin kirjutanud, et väljatöötamisel on täiendavad hüvitismeetmed. Mulle tuleb meelde üks markantne juhus. Ühe Rail Balticu viadukti juures pidi maaomanik enne oma maa peale saamiseks sõitma 300–400 meetrit, nüüd peab ta selleks sõitma kolm-neli kilomeetrit, ja riik [määras] talle tohutult suuremeelse hüvitise: natuke alla 40 euro makstakse talle kümne aasta vältel. Mitte aastas, vaid kümne aasta peale 40 eurot selle eest, et ta peab sõitma nüüd 5 kilomeetrit 300 meetri asemel.

Teie aeg!

Kas te oskate öelda, missuguseid valikuid teie pakute siin Natura alade maaomanikele?

Aitäh! Kordan veel kord üle, et sihtkaitsevööndis olevate metsade puhul juba on hüvitis, 160 eurot hektari kohta aastas. Mitte nii, nagu toodud näites oli. Samasugune hüvitise määr, 160 eurot hektari kohta, hakkab kehtima ka metsaelupaikade puhul. Lisaks, maamaksuvabastus, mis praegu piiranguvööndis ja hoiualal on 50%, saab olema 100%. Vastan ära ka selle, millal saab Keskkonnaamet valmis metsakava Natura 2000 alade kohta. See valmib 2026. aasta lõpuks, järgmise aasta lõpuks, koos strateegilise hindamisega.

Aitäh, auväärt juhataja! Auväärt minister! Te mainisite enne ilusasti Keskkonnaametit ja seda, et tööst seal puudu ei tule. Kui me vaatame seda eelnõu, siis paratamatult näeme, et seetõttu tööülesanded suurenevad. Mind huvitab, kas on analüüsitud, kui palju see töömaht tegelikult suureneb. Kas on ette nähtud rahaline lisa selleks, et saaks selle töö korralikult tehtud? Eriti ju, kui mõelda selle peale, kui halvasti senini on kogu kommunikatsioon toimunud, mis on tekitanud kohutava vastasseisu maaomanike ja riigi vahel.

Tiit Maran, palun!

Jaa, see küsimus on õige, kindlasti tuleb siit tööd juurde. Ma arvan, et üks osa tööst on täpselt see, mida ma eelmise küsimuse vastuses mainisin, sellesama Natura 2000 alade metsade kava koostamine. On tehtud erinevaid IT‑arendusi. Laiemalt ma arvan ka seda, et eks me peame koos Keskkonnaametiga vaatama, mis on need tegevused, mida on võimalik viia rohkem riskipõhiseks, nii et me saaksime kusagil vähem kontrollida. Kui kuskil mingid asjad käivad üle jõu, siis tuleb vaadata, kuidas saada sinna jõudu juurde. Selles mõttes on minu huvi, et Keskkonnaamet töötaks, mitte see, et ta ei töötaks. Ma arvan, et see on kõigi ühine huvi. Laiemalt olen ma öelnud välja ootuse kõikide ametite suhtes: amet on eelkõige inimese ja ettevõtja partner ja nõustaja. Loomulikult, neid, kes rikuvad reegleid, seadust, peab olema ka võimalik karistada, aga ennekõike on ta nõustaja ja partner.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Käesoleva aasta detsembrikuus jõustub täies ulatuses Euroopa Liidu raadamismäärus. Selle eesmärk on minimeerida Euroopa Liidu panust metsade hävitamises ja vähendada metsade degradeerumist kogu maailmas. Aga samal ajal on selge eesmärk ka see, et kaitstaks põlisrahvaste kogukondade õigusi. On ju tegelikult pikalt teada olnud, et Eesti puiduvarud on otsakorral. Nüüd räägivad sellest õnneks ka puidutööstuse esindajad. Kas Eesti ja Kliimaministeerium on selleks üldse valmis? Kuidas plaanitakse hakata 2026. aastal kontrolle teostama? Kas ettevõtjaid on teavitatud karmistuvatest nõuetest?

Eks me 2026. aastal teostame neid kontrolle niisama hästi kui 2025. aastal või nagu neid on eelnevalt teostatud. Väikse riigi puhul on mõnede ülesannete täitmine selles mõttes nagu nõudlikum, et meil lihtsalt objektiivselt ongi inimesi vähem. Mis puudutab kõiki uusi regulatsioone, mis on tulemas, siis loomulikult, me suhtleme pidevalt nii ettevõtjate kui ka huvirühmadega. Vähemalt suuremad ettevõtted suudavad juba ka ise jälgida, mis ühes või teises pooles toimub.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Millal võiks saada selgeks selle rikkumismenetluse lõpptulemus, millal võiks see saada Riigikogu liikmetele nagu briifitud? Kas selle seaduse menetlemine ei võiks jääda sellesse [aega], kui on teada see seis, mis sellest rikkumismenetlusest tuleb? Teiselt poolt tahaks väga teada, või tegelikult on ettepanek, et äkki peaks ikkagi need kompensatsioonimehhanismid väga selgelt välja ütlema. Erametsaliit on ju pakkunud välja kolme-nelja liiki ja nende suurused ka. Mis on teie arvamus?

No selle seaduseelnõu vastuvõtmisega me peaksime saama sellest rikkumismenetlusest vabaks. See on üks põhjus, miks me seda teeme. Te küsisite ka, mida me veel saame teha. Eks me nendele metsatoetustele vaatame ka sisse, millised võimalused on teha neid täpsemaks ja diferentseerida mingeid asju, sest metsal ja metsal on vahe, eks ole, nii turuhinnas kui ka muus. Niipalju kui vähegi võimalik me ikkagi püüame erinevate regulatsioonide rakendusi lahendada IT‑süsteemide abil, et klientidel ja ettevõtetel oleks lihtsam toimetada. Jah, see on pidev igapäevane töö, mida teeb nii Keskkonnaamet kui teeb ka ministeerium.

Rain Epler, palun!

Esimene küsimus on mul selle kohta, et sa ütlesid, et kui Natura hindamise menetlus jääks, siis tulemus oleks ikkagi see, et raiuda ei saa. Võib-olla [kaotame] siis juba menetluse ka ära ja keelame kohe raied ära. Võib-olla sa põhistad natuke seda, kust see mõte tuleb, et kui on Natura ala, siis seal tuleb raie kindlasti ära keelata. Algne mõte oli ikkagi see, et seal jätkub inimtegevus nii-öelda koostöös loodusega. Saad sa seda põhistada? Ma teise lühikese küsimuse küsin veel. Sa oled äkki kolmas minister järjest, aga üks nõunik on sinna [ministeeriumisse] maru kauaks pidama jäänud. Oled sa sellele brigaadile ka otsa vaadanud? Seal on võib-olla vaja muudatusi teha ja värsket mõtlemist enda nõustajate hulka tuua.

Ma alustan viimasest küsimusest. Ma olen üldiselt kogu oma töökarjääri vältel püüdnud töötada koos inimestega, kellega ma klapin. Ma saan öelda, et nende inimestega, kes on ministeeriumis, on klapp täiesti olemas. Ma pean oluliseks ka seda, et vaatenurkade paljusus aitab jõuda paremate tulemusteni. Küsimuse esimene pool oli, kui palju oleks olnud kehtiva seaduse järgi võimalik Natura alal metsa majandada, kui ei oleks Natura hindamist. Siis oleks pidanud tegema läbi kogu keskkonnamõjude hindamise protsessi ja tulemus oleks olnud see, et suuremat metsamajandamist seal olla ei saaks. Sellest ebavajalikust protsessist nii pikkuse kui ka raha mõttes me täpselt selle seaduseelnõuga vabaneme.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma loen siit, et eelnõu seletuskirja ühes ettepanekus soovib erametsaliit raiuda kaitsealustes metsaelupaikades sellise juurdekasvu alusel, nagu ministeerium igal pool esitleb, ehk 6,7 tihumeetrit [hektari kohta]. Aga ministeerium, ma loen, vastuses väidab, et selle numbri alusel metsa tegelikult juurde ei kasva, et on olemas mingi likviidne juurdekasv. Kui suur siis see likviidne juurdekasv on? Selle kohta ei ole mingeid numbreid, seda ei ole selgitatud sektorile, ei ole selgitatud seadusandjale. Kas te saate selgitada, mis see niinimetatud likviidne juurdekasv on ja kas selle kohta saaks ministeerium reaalsed numbrid saata?

Täiendavaid numbreid saame alati saata. Aga metsad on erinevad ja kasvavad ka erineva kiirusega. See on osa vastusest. Selsamal põhjusel on [tehtud] ka see 5 tihumeetri piirangu ettepanek hektari kohta ja 20 tihumeetrit on maksimum, kui palju võib kinnistult aastas oma tarbeks [puitu varuda]. Need on need kaalutlused. Natura alade mõte ning ka loodushoiu ja elurikkuse mõte on ju ideaalis see, et me hoiame, parandame ja kaitseme seda, mis on, ja seal, kus on vaja taastada, me seda ka taastame. Aga teistpidi on oluline ka see, et metsa saab majandada. See on ka üks oluline põhimõte, et me defineerime ära majandusmetsa mahu.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma olen ise ka erametsaomanik ja olen väga mures asjade arengu pärast. Ma kasutan siin samuti sedasama väljendit, mida kasutas hea kolleeg Priit Sibul, et see on tegelikult riiklike regulatsioonide ja keeldude abil eraomandi natsionaliseerimine, rääkige nii ilusti, kui tahate. Riik lisab eramaadele jätkuvalt looduskaitselisi piiranguid ja teeb seda ilma maaomaniku nõusolekuta. See on erametsaomanike õiguste süvenev piiramine ja sellega ei saa kuidagi nõus olla. Põhiseaduse § 32 ütleb ka, et igaühe omand on püha. Selle kallale te nende ühepoolselt kehtestatavate piirangutega ju lähete. Põhiseaduse § 32 ütleb muidugi ka seda, et igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse. Aga see on järjekordne eraomanike ebavõrdne kohtlemine, sest riigiga kohut käimise kulu, kui oma põhiseaduslike õiguste eest võidelda, ei jaksa keegi kanda, eriti kui riik protsessib sinu vastu sinu enda, sinu kui maksumaksja raha eest. Seda [raha] on riigil erinevalt eraomanikust palju. Arvestades, et pool Eesti metsadest …

Teie aeg!

… on riigi hallata, oleks seda kaitset võimalik korraldada ainult riigimetsa baasil. See hoiaks kokku bürokraatiat ja riigi raha ega rikuks kodanike ja eraomanike õigusi.

Aitäh!

Mis vaade teil sellele oleks?

Aga eks siin ongi kaalumise kohad erahuvi ja laiema ühiskondliku huvi vahel. Põhiseadus ütleb meile ka ju väga selgelt, et looduse hoidmine on meist igaühe kohustus. Ka antud juhul, kui me räägime metsaelupaikade täiendavast kaitsest, mis on piirang, siis selle piirangu puhul on ette nähtud ka hüvitis, mida ma olen siin korduvalt maininud.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Nagu te õigesti ütlesite, põhiseadus paneb looduse kaitsmise meie kõigi õlule. Aga praegu on niiviisi, et nendelt, kellel metsa on, võetakse, ja ülejäänud looduse kaitsmise seisukoht jääb veidi hämaraks. Kuivõrd õiglane see on, et novembris eelmine minister kinnitas, et õiglane tasu on 200 eurot, aga praeguseks on eelnõusse jäänud 160? Kuhu see 40 vahepeal kadus? Kui kõik muu on teie valitsemisajal kallimaks läinud, siis mismoodi see 40 eurot teil sealt kaduma läks? Mis rehkendus see oli, et see, mida eelmine minister pidas 200 euro vääriliseks, on teil eelnõu tutvustuses jäänud 160 euro peale? Teine küsimus on mul täiendava hindamise kohta. Kui keskkonnainspektorid seda teevad, siis kas oleks mõistlik, et nad teavitaksid ka eraomanikku, et [tema maa peal] käiakse? Ma tean, et näiteks veebruaris saadeti inimesele teade, et seal on mingeid varasid täiendava kaitse alla võetud, ilma et oleks tulnud teavitust, et keegi seal maa peal oleks käinud ja midagi avastanud. Kui mõistlik see on?

See, mis puudutab teavitust, on hästi õige. Sellest, kui keegi Keskkonnaametist läheb eramaale hindama, mida seal on või ei ole, tuleb kindlasti omanikku teavitada. Kui seda ei ole tehtud, siis, ma arvan, ongi kohane märku anda, et see on tegemata jäänud. 160 euro kohta saan ma lihtsalt öelda seda, et see on see hüvitise määr, mida me oleme kaalunud, ja leidnud, et see on õiglane.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Looduskaitsealuse erametsa omanikule on ette nähtud kompensatsioon, on niisugune kompensatsioonimehhanism. Aga on ka looduslikud pühapaigad. Looduslike pühapaikade toetusrühma esimees ma olen ja seda ma siin esindan. Selle toetusrühma poolt tegime Kliimaministeeriumile juba mõni aeg tagasi ühe kirja. See Kliimaministeerium on ikka olemas ju? Kliimaministeerium on olemas.

Täna tulin sealt.

Adressaat on olemas. Tegime kirja ja selle kirja sisu on, et ka looduslike pühapaikade nagu näiteks Maardu hiiemetsa omanikule ja analoogiliste kinnistute omanikele võiks olla sellesamuse vastava mehhanismi alusel kompensatsioon [ette nähtud]. Mis te sellest arvate?

Selle kohta saan siit puldist öelda, et lähen homme sinna ministeeriumisse, mis ilusti eksisteerib, küsin, kus see kiri on ja mis me sellega oleme teinud, ning siis me kindlasti vastame.

Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud juhataja, te võiksite juba ära õppida, kuidas minu nime õigesti hääldada. Aga hea küll. Hea minister! Selle loodusdirektiivi artikkel 6 ja sellest tulenev kohustab Natura aladel kahjulike tegevuste mõju hindama. See oli teada juba 2004. aastal, kui me Euroopa Liiduga ühinesime. Miks seda pole siis rakendatud? Miks on lastud Reformierakonna juhtimisel olukorral nii hulluks minna, et praegu peab väga imelikke käike rakendades rikkumismenetluse vältimisega tegelema?

Aitäh! Ma olen reeglina vastanud sellistele tagasivaatavatele küsimustele, et kella me tagasi pöörata ei saa, me saame muuta neid asju, mis juhtuvad tulevikus. Kuna küsimus oli selle nurga alt, et mida meie oleme teinud, siis hetkel on olukord küll selline, et kõik Riigikogus esindatud kuus erakonda on pärast 2004. aastat valitsuses olnud. Nii et eks me kõik ole jõudumööda püüdnud Eesti elu edasi viia.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Eks ta niimoodi on, et kõik on valitsuses olnud, loomulikult. Aga fakt on see, et Reformierakond on ainult kitsaste ärihuvide rakendamiseks mingisuguseid asju edasi lükanud ja nüüd me olemegi [olukorras], kus inimesed jäävad jälle hammasrataste vahele, sest õigeid asju õigel ajal ei tehta või ei lasta teha. Aga mul on teile küsimus. Haanja looduspark on Natura alal. Varasemalt olid sellel alal lubatud kõik raieliigid, sealhulgas uuendusraie. Kui Kristen Michal oli kliimaminister, siis ta keelas need raieliigid ära. Mul ongi teile küsimus: kas siis väljaspool metsaelupaiku, mis ka tõesti sellel Natura alal asuvad, on tulevikus uuendusraie lubatud? Kas te saate inimestele öelda, et nad saavad mingisugusegi elulise tegevusega seal jätkata?

Kindlasti on mingisuguse tegevusega võimalik ka Natura aladel toimetada. Sellepärast me seda Natura hindamist ju teemegi, et oleks selge, mis ühes või teises kohas konkreetselt võimalik on.

Helle-Moonika Helme.

Aitäh! Ma ütlesin, et ma olen erametsaomanik, ja siin räägiti, et põhiseaduse kohaselt on mul ka kohustus loodust hoida. Ma kindlasti hoiaksin oma metsas loodust, ma hea meelega teeksin seda, aga riik paneb mulle minuga läbi rääkimata peale sunni ja piirangud. Ma kirjeldan nüüd neid tundeid, mida see minus tekitab. Mina väga armastan oma metsa ja tahaksingi seda hoida ja majandada, võib-olla ma tahaks seda hoida ja majandada kui oma pensionisammast. Aga mul jäävad kaks hektarit üle tee, sellelesamale Haanja kaitsealale, mis on juba piirangute all ehk natsionaliseeritud ja seal ma oma omandit käsutada ei tohi. Vaadates, kuidas asjad arenevad, kuidas natsionaliseerimine looduskaitse sildi all muudkui käib, sest Euroopale tuleb ju midagi ette näidata, riigimetsast peab selle puidu kätte saama ja selle tõttu peab eraomanik kannatama, on mul lihtsalt selline tunne, et mis ma siis teen. Enne kui te jõuate minu ülejäänud metsamaani oma piirangutega, kuna ma lihtsalt praegu veel saan minna, siis ma lähen, kuigi ma ei taha, mu süda tilgub verd …

Aitäh!

… aga ma lähen ja tõmban selle metsa maha ja võtan praegu selle tulu sealt välja!

Aitäh!

Pärast olete te selle minu käest ära võtnud, ma ei saa üldse enam midagi teha.

Teie aeg!

Aitäh, hea küsija! Eesti riik ei natsionaliseeri mitte mingit maad, mitte mingit maad ei natsionaliseerita viisil, nagu siin enne viidati, et riik tuleb ja võtab ja ei hüvita. Nii. Seda esiteks. Eestis on ju väga palju erametsaomanikke. Ma usun, et neile kõigile läheb oma mets väga korda. Ma arvan, et ei ole võib-olla mõistlik vastandada siin omanikku ja riiki. Minu meelest saame me neid asju kõik koos ja ühiselt teha.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mul on teile väga konkreetne küsimus, loodan, et saan vähemalt niisama konkreetse vastuse ka. Kas ja kuidas on tagatud avalikkuse kaasamine Natura hindamisse?

Jaa, vaat nüüd … (Naerab.) Et mitte eksida vastusega, ma juhul, kui lugupeetud küsija lubab, vastan sellele küsimusele kirjalikult.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Teil jäävad need vastused väga lühikeseks, ega parlament väga midagi teada kahjuks ei saa. Mind paneb muretsema see, et see on tüüpiline tegevus, mis iseloomustab ka varasemaid kliimaotsuseid: kõike on edasi lükatud võimalikult kaua ja siis järsku, kui tehakse, on kõigil valus. Mõnes mõttes need inimesed, kes on tublilt metsa majandanud, jäävad oma väikse metsaga hammasrataste vahele. Aga äkki te saate kirjeldada kõige selle hindamise ja tagajärje juures neid kompensatsiooniliike, mida inimestele [pakutakse]? Mis need summad on, kuidas need suurenevad, kuidas neid inimesi toetatakse? Lõppkokkuvõttes on selline normaalne keskmine Eesti inimene, tubli metsaperemees, oma metsa hoidnud ja heaperemehelikult majandanud ning kui me lihtsalt jõuga talle kallale läheme ja teiste patte tema turjal nuhtleme, siis see tekitab trotsi ja lõppkokkuvõttes me saame vastupidise tulemuse. Aga äkki need kompensatsiooniliigid ja mida te plaanite?

No seda ma olen siit juba õige mitu korda öelnud, aga kordan hea meelega üle. Kui me räägime konkreetselt nendest metsaelupaikadest, millest siin jutt käib, mille kohta tulevad rangemad reeglid, siis seal see hüvitis on 160 eurot hektari kohta aastas, ja lisaks on 100% maamaksuvabastust. Võib-olla ma pääsen sellest kirjalikust vastamisest ka, [kui ütlen,] et Natura hindamisel avalikustatakse kõik etapid: eelhindamine, algatamine, aruanne. Nii et avalikkus saab kõike teada.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud aruteluga. Ettekandjaks palun keskkonnakomisjoni liikme Tiit Marani. See on juhtivkomisjoni ettekanne. Ettekandja Tiit Maran, palun!

Aitäh! Mul on võimalus teha teile ülevaade keskkonnakomisjoni 14. aprilli istungist ja seal [arutlusel olnud] teisest punktist. See on sõnastatud nii: Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu (610 SE) esimese lugemise ettevalmistamine. Igaks juhuks ütlen ka seda, et kohal olid komisjoni liikmed Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Zuzu ühesõnaga, Jüri Jaanson, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Andrus Seeme, kes asendas Mait Klaassenit, ja Tarmo Tamm. Kutsutud olid energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutt, ministri nõunik Mattias Tammet, elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming, elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna Vahter, Riigikogu Kantselei pressinõunik Gunnar Paal ja Riigikogu aseesimehe nõunik Andrus Toss. Nüüd siis arutelu juurde. Sissejuhatuseks tegi ettekande auväärt minister Andres Sutt, kes ütles, et eelnõu võimaldab keskkonnamõjude hindamisest eraldiseisvat Natura hindamist juhtudeks, kui puudub laiem keskkonnamõju. Natura hindamisega vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust – sellest sai ka siin räägitud –, aga nii, et hindamise standardid ei lange. Samal ajal sätestab eelnõu, et metsateatist esitamata võib raiuda kuni 5 tihumeetrit küttepuid hektarilt, aga mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas. Küttepuid ei tohi raiuda hoiualal ja sihtkaitsevööndis. Veel rääkis Antti Tooming, et eelnõu on ajendatud [Euroopa] Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest. (Sumin saalis.)

Vabandust korraks, ettekandja! Palun saalis vaikust! Aitäh!

Aitäh! Selle sisu on see, et Eesti ei hinda Natura mõjusid erinevate majandustegevuste puhul piisavalt. Keskkonnaamet on ajutiselt muutnud oma praktikat ja tehakse metsateatiste eelhindamisi. Seadusemuudatus on vajalik, et olukord oleks õiguslikult korrektne ja antaks õigus eraldiseisva Natura hindamise tegemiseks. Rain Epler küsis, kas Natura hindamine tuleb muudele keskkonnamõju hindamistele lisaks ja kas see tegevus peaks vähendama bürokraatiat. Taimo Aasma vastas, et praegu peab Natura aladega seotud tegevuste puhul läbi viima täismahus keskkonnahindamise, seni kuni Eesti õiguses pole eraldi Natura hindamise võimalust. See on üks viis, kuidas seda rikkumismenetlust lahendada. Selle peale teatas auväärt minister Andres Sutt, et Natura hindamine kestab neli kuni seitse kuud, võrreldes täismahus keskkonnamõjude hindamisega, mis võib võtta kaks kuni kolm aastat. Yoko Alender teatas selle peale, et aja‑ ja ressursikulu on umbes viis korda väiksem. Ise ma [ütlesin], et eelnõukohased muudatused on vajalikud – ma ka siiamaani nii arvan –, kuid täheldasin, et maaomanikke ei informeerita nende maade kaitsestaatuse muudatusest ja selline olukord, mis on tekkinud, kahjustab looduskaitse enda mainet. Tundsin huvi selle vastu, miks Eesti suhtes on rikkumismenetlus algatatud ja kuidas see kõrge standard ikkagi tagatakse, kui samal ajal meetodit lihtsustatakse. Taimo Aasma vastas selle peale, et 2000. aastate alguses ei nähtud Natura aladele ette eraldi mõjude hindamise protseduuri. Sisulised otsused tehti kaitsealade ja Keskkonnaameti kaalutlusotsustuste baasil, mis, nagu Euroopa Liit on nentinud, võis küll olla õige sisuliselt, kuid protseduuriliselt kindlasti mitte. Teised riigid on Natura alade hindamise menetluse ette näinud, aga ka neil on probleeme. Eelmisest aastast teavitab Keskkonnaamet maaomanikke nende maad puudutavatest kitsendustest ja seal olevatest väärtustest. Andres Sutt ütles, et omanike teavitamise süsteem vajab läbivaatamist ja see [mõte] võetakse komisjoni istungilt kaasa. Nii, vaatame edasi. Tarmo Tamm tundis huvi, kuidas ikkagi on selle 5 tihumeetri raiumisega. Mis juhtub siis, kui maatüki suurus on näiteks ainult 0,9 hektarit? Taimo Aasma vastas, et kehtiva metsaseaduse regulatsioon on 20 tihumeetri [puidu] kohta ja et eelnõuga reguleeritakse, et tarbepuitu võib metsaelupaigast võtta, aga see ei tohi seda paika kahjustada. Nii et kui metsaelupaiga suurus on 0,9 hektarit, siis sealt võib võtta 4,5 tihumeetrit puitu. See 5 tihumeetrit, selgitas Antti Tooming, on see muudatus, mis viidi sisse tulenevalt erametsaomanike [soovist], et tekiks teatud balanss kahe poole vahel. Andres Metsoja arvas, et see on vastuolus eelnõu loogikaga. Sellele vaidles vastu Taimo Aasma, [väites,] et see tegelikult ei ole nii, vaid et sellega otsitakse tasakaalu keskkonnakaitse ja metsamajandamise vajaduste vahel. Oli juttu sellest, et Keskkonnaamet koostab Natura alade metsakava, mille kohta tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine. See võimaldab tulevikus vähendada metsateatiste menetlemise tõttu tekkivat halduskoormust. Vist on oluline ka mainida, et hetkel on inventeeritud elupaikadele kehtestatud range kaitse ja nende suurus on 11 700 hektarit. Rain Epler küsis ühiskondliku tasakaalu otsimise kohta. Ta tahtis teada, kas neljahektarilisel maatükil saab lagedaks raiuda ühe hektari. Ta uuris, kuidas on sätestatud selle viie hektari raie arvutuskäik. Selle peale ütles Taimo Aasma, et Keskkonnaamet koostab kava – ma saan aru, et alles koostab, praegu pole seda olemas –, kuidas läheneda nendele raietele. Oluline on see, et elupaigad säiliksid ja raied ei koonduks ühte punkti. Lõpuks, olles ära kuulanud erinevad seisukohad, tehti konsensuslikult ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail, see on täna, tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, jälle konsensuslikult, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tiit Maran, kes praegu siin seda ettekannet teeb, see otsustati jälle konsensuslikult. Mainin veel, et hiljem toimus osapoolte ärakuulamine, kust võtsid osa erinevad osapooled ja avaldasid oma arvamust, sealhulgas olid õiguskantsler, erametsaselts, põllumajandus-kaubanduskoda ja keskkonnaühenduste esindus. Aitäh!

Aitäh väga sisuka ettekande eest! Pidevalt te rõhutasite, et metsa, seda 5 tihu[meetrit] võib raiuda. Räägiks selle lahti. Tänapäeval saab kirvega raiuda. Aga kuidas on, kas harvesteriga võib metsa minna või ei või, kas saega võib mind metsas näha või peab metsa minema kirvega? Või peaks täpsustama, millega neid puid võib raiuda, seda väikest kogust, mis siin seaduseelnõus kirjas on?

Teile on ka küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Seda küsimust me kahjuks seal koosolekul ei arutanud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja need on fraktsioonidele. (Hääl saalist.) Rääkima Isamaa fraktsiooni nimel tuleb Andres Metsoja. Palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Saalis on meid vähe, aga teema on ülimalt oluline. Ma isegi ütleksin, et väga-väga oluline. Natura alade kaasus sai alguse aastal 2004, kui hakati võtma alasid Natura koosseisu. Natura oli algselt väga selgelt sõnastatud Euroopa väärtusruumi küsimusena, et majandustegevus ja looduskaitse saaksid käsikäes toimetada. See oli algne põhimõte, millest lähtuti. Tegelikult käis kõik see nii ühe hetkeni, kui algatati rikkumismenetlus. Rikkumismenetluse sisu oli kindlasti ajendatud ka Eesti inimeste poolt siit kohapealt. Erinevad kohtukaasused on läbi vaadatud ja kui rikkumismenetlus algatati, siis põhimõtteliselt jõustati ka olukord, kus metsateatiste väljastamine Natura aladel peatati. Ehk tegelikult see jutt, et inimesed saaks täna minna ja kiirkorras midagi tühjaks raiuda, [ei ole õige,] see ei ole võimalik, sest metsateatisi nendele aladele niikuinii juba mitu aastat ei väljastata. Selle käigus andis Eesti riik oma signaliseeringud. Jutt käis suuresti just nimelt metsaraiest elupaikades erinevate Natura alade koosseisus. Nimelt on mõistlik ära mainida see, mida paljud võib-olla ei tea, et Eestis on nelja liiki Natura võrgustiku alasid: kaitsealad, püsielupaigad, hoiualad ja kaitstavad looduse üksikobjektid. Need on kõik selle koosseisus. Oluline on mainida ka seda, et kui kogu aeg öeldakse, et seal saab ju asju teha ja ei ole mingeid piiranguid, siis me suuresti räägime siin täna tegelikult kitsalt raietegevusest, sest Euroopa Komisjon on andnud hinnangu, et mõjud ei ole hinnatud. Mõjud ei ole hinnatud ja mõjusid tuleb hinnata. Ei öelda, et ei tohi raiuda, vaid mõjusid peab hindama, et Natura väärtused säiliksid. Aga üldised kitsendused on sellised, et kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta teha järgmisi asju: muuta katastri[üksuse] kõlviku piire, koostada maakorralduskava ja teostada maakorralduslikke toiminguid, kehtestada detailplaneeringut, anda [nõusolekut väikeehitise] ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, pakkuda jahiulukitele lisasööta. Need on kõik üldtingimused, millele maaomanik peab alluma. Selleks et üldse mingisuguseid tegevusi näiteks ehitusvaldkonnas läbi viia, tuleb ilmtingimata teha Natura eelmõjude hindamine. Kui eelmõjude hindamine Keskkonnaameti loastatud tegevusena annab hinnangu, et tuleb minna Natura asjakohase hindamise juurde, siis maksab iga maaomanik selle kulu oma taskust kinni. Siin toodi juba välja, et see kulu kõikide nende ehituslike tegevuste puhul algab 10 000 eurost. Kui kaitseala valitseja põhimõtteliselt nii otsustab, siis see kohustus on omaniku kanda. Selle kompenseerimise kohta ju suuresti räägitakse, et mis te hädaldate, riik maksab maaomanikule hüvitist. Algul oli see hinnatud 180 eurole, asjakohaselt peaks see olema 200 eurot hektari kohta pluss maamaksuvabastus. Aga me jätame millegipärast mängust välja proportsionaalsuse. Riik paneb kohustusi omaniku rahakotile ja samal ajal ütleb, et kui sa tahad hüvitist saada, siis esita õigeaegselt riigile taotlus ja esita see taotlus vastavas keskkonnas. Aga äkki oleksime suuremeelsed ja pakuksime riigi poolt välja lahenduse, et kõik need alad saavad selle toetuse automaatselt? Miks peab inimene püsipiirangu alal toetust taotlema? Kui ta õigeks ajaks ei jõua või unustab, siis iga päeva eest, mille võrra ta hilineb, toetust proportsionaalselt vähendatakse. Mis loogika see on? Vabandust! Ja siis me räägime, et looduskaitse on põhiseaduse järgi iga Eesti inimese õigus ja kohustus! Midagi on minu meelest sellel pildil valesti. Olgem ausad selles suhtes, mida on tehtud omanikuga, kui talle on pandud peale piirang igasuguse majandustegevuse, metsamajandamise kontekstis, ja metsateatist ei väljastata. See 20 tihumeetrit kinnistu kohta kehtib tema kohta nii ehk naa. Täna võib ta seda 20 tihumeetrit raiuda ühelt hektarilt. Me ütleme seda eelnõu [menetledes], et asi läheb paremaks. Kus ta siis paremaks läheb? Nüüd tekib olukord, et ta võib ühe hektari kohta 5 tihumeetrit raiuda. Veelgi hullem, kui tal on see kinnistu jaotatud elupaigaks, hoiualaks, mingiks üksikobjektiks ja osa on majandustegevuse loaga ala, kus ei ole piiranguid, siis kui ta selle 20 tihumeetrit sealt ära raiub, siis mujalt ei võta ta enam mitte midagi. Olgem ausad, kuidas seda kõike päriselus kokku viiakse? Mees läheb saega metsa, vaatab kahte haavapuud, mis on seest mädad, et äkki võtaks maha, natuke ohtlikud ka. Kas ta märgib siis looduses selle ala maha või? Kas tõmbab lindid [ümber], kus on see hektariline ala, et kaitsta ennast hiljem selle eest, et keegi tuleb, loeb kännud üle ja teeb talle trahvi? Kõik need looduskaitselised nii-öelda rikkumised on siinsamas saalis väga kõrgelt hinnastatud. Uskuge mind, sellega kaasneb olukord, kus metsas on inimesed, kes hakkavad kände lugema, ja lõpuks on need inimesed veel kurjategijad ka, oma maal. See ei ole ju veel kõik. Õige pea liigume edasi eelnõu juurde, mis kannab numbrit 612. Selle eelnõuga luuakse olukord, kus sisuliselt majandusvõimalused ja metsateatiste väljastamine [kaotatakse] range kaitserežiimiga aladel ära, metsateatisi ei väljastata, riik vähendab halduskoormust ja ütleb, et tegele selle 5 tihumeetriga, me ootame seda Natura alade üldist hindamist. Esiteks, see on proportsiooni mõttes täiesti vale lähenemine. Teeme selle hindamise ära ja siis hakkame tegema mingisuguseid tegevusi, hindame ära ka rahalise mõju, mille see endaga kaasa toob. Aga täna on meil seaduseelnõu laual ja me ütleme, et pärast vaatame, mis saab. Kuulge, kuidagi väga vastutustundetu! Paraku peab nõustuma, et see meenutab natuke natsionaliseerimist, eriti selles olukorras, kus me [selle eelnõuga] keelame kasvava väärtuse metsamaal majandamise ja ütleme, et see on looduskaitseliselt vajalik, fine!, ja siis liigume eelnõu 612 juurde, mis ütleb üheselt, et kui omanikule kuuluval alal on kaitserežiimi muudetud rangemaks, siis riik võib selle ala tagasi osta, kui riigil on see kohustus, sest mingist ajast oli see kaitserežiim peal, notariaalne tehing oli seal taga, et riik võib selle tagasi osta, aga poole hinnaga. Riik hakkab dikteerima looduskaitseliste alade ümberhindamist ettevõtete bilansis ja ütlema ette kaitsealade turuhinda. Mis asi see on, kui see ei ole nagu natsionaliseerimine? Minu meelest on see uskumatu, kuidas me siia oleme jõudnud. Isamaa ei saa kuidagi selle asjaga edasi minna. Isamaa fraktsioon esitab eelnõu 610 tagasilükkamise ettepaneku.

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun!

Aitäh! Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Me menetleme ühte väga pakilist eelnõu, äärmiselt pakilist eelnõu, mille tekkimise vajadus peegeldab paljut, mis on olnud lubamatu ja samas ka üsna õpetlik. Me tegeleme tegematajätmiste lahendamisega, millegagi, millel on paari aastakümne pikkune ajalugu. Kui nüüd tulla Natura hindamiste juurde, siis miks on praegune seadusemuudatus selline, mis tundub paljudele uskumatult ebaõiglane? Teisiti ei saa ju nimetada olukorda, kus Natura alal maad omavad maaomanikud saavad ühtäkki jahmatuse osaliseks. Nad on kogu aeg teadnud, et neil on võimalik Natura alal oma metsa seadusega etteantud piirides raiuda, sest nii on olnud ja naabrid on nii saanud [teha]. Ühtäkki hakatakse nende maad üleöö käsitlema sihtkaitsevööndina, kus igasugune raie on keelatud, ilma seletuseta, lihtsalt. Rõhutan, et ma räägin siin kohalikest metsaomanikest, maainimestest, mitte metsafirmadest, kes hoopis teistel kaalutlustel on Natura alal metsamaad ostnud. Nende tegevusel on hoopis teine tagamaa. Milline on tulemus? Ilmselt üks suuremaid kohaliku metsaomaniku ja riigi vahelisi konflikte ning üks suuremaid konflikte, mis teeb suurt kahju looduskaitsele. Kohalik inimene on oluline, kui me räägime looduskaitsest. Veelgi enam, metsatööstuse esindajad on ootamatult leidnud võimaluse lasta käiku retoorika, et looduskaitse kasvab kui vähkkasvaja. Seda on suurepärane ära kasutada poliitilistes debattides. Jällegi, milline kahju looduskaitsele! Selge on see, et põlise maaelaniku ja metsaomaniku usaldust riigi vastu on kõigutatud. Ilmselt pole looduskaitset kunagi [varem] diskrediteeritud sellisele tasemele, peaaegu vihkamiseni välja. Selle kõige kõrval ununeb ära küsimus, kuidas me üldse sellisesse olukorda sattusime. Sellele [vastamiseks] peame minema sellesse aega, kui me liitusime Euroopa Liiduga. Kõige alus on Euroopa Liidu direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Selle alusel määratakse iga liikmesriigi panus oluliste elupaikade kaitsesse. Eesti ühines, nagu te teate, Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest [päevast] pidime me olema valmis üle võtma kõik direktiivi sätted, selle sisu pidi olema selge ja tegelikult oligi. Tegelesin sellel ajal üsnagi palju analüüsidega ja konsultatsioonidega just nendel teemadel. Selles direktiivis on artikkel 6, mis sätestab Natura kaitsealade loomise, ja selle alapunkt 6.3 määratleb väga üheselt, et igale kavale ja projektile, mida teostatakse Natura alal ja mis võib mõjutada Natura väärtusi negatiivselt, on vaja teha hindamine. Luba tegevuseks antakse siis, kui ollakse veendunud, et negatiivne mõju väärtustele puudub. Arvesse tuleb võtta ka avalikku arvamust. Hindamise vajadus oli teada ja ometi seda [sätet] ei rakendatud, see unustati ära, nagu seda ei oleks olnud. Unustati ära, et raied, ükskõik, kuidas neid tehakse, aga eriti lageraied, on suure mõjuga. Seda ignoreeriti, vaatamata sellele, et nii looduskaitseorganisatsioonid kui ka hindajad meenutasid sagedasti, et hindamist on vaja. See oli elementaarne teadmine varasematel aegadel. Seda ignoreeriti, kuni 2021. aastal tuli esimene teade, et Eesti on teinud vea, metsaraiete loa andmisel pole mõju hinnatud. Kui 2023. aastal tuli märgukiri Euroopa Komisjonist, et alustatakse rikkumismenetlust, mis oli juba natukene varem teada, siis läks lahti paanika. Midagi tuli ju ometigi teha. Tagasi põhiteema juurde. Miks siis ikkagi tekkis selline olukord, nagu praegu on, ja miks seda ei ole lahendatud? Kui seda oleks tehtud varasemal ajal, oleks see ammu lahendatud, ja õiglaselt. Meil ei oleks seda probleemi, mis praegu meie ees on. Tahaks ju kangesti selle miks-küsimuse teraviku ja kogu tähelepanu pöörata ametnike peale ja öelda, et neetud ametnikud, vaadake, mida nad jälle tegid. Aga see ei päde, sest reaametnik teeb seda, mida talle öeldakse, mida öeldakse kantslerite tasemel ja poliitikute tasemel. Tasub vaadata, millise taustaga olid [toonase] Keskkonnaministeeriumi kantslerid, just looduskaitsega [tegelenud] kantslerid, et aru saada, kelle huvisid teenisid toonased arvestused ja see, mida siis väiksemad ametnikud tohtisid või ei tohtinud teha. Toona oleks olnud palju lihtsam lahendada kõike seda, mida me praegu lahendama peame ja mis praegu tekitab usaldamatust riigi ja looduskaitse vastu ning konflikte inimeste vahel maakohtades. Kuis siis edasi? Kui varasematel aegadel oleks saanud seda mõistlikult lahendada, siis nüüd on kõik see, mis on tulnud paarikümneaastase hilinemisega, paraku käsitletav ülima ebaõiglusena, mis tuleb hüvitada. Teisiti ei saa ja ei tohi. Kunagine tegematajätmine läheb maksumaksjale kalliks maksma. Aga see on oluline, selleks et kaoks see vastasseis, võõrandumine riigist, elukeskkonnast ja selle kaitsest. Kuniks eelnõus pole ikkagi selgelt kirjas see, kuidas hüvitatakse see ebaõiglus, ei saa seda eelnõu heaks kiita. Ma tunnistan, et ma kogen väga sügavat [sisemist] konflikti, sest ühelt poolt ma saan aru, et seda muutust on väga tarvis, just selleks, et me saaksime Natura ala hindamised korda. Aga teise poole peal on maamees, kes on oma metsaga hästi ringi käinud ja kes vaatab, mis neetud tobe asi on see looduskaitse, mis praeguses olukorras niimoodi toimetab. Niikaua kui seda ebaõiglust ei ole suudetud [kaotada], ei saa paraku seda seaduseelnõu heaks kiita. Ka meie teeme ettepaneku katkestada selle [eelnõu] menetlemine. Aitäh!

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Paneme igaks juhuks kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Nädalakese või paar tagasi jagas üks endine kolleeg sotsiaalmeedias Jaan Lõo luuletust "Kodumaa metsad" tema ainsast, 1916. aasta luulekogust. See luuletus väärib ettekandmist: "Kodumaa metsades kewade algus, / kodumaa metsades – häwitaw talgus: / heliseb kirwes ja wihiseb saag, / nende ees murdub wiimne kui raag. / Ohkawal hoigel langewad kased, / kui surmani haawatud kangelased, / maapinnale, / emarinnale. / Mahl ülesse keeb kändudest, / kui weri wärskeist haawadest. / Kuninglik kuusk, täis waiku ja lõhna, / punakas mänd, kes nõmmemaa, kõhna / püsiwam poeg – / nemadki waowad, / kohades kaowad. / Kõrgele tõuswad süllad ja riidad, / lõpmata woorid neid kaugele wiiwad. / Ja linnud, kes tulnud lõuna teelt, / ei leia metsa enam eest. / Nad lendawad kaebades minema, / et kõrbeks muutub mu kodumaa." Kas pole dramaatiline? Ja see endine kolleeg jagas seda oma kommentaariga: "Uskumatu. Loed nagu päris täna kirjutatut." Ja mina lugesin ja mõtlesin, et tõepoolest, loed luuletaja traagilist hüüet nagu tänaste luuletajate omi. Vaatasin veel, et kes see Jaan Lõo oli. Riigikohtunik ja luuletaja. Jälle paralleel tänase päevaga. Eks meilgi ole kohtutest tulnud neid esialgse õiguskaitse otsuseid küll jahipidamise, küll õlitehase kohta ja nii edasi. Neil kohtunikel ja luuletajatel on mingisugust draamat ja traagikat hinges. Aga kui nüüd sellele luuletusele niimoodi rahulikult otsa vaadata, mida me siis teada saame? 1916 muudkui raiuti, raiuti ja raiuti. Täna on metsa palju rohkem. Me elame metsavööndis, me elame kohas, kus, nagu eestlaste vanasõna ütleb, aja metsa või hanguga tagasi, mets tuleb ikka tagasi. Nii et 1916 arvas luuletaja, et maa muutub kõrbeks. 2016 me võisime tunnistada, et metsa on tunduvalt rohkem, kui oli 1916. Ma arvan, et vaatamata sellele, et ka tänased luuletajad traagilisi värsse vorbivad ja kohtunikud nende kaeblike hüüete peale tihtilugu erinevaid majandustegevuse peatamisi teevad, on nad valel teel. Eks ikka ole nii, et kui sa, ütleme, tänasel päeval jalutad Telliskivist esimest korda kuskile metsa ja seal juhtub raietöö toimuma, siis see tundub kõik äärmiselt šokeeriv. Kui sa elad metsade keskel, siis sa näed, et see ongi selline ring: kusagil raiutakse, kusagil kasvab noor mets, kusagil käiakse seenel ja nii edasi ja nii edasi. Nii et me peaksime, ma arvan, metsanduse asjas vähem kuulama linnakeskkonnast pärit luuletajaid, kes asju võib-olla õigetes värvides ei näe. Nüüd lühidalt eelnõu juurde ka. Keelame raied, sest on rikkumismenetlus ja nüüd tuleb raied ära keelata. Lisaks peidame avalikkuse eest selle rikkumismenetluse ära, sest teate, mida avalikkus sellest rikkumismenetluse dokumentatsioonist teada saaks? Seal ei ole kusagil öeldud, et keelake raied ära. Seal on öeldud, et kuna Natura eesmärk on, et oleksid alad, kus toimub inimtegevus käsikäes loodusega, nii nagu Eestis on see alati toimunud, siis pange seal mingid reeglid paika. Meil on otsustatud, et keelame ära. Ministri interpretatsioon muidugi tänases ettekandes oli, ma ütleks, šokeeriv, pehmelt öeldes. Minister ütles: keelame ära, kõigil bürokraatiat vähem, ettevõtjatel ja ametnikel, sest on teada, et kõik on keelatud, ja midagi ei ole vaja teha. Mõnes mõttes, eks ole, raudne loogika. Siis ei ole bürokraatiat ka. Mina ei arva, et see siiski hea mõte on. Nii et EKRE fraktsiooni poolt annan üle selle eelnõu tagasilükkamise ettepaneku ja kutsun kõiki üles seda toetama. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed, kes te siin hilisel öötunnil nii tähtsal teemal arutelu peate ja veel sellises kaunis luulelises vormis. Sellest eelkõneleja repliigist, et tõepoolest, Eestis on niivõrd palju metsa, et siia mahub nii mõndagi, on väga hea jätkata. Kusagil raiutakse, kusagil kasvab uus noor mets ja kusagil toimetab hästi palju erinevaid liike lisaks meile: Eestis 40 000 lisaks meile, kahejalgsetele. Ehk siis see ala, metsaelupaigad, millest me räägime, [mille pindala on,] kuna siin on eelkõige olnud täna juttu just erametsaomanike maast, umbes 11 000 hektarit, see on 0,5% Eesti suurest metsapindalast. 0,5%‑l on nende 40 000 liigi heaks teatud piirangud. Looduse kaitsmist näeb ette tõepoolest ka meie põhiseadus. Ma arvan, et see on väga õige printsiip igas mõttes. Kui vaadata ka väärtusuuringuid, siis Eesti inimeste jaoks, elagu nad maal või linnas – ma arvan, et see ei ole oluline ja ei ole vaja teha sellist vastandamist –, on loodus väärtuste top'is, tõepoolest, kõige tipus, vabaduse kõrval. Ehk see on ülimalt oluline. Küll aga mõned puhtpraktilised aspektid veel selle eelnõu kohta. On palju räägitud sellest Euroopa rikkumismenetlusest. Tegelikult juhtis meie oma Riigikontroll tähelepanu probleemidele raietega Natura aladel ja tegi samamoodi väga põhjaliku ülevaate. Mäletan, olin ka ise komisjoni liige 2023. aastal, kui seal põhjalikult kirjeldati seda, et see, kuidas metsaelupaikades, piiranguvööndites raieid lubati, ei erinenud palju majandusmetsas toimuvast. See oli see viga, mis toona tehti. Loomulikult tekitas see ka metsaomanikes teatud ootuse. Kui ühel hetkel need raied peatati, siis tekitas see suurt pahameelt ja arusaamatust. Selle pahameele ja arusaamatuse lepitamine ongi väga keeruline, nagu siin paljud eelkõnelejad on välja toonud. Aga sellele vaatamata ei saa me jätta seda tegemata. Me peame püüdlema ju parema poole. Ma arvan, et tõepoolest oleks olemas võimalus sedasama lihtsamat, kiiremat ja odavamat Natura menetlust, mõjude hindamist teha igal pool Natura aladel, ka nendes metsaelupaikades. Aga kui eksperdid on aastaid kaalunud [ja leidnud], et ulatuslikud raied nendel 11 000 hektaril põhjustaksid niivõrd tugevat mõju, miks me siis eksitame erametsaomanikke ja laseme neil seda mõjude hindamise teekonda ette võtta? Selles mõttes mina praegu pakutud lahendust toetan. Aga juhul, kui soovitakse minna [seda teist] teed, siis loomulikult järgmistel lugemistel on meil võimalik ka selliseid ettepanekuid arutada. Nii et oleme esimesel lugemisel. Ma arvan, et selles eelnõus on väga palju mõistlikke, selgust toovaid põhimõtteid. Sellest tulenevalt ma arvan, et see eelnõu väärib toetust. Kindlasti saame me seda teha veel paremaks, kuigi seda on juba päris pikalt menetletud ja väga põhjalikult kaalutud. Kinnitan veel kord üle, et ka seda rikkumismenetluse protsessi on Riigikogu liikmetel olnud võimalus jälgida ja nende dokumentidega tutvuda. Me oleme ka komisjonis seda teemat väga-väga mitu korda käsitlenud, ka just nimelt selle Riigikontrolli aruande põhjal. Paljud nendest parandustest toovad rohkem selgust nii maaomanikele kui ka neile, kes muretsevad selle pärast, kas metsaelupaikade kaitse on tagatud. Ma soovitan eelnõu hoopiski toetada. Ja lõpetuseks: kahetsusväärsed on olnud need paralleelid neljakümnendate aastatega. See ei peaks olema selles saalis kohane. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. (Hääl saalist.) Kas minister tahtis midagi öelda? Ei tahtnud. Siis läks hästi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 610 esimene lugemine lõpetada. Kuid on tulnud Isamaa fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni samasisulised ettepanekud: eelnõu 610 esimesel lugemisel tagasi lükata. Neid ettepanekuid me peame hääletama. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni samasisulised ettepanekud, et eelnõu 610 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. mai kell 17.15. Tänane 12. päevakorrapunkt on läbitud.