Õhusõiduki pardal toimepandud õigusrikkumisi ja teatavaid teisi tegusid käsitleva konventsiooni muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (587 SE) esimene lugemine

Saame minna 11. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud õhusõiduki pardal toimepandud õigusrikkumisi ja teatavaid teisi tegusid käsitleva konventsiooni muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 587 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt taristuministri Kuldar Leisi. Vabandan, et pidite paar tundi või rohkemgi ootama. Aga demokraatia käib eespool.

Muidugi. Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on luua selge raamistik, õiguslik raamistik, mis annab riigile õiguse tegeleda õhusõidukite pardal korda rikkuvate reisijatega. Eesti ei ole seni liitunud 1963. aastal vastu võetud Tokyo konventsiooni täpsustava Montreali protokolliga, mistõttu puudubki selgus, kes ja kuidas saab üldse rikkujaid vastutusele võtta. See tähendab, et paljusid korrarikkujaid ei saagi vastutusele võtta, mis omakorda õõnestab avalikku korda, kahjustab lennumeeskondade töötingimusi, ja mis kõige tähtsam, kaasreisijate turvalisust. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni statistika kohaselt ei võeta ligikaudu 60% õhusõiduki pardal toimunud juhtumitest menetlussegi. Ka Eesti statistika näitab muret tekitavat trendi: korda rikkuvate ja häirivate reisijatega seotud juhtumite arv kasvas 2022. aastal 32% ja 2023. aastal 15,5%. Möödunud aastal oli Eesti reisijatega seotud juhtumeid kokku 132, millest 41 puhul oleks saanud Montreali protokolli rakendada. Selliste reisijate osakaal reisijate koguarvus on küll võrdlemisi väike, kuid siiski on nende käitumisel ebaproportsionaalselt suur mõju teistele reisijatele ning ka salongipersonalile, samuti kogu lennuohutusele. Toon mõned näited. Esinemissageduse poolest on suurim probleem suitsetamine tualettruumis, millele järgnevad e‑sigareti suitsetamine, turvavöö kinnitamata jätmine ning kaasatoodud alkoholi tarvitamine. Sellised tegevused pole mitte ainult ebaviisakad, vaid need on otseselt ohtlikud. Näiteks võib suitsetamine õhusõiduki tualettruumis põhjustada pardal tulekahju, alkoholi liigtarbimine ja raske joove võivad põhjustada nii terviserikkeid kui ka agressiivset käitumist, millega võib kaasneda kaasreisijate verbaalne või füüsiline väärkohtlemine. Sellistes olukordades peab lennumeeskond suutma kiiresti ja tõhusalt sekkuda, kuni korrarikkuja saab sihtriigi ametivõimudele üle antud. Montreali protokolliga liitumine annabki meile võimaluse neid korrarikkujaid vastutusele võtta. [Protokolliga ühinemine] koos teadlikkuse tõusuga soodustab ohutumat reisimist ning reisijate ja lennumeeskondade heaolu kasvu. Sisuliselt toob see eelnõu kaasa täpsustused jurisdiktsioonis ja eeluurimise tingimustes, loetleb lubamatud teod, täpsustab reisijate üleandmise tingimused ja õhusõiduki kapteni kohustused. Samuti täpsustatakse reegleid selle kohta, kuidas lennufirma saab kahjusid sisse nõuda ja kuidas kaitstakse lennumeeskonna õigusi, sõltumata sellest, kus riigis on lennuk registreeritud. Tegeleda tuleb juhtumitega, kui reisija käitumine võib seada ohtu õhusõiduki enda, inimesed või vara selle pardal, või kui häiritakse avalikku korda lennu ajal. Eesti näitel tähendab see, et korrakaitseüksustel tuleb reageerida ja rikkumist menetleda juhul, kui õhusõiduk maandub Eestis ning korrarikkuja on veel pardal. Lisaks kohustab protokoll tegema koostööd teiste juhtumiga seotud riikidega, olgu see näiteks reisija [päritoluriik] või õhusõiduki registrikohane riik, et vältida topeltmenetlusi sama teo eest. Selle eelnõu [seadusena] vastuvõtmine ei nõua riigisiseste õigusaktide muutmist ega too kaasa riigieelarvelisi lisatulusid ega lisakulusid. Kuigi Eesti roll juhtumite menetlemisel võib jääda väikeseks, on see liitumine valdkondlikult siiski oluline. See annab meie lennundussektorile selgemad reeglid, toetab ohutust ning aitab tagada korda õhusõiduki pardal. Palun teil eelnõu toetada ja võimaldada selle kiire menetlemine, et saaksime liituda nende 48 riigiga, kes Montreali protokolli juba ratifitseerinud on. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See on kindlasti väga vajalik ja hea eelnõu selles mõttes, et me kõik oleme ju palju reisinud ja teame, mis võib lennuki pardal juhtuda. Lugesite ette kõik juhtumid, või vähemalt suurema osa nendest, mis tõepoolest päevakohased on. Ma küsin lihtsalt selle kohta, et natuke aega tagasi, see käis ka uudistest läbi, oli juhtum, kui Reformierakonna endine peaminister ja endine Riigikogu liige Taavi Rõivas tõsteti Helsingis lennuki pardalt maha. Ühesõnaga, ju ta siis oli ohtlik nii lennuki pardameeskonnale kui ka teistele reisijatele. See oli Helsingis. Kas selle eelnõu kohaselt oleks pidanud Rõivasega kuidagi teisiti käituma või tehti kõik õigesti?

Aitäh küsimuse eest! Jah, see Montreali konventsioon käsitleb juhtumeid, kui reisija on lennuki pardal. See, mis toimub lennuväljal, ei puutu asjasse. Aga kui on rikkumine lennuki pardal, siis seda käsitlebki Montreali konventsioon. Kui Eesti sellega ühineb, siis ka Eesti kodanikele laieneb selliste rikkumiste menetlemine.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Sellised konkreetsed kaasused aitavad teinekord inimestel seadusandlikku raamistikku paremini mõista. Ma jätkan sealt, kus eelmine küsija pooleli jäi. Mina saan aru, et Taavi Rõivas tõsteti maha Helsingi–Jaapani lennult. Kas see võiski olla põhjustatud sellest, et Soome oli liitunud Montreali [protokolliga], aga meie veel ei olnud? Kui meie oleksime olnud liitunud, siis oleks saanud ta juba Tallinnas maha tõsta ja oleks see rahvusvaheline skandaal olemata jäänud. Oskate te selle nurga alt kommenteerida, kas Soome on enne meid liitunud ja kas see suhestub selle kaasusega?

Aitäh! Minu teada Soome on liitunud, aga ma seda konkreetset juhtumit ei oska nii täpselt kirjeldada.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tuletan teile ka meelde sedasama juhtumit, millest eelkõnelejad rääkisid: Taavi Rõivas tõsteti Helsingis laupäeva õhtul lennult maha, Delfile ja Postimehele teadaolevalt oli Rõivas purjus. [Soome] on Euroopa Liidu riik, aga see reis suundus Jaapanisse. Kuidas kohaldub [see protokoll] sellistel puhkudel, kui need lennureisid [suunduvad] kolmandatesse riikidesse?

Aitäh küsimuse eest! Kohaldubki nii, et kui Soome on liitunud – [jutt on ju] Helsingist –, siis seal on võimalik seda rakendada. Kui Eesti ei ole liitunud või kui Jaapan ei ole liitunud, siis ei saa rakendada. Ehk maha tõsta ikka saab, aga karistada ei saa.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu tutvustamisega. Selleks palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ütlen juba ette, et minu ettekanne läheb veel kiiremini kui Kuldar Leisi oma, sest ega mingit väga põnevat diskussiooni komisjonis eriti ei tekkinud. No olid umbes samad küsimused, nagu siin oli Rain Epleri küsimus, kust paistis läbi, et ta usub, et juhul kui keegi midagi lennukis toime paneb, siis visatakse ta keset lendu välja, et Helsingi ja Tallinna vahel oleks keegi pidanud lennukist välja kukkuma. Nii see ei ole, ka peale selle konventsiooniga ühinemist. Asi on lihtsalt selles, teadmiseks teile kõigile – ma väga kokkuvõtvalt seda komisjoni diskussiooni teile esitan –, kõik need eestlased, kes te siiamaani olete arvestanud sellega, et lennuki peal saab pulli teha, suitsu teha ja juua ning võib turvavööd mitte kinni panna, et te võite ka edaspidi seda teha, aga te saate selle eest vastutusele võetud. Siiamaani ei ole saanud [teid vastutusele võtta]. Nii et mõnes mõttes kurvad uudised. Aga komisjonis oli kõigil mingi oma mälestus, [meenutati] erinevaid kaasuseid. Kõik muutusid pisut nostalgiliseks. Aga peale seda, kui nostalgitsemine oli läbi saanud, tehti komisjonis järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail, see oli konsensuslik otsus. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see oli konsensuslik otsus. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, jälle täielik konsensus, üksmeel. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati mind ja ka see oli konsensuslik, kusjuures see ei põhinenud mingitel kvootidel või millelgi, lihtsalt leiti, et ma olen kõige kompetentsem selle küsimuse täna teile siin ettekandmiseks. Aitäh! Oi, küsimusi on ka veel.

Tõepoolest, teile on küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te tõite ka juba välja, et komisjonis oli jutuks Taavi Rõivase juhtum. Ta ei käitunud lennureisil seisusekohaselt ja tõsteti Helsingis lennukist välja. Kas selle eelnõu vastuvõtmine on ka kuidagi seotud meie endise peaministri käitumisega või kas see nagu kiirendas eelnõu siia saali tulekut?

Aitäh! No esiteks, hea Evelin, sa eksid. Mina ei öelnud midagi selle kohta, et Taavi Rõivase küsimust komisjonis arutati. Teiseks, kindlasti ei lähtu me Eesti õigusloomes mingist üksiknähtusest või üksikjuhust, selleks et viia sisse mingeid muudatusi või ühineda mingite konventsioonidega.

Mulle jättis see nüüd küll väga ebaviisaka mulje, kui te siin ironiseerisite, kuidas meie ei saa enam lahtise turvavööga lennukis sõita ja ei saa enam napsutada. No ma ei tea, millest te räägite. Me tuletasime meelde tõsist juhtumit, kui endine peaminister visati lennukist välja ja teda süüdistati, et ta oli purupurjus ja laamendas. Ärge siis häbenege seda konstateerida. Selle mahavaikimine ei ole ka midagi väärikat. Esiteks, mul on küsimus, kas komisjonis selline [küsimus] tõsteti üles, et kunagi on endine peaminister meile nii palju häbi teinud sellel teemal, et me peamegi nüüd korralikult vaatama, et selliseid asju enam ei juhtuks ja igasugused Eesti kodumaised vurled ei laamendaks lennukites. Olen minagi kuulnud hirmsaid lugusid, kui arreteeritakse mingi kodumaine joodik, kes on terve reisi [teisi] seganud. Aga meil on peaministri tasemel selline karikatuurne käitumine …

Anti Poolamets, palun!

Teie aeg!

… olnud nähtav. Kuidas sa kommenteerid?

Aitäh! Ma kommenteeringi nii, et libamisi oli, tunnistan ausalt, Taavi Rõivase juhtumist komisjonis juttu. Aga põhimõtteliselt ikkagi selles valguses, et oli just see küsimus, kas lennule mittelubamine on võrreldav sellega, kui sa lennu ajal paned midagi toime ja siis pärast sinuga hakatakse toimetama ja sind vastutusele võtma. Selle kohta, et sa tunned ennast puudutatuna sellest, et mina teen nalja, ütlen, et asi on naljast kaugel. Nagu ma ütlesin, need inimesed, kes varem said karistamatult lennukis teha mida tahes – juua, suitsetada, turvavööga mängida –, Eesti kodanikena peale Eesti selle konventsiooniga ühinemist seda enam teha ei saa, sest nad võetakse selle eest vastutusele. Aga see, mis juhtub enne lennukile minekut, on meil ammu reguleeritud igasuguste korrakaitseseaduste ja muude asjadega.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, Valdo, meid hoiatamast, et see seadus on selline ja selline, et ärge kunagi midagi sellist tehke! Ma võin kinnitada, et ei tee, sest konservatiivid on ikka korralikud inimesed, erinevalt liberaalidest. Seda hoiatust kohalda ikka oma fraktsioonis, sest selle seaduse subjekt, mille kohta siin näiteid toodi, on teie erakonnast. Tõepoolest, õnneks tõsteti Taavi Rõivas välja mittestartinud lennukist, sest muidu, jumal hoidku, mis seal pardal oleks veel võinud kõik juhtuda! Selles mõttes ma ütlen, et on hea, et siis veel seda seadust ei olnud, muidu istuks ta võib-olla hoopis kinnimajas, eks ole. Aga sa vaata ikka oma fraktsioonikaaslastele otsa ja räägi neile seda juttu, mitte ära siiapoole vaata.

Aitäh! Kas küsimus ka oli? (Hääl saalist.) Aga põhimõtteliselt, Helle-Moonika, mind alati üllatab see, kuidas sina ja su aatekaaslased suudate kõiki neid asju näha läbi maailmavaatelise prisma. Ma võin sind lohutada, sest juhul kui nüüd tõesti [läheb nii], nagu sa ütlesid, et jumal teab, mis veel kõik oleks võinud lennukis juhtuda, siis vaata, kui me ühineme selle konventsiooniga ja kui see oh-jumal-teab-mis-veel tõesti juhtub, siis see inimene saab vastutusele võetud. Praegu, veel täna on nii, et see inimene, kes paneb toime selle oh-jumal-teab-mis-veel-võib-juhtuda, jalutab järgmises lennujaamas lihtsalt vabalt minema, sest teda ei saa vastutusele võtta, kuna ta [on] Eesti kodanik ja Eesti ei ole selle konventsiooniga ühinenud. Kuna sulle väga meeldib see mõte, et ta saab vastutusele võetud, siis ma eeldan, et ka teie hääletate täiel rinnal selle [eelnõu] poolt.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Äkki minister tahab [kõnelda]? Läbirääkimiste ajal ei taha. Aitäh! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 587 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. mai kell 17.