Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (588 SE) teine lugemine

Läheme 10. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Riina Sikkuti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette 5. mai istungil, kus külalistena osalesid Rahandusministeeriumist finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja sama osakonna nõunik Valner Lille. Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on üle võtta direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtorganite liikmete seas ja sellega seotud meetmeid. Miks me seda teeme? Selleks, et edendada soolist võrdõiguslikkust, parandada aktsiaemitentide juhtorganite soolist tasakaalu ja vähendada soolist ebavõrdsust juhtimistasandil. Eelnõuga nähakse ette, et aktsiaemitendid avaldavad teavet oma juhtorgani soolise koosseisu kohta oma veebilehel ja Finantsinspektsioon avaldab samuti sellekohase ülevaate oma kodulehel. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 8. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 23. aprillil kell 17.15, kuid muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelnõu kohta küsiti arvamust mitmekümnelt huvigrupilt, kes eelnõu ettevalmistamises olid osalenud. Arvamused laekusid kolmelt osapoolelt: advokatuurilt, Tallinna Sadamalt ja kaubandus-tööstuskojalt. Kõik eelnimetatud esitasid ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et Finantsinspektsioonile tuleks esitada teave soolise tasakaalu saavutamise eesmärkide seadmise ja täitmise kohta samaks tähtajaks ehk esimest korda 2026. aasta 30. juuniks. Lisaks tegi advokatuur ettepaneku määratleda eelnõus täpselt organ, kes peab seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks ettevõtte juhatuses. Kaubandus-tööstuskoja arvamuses esitati ettepanek jätta eelnõust välja niinimetatud negatiivne soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nimekiri ja Tallinna Sadama arvamuses esitati täiendavalt ettepanek täpsustada eelnõus soolise tasakaalu saavutamisega seonduvaid asjaolusid. Rahandusministeerium eelnõu algataja esindajana esitas laekunud arvamuste pinnalt oma ettepanekud eelnõu muutmiseks. Need on sõnastatud muudatusettepanekuna, mis koosneb kolmest osast. Kõik nad on sisult selgust loovad ja põhinevad osapoolte avaldatud arvamustel. Esimeses osas täpsustatakse, et individuaalse kvantitatiivse eesmärgi peab seadma aktsiaemitendi üldkoosolek. Teises osas sätestatakse täpsemalt, et lõike 4 kohane teavitus tuleb teha enne, kui üldkoosolek hakkab valima nõukogu liikmeid. Teiseks on täpsustatud, millest teavitada tuleb, ehk senine viide jaole on asendatud täpsete viidetega paragrahvidele. Kolmandaks, tõesti, Finantsinspektsiooni tuleb esmakordselt teavitada soolise tasakaalu saavutamise eesmärkide seadmise ja saavutamise kohta 2026. aasta 30. juuniks. Rahanduskomisjoni 5. mai istungi arutelu puudutaski peamiselt selle muudatusettepaneku kolmandat osa ehk seatavat tähtaega. Rahandusministeeriumi esialgne ettepanek oli nihutada tähtaeg 2025. aasta 1. juulilt 2025. aasta 1. detsembrile. Komisjonis oli sellel teemal arutelu, sest oli vaja arvestada, millal üldkoosolekud kokku kutsutakse, kui koormav see [nõue] ettevõtete jaoks on ja kas 1. detsembriks on vaja teavitust ja eesmärkide täitmist 2026. aasta 30. juuniks. Komisjon konsensuslikult toetas rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni ettepanekut, et teave Finantsinspektsioonile tuleks esimest korda esitada 2026. aasta 30. juunil. Lisaks sellele, et konsensuslikult toetati esimehe ettepanekut, langetas komisjon järgmised otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail, teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 21. mail 2025. Aitäh! Hea meelega vastan küsimustele.

Suur tänu! Oleme saanud tempo kenasti ülesse. Rain Epler, palun!

Härra eesistuja! Hea ettekandja! Ma ei tea, kas sa kuulasid seda debatti, mis meil oli siin ERR‑i nõukogu liikmete nimetamise teemal. See debatt kaldus natuke ka selle eelnõu [teema poole]. Me siin Riigikogus seame nüüd eraettevõtetele kohustuse nii-öelda kvoodi järgi nõukogu või juhatuse liikmeid määrata, aga ometi ise ERR‑i nõukogusse liikmeid määrates me neid kvoote ei arvesta. Kusjuures mina ei peagi õigeks sellist kvootide järgi juhtorganite moodustamist. Aga mu küsimus puudutab seda, et kuidas sina sellesse suhtud. Kas see ei ole pisut kahepalgeline riigi poolt? Kolleeg Kersna siin põhjendas, et seadus seab ERR‑i nõukogu puhul ühed ja teised piirid, aga selles ei olnud küsimus, et mida seadus ütleb, vaid sellises kahepalgelisuses, kui me eraettevõtetele ütleme, et kohustus on kvoodi järgi teha, aga riigis ise käitume teistmoodi. Kas sa näed siin vastuolu ja kuidas sa sellesse suhtud?

Tänan küsimuse eest! Tõesti, erinevalt teist mina väga toetan seda tüüpi soolise tasakaalu parandamise meetmeid. Eesti paistab Euroopa Liidus ikka silma sellega, et meil on naised erakordselt kehvasti esindatud juhtorganites, on need siis poliitilised esinduskogud, riigiettevõtete juhtkonnad või börsiettevõtete juhtkonnad. Tegelikult ka praegu arutlusel oleva direktiivi ülevõtmiseks ei oleks meil tarvis ühtegi lisaliigutust teha, kui progress oleks loomulikult toimunud ja meil oleks [naiste osakaal] juhtorganites jõudnud umbes veerandini. Me oleme 10–11% peal ja erilist edenemist ei ole näha. Tõepoolest, direktiiv näeb siis ette sellise nõude kehtestamist. Olukord on huvitav. Kui me valitsuses seda eelnõu arutasime, siis mina isiklikult olin ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond oli seda meelt, et kui me erasektorile sellised kohustused kehtestame, siis miinimum oleks see, et me laiendame sarnaseid nõudeid riigiettevõtetele. Kui erasektor peab suutma, siis riik tegelikult ei saa ka teisiti käituda. Lõpuks läks kompromissina sisse riigi osaluspoliitika dokumenti, kus sätestatakse, milliseid kriteeriume silmas peetakse näiteks nõukogu liikmete valimisel, riigiettevõtete nõukogude kohta sarnane tingimus ka kvantitatiivselt, see 60 : 40 eesmärgi poole liikumine jäi kirja ka riigiettevõtete jaoks. Aga tõepoolest, riigil on erinevaid sihtasutusi, avalik-õiguslikke institutsioone. Isegi olukorras, kus osaluspoliitika põhimõtetes või seaduses ei ole rakendatud nõuet soolise tasakaalu parandamiseks, pean mina elementaarseks, et riik seda aspekti silmas peab, arvestades suurt soolist ebavõrdsust juhtorganites. Nii et vaatamata sellele, et me oleme eri meelt, ma tõesti antud juhul hindan, et riik peaks suutma paremini, nii ERR‑i nõukogu liikmeid määrates kui ka riigiettevõtete või riigi sihtasutuste juhtorganitesse liikmeid valides.

Martin Helme, palun!

No Raini küsimusele sa tegelikult ei vastanud, aga ma küsin teise nurga alt. Riina, sina oled sotsialist, järelikult pead ennast feministiks. Mina tahaks küll aru saada. Kui me siin esimest lugemist tegime, siis Jürgen Ligi ei suutnud meile ära seletada, kuidas see "vähem esindatud sugu" tegelikult klapib selle transideoloogiaga. Me näeme päriselus, kuidas transideoloogia võtab süstemaatiliselt ära viimase poole sajandi jooksul naisõiguslaste poolt naistele välja võideldud saavutusi ja lihtsalt lükkab naisi kõrvale küll spordis, küll nõukogudes. See seaduseelnõu räägib vähem esindatud sugudest, ja need ei pruugi üldse olla naised. Need ei pruugi üldse olla naised! Valitsuse liige ütleb meile, et sugusid on vähemalt 20, võib-olla 40, täpselt ei tea, number on vulav või virdav. Kuidas sina feministina saad veel takka kiita, et jõle hea seadus? Sa ju tead, et päriselu on hulluks läinud lääneriikides näidanud, et see transideoloogia käib naiste arvel.

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, ma olen sotsiaaldemokraat ja olen feminist. Aga antud küsimusele vastas rahandusminister minu meelest väga hästi. Ta ütles, et kui meil peaks tekkima selline erakordne olukord, et inimene, kes näiteks nõukogu liikmeks saab, ütleb, et ta ei defineeri ennast naise ega mehena, siis tuleb selle küsimusega tegeleda, ja tuleb tegeleda delikaatselt. See oli vist see sõna, mida rahandusminister kasutas. Mina arvan, et soolise tasakaalu nõude kehtestamine seaduses, arvestades bioloogilist sugu, on see samm, mis tuleb teha. See ei ole kuidagi piirav või koormav ega liiguta meid mingisuguse 7 või 27 soo suunas. Me räägime bioloogilistest sugudest. Me räägime sellest, et naiste esindatus otsustamisprotsessis ja juhtivatel kohtadel on Eestis erakordselt madal. See ei ole kooskõlas [naiste] haridustasemega, kõrghariduse omandanud naiste osakaaluga. Kahtlemata on see selline muudatus, mida on vaja teha börsiettevõtete nõukogudes, aga ka riigiettevõtetes, sihtasutustes ja avalik-õiguslikes organisatsioonides.

Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina olen ka feminist ja väga toetan seda eelnõu. Aga ma olin oma kabinetis, kui te, kui ma õigesti kuulsin, mainisite kvoote või vähemalt mingit sellist tehislikku võimalust, mis seda soolist tasakaalu [parandaks]. Minu küsimus on, kas te leiate, et on ka mõni teine viis peale kvootide, kuidas soolist tasakaalu näiteks ettevõtete nõukogudes suurendada. Mis need variandid ja lahendused võiksid olla? Miks need ei ole seni töötanud? Kas see eelnõu toob selle soovitud muutuse, võib-olla mitte ainult nende nõukogude tasandil, vaid üldises mõtteviisis, et ka riigiettevõtted võiksid sarnase teekonna ette võtta?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, ilmselt on see võimalik kuidagi pehmemalt, tuues avalikult esile, ma ei tea, positiivseid eeskujusid, selliseid tšempione või näidiseid. Eestis ei ole paarikümne aasta jooksul see muutus iseenesest toimunud. Ma arvan, et on ebaõige oodata sellise muutuse iseenesest tekkimist veel paarikümne aasta jooksul. Kvoot, mis on meil kuidagi negatiivse kõlaga, on mõistlik, tuttav, tegelikult lihtsalt rakendatav meede, mis ei võta kelleltki midagi ära, aga võimaldab saavutada soolise tasakaalu paranemist. Aga jah, tõepoolest, kuna meil on börsiettevõtteid vähe, see [eelnõu] puudutab praegu 12 ettevõtet, siis muudatuse kiiremaks saavutamiseks, ma arvan, oleks oluline, et riik oma sihtasutuste, ettevõtete, avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu seda muudatust tagant tõukaks. Ma näen, et sellise muudatuse saavutamine on vajalik ühiskonnas laiemalt, see võimaldab meil teha paremaid otsuseid ja pidada ka laiemat arutelu. Nii et tänan, et toetate selle eelnõu menetlust.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No Riina, ma vaidlen sulle vastu selles, nagu rahandusminister oleks andnud häid vastuseid seda eelnõu [tutvustades]. Nii see kindlasti ei olnud. Teine asi, ma vabandan otsekohesuse pärast, aga minu arust oled sa natuke naiivne, kui sa arvad, et see eelnõu kuidagi naiste õigusi ja positsiooni parandab. Aga ma küsin sama küsimuse, mille ma rahandusministrilt küsisin. Ta jättis sellele vastamata. Alaesindatud sugu, eks ole, räägitakse seaduses. Kas see arvestus käib iga ettevõtte kohaselt, üksiku ettevõtte kaupa, et näiteks kui on viis liiget, siis kaks peavad olema alaesindatud soost, või on see selline üleriigilise statistika põhine, et otsustatakse ära, milline sugu on alaesindatud, ja siis kõikide ettevõtete nõukogus tuleb [lähtuda] nagu sellest üleriigilisest [arvestusest]? Kas see on üksiku ettevõtte põhine või mingi suurema statistika põhine?

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, minu kohta on korduvalt nenditud, et ma olen naiivne. Ise pean ma ennast idealistlikuks. Kuna konservatiivseid küünikuid on meil väga palju, siis ma arvan, et tasakaalu huvides on meil idealiste vaja. Aga see konkreetne alaesindatud soo sisustamine kehtib konkreetse ettevõtte kohta. Tõepoolest, kui juhtub, et nõukogus on ainult naised, siis on vaja meil … (Hääl saalist.) Täpselt, siis on alaesindatud sugu meessugu, kahtlemata. Sellepärast me ei räägigi naissoost, vaid alaesindatud soost. Tasakaal tähendab, et mehed ei saa naiste kõrvalt nõukogudest kuidagi ära kaduda. Nii et see on ettevõttepõhine, jah.

Martin Helme, palun!

Ma arvan, et meil on oluliselt rohkem end liberaalideks nimetavaid poliitikuid, kes on küünikud, kui on konservatiive. Aga vaata, kui lapsed on naiivsed, siis see on nunnu, kuid kui täiskasvanud inimesed on naiivsed, siis see on ohtlik. Sa ütlesid, et me ei räägi siin millestki muust kui bioloogilisest soost. Meie siin võime või sina seal puldis võid ju rääkida, aga eelnõu ei räägi bioloogilisest soost, eelnõu räägib alaesindatud soost. Jürgen Ligi ütles, et tema lahendaks asja delikaatselt. No Jürgen Ligi ei ole elus ühtegi asja delikaatselt lahendanud, aga jätame selle praegu kõrvale. Vaat see seadus motiveerib freak show'd, friikide paraadi. Me toome näite, sest me näeme seda mujal maailmas. Sellepärast ma ütlengi, et ei tohi olla naiivne. Ameerika Ühendriikides lõi Bideni režiim sõjaväes nii-öelda rohelise raja transsoolistele ja üleöö tekkis kümneid transsoolisi inimesi, kes said kohe admiraliks, sest neile oli loodud motivatsioon hakata seda transsoolisust endas tundma.

Aitäh!

Täpselt samamoodi ütlesid sina, et aga äkki on mehed alaesindatud. Kohe tekivad täiesti kummalised asjad. No 20 soo hulgast leiad sa igasuguseid, kes peavad sinna nõukogusse saama. Mismoodi sa seda delikaatselt lahendad?

Aitäh!

Tänan selle küsimuse eest! Teie ei pea delikaatseks rahandusministrit, mina ei pea teid. Noh, selline see elu on. Aga tõepoolest, eelnõu räägib alaesindatud soost, mõeldes enamasti ikkagi seda, et kui peaks juhtuma, et nõukogus on rohkem naisi, siis tuleb tasakaalu parandada ja tuua nõukogusse juurde mehi. Meil on kõige rohkem segregeerunud tööturg kogu Euroopas. Sageli on tervishoius ja haridusvaldkonnas tööl rohkem naisi, võib juhtuda, et ka mõnes nõukogus on rohkem naisi, ja siis tähendab soolise tasakaalu parandamine meeste lisandumist nõukogudesse. Me tõepoolest selle eelnõu raames räägime naistest ja meestest, aga kasutatakse terminit "alaesindatud sugu". Mina ei tea, et mõnes liikmesriigis oleks plaane sisustada seda muudatust kuidagi teistmoodi, neid ei ole ka Eestis. See 40 : 60 reegel käib naiste ja meeste kohta.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei saa aru, miks on vaja äriühinguid seksualiseerida. Nii-öelda seksi, seksuaalsuse toomine igale poole, et kas mees või naine – kas ei peaks seda tegema siis ka näiteks omavalitsuste volikogudes, võiks mingisuguse eelnõuga välja tulla või otsida mõnest direktiivist, või erakonnaseaduses [määrata], kui palju peab olema ühte või teist, või haridusseaduses võiks mingite haridusasutuste jaoks olla selliseid normatiive ja vanglates või kus iganes. Kui juba seksualiseerida Eesti elu, siis võiks ju minna kuidagi laiemale pinnale ja selle kõikjale viia. Miks ainult äriühingute juhatuste puhul see seksualiseerimine käib?

Tänan küsimuse eest! Seksiga see eelnõu absoluutselt ei tegele. Aga tõepoolest, see on direktiiv, mida ka Euroopa tasandil valmistati ette erakordselt pikalt. Küsimus on selles, et meil on väga suur sooline ebavõrdsus just otsustamistasanditel. Kuidas seda muuta? Kompromiss, milleni jõuti, oli teha seda võimalikult vähe, ma ei tea, riivavalt või sekkuvalt, ja teha seda börsiettevõtete kaudu. Börsiettevõtetel on väga [ranged] läbipaistvuse nõuded, avalikult info jagamise, edastamise nõuded. Kuna tegemist on suurte ettevõtetega ja ka praegu on nende tegevus väga reguleeritud, siis see oleks see koht, kus nii-öelda sümbolina võiks selle muudatuse teha. See sümbol võiks ühiskonnas kaasa tuua suurema muutuse. Nii et ei ole plaanis kehtestada samalaadseid nõudeid Euroopa tasandil vanglatele või koolidele või ühelegi teisele töökeskkonnale. Küsimus oli soolise tasakaalu parandamises, et kus on see hea või mõistlik koht sekkumiseks. Kompromissina leiti, et see koht on börsiettevõtted.

Anti Poolamets, palun!

No see oli küll suur saavutus, trügida ärivaldkonda reguleerima. Miski võiks ju erasektorile jääda, millele riik oma küüsi taha ei aja. Selle asemel me täna nägime, et ERR-i nõukogu [liikmete määramise] puhul tuli teie kolleeg siia ja ütles, et jaa, eksperte on vaja, eksperte vaja, oluline on inimeste asjatundlikkus, mitte sugu. Kuulsime kogemata päris mõistlikku juttu, sellepärast et nii oli juhtunud. Aga vabandage, miks kõigepealt ei tegeleta mingite teiste organisatsioonidega? Näiteks teie oma partei on minu meelest täitsa segaduses, mehed on seal pidevalt alaesindatud. Miks te seal korda majja ei löö? Minu küsimus on selles, miks te lähete ärisektori kallale ja miks see üldse lubatav on. Neil on autonoomia, nad peavad ise otsustama, kuidas nad oma äri juhivad, kuidas kasumit saavad. Riigile maksu maksmine on niikuinii raske kohustus. Miks te seda üldse teete koos Euroopa Liiduga?

Tänan küsimuse eest! See küsimus, nii nagu te selle sõnastasite, lähtus eeldusest, justkui meil ei oleks pädevaid naisi. See ei kehti, see kindlasti ei kehti Eesti puhul, kus aastakümneid on kõrghariduse omandajate, [kõrgkooli]lõpetajate seas olnud naised ülekaalus. Ma ütlen, et see on 70% : 30% naiste kasuks. Meil on targad naised. Mina väga julgelt ütlen, et absoluutselt iga ametikoha täitmiseks on Eestis sobiv naine olemas, eriti kui me räägime börsiettevõtete nõukogudest. Siin ei ole kuidagi tegemist ebapädevusele, ma ei tea, mingisuguse eelise andmisega, vaid sellega, et pädevad naised saaksid võrdse võimaluse.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et see on sotsiaaldemokraatidele väga oluline eelnõu ja sellepärast on pandud teid ka seda ette kandma, ehkki tavaliselt kannavad komisjoni asju ette koalitsiooni esindajad. Aga ju siis arvati koalitsioonis, et see on teile oluline eelnõu. Ma küsin selliselt. Esimesel lugemisel rahandusminister ütles, et mingeid trahviühikuid ei tule. Aga mina loen siin teise lugemise ajal teist korda seda seadust, kus on kirjas, et kui sellise [teo] on toime pannud juriidiline isik, siis karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Veel on siin ka 400 000 ja 300 trahviühikut. Ma küsin, kas see trahviühik on seal ikka endiselt sees ja seda hakatakse rakendama või ka teie kui komisjoni esindaja ütlete, et seda trahviühikut pärast ei tule.

Aitäh! Vahetult enne arutasime sotsiaalkomisjoni eelnõu, mida tutvustas komisjoni poolt Helmen Kütt. Minu meelest on see pigem positiivne praktika, kui komisjonis menetletavate eelnõudega tegelemise koormus jagatakse komisjoni kõigi liikmete vahel. Tõesti, esimesel lugemisel suur osa arutelust keskendus sellele, kes ja mille eest trahve hakkab saama või välja kirjutama. Lõpuks ju selgus tõde, et eesmärgi täitmata jätmise eest 1. juuliks 2026 ei hakata kedagi trahvima. Küsimus on selles, et börsiettevõtetel on terve rida kohustusi teavitada Finantsinspektsiooni. Kui need [teavitused] on korrektselt tehtud ja nähtud ette meetmed soolise tasakaalu parandamiseks, siis ei ole mingisugust põhjust trahvima hakata. Nii nagu on ka teiste andmetega, on need siis, ma ei tea, seotud rahapesureeglitega või ühinemiste ja ülevõtmistega seotud asjadega: kui infot ei esitata Finantsinspektsioonile korrektselt, ei tehta seda õigel ajal, siis on võimalik trahvida. Soolise tasakaalu olukord juhtorganites ja sammud soolise tasakaalu parandamiseks on nagu igasugused teisedki kohustused, mis börsiettevõtetel on. Nende puhul on mitteteavitamine sanktsioneeritud täpselt samamoodi, nagu teiste asjade puhul. Aga see, et soolise tasakaalu eesmärk ei ole mingil kuupäeval saavutatud, automaatselt trahvi ei tingi.

Hea juhataja! Hea Riina! Jah, sooline tasakaal, igasugune tasakaal on hea. Sa ütlesid, et kõige olulisemad on äriühingute juhatused. Aga ka erakondade juhatused on sama mõjukad. Näiteks prokuratuuris on valdavalt naisterahvad, aga kaitsepolitseis on rohkem mehed. Teaduste akadeemia on väga mõjukas. Kui selle tasakaalupõhimõtte kohta direktiivi ei ole, siis kas erakond ei tahaks välja tulla laiemate eelnõudega, mida kõike võiks teha, sest tasakaal on kõikjal oluline? Vanglates on see ka oluline, mehi on seal rohkem, aga kodurahu huvides võiks olla rohkem naisi. See oli küll väike nali, aga ikkagi.

Peeter Ernits, palun!

Tänan küsimuse eest! Tasakaal on tõesti oluline ka selles mõttes, kus ja millisel määral riik sekkub. See, mida mina tutvustan, see muudatus on kompromiss, mis Euroopas saavutati. Suurematel ettevõtetel on niikuinii tegevusvaldkond suhteliselt reguleeritud, samas on seal suur läbipaistvus, juhtkondade liikmed on avalikud, see on märgiline, kes seal on. Kompromiss, et alustada börsiettevõtetest, ma arvan, on väga mõistlik. Ei, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei valmista ette muudatusettepanekuid, et rakendada soolist tasakaalu vanglas või mõnes teises asutuses. Samas, osundus, et meie tööturg on väga segregeerunud, on kahtlemata õige, nagu ma olen ka viidanud, kõige segregeerunum kogu Euroopas. Selle tasakaalu parandamine, et meil oleks [rohkem] meessoost õpetajaid ja naissoost vangivalvureid, on kahtlemata mõistlik, aga loodetavasti me ka selle saali abiga sinnapoole liigume. Eraldi ettepanekute paketti meil erakonnas ettevalmistamisel ei ole.

Tundub, et sellest eelnõust saab tänase päeva eelnõu. Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt mõtlesin, et selleks, et see diskussioon ei jääks selliseks väga ühekülgseks ja natukene tobedaks, ma sekkun siit mõistlike inimeste poolelt. (Elevus saalis.) Kõigepealt tahtsin öelda, et mina isiklikult seda eelnõu muidugi väga mõistlikuks ei pea, aga kuulates seda debatti, ma mõtlesin, et äkki, Riina, sa igaks juhuks rõhutad üle stenogrammi huvides, et transsoolistest admiralidest seal eelnõus ega seletuskirjas juttu ei ole ja arveldatakse ikkagi nende kahe soo piires, mis Eestis juriidilises mõistes eksisteerivad. Olen ma õigesti aru saanud või on mul kuidagi kahe silma vahele jäänud see, et kusagil oli juttu ka transsoolistest admiralidest või muudest taolistest asjadest?

Aitäh! Tõepoolest, see eelnõu räägib meestest ja naistest ning alaesindatud soo jaoks võrdsete tingimuste loomisest börsiettevõtete juhtkondades. Transsoolisust komisjoni aruteludes ei käsitletud, ükski osapool seda välja ei toonud. Tõesti, nii nagu mitmed tuliseid vaidlusi põhjustanud teemad siin saalis, eks ka see ole ookeani tagant imporditud teema, millel on väga vähe seost Eestis toimuvate protsesside, või ma ei tea, admiralide karjääriteekondadega Eestis.

Hanah Lahe, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma ei tea, kuidas teil, aga minul on nii, et mul ei ole väga palju aega ega mõtteruumi, mida kulutada selle peale, et mõelda, mis soost keegi on, mis soo [esindajana] keegi end määratleb ehk mis on tema sotsiaalne sugu, või kes on transsooline ja kes ei ole. Aga mõned kolleegid meil siin on kõikide nende teemade pärast kuidagi väga murelikud. Vaenulikkus on eraldi asi, nad on pigem murelikud, mulle tundub. Kas komisjonis on selle eelnõuga seoses üles kerkinud see põhjus, mille pärast nad siis muret tunnevad? On nad kuidagi ohustatud, on neil, ma ei tea, oma identiteedi suhtes mingisuguseid küsimusi, kas nad näevad, et see on suur probleem, millega me peaksime tegelema? Mis see nende mure on, oskate te öelda?

Tänan! Taas väga hea küsimus. Selle eelnõu menetluse raames tõepoolest absoluutselt mitte ühtegi aspekti, mis oleks seotud transsoolisusega, niimoodi esile ei tulnud. Ma ei tea, et see oleks seotud ka ühegi teise Riigikogu menetluses oleva eelnõuga. Nii et seda, miks selliseid teemasid süstemaatiliselt tõstatada, kes sellest võidab, on minul keeruline mõista.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Kuulan teie ettekannet ja mõtlen, et te ikkagi väga vabalt tõlgendate seda, et jutt on meestest ja naistest. Ei ole. Jutt on soolisest tasakaalust. Samas ma vaatan, et rahvastikus on mehi vähem kui naisi, järelikult tuleb see sooline tasakaal leida ettevõtte sees. Kui me tõesti oleme juba ühiskonnas leppinud sellega, et on rohkem sugusid kui kaks, kas või mõtleme sellele, et mõned küsitlusfirmad küsivad, kas on tegu mehe, naise või muusoolisega, siis järelikult, kui me seda eelnõu vaatame, tuleb see sooline tasakaal leida selles ettevõttes ja kui seal ettevõttes tõesti on see üks muusooline, siis tuleb ka seda arvestada. Kas ma saan õigesti aru?

Tänan! Ei saa. See eelnõu tõesti räägib meestest ja naistest. Samas me tunnistame, et ühiskonnas on meil noored ja eakad, erivajadustega inimesed ja tõepoolest ka inimesed, kes ei identifitseeri ennast mehe ega naisena. Nende esindatus on oluline, aga selle küsimusega ei ole tegeldud ei Euroopa tasandil ega Eestis. Direktiiv räägib naiste esindatuse parandamisest ja seeläbi soolise tasakaalu saavutamisest börsiettevõtete nõukogudes. Aga me räägime alaesindatud soost, sest tõepoolest, nõukogus võib juhtuda, et mehed on vähemuses, ja me kuidagi ei soovi, et naised oma kõrge haridusega siin Eestis tõrjuks mehed nõukogudest välja. Seega me räägime alaesindatud soost ja sellest, et 60 : 40 printsiip võiks kehtida nii naiste kui ka meeste kohta.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kummaline on kuulata seda, kuidas koalitsioon tegeleb soolise tasakaalu otsimisega, kui te ise esimese asjana, kui te koalitsiooni läksite omal ajal – sotsid olid ka selles koalitsioonis –, lammutasite ära kõige parema soolise tasakaalu ehk perekonnamudeli, kus on üks mees ja üks naine. Siin öeldi teie erakonna inimese poolt, et mõistlike inimeste poolelt ka midagi. Kas te tahaksite pakkuda välja ka seda, et Riigikogus peaksid olema mõistlikud inimesed ja tasakaaluks ka ebamõistlikud inimesed? Või kust tuleb selline arusaam, et ettevõtte juhtkonnas on oluline sugu, mitte see, mis inimesel peas on, ehk siis ajud?

Tänan küsimuse eest! Tõesti, olid head ajad, kui sotsid olid koalitsioonis. Ka Riigikogu saalis, kahtlemata, naiste esindatuse parandamine aitaks meid kõiki: kvaliteetsem arutelu, näiteks ühiskonnas rohkem hoolduskoormust kandva osapoole kogemuste toomine siia saali, nende murede lahendamise prioriteetseks pidamine. Soolise tasakaalu parandamine Riigikogus on tähtis ja sellepärast Sotsiaaldemokraatlik Erakond ongi rakendanud triibulisi nimekirju, et kindlustada, et siia saali jõuab naisi sama palju kui mehi. Soovitan seda lähenemist kõigile erakondadele. Seni ei ole keegi teine sellist printsiipi valimisnimekirju koostades rakendanud. Nüüd sellest, et süstemaatiliselt jääb üks sugu kõrvale. Asi ei ole soos, kahtlemata ongi tähtis see, mis on inimese peas, ja see, milline on tema elukogemus, milline on tema haridus, millised on tema jaoks prioriteetsed teemad. Kuna süstemaatiliselt on olnud alaesindatud naised, siis mõistlik viis selle muutmiseks on kehtestada reegel soolise tasakaalu parandamiseks, antud juhul börsiettevõtete nõukogudes. See on seotud sellega, mis on naistel peas ja milline on olnud nende elukogemus, ja sellega, et tuua see kogemus suurte otsuste tegemise juurde.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Tegelikult tahaksin ma küsida selle saali konservatiivselt plokilt. Aga kuna ma seda teha ei saa, siis ma küsin teilt, te olete seda debatti nendega nüüd mõnda aega pidanud. Kuidas teile tundub, kas meie hulgas, ka siin parlamendis, on omajagu neid, kes arvavad, et Eesti naised ongi kuidagi niivõrd palju rumalamad või võimetumad või et see ongi õiglane olukord, kus näiteks parlamendis, juhtivatel kohtadel riigi tasandil, erasektoris ja mujal on naisi märkimisväärselt vähem? Või mis on see põhjendus olukorras, kus, nagu te viitasite, haridusnäitajad [osutavad millelegi muule] ja trend – kui oleks, võib öelda, õiglane ja võrdne konkurents – oleks objektiivselt võttes pidanud viima vastupidise olukorrani ehk naiste domineerimiseni. Ilmselgelt on tegemist olnud selliste ühiskondlike ja kultuuriliste, ütleme, halvas mõttes normide või tavadega, mis on seni takistanud naiste edenemist juhtivatele kohtadele. Kas te olete aru saanud, kas saali teatud [osa] hinnangul ongi tänane olukord õiglane ja kõik muutused ongi problemaatilised või?

Tanel Kiik, palun!

Aitäh!

Tänan küsimuse eest! Ka minu [arvates] inimesed, kes ei toeta kvoote või ei toeta konkreetse direktiivi rakendamist või ülevõtmist Eestis, peavad naisi väga sageli vähem pädevaks. (Hääl saalist.) [Nad arvavad, et] põhjus, miks [naised] ei ole nõukogudes esindatud, on selles, et tehakse ratsionaalne otsus ja nõukogusse võetakse tark mees. See tõepoolest ei ole ühiskonna, ma ei tea, kogemust või haridustasandit peegeldava ühegi näitajaga kooskõlas. Ma isiklikult olen neid vaidlusi väga palju pidanud. Seetõttu ma väidangi nii julgelt, et iga ametikoha täitmiseks on Eestis olemas pädev naine. Sageli ei saa ta lihtsalt õiglast võimalust, sest suhtumine on eelarvamuslik.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Riina! Martinile vastuseks ja ka pärast sa ütlesid, et selle seaduse kontekstis me räägime ainult meestest ja naistest. No selle peale haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas kindlasti karjataks: "How dare you!" ehk "Kuidas te julgete!" Tema ütles siitsamast puldist otse välja, et teaduses on konsensus, et meil on 20 ja rohkem sugu, ja seda tuleb juba koolis ka lastele õpetada, tuleb usaldada teadlasi. Ma siis küsin, kas vastusest Martin Helmele ja ka pärastisest debatist järeldub, et sa ei usalda sama teadust, mida usaldab haridus‑ ja teadusminister, või oled sama meelt USA presidendiga, kes ütles, et on ainult kaks sugu: mees ja naine. Või kas siis varjatakse teadlikult ja ka sina varjad, eks ole, mingeid tegelikke plaane edasise kohta, nii et kui me selle eelnõu vastu võtame, siis "alaesindatud sood" saavad edaspidi olema ka need väljamõeldud niinimetatud sotsiaalsed sood, ehk kas te müüte meile ja ka börsiettevõtetele tegelikult praegu sellist Trooja hobust maha ja tulevikus peavad nad kõiki vulasoolisi ka hakkama pardale võtma? Selles mõttes, et kuidas see tulevik on?

Tänan küsimuse eest! Ma ei ole soolisusega tegelevate kaasaegsete teadustöödega absoluutselt kursis. Seda vaidlust võite pidada haridusminister Kristina Kallasega. Mina saan öelda, et see eelnõu räägib soolise tasakaalu parandamisest ja eesmärk on tuua rohkem naisi juhtivatele positsioonidele. Kuna sooline tasakaal on enamasti naiste kahjuks, siis peaks tulema see muutus, et naised oleksid rohkem esindatud. Aga see väljend "alaesindatud sugu" kehtib ka meeste kohta, ka mehed ei tohiks jääda nõukogudest välja. Antud direktiivi kontekstis me räägime meestest ja naistest. Juhuks, kui minu seletus ei kõla usutavana, vastan matemaatiliselt. Nõukogudes on sageli viis või seitse või üheksa liiget, nõukogud on suhteliselt väikesed. Mis iganes see arv oli, mida te sugude kohta väitsite, [sellist arvu sugusid] ei oleks mitte kuidagi võimalik 60 : 40 printsiipi järgides juhtkondadesse mahutada. Nii et tõepoolest on Euroopa Komisjon silmas pidanud mehi ja naisi. Kui see ei ole teie jaoks piisav, siis te võite teha muudatusettepanekud, et Euroopas võiks seda teemat käsitleda kuidagi teistmoodi. Antud eelnõu startis aastaid tagasi, siis algas selle ettevalmistus ja eesmärk oli naiste esindatuse parandamine. Ja kasutatav väljend on "alaesindatud sugu", nii et mehed ei pea juhtimisest sugugi kõrvale jääma.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui sotsid olid valitsuses, siis see kindlasti ei olnud hea. Võib-olla teie ministrihüved olid head, see võib-olla meelitab teid sinna. Aga uussots Tanel Kiik ütles, et me tahame naisi alavääristada. Ei, kindlasti ei taha. Me ei ole kunagi öelnud, et naised ei ole pädevad juhtima. Me tahame teada, kes või mis on alaesindatud sugu. Ma võtan lahti Eesti statistika: Eestis on mehi 70 000 võrra vähem kui naisi. Kui me võtame lahti seaduse alaesindatud soo kohta, siis selle järgi näeme, et mehed on alaesindatud sugu. Kust tuleb teie nägemus, et alaesindatud sugu on meil naised? Sellest lähtuvalt te seote väärtpaberituru seaduse muutmise naiste saamisega nõukogudesse. Me teame, et ka naised on pädevad neid nõukogusid juhtima.

Aitäh! No seda rumalat ma tahaks näha, kes ministritööd hüvede pärast teeb. Aga need olid head ajad, kui sotsid olid valitsuses, me tegime progressiivseid otsuseid. Konkreetsest eelnõust rääkides, teie küsimus ju väga selgelt toobki probleemi välja. Ühiskonnas on mehi 70 000 võrra vähem. Igal aastal langeb umbes 1000 noort üldharidusest välja, sageli põhikooli järel, ja need on enamasti noormehed. Kõrg[koolide] lõpetajate seas on naiste osakaal juba 70%. Naisi on arvuliselt rohkem, nad on paremini haritud, aga samas on börsiettevõtete ja mujal juhtkondades mehi 89%. Seega, ühiskonnas alaesindatud ja vähem haritud sugu on juhtorganites absoluutselt ülekaalukalt esindatud. See konkreetne eelnõu tegeleb soolise tasakaalu parandamisega juhtorganites. Alaesindatud sugu defineeritakse ettevõtte kontekstis, mitte rahvastiku lõikes.

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! No ma ei jõua ära imestada, kuidas te kogu aeg püüate naisi alavääristada. Mina pean väga lugu naistest, kes ettevõtteid juhivad, eriti aga neist, kes on emad ja kasvatavad lapsi. Teie kogu aeg alavääristate naisi, et nad ei saa võrdses konkurentsis väidetavalt kohta mingisuguses nõukogus. Sellepärast peate te looma eritingimused, väidetavalt küll [mitte ainult naistele] ja ka eelnõus ei ole kirjas, et just naistele, aga te ise ütlesite, et naistele, selleks et naistel oleks eelis. Miks te seda teete, miks te naisi alavääristate? Te ütlesite, et naised on kõrgemini haritud, nad saavad hästi hakkama, aga samas te alavääristate neid. Te ütlete, et teate, tegelikult me loome neile paremad tingimused, sest nad niisama vist ei saa sinna [juhtkonda], võib-olla nad ei saa hakkama. See on täielik vasturääkivus teie jutus. Palun põhjendage.

Mart Maastik, palun, teine küsimus!

Aitäh! Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, see võib vajada selgitust. Kui meil on kaks võrdset kandidaati, siis võib ju pidada olukorda selliseks, et on võrdne konkurents. Aga see, mis on kirjas CV‑s, või see, mida üks või teine kandidaat [enda kohta] väidab, langeb väga erinevale pinnasele. Kui CV‑d on ühesugused, siis hoiakuliselt nähakse meest juhina. Kui on uuritud ühiskonna arvamusi, ka noorte arvamusi, siis on selgunud, et enamus näeb juhina mehi, usaldab mehi. (Hääl saalist.) Ei, ma räägin, et need on aja jooksul kujunenud hoiakud, mis ei ole seotud inimeste tegeliku pädevuse, kogemuse või haridusega. Need hoiakud toetavad meeste valimist juhtivatele kohtadele ja see takistab pädevate naiste neile kohtadele jõudmist. Hoiakute muutmine on väga keeruline. Seega on riigil võimalik rakendada meetmeid. Euroopas leiti kompromiss, et soolise tasakaalu võiks seada eesmärgiks börsiettevõtete juhtorganites. See on muudatus, mille me Eestis üle võtame ja mida mina sisuliselt toetan.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Riina! Ma ikkagi jätkan seda teemat. Sa ütlesid, et börsiettevõtetele [kehtivad ranged] nõuded ja kõik on ülereguleeritud. Viimase aja tõdemused ikkagi ütlevad, et regulatsioone peaks vähendama, mitte [juurde tekitama]. Aga kui nüüd hakatakse reguleerima soolist tasakaalu börsiettevõtte nõukogus, siis see on selgelt ülereguleerimine. Ma küsin, et kuidas see aitab börsiettevõtet tema töös. Teiseks, kui ühte sugupoolt kvoteeritakse, siis kuidas see aitab tal tunda end kuidagi paremini, on see siis mees või naine, on need mehed või naised? Sa siin räägid küll, et me teeme seda naiste jaoks, aga samas räägid ka meestest. Kui keegi on kvoodi alusel pääsenud kusagile nõukogusse, siis kuidas see aitab tal edasi elada, kui ta teab, et ta pole saanud seda kohta mitte seetõttu, et ta päriselt kvalifitseerub selleks tööks, vaid seetõttu, et ta [kuulub alaesindatud soo hulka], ehk lihtsalt nagu halastusest?

Tänan küsimuse eest! Taas erakordselt tavapärane lähenemine, justkui oleks naine just selle rakendatud kvoodi tõttu nõukogusse saanud. Täiesti huvitav, et nõukogudes või mujal juhtivatel kohtadel olevad mehed ei taju, et nad oleks saanud ebaõige eelise oma soo tõttu. See peaks ka alandav olema, aga millegipärast me seda arusaama ühiskonnas ei jaga. Lõpuks on sooline tasakaal meie kõigi huvides. Eeskujud börsiettevõtete juhtkondade näitel tulevad. Ma loodan, et see käivitab suurema muutuse ühiskonnas ja me näeme, et nii poliitilise otsustamise juures kui ka ettevõtete juhtkondades on naised tulevikus tõepoolest paremini esindatud.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Läheme ikkagi asja juurde tagasi. Te trügite ärivaldkonda ja hakkate oma ideoloogilisi luulusid kaela suruma. Luulusid! Miks ma ütlen, et luulusid? Homme tulete te LGBT nõudmistega, et üks homo peab kuskil olema, siis [kvoodid] mitmekesisuse järgi, rassilise mitmekesisuse järgi. Kõik see on juba siit läbi käinud, neid konventsioone olete te siin juba massiliselt vastu võtnud, et sellega peab tegelema. Nii et kõik on vale, mida te räägite. Te lähete homme järgmise ja veel pöörasema asja juurde. Praegu te valetate meile, kui ütlete, et igale tööle sobib naine ka sada protsenti. Küsimus ei ole töös, vaid valdkonnas. Igas valdkonnas ei ole näiteks pädevaid mehi, sest nad on seal nii alaesindatud. No lasteaianduses, teate ise väga hästi, on nad suhteliselt alaesindatud. Kas pole? Aga mäenduses või mujal [on alaesindatud naised]. Te tegelikult võtate vähemaks nii meeste kui ka naiste hulgast eksperte, kes suudaksid suuri rahasid juhtida, ühiskondlikult olulisi protsesse juhtida. Te olete nii-öelda ärijuhiks hakanud oma sotsialistlike ideedega. See ei ole hea.

Tänan küsimuse eest! See tuletas mulle meelde, et ma jätsin vastamata Helle‑Moonika Helme küsimuse osale regulatsioonide teemal. Ma arvan ka, et tuleb bürokraatiat vähendada. Aga see ei tähenda, et kõik regulatsioonid tuleb kaotada. Kahtlemata on regulatsioone, mis on vajalikud ja mille puhul me oleme ka üksmeelel, et nendest ei saa loobuda. Bürokraatia vähendamist tuleb alustada regulatsioonidest, mis on aegunud, millel ei ole enam rolli. Aga arvestada tuleb seda, et sooline tasakaal ei ole meil ettevõtete juhtorganites iseenesest paranenud. See on regulatsioon, mida on vaja. Aga see ei välista kuidagi, et on ka samu ettevõtteid puudutavaid regulatsioone, mis tuleks kaotada. Nüüd Anti küsimusele vastuseks: tõesti, ka mina ei toeta mustanahaliste homode kvoote. Kellelgi ei ole plaani Eestis neid rakendada, ei ole ka Euroopas plaani neid rakendada. Me räägime praegu naiste õiglasest esindatusest äriettevõtete ja börsiettevõtete juhtkondades, aga ma pean oluliseks, et ka riigiettevõtete juhtkondades ja poliitikas oleksid naised [meestega] võrdselt esindatud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te räägite küll naistest, aga kui mina kuulan teie juttu ja loen seda eelnõu, siis mulle tundub, et me räägime kahest erinevast asjast. Siin pole ühtegi korda mainitud, et peaks olema meeste ja naiste vahel tasakaal, ei ole kordagi mainitud, et naised on alaesindatud sugu. See, millest teie räägite, justkui ei puudutagi seda eelnõu. Siin on öeldud, et on vaja leida tasakaal alaesindatud soo suhtes. Palun siis öeldagi, kes on alaesindatud sugu. Kuidas te eeldate, et alaesindatud sugu tähendab naist? See võib tähendada ka transsoolist. See, millest te räägite, ei vasta ju sellele eelnõule, siin ei ole ühtegi korda mainitud sõna "naine" ega ühtegi korda mainitud sõna "mees", ei selles eelnõus endas ega seletuskirjas.

Tänan! Tõepoolest, me räägime alaesindatud soost. Juhul kui nõukogus praegu on valdavalt naised, on see siis, ma ei tea, haridus‑ või tervishoiuvaldkonnas, kus võib juhtuda selline olukord, siis tuleks soolist tasakaalu parandada ja oleks vaja tuua nõukokku mehi. Kui nõukogus on valdavalt mehed, siis soolise tasakaalu parandamiseks tuleks tuua nõukokku naisi. Korduvalt on küsitud [ja ma vastan, et] see alaesindatus käib konkreetse ettevõtte kohta, mitte ühiskonna kohta tervikuna, selle kohta, kui palju meil rahvastikus on ühte ja teist sugu. Siin on ettevõttepõhine vaade juhtorganitele, nii nõukogu kui ka juhatuse koosseisule.

Palju õnne, tänane sünnipäevalaps Siim Pohlak! Teie kord on küsida.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ikkagi lähen tagasi selle juurde, miks te nagu jõuga või vägisi tahate antud juhul naisi neisse nõukogudesse suruda. Kindlasti on valdkondi või alasid, kus naised ei soovigi nii väga tegutseda ja karjääri teha, olgu selleks raudtee või mingi muu valdkond, millel lihtsalt ei ole seda tõmmet [naiste jaoks]. Enne toodi näide, et meestel on samamoodi lasteaiavaldkonnaga. Miks te ikkagi vägisi tahate suruda inimesi valdkondadesse, kus nad võib-olla isegi ei taha tegutseda? Miks ei võiks see toimuda ikkagi loomuliku protsessina, et eelkõige on oluline pädevus ja teadmised ning alles seejärel on olulised muud asjad? Miks te tahate nagu vägisi seda protsessi läbi viia?

Tänan küsimuse eest! Samuti palju õnne! Taas standardküsimus. Enamasti küsitakse, et aga kust me võtame need raudteelastest naised või energeetikutest naised Eesti Energia juhtkonda. See on kitsas ja tegelikkusele mittevastav vaade. Juhtkondades ei ole meil valdkondliku spetsiifilise eriharidusega inimesi. Võib-olla vahel on, aga lisaks sellele, et [raudteefirma] juhtorganites on raudteelased, on meil vaja sinna finantsjuhte, on vaja arendusjuhte. Minu arust on keskkonnaõigus ja konkurentsiõigus see kompetents, mis peab olema nõukogu tasandil börsiettevõttes, mis võib olla tuhandeid inimesi palkav ettevõte, suurettevõte. Seal me ei räägi sellest, et nõukogu liige peab lahendama spetsialisti tasandi küsimusi, midagi projekteerima või hankedokumente koostama. Me räägime palju laiemast ühiskondlikust vaatest. Raudtee-ettevõtte juhtorganites võib olla logistik, seal võib olla valdkondliku eriharidusega inimene, aga tema kompetents ei võrdu spetsiifiliselt selles ettevõttes mingit palgalist töökohta täitva inimese kompetentsiga.

Siim Pohlak, teine küsimus, palun!

Aitäh! Aga milline see teie vaade on? Esialgu räägitakse küll börsiettevõtetest, aga sellistel "toredatel" ideedel on ju kombeks levima või laienema hakata ja varsti jõuame äkki sinna, et tullakse lihtsalt tavaliste osaühingute juurde. Ühtpidi seda [ideed] laiendatakse, teistpidi hakatakse liikuma püramiidi tipust allapoole, keskastme juhtideni, kuni lõpuks jõuamegi välja sinna, et kogu värbamisprotsess käib soo järgi. Kas te ise toetate seda, et tulevikus oleks tavalistes osaühingutes, aktsiaseltsides vähemalt pooled juhid naised? Kuidas teile see perspektiiv tundub? Kas te olete valmis ka sellise plaaniga edasi liikuma?

Tänan küsimuse eest! Eks komisjoni esindaja isiklik arvamus ole alati huvitav. Ma tutvustan praegu Euroopa tasandi kompromissi. Jah, kuna see on Euroopa tasandi kompromiss, siis ma sisuliselt toetan seda. Aga kui ma saaks täiesti ise otsustada, siis ma alustaks avalikust sektorist, selle asemel et kehtestada selline nõue börsiettevõtetele. Jah, see [teema] on Eesti ühiskonnas vastuolusid tekitav, nii nagu [näitab] ka see arutelu siin saalis. Mina arvan, et eeskuju peaks näitama avalik sektor, me peaksime alustama riigiettevõtetest või ka riigiametnikest, tippjuhtkonnast. See on koht, kus eeskuju näidata. Euroopa kompromiss puudutab börsiettevõtteid. Ma ei ole sellele vastu, aga Eestit silmas pidades oleks ma alustanud teistmoodi. Aga ma arvan, et minna ettevõtete puhul kaugemale kui need börsiettevõtted tegelikult ei ole vaja. Seda muudatust, mida oleks esmajärjekorras vaja, on ikkagi vaja siin saalis ja valitsuses. Seda, et poliitilise otsustamise juurde rohkem naisi tuua näiteks triibuliste nimekirjade abil, ma toetan. Aga see on iga erakonna enda otsustada ja reguleerida. Sotsiaaldemokraadid on selle otsuse [erakonna sees] teinud. Ma väga loodan, et teised erakonnad järgivad meie eeskuju. Triibuliste nimekirjadega on võimalik tuua siia saali võrdselt mehi ja naisi. Meil oli vist eelmiste Riigikogu valimiste järel viis meest ja viis naist Riigikogus. See on muudatus, mille me peaksime ära tegema. Aga OÜ‑dele, väikeettevõtetele sellise kvoodi seadmist ma ei toeta. Ma arvan, et see ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Ma arvan, et see ei ole see koht, kus eeskuju näidata või seda tulemust saavutada.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on tunne, et sa tegelikult jõudsid viimases vastuses selle tuumprobleemini, miks siin saalis selline debatt toimub. Kiirelt tegin ka väikese arvutuse: nendel kahel kõige kriitilisemal fraktsioonil, minu vaates vasakut kätt, sinu vaates paremat kätt, on selline sooline koosseis, juhuslikult loomulikult, eks ole, valija tahtel kujunenud selliseks, et seal on kahe peale 15 meest ja siis kolm naisterahvast. Kui võtta juurde nii-öelda täiendavad leegionärid, siis läheb see tasakaal veel [rohkem paigast ära]. Paralleelselt vaadates: fraktsioonis, kuhu sina kuulud, on ametlikult neli naist ja viis meest (Hääl saalist.) ehk see täidab seda 40% : 60% loogikat, ka siis, kui võtta uued liikmed juurde. Äkki sa aitad natukene rahustada meie kaaslasi, et tegelikult ei ole nii keeruline teha sellist valimisnimekirja, (Juhataja helistab kella.) viia ellu sellist poliitikat ja laiemalt julgustada naisi poliitikas osalema nii, et naiste ja meeste tasakaal oleks suhteliselt paigas ning fraktsiooni siseelu ja sellised debatid, [sise]kliima ja ka arutelude mitmekesisus oleks tegelikult paremas tasakaalus kui sellise natuke üheülbalise koosseisu puhul.

Tänan! Tõesti, see on praeguse arutelu parim küsimus. Ma arvan, et see ongi nii. Väga oluline on see tasakaal siia saali tuua. Võib-olla oleks siis ka selle konkreetse eelnõu arutelu hoopis teistsugune, esitataks teistsuguseid küsimusi, selle mure lahendamist peetaks tähtsamaks kui praegu. See on iga erakonna enda korraldada. Tõesti on väga kahju, et me aastal 2025 peame veel arutama selle üle, kas meil on pädevaid naisi, kes Riigikogu saalis võivad arutelu pidada või poliitilise otsustamise juures osaleda. See peaks olema elementaarne. On võimalik ka see miinimum, 40% : 60%, järgmiste valimiste järel saavutada. See nõuab erakondadelt teadlikku nimekirjade koostamist. Kõigis erakondades on liikmete seas minu meelest rohkem naisi. Ka erakondades, mille puhul on sooline tasakaal siin Riigikogu saalis väga kehvake, liikmete seas naisi on. Naised on ühiskondlikult aktiivsed, nad soovivad enda jaoks olulisi ühiskondlikke muresid lahendada. Nad soovivad osaleda, nad kandideerivad. Aga kui [pannakse paika] esinumbreid ja esikolmikuid ning moodustatakse üldnimekirju, siis eelise saavad mehed, kes on, ma ei tea, pikalt poliitikas olnud või mingil teisel põhjusel saavutavad kokkuleppe, et nad üldnimekirjas kõrgele kohale tõusevad. See jätab pädevad naised poliitilisest otsustamisest kõrvale.

Suur aitäh, hea Riina! Viimase vastusega tegid mõnele mehele natukene kindlasti ka liiga, aga tasakaalu otsides ma mõistan sind ja saan sellest aru. Aitäh sulle, Riina! Rohkem sulle küsimusi ei ole. Aga Rain Epler on oma kaks küsimust ära kasutanud. Ega sa ei kasuta musta käe abi, et küsida kolmandat, või on sul tõesti küsimus istungi juhatajale?

Ma tõepoolest ei kavatse midagi kommenteerida, täiesti protseduuriline [küsimus], ma ütleks, et pigem märkus. Enne kui ma selle juurde lähen, ma lihtsalt markeerin stenogrammi jaoks: kulmu pani kergitama, kui ettekandja ütles puldist, et tema ei poolda mustanahaliste homode kvooti.

Sa lubasid, et sa sisusse ei lähe, aga nüüd selgub, et sa tegelikult lähed.

Ma lähen oma märkuse juurde. Kolleeg Kaljulaid enne ütles, et ta võtab sõna mõistlike inimeste poolelt. Vaatasin siin saalis ringi. Sellega, et kui EKRE inimeste pihta siin mingeid mürgiseid märkusi loobitakse, siis juhataja tavaliselt ei sekku, ei kutsu kolleege korrale, me oleme harjunud. Kasvatame paksu naha. Ma [märkasin], et kui seda saali vaadata ja jagada see ristipidi või pikkupidi pooleks, siis nende ebamõistlike poolele jääb ka kolleeg Lahe, kes on muuseas, vähe sellest, et naisterahvas, ka teie erakonnakaaslane. Pikkupidi jagades võib isegi öelda, et ta jääb meie poolele. Minu arust oleks olnud juhatajal asjakohane sekkuda. Kaljulaidist ei olnud viisakas niimoodi kolleegide pihta lajatada.

Ma võtan selle märkuse vastu, et ma ei kaitsnud Hanah Lahet selle rünnaku eest. Aga võtke seda palun hetkel huumoriga. Ma pidin repliigi ütlema, aga [siis ma mõtlesin,] et äkki keegi küsib, ja kuna sa küsisid, siis ütlen, et tõepoolest, ma ei pea õigeks Riigikogu liikmete jagamist mõistlikeks ja mittemõistlikeks Riigikogu liikmete endi poolt. Kui seda teeb ajakirjandus või keegi teine, siis sinna me ei saa vahele segada ega sellesse sekkuda. Aga ma arvan, et selliseid eristusi võiks püüda vältida. Aga, head kolleegid, oleme jõudnud läbirääkimisteni. Me oleme parimal juhul alles poolel teel. Alustab Reili Rand. (Hääl saalist, juhataja naerab.) No te ei saa kõik sõna võtta, sellega võib tekkida probleem.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma lootsin, et täna ei pea jälle kord siin puldis rääkima soolise tasakaalu tähtsusest, aga alles mõned päevakorrapunktid tagasi kõlas siit saalist valus näide silmakirjalikkuse kohta. Sel korral ei pea ma silmas isegi mitte konservatiivide küünilisust, kes räägivad mitmekümnest soost või soovivad üldise soolise tasakaalu vajadust pisendada. Me kuulsime Reformierakonna esindajalt, et rahvusringhäälingu nõukogusse oleks olnud küll võimalik valida kompetentseid naisi, aga kohti jäi lihtsalt väheks. Justkui oleks sooline tasakaal tore mõte ainult siis, kui see tegelikult midagi ei muuda. Kui kompetents tähendab ikka ja jälle meest, aga naist nähakse valituna harva, siis ei ole küsimus naiste võimekuses. Probleem on süsteemis ja hoiakutes, mille tõttu ei märgata ega hinnata neid sama mõõdupuuga [kui mehi]. Meile öeldakse, et oluline on pädevus, mitte sugu. Olen nõus, aga see tähendab ka seda, et me ei tohi lasta kinnistuda arusaamal, justkui pädevus oleks midagi, mis on pigem meeste pärusmaa. Nagu varem öeldud, mees ei võrdu vaikimisi tarkuse ja juhtimisvõimega ning naine ei võrdu vaikimisi emotsionaalsuse või sobimatusega. Sama vastuolu jookseb läbi ka valitsuskoalitsiooni soolistest valikutest. End liberaalseks ja naisi võimestavaks nimetav valitsuskoalitsioon astus valitsuse liikmeid [nimetades] soolise tasakaalu mõttes suure sammu tagasi. Kui me nõuame ettevõtetelt läbipaistvust ja tasakaalu, siis peab riik ise olema eeskujuks. Seda enam, et torkame Euroopas silma ääretult madala naiste esindatusega juhtorganites. Muidu jääb kõik see, mida me siin saalis täna arutame, vaid sisutühjaks fassaadiks. Sotsiaaldemokraadid toetavad soolist tasakaalu taotlevaid meetmeid. Iga samm, mis aitab luua võrdseid võimalusi, on vajalik ja oluline. Aga me peame tunnistama, et pelgalt kümnele ettevõttele normide kehtestamisest ei piisa, kui riik ise samal ajal tasakaalu ei taga. Muutus ei sünni käsu korras, see saab alguse eeskujust, see saab alguse kas või meist siinsamas saalis. Aitäh!

Suur tänu teile! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid, austatud naised ja härrad, mehed! On väga kurb, et jälle oleme siin, ma ei tea, mitukümmend minutit arutanud teemadel, mille peale ei peaks Riigikogu oma aega tegelikult üldse raiskama. Meil on palju olulisemaid asju. Kell on juba pool kümme ja me arutame asju, mis kuidagi ei vii meie riiki edasi ega aita mitte kuidagi ühtegi sugu, ei mehi ega naisi. See on väga populaarne, selline ilmselt läänest peale tulnud poliitiline ideoloogia, mille abil üritavad erakonnad leida endale hääletajaid ning siis otsitakse igasuguseid nišše, kuidas saada rohkem valijate [hääli]. Siis me räägime sellest, kuidas kedagi ahistatakse, ja need ahistatud, kes vähegi nii tunnevad ja kes on läinud selle propagandaga kaasa, tulevad ja valivad neid poliitikuid. Ma ei tea, katsuks nagu mõelda mõistlikult. Kaks aastat tagasi oli debatt pereväärtuste üle ja selle üle, milline võiks olla perekonnamudel. Aastasadu ja ‑tuhandeid on olnud üks mudel, eks ole, et perekond on mees ja naine ning loomulikult seal siis armastusest või millestki muust, aga igatahes tulevad ka lapsed, tulevad elu edasiviijad. Siis on ka riigis järelkasv, on ka maksumaksjaid ja riik on jätkusuutlik. Nüüd me räägime sellest, kuidas ahistatakse väidetavalt just naisi. Millest me räägime? Me räägime praegu sellest, et börsiettevõtetes tuleks sookvoodid kehtestada. Kui palju on Eestis börsiettevõtteid? 32, nendest 20 on põhinimekirjas. Nii nagu ettekandja ütles, tavaliselt on iga sellise ettevõtte nõukogus kolm kuni viis inimest. Nüüd mõtleme, et kui see kvoot peab olema 40 : 60 ja kui [nõukogus] on viis [liiget], siis peaks olema kaks meest ja kolm naist või vastupidi. See on nagu reglement, emb-kumb, vähem ei saa olla. Vaatame praeguseid börsiettevõtteid. Paljudes neist on juba praegu vähemalt üks või kaks naist. Nad ei ole sinna saanud mitte mingi kvoodi alusel, kuidagi erikohtlemise tõttu, vaid sellepärast, et nad on võimekad, nad suudavad seda ettevõtet juhtida, nad on sinna valitud sellepärast, et neil on teadmised ja kogemused, nagu ettekandja siin rääkis. Aga mida me nüüd tahame saada? Selle asemel, et praegu on kuskil 20 naist, me saame nüüd 30 või 40. Me arutame tundide kaupa seda, kuidas me sellega parandame soolist võrdõiguslikkust. Aga me unustame ära, et me oleme väljasurev [rahvas]. Meie iive on tohutus languses, aga kogu aeg käib selline propaganda, juba pikemat aega, millega tegelikult alavääristatakse naisi, just nimelt alavääristatakse naisi kui emasid. Ei ole enam oluline olla ema, karjäär on palju olulisem. Mina näiteks hindan naiste juures kõige rohkem just seda, et nemad on meie rahvuse ja rahvusriigi edasiviijad. Me peame palju rohkem väärtustama seda, et meil on olemas emad, kes kasvatavad lapsi, loodetavasti muidugi koos isaga korralikus perekonnas. Aga ei, meie arutame siin 10–20 naise üle, et nad saaksid endale soodsa koha, kusjuures mitte mõeldes sellele, kas nad tahavad seda saada või kas neil on olemas vastavad teadmised – need neil kindlasti ka on –, vaid me loome eritingimused. Mis selle asja mõte on? Ma ei ole siiamaani aru saanud, mida me siin arutame. See kõik tuleb, eks ole, läänest. Tõesti väga palju igasugust sõna otseses mõttes jaburust tuleb läänest, eks ole. Me oleme rääkinud siin teadlaste konsensusest, nagu siin juba on öeldud, jutumärkides teadlaste konsensusest, kuidas sugusid on, ma olen lugenud, 72. Sest see on ka sugu, kui sa oled hommikul naine, lõuna ajal mees, õhtul jälle vastupidi. See on sugu. See on mingi ... Vaat sellest räägib näiteks praegune valitsuse esindaja Kristina Kallas. Ja eelmine minister oli ka … Kes ta nüüd oli, mul ei tule nimi meelde.

Hea kolleeg, mulle tundub, et te olete poole peal. Kas annan kolm minutit juurde?

No andke mulle juurde, jah.

Kolm minutit juurde.

Ma kutsun ikkagi kõiki üles natukene rohkem mõtlema. Ma ei tea, kui keegi mind kuulab siin läbi taevakanalite, eriti naisterahvad, siis ma ütlen teile, et tõesti, see, mida siin räägitakse, ei ole kuidagi võitlus teie eest, vaid see on poliitiline huvi saada mingisuguse grupi hääli. Halb on see, et noortele tehakse sellist ajupesu juba pidevalt. Ei väärtustata just seda, mis on oluline, vaid räägitakse, et kõige tähtsam on sinu karjäärimudel, see, kuidas su karjäär edasi läheb. Väärtustagem emaks olemist ja väärtustagem oma naisi. Aga me kõik oleme turul võrdsed. Me ei saa ju nõuda, et näiteks kaevandustes oleks sama palju naisi [kui mehi]. Me saame ju väga hästi aru, et mehed on natuke teistmoodi loodud, teistmoodi üles ehitatud kui naised. Küll aga me tahame millegipärast naisi börsiettevõtete [juhtkonda] sundida. Juhin tähelepanu, et börsiettevõte on ikkagi eraettevõtlus, aga nüüd me sunnime eraettevõtjale peale kvoote. See ei ole enam turumajanduslik võte, vaid see on selline just nimelt sotsialistlik võte. Sellega tegelevad meie sotsiaaldemokraadid ja nendega kaasajooksjad. Nii et kindlasti ei saa selliseid rumalaid eelnõusid toetada. Müts maha kõigi emade ees ja kõigi naiste ees! Kindlasti ei toeta ma seda eelnõu.

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mart ütles ära väga palju sellest, mida minagi tahtsin öelda. Piinlik on siin istuda. Samas on kõige olulisem rõhutada, et see on kaugel sellest, et naisi alavääristada, see teema, et kas naised on olulised ja et äriühingute juhatuses neid oleks rohkem. Naisi on ühiskonnas laias laastus poole võrra ja nad elavad kauem kui meie, mehed. Nad on tublimad ja ettevõtlikud ja kõik muu, aga hakata kvoodiga korraldama – see on piinlik. Piinlik, piinlik, hoolimata kogu lugupidamisest naiste vastu. Aga veel piinlikum on see, millise asendustegevusega me nüüd siin õhtul tegeleme. Kõigepealt see direktiiv. Sotsid millegipärast ei taha tulla välja sellise eelnõuga, et kuna erakondade juhatused on ka väga mõjukad, siis võiks sinna määrata kvoodi, prokuratuuris võiks olla kvoot, sest seal on liiga palju naisi, aga võiks olla rohkem meesprokuröre, kaitsepolitseis on jälle liiga palju mehi, võiks naisi rohkem olla, ja nii edasi ja nii edasi. Aga samas ootab oma etteastet siin juba teist tundi taristuminister Kuldar Leis, Eesti Vabariigi taristuminister. Aga mida ta meile esitab? Tule taevas appi, järjekordset konventsiooni, Tokyo konventsiooni Montreali protokolli, mille sisu on see, kohe Kuldar sellest räägib, et tuleks võtta vastutusele inimesed, kes lennukikempsus suitsetavad või lennukis turvavööd ei kinnita. Siis oleks nagu alus neid karistada. Ja eelnõus, mille ma läbi lugesin …

Hea kolleeg, selleni me jõuame veel!

Jaa, see on väheolulise mõjuga. Aga taristuminister peab siin kaks tundi istuma! See on ka oluline. Kas see ei ole asendustegevus Eesti Vabariigi parlamendis? Meil on kõige kõrgem inflatsioon, majandus seisab, teed lagunevad, pole raha, ei ole 200 miljonit, ei ole aega ega paljusid muid asju, haigekassal ei ole raha. Ja me arutame siin seda ja paneme Eesti Vabariigi ministrid ootama, raiskame aega. Piinlik, piinlik on sellise asendustegevusega Eesti Vabariigi parlamendis tegeleda. Aga see on elu. Minu arust võiks selle peale mõelda. Ma ei ütle, et ei peaks võtma üle neid konventsioone, direktiive ja nii edasi, aga see aja mõttetu raiskamine, raha mõttetu raiskamine ei ole ilus. Piinlik on, kolleegid! Aitäh!

Aitäh! Tõepoolest on võimalik ka lühemalt rääkida. See ei olnud etteheide teile, kindlasti mitte. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Viskame pilgu sellele olukorrale, mis praegu valitseb USA‑s. Aastakümneid arendati seal välja nõndanimetatud diskrimineerimisvastaseid seadusi. See tundus Ameerika valijatele sedavõrd ebaõiglane. Tegelikult loobuti inimeste kvalifikatsiooni hindamisest, kvalifitseeritud, pädevate, targemate, õppinumate inimeste värbamisest paljudesse institutsioonidesse ja ettevõtetesse. See kahjustas ühiskonna õiglustunnet nii tugevalt, et presidendiks valiti mees, kes leidis, et see on olnud täiesti vale. Ja nii on ka USA õigussüsteem leidnud, et see on tegelikult olnud vale. Samamoodi võib öelda, et USA‑s käsitleti seda kui põhiseaduse rikkumist. Ehk siis niinimetatud diskrimineerimisvastased seadused toimisid igal pool, küll haridusasutustes, kus pidi värbama rassilisi vähemusi, puudega inimesi, naisi ja nii edasi. Kas tõesti on naised juba loomu poolest puudega? Vabandage väga! Aga seda te ju ajate! Te meelega tõestate, et naistel oleks nagu mingi puue, nad ei ole konkurentsis võimelised oma pädevuse alusel saavutama samu tulemusi nagu mehed. Seda peab tegema käsu korras, käte väänamisega. Paraku läksid USA haridusasutustes ja teistes institutsioonides asjad lappama. Mitte oskuste järgi ei valitud [töötajaid] ja tulemuseks olid pinged organisatsioonides, pinged haridusasutustes, pinged äriettevõtetes. Muide, rassiline diskrimineerimine käis ka näiteks Aasia päritolu tudengite suhtes, sest nad olid kõige töökamad ja usinamad ning saavutasid paremaid tulemusi. Neidki ei lastud ülikooli nii palju, [kui nende seas oleks sobivaid kandidaate olnud]. Pidi võtma vastu vähem kvalifitseerituid, kes tegid eksameid halvema tulemusega. Sellisest ebaõiglusest tüdines USA ühiskond ära. Ärme unustame, et sellele andsid toetuse ka USA valijad nii kongressi valimistel kui ka mitme muu institutsiooni puhul. Nii et on Ameerika rahva tahe selline jama ära lõpetada, sest see on ebaaus, ebaõiglane ja ei tugine inimeste oskustele ega heale tahtele. Aga Euroopa Liit ongi kõiges maha jäänud, ta teeb veel kuus-seitse aastat siin rohepööret, kukkudes oma konkurentsivõimega varsti ka Hiinast allapoole. See ongi euromarksismi ülim rumalus, et tema teeb edasi neid lollusi, mis on mujal juba lõppenud. Kõik see tõi kaasa ebaprofessionaalsete inimeste värbamise väga olulistesse riigiinstitutsioonidesse, sest käsk ju tuli, et peab olema sellest või sellest rassist, peab olema see‑ või toosugune, peab olema sellise puudega. Vabandage, aga sellel olid tagajärjed. Vaatame, kuidas diskrimineerimise vastu tegelikult võidelda. Selleks tuleb ju inimestele võimalusi anda, neid harida. Lõppude lõpuks, ülikoolis [peavad otsustavaks olema] ikkagi eksami[tulemused], mitte diskrimineerimisvastane seadus. Niimoodi ei saa asju ajada, minu mõistes küll mitte. Kui ülikooli võetakse mingi muu kriteeriumi alusel kui taibukuse ja töökuse põhjal, siis me oleme midagi ühiskonnas väga valesti teinud ja me alustame nende inimeste diskrimineerimist – mis on ebaseaduslik –, kes on teinud parema soorituse. USA‑s on leitud, et see tõi kaasa massilise diskrimineerimise laine näiteks valgenahaliste suhtes, kes ei saanud parematest tulemustest hoolimata neid ametikohti, mida nad väärisid. Ja nii ei ole õiglane. Aitäh!

Tänud, et saite viie minutiga hakkama! Helle-Moonika Helme, palun! Ma rõhutan seda sellepärast, et meil on veel pikk tee minna, meil on kaheksa päevakorrapunkti veel. See ei ole küll ettekirjutus kellelegi, aga oleks väga kena, kui [kõnelejad] mahuks viie minuti sisse.

Aitäh, hea eesistuja! Kuigi meil on pikk tee veel minna, ma ikkagi võtaksin kohe lisaaja ära, sest ma arvan, et ma räägin ikka oma kaheksa minutit täis.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Hea eesistuja! Head kolleegid ja kõik, kes meid hilisel õhtutunnil ekraani tagant jälgivad! Tegelikult ei ole sellel eelnõul ju midagi pistmist reaalse eluga. See on puhtalt ideoloogiline eelnõu. Juba tutvustuses on öeldud, kuidas kõik suured börsiettevõtted peavad hakkama oma tegevust reguleerima, ja on ette kirjutatud, kui paljud nõukogu või juhatuse liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Siin on ka tähtaeg ette antud, millal see kõik peab olema ellu viidud. Kuidas see kõlab? Ma arvan, et see kõlab väga regulatiivselt ja väga bürokraatlikult. Siin ka täna räägiti sellest, kuidas suured börsiettevõtted juba ägavad rohkete nõuete all, kõik on juba väga ülereguleeritud. Me oleme ju rääkinud siin sellest, eriti viimasel ajal, kuidas regulatsioone peaks hakkama vähendama, mitte [juurde looma]. See on isegi nii huvitav ja naljakas, kuidas siis, kui on vaja ideoloogilist asja läbi suruda, tullakse rääkima ja põhimõtteliselt pakkuma meile mingit asja, mille sisu on see, et bürokraatiat tuleb vähendada, seda suurendades. Eesmärk on ju nii õilis! Täna on siin räägitud sellest, et see õilis eesmärk on naiste osaluse õiglane suurendamine. Õiglane suurendamine! Teate, õiglust ei ole maailmas tegelikult olemas ega tule ka. Mehed ja naised on erinevad bioloogiliselt ja evolutsiooniliselt, lisaks on mehed omavahel ebavõrdsed ja naised on samuti omavahel ebavõrdsed. Võrdsust ei ole, ei ole ega tule. Me teame ajaloost, kuhu on viinud võrdsuse ja õigluse esialgu regulatiivne kehtestamine. Üks samm viib teiseni ja lõpuks hakatakse võrdsust ja õiglust kehtestama türanlike ja diktaatorlike võtetega. Lõpuks sõditakse selle eest ja sõditakse veriselt. Tuhanded, isegi sajad tuhanded võivad selles võitluses elu kaotada, mitte ainult väärikuse, vaid isegi elu. Siin saalis kõlas muuseas selline etteheide paarile erakonnale, et ei ole nagu lähtutud, juba nimekirjade koostamise protsessi ja mille kõige ajal, soolisest tasakaalust, et meil on Riigikogus naised seetõttu kuidagi alaesindatud. Kuulge, liberaalid, alles te peksite just ühe väga targa ja pädeva naise siit Riigikogust minema! Panite püsti poliitilise protsessi Kert Kingo suhtes, täiesti ebaõiglase ja kiusliku! Muuseas, sotsid algatasid selle protsessi. Riina, sina ise korrukomisjoni juhina algatasid selle. Kert ei teinud midagi ebaseaduslikku. Sa lihtsalt läksid ja viisid mingisuguse teabe kaposse ja ütlesid, et näete, vaadake siia, siin vist toimub midagi ebaseaduslikku.

Hea kolleeg, ma hetkeks segan. Õigust mõistab Eesti Vabariigis ikkagi kohus. Selles mõttes ei ole põhjust ühtegi Riigikogu liiget süüdistada.

Ma jõuan selleni, hea eesistuja, ma jõuan ka meie õigusriigi juurde. Täiesti ebaõiglaselt algatati protsess ja ainult selle pärast, et [see inimene] oli konservatiiv. Nüüd tulete te meie kallale tänitama, miks meil siin Riigikogus nii vähe naisi on. Häbi teil olgu! Kui kolleegid, kui inimesed oleksite te pidanud Kerti kaitsma, mitte kiusama, Riigikogust välja kiusama, sest te teate ise väga hästi, et ta ei olnud midagi valesti teinud. Te ise teete sedasama kogu aeg. Aga nii tore oli ühele naiskolleegile nõiajahti pidada, talle kätte maksta. Mille eest? Kert on tark ja tubli ja oli väga pädev Riigikogu töös. Te ei kaitsnud teda, vaid andsite kollektiivselt jalaga, pugedes õigusriigi praeguseks väga plekilise fassaadi taha. Ja mida te nüüd saite? Saite selle, mille vastu siin pead väristades võitlete: saite ühe naise Riigikogust vähemaks ja ühe mehe asemele. Nii et ärge vaadake meie otsa, vaadake peeglisse! Ettekandja ütles, et bürokraatiat vähendatakse, ajale jalgu jäänud regulatsioone ära kaotades. Heakene küll. Tuleb ükskord aeg ja ka see tobe ja ideoloogiline regulatsioon, mis siin täna vastu võetakse, mis ei tee mitte kedagi õnnelikuks, ei loo võrdsust ega õiglust, vaid tegelikult piirab vabadusi, kogu see asi kaob ajaloo prügikasti. Aitäh!

Aitäh! Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Päris kirglik debatt on täna siin puhkenud suhteliselt tagasihoidliku eelnõu üle. Aga mõnes mõttes on see ka mõistetav, sest alati, kui me arutame siin saalis kuidagimoodi võrdsema ühiskonna loomise küsimusi, soolise tasakaalu küsimusi, siis teatud saaliosa erutub sellest väga märkimisväärselt ja peab vajalikuks väga kummalisi küsimusi, konstruktsioone, lausa vandenõuteoreetilisi ettepanekuid välja pakkuda. Ma arvan, et peamine probleem seisnebki selles, et meil on kahjuks Eesti riigis inimesi, poliitikuid, valijaid ja ka erakondi, kelle arusaam tasakaalus ühiskonnast, sealhulgas soolise tasakaalu olulisusest, on minu hinnangul ausalt öeldes ajale jalgu jäänud. Vaatame lihtsalt matemaatikat. Võtame sama eelnõu konteksti, kus eesmärgiks on tõesti pandud, eks ole, börsiettevõtete nõukogudele tasakaal suurusjärgus 60 : 40 ühes või teises suunas. Nagu enne viitasin, on erakondi, näiteks Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mille puhul see eesmärk on iseenesest täitunud. Selle nimel ei ole pidanud mingeid seadusraame vastu võtma, erakond on ise otsustanud, et see on mõistlik. Meeste ja naiste parem tasakaal poliitikas – kas siis linnavolikogus, parlamendis, valitsuses, juhtorganites – annab tegelikult parema tulemuse: kvaliteetsema arutelu, mitmekesisema debati ja lõppkokkuvõttes ühiskonnale tervikuna mõistlikumad otsused. Toon konkreetsed numbrid. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis on viis meest ja neli naist. Kui võtta juurde ka vahepeal liitunud inimesed, on [see vahekord] kaheksa ja kuus, tõesti. Aga mõlemal juhul moodustavad naisterahvad üle 40%, mis tagab päris hea tasakaalu. Mõnes koosseisus on võib-olla olnud ka teistpidi, natuke rohkem naisi, vähem mehi, aga igal juhul on see mõistlik telg tagatud. Vaatasin ka EKRE ja Isamaa puhul samu näitajaid, samu numbreid. EKRE ametlikus fraktsioonis on saldo 8 : 2. Algses koosseisus oli see veel halvem. Isamaal on see 7 : 1. Kahe peale kokku on neis kahes fraktsioonis suudetud tagada olukord 15 : 3. Naisi on seal alla 20%, kaks korda vähem, kui [näeb ette] see eesmärk, mida me praeguse eelnõuga börsiettevõtete nõukogudele seame. Loomulikult võib öelda, et valijad ise valisid ja me pole selles süüdi, küllap siis nii oligi, või pädevaid naisi kuskilt ei leitud või nad ei kandideerinud. Aga vaatasin erakondade üldnimekirju, mis on erakonna vaates kõige kindlam ja lihtsam viis tagada, et teatud poliitikud jõuaksid või ei jõuaks parlamenti, või siis on võimalik vähemalt märkimisväärselt suurendada tõenäosust, et neil õnnestub [sinna jõuda]. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldnimekirja esimeses kümnes oli viis naist ja viis meest – tasakaalus. Võtsin EKRE ja Isamaa samad numbrid ette. Kahe peale kokku oli esikümnes 16 meest ja 4 naist. Tõele au andes, EKRE tasakaal oli isegi parem, neil oli 7 : 3, Isamaal oli 9 : 1. Kui sa ehitad üles erakonnas, ka ühiskonnas laiemalt, ettevõtetes ja mujal, sellise poliitilise süsteemi, kus mehed ongi juba automaatselt paremal positsioonil, paremal stardipositsioonil, nad on esile tõstetud, pigem esinumbrid, pigem üldnimekirja tipus, aga naised on kuskil tagapool, toetavas rollis, tagalas, nagu siin on öeldud, siis sa ka saad selle tulemuse, et mis tahes juhtorganites, kas Riigikogu koosseisus, tulevase valitsuse koosseisus, mingis valla‑ või linnavalitsuses või ka börsiettevõttes, naised jäävad alaesindatuks, meeste [osalus aga] on selgelt proportsioonist väljas. Kogu see debatt, see arutelu on siis ka üheülbalisem ja kitsam. Mis seal salata, seal on tihtipeale sellist teatud mõttes … Ma ei taha öelda, et konservatiivsust, ma arvan, et see ei ole ilmtingimata konservatiivsus, vaid just teatud mõttes midagi sellist olevikupositsiooni kinnistavat. Miks minu arvates EKRE ja Isamaa ärrituvad ka selle eelnõu peale, hoolimata sellest, et see on kõigest soovituslik? Põhjus on just see risk, et äkki tekib mingil hetkel surve või pinge, et peab hakkama ka enda erakonnas natuke demokraatlikumalt, paremas tasakaalus neid asju korraldama. Täna sellist ettepanekut ei ole. Ma arvan, et seda ei ole ka vaja, ütlen ausalt, ja rahustan teid. Aga tegelikult Eesti demokraatiale ja ma arvan, et ka teie enda erakonnale ja valijatele tuleks see kasuks, kui vaadatakse mehi ja naisi mitte selle järgi, kes on mis soost, või selle järgi, kellel on paremad sõbrad või tutvused erakonna sees, vaid pädevuse järgi. Ma olen täiesti kindel, et iga erakond suudab leida samasuguse tasakaalu meeste ja naiste vahel, nagu on leidnud sotsiaaldemokraadid, nagu on leidnud tegelikult ilmselt ka teised parlamendierakonnad. Ehk selline seis, kus on tõesti, nagu öeldud, kahe erakonna peale meeste ja naiste tasakaal 16 : 4 üldnimekirja esikahekümnes, pole tegelikult väga adekvaatne. Saldo on 80 : 20 olukorras, kus teisel erakonnal, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, mis on muideks märkimisväärselt väiksem, on leitud see 5 : 5 tasakaal. Soovitan natuke mõistmist ja võib-olla korra tegelemist enesekaemusega. Võiks mõelda, et võib-olla on ikkagi midagi valesti teinud nii meie erakonnad kui ka ettevõtted, et me oleme sellises olukorras, kus juhtkohtadel Riigikogus, valitsuses, börsiettevõtete nõukogudes kipuvad mehed domineerima. Aitäh!

Suur tänu teile! Riina Sikkut, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Helle-Moonika Helmele vastuseks. Tõesti, kui börsiettevõtete juhtorganite [liikmetele] on kehtestatud nõuded juhtimiskogemuse ja hariduse kohta, siis neid peavad täitma nii mehed kui ka naised. Erandit me ei tee. Täpselt samamoodi peavad siin saalis kõik seadust täitma, me ei tee soo järgi erandit. Kas tõesti Helle-Moonika Helme arvab, et naised peaks olema kriminaalvastutusest vabastatud – ka olukorras, kui nad rikuvad seadust–, sest nad on siin saalis alaesindatud sugu? Õigusriigis oleme me kõik seaduse ees võrdsed ja vastutame oma tegude eest. See kehtib nii meeste kui ka naiste kohta, kehtib ka Riigikogu liikmete kohta. Nüüd konkreetselt Kert Kingo kaasusest. Ma olen nõus, et kollegiaalsus on siin majas olemas. Mina korruptsioonikomisjoni esimehena oleks võinud kuude kaupa seda juhtumit menetleda ja avalikke istungeid teha. Ma ei pidanud seda õigeks, sest kolleegiga niimoodi ei käituta. Korruptsioonivastane erikomisjon arutas Kert Kingo juhtumit minu mäletamist mööda ühel korral. Ta ise oli istungile palutud, see ei olnud avalik istung. Me suhteliselt kiiresti üksmeelselt otsustasime, et komisjon mingisuguse iseseisva uurimistegevusega tegelema ei hakka. Kui julgeolekuasutused ja kohus leiavad, et oli seadusrikkumine, siis nemad tegelevad sellega oma pädevuse piirides. Kohus on otsuse teinud. Mina seda ei vaidlusta. Aga tõepoolest, kolleegide kena kohtlemine hõlmab ka seda, et avalikkuse ette mina oma poliitilise kasu eesmärgil sellist juhtumit ei tiri. Kogu komisjon oli selles üksmeelne. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 588 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.