Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) kolmas lugemine

Teine päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 553 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Palun toetage seda Isamaa head eelnõu, millest saaks jahiseaduse muutmise seadus. Pikka juttu ei aja. Jahimeestel on nii, et kui metsa minnakse, siis tuleb tegutseda. Ja meil siin saalis tuleb seda ka. Eelnõu läheb kohe hääletusele. Selle kohaselt on võimalik paremini ohjata suurkiskjaid, nüüd konkreetselt hunti. Hunti on Eestis liialt palju. Ja mitte ainult Eestis, vaid Euroopas tervikuna on tema seisund hea. Eks tema toidulaua teema on teise poole küsimus, võib-olla on tal metsas liiga vähe toitu ja nii tungib ta nendele aladele, kus inimene toimetab. Aga eks jahipidamine ju selleks ongi ellu kutsutud, et ühtpidi kõhtu täita, nagu omal ajal oli, ja täna tegeldakse sageli juba sellega, et inimeste eluruumi või majandusruumi kaitsta. Kui liiki on liiga palju, siis tuleb seda vajaduspõhiselt ohjeldada. Selleks antakse nüüd võimalus, mis ei sõltu sellest, mida kohus on otsustanud. Igal juhul seadusandja saab oma tahet selgelt väljendada. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun!

Aitäh! Ilmselt on hunt, inimesest erinev pudulojus, teisel kohal nende seas, kellest selles auväärses saalis on nii palju räägitud. Ja miks mitte, kaks korda olen rääkinud, räägin kolmanda korra veel. Ja miks? Sellepärast, et mulle tundub, et me hakkame selle liigiga siin majas veel toimetama. Seekord ma räägiksin linnust või õigemini hundist kui kanaarilinnust. Teate küll seda lugu kanaarilinnust, kes annab märku millestki, mis hakkab väga paigast ära minema. Eesti suurkiskjate tegevuskavas on paika pandud hundi arvukuse vahemik 20–30 pesakonda. See on hästi mõistlikult paika pandud. 30 pesakonda on arv, millega oli võimalik hundikriisi ajal eelmise aasta lõpul ja tänavuse aasta alguses tegeleda. Tegemist on konfliktliigiga ja selleks, et ta oleks sotsiaalselt talutav, tuleb teda hoida mingis mõistlikus vahemikus ehk siis mitte üle 30 [pesakonna]. Alumine piir 20 [pesakonda] on see, mis on bioloogiliselt vajalik selleks, et hunt saaks oma rolli keskkonnas täita. Siiani me oleme arvanud niimoodi, et jahipidamine ongi põhiline, kuidas me hundi arvukust mingis piiris hoiame. Aga tegelikult siin kõrval on ka üks teine faktor, mis tavaliselt kipub jääma kahe silma vahele. See on see, milline on meie keskkonna kandevõime: kui palju see hunte suudab üleval pidada, kui palju on hundil eluruumi ja kui palju on saakloomi. Seni arvasime, et see ei ole oluline, et sotsiaalse taluvuse piir on põhiline. Aga see viimane talv on tegelikult näidanud vastupidist: saakloomi pole, hundil pole metsas süüa, ja siis paratamatult tekib kõik see, mida me praegu näeme, et hunte tuleb meie maadele, inimeste juurde rohkem. Mis selle põhjus on, et saakloomi on nii vähe? Neid kütitakse liiga palju. Miks neid kütitakse liiga palju? Aga sellepärast, et meil on ääretult palju tekkinud noorendikke üleraiete tõttu ja loomulikult maaomanikud ei taha kahjustusi. Ja nii ühel hetkel võibki juhtuda, kui seesama mall edasi läheb, et ühel hetkel pole ruumi ka 20 pesakonnale mitte. Ja kuna neil pole seal ruumi, siis tulevad ka need vähesed inimese juurde matti võtma. Nii pole midagi teha, et hunditeemaga seostub paratamatult see, kuidas me haldame oma metsi, kui metsakestlikult, mitte kui puidukestlikult. Siin on väga põhimõtteline vahe. Selles mõttes ongi hunt üks kanaarilind. Kui midagi on valesti, hakkab ta meile tulevikus sellest märki andma samamoodi nagu ka metsa laululinnud. Ja see on märk sellest, et meie metsade haldamine peab muutuma ja seda tuleb suunata niimoodi, et see püsiks kestlikumatel radadel. Aga kui me vaatame praegust liikumist, mis lähtub nendest plaanidest, millest oleme kuulnud, ja metsatööstuse unistustest, et raievanuseid pole tarvis, et kogu 70% saab hallata ainult metsaseaduse alusel majandades, et unustame ära rohekoridorid, pluss veel istandused, kus üldse mingeid piiranguid ei ole, siis hundile seal kohta ei ole, vähemalt mitte küllaldaselt. Ja see pole ainult hundi probleem, see on tegelikult meie elukeskkonna probleem. See on meie elurikkuse ja ka meie kohalike kogukondade probleem. See tähendab ainult ühte: tulevikus aina rohkem probleeme, mida hakkavad kandma kohalikud kogukonnad, ja rohkem vastandumist ühiskonnas. Ökoloogiliselt rumalad otsustused on liiga kõrge hind ühiskonnale ja elukeskkonnale. Seda enam, kui seda tehakse millegi nimel, mis on selle iseenda jätkusuutmatuse tekitanud. Pean silmas metsaseaduse seda osa, mis oma olemuselt [tähendab] jätkusuutmatust. Tuleviku nimel [tegutsedes] me ei tohiks teha ökoloogiliselt rumalaid otsustusi. Kui me neid teeme, on hunt selle tunnistajaks. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender, palun!

Austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Nii sügava [sisuga] keskkonnahoidlikku kõnet ei ole minult täna tulemas. Küll aga tahan öelda paar sõna selle seaduse kohta. See on väikene muudatus, mis parandab ära kunagi seadusesse jäänud vea. Aga see on ka hea näide sellest, et koostöö opositsiooni ja koalitsiooni vahel on võimalik, kui tehakse mõistlikke ettepanekuid. Toetasin seda eelnõu ka ministriametis, sest see on oluline. Ja oluline on siin ka toonitada, et Eesti riigil on ülimalt hea koostöö jahimeestega, jahiseltsidega. Oleme selles eeskujuks tegelikult kogu Euroopas. Ja nii nagu ka eelkõnelejad mainisid, see on väga oluline selleks, et looduse ja inimese tasakaal oleks paigas. Tõepoolest, me ei saa endale lubada olukorda, kus meie rahvusloom saab inimeste viha objektiks – ta ei ole seda loomana kuidagi ära teeninud. Nii et tegelikult see seadus on ka hundi enda huvides. Reformierakond toetab seda. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 553 lõpphääletus. Asume hääletust ette valmistama. Panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 553. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 83 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu 553 on seadusena vastu võetud.