Arupärimine koolitoidu kohta (nr 770)

Ja jõudnud kuuenda juurde: Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Aleksandr Tšaplõgini ja Aleksei Jevgrafovi 12. mail 2025 esitatud arupärimine koolitoidu kohta, arupärimine nr 770. Ja palun ettekandeks arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Vadim Belobrovtsevi.

Oleme jõudnud kuuenda arupärimise juurde: Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Aleksandr Tšaplõgini ja Aleksei Jevgrafovi 12. mail 2025 esitatud arupärimine koolitoidu kohta, arupärimine nr 770. Palun ettekandeks arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Vadim Belobrovtsevi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Hea Eesti rahvas! Ka see arupärimine ei ole tegelikult oma aktuaalsust kaotanud, vaatamata sellele, et me esitasime ta selle aasta maikuus. Jutt on koolitoidust. Miks see [arupärimine] pole aktuaalsust kaotanud? Sest mitte midagi pole selles valdkonnas paremaks läinud, kui me räägime just finantseerimisest. Me alustasime oma arupärimist sellega, et Sotsiaalministeerium planeeris uuendada koolide ja lasteaedade menüüsid ja [nende koostamise] põhimõtteid, selleks et toit oleks vähem soolane, seal oleks vähem suhkrut, töödeldud toidu osakaal oleks väiksem ja suurem tähelepanu oleks suunatud köögiviljadele, marjadele, kalale ja nii edasi ja nii edasi. Loomulikult, ei vaidle vastu, see kõik on väga õige ja väga vajalik. Aga seda kõike on hästi keeruline koolides ja lasteaedades tagada, kui riigi poolt kaetud koolilõuna maksumus on üks euro päevas ja seda juba mitu-mitu aastat järjest. Ma tuletan meelde, et viimati muudeti seda numbrit aastal 2018, seitse aastat tagasi. Üks euro ja seitse aastat. Vabandust, aga selle väärtus on kahjuks ikkagi natuke muutunud. Me oleme aastast aastasse rääkinud sellest, et riik võiks oma panust kindlasti suurendada. Paljudes kohtades on kohalikud omavalitsused sunnitud juba lapsevanematelt raha küsima, Tallinn on siin võib-olla erand, Tallinnas ei pea lapsevanemad koolilõuna eest jätkuvalt maksma, kuna linn lisab sellele ühele eurole sama palju juurde, natuke küll vähem, aga ikka. Kahjuks ei suurene riigi panus, sõltumata sellest, et sellest on rääkinud lisaks meie fraktsioonile väga paljud organisatsioonid, kaasa arvatud noorteorganisatsioonid, on isegi pöördutud Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poole palvega seda numbrit suurendada. Eesti Linnade ja Valdade Liit on vastava palvega ministeeriumi poole pöördunud, samamoodi tulutult. Nüüd, kui eelarveläbirääkimised on varsti tulemas või juba isegi käivad, saab minister meile paremini vastata. Me küsime haridusministrilt järgmised küsimused. Esiteks, kuidas ta hindab mainitud Sotsiaalministeeriumi plaani? Kas tema arvates ei peaks selliste muudatustega koos käima ka riigi panuse suurendamine lasteaia‑ ja koolitoidu maksumuse kompenseerimisel? Kas tema arvates ei peaks riik hakkama kompenseerima toitlustamist ka Eesti lasteaedades? Praegu teatavasti ei panusta riik sellesse ühtegi senti, mõned omavalitsused panustavad, mõned mitte, mis tähendab seda, et vanemad maksavad jällegi kõik ise kinni. Kas ministri arvates on aastal 2018 kehtestatud riigi panus koolitoidu kompenseerimisel ühe euro ulatuses (üks päev ühe koolilapse kohta) piisav ja vastab tänase päeva reaalsusele või peaks valitsus seda ikkagi suurendama? Kas ta on nõus Keskerakonna fraktsiooni arvamusega, et riigi rahaline panus lasteaia‑ ja koolitoitlustamisse peab märgatavalt suurenema, eriti olukorras, kus üks ministeerium tahab kehtestada lasteaia‑ ja koolitoidule uued nõudmised? Loodame saada vastuseid. Me oleme olukorras, kus inflatsioon kahe viimase aasta jooksul on olnud rohkem kui 40%, see puudutab eelkõige just toiduaineid, toidukaupu, ning me oleme inflatsiooni poolest Euroopas liider, kahjuks. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Hea Eesti rahvas! Ka see arupärimine ei ole tegelikult oma aktuaalsust kaotanud, vaatamata sellele, et esitasime selle selle aasta maikuus. Jutt on koolitoidust. Miks see pole aktuaalsust kaotanud? Sest mitte midagi pole selles valdkonnas paremaks läinud, kui me räägime just finantseerimisest. Me siin alustasime oma arupärimist seoses sellega, et Sotsiaalministeerium planeeris uuendada koolide-lasteaedade menüüd ja põhimõtteid, et toit oleks vähem soolane, et oleks vähem suhkrut, et töödeldud toidu osakaal oleks väiksem, et suurem tähelepanu oleks suunatud köögiviljadele, marjadele, kalale ja nii edasi ja nii edasi. Loomulikult, ei vaidle vastu, see kõik on väga õige ja väga vajalik. Aga seda kõike on hästi keeruline koolides ja lasteaedades tagada, kui riigi poolt kaetud koolilõuna maksumus on üks euro päevas ja seda juba mitu-mitu aastat järjest. Ma tuletan meelde, et viimati seda numbrit muudeti aastal 2016, kui ma ei eksi, või aastal 2018 – seitse aastat tagasi. Üks euro seitsme aastaga, vabandust, väärtus on natuke ikkagi muutunud kahjuks. Nii et me oleme aastast aastasse rääkinud sellest, et riik võiks kindlasti oma panust suurendada. Paljudes kohtades on kohalikud omavalitsused sunnitud juba vanematelt raha küsima, Tallinna linn on võib-olla siin üks erand, kuna Tallinna linnas koolilõuna eest ei pea jätkuvalt lapsevanemad maksma, kuna linn lisab sellele ühele eurole peaaegu sama palju, natuke vähem, aga ikka. Kahjuks ei suurene riigi panus, sõltumata sellest, et sellest on rääkinud lisaks meie fraktsioonile ka väga paljud organisatsioonid, kaasaarvatud noorteorganisatsioonid, ja on isegi pöördutud Haridus- ja Teadusministeeriumi poole palvega seda numbrit suurendada. Eesti Linnade ja Valdade Liit on vastava palvega ministeeriumi poole pöördunud, samamoodi tulutult. Nüüd, kui eelarve läbirääkimised on meil varsti-varsti tulemas või juba käivad isegi, siin minister saab paremini sellele vastata. Meie küsime haridusministrilt järgmised küsimused. Esiteks, kuidas teie hindate mainitud Sotsiaalministeeriumi plaani? Kas teie arvates ei peaks selliste muudatustega koos käima ka riigipoolse panuse suurendamine lasteaia- ja koolitoidu maksumuse kompenseerimisel? Kas teie arvates ei peaks riik hakkama kompenseerima toitlustamist ka Eesti lasteaedades? Sest praegu teatavasti ei panusta riik sellesse ühtegi senti, mõned omavalitsused panustavad, mõned mitte, mis tähendab seda, et jällegi vanemad maksavad kõik ise kinni. Kas teie arvates on aastal 2018 kehtestatud riigipoolne panus koolitoidu kompenseerimisel 1 euro ulatuses (üks päev ühe koolilapse kohta) piisav ja vastab ka tänase päeva reaalsusele või peab valitsus seda suurendama? Ja kas olete nõus Keskerakonna fraktsiooni arvamusega, et riigi rahaline panus lasteaia- ja koolitoitlustamisse peab märgatavalt suurenema, eriti olukorras, kus üks ministeerium tahab kehtestada lasteaia- ja koolitoidule uued nõudmised? Loodame saada vastused. Olukorras, kus inflatsioon on kahe viimase aastaga on olnud rohkem kui 40%, see eelkõige puudutab just toiduaineid, toidukaupu, ja olukorras, kus me oleme inflatsiooni järgi Euroopa liider kahjuks. Aitäh!

Aitäh teile! Nüüd on mul hea võimalus paluda arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli hea kolleeg, haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas.

Aitäh teile! Ja nüüd on mul hea võimalus paluda arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, haridus- ja teadusminister Kristina Kallase.

Tere õhtust, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu saadikud, head Eesti inimesed! Arupärimine on seotud Sotsiaalministeeriumi muudatusettepanekutega uuendada lasteaedade ja koolide menüüde põhimõtteid. Olen selle muudatusettepanekuga kursis. Selle muudatusettepaneku kooskõlastamise hetkel tegime ka eraldi kohtumise Sotsiaalministeeriumiga, kuna minul oli täpselt samasugune küsimus, kuidas mõjutavad need muudatused koolitoidu ja lasteaiatoidu hinda. Et kui toimub hinnas märkimisväärne muutus ehk kallinemine nende muudatuste osas, siis peab riik tegelikult vastutama ka nende kulude katmise eest. Sotsiaalministeeriumi plaani ma toetan. Sisuliselt on tegemist hea plaaniga, kuna tõepoolest see plaan parandab koolitoidu ja lasteaiatoidu kvaliteeti ja muudab ära ka need põhimõtted, mis on vahepeal tervise valdkonnas nõuetena juurde lisandunud, et milline on tegelikult tervislik toit. Sellel kohtumisel ja sellel kooskõlastusringil Sotsiaalministeeriumiga läbi arvutuste, mille Sotsiaalministeerium meile esitas, ja ka kirjaliku kinnituse, sain mina selle kirjaliku kinnituse, et uued nõuded ei tõsta toitlustamise hinda. Koostatud näidismenüüde võrdlus kehtiva määruse ja eelnõu nõuete alusel näitas meile kirjalikult, et eelnõu ei suurenda toitlustamise maksumust. Ka toitlustajad on toonud välja, et eelnõu hinda ei mõjuta. See on tegelikult kooskõlastusringil olnud toitlustajate endi positsioon. Kas teie arvates peaks riik hakkama kompenseerima toitlustamist ka Eesti lasteaedades? Praegu teatavasti ei panusta riik sellesse ühtegi senti. Mina pean olulisemaks mitte seda, et me veame seda vägikaigast, kas riik panustab või riik ei panusta, vaid nii koolitoidu kui ka lasteaiatoidu puhul on oluline minu arvates pigem see, et omavalitsustele peab tulema õiglasem tulubaas, mille osas nad finantseerivad neid asju. See teki kiskumine riigi ja omavalitsuste vahel nii hariduses, teedeehituses, sotsiaalhoolekandes, erihoolekandes väga tugevasti, kes vastutab tegelikult nende teenuste osutamise eest, on pikka aega kestnud ja seetõttu on ka käesolevas koalitsioonis kokku lepitud, et võimalikult suur osa neid kulusid, mis täna on riigieelarves ja mida iga aasta lihtsalt kantakse ülekandena omavalitsuste tuludesse, tuleks tegelikult üle viia omavalitsuste tulubaasi, et ei toimuks seda teki tirimist ühele poole ja teisele poole. Meie positsioon on olnud see, et me koolitoiduraha annaksime üle omavalitsuste tulubaasi. Enne seda tuleks sinna sisse teha muidugi kasv, enne kui me ta üle anname. Aga see vastutus võiks olla ühes kohas, et ei tekiks segadust, mis meil täna nii koolitoidu kui ka paljude teiste haridusteenuste rahastamisel on. Nüüd küsimus: kas teie arvates on 2018. aastal kehtestatud riigipoolne panus koolitoidu kompenseerimisse piisav ja vastab ka tänase päeva reaalsusele? Koolitoidu hind on suurenenud, keegi ei saa vaidlustada seda, et seitsme aasta jooksul ei ole olnud inflatsiooni. See on ilmselge. Riik on oma toetuses jäänud selle 1 euro juurde. Aga omavalitsuse tulud koos inflatsiooniga on muidugi ka suurenenud. Selle tõttu ma arvan, et on mõistlik, et tegelikult koolitoidu hinda kompenseeritakse suurema määrana, aga vaidlus selle üle, kes seda kompenseerima peab, on pigem täna üleval. Koalitsioonis on kokku lepitud see, et me tõstame toiduraha pigem omavalitsuste tulubaasi. See eeldab teatud toetuse tõusu, mida meil järgmise aasta eelarves teha ei ole võimalik, ja nii see lükkub edasi. Aga üldiselt ma eelistaksin seda, et meil oleks raha kohalike omavalitsuste tulubaasis ja seda kompenseeriks sel juhul kohalik omavalitsus. Kas olete nõus Keskerakonna fraktsiooni arvamusega, et riigi rahaline panus lasteaia- ja koolitoitlustamisse peab märgatavalt suurenema, eriti olukorras, kus üks ministeerium tahab kehtestada lasteaia- ja koolitoidule uued nõudmised? Ma ütlesin, et minul on kirjalik kinnitus olemas nii ministeeriumilt kui ka toitlustajatelt, et hinda oluliselt ei mõjuta need uued nõudmised. Aga selle vastu, et inflatsioon on hinda mõjutanud, on raske vaielda. Ja loomulikult, kui riigi rahalised võimalused vähegi võimaldaksid, oleks mõistlik seda rahalist panust suurendada selle võrra, et anda see summa tegelikult tulubaasi koos tõusuga kohalikele omavalitsustele ära. Aga kahjuks järgmisel aastal riigieelarve võimalused seda ei võimalda, sest meie kaitsekulude kasv sööb tegelikult kogu majanduse kasvust tuleneva tulu ära. Aitäh!

Tere õhtust, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu saadikud, head Eesti inimesed! Arupärimine on seotud Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga uuendada lasteaedade ja koolide menüüde põhimõtteid. Olen selle ettepanekuga kursis. Selle ettepaneku kooskõlastamise hetkel tegime ka eraldi kohtumise Sotsiaalministeeriumiga, kuna minul oli täpselt samasugune küsimus, kuidas mõjutavad need muudatused koolitoidu ja lasteaiatoidu hinda. Kui hinnas toimub nende muudatuste tõttu märkimisväärne muutus ehk kallinemine, siis peab riik vastutama ka nende kulude katmise eest. Sotsiaalministeeriumi plaani ma toetan. Sisuliselt on tegemist hea plaaniga, kuna tõepoolest parandab see plaan koolitoidu ja lasteaiatoidu kvaliteeti ning [arvestab] ka vahepeal tervishoiuvaldkonnas nõuetena lisandunud põhimõtteid, milline on tegelikult tervislik toit. Sellel kohtumisel Sotsiaalministeeriumiga ja sellel kooskõlastusringil [tutvusime] arvutustega, mida Sotsiaalministeerium meile esitas, ja mina sain kirjaliku kinnituse, et uued nõuded ei tõsta toitlustamise hinda. Kehtiva määruse ja eelnõu nõuete alusel koostatud näidismenüüde võrdlus näitas meile, et eelnõu ei suurenda toitlustamise maksumust. Ka toitlustajad on toonud välja, et eelnõu hinda ei mõjuta. See on kooskõlastusringil olnud toitlustajate endi positsioon. "Kas Teie arvates ei peaks riik hakkama kompenseerima toitlustamist ka Eesti lasteaedades? Praegu teatavasti ei panusta riik sellesse ühtegi senti." Mina pean olulisemaks mitte seda, et me veame seda vägikaigast, kas riik panustab või riik ei panusta, vaid nii koolitoidu kui ka lasteaiatoidu puhul on minu arvates oluline pigem see, et omavalitsustel peab [tekkima] õiglasem tulubaas, mille abil nad neid asju finantseerivad. See teki kiskumine riigi ja omavalitsuste vahel hariduses, teedeehituses, sotsiaalhoolekandes ja erihoolekandes, et kes tegelikult vastutab nende teenuste osutamise eest, on pikka aega kestnud. Seetõttu on ka käesolevas koalitsioonis kokku lepitud, et võimalikult suur osa neid kulusid, mis on riigieelarves ja mida iga aasta lihtsalt kantakse ülekandena omavalitsuste tuludesse, tuleks tegelikult viia omavalitsuste tulubaasi, et ei toimuks seda teki tirimist ühele ja teisele poole. Meie positsioon on olnud see, et me koolitoiduraha annaksime omavalitsuste tulubaasi. Enne seda peaks see muidugi kasvama, enne kui me selle üle anname. Aga see vastutus võiks olla ühes kohas, et ei tekiks segadust, mis meil nii koolitoidu kui ka paljude teiste haridusteenuste rahastamisel on. Nüüd küsimus, kas minu arvates on 2018. aastal kehtestatud riigipoolne panus koolitoidu kompenseerimisse piisav ja vastab tänase päeva reaalsusele. Koolitoidu hind on suurenenud. Keegi ei saa [väita], nagu seitsme aasta jooksul ei oleks olnud inflatsiooni. See on ilmselge. Riik on oma toetusega jäänud selle ühe euro juurde. Aga ka omavalitsuste kulud on koos inflatsiooniga muidugi suurenenud. Selle tõttu ma arvan, et on mõistlik, et koolitoidu hinda kompenseeritaks suuremal määral, aga vaidlus selle üle, kes seda kompenseerima peab, on siiski üleval. Koalitsioonis on kokku lepitud, et me tõstame toiduraha pigem omavalitsuste tulubaasi. See eeldab toetuse teatud tõusu, mida meil järgmise aasta eelarves teha ei ole võimalik, ja see lükkub edasi. Aga ma eelistaksin seda, et raha oleks kohalike omavalitsuste tulubaasis ja [koolitoidu maksumust] kompenseeriks sel juhul kohalik omavalitsus. "Kas olete nõus Keskerakonna fraktsiooni arvamusega, et riigi rahaline panus lasteaia‑ ja koolitoitlustamisse peab märgatavalt suurenema, eriti olukorras, kus üks ministeerium tahab kehtestada lasteaia- ja koolitoidule uued nõudmised?" Ma ütlesin, et minul on olemas kirjalik kinnitus nii ministeeriumilt kui ka toitlustajatelt, et hinda need uued nõudmised oluliselt ei mõjuta. Aga selle üle, et inflatsioon on hinda mõjutanud, on raske vaielda. Loomulikult, kui riigi rahalised võimalused vähegi võimaldaksid, oleks mõistlik seda rahalist panust suurendada ja anda see summa koos tõusuga tegelikult kohalike omavalitsuste tulubaasi. Aga kahjuks järgmisel aastal riigieelarve seda ei võimalda, sest kaitsekulude kasv sööb kogu majanduse kasvust tuleneva tulu ära. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te rääkisite KOV‑ide tulubaasi suurendamisest, et ühtlustada koolitoiduga seonduvat. Seda on enne ka tehtud, et KOV‑idele antakse mingisugune kopikas juurde, aga samas tuleb peale üsna suur hulk lisakohustusi. Kuidas me seda defineerime, et me nüüd tõstame [üksik]isiku tulumaksu rohkem omavalitsustele, ja kuidas defineerida, et see raha läheb [kooli]toitlustusele? Natukene selline umbmäärane värk. Võtame praeguse olukorra, et riik maksab euro ning siis lapsevanemad ja omavalitsus maksavad kõik erinevalt, sest omavalitsuste tulubaas on ka erinev. Kuidas saavutada, et koolitoit oleks ikkagi ühtlaselt [kättesaadav] kõikidele Eestimaa lastele? Üks on rikkam, teine vaesem, aga süüa tahavad kõik ühtemoodi.

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja ja hea minister! Kui te rääkisite KOV-ide tulubaasi suurendamisest, et ühtlustada koolitoit. Seda on enne ka tehtud, kui KOV-idele nagu antakse mingisugune kopikas juurde ja samas tuleb sinna peale üsna hulk lisakohustusi. Kuidas me seda defineerime, et nüüd me tõstame teile isiku tulumaksu rohkem omavalitsusele ja kuidas defineerida, et see raha läheb nüüd toitlustusele? Natukene selline umbmäärane värk. Võtame praeguse olukorra, et riik maksab euro ja siis lapsevanemad maksavad, omavalitsus maksab, kõik maksavad erinevalt, sest omavalitsuste tulubaas on erinev. Kuidas saavutada nii, et koolitoit oleks ikkagi ühtlane kõikidele Eestimaa omavalitsustele, tähendab kõikidele lastele? Üks on rikkam, teine vaesem, aga süüa tahavad kõik ühtemoodi.

Aitäh küsimuse eest! Koolitoit on ühtlane kõikidele lastele. Ühes koolis kehtivad ühed ja samad reeglid. Ei ole ühes omavalitsuses seda, et üks laps maksab rohkem kui teine. Kõikidele lastele on võrdne ligipääs omavalitsuse koolides koolitoidule, meil ei ole eristamist. Meil on omavalitsuste vahel eristamist. Mina lapsevanemana olen terve elu oma kolme lapse eest koolitoidu eest maksnud. Ma otseselt ei kurda, aga ma tean, kui suur väljaminek see tegelikult lapsevanematel on, kui sul on kolm last, kelle eest sa koolitoitu tegelikult maksad, aga ma olen seda terve elu teinud. Omavalitsuste vahel on erinevused, aga omavalitsuste sees lapse sissetulekust tulenevalt meil erinevusi ei ole. Lastele üldiselt Eestis koolitoidule ligipääs on. Omavalitsuste kulud, seoses inflatsiooniga, koolitoidule on kasvanud. See on fakt, et omavalitsus on pidanud oma eelarvest suuremat osakaalu maksma koolitoidu kulude katmiseks ja riik ei ole oma osaga juurde tulnud. Meie ettepanek on see, et kuna koolitoidu maksmise kohustus seaduse järgi on kohalikel omavalitsustel, see ei ole riigi kohustus, see on kohalike omavalitsuste kohustus kui koolipidaja kohustus. See kohustus on täna justkui rahaliselt, riik hoiab enda käes mingit toetust, mille kohustus lasub tegelikult koolipidajal. Mõistlik on see toetus tegelikult kohalisel sellelesamale koolipidajale üle anda koos rahalise, selle paketiga. Selleks, et see oleks õiglane, selleks on vaja sinna enne teha tõus, selle rahastuse tõus, ja siis anda see üle sellele kohalikule omavalitsusele, et riik tegelikult ei hoiaks enda käes midagi, mis seaduse järgi ei ole ka tema kohustus enda käes hoida seda raha. Miks me hoiame omavalitsuste raha enda käes, sellel ei ole mingit mõistlikku põhjendust.

Aitäh küsimuse eest! Koolitoit on ühtlaselt [kättesaadav] kõikidele lastele. Ühes koolis kehtivad ühed ja samad reeglid. Ei ole ühes omavalitsuses seda, et üks laps maksab rohkem kui teine. Kõikidel lastel on omavalitsuse koolides võrdne ligipääs koolitoidule, meil ei ole eristamist. Meil on eristamist omavalitsuste vahel. Mina lapsevanemana olen terve elu oma kolme lapse koolitoidu eest maksnud. Ma otseselt ei kurda, aga ma tean, kui suur väljaminek see tegelikult lapsevanemale on, kui sul on kolm last, kelle koolitoidu eest sa maksad. Ma olen seda terve elu teinud. Omavalitsuste vahel on erinevused, aga omavalitsuse sees lapse [perekonna] sissetulekust tulenevalt meil erinevusi ei ole. Lastel on üldiselt Eestis koolitoidule ligipääs olemas. Omavalitsuste kulud koolitoidule on seoses inflatsiooniga kasvanud. See on fakt, et omavalitsus on pidanud oma eelarvest maksma suurema osa koolitoidukulude katmiseks ja riik ei ole oma osa [suurendamisega] appi tulnud. Meie ettepanek on see, et kuna koolitoidu eest maksmise kohustus on seaduse järgi kohalikul omavalitsusel, see ei ole riigi kohustus, see on kohaliku omavalitsuse kui koolipidaja kohustus, riik hoiab enda käes mingit toetust, mille [maksmise] kohustus lasub tegelikult koolipidajal, siis on mõistlik see toetus anda kohe üle sellele koolipidajale koos selle rahalise paketiga. Selleks, et see oleks õiglane, on vaja enne teha ära selle rahastuse tõus, ja siis anda see [raha] üle kohalikule omavalitsusele, et riik ei hoiaks enda käes midagi, mida ta seaduse järgi ei ole ka kohustatud enda käes hoidma. Sellel, et me hoiame omavalitsuste raha enda käes, ei ole mingit mõistlikku põhjendust.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma olen kerges segaduses. Ühest küljest valitsus järsku avastab, et kuskilt on tulnud riigieelarvesse 800 miljonit eurot, ja [nähakse] erinevaid võimalusi, kuidas seda kulutada. Teie enda väljenduse järgi – ma natuke pehmendan siin – on raha hästi palju, vähemalt meedias kõlas see niimoodi. Samal ajal ei ole meil raha, et suurendada seda riigi panust, mis on vajanud suurendamist juba mitu aastat järjest. Kas see raha ikkagi on või seda ei ole? Kui see raha on olemas, siis miks me seda sinna ei suuna?

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma olen kerges segaduses. Ühest küljest valitsus järsku avastab, et on kuskilt tulnud riigieelarvesse 800 miljonit eurot ja nüüd on siis erinevad võimalused, kuidas seda kulutada. Teie enda väljenduse järgi, ma natuke pehmendan siin, raha on hästi palju, vähemalt meedias kõlas see niimoodi. Ja samal ajal ei ole meil siin raha, et suurendada seda riigi panust, mis tegelikult vajab suurendamist juba mitu aastat järjest. Kas see raha ikkagi on või seda ei ole? Ja kui see raha on olemas, siis miks me seda sinna ei suuna?

Aitäh küsimuse eest! Täpsustan: 800 miljonit me kulutame vähem sellel aastal, 2025. aastal, mitte 2026., 2027. ja 2028. aastal. Ehk riik on sellel aastal, 2025. aastal, käitunud kokkuhoidlikumalt ja kulutanud vähem, kui oli planeeritud. Sisuliselt on tegemist jäägiga, mis ei kandu üle järgmisesse aastasse.

Aitäh küsimuse eest! Täpsustan: 800 miljonit me kulutame vähem sellel aastal, 2025. aastal, mitte 2026., 2027. ja 2028. aastal. Ehk siis riik on sellel aastal, 2025. aastal, käitunud kokkuhoidlikumalt ja kulutanud vähem, kui oli planeeritud. Ehk sisuliselt on tegemist jäägiga, mis ei lähe, ei kandu üle järgmisesse aastasse.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja. Jah, sitaks palju küll. Aga kui palju siis Eesti koolides, erinevates koolides, erinevates vürstiriikides see toit läheb maksma? On teil need piirid olemas?

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, sitaks palju küll. Aga kui palju siis Eesti erinevates koolides, erinevates vürstiriikides see toit maksma läheb? On teil need piirid olemas?

Ei. Me teame piire ainult oma koolides, kus me oleme koolipidajad. Mina ei tea, kui suur on Setomaa valla koolitoiduraha. Ma ei tea seda.

Ei. Me teame ainult piire oma koolides, kus me oleme oma kooli pidajad. Mina ei tea, palju Setomaa vald … kui suur on tema koolitoidu raha. Ma ei tea seda.

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Konkreetne küsimus. Kas läbirääkimistel, mis kohe ees seisavad, eelarve läbirääkimistel teete ettepaneku viia see omavalitsuste tulubaasi nii, et kõikidel oleks proportsionaalselt õige summa olemas, nii Tallinnal kui ka Võrul?

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Konkreetne küsimus. Kas läbirääkimistel, mis kohe ees seisavad, eelarveläbirääkimistel, teete te ettepaneku viia see [summa] omavalitsuste tulubaasi, nii et kõikidel oleks proportsionaalselt õige summa olemas, nii Tallinnal kui ka Võrul?

Anti Allas, palun!

Aitäh küsimuse eest! Käesolevatel eelarveläbirääkimistel seda ettepanekut veel juriidiliselt vormistada ei saa, sest me alles teeme arvutusi, millise mudeli alusel kantakse see [raha] üle, ja mitte ainult koolitoiduraha, vaid seal on väga suur hulk ka muid haridustoetusi, välja arvatud õpetajate palgad, mis tuleks kanda omavalitsuste tulubaasi. [Me teeme arvutusi,] millise jaotusega see [raha] omavalitsustele üle kantakse. Aga selleks, et see ülekanne oleks õiglane, tuleks omavalitsustes, kelle tulubaas on väike, tõsta seda toetust, enne kui see [raha] üle kantakse. See takistab meil seda teha 2026. aastal. Aga kuna koalitsioon on eesmärgiks võtnud, et hiljemalt 2027. aastaks me selle liigutuse teeme, siis meil on veel aega arvutada ja läbi mõelda, kuidas me selle ümbertõste teeme. Me tõstame need toetused omavalitsuse tulubaasi ära.

Aitäh küsimuse eest! Käesoleval eelarve läbirääkimistel seda ettepanekut veel juriidiliselt vormistada ei saa, sellepärast et me alles teeme arvutusi, millise mudeli alusel kantakse mitte ainult koolitoiduraha, vaid seal on väga suur hulk muid haridustoetusi, välja arvatud õpetajate palgad, mis tuleks kanda üle omavalitsuste tulubaasi, millise jaotusega tegelikult see omavalitsustele üle kantakse. Aga selleks, et see oleks õiglane ülekanne ehk meil oleks omavalitsusi, kellel muidu tulubaas on väike, et seal tuleb tegelikult tõsta seda toetust enne, kui ta üle kantakse. Ja see on see, mis takistab meil seda teha 2026. aastal. Aga kuna koalitsioon on endale eesmärgiks võtnud, et hiljemalt 2027. aastaks me selle liigutuse teeme, siis meil on praegu hetkel veel aega arvutada ja läbi mõelda, kuidas me selle ümbertõste teeme, et me tõstame need toetused omavalitsuse tulubaasi ära.

Suur tänu teile, lugupeetud minister. Teile rohkem küsimusi olla ei saa ega olegi. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Suur tänu teile, lugupeetud minister1 Teile rohkem küsimusi olla ei saa ega olegi. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.