Arupärimine elutähtsate pangateenuste kadumise kohta maakonnakeskustest (nr 773)

Oleme jõudnud kolmanda punkti juurde. Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe, Anti Allase, Reili Ranna, Heljo Pikhofi ja Jaak Aabi 13. mail 2025 esitatud arupärimine elutähtsate pangateenuste kadumise kohta maakonnakeskustes, arupärimine numbriga 773. Palun arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Ester Karuse.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma esitasin 13. mail arupärimise, mis puudutas minu ja kindlasti paljude kagueestlaste, eriti Valga ja Põlva inimeste jaoks olulist regionaalpoliitilist teemat ehk pangateenuste kättesaadavust. Teema muutus teravaks just kevade hakul, kui Valga linnas sulges end viimane füüsiline pangakontor, mis oli SEB. Aasta varem sulges ennast seal ka Swedbank. Ja ongi juhtunud nii, et terves Valga ega ka Põlva maakonnas ei ole ühtegi füüsilist pangakontorit, mis on minu meelest oluline just vanemaealistele ja neile, kellel pole ligipääsu digiteenustele. Kümned tuhanded inimesed on praegu tegelikult ilma jäetud nii-öelda füüsilisest pangateenusest. Aga mitte ainult vanemaealised inimesed, vaid ka ettevõtjad ja tavainimesed vajavad ju samamoodi pangateenust. Näiteks esmast pangakaarti ei saadeta postiga, vaid sellele tuleb reaalselt pangakontorisse järele minna. Kui me lähme Valgast järele ja lähim pangakontor on ilmselt Tartus, siis Valgast Tartusse sõita ja tagasi tähendab kilometraaži mõttes ligi 200 kilomeetrit. Ma absoluutselt mõistan, et pangad on eraettevõtted ja nende eesmärk on ilmselt kasumit teenida, aga me räägime ikkagi elutähtsast teenusest. Me teame ja oleme kuulnud nendest kasuminumbritest, mis tulevad ju tegelikult meie inimestele teenuse pakkumisest. Samas ei saa ju öelda, et pangateenus on pelgalt äritegevus, vaid see on ikkagi ühiskondlikult hädavajalik teenus. See võimaldab inimestel turvaliselt hoida ja kasutada oma raha, sõlmida lepinguid, saada nõustamist, teha sularahatehinguid ja hallata oma igapäevaseid finantskohustusi. Noortel inimestel on jah lihtne öelda, et nad ei pea kasutama pangakontoris olevat teenust, saab internetipangas kenasti hakkama. Ja minu käest on ka küsitud, miks on üldse vaja pangakontorit. On vaja! Selles mõttes, et noortel inimestel on lihtne seda öelda, aga siiski igal inimesel ei pea olema ei arvutit, internetti ega ka nutitelefoni. Eriti kui me räägime vanemaealistest. Samal ajal me kuuleme neid uudiseid, loeme uudiseid tohututest petukõnedest, kus põhiliselt just vanemaealised inimesed on kaotanud tuhandeid, isegi sadu tuhandeid eurosid. Ja kui meil ei ole enam pangakontoreid Valga linnas, kus elab 12 000 elanikku näiteks – Valga vallas elab üldse 15 000 –, kui meil ei ole seal teenindajaid, ei ole konsulteerida kellegagi, ei ole küsida mitte kelleltki, siis ega see ei aita neid petukõnesid peatada või kuidagi vähendada. Igal juhul jah, igaühel ei pea olema nutitelefoni ja arvutit. See on tõesti meie piirkonna jaoks praktiline, aga ka moraalne probleem. Ma esitasin kevadel mõned konkreetsed küsimused ministrile. Milliseid samme on ministeerium juba astunud, et pankadega seda dialoogi pidada? Kas on toimunud kohtumisi pangaliidu või pankade esindajatega? Kas riik üldse näeb vajadust tagada maakonnakeskustes füüsiline pangateenus? Ja täna, kolm kuud hiljem, tahangi teada, kas on midagi tehtud. Minu meelest on see täpselt hea aeg, et vaadata, kas neid kohtumisi on toimunud ja kuidas see infovahetus on käinud. Ma ei arva, et seadusandlusega hetkel saab pankasid kuidagi sundida, aga siiski minu meelest on riigil siin oma roll. Saab küsida, saab aru saada, saab suunata, kaasa aidata, aga selleks peab arusaam olema ja selleks peab ka tahe olema. Just Kagu‑Eesti inimestele on see väga oluline. Ja oluline on mõista, et need protsessid on tihti pöördumatud. Kui pangakontor on kinni pandud, siis on väga ebatõenäoline, et nad kunagi [uksed] uuesti avavad. Nii et kuulame ministri vastuseid. Aitäh!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma esitasin 13. mail arupärimise, mis puudutas minu ja kindlasti paljude kagueestlaste, eriti Valga ja Põlva inimeste jaoks olulist regionaalpoliitilist teemat ehk pangateenuste kättesaadavust. Teema muutus teravaks just kevade hakul, kui Valga linnas sulges end viimane füüsiline pangakontor, mis oli SEB. Aasta varem sulges ennast seal ka Swedbank. Ja ongi juhtunud nii, et terves Valga ega ka Põlva maakonnas ei ole ühtegi füüsilist pangakontorit, mis on minu meelest oluline just vanemaealistele ja neile, kellel pole ligipääsu digiteenustele. Kümned tuhanded inimesed on praegu tegelikult ilma jäetud nii-öelda füüsilisest pangateenusest. Aga mitte ainult vanemaealised inimesed, vaid ka ettevõtjad ja tavainimesed vajavad ju samamoodi pangateenust. Näiteks esmast pangakaarti ei saadeta postiga, vaid sellele tuleb reaalselt pangakontorisse järele minna. Kui me lähme Valgast järele ja lähim pangakontor on ilmselt Tartus, siis Valgast Tartusse sõita ja tagasi tähendab kilometraaži mõttes ligi 200 kilomeetrit. Ma absoluutselt mõistan, et pangad on eraettevõtted ja nende eesmärk on ilmselt kasumit teenida, aga me räägime ikkagi elutähtsast teenusest. Me teame neid kasuminumbreid, me oleme nendest kuulnud, mis tulevad ju tegelikult meie inimestele teenuse pakkumisest. Samas ei saa ju öelda, et pangateenus on pelgalt äritegevus, vaid see on ikkagi ühiskondlikult hädavajalik teenus. See võimaldab inimestel turvaliselt hoida ja kasutada oma raha, sõlmida lepinguid, saada nõustamist, teha sularahatehinguid ja hallata oma igapäevaseid finantskohustusi. Noortel inimestel on jah lihtne öelda, et nad ei pea kasutama pangakontoris olevat teenust, saab internetipangas kenasti hakkama. Ja minu käest on ka küsitud, miks on üldse vaja pangakontorit. On vaja! Selles mõttes, et noortel inimestel on lihtne seda öelda, aga siiski igal inimesel ei pea olema ei arvutit, internetti ega ka nutitelefoni. Eriti kui me räägime vanemaealistest. Samal ajal me kuuleme neid uudiseid, loeme uudiseid tohututest petukõnedest, kus põhiliselt just vanemaealised inimesed on kaotanud tuhandeid, isegi sadu tuhandeid eurosid. Ja kui meil ei ole enam pangakontoreid Valga linnas, kus elab 12 000 elanikku näiteks – Valga vallas elab üldse 15 000 –, kui meil ei ole seal teenindajaid, ei ole konsulteerida kellegagi, ei ole küsida mitte kelleltki, siis ega see ei aita neid petukõnesid peatada või kuidagi vähendada. Igal juhul jah, igaühel ei pea olema nutitelefoni ja arvutit. See on tõesti meie piirkonna jaoks praktiline, aga ka moraalne probleem. Ma esitasin kevadel mõned konkreetsed küsimused ministrile. Milliseid samme on ministeerium juba astunud, et pankadega seda dialoogi pidada? Kas on toimunud kohtumisi pangaliidu või pankade esindajatega? Kas riik üldse näeb vajadust tagada maakonnakeskustes füüsiline pangateenus? Ja täna, kolm kuud hiljem, tahangi teada, kas on midagi tehtud. Minu meelest on see täpselt hea aeg, et vaadata, kas neid kohtumisi on toimunud ja kuidas see infovahetus on käinud. Ma ei arva, et seadusandlusega hetkel saab pankasid kuidagi sundida, aga siiski minu meelest on riigil siin oma roll. Saab küsida, saab aru saada, saab suunata, kaasa aidata, aga selleks peab arusaam olema ja selleks peab ka tahe olema. Just Kagu‑Eesti inimestele on see väga oluline. Ja oluline on mõista, et need protsessid on tihti pöördumatud. Kui pangakontor on kinni pandud, siis on väga ebatõenäoline, et nad kunagi [uksed] uuesti avavad. Nii et kuulame ministri vastuseid. Aitäh!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma esitasin 13. mail arupärimise, mis puudutas minu ja kindlasti paljude kagueestlaste, eriti Valga ja Põlva inimeste jaoks olulist regionaalpoliitilist teemat ehk pangateenuste kättesaadavust. Teema muutus eriti teravaks just kevade hakul, kui Valga linnas sulges end viimane füüsiline pangakontor, mis oli SEB. Aasta varem sulges ennast seal ka Swedbank. Ja ongi juhtunud nii, et terves Valga ega ka Põlva maakonnas ei ole ühtegi füüsilist pangakontorit, mis on minu meelest eriti oluline just vanemaealistele ja neile, kellel pole ligipääsu digiteenustele. Kümned tuhanded inimesed on praegu tegelikult ilma jäetud füüsilisest pangateenusest. Aga mitte ainult vanemaealised inimesed, vaid ka ettevõtjad ja tavainimesed vajavad ju samamoodi pangateenust. Näiteks esmast pangakaarti ei saadeta postiga, vaid sellele tuleb reaalselt pangakontorisse järele minna. Kui me lähme Valgast järele ja lähim pangakontor on ilmselt Tartus, siis see tähendab kilometraaži mõttes ligi 200 kilomeetrit, Valgast Tartusse sõita ja tagasi. Ma absoluutselt mõistan, et pangad on eraettevõtted ja nende eesmärk ilmselt on kasumit teenida, aga me räägime ikkagi elutähtsast teenusest. Me teame ja oleme kuulnud nendest kasuminumbritest, mis tulevad ju tegelikult meie inimeste teenindamisest, neile teenuse pakkumisest. Samas ei saa ju öelda, et pangateenus on pelgalt äritegevus, vaid see on ikkagi ühiskondlikult hädavajalik teenus. See võimaldab inimestel turvaliselt hoida ja kasutada oma raha, sõlmida lepinguid, saada nõustamist, teha sularahatehinguid ja hallata oma igapäevaseid finantskohustusi. Noortel inimestel on jah lihtne öelda, et nad ei pea kasutama pangakontoris olevat teenust, saab internetipangas kenasti hakkama. Ja minu käest on ka küsitud, miks on üldse vaja pangakontorit. On vaja! Selles mõttes, et noortel inimestel on lihtne seda öelda, aga siiski igal inimesel ei pea olema ei arvutit, internetti ega ka nutitelefoni. Eriti kui me räägime vanemaealistest. Samal ajal me kuuleme neid uudiseid, loeme uudiseid tohututest petukõnedest, kus põhiliselt just vanemaealised inimesed on kaotanud tuhandeid, isegi sadu tuhandeid eurosid. Ja kui meil ei ole enam pangakontoreid Valga linnas, kus elab 12 000 elanikku näiteks – Valga vallas elab üldse 15 000 –, kui meil ei ole seal teenindajaid, ei ole konsulteerida kellegagi, ei ole küsida mitte kelleltki, siis ega see ei aita neid petukõnesid peatada või kuidagi vähendada. Igal juhul jah, igaühel ei pea olema nutitelefoni ja arvutit. See on tõesti meie piirkonna jaoks praktiline, aga ka moraalne probleem. Ma esitasin kevadel mõned konkreetsed küsimused ministrile. Milliseid samme on ministeerium juba astunud, et pankadega seda dialoogi pidada? Kas on toimunud kohtumisi pangaliidu või pankade esindajatega? Kas riik üldse näeb vajadust tagada maakonnakeskustes füüsiline pangateenus? Ja täna, kolm kuud hiljem, tahangi teada, kas on midagi tehtud. Minu meelest on see täpselt hea aeg, et vaadata, kas on neid kohtumisi toimunud ja kuidas see infovahetus on käinud. Ma ei arva, et seadusandlusega hetkel saab pankasid kuidagi sundida, aga siiski minu meelest on riigil siin oma roll. Saab küsida, saab aru saada, saab suunata, kaasa aidata, aga selleks peab ka arusaam olema ja selleks peab ka tahe olema. Just Kagu‑Eesti inimestele on see väga oluline. Ja oluline on mõista, et need protsessid on tihti pöördumatud. Kui pangakontor on kinni pandud, siis on väga ebatõenäoline, et nad kunagi [uksed] uuesti avavad. Nii et kuulame ministri vastuseid. Aitäh!

Just! Suur tänu teile! Ja nüüd ongi meil suurepärane võimalus kuulata, mida sellest kõigest arvab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad Jaak Aab, Heljo Pikhof, Reili Rand, Anti Allas, Andre Hanimägi, Tanel Kiik ja Ester Karuse! Tänan teid võimaluse eest vastata teie esitatud arupärimisele nr 773, mis keskendub elutähtsate pangateenuste kättesaadavusele meie maakonnakeskustes. See on kahtlemata teema, mis puudutab paljusid Eesti inimesi ja millele tähelepanu pööramine on äärmiselt vajalik. Kui kunagi põhiseaduskomisjonis oli arutelu, et kas mitu on kaks ja enam või rohkem kui kaks, siis täna need mõned küsimused [teevad kokku] täpselt kaheksa. Ja neile kaheksale küsimusele ma järjest vastan. Esimene küsimus. Palun lisaaega.

Läheks võib-olla ikkagi praegu selle sõnavõtuga lõpuni. Vaatame, mis seis siis on. Kuhumaale me oleme jõudnud.

Läheks võib-olla ikkagi praegu selle sõnavõtuga edasi. Vaatame, mis seis siis on, kuhumaale me oleme jõudnud.

"Kuidas hindate olukorda, kus terves Valga- ja Põlvamaal ei ole enam ühtegi pangakontorit?" Ma mõistan teie muret täielikult seoses füüsiliste pangakontorite, eriti just märgilise tähendusega teenuste kadumisega maakonnakeskustest. Selline areng on kahtlemata muret tekitav ning sellel on regionaalarengu seisukohast negatiivne mõju. Olen kindlalt seisukohal, et otsus pangakontorid sulgeda peaks olema viimane võimalik samm, kui kõik muud lahendused on hoolikalt läbi kaalutud. Ka füüsiliste [teeninduspunktide] kadumisel on esmatähtis tagada teenuste jätkuv ja mugav kättesaadavus. On tõsi, et pangakontorite arv on Eestis aja jooksul vähenenud. Kümne aastaga on nende arv Eesti Panga andmetel kahanenud ligi poole võrra. Kui 2015. aastal oli Eestis 107 pangakontorit, siis 2024. aasta lõpuks oli neid 58. Praegu on SEB esindatud kontoritega 9 maakonnas 15‑st, Swedbank 11 maakonnas ja Coop Pank 12‑s. Kuigi teie arupärimine keskendub Valgamaale, siis tegelikult on meil kaks maakonda, Raplamaa juba kaks ja pool aastat ning Jõgevamaa kaks aastat, kus pangakontoreid ei ole. Samuti on oluline märkida, et kontorite sulgemine ei ole puudutanud üksnes väiksemaid keskusi, vaid ka suuremaid linnu. Näiteks SEB sulges käesoleva aasta mais oma Narva kontori ning Luminor lahkus eelmise aasta lõpus Pärnust. Tartumaal, kus elab ligikaudu 160 000 inimest, läks SEB ühele kontorile üle juba kaheksa aastat tagasi, 2017. aasta novembris. Harjumaal, kus elanikke on ligi 650 000, on SEB‑l neli kontorit, mis tähendab ühte kontorit 160 000 elaniku kohta. Rõhutan veel kord, et oluline on tagada teenuste kättesaadavus ka siis, kui füüsilist teeninduspunkti enam ei ole. Alates 2016. aastast on pangad lisanud 791 muud teeninduspunkti, sealhulgas [on juurde tulnud] sularaha kättesaadavuse võimalused poodides ja tanklates. Need on toonud enim kasutatavad teenused inimestele tegelikult isegi lähemale. Siinkohal pean täpsustama, et väide, nagu Valga- ja Põlvamaal ei oleks enam ühtegi pangakontorit, ei ole päris täpne. Coop Pank pakub pangakontoriteenust mõlemas nimetatud maakonnakeskuses, Põlvas alates 2017. aastast ja Valgas alates käesoleva aasta 23. aprillist. Tõsi, need on sularahavabad kontorid ja Valga puhul avatud vaid valitud päevadel. Seega on teenuse osutamises toimunud juba aja jooksul ümberkorraldusi, mis on mõneti vähendanud, kuid teisalt parandanud teenuse kättesaadavust, peegeldades nii teenuse enda kui ka tarbijakäitumise muutumist. Füüsilise teenustaristu, sealhulgas pangakontorite kasutamine, on aastatega üldiselt vähenenud. See peegeldab suuresti inimeste ja tarbijate muutunud harjumusi. Ühe suurpanga andmetel on näiteks käesoleva aasta esimese nelja kuuga kontorite külastatavus vähenenud 20%. Eelmisel aastal oli see näitaja samal perioodil –5% ja COVID-pandeemia mõju külastatavuse vähenemisele oli ligikaudu 50%. Kui me räägime kõige olulisemast pangateenusest, mida kodu lähedal tarbitakse, siis see [puudutab] valdavalt sularaha kättesaadavust. Sellised võimalused on olemas nii maakonnakeskustes kui ka paljudes väiksemates asulates. Ristkasutuses olevate pangaautomaatide, sealhulgas automaatide, kust saavad raha välja võtta kõikide pankade kliendid, arv on viimasel kolmel aastal püsinud sisuliselt muutumatu, neid on umbes 665. Sealhulgas on sularaha sissemaksevõimalustega automaatide arv tervikuna isegi suurenenud. Käesoleval aastal on neid praegu Eestis üle 225. Lisaks on loodud alternatiivsed sularaha väljavõtmise võimalusi näiteks tanklates ja toidupoodides, mis omakorda on mõjutanud füüsiliste kontorite külastatavust. Teenusmajanduse digitaliseerimine tervikuna on loonud ettevõtetele ootuspäraselt võimaluse tegutseda kasumlikumalt ja efektiivsemalt, vähendades kulusid füüsilisele taristule ja tööjõule. Digivõimalused aitavad teenuse osutamisega [kaasnevaid] kulusid alla tuua nii avalikus kui ka erasektoris, mis on üldjoontes ju tervitatav. Panen aga südamele kõikidele teenusepakkujatele nii avalikus kui ka erasektoris, et teenuse kättesaadavuse säilitamine ka kaugemates piirkondades on prioriteet. Teine küsimus. "Milliseid samme on ministeerium seni astunud, et säilitada või taastada pangateenuste füüsiline kättesaadavus maapiirkondades?" Nagu ma eelnevalt mainisin, on mul kavas sel teemal pangandussektori esindajatega kohtuda. Senises suhtluses pankadega on fookus olnud pigem laiemal regionaalarengu juurprobleemil, milleks on inimeste koondumine pealinnapiirkonda paremate elamis- ja töövõimaluste tõttu. Oleme arutanud, kuidas parandada maapiirkonnas ja väikelinnas elamist ja ettevõtlusega tegelemist, toetavate finantsinstrumentide rakendamist ning kapitali kättesaadavuse tagamist. Pangakontorite kadumine on selles kontekstis üks tagajärg, mis on tingitud elanikkonna vähenemisest ja tarbijate arvu kahanemisest. Kolmas küsimus. "Kas valitsus on juba algatanud või valmis algatama läbirääkimisi suurpankadega, et vähemalt maakonnakeskustes säiliks vähemalt üks pangakontor?" Hetkel selliseid spetsiifilisi läbirääkimisi peetud ei ole. Kuid nagu öeldud, kavandan kindlasti peagi kohtumise pankade esindajatega. Mõistan, et kontori füüsiline olemasolu on paljudele inimestele märgilise tähendusega. Samas tahan rõhutada, et füüsilisest kontorist olulisemgi on teenuste tegelik kättesaadavus ja ühtlane kvaliteet. Tulevikku silmas pidades parandab just veebipõhine teenuseosutamine, sealhulgas nõustamine ja lepingute sõlmimine, teenuse aegruumilist kättesaadavust märksa enamatele inimestele kui füüsiline kontor maakonnakeskuses, mis on avatud vaid tööpäevadel, seda võimaldaks. Seetõttu peab füüsilise kättesaadavuse kõrval olema meie fookuses ka teenuste sisuline ja ühtlane kvaliteet kõikidele Eesti inimestele ning majanduse arengule olulise kapitali kättesaadavus kõikides piirkondades võimalikult võrdsetel tingimustel. Neljas küsimus. "Kas on kaalutud multifunktsionaalsete ühiste teeninduspunktide loomist koostöös pankade ja riigiasutustega?" See mõte multifunktsionaalsetest teeninduspunktidest on kindlasti kaalumist väärt. Arutelud maakonnakeskustes olulisemate teenuste, sealhulgas pangateenuse füüsilise taristu jagamise osas on kahtlemata vajalikud. Rahandusministeerium, kes veab niinimetatud riigimajade projekti, on kinnitanud oma valmisolekut, et sellel teemal võiks arutelusid pidada. Samas pean nentima, et näiteks Rapla puhul, kus pangakontor tänaseks puudub, pangad varasemalt sellisest koostööst huvitatud ei olnud. Kui teenuse jätkamise takistuseks on füüsilised pinnad, saame kindlasti [arutada] ka võimalust multifunktsionaalsete teeninduspunktide loomiseks avalikule sektorile kuuluvates hoonetes. Osaliselt sellised koostöömudelid tegelikult juba toimivad. Mittedigiteadlikel klientidel on võimalus makseid sooritada Omniva postkontorites, mis pakuvad seda teenust igas maakonnas. Kui kliendil ei ole võimalik postkontorisse minna, saab maksete tegemiseks kutsuda koju ka kirjakandja, helistades Omniva klienditoele. Oluline roll on siin ka kohalikel omavalitsustel, et tõsta oma elanike digiteadlikkust või neid abistada teistmoodi. Heaks näiteks on siin just Valga vald. Valga keskraamatukogus on loodud avalik internetipunkt, kus on võimalik kasutada arvuteid pangatoimingute tegemiseks ning saada ka nõu ja abi arvuti kasutamisel. Viies küsimus. "Milliseid regionaalpoliitilisi meetmeid on plaanis kasutada või välja töötada, et selliseid olukordi tulevikus ennetada?" Kuna teenuste osutamine, kohtade kokkutõmbamine ei ole ainuomane pangandussektorile, siis näeme, et kõige tõhusam viis erasektori teenuse kadumise vältimiseks väljaspool pealinnapiirkonda on tagada, et loomulik kliendibaas, see tähendab tegus ja majanduslikult aktiivne elanikkond, sealhulgas ettevõtjad, nendes piirkondades ei väheneks. Eelmises valitsuses rakendatud ja ka selles koalitsioonis kokkulepitud põhimõte, et vähemalt 40% ettevõtluskeskkonna toetustest peab minema väljapoole Tallinna ja Tartu piirkonda, just seda eesmärki kannab. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium järgib seda põhimõtet kõikide ettevõtlusvaldkondi [puudutavate] toetusmeetmete ja eelnõude kooskõlastamisel ning selle elluviimist seiratakse ka valitsuse tasandil. Üldist teenuste osutamise seiret, mis tooks välja mõne konkreetse erasektori teenuse lõppemise plaanid, enne selle[kohase] otsuse langetamist ministeerium praegu ei tee. Selline pidev seire ja päringute tegemine ei toetaks ka bürokraatia vähendamise eesmärki. Küll aga julgustame nii avaliku sektori asutusi kui ka olulisi teenuseid osutavat erasektorit oma regionaalse mõjuga teenuste ümberkorraldamise plaanidest aegsasti teada andma, et saaksime teenuse kättesaadavuse küsimustele üheskoos parimad lahendused leida. Kuues küsimus. "Kuidas kavatseb valitsus tagada pangateenuste kättesaadavuse digivõimalusi mitte valdava või liikumisraskustega elanikkonna jaoks?" Me näeme, et digivõimalusi mitte valdava elanikkonna [osakaal] ajas väheneb. Liikumisraskuste puhul on digitaalsete teenuste kättesaadavus ja areng pigem positiivne, pakkudes uusi ja mugavamaid lahendusi. Lisaks eelnevalt mainitud Omniva teenusele ja avalikele internetipunktidele pakuvad igapäevatoimingutega liikumispiirangute tõttu mitte hakkama saavatele inimestele hädavajalikku abi kohalikes omavalitsustes sotsiaalteenuste [osutajad]. Nende panus sellesse töösse on hindamatu. Seitsmes küsimus. "Kas teil on teadmine, millised olid konkreetsed põhjused, miks näiteks Valga linnas pangakontorid suleti ja kas üheks võimalikuks teguriks võis olla sularahateenuste karmid turvanõuded?" Spetsiifilised küsimused, mis [puudutavad] sularaha käitlemisega seotud turvanõudeid, tuleks tõepoolest adresseerida Rahandusministeeriumile, kes seda valdkonda kureerib. Küll aga ei nähtu olemasolevatest andmetest, et need nõuded oleksid olnud kontorite sulgemisel tegelikuks põhjuseks. Eesti Pangaliidu andmetel hakkasid pangaklientidel sularahatehingud pangaautomaatidesse liikuma juba eelmise kümnendi esimeses pooles. Näiteks SEB Põlva kontor muutus sularahavabaks kümme aastat tagasi, 2015. aastal, ehk kaks aastat enne kontori sulgemist ning SEB Valga kontor üheksa aastat tagasi, 2016. aastal, üheksa aastat enne selle sulgemist. Swedbank muutis nii Põlva kui ka Valga kontori sularahavabaks aastal 2022. Seega kolmel viimasel aastal ei ole neis maakondades pangakontorid sularahatehinguid pakkunud. Sularahavabad kontorid maakonnakeskustes ei ole erand. Näiteks kõik Luminori esindused ja LHV kõik kolm kontorit on sularahavabad. Samas ei pea inimesed sularaha kättesaadavust üldiselt suureks probleemiks. Eelmisel aastal korraldatud euroala elanike maksekäitumise uuringust selgus, et sularaha kättesaadavust pidas euroalal keskmiselt heaks 87% elanikest. Eestis on see rahulolu natukene kõrgemgi, 89% elanikest. Viimase viie aasta jooksul on pangakontorite külastatavus vähenenud ligi poole võrra. Neid kliente, kes on Valgamaal harjunud makseid tegema pangakontoris, on Eestis pangaliidu hinnangul 0,6%. Ja viimane küsimus. "Milliseid lahendusi näete tänasel päeval pangateenuste tagamiseks maakonnakeskustes?" Eraettevõtted, sealhulgas pangad, pingutavad pidevalt oma kliendibaasi suurendamise nimel ja on juba välja töötanud mitmeid kuluefektiivseid lahendusi, kuidas teenuseid pakkuda ja klientidele kättesaadavaks muuta. Siia hulka kuuluvad nii veebipõhised konsultatsioonid – Coop Panga pop‑up‑kontor on hea näide Valgas –, sularaha kättesaamise võimalused poodides ja tanklates, ristkasutatavad ning sisse- ja väljamakse võimalustega sularahaautomaadid, aga ka kaardimakselahendused mikroettevõtjatele sularahavajaduse vähendamiseks. Pangad on arendanud välja kiired ja mugavad e‑kanalid, mille vahendusel saab kasutada valdavat enamikku pangateenuseid. Need digitaalsed lahendused on muutnud teenused paljudele inimestele kättesaadavamaks, kui maakonnakeskustes paiknevad füüsilised kontorid seda eales võimaldaksid. Ma mõistan, et kontori külastus on mõnikord siiski vajalik, näiteks füüsilise hoiulaekateenuse kasutamiseks, kuid seda teenust on traditsiooniliselt pakkunud vaid üksikud pangad ja peamiselt oma peakontorites. Ma loodan, et need vastused olid põhjalikud ja selgitavad. Olen loomulikult valmis vastama teie täiendavatele küsimustele. Aitäh!

"Kuidas hindate olukorda, kus terves Valga- ja Põlvamaal ei ole enam ühtegi pangakontorit?" Ma mõistan teie muret täielikult seoses füüsiliste pangakontoritega, eriti just märgilise tähendusega teenuste kadumise tõttu maakonnakeskustest. Selline areng on kahtlemata muret tekitav ning sellel on regionaalarengu seisukohast negatiivne mõju. Olen kindlalt seisukohal, et otsus pangakontorid sulgeda peaks olema viimane võimalik samm, kui kõik muud lahendused on hoolikalt läbi kaalutud. Ka füüsiliste [teeninduspunktide] kadumisel on esmatähtis tagada teenuste jätkuv ja mugav kättesaadavus. On tõsi, et pangakontorite arv on Eestis aja jooksul vähenenud. Kümne aastaga on nende arv Eesti Panga andmetel kahanenud ligi poole võrra. Kui 2015. aastal oli Eestis 107 pangakontorit, siis 2024. aasta lõpuks oli neid 58. Praegu on SEB esindatud kontoritega 9 maakonnas 15‑st, Swedbank 11 maakonnas ja Coop Pank 12‑s. Kuigi teie arupärimine keskendub Valgamaale, siis tegelikult on meil kaks maakonda, kus pangakontoreid ei ole: Raplamaa juba kaks ja pool aastat ning Jõgevamaa kaks aastat. Samuti on oluline märkida, et kontorite sulgemine ei ole puudutanud üksnes väiksemaid keskusi, vaid ka suuremaid linnu. Näiteks SEB sulges käesoleva aasta mais oma Narva kontori ning Luminor lahkus eelmise aasta lõpus Pärnust. Tartumaal, kus elab ligikaudu 160 000 inimest, läks SEB ühele kontorile üle juba kaheksa aastat tagasi, 2017. aasta novembris. Harjumaal, kus elanikke on ligi 650 000, on SEB‑l neli kontorit, mis tähendab ühte kontorit 160 000 elaniku kohta. Rõhutan veel kord, et oluline on tagada teenuste kättesaadavus ka siis, kui füüsilist teeninduspunkti enam ei ole. Alates 2016. aastast on pangad lisanud 791 muud teeninduspunkti, sealhulgas [on juurde tulnud] sularaha kättesaadavuse võimalused poodides ja tanklates. Need on toonud enim kasutatavad teenused inimestele tegelikult isegi lähemale. Siinkohal pean täpsustama, et väide, nagu Valga- ja Põlvamaal ei oleks enam ühtegi pangakontorit, ei ole päris täpne. Coop Pank pakub pangakontoriteenust mõlemas nimetatud maakonnakeskuses, Põlvas alates 2017. aastast ja Valgas alates käesoleva aasta 23. aprillist. Tõsi, need on sularahavabad kontorid ja Valga puhul avatud vaid valitud päevadel. Seega on teenuse osutamises aja jooksul juba ümberkorraldusi toimunud, mis on mõneti vähendanud, kuid teisalt parandanud teenuse kättesaadavust, peegeldades nii teenuse enda kui ka tarbijakäitumise muutumist. Füüsilise teenustaristu, sealhulgas pangakontorite kasutamine, on aastatega üldiselt vähenenud. See peegeldab suuresti inimeste ja tarbijate muutunud harjumusi. Ühe suurpanga andmetel on näiteks käesoleva aasta esimese nelja kuuga kontorite külastatavus vähenenud 20%. Eelmisel aastal oli see näitaja samal perioodil –5% ja COVID-pandeemia mõju külastatavuse vähenemisele oli ligikaudu 50%. Kõige olulisem pangateenus, mida kodu lähedal tarbitakse, on valdavalt seotud sularaha kättesaadavusega. Sellised võimalused on olemas nii maakonnakeskustes kui ka paljudes väiksemates asulates. Ristkasutuses olevate pangaautomaatide, sealhulgas automaatide, kust saavad raha välja võtta kõikide pankade kliendid, arv on viimasel kolmel aastal püsinud sisuliselt muutumatu, neid on umbes 665. Sealhulgas on sularaha sissemaksevõimalustega automaatide arv tervikuna isegi suurenenud. Käesoleval aastal on neid praegu Eestis üle 225. Lisaks on loodud alternatiivsed sularaha väljavõtmise võimalusi näiteks tanklates ja toidupoodides, mis omakorda on mõjutanud füüsiliste kontorite külastatavust. Teenusmajanduse digitaliseerimine tervikuna on loonud ettevõtetele ootuspäraselt võimaluse tegutseda kasumlikumalt ja efektiivsemalt, vähendades kulusid füüsilisele taristule ja tööjõule. Digivõimalused aitavad teenuse osutamisega [kaasnevaid] kulusid alla tuua nii avalikus kui ka erasektoris, mis on üldjoontes ju tervitatav. Panen aga südamele kõikidele teenusepakkujatele nii avalikus kui ka erasektoris, et teenuse kättesaadavuse säilitamine ka kaugemates piirkondades on prioriteet. Teine küsimus. "Milliseid samme on ministeerium seni astunud, et säilitada või taastada pangateenuste füüsiline kättesaadavus maapiirkondades?" Nagu ma eelnevalt mainisin, on mul kavas sel teemal pangandussektori esindajatega kohtuda. Senises suhtluses pankadega on fookus olnud pigem laiemal regionaalarengu juurprobleemil, milleks on inimeste koondumine pealinnapiirkonda paremate elamis- ja töövõimaluste tõttu. Oleme arutanud, kuidas parandada maapiirkonnas ja väikelinnas elamist ja ettevõtlusega tegelemist, toetavate finantsinstrumentide rakendamist ning kapitali kättesaadavust. Pangakontorite kadumine on selles kontekstis üks tagajärg, mis on tingitud elanikkonna vähenemisest ja tarbijate arvu kahanemisest. Kolmas küsimus. "Kas valitsus on juba algatanud või valmis algatama läbirääkimisi suurpankadega, et vähemalt maakonnakeskustes säiliks vähemalt üks pangakontor?" Hetkel selliseid spetsiifilisi läbirääkimisi peetud ei ole. Kuid nagu öeldud, kavandan kindlasti peagi kohtumise pankade esindajatega. Mõistan, et kontori füüsiline olemasolu on paljudele inimestele märgilise tähendusega. Samas tahan rõhutada, et füüsilisest kontorist olulisemgi on teenuste tegelik kättesaadavus ja ühtlane kvaliteet. Tulevikku silmas pidades parandab just veebipõhine teenuseosutamine, sealhulgas nõustamine ja lepingute sõlmimine, teenuse aegruumilist kättesaadavust märksa enamatele inimestele kui füüsiline kontor maakonnakeskuses, mis on avatud vaid tööpäevadel, seda võimaldaks. Seetõttu peab füüsilise kättesaadavuse kõrval olema meie fookuses ka teenuste sisuline ja ühtlane kvaliteet kõikidele Eesti inimestele ning majanduse arengule olulise kapitali kättesaadavus kõikides piirkondades võimalikult võrdsetel tingimustel. Neljas küsimus. "Kas on kaalutud multifunktsionaalsete ühiste teeninduspunktide loomist koostöös pankade ja riigiasutustega?" See mõte multifunktsionaalsetest teeninduspunktidest on kindlasti kaalumist väärt. Arutelud maakonnakeskustes olulisemate teenuste, sealhulgas pangateenuse füüsilise taristu [korraldamise] osas on kahtlemata vajalikud. Rahandusministeerium, kes veab niinimetatud riigimajade projekti, on kinnitanud oma valmisolekut, et sellel teemal võiks arutelusid pidada. Samas pean nentima, et näiteks Rapla puhul, kus pangakontor tänaseks puudub, pangad varem sellisest koostööst huvitatud ei olnud. Kui teenuse jätkamist takistab füüsiliste pindade [puudus], saame kindlasti [arutada] ka võimalust multifunktsionaalsete teeninduspunktide loomiseks avalikule sektorile kuuluvates hoonetes. Osaliselt sellised koostöömudelid tegelikult juba toimivad. Mittedigiteadlikel klientidel on võimalus makseid sooritada Omniva postkontorites, mis pakuvad seda teenust igas maakonnas. Kui kliendil ei ole võimalik postkontorisse minna, saab maksete tegemiseks kutsuda koju ka kirjakandja, helistades Omniva klienditoele. Oluline roll on siin ka kohalikel omavalitsustel, et tõsta oma elanike digiteadlikkust või neid abistada teistmoodi. Heaks näiteks on just Valga vald. Valga keskraamatukogus on loodud avalik internetipunkt, kus on võimalik kasutada arvuteid pangatoimingute tegemiseks ning saada ka nõu ja abi arvuti kasutamisel. Viies küsimus. "Milliseid regionaalpoliitilisi meetmeid on plaanis kasutada või välja töötada, et selliseid olukordi tulevikus ennetada?" Kuna teenuste osutamine, kohtade kokkutõmbamine ei ole ainuomane pangandussektorile, siis näeme, et kõige tõhusam viis, vältimaks erasektori teenuse kadumist väljaspool pealinnapiirkonda, on tagada, et loomulik kliendibaas, see tähendab tegus ja majanduslikult aktiivne elanikkond, sealhulgas ettevõtjad, nendes piirkondades ei väheneks. Eelmises valitsuses rakendatud ja ka selles koalitsioonis kokkulepitud põhimõte, et vähemalt 40% ettevõtluskeskkonna toetustest peab minema väljapoole Tallinna ja Tartu piirkonda, just seda eesmärki kannab. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium järgib seda põhimõtet kõikide ettevõtlusvaldkondi [puudutavate] toetusmeetmete ja eelnõude kooskõlastamisel ning selle elluviimist seiratakse ka valitsuse tasandil. Üldist teenuste osutamise seiret, mis tooks välja mõne konkreetse erasektori teenuse lõppemise plaanid, enne selle[kohase] otsuse langetamist ministeerium praegu ei tee. Selline pidev seire ja päringute tegemine ei toetaks ka bürokraatia vähendamise eesmärki. Küll aga julgustame nii avaliku sektori asutusi kui ka olulisi teenuseid osutavat erasektorit oma regionaalse mõjuga teenuste ümberkorraldamise plaanidest aegsasti teada andma, et saaksime teenuse kättesaadavuse küsimustele üheskoos parimad lahendused leida. Kuues küsimus. "Kuidas kavatseb valitsus tagada pangateenuste kättesaadavuse digivõimalusi mitte valdava või liikumisraskustega elanikkonna jaoks?" Me näeme, et digivõimalusi mitte valdava elanikkonna [osakaal] ajas väheneb. Liikumisraskustega [inimeste jaoks] on digitaalsete teenuste kättesaadavus ja areng pigem positiivne, pakkudes uusi ja mugavamaid lahendusi. Lisaks eelnevalt mainitud Omniva teenusele ja avalikele internetipunktidele pakuvad oma igapäevatoimingutega liikumispiirangute tõttu mitte hakkama saavatele inimestele hädavajalikku abi kohalikes omavalitsustes sotsiaalteenuste [osutajad]. Nende panus sellesse töösse on hindamatu. Seitsmes küsimus. "Kas teil on teadmine, millised olid konkreetsed põhjused, miks näiteks Valga linnas pangakontorid suleti ja kas üheks võimalikuks teguriks võis olla sularahateenuste karmid turvanõuded?" Spetsiifilised küsimused, mis [puudutavad] sularaha käitlemisega seotud turvanõudeid, tuleks tõepoolest adresseerida Rahandusministeeriumile, kes seda valdkonda kureerib. Küll aga ei nähtu olemasolevatest andmetest, et need nõuded oleksid olnud kontorite sulgemisel tegelikuks põhjuseks. Eesti Pangaliidu andmetel hakkasid pangaklientidel sularahatehingud pangaautomaatidesse liikuma juba eelmise kümnendi esimeses pooles. Näiteks SEB Põlva kontor muutus sularahavabaks kümme aastat tagasi, 2015. aastal, ehk kaks aastat enne kontori sulgemist ning SEB Valga kontor üheksa aastat tagasi, 2016. aastal, üheksa aastat enne selle sulgemist. Swedbank muutis nii Põlva kui ka Valga kontori sularahavabaks aastal 2022. Seega kolmel viimasel aastal ei ole neis maakondades pangakontorid sularahatehinguid pakkunud. Sularahavabad kontorid maakonnakeskustes ei ole erand. Näiteks kõik Luminori esindused ja LHV kõik kolm kontorit on sularahavabad. Samas ei pea inimesed sularaha kättesaadavust üldiselt suureks probleemiks. Eelmisel aastal korraldatud euroala elanike maksekäitumise uuringust selgus, et sularaha kättesaadavust pidas euroalal keskmiselt heaks 87% elanikest. Eestis on see rahulolu natukene kõrgemgi, 89% elanikest. Viimase viie aasta jooksul on pangakontorite külastatavus vähenenud ligi poole võrra. Neid kliente, kes on Valgamaal harjunud makseid tegema pangakontoris, on Eestis pangaliidu hinnangul 0,6%. Ja viimane küsimus. "Milliseid lahendusi näete tänasel päeval pangateenuste tagamiseks maakonnakeskustes?" Eraettevõtted, sealhulgas pangad, pingutavad pidevalt oma kliendibaasi suurendamise nimel ja on juba välja töötanud mitmeid kuluefektiivseid lahendusi, kuidas teenuseid pakkuda ja klientidele kättesaadavaks muuta. Siia hulka kuuluvad nii veebipõhised konsultatsioonid – Coop Panga pop‑up‑kontor on hea näide Valgas –, sularaha kättesaamise võimalused poodides ja tanklates, ristkasutatavad ning sisse- ja väljamakse võimalustega sularahaautomaadid, aga ka kaardimakselahendused mikroettevõtjatele sularahavajaduse vähendamiseks. Pangad on arendanud välja kiired ja mugavad e‑kanalid, mille vahendusel saab kasutada valdavat enamikku pangateenuseid. Need digitaalsed lahendused on muutnud teenused paljudele inimestele kättesaadavamaks, kui maakonnakeskustes paiknevad füüsilised kontorid seda eales võimaldaksid. Ma mõistan, et kontori külastus on mõnikord siiski vajalik, näiteks hoiulaekateenuse kasutamiseks, kuid seda teenust on traditsiooniliselt pakkunud vaid üksikud pangad ja peamiselt oma peakontorites. Ma loodan, et need vastused olid põhjalikud ja selgitavad. Olen loomulikult valmis vastama teie täiendavatele küsimustele. Aitäh!

"Kuidas hindate olukorda, kus terves Valga- ja Põlvamaal ei ole enam ühtegi pangakontorit?" Ma mõistan teie muret täielikult seoses füüsiliste pangakontoritega, eriti just märgilise tähendusega teenuste kadumise tõttu maakonnakeskustest. Selline areng on kahtlemata muret tekitav ning sellel on regionaalarengu seisukohast negatiivne mõju. Olen kindlalt seisukohal, et otsus pangakontorid sulgeda peaks olema viimane võimalik samm, kui kõik muud lahendused on hoolikalt läbi kaalutud. Ka füüsiliste [teeninduspunktide] kadumisel on esmatähtis tagada teenuste jätkuv ja mugav kättesaadavus. On tõsi, et pangakontorite arv on Eestis aja jooksul vähenenud. Kümne aastaga on nende arv Eesti Panga andmetel kahanenud ligi poole võrra. Kui 2015. aastal oli Eestis 107 pangakontorit, siis 2024. aasta lõpuks oli neid 58. Praegu on SEB esindatud kontoritega 9 maakonnas 15‑st, Swedbank 11 maakonnas ja Coop Pank 12‑s. Kuigi teie arupärimine keskendub Valgamaale, siis tegelikult on meil kaks maakonda, kus pangakontoreid ei ole: Raplamaa juba kaks ja pool aastat ning Jõgevamaa kaks aastat. Samuti on oluline märkida, et kontorite sulgemine ei ole puudutanud üksnes väiksemaid keskusi, vaid ka suuremaid linnu. Näiteks SEB sulges käesoleva aasta mais oma Narva kontori ning Luminor lahkus eelmise aasta lõpus Pärnust. Tartumaal, kus elab ligikaudu 160 000 inimest, läks SEB ühele kontorile üle juba kaheksa aastat tagasi, 2017. aasta novembris. Harjumaal, kus elanikke on ligi 650 000, on SEB‑l neli kontorit, mis tähendab ühte kontorit 160 000 elaniku kohta. Rõhutan veel kord, et oluline on tagada teenuste kättesaadavus ka siis, kui füüsilist teeninduspunkti enam ei ole. Alates 2016. aastast on pangad lisanud 791 muud teeninduspunkti, sealhulgas [on juurde tulnud] sularaha kättesaamise võimalused poodides ja tanklates. Need on toonud enim kasutatavad teenused inimestele tegelikult isegi lähemale. Siinkohal pean täpsustama, et väide, nagu Valga- ja Põlvamaal ei oleks enam ühtegi pangakontorit, ei ole päris täpne. Coop Pank pakub pangakontoriteenust mõlemas nimetatud maakonnakeskuses, Põlvas alates 2017. aastast ja Valgas alates käesoleva aasta 23. aprillist. Tõsi, need on sularahavabad kontorid ja Valga puhul avatud vaid valitud päevadel. Seega on teenuse osutamises aja jooksul juba ümberkorraldusi toimunud, mis on mõneti vähendanud, kuid teisalt parandanud teenuse kättesaadavust, peegeldades nii teenuse enda kui ka tarbijakäitumise muutumist. Füüsilise teenustaristu, sealhulgas pangakontorite kasutamine, on aastatega üldiselt vähenenud. See peegeldab suuresti inimeste ja tarbijate muutunud harjumusi. Ühe suurpanga andmetel on näiteks käesoleva aasta esimese nelja kuuga kontorite külastatavus vähenenud 20%. Eelmisel aastal oli see näitaja samal perioodil –5% ja COVID-pandeemia mõju külastatavuse vähenemisele oli ligikaudu 50%. Kõige olulisem pangateenus, mida kodu lähedal tarbitakse, on valdavalt seotud sularaha kättesaadavusega. Sellised võimalused on olemas nii maakonnakeskustes kui ka paljudes väiksemates asulates. Ristkasutuses olevate pangaautomaatide arv, sealhulgas selliste automaatide arv, kust saavad raha välja võtta kõikide pankade kliendid, on viimasel kolmel aastal püsinud sisuliselt muutumatu, neid on umbes 665. Sealhulgas on sularaha sissemakse võimalustega automaatide arv tervikuna isegi suurenenud. Käesoleval aastal on neid Eestis üle 225. Lisaks on loodud alternatiivseid sularaha väljavõtmise võimalusi näiteks tanklates ja toidupoodides, mis omakorda on mõjutanud füüsiliste kontorite külastatavust. Teenusmajanduse digitaliseerimine tervikuna on loonud ettevõtetele ootuspäraselt võimaluse tegutseda kasumlikumalt ja efektiivsemalt, vähendades kulusid füüsilisele taristule ja tööjõule. Digivõimalused aitavad teenuse osutamisega [kaasnevaid] kulusid alla tuua nii avalikus kui ka erasektoris, mis on üldjoontes ju tervitatav. Panen aga südamele kõikidele teenusepakkujatele nii avalikus kui ka erasektoris, et teenuse kättesaadavuse säilitamine ka kaugemates piirkondades on prioriteet. Teine küsimus. "Milliseid samme on ministeerium seni astunud, et säilitada või taastada pangateenuste füüsiline kättesaadavus maapiirkondades?" Nagu ma eelnevalt mainisin, on mul kavas sel teemal pangandussektori esindajatega kohtuda. Senises suhtluses pankadega on fookus olnud pigem laiemal regionaalarengu juurprobleemil, milleks on inimeste koondumine pealinnapiirkonda paremate elamis- ja töövõimaluste tõttu. Oleme arutanud, kuidas parandada maapiirkonnas ja väikelinnas elamist ja ettevõtlusega tegelemist, toetavate finantsinstrumentide rakendamist ning kapitali kättesaadavust. Pangakontorite kadumine on selles kontekstis üks tagajärg, mis on tingitud elanikkonna vähenemisest ja tarbijate arvu kahanemisest. Kolmas küsimus. "Kas valitsus on juba algatanud või valmis algatama läbirääkimisi suurpankadega, et vähemalt maakonnakeskustes säiliks vähemalt üks pangakontor?" Hetkel selliseid spetsiifilisi läbirääkimisi peetud ei ole. Kuid nagu öeldud, kavandan kindlasti peagi kohtumise pankade esindajatega. Mõistan, et kontori füüsiline olemasolu on paljudele inimestele märgilise tähendusega. Samas tahan rõhutada, et füüsilisest kontorist olulisemgi on teenuste tegelik kättesaadavus ja ühtlane kvaliteet. Tulevikku silmas pidades parandab just veebipõhine teenuseosutamine, sealhulgas nõustamine ja lepingute sõlmimine, teenuse aegruumilist kättesaadavust märksa enamatele inimestele, kui seda võimaldaks füüsiline kontor maakonnakeskuses, mis on avatud vaid tööpäevadel. Seetõttu peab füüsilise kättesaadavuse kõrval olema meie fookuses ka kõikidele Eesti inimestele [osutatavate] teenuste sisuline ja ühtlane kvaliteet ning majanduse arengule olulise kapitali kättesaadavus kõikides piirkondades võimalikult võrdsetel tingimustel. Neljas küsimus. "Kas on kaalutud multifunktsionaalsete ühiste teeninduspunktide loomist koostöös pankade ja riigiasutustega?" See mõte multifunktsionaalsetest teeninduspunktidest on kindlasti kaalumist väärt. Arutelud maakonnakeskustes olulisemate teenuste, sealhulgas pangateenuse füüsilise taristu jagamise osas on kahtlemata vajalikud. Rahandusministeerium, kes veab niinimetatud riigimajade projekti, on kinnitanud oma valmisolekut, et sellel teemal võiks arutelusid pidada. Samas pean nentima, et näiteks Rapla puhul, kus pangakontor tänaseks puudub, pangad varem sellisest koostööst huvitatud ei olnud. Kui teenuse jätkamist takistab füüsiliste pindade [puudus], saame kindlasti [arutada] ka võimalust multifunktsionaalsete teeninduspunktide loomiseks avalikule sektorile kuuluvates hoonetes. Osaliselt sellised koostöömudelid tegelikult juba toimivad. Mittedigiteadlikel klientidel on võimalus makseid sooritada Omniva postkontorites, mis pakuvad seda teenust igas maakonnas. Kui kliendil ei ole võimalik postkontorisse minna, saab maksete tegemiseks kutsuda koju ka kirjakandja, helistades Omniva klienditoele. Oluline roll on siin ka kohalikel omavalitsustel, et tõsta oma elanike digiteadlikkust või neid abistada teistmoodi. Heaks näiteks on just Valga vald. Valga Keskraamatukogus on loodud avalik internetipunkt, kus on võimalik kasutada arvuteid pangatoimingute tegemiseks ning saada ka nõu ja abi arvuti kasutamisel. Viies küsimus. "Milliseid regionaalpoliitilisi meetmeid on plaanis kasutada või välja töötada, et selliseid olukordi tulevikus ennetada?" Kuna teenuste osutamine, kohtade kokkutõmbamine ei ole ainuomane pangandussektorile, siis näeme, et kõige tõhusam viis, vältimaks erasektori teenuse kadumist väljaspool pealinnapiirkonda, on tagada, et loomulik kliendibaas, see tähendab tegus ja majanduslikult aktiivne elanikkond, sealhulgas ettevõtjad, nendes piirkondades ei väheneks. Eelmises valitsuses rakendatud ja ka selles koalitsioonis kokkulepitud põhimõte, et vähemalt 40% ettevõtluskeskkonna toetustest peab minema väljapoole Tallinna ja Tartu piirkonda, just seda eesmärki kannab. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium järgib seda põhimõtet kõikide ettevõtlusvaldkondi [puudutavate] toetusmeetmete ja eelnõude kooskõlastamisel ning selle elluviimist seiratakse ka valitsuse tasandil. Üldist teenuste osutamise seiret, mis tooks välja mõne konkreetse erasektori teenuse lõppemise plaanid, enne selle[kohase] otsuse langetamist ministeerium praegu ei tee. Selline pidev seire ja päringute tegemine ei toetaks ka bürokraatia vähendamise eesmärki. Küll aga julgustame nii avaliku sektori asutusi kui ka olulisi teenuseid osutavat erasektorit oma regionaalse mõjuga teenuste ümberkorraldamise plaanidest aegsasti teada andma, et saaksime teenuse kättesaadavuse küsimustele üheskoos parimad lahendused leida. Kuues küsimus. "Kuidas kavatseb valitsus tagada pangateenuste kättesaadavuse digivõimalusi mittevaldava või liikumisraskustega elanikkonna jaoks?" Me näeme, et digivõimalusi mittevaldava elanikkonna [osakaal] ajas väheneb. Liikumisraskustega [inimeste jaoks] on digitaalsete teenuste kättesaadavus ja areng pigem positiivne, pakkudes uusi ja mugavamaid lahendusi. Lisaks eelnevalt mainitud Omniva teenusele ja avalikele internetipunktidele pakuvad oma igapäevatoimingutega liikumispiirangute tõttu mitte hakkama saavatele inimestele hädavajalikku abi kohalike omavalitsuste sotsiaal[töötajad]. Nende panus sellesse töösse on hindamatu. Seitsmes küsimus. "Kas teil on teadmine, millised olid konkreetsed põhjused, miks näiteks Valga linnas pangakontorid suleti ja kas üheks võimalikuks teguriks võis olla sularahateenuste karmid turvanõuded?" Spetsiifilised küsimused, mis [puudutavad] sularaha käitlemisega seotud turvanõudeid, tuleks tõepoolest adresseerida Rahandusministeeriumile, kes seda valdkonda kureerib. Küll aga ei nähtu olemasolevatest andmetest, et need nõuded oleksid olnud kontorite sulgemisel tegelikuks põhjuseks. Eesti Pangaliidu andmetel hakkasid pangaklientidel sularahatehingud pangaautomaatidesse liikuma juba eelmise kümnendi esimeses pooles. Näiteks SEB Põlva kontor muutus sularahavabaks kümme aastat tagasi, 2015. aastal, ehk kaks aastat enne kontori sulgemist ning SEB Valga kontor üheksa aastat tagasi, 2016. aastal, üheksa aastat enne selle sulgemist. Swedbank muutis nii Põlva kui ka Valga kontori sularahavabaks aastal 2022. Seega kolmel viimasel aastal ei ole neis maakondades pangakontorid sularahatehinguid pakkunud. Sularahavabad kontorid maakonnakeskustes ei ole erand. Näiteks kõik Luminori esindused ja LHV kõik kolm kontorit on sularahavabad. Samas ei pea inimesed sularaha kättesaadavust üldiselt suureks probleemiks. Eelmisel aastal korraldatud euroala elanike maksekäitumise uuringust selgus, et sularaha kättesaadavust pidas euroalal keskmiselt heaks 87% elanikest. Eestis on see rahulolu natukene kõrgemgi, 89% elanikest. Viimase viie aasta jooksul on pangakontorite külastatavus vähenenud ligi poole võrra. Neid kliente, kes on Valgamaal harjunud makseid tegema pangakontoris, on Eestis pangaliidu hinnangul 0,6%. Ja viimane küsimus. "Milliseid lahendusi näete tänasel päeval pangateenuste tagamiseks maakonnakeskustes?" Eraettevõtted, sealhulgas pangad, pingutavad pidevalt oma kliendibaasi suurendamise nimel ja on juba välja töötanud mitmeid kuluefektiivseid lahendusi, kuidas teenuseid pakkuda ja klientidele kättesaadavaks muuta. Siia hulka kuuluvad nii veebipõhised konsultatsioonid – Coop Panga pop‑up‑kontor on hea näide Valgas –, sularaha kättesaamise võimalused poodides ja tanklates, ristkasutatavad ning sisse- ja väljamakse võimalustega sularahaautomaadid, aga ka kaardimakselahendused mikroettevõtjatele sularahavajaduse vähendamiseks. Pangad on arendanud välja kiired ja mugavad e‑kanalid, mille vahendusel saab kasutada valdavat enamikku pangateenuseid. Need digitaalsed lahendused on muutnud teenused paljudele inimestele kättesaadavamaks, kui maakonnakeskustes paiknevad füüsilised kontorid seda eales võimaldaksid. Ma mõistan, et kontorikülastus on mõnikord siiski vajalik, näiteks hoiulaekateenuse kasutamiseks, kuid seda teenust on traditsiooniliselt pakkunud vaid üksikud pangad ja peamiselt oma peakontorites. Ma loodan, et need vastused olid põhjalikud ja selgitavad. Olen loomulikult valmis vastama teie täiendavatele küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Arupärimistele vastamisel ongi ministril aega 15 minutit. Mahtusite kenasti …

Mahtusin ära?

Teil jäi isegi üks minut veel varuks. Selles mõttes mahtusite kenasti raamesse ja tänu selle eest ja muu eest samuti. Aga küsimusi on palju. Alustab Reili Rand. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma usun, et te nõustute minuga, et riigil on võimalus oma teenuste ja töökohtadega olla siin erasektorile heaks eeskujuks. Sellest ajast, kui veel ise omavalitsusjuht olin, mäletan, et kõige tulemuslikumalt ja süsteemsemalt riigi töökohtade pealinnast väljaviimisega tegeles tollane riigihalduse minister ja praegune hea kolleeg Jaak Aab. Aga vaatame nüüd ette. Kuidas te ise näete, milliseid proaktiivseid tegevusi te saaksite ise teha, et riigina näidata eeskuju, et olulised teenused ja ka kõrgemat haridustaset ja palgataset tagavad töökohad siiski kõikjal maakondades oleks? Ja teine nüanss ka: üks on proaktiivne pool, aga mida te ennetavalt teete? Ma saan aru, et riigieelarve kõnelused pingsalt käivad ja raha pidi küll olema s…piiks‑piiks‑piiks. Aga kuidas [tagada] seda, et pärast riigieelarve vastuvõtmist me ei kuuleks uusi kärpeplaane riigi teenuste kokkutõmbamisest maakondades?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma usun, et te nõustute minuga, et riigil on võimalus oma teenuste ja töökohtadega olla siin erasektorile heaks eeskujuks. Sellest ajast, kui veel ise omavalitsusjuht olin, mäletan, et kõige tulemuslikumalt ja süsteemsemalt riigi töökohtade pealinnast väljaviimisega tegeles tollane riigihalduse minister ja tänane hea kolleeg Jaak Aab. Aga vaatame nüüd ette: kuidas te ise näete, milliseid proaktiivseid tegevusi te saaksite ise teha, et riigina näidata eeskuju, et olulised teenused ja ka kõrgemat haridustaset ja palgataset tagavad töökohad siiski kõikjal maakondades oleks? Ja teine nüanss ka: üks on proaktiivne pool, aga mida te ennetavalt teete? Ma saan aru, et riigieelarve kõnelused pingsalt käivad ja raha pidi küll olema s…piiks‑piiks‑piiks. Aga kuidas ennetada seda, et pärast riigieelarve vastuvõtmist me ei kuuleks uusi kärpeplaane riigi teenuste kokkutõmbamisest maakondades?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma usun, et te nõustute minuga, et riigil on võimalus oma teenuste ja töökohtadega olla siin erasektorile heaks eeskujuks. Sellest ajast, kui veel ise omavalitsusjuht olin, mäletan, et kõige tulemuslikumalt ja süsteemsemalt riigi töökohtade pealinnast väljaviimisega tegeles tollane riigihalduse minister ja praegune hea kolleeg Jaak Aab. Aga vaatame nüüd ette. Kuidas te ise näete, milliseid proaktiivseid tegevusi te saaksite ise teha, et riigina näidata eeskuju, et olulised teenused ja ka kõrgemat haridustaset ja palgataset tagavad töökohad siiski kõikjal maakondades oleks? Ja teine nüanss ka: üks on proaktiivne pool, aga mida te ennetavalt teete? Ma saan aru, et riigieelarve kõnelused pingsalt käivad ja raha pidi küll olema s…piiks‑piiks‑piiks. Aga kuidas ennetada seda, et pärast riigieelarve vastuvõtmist me ei kuuleks uusi kärpeplaane riigi teenuste kokkutõmbamisest maakondades?

Aitäh selle küsimuse eest! See on väga lai ja väga mitmeid valdkondi hoomav. Ma proovin vastata nii hästi, kui ma oskan enda valdkonna põhiselt. Näide on ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, kus suur osa ametnikke ja kogu ministeeriumi haldusalas olevad ametnikud paiknevad üle Eesti. See on meil põhimõtteline otsus olnud, et ei värvataks ainult Tallinnast ja nii palju, kui on vähegi ametikohti võimalik tekitada üle Eesti, siis seda tehakse. Ja kuna me kasutame palju ka veebi vahendusel töötegemist, siis seda võimalust on pakutud palju kõikidel tasemetel. Kui me räägime hariduse kättesaadavusest, siis kindlasti sellele oskab paremini haridusminister vastata. Minu hinnangul on oluline see, et meil oleks kõikidele inimestele tagatud võimalikult kvaliteetne haridus ja nii kodu lähedal, kui see võimalik on. Kuidas seda saavutada? On erinevad eesmärgid, aga üldisel hinnangul on haridus vähemalt noortele kättesaadav. Tulles tagasi majandusküsimuse juurde, siis kui me suuname ressurssidest 40% Tallinnast ja Tartust väljapoole, et majandustegevust arendada, siis selle kõige tuum on see, et sul oleks aktiivne elanikkond, aktiivsed ettevõtjad, kes kohapeal elavad. Kui elanikkond on [piisavalt suur], siis on ka teenuste vajalikkus suurem. See on arusaadav, et kui elanikkond tunduvalt kahaneb, siis mingeid teenuseid lihtsalt ei ole, seda ei ole võimalik enam ülal pidada mingist piirist alates. Ja minu jaoks on oluline, et seda olukorda ei tekiks või et seda võimalikult pikalt edasi lükata ja võib-olla isegi tagurpidi pöörata seda trendi. Ma tean näidet Saaremaalt, kus oli vist sissekolinud elanike arv 1000 ja väljakolinuid oli ka 1000. Nii et seal oli Eesti-sisese rände mõttes bilanss enam-vähem null, mille üle mul oli väga hea meel.

Aitäh selle küsimuse eest! See küsimus on väga lai ja väga mitut valdkonda hoomav. Ma proovin vastata nii hästi, kui ma oskan enda valdkonna põhiselt. Üks näide on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, kus suur osa ametnikke ja kogu ministeeriumi haldusalas olevad ametnikud paiknevad üle Eesti. See on meil põhimõtteline otsus olnud, et ei värvataks ainult Tallinnast ja nii palju, kui on vähegi ametikohti võimalik tekitada üle Eesti, siis seda tehakse. Ja kuna me kasutame palju ka veebi vahendusel töötegemist, siis seda võimalust on pakutud palju kõikidel tasemetel. Kui me räägime hariduse kättesaadavusest, siis kindlasti sellele oskab paremini haridusminister vastata. Minu hinnangul on oluline see, et meil oleks kõikidele inimestele tagatud võimalikult kvaliteetne haridus ja nii kodu lähedal, kui see võimalik on. Kuidas seda saavutada? On erinevad eesmärgid, aga üldisel hinnangul on haridus vähemalt noortele kättesaadav. Tulen tagasi majandusküsimuse juurde. Kui me suuname ressurssidest 40% Tallinnast ja Tartust väljapoole, et majandustegevust arendada, siis selle kõige tuum on see, et sul oleks aktiivne elanikkond, aktiivsed ettevõtjad, kes kohapeal elavad. Kui elanikkond on [piisavalt suur], siis on ka teenuste vajalikkus suurem. See on arusaadav, et kui elanikkond tunduvalt kahaneb, siis mingeid teenuseid lihtsalt ei ole, seda ei ole võimalik enam mingist piirist alates ülal pidada. Ja minu jaoks on oluline, et sellist olukorda ei tekiks või et seda saaks võimalikult pikalt edasi lükata ja võib-olla isegi tagasi pöörata seda trendi. Ma tean näidet Saaremaalt, kus oli vist sissekolinud elanike arv 1000 ja väljakolinuid oli ka 1000. Nii et seal oli Eesti-sisese rände mõttes bilanss enam-vähem null, mille üle mul oli väga hea meel.

Aitäh selle küsimuse eest! See küsimus on väga lai ja väga mitut valdkonda hoomav. Ma proovin vastata nii hästi, kui ma oskan enda valdkonna põhiselt. Üks näide on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, kus suur osa [ametikohtadest], ka ministeeriumi haldusalas olevatest [ametikohtadest], paikneb üle Eesti. See on meil põhimõtteline otsus olnud, et ei värvataks ainult Tallinnast ja nii palju, kui on vähegi ametikohti võimalik tekitada üle Eesti, siis seda tehakse. Ja kuna me kasutame palju ka veebi vahendusel töötegemist, siis seda võimalust on pakutud palju kõikidel tasemetel. Kui me räägime hariduse kättesaadavusest, siis kindlasti sellele oskab paremini haridusminister vastata. Minu hinnangul on oluline see, et meil oleks kõikidele inimestele tagatud võimalikult kvaliteetne haridus ja nii kodu lähedal, kui see võimalik on. Kuidas seda saavutada? On erinevad eesmärgid, aga üldisel hinnangul on haridus vähemalt noortele kättesaadav. Tulen tagasi majandusküsimuse juurde. Kui me suuname ressurssidest 40% Tallinnast ja Tartust väljapoole, et majandustegevust arendada, siis selle kõige tuum on see, et sul oleks aktiivne elanikkond, aktiivsed ettevõtjad, kes kohapeal elavad. Kui elanikkond on [piisavalt suur], siis on ka vajadus teenuste järele suurem. See on arusaadav, et kui elanikkond tunduvalt kahaneb, siis mingeid teenuseid lihtsalt ei ole, neid ei ole võimalik enam mingist piirist alates ülal pidada. Ja minu jaoks on oluline, et sellist olukorda ei tekiks või et seda saaks võimalikult pikalt edasi lükata ja võib-olla isegi tagasi pöörata seda trendi. Ma tean näidet Saaremaalt, kus oli vist sissekolinud elanike arv 1000 ja väljakolinuid oli ka 1000. Nii et seal oli Eesti-sisese rände mõttes bilanss enam-vähem null, mille üle mul oli väga hea meel.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Väga oluline teema. Hästi palju puudutab just regionaaltasandit ja kohalikke inimesi. Aga vaatan natukene seda olukorda ministrite poole pealt. Ja ma vaatan, et siin on Jaak Aab, kes on olnud sotsist regionaalminister, Madis Kallas – sotsist regionaalminister, Piret Hartman – sotsist regionaalminister. Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas tõesti kõikide nende aastate jooksul, kui sotsid olid võimul, valitsuses, ja hoidsid regionaalministriportfelli, ei suutnud nad selle asjaga tegeleda. Nüüd alles tekkis teadmine või arusaam. Et kui ollakse valitsusest väljas, siis võiks need küsimused esitada uuele ministrile ja kohe küsida – Hendrik Johannes Terras on olnud meil 25. märtsist minister –, et kas äkki selle aja jooksul on need asjad korda saanud. Mul on küsimus: kas koalitsioonis olles – siin oli alles ju Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside koalitsioon –, kas te seda teemat üldse tõstatasite koalitsiooninõukogus või see on jälle lihtsalt näitemäng?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Väga oluline teema, hästi palju puudutab just regionaaltasandit ja kohalikke inimesi. Aga vaatan natukene seda olukorda ministrite poole pealt. Ja ma vaatan, et siin on Jaak Aab, kes on olnud sotsist regionaalminister, Madis Kallas – sotsist regionaalminister, Piret Hartman – sotsist regionaalminister. Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas tõesti kõikide nende aastate jooksul, kui sotsid olid võimul, valitsuses, ja hoidsid regionaalministriportfelli, ei suutnud nad selle asjaga tegeleda. Alles nüüd tekkis teadmine või arusaam. Et kui ollakse valitsusest väljas, siis võiks need küsimused esitada uuele ministrile ja kohe küsida – Hendrik Johannes Terras on olnud meil 25. märtsist minister –, et kas äkki selle aja jooksul on need asjad korda saanud. Mul on küsimus: kas koalitsioonis olles – siin oli alles ju Reformierakonna, Eesti 200 …

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Väga oluline teema, hästi palju puudutab just regionaaltasandit ja kohalikke inimesi. Aga vaatan natukene seda olukorda ministrite poole pealt. Ja ma vaatan, et siin on Jaak Aab, kes on olnud sotsist regionaalminister, Madis Kallas – sotsist regionaalminister, Piret Hartman – sotsist regionaalminister. Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas tõesti kõikide nende aastate jooksul, kui sotsid olid võimul, valitsuses, ja hoidsid regionaalministriportfelli, ei suutnud nad selle asjaga tegeleda. Alles nüüd tekkis teadmine või arusaam. Et kui ollakse valitsusest väljas, siis võiks need küsimused esitada uuele ministrile ja kohe küsida – Hendrik Johannes Terras on olnud meil 25. märtsist minister –, et kas äkki selle aja jooksul on need asjad korda saanud. Mul on küsimus: kas koalitsioonis olles – siin oli alles ju Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside koalitsioon –, kas te seda teemat üldse tõstatasite koalitsiooninõukogus või see on jälle lihtsalt näitemäng?

Aitäh!

… ja sotside koalitsioon –, kas te seda teemat üldse tõstatasite koalitsiooninõukogus või see on jälle lihtsalt näitemäng?

Aitäh selle küsimuse eest! Aga tegelikult tundus, et see ei olnud otseselt mulle suunatud. Ilmselt saate enda sotsiaaldemokraatidest kolleegidega seda koridori peal arutada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Elutähtsaid teenuseid on 22 tükki ja te olete regionaalminister. Mitu tükki teie käes on, neid elutähtsaid teenuseid? Pangad võiksid olla ju rahandusministri [haldusalas], aga ka regionaalselt [olulised]. Mul on siin 2017. aasta Eesti Panga dokument, kus on öeldud, et toona oli 89 pangakontorit. Oskate öelda, palju neid praegu on? Ja kindlasti on teil mingi stsenaarium, et mis on see põhi. Kui kaugele võiks [sellega] veel minna? Et kui 10 tükki jääb alles, siis midagi ei juhtu, või saab ka kõik kinni panna vastavalt pankade arvamusele ja rehnungitele? Tuli välja, et kusagil 60 000 nägu võib-olla Tartumaal. Või Harjumaal oli vist …

Hea juhataja! Auväärt minister! Elutähtsaid teenuseid on 22 tükki ja te olete regionaalminister. Mitu tükki teie käes on, neid elutähtsaid teenuseid? Pangad võiksid olla ju rahandusministri [haldusalas], aga nad on ka regionaalselt [olulised]. Mul on siin 2017. aasta Eesti Panga dokument, kus on öeldud, et toona oli 89 pangakontorit. Oskate öelda, palju neid praegu on? Ja kindlasti on teil mingi stsenaarium, et mis on see põhi. Kui kaugele võiks sellega veel minna? Et kui kümme tükki jääb alles, siis midagi ei juhtu, või saab ka kõik kinni panna vastavalt pankade arvamusele ja rehnungitele? Tuli välja, et kusagil 60 000 nägu võib-olla Tartumaal. Või Harjumaal oli vist …

Hea juhataja! Auväärt minister! Elutähtsaid teenuseid on 22 tükki ja te olete regionaalminister. Mitu tükki teie käes on, neid elutähtsaid teenuseid? Pangad võiksid olla ju rahandusministri [haldusalas], aga ka regionaalselt [olulised]. Mul on siin 2017. aasta Eesti Panga dokument, kus on öeldud, et toona oli 89 pangakontorit. Oskate öelda, palju neid praegu on? Ja kindlasti on teil mingi stsenaarium, et mis on see põhi. Kui kaugele võiks sellega veel minna? Et kui kümme tükki jääb alles, siis midagi ei juhtu, või saab ka kõik kinni panna vastavalt pankade arvamusele ja rehnungitele? Tuli välja, et kusagil 60 000 nägu võib-olla Tartumaal. Või Harjumaal oli vist …

Aitäh!

… peakontori … Aitäh!

… peakontori kohta. Aitäh!

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, pangandus kui sektor on tegelikult rahandusministri pärusmaa. Hetkel me räägime Valga- ja Põlvamaast. Selles kontekstis on see küsimus adresseeritud mulle, kuigi puutumust on seal mõlemal ministril. Eelmise aasta lõpuks oli kokku Eestis 58 pangakontorit. 58 [kontorit,] kus füüsiliselt sai kohal käia, mitte need, mis pop‑up'ina liiguvad. (Peeter Ernits küsib midagi.) Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Panganduse vaatest on oluline see, et teenus oleks kättesaadav. Tänapäeval ongi pangandussektor tegelikult arendanud seda teenust digitaalselt nii võimekalt, et enamus inimesed ei tee isegi mitte arvutis, vaid telefonis enamiku oma pangatehinguid ära. Ja see kehtib ka laenude ja kõikide muude toimingute puhul. Enam laenu saamiseks ei minda isegi konsultatsiooniks kontorisse kohale, vaid see tehakse kõik telefoni kaudu. Ja see teenus on minu hinnangul väga kõrge kvaliteediga. Muidugi, siin on see küsimus, et kuidas need inimesed, kelle digipädevus on väiksem, teenustele ligipääsu saavad. Aga see on pigem sotsiaalhoolekande küsimus ja sotsiaaltoe küsimus kui pangateenuse küsimus. Minu hinnangul praegune pangateenus Eestis üldiselt on kättesaadav ja hea. Liikumispuuetega [inimeste] puhul ka sihuke veebiteenus seda väga tugevalt toetab. See pangakontorite arv ei ole minu hinnangul nii kriitiline, aga ma mõistan väga hästi nende sümbolväärtust piirkondade heaks. See on kindlasti alati kahetsusväärne, kui institutsioonid lõpetavad oma tegevuse erinevates linnades.

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, pangandus kui sektor on tegelikult rahandusministri pärusmaa. Hetkel me räägime Valga- ja Põlvamaast. Selles kontekstis on see küsimus adresseeritud mulle, kuigi puutumust on seal mõlemal ministril. Eelmise aasta lõpuks oli Eestis kokku 58 pangakontorit. 58 [kontorit,] kus füüsiliselt sai kohal käia, mitte need, mis pop‑up'ina liiguvad. (Peeter Ernits küsib kohapealt.) Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Panganduse vaatest on oluline see, et teenus oleks kättesaadav. Tänapäeval ongi pangandussektor tegelikult arendanud seda teenust digitaalselt nii võimekalt, et enamus inimesi ei tee isegi mitte arvutis, vaid telefonis enamiku oma pangatehinguid ära. Ja see kehtib ka laenude ja kõikide muude toimingute puhul. Laenu saamiseks ei minda enam isegi konsultatsiooniks kontorisse kohale, vaid see tehakse kõik telefoni kaudu. Ja see teenus on minu hinnangul väga kõrge kvaliteediga. Muidugi, siin on see küsimus, et kuidas need inimesed, kelle digipädevus on väiksem, teenustele ligipääsu saavad. Aga see on pigem sotsiaalhoolekande küsimus ja sotsiaaltoe küsimus kui pangateenuse kui sellise küsimus. Minu hinnangul praegune pangateenus Eestis üldiselt on kättesaadav ja hea. Liikumispuuetega [inimeste] puhul ka selline veebiteenus seda väga tugevalt toetab. See pangakontorite arv ei ole minu hinnangul nii kriitiline, aga ma mõistan väga hästi nende sümbolväärtust piirkondade jaoks. See on kindlasti alati kahetsusväärne, kui institutsioonid lõpetavad oma tegevuse erinevates linnades.

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, pangandus kui sektor on tegelikult rahandusministri pärusmaa. Hetkel me räägime Valga- ja Põlvamaast. Selles kontekstis on see küsimus adresseeritud mulle, kuigi puutumust on seal mõlemal ministril. Eelmise aasta lõpuks oli Eestis kokku 58 pangakontorit. 58 [kontorit,] kus füüsiliselt sai kohal käia, mitte need, mis pop‑up'ina liiguvad. (Peeter Ernits küsib kohapealt.) Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Panganduse vaatest on oluline see, et teenus oleks kättesaadav. Tänapäeval ongi pangandussektor tegelikult arendanud seda teenust digitaalselt nii võimekalt, et enamus inimesed ei tee isegi mitte arvutis, vaid telefonis enamiku oma pangatehinguid ära. Ja see kehtib ka laenude ja kõikide muude toimingute puhul. Laenu saamiseks ei minda enam isegi konsultatsiooniks kontorisse kohale, vaid see tehakse kõik telefoni kaudu. Ja see teenus on minu hinnangul väga kõrge kvaliteediga. Muidugi, siin on see küsimus, et kuidas need inimesed, kelle digipädevus on väiksem, teenustele ligipääsu saavad. Aga see on pigem sotsiaalhoolekande küsimus ja sotsiaaltoe küsimus kui pangateenuse kui sellise küsimus. Minu hinnangul praegune pangateenus Eestis üldiselt on kättesaadav ja hea. Liikumispuuetega [inimeste] puhul ka selline veebiteenus seda väga tugevalt toetab. See pangakontorite arv ei ole minu hinnangul nii kriitiline, aga ma mõistan väga hästi nende sümbolväärtust piirkondade heaks. See on kindlasti alati kahetsusväärne, kui institutsioonid lõpetavad oma tegevuse erinevates linnades.

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, pangandus kui sektor on tegelikult rahandusministri pärusmaa. Hetkel me räägime Valga- ja Põlvamaast. Selles kontekstis on see küsimus adresseeritud mulle, kuigi puutumust on seal mõlemal ministril. Eelmise aasta lõpuks oli kokku Eestis 58 pangakontorit. 58 [kontorit,] kus füüsiliselt sai kohal käia, mitte need, mis pop‑up'ina liiguvad. (Peeter Ernits küsib kohapealt.) Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Panganduse vaatest on oluline see, et teenus oleks kättesaadav. Tänapäeval ongi pangandussektor tegelikult arendanud seda teenust digitaalselt nii võimekalt, et enamus inimesed ei tee isegi mitte arvutis, vaid telefonis enamiku oma pangatehinguid ära. Ja see kehtib ka laenude ja kõikide muude toimingute puhul. Laenu saamiseks ei minda enam isegi konsultatsiooniks kontorisse kohale, vaid see tehakse kõik telefoni kaudu. Ja see teenus on minu hinnangul väga kõrge kvaliteediga. Muidugi, siin on see küsimus, et kuidas need inimesed, kelle digipädevus on väiksem, teenustele ligipääsu saavad. Aga see on pigem sotsiaalhoolekande küsimus ja sotsiaaltoe küsimus kui pangateenuse kui sellise küsimus. Minu hinnangul praegune pangateenus Eestis üldiselt on kättesaadav ja hea. Liikumispuuetega [inimeste] puhul ka selline veebiteenus seda väga tugevalt toetab. See pangakontorite arv ei ole minu hinnangul nii kriitiline, aga ma mõistan väga hästi nende sümbolväärtust piirkondade heaks. See on kindlasti alati kahetsusväärne, kui institutsioonid lõpetavad oma tegevuse erinevates linnades.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Härra minister! Meil on Türil päris suur probleem: postkontor otsustati kinni panna. Teate, miks? Mitte sellepärast, et Eesti Post oleks analüüsis jõudnud selleni, et postkontor on vaja kinni panna, vaid sellepärast, et kahe kuu jooksul ei kandideerinud keegi sinna tööle. Ilmselgelt oli palk madal. Ma ei saa aru, kuidas saab olla sulgemise aluseks see, et keegi tööle ei kandideerinud. Kuidas sellest tehti järeldus, et teenust ei ole vaja? Ma pöördun nüüd Türi elanike nimel teie poole ja küsin: kas te aitate selle ära lahendada? Sest tõesti, Eesti Post allub teile, see on teie pädevuses. Pangad on nagunii kinni pandud ja kõik ära kolitud, aga nüüd on see lihtsalt jõudnud täiesti absurdini, ja ma olen kuulnud, et sellist põhjendust on kasutatud ka teistes Eesti piirkondades. Kui on vaja kontor kinni panna, siis vähemalt võiks julgeda tunnistada seda. Aga kui kedagi ei kandideerinud tööle, siis järsku leiti sellest tulenevalt, et järelikult pole postiteenust vaja. See on ju juhtimises loogikaviga! Kas lahendate probleemi ära?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Härra minister! Meil on Türil päris suur probleem: postkontor otsustati kinni panna. Teate, miks? Mitte sellepärast, et Eesti Post oleks analüüsis jõudnud selleni, et postkontor on vaja kinni panna, vaid sellepärast, et kahe kuu jooksul ei kandideerinud keegi sinna tööle. Ilmselgelt oli palk madal. Ma ei saa aru, kuidas saab olla sulgemise aluseks see, et keegi tööle ei kandideerinud. Kuidas sellest tehti järeldus, et teenust ei ole vaja? Ma pöördun nüüd Türi elanike nimel teie poole ja küsin: kas te aitate selle ära lahendada? Sest tõesti, Eesti Post allub teile, see on teie pädevuses. Pangad on nagunii kinni pandud ja kõik ära kolitud, aga nüüd on see lihtsalt [jõudnud] täiesti absurdini, ja ma olen kuulnud, et sellist põhjendust on kasutatud ka teistes Eesti piirkondades. Kui sul on vaja kontorit kinni panna, siis vähemalt võiks julgeda tunnistada seda. Aga kui kedagi ei kandideerinud tööle, siis järsku leiti sellest tulenevalt, et järelikult pole postiteenust vaja. See on ju juhtimises loogikaviga! Kas lahendate probleemi ära?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See oli kohe nii hea küsimus, et te esitasite seda kaks korda oma sõnavõtu jooksul. Ma mõistan seda olukorra kummalisust, kui see tõepoolest niimoodi oli. Mina ei ole sellest juhtumist isiklikult varem kuulnud. Kui vaadata postkontorite teenuseid, siis seal on jälle küsimus teenuse kättesaadavuses. Oluline ei ole see, et sul on üks inimene, kes neid pakke vastu võtab, vaid oluline on see, et inimesed saaksid pakid kätte ja oma kirjad saadetud. Ja selle küsimusega Eesti Post tegeleb. Ma olen ise ka selle suunise andnud, et post ja ajalehed peavad olema kättesaadavad igas Eesti otsas. Seda ma pean kontrollima, kas vastab tõele, et inimeste mittekandideerimise tõttu see postkontor suleti. Küll on mul alust arvata, et see võib-olla päris nii ühekülgne olukord ei olnud. Aga ma uurin selle kohta. (Saalist kõneldakse.) Jälle, see on posti kättesaadavuse küsimus, nagu ma ütlesin. Ka postiteenus on kõvasti arenenud. Kirjade saatmine on meil peaasjalikult jäänud rahvusvahelise suhtluse osaks või [piirdunud] jõuluajal postkaartide saatmisega. Ehk seal peab vaatama ka seda, kuidas me saaksime võimalikult kvaliteetset teenust pakkuda nii Türil kui ka igal pool mujal.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See oli kohe nii hea küsimus, et te esitasite seda kaks korda oma sõnavõtu jooksul. Ma mõistan seda olukorra kummalisust, kui see tõepoolest niimoodi oli. Mina ei ole sellest juhtumist isiklikult varem kuulnud. Kui vaadata postkontorite teenuseid, siis seal on jälle küsimus teenuse kättesaadavuses. Oluline ei ole see, et sul on üks inimene, kes neid pakke vastu võtab, vaid oluline on see, et inimesed saaksid pakid kätte ja et nad saaksid oma kirjad saadetud. Ja selle küsimusega Eesti Post tegeleb. Ma olen ise ka selle suunise andnud, et post peab olema kättesaadav, ajalehed peavad olema kättesaadavad igas Eesti otsas. Seda ma pean kontrollima, kas vastab tõele, et inimeste mittekandideerimise tõttu see postkontor suleti. Küll on mul alust arvata, et see võib-olla päris nii ühekülgne olukord ei olnud. Aga ma uurin selle kohta. (Saalist kõneldakse.) Jälle, see on posti kättesaadavuse küsimus, nagu ma ütlesin. Ka postiteenus on kõvasti arenenud. Kirjade saatmine on meil peaasjalikult jäänud rahvusvahelise suhtluse [osaks] või [piirdunud] jõuluajal postkaartide saatmisega. Ehk seal peab vaatama ka seda, kuidas me saaksime võimalikult kvaliteetset teenust pakkuda nii Türil kui ka igal pool mujal.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See oli kohe nii hea küsimus, et te esitasite seda kaks korda oma sõnavõtu jooksul. Ma mõistan seda olukorra kummalisust, kui see tõepoolest niimoodi oli. Mina ei ole sellest juhtumist isiklikult varem kuulnud. Kui vaadata postkontorite teenuseid, siis seal on jälle küsimus teenuse kättesaadavuses. Oluline ei ole see, et sul on üks inimene, kes neid pakke vastu võtab, vaid oluline on see, et inimesed saaksid pakid kätte ja oma kirjad saadetud. Ja selle küsimusega Eesti Post tegeleb. Ma olen ise ka selle suunise andnud, et post ja ajalehed peavad olema kättesaadavad igas Eesti otsas. Seda ma pean kontrollima, kas vastab tõele, et inimeste mittekandideerimise tõttu see postkontor suleti. Küll on mul alust arvata, et see võib-olla päris nii ühekülgne olukord ei olnud. Aga ma uurin selle kohta. (Saalist kõneldakse.) Jälle, see on posti kättesaadavuse küsimus, nagu ma ütlesin. Ka postiteenus on kõvasti arenenud. Kirjade saatmine on meil peaasjalikult jäänud rahvusvahelise suhtluse [osaks] või [piirdunud] jõuluajal postkaartide saatmisega. Ehk seal peab vaatama ka seda, kuidas me saaksime võimalikult kvaliteetset teenust pakkuda nii Türil kui ka igal pool mujal.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Erinevalt Keskerakonnast, kelle jaoks on probleem sotsiaaldemokraadid, mina küsin ikkagi Eesti inimeste murede kohta, et kuidas kaugemate piirkondade inimesed saaksid seda pangateenust kätte. Ma mäletan, et koroona alguses, kui me pöördusime inimeste poole igasuguste digitaalsete vahendite kaudu, sotsiaalmeedia ja muu kaudu, siis pöördusid abipalvega meie poole vähesed. Peale seda, kui me saatsime reaalse kirja igasse Võru linna kodusse, pöördumiste ja abipalvete arv reaalselt kasvas. Meie piirkonnas umbes sihuke 10–15% inimesi tegelikult vajaksid hädasti seda klassikalist pangateenust. Seal võib paralleeli tõmmata. Minu küsimus ongi see, et kas te arvate, et nende kontorite pidamine, mis võiksid tänapäeval [olla] ühiskontorid, käib Eesti pankadele – see võiks olla nende auasi – üle jõu ja kui ei käi, siis kuidas seda korraldada. Või on tõesti abistamisteenus …

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Erinevalt Keskerakonnast, kelle jaoks on probleem sotsiaaldemokraadid, mina küsin ikkagi Eesti inimeste murede kohta, et kuidas kaugemate piirkondade inimesed saaksid seda pangateenust kätte. Ma mäletan, et koroona alguses, kui me pöördusime inimeste poole igasuguste digitaalsete vahendite kaudu, sotsiaalmeedia ja muu kaudu, siis pöördusid abipalvega meie poole vähesed. Peale seda, kui me saatsime reaalse kirja igasse Võru linna kodusse, pöördumiste ja abipalvete arv reaalselt kasvas. Meie piirkonnas umbes 10–15% inimesi tegelikult vajaksid hädasti seda klassikalist pangateenust. Seal võib paralleeli tõmmata. Minu küsimus ongi see, et kas te arvate, et nende kontorite pidamine, mis võiksid tänapäeval [olla] ühiskontorid, käib Eesti pankadele – see võiks olla nende auasi – üle jõu ja kui ei käi, siis kuidas seda korraldada. Või on tõesti abistamisteenus …

Aitäh!

… või pangad annavad raha nii-öelda avalikule riigile ja riik korraldab selle, et see oleks tehtud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kui me mõtleme, mis on peamised pangateenused, siis põhiline teenus on laenu[andmine] ja peaasjalikult ülejäänud teenused laias laastus [on seotud] kas hoiulaekaga, sularahamaksete tegemisega, sularaha kättesaamisega või arveldamisega. Kui me vaatame sedasama Valga näidet, kus inimene läks sularahaga kontorisse ja ütles, et palun tehke minu eest ülekandeid, siis seda teenust kasutab laias laastus 0,6% inimestest. Tegelikult see osakaal on äärmiselt väike ja kindlasti on võimalus seda teenust ka muul moel [pakkuda]. Ma arvan, et see suurt pilti väga palju ei muuda. Siis aga ongi küsimus, et kui sularaha jääb vähemaks, inimesed küll kindlasti kasutavad seda, ja on tekkinud juurde sularahapunkte, kus saab raha sisse panna – neid arvuliselt vist ei ole Eestis kunagi nii palju olnud kui praegu, 225 kohas saab sissemakseid teha. Ja väljavõtmine – peaaegu igas tanklas on võimalik sularaha välja võtta. Kui kõik laenuteenused laias laastus on muutunud kas telefonikõne- või veebipõhiseks, siis tekib küsimus, missugune teenus seal nii kriitiline on. (Hääl saalist.) Tõesti, see näide, et esmase pangakaardi kättesaamisel tuleb see verifitseerida, on täiesti arusaadav. Ma saan aru, et see on tülikas, kui peab sõitma lähimasse kontorisse, et see [kätte saada]. Aga teisest küljest ka pankade näide: Eestis on pankasid mitmeid, nad konkureerivad kõik omavahel ja teenuste pakkumise huvi on kindlasti ka nendel olemas. Kui on võimalik suurt turuosa sellega endale võita, et nad pakuvad mingeid kindlaid, kriitilisi, [kohapealseid] teenuseid, siis ma olen enam kui veendunud, et nad selle peale ka mõtlevad.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kui me mõtleme, mis on peamised pangateenused, siis põhiline teenus on laenu[andmine] ja peaasjalikult ülejäänud teenused laias laastus [on seotud] kas hoiulaekaga, sularahamaksete tegemisega, sularaha kättesaamisega või arveldamisega. Kui me vaatame sedasama Valga näidet, kus inimene läks sularahaga kontorisse ja ütles, et palun tehke minu eest ülekandeid, siis seda teenust kasutab laias laastus 0,6% inimestest. Tegelikult see osakaal on äärmiselt väike ja kindlasti on võimalus seda teenust ka muul moel [pakkuda]. Ma arvan, et see suurt pilti väga palju ei muuda. Siis aga ongi küsimus, et kui sularaha jääb vähemaks, inimesed küll kindlasti kasutavad seda, ja on tekkinud juurde sularahapunkte, kus saab raha sisse panna – neid arvuliselt vist ei ole Eestis kunagi nii palju olnud kui praegu, 225 kohas saab sissemakseid teha. Ja väljavõtmine – peaaegu igas tanklas on võimalik sularaha välja võtta. Kui kõik laenuteenused laias laastus on [muutunud] kas telefonikõne- või veebipõhiseks, siis tekib küsimus, missugune teenus seal nii kriitiline on. (Hääl saalist.) Tõesti, see näide, et esmase pangakaardi kättesaamisel tuleb see verifitseerida, on täiesti arusaadav. Ma saan aru, et see on tülikas, kui peab sõitma lähimasse kontorisse, et see [kätte saada]. Aga teisest küljest ka pankade näide: Eestis on pankasid mitmeid, nad konkureerivad kõik omavahel ja teenuste pakkumise huvi on kindlasti ka nendel olemas. Kui on võimalik suurt turuosa sellega endale võita, et nad pakuvad mingeid kindlaid, kriitilisi, [kohapealseid] teenuseid, siis ma olen enam kui veendunud, et nad selle peale ka mõtlevad.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kui me mõtleme, mis on peamised pangateenused, siis põhiline teenus on laenu[andmine] ja ülejäänud teenused on laias laastus [seotud] kas hoiulaekaga, sularahamaksete tegemisega, sularaha kättesaamisega või arveldamisega. Kui me vaatame sedasama Valga näidet, kus inimene läks sularahaga kontorisse ja ütles, et palun tehke minu eest ülekandeid, siis seda teenust kasutab laias laastus 0,6% inimestest. Tegelikult see osakaal on äärmiselt väike ja kindlasti on võimalus seda teenust ka muul moel [pakkuda]. Ma arvan, et see suurt pilti väga palju ei muuda. Siit aga tekibki küsimus. Sularaha [kasutamist] jääb vähemaks, inimesed küll kindlasti kasutavad seda, ja on tekkinud juurde sularahapunkte, kus saab raha sisse panna – neid arvuliselt vist ei ole Eestis kunagi nii palju olnud kui praegu, 225 kohas saab sissemakseid teha. Sularaha väljavõtmisega on nii, et peaaegu igas tanklas on võimalik seda välja võtta. Kõik laenuteenused laias laastus on muutunud kas telefonikõne- või veebipõhiseks. Tekibki küsimus, missugune teenus seal nii kriitiline on. Ja see näide, et esmase pangakaardi kättesaamisel tuleb see verifitseerida, on täiesti arusaadav. Ma saan aru, et see on tülikas, kui peab sõitma lähimasse kontorisse, et see [kätte saada]. Aga teisest küljest ka pankade näide: Eestis on pankasid mitmeid, nad kõik konkureerivad omavahel ja teenuste pakkumise huvi on kindlasti nendel olemas. Kui on võimalik suurt turuosa sellega endale võita, et nad pakuvad mingeid kindlaid, kriitilisi, füüsilisi teenuseid, siis ma olen enam kui veendunud, et nad selle peale ka mõtlevad.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kui me mõtleme, mis on peamised pangateenused, siis põhiline teenus on laenu[andmine] ja ülejäänud teenused on laias laastus [seotud] kas hoiulaekaga, sularahamaksete tegemisega, sularaha kättesaamisega või arveldamisega. Kui me vaatame sedasama Valga näidet, kus inimene läks sularahaga kontorisse ja ütles, et palun tehke minu eest ülekandeid, siis seda teenust kasutab laias laastus 0,6% inimestest. Tegelikult see osakaal on äärmiselt väike ja kindlasti on võimalus seda teenust ka muul moel [pakkuda]. Ma arvan, et see suurt pilti väga palju ei muuda. Siis aga ongi küsimus, et kui sularaha jääb vähemaks, inimesed küll kindlasti kasutavad seda, ja on tekkinud juurde sularahapunkte, kus saab raha sisse panna – neid arvuliselt vist ei ole Eestis kunagi nii palju olnud kui praegu, 225 kohas saab sissemakseid teha. Ja väljavõtmine – peaaegu igas tanklas on võimalik sularaha välja võtta. Kui kõik laenuteenused laias laastus on muutunud kas telefonikõne- või veebipõhiseks, siis tekib küsimus, missugune teenus seal nii kriitiline on. Ja see näide, et esmase pangakaardi kättesaamisel tuleb see verifitseerida, on täiesti arusaadav. Ma saan aru, et see on tülikas, kui peab sõitma lähimasse kontorisse, et see [kätte saada]. Aga teisest küljest ka pankade näide: Eestis on pankasid mitmeid, nad kõik konkureerivad omavahel ja teenuste pakkumise huvi on kindlasti nendel olemas. Kui on võimalik suurt turuosa sellega endale võita, et nad pakuvad mingeid kindlaid, kriitilisi, [kohapealseid] teenuseid, siis ma olen enam kui veendunud, et nad selle peale ka mõtlevad.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teema, mida te puudutate, on kindlasti laiem, kui siin need küsimused kätkevad. Ma päris hirmuga kardan, millised järgmised sammud valdkonnas [uksi] sulgevad. See erineb sellest, kui sotsiaaldemokraadid alates nõndanimetatud Robin Hoodist, huvihariduse kättesaadavusest regionaalpoliitiliselt astusid samme, mis kandsid ka vilja. Mul on küsimus teile kui ministrile, kes läheb riigieelarve läbirääkimistele: millised on teie konkreetsed sammud regionaalpoliitikas ja mida taotlete juurde, et elu oleks mujal ka võimalik kui ainult linnades? Sellepärast et Margus Rinki juhitud Coop Pank oli üks vähestest, [mis pakkus alternatiive,] kui sulgeti osad pangad, võeti ära automaadid. Tõesti, kauplustes sai hakata sularaha välja võtma, just nimelt Coopi Panga oma. Mida hakkate teie regionaalministrina tegema, mis on need üks-kaks-kolm sammu, millega te lähete läbirääkimistele?

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teema, mida te puudutate, on kindlasti laiem, kui siin need küsimused kätkevad. Ma päris hirmuga kardan, millised järgmised sammud valdkonnas [uksi] sulgevad. See erineb nendest regionaalpoliitilistest sammudest, mida sotsiaaldemokraadid on teinud – alates nõndanimetatud Robin Hoodist ja huvihariduse kättesaadavamaks [tegemisest] –, mis on ka vilja kandnud. Mul on küsimus teile kui ministrile, kes läheb riigieelarve läbirääkimistele: millised on teie konkreetsed sammud regionaalpoliitikas ja mida taotlete juurde, et elu oleks mujal ka võimalik kui ainult linnades? Sellepärast et Margus Ringi juhitud Coop Pank oli üks vähestest, [mis pakkus alternatiive,] kui sulgeti osad panga[kontorid], võeti ära automaadid. Tõesti, kauplustes sai hakata sularaha välja võtma, just nimelt Coopi [kauplustes]. Mida hakkate teie regionaalministrina tegema, mis on need üks-kaks-kolm sammu, millega te lähete läbirääkimistele?

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teema, mida te puudutate, on kindlasti laiem, kui siin need küsimused kätkevad. Ma päris hirmuga kardan, millised järgmised sammud valdkonnas [uksi] sulgevad. See erineb sellest, kui sotsiaaldemokraadid alates nõndanimetatud Robin Hoodist, huvihariduse kättesaadavusest regionaalpoliitiliselt astusid samme, mis kandsid ka vilja. Mul on küsimus teile kui ministrile, kes läheb riigieelarve läbirääkimistele: millised on teie konkreetsed sammud regionaalpoliitikas ja mida taotlete juurde, et elu oleks mujal ka võimalik kui ainult linnades? Sellepärast et Margus Rinki juhitud Coop Pank oli üks vähestest, [mis pakkus alternatiive,] kui sulgeti osad pangad, võeti ära automaadid. Tõesti, kauplustes sai hakata sularaha välja võtma, just nimelt Coop Panga oma. Mida hakkate teie regionaalministrina tegema, mis on need üks-kaks-kolm sammu, millega te lähete läbirääkimistele?

Aitäh selle küsimuse eest! Üks väga olulisi regionaalpoliitilisi küsimusi on kindlasti transport, mis majandustegevust ja üldse inimeste liikumist soodustab. See võimaldab ka erinevates piirkondades elada ja on suunatud nii noortele kui ka eakamatele inimestele. See on minu jaoks äärmiselt oluline, et me suudaksime tagada sellise ühistranspordi, mis inimesed Valgast esmakordse pangakaardi [kättesaamiseks] regulaarselt Tartusse viiks – et inimestel oleks võimalik liikuda. [Mida parem] on võimalus liikuda ja mida vähem kasutatakse autosid, seda väiksem on ka CO2 jalajälg, mida ma väga toetan. [Oluline on,] et inimesed saaksid erinevaid teenuseid oma lähiringkonnast. Kõik ei pea küll päris kohapeal olema, võib-olla ei ole see otstarbekas, aga et siis kõrvalkülas saaks käia. Kvaliteetne ühistransport Eestis on minu jaoks kõige olulisem.

Aitäh selle küsimuse eest! Üks väga olulisi regionaalpoliitilisi küsimusi on kindlasti transport, mis majandustegevust ja üldse inimeste liikumist soodustab. See võimaldab ka erinevates piirkondades elada ja on suunatud nii noortele kui ka eakamatele inimestele. See on minu jaoks äärmiselt oluline, et me suudaksime tagada sellise ühistranspordi, mis inimesi Valgast regulaarselt Tartusse viiks, et nad ka esmakordse pangakaardi [kätte saaks] ja et neil üldse oleks võimalik liikuda. [Mida parem] on võimalus liikuda ja mida vähem kasutatakse autosid, seda väiksem on ka CO2 jalajälg, mida ma väga toetan. [Oluline on,] et inimesed saaksid erinevaid teenuseid oma lähiringkonnast. Kõik ei pea küll päris kohapeal olema, võib-olla ei ole see otstarbekas, aga et siis kõrvalkülas saaks käia. Kvaliteetne ühistransport Eestis on minu jaoks kõige olulisem.

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt klaarin selle ära, mis Lauri Laats ütles, viidates varasematele sotsiaaldemokraatidest ministritele. Kui mina sain teada, et Valgas sulgeb [uksed] viimane füüsiline pangakontor, siis oli minister veel Piret Hartman. Ma võtsin temaga ühendust ja tema lubas kutsuda kokku nii pangaliidu kui ka pankade esindajad, et teha ministeeriumiga kokkusaamine ja selgitada välja, millised on need põhjused ja mida saaks teha. Aga siis tuli valitsuse vahetus, nii et ta kahjuks ei jõudnud seda kohtumist teha. Aga [rääkides] sellest kohtumisest, siis ma tegelikult lootsin täna kuulda neid vastuseid, et see kohtumine on juba toimunud. Et me saame mingit sisendit, mida riik saab teha. Aga võtke siis kaasa sõnum, et see on oluline teema, ja viige see reaalselt kas pangaliidule või pankade esindajateni.

Aitäh! Ma kõigepealt klaarin selle ära, mis Lauri Laats ütles, viidates varasematele sotsiaaldemokraatidest ministritele. Kui mina sain teada, et Valgas sulgeb [uksed] viimane füüsiline pangakontor, siis oli minister veel Piret Hartman. Ma võtsin temaga ühendust ja tema lubas kutsuda kokku nii pangaliidu kui ka panga esindajad, et teha ministeeriumiga kokkusaamine ja selgitada välja, millised on need põhjused ja mida saaks teha. Aga siis tuli valitsuse vahetus, nii et ta kahjuks ei jõudnud seda kohtumist teha. Aga [rääkides] sellest kohtumisest, siis ma tegelikult lootsin täna kuulda neid vastuseid, et see kohtumine on juba toimunud. Et me saame mingit sisendit, mida riik saab teha. Aga võtke siis kaasa sõnum, et see on oluline teema, ja viige see reaalselt kas pangaliidule või pankade esindajateni.

Aitäh selle küsimuse eest! Huvitav oli näha, et Lauri Laatsi nime mainimise peale ta kohe ilmus välja kuskilt. Aga tõepoolest, pankade esindajatega kohtumine on meil plaanis. Tegelikult, nagu ma enne ka mainisin, on neid murekohti rohkem: laenude kättesaadavus maapiirkondades, lisaks erinevate pangateenuste osutamine ja ka põllumajandussektoris on mõned murenoodid. Nii et kohtumine kindlasti toimub. Kui see on toimunud, siis ma annan teada, kuidas läks.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! No sellepärast ei tohigi vannitoas peegli ees öelda kolm korda "Lauri Laats", sest ta äkki ilmubki su selja taha. Sellega tasub olla ettevaatlik. Aga [vaatame] seda küsimust natuke laiemalt ja rahateemade [kontekstis]. Endine sotsiaalminister, kes analüüsis käibemaksu tõusu ja tulumaksureformi, ütles, et ega see eakatele hea ei ole. Tegelikult [on sama asi] teie koalitsioonipartneri tulumaksureformiga, sest kui me vaatame regionaalpilti, siis see mediaanpalk on ilmselgelt Kagu-Eestis ja mujal väiksem, mis tähendab seda, et maksupoliitiliselt nad tegelikult võidavad sellest kõige vähem. Ehk siis ebavõrdsus suureneb maksupoliitika tõttu veel rohkem. Ja te vastasite küll Helmeni küsimusele laiemalt, aga ma küsiks natukene konkreetsemalt. Kas te näete ka maksupoliitikas seda kohta, kus regionaalminister peaks ütlema, et kuulge, see olukord, kus Tallinna ja jõukamate valdade inimesed …

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! No sellepärast ei tohigi vannitoas peegli ees öelda kolm korda "Lauri Laats", sest ta äkki ilmubki su selja taha. Sellega tasub olla ettevaatlik. Aga vaatame seda küsimust natuke laiemalt ja rahateemade [kontekstis]. Endine sotsiaalminister, kes analüüsis käibemaksu tõusu ja tulumaksureformi, ütles, et ega see eakatele hea ei ole. Tegelikult [on sama asi] teie koalitsioonipartneri tulumaksureformiga, sest kui me vaatame regionaalpilti, siis see mediaanpalk on ilmselgelt Kagu-Eestis ja mujal väiksem, mis tähendab seda, et maksupoliitiliselt nad tegelikult võidavad sellest kõige vähem. Ehk siis ebavõrdsus suureneb maksupoliitika tõttu veel rohkem. Ja te vastasite küll Helmeni küsimusele laiemalt, aga ma küsiks natukene konkreetsemalt. Kas te näete ka maksupoliitikas seda kohta, kus regionaalminister peaks ütlema, et kuulge, see olukord, kus Tallinna ja jõukamate valdade inimesed …

Aitäh!

… [võidavad sellest] kõige rohkem, ei ole päris okei, et me peame tasakaalukamad olema?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma pean ütlema, et maksupoliitika on ilmselt Rahandusministeeriumi rida. Kindlasti ma nendes aruteludes osalen ja toon välja ka enda seisukohad sellel teemal. Aga ma arvan, et see regionaalküsimus on maksupoliitikast laiem. Maksupoliitika puudutab kogu elanikkonda, kuid kindlasti mingit osa erinevate maksudega rohkem ja mingit osa vähem. Aga regionaalarengu tuum on see, et oleks võimalik ettevõtlusega tegeleda ja et oleks palju aktiivseid kodanikke, kes tahaksid kogukonnaellu nii palju panustada, kui nad oskavad. See on see võti, et teha need kohad elavaks, ja selle nimel me töötame.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Teil on ka erasektori taust. Te kindlasti teate, et iga ettevõtte juht vaatab mingeid võtmenäitajaid kord nädalas, kord kuus, kord kvartalis, kord aastas – ettevõtte peamisi majandusnäitajaid. Teie ministrina vastutate Eesti regionaalarengu eest. Mind lihtsalt huvitab, millised on teie töölaual olevad mõõdikud, mida te vaatate samamoodi kord nädalas, kord kuus, kord kvartalis. Mida nad näitavad praegu? Kuhu te soovite välja jõuda näiteks lähima aasta jooksul? Praegu ma kuulen siin saalis erinevaid hinnanguid, aga paljud neist hinnangutest on sellised emotsionaalsed, asjad peavad olema inimeste meelest teisiti. Aga kindlasti teil juhina on laual konkreetsed numbrid, näitajad, protsendid. Mis on teie peamised mõõdikud, millega te regionaalarengut mõõdate ja kuhu suunas te üritate neid nügida? Kuhu te üritate välja jõuda näiteks aasta lõpuks?

Aitäh selle väga turumajandusliku küsimuse eest! Kindlasti iganädalased mõõdikud regionaalpoliitikas, ma usun, ei ole asjakohased. Küll aga on minu hinnangul mõõdikud, mis annavad indikatsiooni, kuidas läheb. Üks neist on ettevõtluse areng maapiirkondades, seda on suhteliselt hästi näha, kus kohas kasumit teenitakse ja kus ettevõtlus toimub, ja teine on elanike arv. Elanike arvu põhjal me näeme, kuhu suunas see trend [liigub]. Me teame, et globaalselt on trend selline, et liigutakse linnadesse. See kindlasti ei ole [hea] väga mitmest aspektist. Ma muidugi ise usun, et inimesed võivad elada seal, kus nad tahavad, ja riigi ülesanne on tagada neile enda võimete kohaselt nii head tingimused nendes kohtades kui võimalik, ja selle nimel me tööd teeme. Ma arvan, et need kaks peamist näitajat on need, mis annavad pildi ette.

Aitäh selle väga turumajandusliku küsimuse eest! Kindlasti iganädalased mõõdikud regionaalpoliitikas, ma usun, ei ole asjakohased. Küll aga on minu hinnangul mõõdikud, mis annavad indikatsiooni, kuidas läheb. On ettevõtluse areng maapiirkondades, seda on suhteliselt hästi näha, kus kohas kasumit teenitakse ja kus ettevõtlus toimub, ja teine on elanike arv. Elanike arvu põhjal me näeme, kuhu suunas see trend [liigub]. Me teame, et globaalselt on trend selline, et liigutakse linnadesse. See kindlasti ei ole [hea] väga mitmest aspektist. Ma muidugi ise usun, et inimesed võivad elada seal, kus nad tahavad, ja riigi ülesanne on tagada neile enda võimete kohaselt nii head tingimused nendes kohtades kui võimalik. Ja selle nimel me tööd teeme. Ma arvan, et need kaks peamist näitajat on need, mis annavad pildi ette.

Aitäh selle väga turumajandusliku küsimuse eest! Kindlasti iganädalased mõõdikud regionaalpoliitikas, ma usun, ei ole asjakohased. Küll aga on minu hinnangul mõõdikud, mis annavad indikatsiooni, kuidas läheb. On ettevõtluse areng maapiirkondades, seda on suhteliselt hästi näha, kus kohas kasumit teenitakse ja kus ettevõtlus toimub, ja teine on elanike arv. Elanike arvu põhjal me näeme, kuhu suunas see trend [liigub]. Me teame, et globaalselt on trend selline, et liigutakse linnadesse. See kindlasti ei ole [hea] väga mitmest aspektist. Ma muidugi ise usun, et inimesed võivad elada seal, kus nad tahavad, ja riigi ülesanne on tagada neile enda võimete kohaselt nii head tingimused nendes kohtades kui võimalik, ja selle nimel me tööd teeme. Ma arvan, et need kaks peamist näitajat on need, mis annavad pildi ette.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Hea kuulata arutelu, kus räägitakse regionaalpoliitikast, ja mul on hea meel, et küsitakse küsimusi. Aga kurb [on see,] et hinnanguid annavad inimesed, kes tegelikult maaeluga absoluutselt kursis ei ole ega ole selle sees olnud. See on sama, kui Madis Kallas tuleks ütlema, kuidas Mustamäel peab elama või kuidas Lasnamäel midagi investeerima. Kindlasti see ei ole kohane. Aga see ei käinud ministri kohta. Ministrile oleks mul küsimus. Me teame, et pangateenused on väga palju seotud ka transpordiga. Viimati, kui Keskerakond tõstis praamipileti hinda Saaremaa ja Hiiumaa vahel, [tuli] ka pangandussektorist tegelikult väga selge signaal, et see mõjutab kogu laenuturgu saartel, sest kõik asjad lähevad mõnevõrra kallimaks just transpordiveole ja meie külastajatele. Mul on küsimus: kas selles vaates olete ka vaadanud pangandusega seotust? Kas see mõjutab või ei mõjuta saarte elukallidust, see pankade laenuandmise süsteem?

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Hea kuulata arutelu, kus räägitakse regionaalpoliitikast, ja mul on hea meel, et küsitakse küsimusi. Aga kurb on see, et hinnanguid annavad inimesed, kes tegelikult maaeluga absoluutselt kursis ei ole ega ole selle sees olnud. See on sama, kui Madis Kallas tuleks ütlema, kuidas Mustamäel peab elama või kuidas Lasnamäel midagi investeerima. Kindlasti see ei ole kohane. Aga see ei käinud ministri kohta. Ministrile oleks mul küsimus. Me teame, et pangateenused on väga palju seotud ka transpordiga. Viimati, kui Keskerakond tõstis praamipileti hindu Saaremaa ja Hiiumaa vahel, [tuli] ka pangandussektorist tegelikult väga selge signaal, et see mõjutab kogu laenuturgu saartel, sest kõik asjad lähevad mõnevõrra kallimaks just transpordiveole ja meie külastajatele. Mul on küsimus: kas selles vaates olete ka vaadanud pangandusega seotust? Kas see mõjutab või ei mõjuta just saarte elukallidust, mis puudutab pankade laenuandmise süsteeme?

Aitäh selle küsimuse eest! Teie kui saarlase puhul on väga mõistetav, et praamipileti hind on teie jaoks oluline küsimus ja kogu saare elanikkonna jaoks ja ka teiste saarte elanikkondade jaoks, seal on seos. Mina pangandussektorilt ei ole [saanud] seda indikatsiooni. Kui me räägime praami[piletite] hinnast, siis praegu on kohalikele elanikele väga mastaapsed praamipileti hinna soodustused. Nii palju kui mina olen aru saanud, ka kohaliku volikogu tasemel ja saarlastega rääkides, saarlased selle piletihinna üle hetkel tegelikult ei nurise. Niipalju kui on vaja mandril käia, see nende eelarvesse mahub, ja ma ei usu, et see väga suurt lööki nende finantsvõimekusele oleks andnud. Ma pankadelt sellist [infot] ei ole kuulnud.

Aitäh selle küsimuse eest! Teie kui saarlase puhul on väga mõistetav, et praamipileti hind on teie jaoks oluline küsimus, ja kogu saare elanikkonna ja ka teiste saarte elanikkondade jaoks, seal on seos. Mina pangandussektorilt ei ole saanud seda indikatsiooni. Kui me räägime praami[piletite] hinnast, siis praegu on kohalikele elanikele väga mastaapsed praamipileti hinna soodustused. Nii palju kui mina olen aru saanud, ka kohaliku volikogu tasemel ja saarlastega rääkides, saarlased selle piletihinna üle hetkel tegelikult ei nurise. Nii palju kui on vaja mandril käia, see nende eelarvesse mahub, ja ma ei usu, et see väga suurt lööki nende finantsvõimekusele oleks andnud. Ma pankadelt sellist [infot] ei ole kuulnud.

Aitäh selle küsimuse eest! Teie kui saarlase puhul on väga mõistetav, et praamipileti hind on teie jaoks oluline küsimus, ja kogu saare elanikkonna ja ka teiste saarte elanikkondade jaoks, seal on seos. Mina pangandussektorilt ei ole saanud seda indikatsiooni. Kui me räägime praami[piletite] hinnast, siis praegu on kohalikele elanikele väga mastaapsed praamipileti hinna soodustused. Nii palju kui mina olen aru saanud, ka kohaliku volikogu tasemel ja saarlastega rääkides, saarlased selle piletihinna üle hetkel tegelikult ei nurise. Nii palju kui on vaja mandril käia, see nende eelarvesse mahub, ja ma ei usu, et see väga suurt lööki nende finantsvõimekusele oleks andnud. Ma pankadelt sellist indikatsiooni ei ole saanud.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Austatud minister! Vabandan, mul on ka korraks repliik Lauri Laatsile. Kunagi tõesti Keskerakonda huvitas regionaalpoliitika. Viimasel ajal minu arust on sellest kujunenud selline munitsipaalpartei, keda huvitab Tallinn ja mõned Ida-Virumaa linnad. Aga see selleks. Ka Maalehes oli üks nende valimisreklaam, kus [öeldi], et toetame maal elamist, aga millegipärast olid seal peal kõik linnainimesed Keskerakonnast. Tundus nagu antireklaam, nagu peaks maalt linna inimesi viima. Aga see selleks. Avaliku sektori töökohtade kohta siin korra juba küsiti. Kunagi, kui olin riigihalduse minister, siis oli tõesti riigihalduse ministri ülesanne seirata ka seda, kuidas avaliku sektori töökohad mujal piirkonnas säiliksid. Viisime isegi [linnast] välja üle 1000 töökoha. Nüüd see on jäänud rahandusministri ülesandeks, kogu avaliku teenistuse, avaliku sektori [töökohad]. Kas teile ikkagi ei tundu, et ka teie peaksite nende küsimustega tegelema ja jälgima, kuidas avaliku sektori asutuste, ministeeriumide töökohadega seal maapiirkonnas on, ja tegema ka ettepanekuid? Kas te olete midagi sellist teinud?

Tänan, austatud juhataja! Austatud minister! Vabandan, mul on ka korraks repliik Lauri Laatsile. Kunagi tõesti Keskerakonda huvitas regionaalpoliitika. Viimasel ajal minu arust on sellest kujunenud selline munitsipaalpartei, keda huvitavad Tallinn ja mõned Ida-Virumaa linnad. Aga see selleks. Ka Maalehes oli üks nende valimisreklaam, kus [öeldi], et toetame maal elamist, aga millegipärast olid seal peal kõik linnainimesed Keskerakonnast. Tundus nagu antireklaam, nagu peaks maalt linna inimesi viima. Aga see selleks. Avaliku sektori töökohtade kohta siin korra juba küsiti. Kunagi, kui olin riigihalduse minister, siis oli tõesti riigihalduse ministri ülesanne seirata ka seda, kuidas avaliku sektori töökohad mujal piirkonnas säiliksid. Viisime isegi [linnast] välja üle 1000 töökoha. Nüüd kogu avaliku teenistuse, avaliku sektori [töökohad] on jäänud rahandusministri ülesandeks. Kas teile ikkagi ei tundu, et ka teie peaksite nende küsimustega tegelema ja jälgima, kuidas avaliku sektori asutuste, ministeeriumide töökohtadega seal maapiirkonnas on, ja tegema ka ettepanekuid? Kas te olete midagi sellist teinud?

Tänan, austatud juhataja! Austatud minister! Vabandan, mul on ka korraks repliik Lauri Laatsile. Kunagi tõesti Keskerakonda huvitas regionaalpoliitika. Viimasel ajal minu arust on sellest kujunenud selline munitsipaalpartei, keda huvitab Tallinn ja mõned Ida-Virumaa linnad. Aga see selleks. Ka Maalehes oli üks nende valimisreklaam, kus [öeldi], et toetame maal elamist, aga millegipärast olid seal peal kõik linnainimesed Keskerakonnast. Tundus nagu antireklaam, nagu peaks maalt linna inimesi viima. Aga see selleks. Avaliku sektori töökohtade kohta siin korra juba küsiti. Kunagi, kui olin riigihalduse minister, siis oli tõesti riigihalduse ministri ülesanne seirata ka seda, kuidas avaliku sektori töökohad mujal piirkonnas säiliksid. Viisime isegi [linnast] välja üle 1000 töökoha. Nüüd kogu avaliku teenistuse, avaliku sektori [töökohad] on jäänud rahandusministri ülesandeks. Kas teile ikkagi ei tundu, et ka teie peaksite nende küsimustega tegelema ja jälgima, kuidas avaliku sektori asutuste, ministeeriumide töökohadega seal maapiirkonnas on, ja tegema ka ettepanekuid? Kas te olete midagi sellist teinud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Enne Lauri Laats mainis, et ainult sotsiaaldemokraadid on olnud regionaalministrid, aga kui ma ei eksi, siis te olite ise, nagu te mainite, tollel hetkel Keskerakonnas, kui Keskerakonda veel huvitas regionaalpoliitika, nagu te ütlesite. Aga kindlasti on väga palju valdkondi, mida saab liigitada regionaalpoliitika alla. Küll aga on minu hinnangul mõistlik, et neid valdkondi jagatakse, et erinevad ministeeriumid tegelevad erinevate haldusaladega, mis on kokku lepitud, ja vastutavad nende eest. Kindlasti riigihalduse [küsimustes] meie regionaalpoliitika osakonnal on hea koostöö ja oleme ka neile enda vaatenurki, seisukohti andnud selle kohta, kuidas neid teenuseid jagada. Kui midagi ära kaob, siis tavaliselt [tähendab see, et] alati ei ole see koostöö kõige efektiivsem olnud, seda saaks kindlasti parandada. See on üks asi, mis siit kaasa võtta. Üldiselt, kui me suudame seda ennetada ja teha selgitustööd, et miks avalike teenuste pakkumine regioonides on oluline, siis seda me oleme teinud, mõnikord edukamalt, mõnikord vähem edukalt, aga selline suund meil üldiselt on.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Enne Lauri Laats mainis, et ainult sotsiaaldemokraadid on olnud regionaalministrid, aga kui ma ei eksi, siis te olite ise, nagu te mainite, tollel hetkel Keskerakonnas, kui Keskerakonda veel huvitas regionaalpoliitika, nagu te ütlesite. Aga kindlasti on väga paljusid valdkondi, mida saab liigitada regionaalpoliitika alla. Küll aga on minu hinnangul mõistlik, et neid valdkondi jagatakse, et erinevad ministeeriumid tegelevad erinevate haldusaladega, mis on kokku lepitud, ja vastutavad nende eest. Kindlasti riigihalduse [küsimustes] meie regionaalpoliitika osakonnal on hea koostöö ja oleme ka neile enda vaatenurki, seisukohti andnud selle kohta, kuidas neid teenuseid jagada. Kui midagi ära kaob, siis tavaliselt [tähendab see, et] alati ei ole see koostöö kõige efektiivsem olnud, seda saaks kindlasti parandada. See on üks asi, mis siit kaasa võtta. Üldiselt, kui me suudame seda ennetada ja teha selgitustööd, et miks avalike teenuste pakkumine regioonides on oluline, siis seda me oleme teinud, mõnikord edukamalt, mõnikord vähem edukalt, aga selline suund meil üldiselt on.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma alustuseks nendin, et tõesti tundub, et Mustamäele Lauri Laatsile ei paista, kuidas regionaalpoliitikat tehakse. Regionaalselt diferentseeritud huvihariduse toetus, üürimajad, Robin Hood, mis omavalitsuste tulubaasi tugevdab väljaspool Tallinna ja Tartu kuldset ringi. Samamoodi valitsuse tasandil esmakordselt seatud sihid, et vähemalt 40% ettevõtlustoetustest ja struktuurivahenditest peab minema maapiirkonda. Selliseid otsuseid varem ei ole tehtud. Teie seevastu sõnasite, et teie jaoks oluline eesmärk on töökohad maapiirkondades, ja ma olen nõus. Väärikas sissetulek on tähtis, et elu maal püsiks. Milline on see konkreetne eesmärk, mille te olete sõnastanud, ja kas selle täitmise või mittetäitmise järgi saame me hinnata teie toimetulekut regionaalministrina?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma alustuseks nendin, et tõesti tundub, et Mustamäele Lauri Laatsile ei paista, kuidas regionaalpoliitikat tehakse. Regionaalselt diferentseeritud huvihariduse toetus, üürimajad, Robin Hood, mis omavalitsuste tulubaasi tugevdab väljaspool Tallinna ja Tartu kuldset ringi. Samamoodi valitsuse tasandil esmakordselt seatud sihid, et vähemalt 40% ettevõtlustoetustest ja struktuurivahenditest peab minema maapiirkonda. Selliseid otsuseid ei ole varem tehtud. Teie seevastu sõnasite, et teie jaoks oluline eesmärk on töökohad maapiirkondades, ja ma olen nõus. Väärikas sissetulek on tähtis, et elu maal püsiks. Milline on see konkreetne eesmärk, mille te olete sõnastanud, ja kas selle täitmise või mittetäitmise järgi saame me hinnata teie toimetulekut regionaalministrina?

Kas ma sain õigesti aru, et te soovite kuulda keskmist palganumbrit igal pool mujal väljaspool Tallinna, mis oleks indikatiivne?

Palun [anda] mikrofon hetkeks tagasi Riina Sikkutile.

Aitäh! Raimond Kaljulaid küsis teilt, kuidas teie seate sihid, mis on need mõõdikud, mille järgi regionaalpoliitika toimimist hinnata. Te ütlesite, et need on töökohad ja sissetulek. Ma olen täiesti nõus …

Ja inimeste paiknemine.

Ja inimeste paiknemine, see on väga hea. Aga mis see konkreetsem siht on? Kas järgmise aasta jooksul teatud arv töökohti luua …

Aitäh!

… maapiirkondades ja kui seda sihti ei saavutata, kas me saame öelda, et te olete ministrina ebaõnnestunud?

Jah, aitäh selle pooleldi väite, pooleldi küsimuse eest! Jällegi, siin on oluline vaadata regionaalarengut pikemas perspektiivis. Kui meil on ainult lühiajalised eesmärgid, siis on kaks varianti: kas latt on seatud liiga madalale ja see ei soosi üldist eesmärki, või on seatud liiga kõrgele ja seda ei saavutata. Ma arvan, et oluline ongi vaadata just seda, kuhu me selle raha suuname, kuhu me seda raha investeerime. Seda 40% eesmärki on vahepeal ka raske täita ja sellepärast tulebki seda poliitiliselt relevantsena hoida, et see asi niimoodi läheks. Ma arvan, et investeeringud tagavad selle, kui investeerimisjulgust on. See kindlasti parandab ka töökohtade palga[taset]. Kuidas struktuur muutub, seda ma ei oska hinnata, aga lõpuks taandub see sellele.

Jah, aitäh selle pooleldi väite, pooleldi küsimuse eest! Jällegi, siin on oluline vaadata regionaalarengut pikemas perspektiivis. Kui meil on ainult lühiajalised eesmärgid, siis on kaks varianti: kas latt on seatud liiga madalale ja see ei soosi üldist eesmärki või on seatud liiga kõrgele ja eesmärki ei saavutata. Ma arvan, et oluline ongi vaadata just seda, kuhu me selle raha suuname, kuhu me seda raha investeerime. Seda 40% eesmärki on vahepeal ka raske täita ja sellepärast tulebki seda poliitiliselt relevantsena hoida, et see asi [soovitud suunas] läheks. Ma arvan, et investeeringud tagavad selle, kui investeerimisjulgust on. See kindlasti parandab ka töökohtade palga[taset]. Kuidas struktuur muutub, seda ma ei oska hinnata, aga lõpuks taandub see sellele.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja kuivõrd arupärijate nimel keegi praeguseks hetkeks läbirääkimisteks soovi avaldanud, siis ongi nüüd hetk, kus meil on võimalus kuulata vaadet Mustamäelt, ehk hea kolleeg Lauri Laats. Lauri Laats, kui teil on aega, siis me meelsasti kuulaks teie sõnavõttu. Hea kolleeg Lauri Laats! Me kuulaksime teie sõnavõttu, kui see on ikkagi tõemeelne, just see Mustamäe vaade on praegu jäänud pinnuks silma. Ehk veel kord, praegu on läbirääkimised ja kuna arupärijate nimel kedagi ei ole praegu läbi rääkimas, siis on kõnejärg Lauri Laatsil, palun!

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja kuivõrd arupärijate nimel ei ole keegi praegu läbirääkimisteks soovi avaldanud, siis nüüd ongi hetk, kui meil on võimalus kuulata vaadet Mustamäelt, ehk hea kolleeg Lauri Laats. Lauri Laats, kui teil on aega, siis me meelsasti kuulaks teie sõnavõttu. Hea kolleeg Lauri Laats! Me kuulaksime teie sõnavõttu, kui see on ikkagi tõemeelne, just see Mustamäe vaade on praegu jäänud pinnuks silma. Ehk veel kord, praegu on läbirääkimised ja kuna arupärijate nimel kedagi ei ole praegu läbi rääkimas, siis on kõnejärg Lauri Laatsil, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Head arupärijad! Teid on täna siin palju. Tegelikult see teema, mille sotsiaaldemokraadid täna tõstatasid, on väga oluline, see puudutab hästi paljusid inimesi. Me teame väga hästi, et regionaalpoliitikas tuleb meil väga palju veel teha. Ja loomulikult tahaks, et postkontorid töötaksid igas kohalikus omavalitsuses. Loomulikult tahaks, et oleksid pangakontorid avatud ja ka rahamasinad, -aparaadid, kust on võimalik raha välja võtta. Aga paraku olukord on täpselt selline, nagu ta on: mitte hea. Eks siin aastate jooksul erinevad ministrid on nende küsimustega tegelenud. Kui viljakad on olnud need töötulemused, see on omaette küsimus. Ka praegune minister oli siinsamas puldis ja andis vastuseid, aga peab ütlema, et mul ei ole usku, et ta selle küsimusega väga tõsiselt on tegelenud, arvestades seda, et tema vastutusalas on ka põllumajandus. Oma kaks kuud tagasi me kutsusime lugupeetud ministri meie fraktsiooni, et arutada olukorda põllumajanduses. Täpselt kaks kuud läks aega selleks, et lugupeetud minister saada meie fraktsiooni, ja selle [kuu] kümnendal kuupäeval see kohtumine toimub. Ja väga huvitav oli ka see vastus, mis lõpuks saadi – tükk aega me ei saanud vastust, poolteist kuud ei saanud vastust, kas minister tuleb või ei tule. Ja siis lõpuks saime vastuse lugupeetud ministri sekretärilt, tsiteerin: "Nüüd me oleme puhkuselt tagasi. Nüüd on meil aega teiega kohtuda." Poolteist kuud oli sellest möödas. Ma arvan, et meil lonkab mitte ainult põllumajandus, vaid ka regionaalpoliitika. Täpselt samamoodi on lahendamata nii pangakontoreid kui ka postkontoreid [puudutavad] küsimused. See näitab ju tegelikult suhtumist. Riigikogu liige, Riigikogu fraktsioon pöördub lugupeetud ministri poole ja minister ei suvatse pooleteise kuu jooksul isegi vastata, vaid saadetakse poolteist kuud hiljem vastus sekretäri kaudu, tsiteerin [veel kord] seda lauset: "Nüüd me oleme puhkuselt tagasi." Ma tuletan meelde, mis meil põllumajanduses toimus. Maikuust [saati] olid meil väga suured sajud. Me teame, et meie lõuna- ja kagupiirkond on ära uppunud, põllumehed on hädas, sigade Aafrika katk tuli peale. Kus oli minister? Minister oli puhkusel. Ja võib ju arvata, et täpselt samasuguse [käitumis]mustriga valitsetakse ka seda teist poolt: regionaalpoliitikat. Loomulikult, see küsimus, mis arupärijad tõstatasid, on õigustatud ja õige. Me peame kõik selleks tegema, et inimesed, kes elavad maal, saaksid postkontoriteenuse kätte, saaksid pangateenuse kätte ja saaksid ka tasuta ühistranspordiga sõita maakondade piires. Siinkohal võib ära märkida ka selle, et kui eelmine koalitsioon oli koos, siis just nimelt see kolmikkoalitsioon lõpetas tasuta maakondliku ühistranspordi ära. Nii et kui regionaalpoliitikas leitakse need kohad, kus on midagi hästi tehtud, siis on loomulikult olemas ka need kohad, mis ei ole kõige paremini lahendatud. Teeme ühiselt kõik selleks, et, nii nagu ma ütlesin, need teenused edaspidi ei kaoks. Statistika kohaselt, mille ka minister välja käis, on alates 2015. aastast pangakontorite ja sularahaautomaatide arv vähenenud. Loomulikult mõjutab see kohalikku elu regionaaltasandil, ja see ei ole jätkusuutlik. Ehk siis riik peab sekkuma. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad interneti vahendusel! Head arupärijad! Teid on täna siin palju. Tegelikult see teema, mida sotsiaaldemokraadid täna tõstatasid, on väga oluline teema, see puudutab väga palju inimesi. Ja me teame väga hästi, et regionaalpoliitikas tuleb meil väga paljut veel teha. Ja loomulikult tahaks, et postkontorid töötaksid igas kohalikus omavalitsuses. Loomulikult tahaks, et oleksid pangakontorid avatud ja ka rahamasinad, -aparaadid, kust on võimalik raha välja võtta. Aga paraku olukord on täpselt selline, nagu ta on: mitte hea. Eks siin aastate jooksul erinevad ministrid on nende küsimustega tegelenud. Kui viljakad on olnud need töötulemused, see on omaette küsimus. Ja ka praegune minister oli siinsamas puldis ja andis vastuseid, aga peab ütlema, et mul ei ole usku, et ta selle küsimusega väga tõsiselt on tegelenud, arvestades seda, et tema vastutusalas on ka põllumajandus. Oma kaks kuud tagasi me kutsusime lugupeetud ministri oma fraktsiooni, et arutada olukorda põllumajanduses. Täpselt kaks kuud läks aega selleks, et lugupeetud minister saada enda fraktsiooni, ja selle [kuu] kümnendal kuupäeval see kohtumine toimub. Ja väga huvitav oli ka see vastus, mis lõpuks saadi – tükk aega me ei saanud vastust, poolteist kuud ei saanud vastust, kas minister tuleb või ei tule. Ja siis lõpuks saime vastuse lugupeetud ministri sekretärilt, tsiteerin: "Nüüd me oleme puhkuselt tagasi. Nüüd on meil aega teiega kohtuda." Poolteist kuud oli sellest möödas. Ma arvan, et meil ei lonka mitte ainult põllumajandus, vaid ka regionaalpoliitika. Täpselt samamoodi on lahendamata nii pangakontoreid kui ka postkontoreid [puudutavad] küsimused. See näitab ju tegelikult suhtumist. Kui Riigikogu liige, Riigikogu fraktsioon pöördub lugupeetud ministri poole ja minister ei suvatse pooleteise kuu jooksul isegi vastata, vaid saadetakse poolteist kuud hiljem vastus sekretäri kaudu, tsiteerin [veel kord] seda lauset: "Nüüd me oleme tagasi puhkuselt." Aga tuletan meelde, mis meil põllumajanduses toimus. Maikuust [saati] olid meil väga suured sajud. Me teame, et meie lõuna- ja kagupiirkond on ära uppunud, põllumehed on hädas, sigade Aafrika katk tuli peale. Kus oli minister? Minister oli puhkusel. Ja võib ju arvata, et täpselt samasuguse [käitumis]mustriga valitsetakse ka seda teist poolt: regionaalpoliitikat. Loomulikult, see küsimus, mis arupärijad tõstatasid, on õigustatud ja õige. Me peame kõik selleks tegema, et inimesed, kes elavad maal, saaksid postkontoriteenuse kätte, saaksid pangateenuse kätte ja saaksid ka tasuta ühistranspordiga sõita maakondade piires. Siinkohal võib ära märkida ka selle, et kui eelmine koalitsioon oli koos, siis just nimelt see kolmikkoalitsioon lõpetas tasuta maakondliku ühistranspordi ära. Nii et kui regionaalpoliitikas leitakse need kohad, kus on midagi hästi tehtud, siis on loomulikult olemas ka need kohad, mis ei ole kõige paremini lahendatud. Teeme ühiselt kõik selleks, et, nii nagu ma ütlesin, need teenused edaspidi ei kaoks. Statistika kohaselt, mille ka minister välja käis, on alates 2005. aastast pangakontorite ja sularahaautomaatide arv vähenenud. Loomulikult mõjutab see kohalikku elu regionaaltasandil, ja see ei ole jätkusuutlik. Ehk siis riik peab sekkuma. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad interneti vahendusel! Head arupärijad! Teid on täna siin palju. Tegelikult see teema, mille sotsiaaldemokraadid täna tõstatasid, on väga oluline, see puudutab väga paljusid inimesi. Me teame väga hästi, et regionaalpoliitikas tuleb meil väga palju veel teha. Ja loomulikult tahaks, et postkontorid töötaksid igas kohalikus omavalitsuses. Loomulikult tahaks, et oleksid pangakontorid avatud ja ka rahamasinad, -aparaadid, kust on võimalik raha välja võtta. Aga paraku olukord on täpselt selline, nagu ta on: mitte hea. Eks siin aastate jooksul erinevad ministrid on nende küsimustega tegelenud. Kui viljakad on olnud need töötulemused, see on omaette küsimus. Ka praegune minister oli siinsamas puldis ja andis vastuseid, aga peab ütlema, et mul ei ole usku, et ta selle küsimusega väga tõsiselt on tegelenud, arvestades seda, et tema vastutusalas on ka põllumajandus. Oma kaks kuud tagasi me kutsusime lugupeetud ministri oma fraktsiooni, et arutada olukorda põllumajanduses. Täpselt kaks kuud läks aega selleks, et lugupeetud minister saada enda fraktsiooni, ja selle [kuu] kümnendal kuupäeval see kohtumine toimub. Ja väga huvitav oli ka see vastus, mis lõpuks saadi – tükk aega me ei saanud vastust, poolteist kuud ei saanud vastust, kas minister tuleb või ei tule. Ja siis lõpuks saime vastuse lugupeetud ministri sekretärilt, tsiteerin: "Nüüd me oleme puhkuselt tagasi. Nüüd on meil aega teiega kohtuda." Poolteist kuud oli sellest möödas. Ma arvan, et meil lonkab mitte ainult põllumajandus, vaid ka regionaalpoliitika. Täpselt samamoodi on lahendamata nii pangakontoreid kui ka postkontoreid [puudutavad] küsimused. See näitab ju tegelikult suhtumist. Riigikogu liige, Riigikogu fraktsioon pöördub lugupeetud ministri poole ja minister ei suvatse pooleteise kuu jooksul isegi vastata, vaid saadetakse poolteist kuud hiljem vastus sekretäri kaudu, tsiteerin [veel kord] seda lauset: "Nüüd me oleme puhkuselt tagasi." Ma tuletan meelde, mis meil põllumajanduses toimus. Maikuust [saati] olid meil väga suured sajud. Me teame, et meie lõuna- ja kagupiirkond on ära uppunud, põllumehed on hädas, sigade Aafrika katk tuli peale. Kus oli minister? Minister oli puhkusel. Ja võib ju arvata, et täpselt samasuguse [käitumis]mustriga valitsetakse ka seda teist poolt: regionaalpoliitikat. Loomulikult, see küsimus, mis arupärijad tõstatasid, on õigustatud ja õige. Me peame kõik selleks tegema, et inimesed, kes elavad maal, saaksid postkontoriteenuse kätte, saaksid pangateenuse kätte ja saaksid ka tasuta ühistranspordiga sõita maakondade piires. Siinkohal võib ära märkida ka selle, et kui eelmine koalitsioon oli koos, siis just nimelt see kolmikkoalitsioon lõpetas tasuta maakondliku ühistranspordi ära. Nii et kui regionaalpoliitikas leitakse need kohad, kus on midagi hästi tehtud, siis on loomulikult olemas ka need kohad, mis ei ole kõige paremini lahendatud. Teeme ühiselt kõik selleks, et, nii nagu ma ütlesin, need teenused edaspidi ei kaoks. Statistika kohaselt, mille ka minister välja käis, on alates 2005. aastast pangakontorite ja sularahaautomaatide arv vähenenud. Loomulikult mõjutab see kohalikku elu regionaaltasandil, ja see ei ole jätkusuutlik. Ehk siis riik peab sekkuma. Aitäh!

Suur tänu teile! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Lauri rääkis siin härra regionaalministrist, kes nautis puhkust, ja tegelikult puhkama peab, suvel. Ega härra minister ei ole ainukene. Kolleeg Kalev Stoicescu, keda ma ei näe siin, tema nautis ka puhkust, kui ründedroon meil Elva vallas põldu ründas. Kulus nädal aega, kuni härra Stoicescu kutsus riigikaitsekomisjoni erakorraliselt kokku. Puhata oli vaja! Kuulge, aga see on lodev käitumine! Tervisele kasulik, aga riigimehelikult lodev käitumine. Aga see selleks. Muidugi võiks siin populistlikult rääkida, et kõik kontorid jäägu, olgu need postkontorid või pangakontorid, ja nii edasi. Muidugi, maailm muutub. Ma arvan, et meil kõigil on digivõimekus olemas, väga paljudel on. Aga vaadates statistikat, siis iga päev 170 000 inimest kasutab sularaha, mida on vaja välja võtta, isegi mingi 120 000 korda päevas võetakse seda välja. Kui vaadata neid projitsioone, olgu need Valgamaa või Põlvamaa või Jõgevamaa või Saaremaa [omad], siis pilt on tegelikult üsna kurb. Ma ei saanud härra ministrilt vastust. Võiks ju olla mingisugune kava, [mis näitaks,] kui kaugele võib minna, kui palju võib kokku tõmmata, mitu kontorit võiks olla. Võib-olla ei olegi vaja ühtegi kontorit. Koolivõrgu, perearstide ja kõige [selle pealt näeme, et] suur osa Eestist on ju turutõrke piirkond, aga inimesed millegipärast elavad seal. See on üldine probleem. Võiks ausalt rääkida, kui kaugele võib sellega minna. Loomulikult, sularaha sisse[makse] kohti on juurde tulnud, aga kõikide teiste [teenuste] kokkutõmbamine jätkub. Ja loomulikult, pangad vaatavad, kuidas on kasumlik, Omniva vaatab, kuidas on kasulik, kõik teised ka. Aga kusagil võiks olla ka riigi käsi. Regionaalminister on see õige [inimene], kes võiks kõike seda vaadata. Kui vaadata transporti, töökohti või kui vaadata härra ministri [valdkondadest] põllumajandust: suurfarmid ja veelgi suuremad. Olles vaadanud Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat, käinud Euroopas ja rääkinud kolleegidega, [võib öelda, et] väikesed, suured ja keskmised [ettevõtted] on tasakaalus. Meil on ainult suured ja väga suured. Aga see on ka julgeolekuga [seotud], toidujulgeoleku, töökohtadega ja kõik muuga. Et oleks reaalselt võimalik kasvatada näiteks puhast juurikat, maasikaid või mida iganes, mitte tuua neid Poolast või kusagilt mujalt ja müüa Tartu turul näiteks Kase talu või Tamme talu nime all. Kohalikke tootjaid on ju imevähe. Ma räägin praegu Tartust, aga sama on [ka mujal]. Kokkutõmbamine käib igal pool. Ma rääkisin hiljuti notarite juhtidega. Provintsides, nagu Valga ja kaugemad kohad, ei ole varsti enam notareid. Või need vähesed notarid on ainsad advokaadid või juristid, kes suudavad anda nõu mammikesele, kes läheb bussiga koju, ja nii edasi. Selline on terviklik pilt. Ja võib ka minna kaugemale. Tõesti, karul ega metsseal ei ole postkontorit või pangaautomaate vaja, aga inimestel on vaja. Kui [tuua veel näiteid, siis] kokku tõmmatakse ka looduskeskusi. Ma ei hakka [peatuma sellel], et Rainer Vakra on sotsiaaldemokraat, aga ta andis korralduse karu küüditada Endlast Tallinnasse. Kotkad ja kured ka. Looduskeskused pannakse kinni. Pole vaja mingeid ruume! Muidugi võib õppida ka äpis ja veelgi parem on loodust tundma õppida looduses. Aga need kohad – ja tegelikult sellele kuluv raha ei ole eriti suur – võiks siiski olemas olla. Iisakus pannakse samamoodi [looduskeskus] kinni. Keegi võiks vaadata tervikuna seda pilti. Regionaalminister on just see inimene või institutsioon, olgu [tema valdkond] siis kokku pandud põlluministri valdkonnaga või mõne teise valdkonnaga. Aga mulle tundub, et kahjuks on juhtimisstiil lodev. Härra minister ei pidanud vajalikuks meie fraktsiooniga [kohtuda] terve suvi läbi, kui katk möllas, põllud uppusid, kartulipõllul sai ujuda, ja nii edasi. Oli vaja puhata! Või kui meil laskus ründedroon Elva vallas, siis riigikaitsekomisjoni esimees puhkas. Aega küll! Niimoodi riiki juhtida ei saa, nii lõdvalt ja lodevalt. Aitäh!

Hea juhataja! Head kolleegid! Lauri rääkis siin härra regionaalministrist, kes nautis puhkust, ja tegelikult puhkama peab, suvel. Ega härra minister ei ole ainukene. Kolleeg Kalev Stoicescu, keda ma ei näe siin, tema nautis ka puhkust, kui ründedroon meil Elva vallas põldu ründas. Kulus nädal aega, kuni härra Stoicescu kutsus riigikaitsekomisjoni erakorraliselt kokku. Puhata oli vaja! Kuulge, aga see on lodev käitumine. Tervisele kasulik, aga riigimehelikult lodev käitumine. Aga see selleks. Muidugi võiks siin populistlikult rääkida, et kõik kontorid jäägu, olgu need postkontorid või pangakontorid, ja nii edasi. Muidugi, maailm muutub. Ma arvan, et meil kõigil on digivõimekus olemas, väga paljudel on. Aga vaadates statistikat, siis iga päev 170 000 inimest kasutab sularaha, mida on vaja välja võtta, isegi mingi 120 000 korda päevas võetakse seda välja. Kui vaadata neid projitsioone, olgu need Valgamaa või Põlvamaa või Jõgevamaa või Saaremaa [omad], siis pilt on tegelikult üsna kurb. Ma ei saanud härra ministrilt vastust. Võiks ju olla mingisugune kava, [mis näitaks,] kui kaugele võib minna, kui palju võib kokku tõmmata, mitu kontorit võiks olla. Võib-olla ei olegi vaja ühtegi kontorit. Koolivõrgu, perearstide ja kõigi [selliste asjade pealt näeme, et] suur osa Eestist on ju turutõrke piirkond, aga inimesed millegipärast elavad seal. See on üldine probleem. Võiks ausalt rääkida, kui kaugele võib sellega minna. Loomulikult, sularaha sisse[makse] kohti on juurde tulnud, aga kõikide teiste [teenuste] kokkutõmbamine jätkub. Ja loomulikult, pangad vaatavad, kuidas on kasumlik, Omniva vaatab, kuidas on kasulik, kõik teised ka. Aga kusagil võiks olla ka riigi käsi. Regionaalminister on see õige [inimene], kes võiks kõike seda vaadata. Kui vaadata transporti, töökohti või kui vaadata härra ministri [valdkondadest] põllumajandust: suurfarmid ja veelgi suuremad. Vaadates Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat, käies Euroopas ja rääkides kolleegidega, [on näha, et] väikesed, suured ja keskmised [ettevõtted] on tasakaalus. Meil on ainult suured ja väga suured. Aga see on ka julgeolekuga [seotud]: toidujulgeoleku ja kõik muuga, ka töökohadega. Et oleks reaalselt võimalik kasvatada näiteks puhast juurikat, maasikaid või mida iganes, mitte tuua neid Poolast või kusagilt mujalt ja müüa Tartu turul näiteks Kase talu või Tamme talu nime all. Kohalikke tootjaid on ju imevähe. Ma räägin praegu Tartust, aga sama on [ka mujal]. Kokkutõmbamine käib igal pool. Ma rääkisin hiljuti notarite juhtidega. Provintsides, nagu Valga ja kaugemad kohad, varsti ei ole enam notareid. Või need vähesed notarid on ainsad advokaadid või juristid, kes suudavad anda nõu mammikesele, kes läheb bussiga koju. See on terviklik pilt. Ja võib ka minna kaugemale. Tõesti, karul ega metsseal ei ole vaja postkontorit või pangaautomaate, aga inimestel on vaja. Kui [tuua veel näiteid, siis] kokku tõmmatakse ka looduskeskusi. Ma ei hakka [peatuma sellel], et Rainer Vakra on sotsiaaldemokraat, aga ta andis korralduse karu küüditada Endlast Tallinnasse. Kotkad ja kured ka. Looduskeskused pannakse kinni. Pole vaja mingeid ruume! Muidugi, võib õppida ka äpis ja parem on loodust tundma õppida looduses. Aga need kohad – ja tegelikult see raha ei ole eriti suur – võiks siiski olemas olla. Iisakus pannakse samamoodi [looduskeskus] kinni. Keegi võiks vaadata tervikuna seda pilti. Regionaalminister on just see inimene või institutsioon, olgu [tema valdkond] siis kokku pandud põllu[majandus]ministri valdkonnaga või mõne teise valdkonnaga. Aga mulle tundub, et kahjuks on juhtimisstiil lodev. Härra minister ei pidanud vajalikuks meie fraktsiooniga [kohtuda] terve suvi läbi, kui katk möllas, põllud uppusid, kartulipõllul sai ujuda, ja nii edasi. Oli vaja puhata! Või kui meil laskus ründedroon Elva vallas, siis riigikaitsekomisjoni esimees puhkas, aega küll. Niimoodi riiki juhtida ei saa, nii lõdvalt ja lodevalt. Aitäh!

Hea juhataja! Head kolleegid! Lauri rääkis siin härra regionaalministrist, kes nautis puhkust, ja tegelikult puhkama peab, suvel. Ega härra minister ei ole ainukene. Kolleeg Kalev Stoicescu, keda ma ei näe siin, tema nautis ka puhkust, kui ründedroon meil Elva vallas põldu ründas. Kulus nädal aega, kuni härra Stoicescu kutsus riigikaitsekomisjoni erakorraliselt kokku. Puhata oli vaja! Kuulge, aga see on lodev käitumine! Tervisele kasulik, aga riigimehelikult lodev käitumine. Aga see selleks. Muidugi võiks siin populistlikult rääkida, et kõik kontorid jäägu, olgu need postkontorid või pangakontorid, ja nii edasi. Muidugi, maailm muutub. Ma arvan, et meil kõigil on digivõimekus olemas, väga paljudel on. Aga vaadates statistikat, siis iga päev 170 000 inimest kasutab sularaha, mida on vaja välja võtta, isegi mingi 120 000 korda päevas võetakse seda välja. Kui vaadata neid projektsioone, olgu need Valgamaa või Põlvamaa või Jõgevamaa või Saaremaa kohta, siis pilt on tegelikult üsna kurb. Ma ei saanud härra ministrilt vastust. Võiks ju olla mingisugune kava, [mis näitaks,] kui kaugele võib minna, kui palju võib kokku tõmmata, mitu kontorit võiks olla. Võib-olla ei olegi vaja ühtegi kontorit. Koolivõrgu, perearstide ja kõige [selle pealt näeme, et] suur osa Eestist on ju turutõrke piirkond, aga inimesed millegipärast elavad seal. See on üldine probleem. Võiks ausalt rääkida, kui kaugele võib sellega minna. Loomulikult, sularaha sisse[makse] kohti on juurde tulnud, aga kõikide teiste [teenuste] kokkutõmbamine jätkub. Ja loomulikult, pangad vaatavad, kuidas on kasumlik, Omniva vaatab, kuidas on kasulik, kõik teised ka. Aga kusagil võiks olla ka riigi käsi. Regionaalminister on see õige [inimene], kes võiks kõike seda vaadata. Kui vaadata transporti, töökohti või kui vaadata härra ministri [valdkondadest] põllumajandust: suurfarmid ja veelgi suuremad. Olles vaadanud Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat, käinud Euroopas ja rääkinud kolleegidega, [võib öelda, et] väikesed, suured ja keskmised [ettevõtted] on tasakaalus. Meil on ainult suured ja väga suured. Aga see on ka julgeolekuga [seotud], toidujulgeoleku, töökohtadega ja kõik muuga. Et oleks reaalselt võimalik kasvatada näiteks puhast juurikat, maasikaid või mida iganes, mitte tuua neid Poolast või kusagilt mujalt ja müüa Tartu turul näiteks Kase talu või Tamme talu nime all. Kohalikke tootjaid on ju imevähe. Ma räägin praegu Tartust, aga sama on [ka mujal]. Kokkutõmbamine käib igal pool. Ma rääkisin hiljuti notarite juhtidega. Provintsides, nagu Valga ja teised kaugemad kohad, ei ole varsti enam notareid. Või need vähesed notarid on ainsad advokaadid või juristid, kes suudavad anda nõu mammikesele, kes läheb bussiga koju, ja nii edasi. Selline on terviklik pilt. Ja võib ka minna kaugemale. Tõesti, karul ega metsseal ei ole postkontorit või pangaautomaate vaja, aga inimestel on vaja. Kui [tuua veel näiteid, siis] kokku tõmmatakse ka looduskeskusi. Ma ei hakka [peatuma sellel], et Rainer Vakra on sotsiaaldemokraat, aga ta andis korralduse karu küüditada Endlast Tallinnasse. Kotkad ja kured ka. Looduskeskused pannakse kinni. Pole vaja mingeid ruume! Muidugi võib õppida ka äpis ja veelgi parem on loodust tundma õppida looduses. Aga need kohad – ja tegelikult sellele kuluv raha ei ole eriti suur – võiks siiski olemas olla. Iisakus pannakse samamoodi [looduskeskus] kinni. Keegi võiks vaadata tervikuna seda pilti. Regionaalminister on just see inimene või institutsioon, olgu [tema valdkond] siis kokku pandud põlluministri valdkonnaga või mõne teise valdkonnaga. Aga mulle tundub, et kahjuks on juhtimisstiil lodev. Härra minister ei pidanud vajalikuks meie fraktsiooniga [kohtuda] terve suvi läbi, kui katk möllas, põllud uppusid, kartulipõllul sai ujuda, ja nii edasi. Oli vaja puhata! Või kui meil laskus ründedroon Elva vallas, siis riigikaitsekomisjoni esimees puhkas. Aega küll! Niimoodi riiki juhtida ei saa, nii lõdvalt ja lodevalt. Aitäh!

Aitüma! Lauri Läänemets, palun! (Kõneleja küsib midagi.) Viis minutit! Kõik on kenasti saanud viiega hakkama, ma loodan, et ka sina.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! Lugupeetud minister! Probleem Eesti eluga selles ju on, et meil nähakse kõike turuloogikas. Kogu Eesti elu on turuloogikasse pandud. Kui te taandate inimeste elu ükskõik millises Eesti piirkonnas ostu-müügitehinguks, siis see ei saagi kunagi normaalselt lõppeda. Tegemist on eluga, sul on seal lapsed, sul on see piirkond, oma ajalugu, oma loogika – seda ei ole võimalik näha kui äritehingut ja vaadata, kas tasub ära või ei tasu ära. Ma arvan, et iga Eesti inimese elu tasub ära, iga inimese elu eest on mõtet seista ja võidelda. Ma arvan, et kui me räägime regionaalpoliitikast ja teenuste kättesaadavusest, on põhiküsimus see, et kas me tagame kõigile Eesti maksumaksjatele, kõigile Eesti lastele, kõigile pensionäridele teenuseid ja võimalusi igas Eesti piirkonnas, et nad normaalselt hakkama saaksid, või mitte. See on väärtuste küsimus! See on väärtuste küsimus! Reformierakond on olnud see erakond, kes on kogu aeg seda taandanud lihtsalt mingisuguseks äritehinguks. Nende arvates ei tasugi osade Eesti inimeste elu ära. Kolige Tallinnasse, siis saab hakata kasumit tootma. Seni, kuni te kuskil Valgamaal või Ida-Virumaal või saartel elate, olete te kulu Reformierakonna Exceli tabelis. See on kõige hullem asi, mis saab juhtuda: kui sa taandad inimese mingisuguseks Exceli numbriks, siis kaob ka usaldus riigi vastu, kaob usaldus valitsuse vastu ja siis kaob ühtsus, mis tegelikult hoiab ja kaitseb meid Venemaa või ükskõik millise vaenlase vastu, kes Eesti poole vaatab. Lauri Laats, mees Mustamäelt, enne küsis ja proovis siin teravalt sotsiaaldemokraate torgata. Ma tean, et Tallinna inimesena Lauri Laatsil ei ole tegelikult ettekujutust sellest, mis regionaalpoliitikas tehtud on, eriti mida sotsiaaldemokraadid teinud on, ja ma sellepärast võib-olla meenutan. Meenutan tõesti, et sotsiaaldemokraadid on selle eest seisnud, et maapiirkondadesse tuleks huvihariduse toetus, kuueklassiliste koolide toetus, üürimajade programm, Robin Hood, mis annab omavalitsustele raha juurde just maapiirkondades, et koolid, kultuurimajad, kõik sellised asutused püsiksid lahti. [Oleme seisnud selle eest, et] Euroopa Liidu ettevõtetele suunatud toetusrahad suunataks rohkem maapiirkondadesse, et seal oleks töökohti. Me tahtsime ka teha regionaalset tööstuspoliitikat: maksuerandid, kõik muud asjad. Piret Hartman regionaalministrina valmistas seda ette, Madis Kallas ka tegeles sellega. Sotsiaaldemokraadid osaliselt kindlasti sellepärast ja toiduainete käibemaksu langetamise soovi pärast valitsusest ka ära saadeti. Aga tõesti, neid asju me tegime. Ma tahaks lihtsalt teha Keskerakonnale siin ühe üleskutse. Vaadake, Eestis ei lähe asjad paremaks, kui me siin ainult omavahel niimoodi näägutame ja näpuga näitame, et näe, vaata, mis tema tegi ja tema tegi. Tegelikult ma ootaks ühel hetkel seda, et Keskerakond muudaks oma retoorikat ja tahaks koostööd teha, sest lõppkokkuvõttes näiteks astmelist tulumaksu on Eestis võimalik teha ainult siis, kui Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid seda koos otsustavad. Seni kuni jätkatakse sellist poliitikat, kus te välistate koostöö ja pigem poete paremerakond Isamaa külje alla, siis seda ju ei tule. Ärge valetage inimestele. Olge viisakad ja proovime rohkem pingutada koos. Aga ma jätkuvalt siia lõppu tahaks öelda seda, et see Türi probleem tegelikkuses on probleem väga paljude Eesti inimeste jaoks. Kui postkontor suletakse põhjusel, et ei leitud inimest tööle, siis tuleks palka tõsta. See, kui keegi tööle ei taha tulla, ei näita seda, et postkontorivajadust Türil ei ole. Mina näiteks olen päris mitme Türi inimesega rääkinud, kelle jaoks see on mure. Ma võin teile kinnitada, et seal näiteks elab üks Aili, ja see Aili on minuga rääkinud, et see on tükike tema elust ja kuidas tema hakkama saab nende asjadega. Meil ei ole mõtet Exceli tabeliks seda Eesti elu taandada ja öelda, et tasus ära või ei tasunud ära. Ja lõppkokkuvõttes erakondadele, kes olukorras, kus riigikaitsesse pannakse miljard eurot juurde, lubavad lihtsalt maksulangetusi – ärge lihtsalt tulge rääkima, et mingeid teenuseid ei saa osutada. Loomulikult, kui riigieelarves raha ei ole, siis ei saagi osutada. See on õige, et tuleb keskmise Eesti pere maksukoormat langetada, aga julgust võiks olla välja hääldada ka see, et rikkam osa ühiskonnast peab rohkem maksma. Ühtpidi on meil vaja neid teenuseid ja seda riiki nende inimeste toetamiseks, aga teistpidi on meil vaja neid inimesi toetada, et nad hakkama saaksid. Nii et vähem näägutamist, rohkem tegusid, ja ausust, sõbrad! Ausust ka nende asjade ajamisel. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! Lugupeetud minister! Probleem Eesti eluga selles ju on, et meil nähakse kõike turuloogikas. Kogu Eesti elu on turuloogikasse pandud. Kui te taandate inimeste elu ükskõik millises Eesti piirkonnas ostu-müügitehinguks, siis see ei saagi kunagi normaalselt lõppeda. Tegemist on eluga, sul on seal lapsed, sul on see piirkond, oma ajalugu, oma loogika – seda ei ole võimalik näha kui äritehingut ja vaadata, kas tasub ära või ei tasu ära. Ma arvan, et iga Eesti inimese elu tasub ära, iga inimese elu eest on mõtet seista ja võidelda. Ma arvan, et kui me räägime regionaalpoliitikast ja teenuste kättesaadavusest, on põhiküsimus see, et kas me tagame kõigile Eesti maksumaksjatele, kõigile Eesti lastele, kõigile pensionäridele teenuseid ja võimalusi igas Eesti piirkonnas, et nad normaalselt hakkama saaksid, või mitte. See on väärtuste küsimus. Reformierakond on see erakond olnud, kes on kogu aeg seda taandanud lihtsalt mingisuguseks äritehinguks. Nende arvates ei tasugi osade Eesti inimeste elu ära. Kolige Tallinnasse, siis saab hakata kasumit tootma. Seni kuni te kuskil Valgamaal või Ida-Virumaal või saartel elate, olete te kulu Reformierakonna Exceli tabelis. See on kõige hullem asi, mis saab juhtuda: kui sa taandad inimese mingisuguseks Exceli numbriks, siis kaob ka usaldus riigi vastu, kaob usaldus valitsuse vastu ja siis kaob ühtsus, mis tegelikult hoiab ja kaitseb meid Venemaa või ükskõik millise vaenlase vastu, kes Eesti poole vaatab. Lauri Laats, mees Mustamäelt, enne küsis ja proovis siin teravalt sotsiaaldemokraate torgata. Ma tean, et Tallinna inimesena Lauri Laatsil ei ole tegelikult ettekujutust sellest, mis regionaalpoliitikas tehtud on, eriti mida sotsiaaldemokraadid teinud on, ja ma sellepärast võib-olla meenutan. Meenutan tõesti, et sotsiaaldemokraadid on selle eest seisnud, et maapiirkondadesse tuleks huvihariduse toetus, kuueklassiliste koolide toetus, üürimajade programm, Robin Hood, mis annab omavalitsustele raha juurde just maapiirkondades, et koolid, kultuurimajad, kõik sellised asutused püsiksid lahti. [Oleme seisnud selle eest, et] Euroopa Liidu ettevõtetele suunatud toetusrahad suunataks rohkem maapiirkondadesse, et seal oleks töökohti. Me tahtsime ka teha regionaalset tööstuspoliitikat: maksuerandid, kõik muud asjad. Piret Hartman regionaalministrina valmistas seda ette, Madis Kallas ka tegeles sellega. Sotsiaaldemokraadid osaliselt kindlasti sellepärast ja toiduainete käibemaksu langetamise soovi pärast valitsusest ka ära saadeti. Aga tõesti, neid asju me tegime. Ma tahaks lihtsalt teha Keskerakonnale siin ühe üleskutse. Vaadake, Eestis ei lähe asjad paremaks, kui me siin ainult omavahel niimoodi näägutame ja näpuga näitame, et näe, vaata, mis tema tegi ja tema tegi. Tegelikult ma ootaks ühel hetkel seda, et Keskerakond muudaks oma retoorikat ja tahaks koostööd teha, sest lõppkokkuvõttes näiteks astmelist tulumaksu on Eestis võimalik teha ainult siis, kui Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid seda koos otsustavad. Seni kuni jätkatakse sellist poliitikat, kus te välistate koostöö ja pigem poete paremerakond Isamaa külje alla, siis seda ju ei tule. Ärge valetage inimestele. Olge viisakad ja proovime rohkem pingutada koos. Aga ma jätkuvalt siia lõppu tahaks öelda seda, et see Türi probleem tegelikkuses on probleem väga paljude Eesti inimeste jaoks. Kui postkontor suletakse põhjusel, et ei leitud inimest tööle, siis tuleks palka tõsta. See, kui keegi tööle ei taha tulla, ei näita seda, et postkontorivajadust Türil ei ole. Mina näiteks olen päris mitme Türi inimesega rääkinud, kelle jaoks isiklikult see on mure. Ma võin teile kinnitada, et seal näiteks elab üks Aili, ja see Aili on minuga rääkinud, et see on tükike tema elust ja kuidas tema hakkama saab nende asjadega. Meil ei ole mõtet Exceli tabeliks seda Eesti elu taandada ja öelda, et tasus ära või ei tasunud ära. Ja lõppkokkuvõttes erakondadele, kes [räägivad] olukorrast, kus riigikaitsesse pannakse miljard eurot juurde, ja lubavad lihtsalt maksulangetusi – ärge lihtsalt tulge rääkima, et mingeid teenuseid ei saa osutada. Loomulikult kui riigieelarves raha ei ole, siis ei saagi osutada. See on õige, et tuleb keskmise Eesti pere maksukoormat langetada, aga julgust võiks olla välja hääldada ka see, et rikkam osa ühiskonnast peab rohkem maksma. Ühtpidi on meil vaja neid teenuseid ja seda riiki nende inimeste toetamiseks, aga teistpidi on meil vaja neid inimesi toetada, et nad hakkama saaksid. Nii et vähem näägutamist, rohkem tegusid ja eriti ausust, sõbrad. Ausust ka nende asjade ajamisel. Aitäh!

Suur tänu teile! Hea kolleeg Lauri, vastusõnavõtud läbirääkimistel ei ole tegelikult arupärimistele vastamise puhul levinud, ja minu arust on väga hea, et need ei ole levinud. See on töö efektiivsuse huvides. Küll ma pean möönma seda, et kollane raamat ei tee vahet, kas need vastusõnavõtud on arupärimistele vastamise või seaduseelnõu puhul. Mul oleks väga hea meel, kui sa saaksid selle vastusõnavõtu teha nelja silma all Laurile. Aga kui sa ikkagi nõuad siin kõigi juuresolekul, siis … (Lauri Laats vastab kohapealt.) Aga ma väga tänan sind. Tõepoolest, see kõik on aja säästmise huvides meil, muidu loome pretsedente. Ja ma arvan, et Lauri kõrval, sinu paremal käel suurima heameelega kuulab sind. Head kolleegid, läbirääkimised ja ka selle päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud.

Suur tänu teile! Hea kolleeg Lauri, vastusõnavõtud läbirääkimistel ei ole tegelikult arupärimistele vastamise puhul levinud, ja minu arust on väga hea, et need ei ole levinud. See on töö efektiivsuse huvides. Küll ma pean möönma seda, et kollases raamatus ei tehta vahet, kas need vastusõnavõtud on arupärimistele vastamise või seaduseelnõu puhul. Mul oleks väga hea meel, kui sa saaksid selle vastusõnavõtu teha nelja silma all Laurile. Aga kui sa ikkagi nõuad siin kõigi juuresolekul, siis … (Lauri Laats vastab kohapealt.) Aga ma väga tänan sind. Tõepoolest, see kõik on aja säästmise huvides meil, muidu loome pretsedente. Ja ma arvan, et Lauri kõrval, sinu paremal käel suurima heameelega kuulab sind. Head kolleegid, läbirääkimised ja ka selle päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud.