Ligi ja lambad

Helir-Valdor Seeder on järgmine küsija. Küsimus on peaminister Kristen Michalile ja teema on sõnastatud selliselt: "Ligi ja lambad". Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Ütlen kohe alguses ära, et mina pean väga oluliseks professionaalsete ametnike tegevust ja olemasolu Eestis, ja õnneks neid professionaalseid ametnikke on Eesti riigis palju. Aga väga halb on see, kui me hakkame vastandama ametnikke ja poliitikuid. Ja ma tsiteerin "kaitseingel" Jürgen Ligit, kes on öelnud: "Riigiametnikke ministeeriumides ja muudes asutustes on umbes 3000, kes tegelikult hoiavad seda riigi kvaliteeti üleval, sõltumata sellest, missugused lambad valitakse lõpuks riigikokku ja pannakse valitsusse." Ma ei ole kuulnud teie hinnangut selle väljaütlemise kohta. Ja mul on küsimus, kas teile on teada, kes on need lambad, kes on pandud valitsusse. Need saavad olla ainult Eesti 200 ja Reformierakonna ridadest, sest ainult need kaks erakonda moodustavad valitsuskoalitsiooni. Olge hea, avalikustage. Või on see hinnang valijatele, et nad on valinud lambad Riigikokku, või midagi muud? Mina mäletan, et teie olite üks aktiivsetest hindajatest, kui siin ühe teise erakonna liikmed andsid tunduvalt vähem reljeefseid hinnanguid naaberriigi poliitikute kohta. Aga te olete jätnud nüüd oma parteikaaslase [arvamusele] oma riigi erinevate poliitikute ja valitsuseliikmete kohta hinnangu andmata. Teil on võimalus nüüd siin parlamendi ees seda teha.

Aitäh! Ma korra kasutan 20 sekundit teile vastamise ajast. Ma lihtsalt vaatasin vahepeal järgi, et ka näiteks Tunne Kelam on viisakalt kirjutanud, et vastuseis Rail Balticule on vesi Kremli veskile. Nii et ma soovitan vaadata seda järgi. Ja ei pea tõlgendama, mida ma olen öelnud. Ma olen palunud mitte sellesse vankrisse istuda. Igaüks ise otsustab. Ja sellest Rail Balticu ehitamise entusiasmist – ma siiski meenutan, et keskerakondlasest taristuministri Taavi Aasa ajal sai järsku aastast neli. Nii et saate temaga vestelda.

Härra peaminister, vastake nüüd palun Helir-Valdor Seedri küsimusele!

Aitäh! Ja nüüd tulen Helir-Valdor Seedri küsimuse juurde. Jürgeni väljaütlemisi saab kommenteerida Jürgen ise. Seda esiteks. Teiseks – ma loodan, et ma ei eksi, aga ma arvan –, ta vist on enim [kordi parlamenti] valitud saadik, kõige pikema staažiga siin saalis. Meil võib olla siin veel mõni, kellel on seda staaži piisavalt, et me jõuame talle ühel päeval kannule. Aga küllap ta oskab ise kommenteerida, mida ta sellega mõtles. Mina isiklikult arvan ka, et sõnakasutus peab olema korrektne. Ametnike ja poliitikute vastandamine on minu meelest kulunud, lame ja kindlasti ajast ja arust mõtteviis. Liiga palju on neid, kes ilmuvad ekraanile ja kelle ainukene sõnum on see, et Eesti riik on milleski süüdi või poliitikud on milleski süüdi, suutmata isikustatult öelda, mida keegi täpselt kuskil tegi. Ja ka Jürgenile [ütlen] samamoodi, et kui tal on etteheide kellelegi tema vaimsete võimete, käitumisviisi või sõnastuse osas, siis ta peaks tegema seda otse ja nimeliselt. Nii on kõige parem.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ega ma nüüd vastust ei saanud, aga ma loodan, et te kuluaarides avaldate need nimed. Huvitav on see, et teiste erakondade poliitikute väljaütlemisi olete valmis kommenteerima, aga enda erakonna poliitikute omasid mitte. Loomulikult me suhtleme ka Jürgen Ligiga otse. Aga mu teine küsimus puudutab ka ametnikke. Ma vaatan päevakorda, kus on valitsuse algatatud eelnõud, mida Riigikogu arutab. Kõik see on läinud väga loosunglikuks. Loen, et seletuskirjad algavad järgmiste lausetega: "Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust." Ja nii edasi. Järgmine eelnõu: "Eelnõu eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui ka eraisikute halduskoormust." Ja nii edasi. Järgmine seaduseelnõu: "Seadusemuudatusega vähendatakse looduskaitse bürokraatiat ja halduskoormust." Ja nii edasi. Seda loetelu võib väga pikalt jätkata. Nüüd lähen riigikontrolöri hinnangute juurde. Ta ütleb, et kui algul kärbitakse ja pärast antakse raha juurde, on ebaselge, kas kärbe tegelikult leidis aset või mitte. Jällegi loosunglikkus. Me teame, kuidas riik või praegune valitsus seda kärbet ellu viib: kuskilt midagi kärbitakse, seda võimendatakse meedias ja ajakirjanduses ja pärast tegelikult pannakse suurem summa asemele. Riigikontroll on juhtinud veel tähelepanu, et kui kõrvutada selle aasta riigieelarve seaduse lisa, milles on lahti kirjutatud tööjõukulud, majanduskulud ja muud toetused, mille [vähendamine] oli kärpe eesmärgina seatud, ning võrrelda neid kärpebaasiga, siis oli kärbitud eelarve nende kulude osas 155 miljoni euro võrra suurem kui eelnev eelarve. Ja nüüd selles kontekstis, kus te olete kokku leppimas või kokku leppinud, et te vähendate ametnike arvu 20% võrra, on minu küsimus, kas see ka tegelikult toimub. Ja mida tähendab 20% ametnikest? Kas see on sellest 3000-st, millest Jürgen Ligi räägib, või ka töölepingu seaduse järgi ametnikest, kümnetest tuhandetest, või veel millestki muust? [Küsin,] et oleks selge, keda te tegelikult kärpima hakkate ja kus see riigi kärpekoht siis tegelikult on.

Aitäh! Mitu päris erinevat küsimust. Esiteks kehtib kokku lepitud avaliku sektori kärbe 10% kolme aasta peale. Erand on pensionid, mida me ei kärbi. Seda ma olen korduvalt öelnud. Teiseks õpetajad, kolmandaks kaitsevõime ja neljandaks sisejulgeolek. Aastatel 2025–2028 kärbime kokku 1,4 miljardit, mille sees on ka juba eelmiste valitsuste tehtud otsused. 2025. aasta eelarves tööjõu-, majandamiskulud vähenesid 1%, veidi peale. Võib-olla on võrdlusena hea hinnata, et eelarve kasv on väiksem kui majanduskasv. Riigikaitsekulud on kasvanud 9,3% ja sotsiaalkulud 7,6%. See tähendab, et ülejäänud riigieelarve kasvas vaid 1,9%, alla 2%. Võrrelge seda siis majandusega ja majanduse mahu kasvuga. Valitsemiskulud, olgu öeldud, esimest korda pärast suurt majanduskriisi, finantskriisi lähevad allapoole. Vahepealsetel aastatel on need numbrid olnud ainult positiivsed. Meenutan, et ka teie olete vahepeal valitsuses olnud. Nüüd avaliku sektori töötajaskonna muudatused. Siin on tõepoolest levinud erinevaid veidraid müüte. Raul Eamets kirjutas, kuidas avaliku sektori kasv oli 10 000 inimest. Selle on valeks tunnistanud nii Delfi kui ka Äripäev. See ei vasta tõele. See kasvas kokku 155 teenistuja võrra, neist kohalikes omavalitsustes 117 ja riigiasutustes 38. Politsei- ja Piirivalveametisse lisandus 55, Kaitseväe koosseisu 138. See tähendab seda, et mujal riigiasutustes vähendati [töötajaskonda] 155 teenistuja võrra. Nii et kahjuks ei läbinud see [väide] faktikontrolli ei ühes, teises ega kolmandas kohas. Ja nüüd edasi. Meie eesmärk, nagu te lugesite eelnõude sissejuhatusest väga õigesti – aitäh teile selle eest! –, on täpselt see, et vähendada halduskoormust nii era- kui ka avalikus sektoris. Me oleme seda tööd koos Eesti riigi tippettevõtjatega alustanud. Valitsus.ee leheküljel saate seda juba vaadata, seal on jooksev loendur, milliseid norme, kontrolle, bürokraatiavälju me maha võtame selleks, et oleks vähem inimesi vaja ametitesse neid [asju] kontrollima. Eesmärk ongi jõuda selleni – ma tean, et see on kõrge eesmärk, hea, kui poolgi sellest saavutame, aga eesmärk peab kõrge olema –, et umbes viiendiku võrra vähem inimesi on ametites sellega tegelema vaja. See kõik sõltub sellest, kui edukad ja kui kiired me oleme nende normide vähendamisel, nii et ma loodan ka teilt sellele tuge. Ja veel kord, kui on rohkem huvi selle teema vastu, siis valitsus.ee leheküljel on see loendur ilusti olemas. Sealt saab vaadata, mis täpselt on torus, mis on tulemas ja millega tegeleme. Ja anname hoogu juurde.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Maastik. Palun!

Härra eesistuja! Austatud peaminister! Mina puudutan oma pinginaabri esitatud küsimuse teist poolt ehk siis lambaid. Teatavasti on Saaremaal üks suuremaid lambakasvatuspiirkondi. Ühtlasi on seal lambakogu, mida ma siinkohal kutsun ka teid külastama. Saaksite sealt võib-olla nii mõndagi head tarkust, kuidas riigijuhtimise juures paremaid otsuseid teha. Praegu on valitsuses ringlemas haridusministri määrus, kus soovitakse kooliaja algust, õppetöö algust viia kella üheksale hommikul. Praeguse määruse kohaselt on nii, et [algus] on kell kaheksa, aga võib ka hiljem. Uues määruses on kell üheksa, aga võib ka varem. Ja jääb täiesti arusaamatuks, miks sellise asendustegevusega tegeletakse. See toob kaasa küllaltki suuri probleeme, eriti just maapiirkondades, arvestades seda, et koolidel on vaja need õpilased kuidagi kooli saada. Busside ja transpordi ümberkorraldamine on seotud väga suurte kulutustega. Lisaks kujutage ette, et maal õppiv laps peab minema tund aega hiljem kooli, mitte kell kaheksa, vaid kell üheksa, ja siis peab minema kuskil kaugemal keskuses olevasse huvialaringi. Kõik see rikub ära praegu kehtivad ajalised graafikud. Ma võin oma tütarde pealt öelda, et kui nad [praegu] jõuavad koju kella seitsme, poole kaheksa ajal, siis nad jõuaksid veel pool tundi või tund aega hiljem. Küsimus ongi, mis on selle seadusemuudatuse või määruse mõte. Miks te tegelete seal valitsuses asendustegevusega, tekitate juurde bürokraatiat ja probleeme?

Aitäh! Noh, nagu teie pinginaaber ütles – te ilmselt ei kuulnud küsimuse algust, võib-olla kuulsite –, tegeleb valitsus vastupidisega, elu lihtsamaks muutmisega. Haridusministeeriumi määrus, mille haridusminister saatis välja, on ju praegu arutelul ja kooskõlastusel. Eks nad siis tagasiside alusel toimetavad. Mina saan aru, et see kellaaeg puudutab seda, mis kell vaikimisi algavad koolitunnid, aga iga kool, nagu te täpselt küsimuses osutasite, on ju vaba seda otsust tegema. Ja kool teebki selle otsuse. Väga paljud ühiskonnas tervitavad seda, et kool algab vaikimisi kell üheksa, mitte kell kaheksa. On koole, kus on vastupidi otsustatud juba praegu, et vaikimisi peaksid kell kaheksa tunnid algama. Nii et, veel kord, me jõuame tagasi sinna, et iga kool saab selle otsuse ise teha. Haridusvaldkonnas nende ministeeriumi välja pakutud reeglite puhul on ka minu soovitus neile, et kõik asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Koolid on ise pädevad otsustama. Nii et seda saate ehk haridusministri käest täpsemalt küsida. Ja erinevate lammaste kasutamine – jah, olge ettevaatlik, teie pinginaaber on väga mures selle pärast, kui kuskil Riigikogus keegi kedagi lambaks nimetab.

Suur tänu! Lõpetame tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.