Kärped

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on kärped. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Räägime nendest [suunistest], mida te olete praegu Rahandusministeeriumi kaudu teistele ministeeriumidele andnud, ehk see plaan kärpida 200 miljonit, mis peaks olema tulevikus suunatud kaitsesse. Ja nii nagu ma sain aru, otsustas valitsus suunata 200 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika [fondi] toetustest kaitsevaldkonda. Tegemist on selle rahaga, mille taha veel ei ole kindlat tegevust kirjutatud. Ja sellest lähtuvalt peaks Kliimaministeerium kärpima ja edastama kaitsekuludeks 85 miljonit, Haridus- ja Teadusministeerium 38 miljonit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 24 miljonit, Sotsiaalministeerium 17 miljonit, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 16 miljonit, Justiits- ja Digiministeerium 14 miljonit ning Kultuuriministeerium ja Riigikantselei kumbki 3 miljonit. Sellest lähtuvalt ma küsingi. Kui vaadata Kliimaministeeriumi [eelarvet], siis [selgub, et] see 85 miljonit on see summa, mis puudutab tegelikult kortermajade renoveerimist ehk siis energiatõhususe küsimust. Kui Kliimaministeerium peaks tegema ettepaneku, et see on ainuke koht, kust oleks võimalik kärpida, et 85 miljonit suunata kaitsekuludeks – teie kui endine kliimaminister kindlasti teate seda murekohta, mis puudutab meie korterelamute renoveerimist –, kas te oleksite selle otsusega päri? See on esimene küsimus. Või siis ütleksite, et ei, tegelikult oleks vaja raha ministeeriumist kuskilt mujalt leida, kui selline võimalus on? Ja [küsimuse] teine pool puudutab Justiits- ja Digiministeeriumit. Selles olukorras, kus meil tegelikult pensionide väljamaksmine on ohu all, süsteem lihtsalt ei toimi, kas me ei võiks sealt ikkagi suunata raha selleks, et teha süsteem korda sellisel viisil, et pensionärid oleks kindlad, et viiendaks kuupäevaks see pension ka laekub, mitte nii, nagu see oli eelmine aasta, kus 11 korral terve aasta jooksul oli see väga suure küsi[märgi] all?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt see, mis puudutab pensionide väljamaksmise printsiipe ja selle digitaalset lahendust, et viies kuupäev oleks viies kuupäev ja kõik asjad saaks õigel ajal tehtud. Ma olen ka kirjeldanud oma vaadet siin, et kui me oleme digiriik ja me oleme öelnud, et pensionide väljamaksmine peab viiendal toimuma, siis ta peab toimuma. See tähendab seda, et tuleb investeeringud ära teha, selleks et see nii toimuks. Selles pole mingit kahtlust. Teie kolleeg Helmen Kütt on seda mitmel korral minult küsinud. Minu meelest on see väga õigustatud küsimus ja minu positsioon on olnud muutumatu. See tähendab seda, et need investeeringud tuleb ära teha, et õigel ajal oleks pension välja makstud. See peab olema klaar. Ja sotsiaalminister Karmen Joller süsteemi seest juba selleks raha otsib. Kui ta seda piisavalt ei leia, leiame eelarvest juurde, et see investeering saaks tehtud ja asjad saaks korda. Aga loomulikult tuleb arvestada, et IT-investeeringud võtavad aega. See ei ole mingi õigustus ega vabandus, need asjad tuleb korda saada. Eriti sellest vaatest, et kui me oleme tubli, eeskujulik digiriik, kelle teenused on pea sada protsenti online'is kättesaadavad, siis peavad ka sellised asjad meil korras olema. Seda esiteks. Teiseks küsisite 200 miljoni [euro mahus] ümbertõstmiste kohta. Võib-olla sellise mõtteharjutusena – ma ei tea, kas ta on hea mõtteharjutus, aga ma siiski pakun selle välja – [ma soovitan mõelda nii, et] nendel eelarveridadel ehk kasutamata rahal siiski otseseid kulutusi veel taha ei ole võetud. Nii et tasub sellest ettekujutusest lahti lasta, et miski on millegi või kellegi oma. 500 miljonit on võimalik euroreeglite järgi ringi tõsta. Seda ERR-i uudis minu meelest ka väga hästi kirjeldas. Vaatan, võib-olla leian pärast sellegi üles. 200 miljonit ringi tõsta, jah, on tõesti suur otsus. [See on] suur summa, pole kahtlust. See mõjutab läbivalt pea kõiki valdkondi. Me peame tegema tulevikuprogrammide arvelt – aga ma rõhutan: [rahale] ei ole kulutusi veel taha kirjutatud – ümbertõstmisi. Majade renoveerimise printsiip pole muutunud. Majade renoveerimise tegevusliin peab olema stabiilne läbi aastate ja ma arvan, et ükskõik, kes parajasti valitsuses on, peab selle printsiibi põhjal jätkama. Nii et eks Kliimaministeerium ise peab pakkuma, mille arvelt nad kokku tõmbavad – neil on ka enim välisrahastust –, et saaks need sammud astuda. Umbes kahe nädala jooksul tulevad need ettepanekud ja seejärel saame hinnata, mida täpselt me kaitsevõimes selle 200 miljoniga teha saame, on see siis kaitsetööstuses tööstusparkide arendamine, on see mingi muu taristu arendamine, mistahes võimete arendamine. Ainuke piirang, mis seal on, [on see, et] relvi ja laskemoona selle eest osta ei saa. Kõike muud saab teha.

Suur tänu! Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Te mainisite ERR-i uudist. Tegelikult ERR-i portaalis oligi üksipulgi kogu see temaatika lahti kirjutatud ja sellest uudisest lähtuvalt ma selle küsimuse ka koostasin. Need numbrid, mis ma välja tõin ministeeriumide lõikes, olid ka täpselt sellest uudisest pärit. Samas uudises oli tegelikult ka kirjas Kliimaministeeriumi [eelarvest] võimalik [rida], kust raha kaitsekuludesse suunata. See oli 85 miljonit ja see oligi kortermajade renoveerimise toetuse fond. Nüüd, kui vaadata majandusministeeriumi poolt välja öeldut ja seda, kust nad võiksid kokku kraapida selle raha, siis majandusministeerium kaalub ümber suunata vahendid, mis olid planeeritud ettevõtluse, innovatsiooni ja digitaliseerimise toetuseks. Ehk siis väga oluline punkt, millele ka te juhtisite tähelepanu. Digitaliseerimine ja innovatsioon on väga olulised. Ma tõin need kohad tegelikult välja [selleks, et küsida,] kas need on ainukesed kohad, kust on võimalik kärpida. Pigem see on minu küsimus. Kui me kuskilt kärbime ja [raha kuhugi] suuname, siis mingisugused valdkonnad jäävad rahata ja see on arusaadav. Aga teine pool: teil on ju plaanis muuta tulumaksusüsteemi ehk maksuküür ära kaotada. Me teame, et maksuküüru [kaotamisest] tulenev kulu riigieelarvele on peaaegu pool miljardit ja vastavalt aastatele ta muutub. Kas te ikkagi ei arva, et selle asemel, et praegu anda ministeeriumidele ülesanne, et nad peaksid kärpima ja suunama raha teisele eelarvereale, võiks ikkagi mõelda hoopis suuremalt? Lisaks ma räägin bürokraatia kärpimisest. Kuidas sellega üldse lood praegu on?

Aitäh! Küsimuse lõpp jäi veidi segaseks, seal oli palju erinevaid mõtteid, aga ma püüan jõudumööda vastata. Jah, te ei eksi. Tõepoolest, olukord on selline, et kui kaitse on prioriteet, siis kaitsevõime kasvatamiseks tuleb teistes valdkondades tegevusi koomale tõmmata. Ma arvan, et te saate õigesti aru. Ma arvan, et see on olnud ka Eesti ühiskonna ootus valitsusele, et kui me peame kaitsevaldkonda prioriteediks, siis me astume samme, mis ka rahaliselt tagavad selle prioriteedi täitmise. Nii et seetõttu tõmmatakse kokku erinevate valdkondade pealt ja [tõstetakse raha] ümber, et me suudaks kaitsevõimet tõsta. See on igal juhul kooskõlas Eesti pikaajaliste huvidega ja strateegiliste huvidega. Seetõttu eri ministeeriumid vaatavadki oma tulevikuprogrammid üle. Vaatame, mida saame tõsta kaitsevõime parandamisse. Kaitsevõimet ma siiski mõtestaks veidi laiemalt, nagu Euroopas on tehtud. Selle hulka kindlasti võiks käia ka kaitsetööstuse areng, sest me tahame Eestis oma tööstuse kasvu. Me tahame seda võimet, mida Ukrainast õpituna ju võiks kõik riigid ideaalis tahta, et kui olukord muutub kriitilisemaks, siis on neid tootmisi, neid tööstusi, neid ettevõtteid, neid inimesi, kelle peale loota ja kes sellel hetkel seal teevad seda, mida on vaja. Ukrainas on innovatsioon kaitsevaldkonnas tohutult kiiresti läinud. Nii et jah, tõstame [raha] kaitsevõimesse ja ilmselt laiemalt võivad selle alla kuuluda ka erinevad military mobility projektid ja nii edasi. Hindame üle, mis on Kaitseministeeriumi plaan. Teiseks küsisite maksude kohta. Teil on õigus, me kaotame sellesama Keskerakonna-Isamaa, Isamaa-Keskerakonna ühise maksuküüru. Urmas Reinsalu jonnakalt räägib eetris sellest kui Reformierakonna maksuküürust ja mulle see väga meeldib. See on väga südamelähedane, et ta sellest räägib. Aga siiski lapsevanemad võiks oma lapse omaks võtta, ei maksa teil ega Isamaal seda häbeneda. See on teie tehtud maksuküür, mis inimesi koormab, ja selle me kaotame. See tähendab seda, et 2026. aastast kõigi inimeste tulumaksuvaba miinimum on 700 eurot, välja arvatud pensionärid, kellel see on kõrgem. Keskmist palka teenivale inimesele jääb aastas umbkaudu 1500 eurot rohkem raha kätte. See kindlasti aitab inimestel paremini toime tulla, tulevikus paremini toimetada, oma tuleviku kindluseks investeerida. Nii et tõsi, seda me teeme.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Selle niinimetatud maksuküüru kaotamise hinnaks on muidugi see, et te tõstate kõikvõimalikke makse, ajutised maksud teete püsivaks, mis kokkuvõttes viib inimeste taskust palju rohkem raha minema. Aga küsin seoses kärbetega. Meil järjest kärbitakse teehoiukava, teed lagunevad, neljarealisi maanteid ei ehitata, aga samal ajal on valitsus valmis tellima 70 miljoni euro eest ronge Rail Balticu jaoks, kuigi meil ei ole kindlust, kust me leiame puuduoleva raha raudtee valmis ehitamiseks. Riigikontroll on hinnanud, et see on 1,8 miljardit, mida meil on veel vaja. Samuti pole meil kindlust, et Läti omalt poolt oma osa ehitab. Esmaspäeval oli korruptsioonivastase erikomisjoni istungil see teema arutlusel. Osales ka Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees, kes [tõi välja] ka vastava analüüsi ja arvutused, ja tema omalt poolt kinnitas, et enne 2035. aastat ei tule Lätist mingit raudteed meie poole. Põhimõtteliselt täna me oleme mitme miljardi eest ehitamas raudteed ja tellime 70 miljoni euro eest ronge [ainult selleks], et sõita Tallinnast Läti piirini. Nagu ma naljaga pooleks ütlen, on Rail Balticust meil saanud Tallinna-Häädemeeste ekspress. Lisaks hakkab igal aastal kuluma 50 miljonit eurot selle ülalpidamiseks. See on kusjuures rohkem, kui Elroni kõigi praeguste liinide kulu kokku, mis on 30 miljonit. Kahjuks Kliimaministeeriumil täna puudub riskianalüüs ja varuplaan olukorraks, kus me oleme väga tublid, ehitame kõik valmis, aga lätlased jätavad oma osa tegemata. Mis on teie nägemus tulenevalt tänasest majanduslikust ja kärpepoliitika [olukorrast], kus meil ei ole raha, et neljarealisi maanteid ehitada, ja vajame raha ka kaitsekuludeks? Kas meil on tõesti täna mõtet panna miljardeid sellesse, et sõita Tallinnast Häädemeesteni? Kuidas te näete, et saaks tagada parema koostöö Lätiga, et need valmimistähtajad kuidagigi saaksid sünkroniseeritud?

Aitäh! Mulle meeldis see Päevalehe juhtkiri, kus oli sellel teemal viisakalt öeldud – seal ei olnud päris otse öeldud –, et eks see kohtumine teil seal komisjonis oli selline, nagu Reinsalu oleks kohtunud Reinsaluga. Hästi palju erinevaid selliseid, kuidas öelda, laetud mõtteid ja tegelikkusega üsna vähe pistmist. Ma mõistan, et ühendus Euroopaga on küll enamiku Eesti inimeste huvides, aga mitte võib-olla vähemuse huvides. Eestis on aastaid tehtud Kremlist tulevat vastutööd Rail Balticule, ma arvan, et Baltimaades samamoodi. Seda ei ole ju varjatud. Nende vaates tegelikult see, et Eesti on Euroopaga ühenduses, mida, ma meenutan, tahtis juba Lennart Meri, on ju nende mõjuvõimu kaotus. Siis ei ole enam idast tulevat õnne ja transiiti, vaid on põhja-lõuna kaubandus ja põhja-lõuna ühendus, mis tegelikult seob Eestit Euroopa südamikuga ja Euroopa südamikku seob Eesti ja miks mitte ka Soome ja Põhjamaadega. Seda esiteks, üldise vaatena. Teiseks, Eesti on tõepoolest kõige tublim Rail Balticu ehitamisel ja mul on selle üle ainult hea meel. Ma arvan, et selle üle tuleks uhkust tunda. Eesti Rail Balticu hangetega töö käib. Alati me võime oma nõudlikkuses tahta paremat ja öelda, et asjad peaksid [minema] kiiremini. Aga ometigi me oleme selles kõige tublimad, tegutseme. Ja üsna peatselt, lähiaastail, ma arvan, on suur osa trassist, kui mitte kogu [trass], juba ehituses. See on väga hea ja tugev sõnum. Läti poolele oleme me täpselt samamoodi positiivset toetust avaldanud, sest me taotleme Euroopast koos täiendavat rahastust Rail Balticule, loomulikult, valmisolekuga ka enda vajak katta. Ma meenutan, et selgi aastal me leidsime eelarvest hulga raha, sadu miljoneid tegelikult, Rail Balticu kiiremaks arendamiseks. See oli keeruline. Seal saavad tööd meie taristuehitajad. Ja kui te [ütlete], et maanteed ei ehitata, siis ma siiski veidi korrigeeriks seda. Lähiaastatel läheb ka maantee ehitusse, loomulikult [lühem osa], kui tahaks. Tahaks rohkem. Teedeehitust tahaks kindlasti rohkem, pole kahtlust. Aga taristuehitus siiski hoiab seda turgu tasakaalus, nii palju kui on võimalik. Nii et selliste laetud väidete segamine, et Rail Baltic on midagi pisikest ja vastuolus Eesti tulevikuhuvidega – võib-olla Eesti parlamendierakonnal ei maksa asuda nende ritta, kes kujutavad Eestit ette isoleeritud saarekesena, mitte Euroopaga ühenduses oleva riigina. Ja ma veel kord meenutan, et Eesti riigil on strateegiline eesmärk ennast julgeoleku ja majanduse mõttes ühendada Euroopaga paremini, mitte halvemini. Selle jaoks ongi Rail Balticut vaja ja Eesti on selles väga tubli olnud. Aitame ka Lätit nii palju kui võimalik ideedega ja Euroopas läbirääkimistel, et oleks täiendavat rahastust ja ühendus tuleks võimalikult kiiresti.

Suur tänu! Ja ma lõpetan meie teise küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me saame kolmanda küsimuse juurde minna, on siin küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Ma tunnen, et tegelikult ei olnud see absoluutselt kohane peaministrile, et kui mina räägin Rail Balticuga seotud muredest ja Eesti inimeste muredest, siis ta toob koheselt paralleeli Kremli jutupunktidega. Ja see oli suunatud ju ka Läti kolleegile, kes töötab Lätis ja tuli külla, rääkis korruptsioonivastases erikomisjonis oma murest. Ma palun tulevikus sellistest väljaütlemistest pigem hoiduda! See kindlasti ei ole kohane.

Aitäh! Ma saan seda lugeda ainult osaliselt protseduuriliseks küsimuseks, sellepärast et mina kuulsin peaministri vastuses pigem palvet selle teemaga tegeleda viisil, mis aitaks projekti eest vedada. Seetõttu mul on väga keeruline seda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks lugeda. Aga Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mul on teile küsimus. Kas tõesti on kohane sildistada? Selle palve juures oli tegelikult ka ju sildistamine ja mingisugune väide, mis ei vasta tõele. Väide oli see, et üks erakond, kelle [liige] parasjagu küsis, ehk siis Keskerakond on Rail Balticu vastu. Ei ole! Meil on lihtsalt mure, sest see projekt on väga suuremahuline. Me oleme jälginud, et see projekt tegelikult ei edene. Seda projekti on ju tegelikult lükatud kogu aeg edasi. Ma kõike seda ajalugu ei hakka praegu rääkima. Ja nüüd on selline olukord, et tegelikult Keskerakond juba aasta aega tagasi juhtis tähelepanu, et kuna lätlastel ei ole jõudlust – see tuligi välja –, peaksime siinsamas Riigikogus moodustama erikomisjoni nagu lätlased. Seda Riigikogu ei toetanud. Et ei jääks valet muljet, [siis ütlen, et] me tahame lihtsalt juhtida peaministri tähelepanu, et meil on probleem ja selle probleemiga tuleb väga konstruktiivselt tegeleda. Kui vaja, siis tuleb ka läbirääkimisi pidada lätlaste ja leedulastega, et saada mõistlik lahendus sellele projektile. Vastasel juhul, nagu eile taristuminister ütles, ostame rongid ja niikaua, kuni lätlased seda asja valmis ei ole ehitanud, hakkame sõitma Läti piirini. Vaat seda me ei taha!

Aitäh! Jälle te lähete sisusse ja eeldate, et ma peaksin hakkama nüüd siin mingisuguseid sisulisi kommentaare andma. Kui te tahate sisulist kommentaari, siis palun, ma võin selle teile anda. Ma tunnen Andris Kulbergsi isiklikult väga hästi ja ta on väga tugev Rail Balticu toetaja. Tema huvi on see, et Rail Baltic ehitataks õigeaegselt valmis. Ehk siis selles mõttes ma usun, et me kõik oleme seda meelt, et see projekt on Eestile vajalik. Ja peaminister ei sildistanud minu hinnangul oma vastuses mitte kedagi, vaid ta esitas palve, et kui me seda teemat käsitleme, me käsitleksime seda tõesti viisil, mis aitaks seda projekti edendada. Ühtlasi on see ju kolme Balti riigi projekt. Aga nagu ma ütlesin, veel kord, et kui te soovite mult saada sisulisi vastuseid, siis ma ei saa teile neid anda. Head sõbrad! Tõepoolest, protseduuriline küsimus on istungi läbiviimise protseduuri kohta, teeme selle siinkohal selgeks ja läheme edasi, sellepärast et meil on infotunnis veel 14 küsimust. [Protseduurilisi] küsimusi selliselt kasutades me ei jõua küll mitte kuskile. Helle-Moonika Helme, ma ei võtaks teie protseduurilist küsimust lihtsal põhjusel, et siin on Helir-Valdor Seeder, Varro Vooglaid, Raimond Kaljulaid ja kõik järjekorras. Meil on 14 küsimust. Mida me siin teeme? Katsume küsida siis, kui on tõesti protseduuriline küsimus.