Arupärimine Võru lasketiiru kohta (nr 737)

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Priit Sibula ja Rain Epleri 27. märtsil 2025 esitatud arupärimine Võru lasketiiru kohta, nr 737. Kõigepealt [teeb] ettekande Riigikogu liige Priit Sibul ja peale seda on ministril võimalus vastata.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Esmalt ma tahan väga tänada Põlva spordiveterani Ilmar Tagelit, kes vaatamata oma kõrgele eale, mida on rohkem kui 82 aastat, tunneb muret selle pärast, mis saab Põlva lasketiirust. Ta on teinud seda pikka aega ja pöördunud erinevate poliitikute, nii rahvasaadikute kui ministrite poole, aga vastuseid pole saanud. Ja me Rainiga arvasime, et ega paremat hetke kui praegu tõenäoliselt ei saabu Eesti poliitilises ajaloos, sest uus minister Igor Taro tunneb väga hästi nii Võrumaad, kust ta pärit on, kui ka Põlvamaad, kus ta praegu elab, ja [teab], mis seisus need asjad on. Ühelt poolt väga konkreetsed küsimused, mis puudutavad Põlva ja Võru lasketiiru, aga teiselt poolt ka märksa laiemad küsimused, mis puudutavad Soome eeskujul võimalike lasketiirude rajamist ja [neis] toimetamist. Aga konkreetsest objektist [rääkides huvitab] ka see, kuidas on võimalik – kui sellised aktiivsed inimesed nagu Ilmar tahavad teatavat asja ja pöörduvad – üks objekt kuhugi Siseministeeriumi arengukava reale või mingisse projekti kirja saada, millise summaga täpselt ja mis ajal, ja kuna siis võivad need asjad sündima ja juhtuma hakata. Sellest loodame õige pea ministrilt kuulda. Aga veidi täpsemalt. See lugu on ju huvitavam, kui pealtnäha tundub. 25. septembril hea kolleeg Anti Allas kirjutas oma sotsiaalmeedialeheküljel: "Hea meel on teatada ülipositiivsest otsusest Võrumaale – tegelikult Kagu‑ ja Lõuna-Eestile laiemalt. Tänan südamest tulihingelist oma valdkonna head spetsialisti – Anti Paapu, kes olulist sisendit koondas ja igas suunas jagas. Tänu sellele oli ka minul võimalik konkreetse objekti eest seista. Nimelt – Võru saab lähiaastatel kaasaegse siselasketiiru ja taktikahoone. Tiir võimaldab laskmist 270 kraadi, ehk see saab olema moodsaim politsei tiir Eestis, kus saab mitte lihtsalt otse tulistada, vaid teha harjutusi liikumisega ja erinevas suunas lasta. Nii püstol kui automaat. Taktikamaja on aga selleks, et politsei saaks harjutada oma taktikalist liikumist erinevates situatsioonides hoones sees. Samuti hakkab seda maja kasutama Päästeamet, kes samuti peab hoones läbiviidavaid päästetöid harjutama. Taristut hakkavad kasutama Lõuna-Eestis paiknevad politseinikud, päästjad ja abipolitseinikud. See on aga eriti oluline piiri ääres paiknevatele kiirreageerijatele ja piirivalvuritele ning loodavale 1000‑mehelisele politsei kriisireservile. See on osa Eesti idapiiri tugevdamise võimest, lisaks relvale ja piirirajatistele on selle osaks ka väljaõpe. See investeering lisab elujõudu meie piirkonnale. Just selle eest ma Toompeal seisan. Hoone eskiisi lisada ei olnud – seetõttu panin praeguse politsei- ja päästemaja pildi." Nii kirjutas siis hea kolleeg Anti Allas 25. septembril 2024, sel ajal kui keegi teine siin majas sellest objektist veel mitte midagi ei teadnud. Huvitav nüanss on veel see, et Anti õigesti räägib, et üks lasketiir aitab kaasa ju sisejulgeolekule ja relvade käsitsemisega toimetamisele, aga seesama hea minister Igor Taro peab täna vastama sotside arupärimisele, kas Eestis on ikka mõistlik inimestele relvi kätte jagada. Seal Anti on veidi skeptilisem, et võib-olla ikkagi igaühele relva ei pea andma, [et sellega] harjutada ja toimetada. Väike vastuolu selles on. Aga erinevate arutelude käigus parlamendis tekkis vist Antil endalgi ühel hetkel küsimus, et äkki on tegemist katuserahaga. Kui oli minister Jürgen Ligi umbusaldamine, siis ta uuris Ligilt, et mis hirmus asi see katuseraha on. Et kui ta käib kuskil piirkonnas ringi ja näiteks mõni riigi allasutus tahab investeeringuid ja tema seda näeb ja jagab ja toimetab ja kui ta seda siis nii-öelda mõistlikul kujul edasi annab, siis kas on ikkagi võimalik, et riik iseendale katust saab panna. Igati loogiline ja mõistlik arutelu. Minister Ligi ütles, et tal on väga vähe liitlasi olnud katuserahade jagamisel ja peamine probleem on alati see, kui poliitikud ennast nende sulgedega ehivad, kui nad riigieelarvet kusagile tahavad sättida. Ja sellest konkreetsest kaasusest tulenevalt on minul ja Rain Epleril mõned väga konkreetsed küsimused, mis puudutavad seda, mis aastal ja millisesse projekti see Võru lasketiir Siseministeeriumi haldusalas eelarvesse tekkis. Kas see investeering on endiselt päevakorras? Millises staadiumis see täna ettevalmistamise kontekstis on? Kas kaaluti ka Põlva lasketiiru korrastamist samal otstarbel ja samadel eesmärkidel?

Teie aeg!

Kas Siseministeerium plaanib Soome eeskujul täiendavate tiirude rajamist ja kas on plaan Põlva tiiru uuendada? Suur tänu teile!

Aitäh! Vastab siseminister Igor Taro. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Siseministrile edastati tõesti arupärimine Võru lasketiiru kohta ning esitati viis küsimust. Alustan vastamisega. Kõigepealt esimene küsimus: "Mis perioodil ja millisesse programmi see Võru lasketiir Siseministeeriumi haldusalas eelarvesse tekkis?" Politsei- ja Piirivalveamet kinnitas 2022. aasta märtsis eriettevalmistuse arendamise kontseptsiooni, milles muu hulgas määrati kindlaks vajadus rajada nelja prefektuuri taktikatreeningukeskus. Oluline on esile tuua, et eesmärk ei ole pelgalt lasketiiru rajamine või korrastamine, vaid multifunktsionaalse ja politsei ülesannete treenimiseks mõeldud kompleksi loomine. See sisaldab taktikalise laskmise tiiru, matisaali, ruume ja eri taktikate harjutamise ala ning harjutamiseks vajalike tingimuste loomist. 2024. aasta sügisel planeeriti laiapindse riigikaitse investeeringute kava rahastuse toel idapiiri tugevdamiseks esimese prioriteedina treeningukeskuse loomine PPA Võru kinnistule. Need investeeringud tuleb riigil teha kiirkorras ning [hoone peab] olema valmis 2027. aasta lõpuks. Teine küsimus: "Kas see investeering on endiselt päevakorras? Millises staadiumis on ettevalmistused?" Võru taktikahoone arenduse protsess on töös. Eelteade läks riigihangete registrisse üles 3. aprillil ja turu-uuring toimus 15. aprillil. Osales kümme ettevõtet. Selle tulemusena on täiustatud hankedokumente, mis on juba põhiosas valmis. Hanke väljakuulutamine on hetkeseisuga planeeritud lähiajale ning hanke ettevalmistamise meeskond kohtub selles küsimuses homme ehk 13. mail. Ma lisaks enda poolt veel, et enne siia tulekut ma edastasin PPA peadirektorile sõnumi, et enne hanke väljakuulutamist soovime saada täiendavat infot, ja palusin selle hanke väljakuulutamisega homme mitte kiirustada. Kolmas küsimus: "Kas kaaluti ka Põlva lasketiiru korrastamist samal otstarbel?" Ma siin tuletaks meelde esmalt esimese küsimuse juures öeldut, et lisanduvad laiapindse [riigikaitse] investeeringute kava vahendid tuleb riigil ära kasutada 2027. aasta lõpuks. Põlvas puudub paraku taristu kiire arendamise valmidus. Rahaeraldus on selge ajapiiriga, mis piirab oluliselt ettevalmistusi. Põlvas eeldaks see esmalt maa omandamist, seejärel sobivat planeeringut ja muid lisanduvaid tegevusi. Vana lasketiiru renoveerimine ei vasta paraku PPA vajadustele. PPA vajab treeningukompleksi, tiiru koos taktikatreeningualaga. Võrus on selleks vajalik krunt ja valmis detailplaneering, mis võimaldab püsida seatud ajaraamis. Täiendavalt konsulteerisime ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga. Palusime neil hinnata projekti ehituslikust, rahalisest ja teostatavuse vaatest. Kokkuvõtlikult leidsid nad, et iseenesest on võimalik ka Põlvasse kompleks rajada, aga see läheks veidi kallimaks ja kindlasti ei saaks 2027. aastaks valmis. Ma lisaks veel siia juurde, et möödunud nädala kolmapäeval käisin Põlva spordihoone lasketiirus ning kohtusin vallavanema Martti Rõigase ja spordikooli juhiga. Seda teemat arutades tuli välja, et sellisel kujul, nagu PPA seda objekti planeerib, ehk siis sellise suletud treeningukeskusena, mis on mõeldud ainult PPA‑le kasutamiseks, see objekt Põlvasse praeguse spordihoone asemele ei sobiks, kuna kogukonna ja PPA soovid on erinevad. Kogukond soovib avatud objekti, kus lapsed saaksid sporti teha, kaitseliitlased harjutada ja muu hulgas saaks ka PPA oma asju teha, näiteks lasta. Aga need objektid, see, mida PPA planeerib Võrru, ja see, mida vajab Põlva kogukond, on oma olemuselt täiesti erinevad. Seda kinnitas vallavanem ja kinnitasid ka teised inimesed, kes seal laskespordiga tegelevad. Neljas küsimus: "Kas Siseministeerium plaanib Soome eeskujul täiendavate lasketiirude rajamist?" Kõigepealt kitsamalt meie Politsei- ja Piirivalveameti vaatest. Vastavalt aastal 2022 kinnitatud PPA eriettevalmistuse kontseptsioonile planeeritakse prefektuuride ja eriettevalmistuse taristu arendamist, sealhulgas lasketiirude arendamist. PPA eriettevalmistuse taristu on planeeritud kaheastmelisena: igas prefektuuris taktikatreeningu komplekshoone ning suuremates keskustes siselasketiir ja matisaal eriettevalmistuse läbiviimiseks. PPA on esitanud täiendava lisavajaduse taotluse eriettevalmistuse taristu rajamiseks Pärnusse ja Tallinnasse. Laiemas kontekstis otsime kindlasti võimalusi, et Eestis oleks võimalik lisanduvalt lasketiire rajada. Selle tarbeks vaatame peale ka teiste riikide kogemusele ja praktikale. Juba homme [lähen] planeeritud visiidile Soome, kus muu hulgas soovingi Soome siseministriga arutada, kuidas nende süsteem on üles ehitatud ning mida oleks meil neilt täiendavate lasketiirude rajamise kohta õppida. Ka mina soovin teada, kuidas nemad näevad tulevikus oma toetusmehhanisme lasketiirude võimestamiseks. Loomulikult uurin selle kohta, kas lasketiirude puhul on mingid murekohad või mõttekohad, millega ka meie arvestama peaksime. Samuti arutleme selle üle, millised on nende plaanid tsiviilrelvade valdkonnas ja kas neil on häid mõtteid või muresid, mida meiega jagada. Nii et peaksime sealt parima praktika Eestisse üle võtma. Viies küsimus: "Millal on plaan Põlva lasketiir uuendada?" Põlva lasketiir ei ole riigile kuuluv vara, Põlva lasketiir kuulub kohalikule omavalitsusele. Ma tean põlvakana väga hästi, kui tugev lasketraditsioon seal kohapeal on, te ise ka mainisite seda. Minu üks laps käib seal treeningul, kõikvõimalikel aegadel on ta seal tiirus [treenimas] ja nooremad [lapsed] juba küsivad, millal ka nemad saaksid minna. Selles suhtes tajun päris hästi, et me peaksime kohalikul tasandil võimaluste piires panustama. Kui me vähegi suudame riigina panustada kohalike lasketiirude arendamisse või renoveerimisse, oleks suurepärane. Ma arvan, et me vaatame seda teemat igal juhul laiapindse riigikaitse järgnevate programmide või rahastusvoorude raames konkreetsemalt ja kindlasti teeme ka koostööd kaitseministriga. Kaitseministeeriumil on selles osas kindlasti oma huvi seoses Kaitseliidu treeninguvõimalustega. Nii et hetkel ma tänan. See oleks praegu vastus nendele viiele küsimusele. Aga tegelikult ma tahaksin ühe lisanduse veel teha. Vabandust! Mina tahaks lisaks Ilmar Tagelile tänada ka Anne Vasarikku, kes on alati seal lasketiirus kohal. Nii palju kui mina olen sattunud kas treeningule või olen lastel järel käinud või nüüd, kui ma ise seal käisin, siis Anne oli jällegi kohal. Ta on üks meie raudvara, kes on praktiliselt kogu oma elu lasketiirus veetnud. Kui ta kodus ei ole, siis on ta kindla peale lasketiirus. Ja Anne oli ka kohal, kui me kolmapäeval seda asja arutasime. Aitäh!

Ja nüüd veel lisaküsimused. Priit Sibul, palun!

Muidugi on Anne tänusõnad ära teeninud, sest ma arvan, et lasketiirus veedab ta märksa rohkem aega kui kodus, ja lapsi treenides. Minu küsimus on selle 2022. aasta arengukava kohta, millele te viitasite ja mille järgi neid tiire tehakse. Minu küsimus on see: kas te peate mõistlikuks, et me lähtume – te küll viitate PPA‑le, aga mina räägin lasketiirust laiemalt, Soome [näitel] – sellest, et need ongi piltlikult öeldes nišitooted, nagu te kirjeldasite? Aga kas meil on ühiskonnas nii palju ressurssi? Te ütlete, et Põlva asi pole riigi asi, aga samal ajal me paneme maksumaksja raha nii-öelda nišitoodetesse. Te ütlete, et neid on vaja neli tükki ja see on ainuõige ja keegi muu sinna ligi ei tohi pääseda. Samas Kagu-Eestis räägitakse meile, et kui jamaks läheb, siis me peame kõik Pärnusse või Pärnumaale ära minema. Kas need lasketiirud ja need kohad on kõik õiged teie hinnangul?

Aitäh! Selles osas, mis PPA vajadusi puudutab, ma arvan, et ma pigem usaldaksin PPA enda inimesi, kes on väljendanud seda soovi ja mõtet, et igas prefektuuris võiks olla üks selline multifunktsionaalne treeningukeskus. Ma arvan, et see on väga mõistlik. Ma arvan, et iseenesest on väga tore ja tervitatav, et näiteks Lõuna prefektuuri treeningukeskust ei ole planeeritud mitte Tartusse, vaid tegelikkuses on see planeeritud Kagu-Eestisse, piirile lähemale. Ja ka regionaalpoliitiliselt on siis see tunnetus olemas, et asju ka suurematest linnadest väljapool arendatakse. Ma arvan, et see on Kagu politseijaoskonnale kindlasti väga palju toeks. Piirivalvuritel, kes teenivad Piusa kordonis, Luhamaa kordonis, Saatse kordonis, Värska piirkonnas – neil on kindlasti lihtsam käia Võrus treenimas kui Tartus. Selles mõttes ei saa PPA valikut vähemalt Kagu-Eesti puhul kuidagi valeks pidada. Tundub, et see on täiesti loogiline. Pärnu puhul on samuti omad argumendid. Pärnus on sellised teemad, mis seonduvad Paikuse politseikooliga ja selle tulevikuga. Seal on vaja samamoodi need treeninguvõimalused tagada. Tõesti, kogu see laiem teema on selline riigiressursi küsimus ja igal juhul on meil vaja PPA väljaõpe tagada. Aga nagu ma ütlesin, kogu selles laiapindse riigikaitse kontseptsioonis peaks seda teemat tõesti vaatama laiemalt kui ainult PPA asjad. Meil on tõepoolest see sporditeema, mis on Põlvas väga pika ajalooga, aga kogu see, ütleme, riigikaitse laiapindne käsitlus eeldab seda, et selle teemaga tegeldakse laiemalt kui ainult PPA väljaõpe.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! No ma ei olnud siin, kui te oma ettekannet alustasite, nii et võib-olla ma ei kuulnud kõike. Aga üks asi, millele ma teid kuulates praegu mõtlema jäin, on see, et miks üldse on tarvis luua mingit võrgustikku lasketiirudest, kuhu on ligipääs ainult PPA‑l. Eesti on sedavõrd väike, et kas niimoodi ei saaks teha, et maapiirkondades, maakonnakeskustes oleks tiir, mis on kasutatav nii PPA poolt kui ka kõigi teiste relvaomanike poolt, kes soovivad oma laskeoskusi lihvida ja värskena hoida. Ja sellega seonduvalt küsin ma seda. Kas praegu on kõikides maakonnakeskustes olemas lasketiir, kus kõik relvaomanikud saavad käia harjutamas, ja kui ei ole, kas on kavas selle poole pürgida, et oleks? See on esimene aspekt. Ja teine aspekt on see, et lisaks tiirudele, mida on kallim ehitada, saaks ju ilmselt palju kiiremini astuda samme selleks, et rajada laskepaikasid, mis on teatavasti välisõhus. See võiks küll üks riigikaitseline prioriteet olla, et oleks kõikidel inimestel kodulähedane koht olemas.

Aitäh! Ma jään vastuse võlgu, kas kõigis maakonnakeskustes on need võimalused olemas, sellepärast et, ütleme, selle info saamiseks oleks võib-olla pidanud mingisuguse päringu tegema ja selle info ekstra välja [otsima] kõikide maakondade kohta. Ma tean lihtsalt tänu oma kogemusele, et on mõned kohad, kus on olemas suurepärased tiirud, aga mis ei ole maakonnakeskused. Näiteks Ülenurmel ja Elvas on laskespordiala hästi arenenud. Kaitseliiduga olen käinud mitmetes välitiirudes: Viljandimaal, Ida-Virumaal, Tallinnas Männikul loomulikult. Põhimõtteliselt selliseid tiirusid on. Mõned neist on eraomanike käes ja neis saab ka laskmas käia, aga siis on teistpidi, nagu eratiirus see käib, et paned aja kirja ja maksad raha ja lähed. Sellega ma olen täiesti nõus, et sellise üldise laskeoskuse parandamiseks tulekski otsida igasuguseid võimalusi. Seesama laskepaikade rajamise regulatsioon on meie tähelepanu pälvinud seoses relvaseaduse võimaliku muutmisega. Meil on kohe selle kohta üks arupärimine siin [tulemas], siis saab sellest võib-olla ka pikemalt rääkida. See on üks teema, mis on ka huvigruppide poolt välja toodud, ja ma julgen öelda, et ka ministeeriumis mõistmist leidnud. Võib-olla lihtsalt täpsustamiseks, kuna te ei kuulnud arupärimisele vastamise esimest osa. Võru ja nende PPA objektide puhul me ei räägi tegelikult lasketiirudest, vaid me räägime sellistest kompleksobjektidest ehk taktikamajadest, mis on multifunktsionaalsed, kus on palju rohkem muid funktsioone. Seal ei ole lihtsalt 25‑meetrine tiir nelja rajaga, nii nagu meil tihti siin ametiasutustes ja mõnikord ka koolimajades on olnud, vaid seal on palju muid funktsioone. Tiir võib olla laiema nurgaga, näiteks Võrru on planeeritud 270‑kraadine laskesektor. Lisaks on ka muid harjutusvõimalusi, näiteks [saab] harjutada hoonesse sisenemist, ka mitmekorruselisse hoonesse sisenemist, harjutada treppidel liikumist ja selliseid asju. See on oluliselt komplekssem objekt kui lihtsalt üks lasketiir.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Selle koalitsiooni puhul on ka varasemalt ilmnenud [olukordi], mida ma nimetaksin nõrga poliitilise juhtimise probleemiks. [Nüüd] me oleme jälle [sellise olukorraga] silmitsi. Minu hinnangul see ilmnes ka selles kaamerate skandaalis, mis jätkuvalt uusi tahke juurde saab. Te olite vaevu ministriks saanud ja pidite paar päeva hiljem vastuseid andma, [aga] vastused olid sellised ametnike jutupunkte edastavad. Ja nüüd siin ka. Kolleegid on juba juhtinud tähelepanu, et miks me ei võiks vaadata ikkagi neid asju kompleksselt. Ka Euroopas räägitakse kaitsevõime tugevdamise puhul kahesest kasutusest väga palju. Lasketiir oleks selles mõttes üks väga konkreetne objekt, kus kasutus võiks olla kahene, nii et jõustruktuurid saaksid harjutada ja ka inimesed saaksid käia laskmist harjutamas. Ja kogu see taktika osa võiks seal ikkagi juures olla. Aga mu küsimus on konkreetne. Te ütlesite oma ettekandes, et Põlva taristul puudub arengupotentsiaal. Saate seda mõtet natuke laiendada? Mis te sellega öelda tahtsite?

Aitäh selle küsimuse eest! Parandan: kindlasti ma niimoodi ei öelnud, et arengupotentsiaal puudub. Ma arvan, et ma mainisin seda, et seal puudub võimalus teha kiirkorras investeeringuid ja et seal ei ole arenguvalmidus selline, et seal saaks kiirelt teatud otsuseid teha. Sellepärast et seal on need omandiküsimused teistmoodi. Aga see, mida me näeme PPA arenduskontseptsiooni puhul, näitab just nimelt tugevat juhtimist, kuna tegu on sõna otseses mõttes piirivalve tugevdamisega. Siin on tehtud väga konkreetne otsus. Seda otsust ei tehtud mitte suurte keskuste kasuks, kus on väga palju inimesi, vaid see tehti just nimelt Kagu-Eestile mõeldes ja meie kõige olulisemale prioriteedile, piirikaitsele, mõeldes. On suudetud eristada olulist ebaolulisest. See on pigem tugeva juhtimise näide, kus prioriteet on seatud piirikaitse poole ja see objekt on sinna ka suunatud. Sellepärast, et kui me tahame, et piiril politseinik oskaks erivarustust kasutada, siis tuleb seda [oskust] treenida, ja seda tuleb treenida seal lähedal. Meie eesmärk on see, et politseinik ja piirivalvur suudaks vajaduse korral ka olulistele hübriidohtudele ja märkimisväärsele tulejõule ja tegevusele vastu seista. Veel enne sõjalise konflikti puhkemist.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Arupärijate poolt Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Suur tänu, hea minister, sisuliste vastuste eest! Kahjuks Põlva inimestele ehk Ilmar Tagelile ja Anne Vasarikule peale tänusõnade mingit perspektiivi ja kindlust see tänane arutelu ei andnud. Eks Põlvas, nii nagu minister ütles, tuleb endil edasi mõelda, mis Põlva tiirust saab. Sellest, millele arupärijad ehk mina ja Rain mõtlesime, ka eeskuju näitena Soome kontekstis, ja mida hea kolleeg Varro Vooglaid veel oma küsimusega toetas, ehk sellest, kas Eestis võiks laialdasemalt tiire rajada või ka laskekohti, nagu ta ütles, minister ei rääkinud. Meie mõte oli tegelikult ka see, et kui me räägime laiapindsest riigikaitsest, siis ilmselgelt on vaja neid kohti, et inimesed oskaksid relvadega ringi käia. Kui me neid kohti ja võimalusi ei loo, siis seda teadmist kusagilt ka ei teki. Nii et ma väga loodan, et see, mida kuulda on, [teades, et] minister aktiivselt [seisab] ka relvaseaduse muutmise eest, saab tõeks, sest see, mida minister Taro praegu relvaseaduse muudatuste osas nügib, näikse küll õige suund olevat, ja ma loodan, et sellest saab ka tegelikkus. Ma absoluutselt ei kahtle Politsei‑ ja Piirivalveameti pädevuses ja loogikas, et see taktikamaja ja kontseptsioon, mida nad on välja pakkunud, on hea ja äge ja vajalik. Küsimus on selles, et kas me maksumaksjatena suudame seda kinni maksta. Kahjuks ei ole mul võimalik teist küsimust [esitada], aga ma loodan, et vähemalt siis abipolitseinikud ja piirivalvurid, kes abiks käivad piiri peal, ja ka vabatahtlikud saavad seda tiiru kasutada, mitte ainult vormikandjad. See oleks küll oluline, et need inimesed, kes panustavad, sellest osa saavad. Aga ma küll soovitan mõelda ja Politsei‑ ja Piirivalveameti juhiga uuesti läbi rääkida, et ehk on võimalik seda Võrru rajatavat tiiru ikkagi laialdasemalt kasutada. Ma arvan, et meie kõigi jaoks on oluline, et kui see tiir sinna Võrru rajatakse, et sellest võimalikult paljudel inimestel kasu oleks. [Olenemata sellest,] kellel see hea mõte tekkis, oli see Anti Allas, Lauri Läänemets või Egert Belitšev, igal juhul on tõesti väga mõistlik, et see koht ei ole Tartu. Seekord suudeti mõelda regionaalpoliitiliselt ja see tiir ei saa sinna, kus prefekt nii-öelda istub, vaid mõeldakse laiemalt. Aga veel kord: loodan, et minister lisaks relvaseaduse muutmisele vaatab korra üle ka nõuded tiirudele ja laskekohtadele ja me saame ka siin edenemise. Suur tänu!

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Härra minister! Ühtpidi jah, kui niimoodi lihtsalt sellele asjale otsa vaadata, siis täna mina ka esindan Võru linna ja võiks kolleeg Allasele plaksutada ja öelda hurraa. Aga sellel arutelul on mõned tahud veel. Ma vaatasin, et sotsiaalmeedias oli üsna elav arutelu. Üks Põlva endine linnapea ütles midagi sellist: "Mis te, Lõuna-Eesti mehed, kaklete. Koostööd tuleb teha!" Täiesti nõus, kirjutan alla sada protsenti. Lihtsalt, jällegi peab siin vaatama otsa sellele, et milles see koostöö võiks väljenduda. Sotside arusaamine koostööst on liiga tihti selline, et koostööd [tehakse] parteiliini pidi: mingi kandi mees oma ministriga. Meenub, kuidas Läänemets tahtis Siseministeeriumi raha eest Värskas kooli remontida või ehitada. Jälle ikka sellepärast, et vallavanem tal parteikaaslane on. Eks Antigi on selle lasketiiru ehituse otsuse puhul ka ju rahandusministrilt küsinud – ma täpselt ei tsiteeri –, et mis selles halba on, kui tal on tuttav minister ja tema tuleb sealtkandist ja kui ta sellele ministrile räägib, mida teha võiks, ja mis ta valesti tegi. Minu arust see koostöö võiks käia niimoodi. See kagunukk on Tallinnast kaugel ja selles osas meil ei Anti ega Priiduga mingit vaidlust ei ole, eks seda kiputakse ära ka unustama. Aga me ise võiks selles osas koostööd teha, et kui Põlva on see laskmise kants olnud, siis võiks näiteks lasketiiru asja seal arendada. Politseinikel Võrust Põlvasse on sama palju maad kui Põlvast Võrru. Siin räägiti ka Piusa kordonist ja kõigest muust, ega seal ka distantsid väga erinevad ei ole. Tegelikult võiks sedapidi seda koostöö asja vaadata, et lepime omavahel üheskoos kokku, mitte ei lähtu sellest, kelle tuttav või sõber positsioonil on, ja siis piltlikult öeldes unustame valgakad ja põlvakad Võrus või vastupidi. Tont teab, mis nüüd saama hakkab, ministrid Leis ja Taro on Põlvast. Võib olla, Anti, ühel päeval loeme uudistest, kuidas kõik head asjad tehakse hoopis Põlvasse, kui see koostöömudel selliseks viia. Minu arust see ei ole õige. Tegelikult peaks kagunukas omavahel läbi arutama ja mõistlikke otsuseid tegema. Paljudel kolleegidel esimese lahendusena kargab kohe pähe see, et teeme igasse maakonnakeskusesse lasketiiru. Iseenesest ilus mõte, aga midagi ei ole teha, raha on alati mõistlik lugeda. Kui raha nii palju ei ole, et igale poole teha, siis jällegi vaatame, milline oleks Kagu-Eestis kõige mõistlikum koht. Ma arvan, et me oleks saanud, kui parafraseerida eesti kõnekäändu, lasta kaks kärbest ühe kuuliga, tehes Põlvas korda võimalused laskmise treenimiseks, vabatahtlikuks harjutamiseks ja samas andes PPA‑le võimaluse oma harjutustingimusi parandada. Ma oma küsimuses ka mainisin sõnapaari "kahene kasutus". See on muutunud väga populaarseks nii Eestis kui Euroopas. Kaitsekulutused kasvavad, aga objektid peaksid olema sellised, et neid saab kasutada nii tsiviilotstarbeks kui ka otseselt julgeoleku huvides. Lasketiiru puhul ma isegi ütleksin, et see niinimetatud tsiviilkasutus ehk siis see, et inimesed saavad ise käia harjutamas, tegelikult üsna otseselt toetab julgeolekut. Mina kutsuks üles koostööle vaatama sellise veidi avarama pilguga ja vaatama Kagu-Eestit kui ühtset kantsi, mitte proovima üksteiselt tekki sikutada. Sest kui asi selle peale läheb, siis küll need Tallinna mehed välja mõtlevad, kuidas selle sikutamise käigus ise sealt nurgast kinni hakata ja see kõik sootuks Kagu-Eestist ära tirida. Soovin jõudu nii ministrile kui ka kolleegidele! Aitäh!

Anti Allas, palun!

Hea aseesimees! Austatud kolleegid! No mis ma oskan selle peale öelda. Tegelikult valdavalt Kagu-Eesti mehed praegu siin saalis istuvad. Eks me siis peame hoogu andma, et need investeeringud sinna kagusse jõuaksid. Nagu me teame, on kaitsevaldkonda vaja lähiaastatel väga palju panustada, ja üks osa sellest on sisekaitse. Kui me [vaatame], mis täna Ukrainas toimub, [siis näeme], et nii politseinikel kui ka päästjatel on selles sõjas ülioluline roll. Ma arvan, et piirkonna huvide eest on vaja seista. Mina küll ei leia, et ma oleks midagi valesti teinud. Kui ma olin Võru linnapea, siis siseminister külastas politseid ja piirivalvet ja päästjaid. Kohtusime, nad andsid edasi selle soovi, küllaltki detailse plaani sellel kohtumisel. Üks kohtumine toimus ka hiljem, täpselt sama soov. Ja kui eelmine aasta tekkis see võimalus, siis nad tõesti ütlesid, et ma ütleksin hea sõna selle eest, et see [soov] jõuaks [otsustajateni]. Võib-olla oleks jõudnud ka muidu, aga igal juhul mul on hea meel, et olen saanud kasulik olla, et meie piirkond tugevneb. Siin oli küsimus, et miks me kakleme. Me ju ei kakle, absoluutselt mitte. Mina olen sellel seisukohal, et kui Võru linnas ühes majas asuvad nii piirivalvurid, politseinikud kui päästjad ja nad on ise näinud reaalset vajadust selle järele ja vastav asi on ka arengukavadesse pandud, [arvestades], et tänane julgeolekupoliitiline olukord on täpselt selline, nagu ta on, siis võib-olla võiks veel mõelda selle peale, kui funktsionaalne see hoone võiks olla. Ma olen mõelnud, et tegelikult võiks see toimida ka varjendina, sellepärast et kui need sihukesed väiksemad kriisid on olnud, nagu oli see Võru torm ja teised, siis me kasutame seda politsei ja piirivalve ja pääste maja ka piirkondliku kriisikeskusena. Näiteks mingi konflikti korral, sõjalise konflikti korral oleks võimalik mingis olukorras ka tegevused sinna koondada. See ainult toetab seda, et meie kaitsevõime laiemalt tugevneb. Sellest, mis puudutab Põlvat. Ma olen absoluutselt veendunud, et koostöökoht on selles, et meie, Kagu-Eesti esindajad, suudame veenda nii Siseministeeriumit kui ka teisi kolleege siin saalis, et kohalikule omavalitsusele [tuleb] anda tuge, kui ta selle projekti võtab ja lasketiiru korda soovib teha. Mina näen, et see on igal juhul täielikult vajalik. Nii et seal on meil koostöökohti küll. Ma arvan, et see on vajalik objekt ja töötame selle nimel, et asi saaks tehtud. Aitäh!

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No mina küll Kagu-Eesti mees ei ole, aga elan siiski täielikult kaasa ka Kagu-Eesti inimeste muredele. Ja kui mureks on see, et Põlvas olev lasketiir läheb kas sulgemisele või ollakse lihtsalt raskustes selle rekonstrueerimise, korrashoidmisega, siis see tekitas minul küll selliseid mõtteid, et peab ka paar sõna ütlema. Minule on ausalt öeldes arusaamatu selline suhtumine, mis meil on pikki aastaid Eestis valitsenud, et ühelt poolt räägitakse, kui kohutavalt oluline on riigikaitsesse rohkem panustada, aga teiselt poolt ei usaldata oma kodanikke piisavalt, et taluda seda, et nende käes on relvad. Ma olen oma positiivseks üllatuseks kuulnud, et uue siseministri hoiak selles küsimuses olevat teistsugune. Kui see kuuldus vastab tõele, siis ma tervitan seda kahtlemata. Aga sotsidest siseministri, sotside pealikust siseministri Lauri Läänemetsa ajal kuulsime väga palju halbu uudiseid selle kohta, kuidas pidevalt [kõlasid] suunised, et inimestele [tuleks] võimalikult vähe anda relvalubasid ja relvade soetamise lubasid ning võimalikult vähe [tuleks] pikendada relvalubasid. No kuulge, sellise fooni loomise korral muutuvad ju kõik jutud sellest, kuidas pingutatakse riigikaitsevõimekuse tõstmise nimel, täiesti naeruväärseks, sest mitte mingit tõsiselt võetavat riigikaitse kontseptsiooni ei saa olla ilma usalduseta omaenda kodanike vastu. Kui see järeldus või see positsioon on õige, siis praktiline järeldus peaks olema see, et soosida [tuleks] võimalikult laialdast relvade omamist ja ka selle taustaks olevat relvakultuuri arengut. See tähendab seda, et juba maast madalast peaks poistele ennekõike pakkuma võimalusi relvadega tutvumiseks, relvade käsitsemiseks ja arusaamise kujunemiseks selle kohta, kuidas relvi vastutustundlikult käsitseda. Ja nüüd jõuame tiirude ja laskepaikade temaatika juurde. Küsisin ennist ministri käest, kas kõikides maakonnakeskustes on olemas lasketiir, kus inimesed saavad käia oma laske[oskust] parendamas, lihvimas ja värskena hoidmas. Minister ütles, et ta ei oska sellele küsimusele vastata. Aga ma arvan, et tasuks järgi vaadata. Ja kui ei ole [igas maakonnas lasketiiru], siis see võiks olla üks selliseid esimesi prioriteete. Kuulge, ma ei tea, kui palju maksab näiteks üks HIMARS-i rakett, aga ma kujutan ette, et selle hind on selline, et ühe raketi eest saab ühe lasketiiru valmis ehitada küll ja laskepaikasid kohe päris mitu, eks ole. Minu meelest võiksime prioriteediks seada, et kõikides maakondades oleks vähemalt üks lasketiir. Ja seejärel võiks seista ka selle eest, et laskepaikasid palju rohkem loodaks. Te, härra minister, ütlesite, et te lähete lähiajal või lähinädalatel Soome visiidile. Võib-olla võiks lasta neil endale ära selgitada, milline see [nende] kehtiv kord on, ja miks mitte seda kas või kopeerida. Ma olen kuulnud, et see on seal väga laskmiskultuuri soosiv. Võib-olla ei olegi tarvis siin jalgratast leiutada, vaid veidikene seda korda kohendada ja siis üle võtta. Ise olen mõelnud näiteks selle peale, et [arusaadav], kui ei taheta, et mingis kohalikus omavalitsuses mingis laskepaigas on pidevalt paugutamine – no ma saan aru, inimesed elavad seal lähedal ja nii edasi. Aga kui inimestele näiteks öelda, et kord kuus avatakse mingi vana karjäär selleks, et relvaomanikud saaksid tulla ja oma relva käsitsemise oskusi lihvida, värskendada, siis ma küll ei usu, et väga paljud inimesed selle vastu on. Meil on riigikaitseline prioriteet, et inimesed omaksid relvi, oskaksid neid kasutada ja et need oskused oleksid värsked. Näiteks kord kuus ühel laupäeval, ma ei tea, kella üheksast kella üheni selles vanas karjääris siin kohalikus vallas saavad kõik relvaomanikud tulla ja oma laskeoskusi värskendada. Igati tervitatav! Ja ma arvan, et see ei ole ka selline mürakoormus või midagi muud nii suurt, mille kohta kohalikud inimesed ütleksid, et ei-ei, sellega nad küll nõus ei ole. Üks praktiline idee, mida võiks täitsa kaaluda. Ma arvan, et suhteliselt lihtsate muudatuste kaudu võiks selliseid ajutiselt kasutatavaid laskepaiku Eestis tekkida aasta jooksul juba kui mitte sadu, siis vähemalt mitmeid-mitmeid kümneid. Ja igati väärt samm oleks astutud. Aitäh!

Aitäh! Kas vastusõnavõtu tahad kohe teha või peale ministri [sõnavõttu]? Minister soovis ka läbirääkimistel osaleda. Teeme siis kohe. Anti Allas, palun vastusõnavõtt, sest sotsiaaldemokraate tõesti mainiti.

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Eelmise väitega, Varro Vooglaiu väitega ei saa mina nõus olla, sellepärast et sotsiaaldemokraadid igati toetavad, et Eestis oleks neid inimesi rohkem, kes oskavad professionaalselt relva käsitseda, ja kui nad seda oskavad, siis võiks ka rohkematel inimestel relv olla. Aga me ei pea õigeks seda ameerikalikku vormi, kus relvad väga-väga lihtsalt satuvad inimeste kätte, kes ei oma vastavat ettevalmistust. See on toonud kaasa koolitulistamisi ja muid pahandusi. Aga veel kord olgu öeldud: toetame igati, et näiteks Kaitseliidu väljaõppe ja abipolitseinikuks olemise kaudu oleks Eesti riigis rohkem neid inimesi, kes suudaksid professionaalselt ennast ja oma riiki kaitsta. Aitäh!

Lõpusõna tahtis ka minister. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ühe asja tahaksin ära mainida. Põlva lasketiiru küsimus laheneb siis, kui omanik ehk omavalitsus tõstab selle oma prioriteetide sekka. Hetkel ehitatakse Põlvasse suurt vallamaja suurusjärgus 4 miljoni euro eest, millega oleks olnud võimalik Põlva spordihoone ja lasketiir ammu korda teha. Aga see on kõik minevik. Kui me vaatame tulevikku, siis ma mõtlen kindlasti igal juhul kaasa, kuidas see lasketiiru kordategemine teoks saaks, ja teen omalt poolt kõik, mis selles ametis võimalik. Kindlasti see vastandamine Võru ja Põlva vahel ei ole asjakohane, sellepärast et tegu on väga erinevate objektidega. Ja hoolimata kogu meie varasemast ajaloost Põlva omavalitsuse tasandil, olen ma pärast valla esindajatega kohtumist optimistlik. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Meie tänane neljas päevakorrapunkt on läbitud.